Alla 118 kraadi on aine vedelas olekus, üle selle aga gaasilises olekus ehk aine esineb auruna. Aine tihedus näitab, kui suur on ühikulise ruumalaga ainekoguse mass Tiheduse valem Sümbolitega: (g/cm3) = m (g) / V ( cm3) Sõnadega: tihedus = mass / ruumala Tiheduse tähis (roo) Tiheduse põhiühik: kg / m3 Näidisülesanne tiheduse arvutamiseks: Kuulikese ruumala on 2,4 cm3 ja mass 3,6 g. Millise tihedusega materjalist on see kuulike valmistatud? Andmed: Valem: = m / V V = 2,4 cm3 = 3,6 g / 2,4 cm3 = 1,5 g / cm3 m = 3,6 g __________ Vaja leida: ! Vastus: Kuulike on valmistatud magneesiumist.
2 2) Kui soojaks läheb see tuba tundide arvu tõkestamatul kasvamisel? 5 3 5 13,1 2 25. (2008) Kuulike lükatakse veerema mööda kaldpinda allapoole. Alates teisest sekundist veereb kuulike iga sekundiga eelmise sekundi jooksul läbitud teepikkusest ühe ja sama pikkuse võrra rohkem. Teise sekundi lõpuks oli kuulikese kaugus lähtepunktist l 2 = 9 cm ja neljanda sekuni lõpuks oli kuulike kaugusel l 4 = 30 cm. Mitmenda sekundi lõpuks jõuab kuulike kaldpinna lõppu, mis asub lähtepunktist kaugusel L = 900 cm?
Põhjenda vastust. Õlisse asetamisel vajub ese rohkem, sest õli tihedus on vee tihedusest väiksem ning seetõttu on õlis esemele mõjuv üleslükkejõud väiksem ja ese vajub rohkem. 3. Päästerõngas ujub vee peal. Mis juhtub, kui rõngasse pumbata rohkem õhku? Põhjenda vastust. 4. Kangkaalud on tasakaalus, kui tema otste küljes ripuvad võrdse massiga alumiiniumist kuulikesed. Kuidas muutub tasakaal, kui üks kuulike uputada vette ja teine õlisse? Põhjenda vastust. Pool, kus kuulike uputati õlisse kaldub rohkem allapoole, sest õli tihedus on vee tihedusest väiksem ja seega on kuulikesele mõjuv üleslükkejõud väiksem. Õli tihedus 800 kg/m3 -/- Piirtuse tihedus 700 kg/m3
tiirlevad elektonid peakid makrofüüiska seaduste järgi pidevalt kiirgama elektromagnetlaineid ja niiviisi energiat kaotades angema 10(astmes-9) s jooksul tuumale. Aaatomite püsikindluse seletamiseks tuleb otsida mikroosakeste omadusi, mis eid järsult eristavad makrokehadest. 1 elektronvolt on enerig, mille omandab elektron, läbides elektriväljas potensiaalide vahet 1 volt. 1 eV vürdub 1,60*10(astmes -19) Astmelt ASTMELE langev kuulike kaotab oma potensiaalset enerigiat Maa raskusväljas hüpete kaupa. Energia liigub portsojonite kaupa, kindlad portsjonid. Kindla energiaga footonit kiirates peab aatom kaotama footoni energiaga E võrdse energiaportsjoni. Ergastamine: kiiritades aatomeid sobiva spektraalkoostisega valguse või elektronkimbuga., ainet kuumutades jne. Spektrijoonte asetuses on täheldatav korrapära. Seisulained: üksikutest eraldi väärtustest koosnev väärtus, kutsutakse elektroni puhulleiulaineteks e
on painutatud. Leidur arutles järgmiselt. Kui ülemisse renni panna punktis B väike raudkuul, siis veereb see magneti külgetõmbe mõjul ülespoole; avani C jõudes kukub ta alumisse renni N, veereb seda mööda alla, tõuseb kõveruse D kaudu veidi üles ja satub ülemisse renni M. Siit veereb ta magneti külgetõmbe mõjul taas üles, kukub jälle läbi ava, veereb uuesti alla ja satub järjekordselt ülemisse renni, et oma liikumist otsast peale hakata. Sel viisil jookseb kuulike peatumatult edasi ja tagasi, olles igaveses liikumises. Mille poolest see leiutis absurdne on? Seda pole raske näidata. Miks leiutaja arvas, et renni N mööda alumisse otsa jõudnud kuulil on veel küllalt kiirust tõusmaks üles mööda kõverust D? Asi oleks tõesti nii, kui kuulike veereks ainult raskusjõu mõjul: siis oleks ta liikunud kiirenevalt. Ent meie kuulike on kahe jõu raskusjõu ja magneti külgetõmbe -- mõju all
Leida vedru jäikus. 2. Peterburis Iisaku katedraalis asuva Foucault' pendli pikkus on 98 m. Kui pikk on pendli võnkeperiood. 3. Üks pendel tegi 10 võnget, teine pendel tegi sama aja jooksul 6 võnget. Pendlite pikkuste vahe on 16 cm. Leida pendlite pikkused. 4. Kuidas muutub Maalt Kuule viidud pendli võnkeperiood. Kuu mass Maa massist 81 korda väiksem, Maa raadius aga Kuu raadiusest 3,7 korda suurem. 5. Vedru külge viidud kuulike viidi 1 cm võrra tasakaaluasendist välja ja lasti lahti. Kui pika tee läbib kuulike 2 s jooksul, kui tema võnkesagedus on 5 Hz. Võnkumise sumbumist mitte arvestada. 6. Auto sõidab trepilisel teel, mille mühkude ligikaudne vahekaugus on 8 m. Auto vedrustuse omavõnkeperiood on 1,5 s. Millisel auto kiirusel muutuvad auto vertikaalsuunalised võnkumised eriti märgatavaks. 7. Ookeanilaine pikkus on 200 m ja sagedus 0,06 Hz. Arvuta laine levimiskiirus. 8
Siit järeldus paarikaupa sõltumatud sündmused ei ole üldiselt sõltumatud. TINGLIK TÕENÄOSUS Eespool kasutasime tähistust P(BA), see on tingliku tõenäosuse tähistus. Sündmuse B tõenäosust, mis on arvutatud tingimusel, et sündmus A toimus, nimetatakse sündmuse B tinglikuks tõenäosuseks. Näide 1. Urnis on 7 valget ja 3 musta kuulikest. Urnist võetakse üksteise järel kaks kuulikest. Esimesena välja võetud kuulike on must. Milline on tõenäosus, et teisena välja võetud kuulike on valge? Lahendus. Esimesena välja võetud kuulike on must, tähistame selle sündmuse Aga. Peale sündmuse A toimumist, jäi urni 7 valget ja 2 musta kuulikest. Kõikide võimaluste arv tingimusel, et sündmus A toimus on 9. Teisena võetakse urnist valge kuulike see on sündmus B. Tingimusel, et sündmus A toimus on sündmuse B jaoks soodsaid võimalusi 7 .
või mõlemad) releedest töötab s3 - esimesel lastakse mööda, teisel Urnis on 7 valget ja 3 musta kuulikest. garantiiaja jooksul tõrgedeta on tabatakse; Urnist võetakse üksteise järel kaks sündmuste A ja B summa, AB. s4 - esimesel ja teisel lastakse kuulikest. Esimesena välja võetud Tõenäosuste liitmislause kasutamiseks mööda.Sündmuse A soodsad sündmused kuulike on must. Milline on tõenäosus, peame teadma ka nende sündmuste on s2, s3. A ja B summaks kui toimub et teisena välja võetud kuulike on valge? korrutise AB tõenäosust. Kuna eelduse kas sündmus A või sündmus S või Lahendus. Esimesena välja võetud kohaselt on sündmused sõltumatud, siis mõlemab,tähistatakse AB. AB=A+B. kuulike on must, tähistame selle P(AB) = P(A)P(B) = 0,90,9 = 0,81.
5. Millal saab elektroni asukohta määrata temalt hajunud valgust registreerides? 6. Mis on potentsiaalibarjäär? Potensiaalibarjäär on kindlal viisil paigutunud energiaväli, mille ületamiseks läheb vaja osakesel rohkem energiat kui tal tavaliselt on 7. Mis on potentsiaaliauk? Potensiaaliauk on see kui osake on ümbritsetud mitmest küljest potensiaalibarjääriga. 8. Millal kuulike ületab potentsiaalibarjääri? Kuulike ületab potensiaalibarjääri sel juhul kui ta pääseb barjääri seinte vahelt välja. 9. Kas mikroosakeste jaoks mängib rolli gravitatsioonienergia? Ei 10. Mis võivad tekitada potentsiaalibarjääre mikromaailmas? Kineetiliste energiate muutumine/muutmine. 11. Mis juhtub elektroni leiulainega, kui ta jõuab lõpmata kõrge potentsiaalibarjäärini? Sellest kürgest potensiaalibarjäärist ei saa elektron mitte mingil juhul üle. 12
Mokatubakas ERICH VOOMETS MÄRTEN NÕMME Mis on mokatubakas? Huuletubakas, tups, snus(rootsi) Suitsuvaba tubakatoode Sisaldab nikotiini, 2000 keemilist ühendit, üle 20 vähki tekitava aine Niisutatud ja aurutatud (pulbertubakas) Paberkott, kuulike Niiske, teekott Kuidas kasutatakse? Ülahuule ja igeme vahele Mõni minut kuni tund Tubakamahl (sülg ja tubakas) (Rotikad) paberrätik, 2x Ohud? Võrdlus suitsuga. Nikotiin suu limaskesta kaudu otse verre Huuletubakas limaskestaga püsivamas kontaktis Nikotiin jääb kauemaks kehasse jõuab rohkem nikotiini huuletubaka tarvitajatel on oht nikotiinist sõltuvusse jääda suurem kui tavasigareti suitsetajatel.
F1 = m g = V g (3) V kuulikese ruumala - kuulikese tihedus g raskuskiirendus 2) Üleslükkejõud F = V 0 g (4) 0 - vedeliku tihedus 3) sisehõõrdest tingitud takistusjõud, mis kasvab võrdeliselt kiirusega. F3 = 6 r v (5) Kuulike liigubvedelikus kiirendusega seni, kuni sisehõõrdejõud ja ülesslükkejõu summa saab võrdseks raskusjõuga. Seejärel muutub kuulikese liikumine ühtlaseks. Lugades raskusjõu suuna positiivseks, järgneb ühtlse liikumise tingimustest. F1 - F2 - F3 = 0 (6) Siit saab leida sisehõõrdeteguri 2r 2 ( - 0 ) g = (7)
kasutuselevõttu. Põlemiskatse abil on võimalik eristada looduslikke kiude teineteisest ja sünteeskiududest. Üldreeglina põlevad kõik tsellulooskiud hästi, nad põlevad ja /või hõõguvad edasi ka väljaspool leeki, põlemisjääk on hajuv hall tuhk (põleb nagu paber). Valkkiud põlevad halvasti, tekitades kõrbenud karvade lõhna, väljaspool leeki nad kustuvad. Atsetaatsiid ja sünteeskiud põlevad võrdlemisi hästi. Enamasti nad sulavad leegis, lõnga otsa tekib sulanud kuulike. Valmistekstiiltoodete puhul tuleb arvestada, et tootele lisatud värv-ja viimistlusained võivad mõjutada põlemise iseloomu, tekkivat lõhna ja põlemisjääke. TEKSTIILKIUDUDE PÕLEMINE KIURÜHM SÜTTIVUS PÕLEMINE LÕHN JÄÄK Looduslikud Põleb kiiresti tsellulooskiud suure leegiga, Paberi
Huuletubakas ehk snus Robin Kendra 8.a Mis see on? Huuletubaka kuulike või kotike asetatakse ülahuule ja igeme vahele imenduma ning seda hoitakse seal ilma närimata mõnest minutist kuni mitme tunnini. Huuletubakas ehk rootsi keeles snus on niisutatud pulbertubakas. Tervisekahjud Paljud noored ja ka täiskasvanud kasutavad huuletubakat, pidades seda ekslikult sigarettidest ohutumaks. Huuletubakas sisaldab sõltuvust tekitavat nikotiini, ligi 2000 keemilist ühendit ja rohkem kui paarikümmet vähki tekitavat ainet. Huuletubakas on nikotiini isegi 2
Elektromagnetilise induktsiooni nähtus - Olukord, kus magnetvälja muutumine tekitab elektrivälja. Pööriselektriväli. Kasutatakse. - Tekib magnetvälja muutusel. Kasutatakse ära elektrigeneraatorites. Miks püsimagnetist kuulike ei veere vasktorus sama kiiresti kui sama suur raudkuul? - Pöörisväli hoidab seda magnetväljas kinni. Induktsiooni elektromotoorjõud - Pinge, mis tekib magnetväljas liikuva juhtmelõigu otstele siis, kui juhtmes puudub vool. Faraday magentilise induktsiooni katse - Pooliga on ühendatud galvanomeeter. Pooli südamik on ühendatud teise mähisega ja teises mägises voolu sisselülitamisel tekib impulss esimeses mähises. Magnetvoog. Tähis
kus k on Boltzmanni konstant, T - vedeliku absoluutne temperatuur, W - molekulide ülemineku energia ühest tasakaaluolekust teise. Töö käik 1. Määrake kuulikese diameeter d ja mass m. 2. Mõõtke areomeetriga vedeliku tihedus 0. 3. Asetage klaasist silindrile kaks tähist kuuli kiiruse määramiseks. Ülemine tähis tuleb asetada umbes 5 cm allapoole vedeliku ülemisest nivoost. Fikseerinud tähised, mõõtke joonlauaga nendevaheline kaugus l. 4. Võtke pintsettidega kuulike ja laske ta vedelikku selle pinna lähedal silindri keskkohas. Jälgides kuulikese liikumist, mõõtke aeg t, mis tal kulus vahemaa l läbimiseks. 5. Katset korrake 3...5 erineva kuulikesega. Tulemused kandke tabelisse . 6. Arvutage keskmine sisehõõrdeteguri väärtus. Käsitledes väärtusi otseselt mõõdetud suurustena, leidke tema A-tüüpi määramatus. 7. Arvutage valemiga (9) Reynoldsi arv ja tehke järeldu katse tingimuste kohta.. l = ..... ± .....cm d = ...
Põrked jaotatakse elastseteks ja mitteelastseteks põrgeteks. Elastsel põrkel muutuvad põrkuvate kehade kiirused ja liikumissuunad selliselt, et kehade kogu kineetiline energia põrkel ei muutu, teisisõnu summaarne kineetiline energia enne põrget ja peale põrget on sama. Mitteelastsel põrkel muutub aga osa energiast kehade siseenergiaks ja summaarne kineetiline energia jääv ei ole (elastsel põrkel kehade siseenergia ei muutu). Näidisülesanne 12. Kuulike massiga 50 g liigub kiirusega 5 m/s ja põrkub paigalseisva kuulikesega massiga 30 g. Millised on kuulide kiirused peale põrget kui kuulid liiguvad samas suunas ja tegemist on absoluutselt elastse tsentraalse põrkega? Lahendus. Teeme lihtsa joonise, mis kujutab kuulikeste põrget. Ülemisel pildil Antud: on kehade liikumine ennepõrget, alumisel pärast põrget. m1 = 50 g m2 = 30 g v1 = 5 m/s v2 = 0 m/s v1 = ? , v 2 = ?
kuupäev:19.02.14 . Töö eesmärk Määrata vedeliku viskoossuse temperatuuriolenevus. Arvutada viskoossuse aktiveerimisenergia. Töö käik Viskosimeeter on ühendatud termostaadiga, millega reguleeritakse temperatuuri. Katset võb alustada 10-15 minuti järel, mil temperatuur vedelikus(viskosimeetris) ühtlustunud. Seejärel pööratakse viskosimeetrit ja mõõdetakse aeg, mil kuulike läbib kriipsukestega tähistatud vahemaa. Tehakse 3-5 mõõtmist ja arvutatakse nende keskmine. Seejärel temperatuuri tõstetakse ja katset korratakse mitme erineva temperatuuri juures. Valemid Vedeliku viskoossus : , kus on kuuli tihedus ja on vedeliku tihedus. Katsetulemused Jrk. Temp(°C) Vedeliku Vedeliku tihedus viskoossus
vähemalt äärmiselt ebamugav. Tavalisim on 23 nuppu, kuid spetsiaalsetel mängudele mõeldud hiirtel on ka neli ja enam nuppu. On kolme tüüpi hiiri: · Mehaaniline · Optomehaaniline · Optiline Traditsiooniline hiir kujutab endast väikest nuppudega varustatud karbikest, mis on juhtme abil arvutiga ühendatud ja mille sisemuses pöörleb väike kummist või plastist kuulike. Selliseid hiiri kasutati siis, kui arvuti leiutati. Sama mis mehaaniline hiir, kuid ta kasutab palli liikumise kindlaks tegemisel optilisi sensoreid. Kasutab hiire liikumise kindlaks tegemisel laserit ja vajab oma tööks spetsiaalset alust. Sellisel hiirel pole mehaaniliselt liikuvaid osasid. Nad reageerivad kiiremini ja täpsemini kui mehaanilised ja optilis mehaanilised hiired, kuid nad on ka palju kallimad.
milleks on niit ja maa. Njuutoni I seadus! Keha kas seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt seni kuni talle ei mõju teised kehad.Njuutoni I seadust saab käsitleda ka kui inertsiseadust.Inerts on nähtus, kus kehad püüavad säilitada oma liikumiskiiruse. Inertsus on keha omadus, mis tuleneb inertsist ja mis kuulub keha kiiruse muutumiseks vastastikmõju tagajärjel mingi aja jooksul Joonis: -alumisest niidist järsult tõmbamisel , katkes alumine niit, sest kuulike oma suure inertsuse tõttu ei suutnud märgatavalt suurendada oma enda kiirust. -aeglasel tõmbamisel katkes ülemine niit, sest alumise niidi tõmbejõud koos kuulikese enda massiga mõjutasid ülemist niiti.(sõidukite turvavöö) Njuutoni II seadus! See määrab ära keha kiirenduse.(joonis) Keha kiirendus on võrdeline kehale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga.Jõudu vähendatakse Njuutonites ja jõu ühikuks on 1 njuuton.
Pärast veerand tunni möödumist segati veel proov läbi ning asuti mõõtma happesust pH meetri abil. pH-d universaalse indikaatoriga määrati nõnda, et võeti väike kogus mulda ning peale valati universaalset indikaatorit, peale loksutamist saadi värv, mida võrreldi universaalindikaatori värvide skaalaga ning määrati pH. Lõimise määramiseks võeti väike kogus mulda, mille peale piserdati kergelt vett, kuid muld ei tohi jääda vastu läikima. Edasi veeretati kuulike, ning vooliti nöör ja nööri prooviti keerata. Antud proovis keeramisel nööri voolimine oli peaaegu, et võimatu. Ligikaudse huumusesisalduse määramiseks on tarvis teada mulla lõimist, värvust ja niiskust. Antud proovi puhul on tegemist parasniiske mullaga, lõimis on kerge liivsavi ning värvus mustjashall. Liikuvate toitainete määramiseks kasutatakse Mehlich 3 meetodit. Selleks kaalutakse 2,5 grammi mulda ja mullale lisatakse 25 ml ekstraheerivat lahust. Järgmisena
sigaretipaberisse pakendatud peenestatud tubaka rull, mille suhuasetavasse otsa on kinnitatud tootemarkidel spetsiaalne filter. Suitsuvabad tubakatooted on nuusktubakas ehk snuff ja huuletubakas ehk snus. Huuletubakas ehk rootsi keeles snus on niisutatud pulbertubakas. See on kas lahtine, niiske pulber, mis vormitakse ise näppude vahel kuulikeseks või on see pakendatud teekotikeste valmistamisel kasutatud materjalile sarnanevasse ümbrisesse. Snusi kuulike või kotike asetatakse ülahuule ja igeme vahele imenduma ning hoitakse seal ilma närimata mõnest minutist kuni mitme tunnini, olenevalt maitsest. Alkohol on orgaaniline aine, mida sisaldavad kõik alkohoolsed joogid. Keemiliselt on alkohol süsivesinik. Alkohoolsetes jookides sisalduv alkohol on viinapiiritus ehk entanool. Kui alkoholi liiga palju tarvitada ühekorraga siis võib sellest saada alkoholimürgituse, millega satub haiglasse ning see võib olla ka eluohtlik.
Takistusjõu F arvutamiseks vaadeldakse kuulikese langemist uuritavas vedelikus. Vedelikku asetatud kehale mõjuvad järgmised jõud: F1 = mg = Vg 1) Raskusjõud (3) kus V on kuulikese ruumala, - kuulikese tihedus, g - raskuskiirendus. 2) Üleslükkejõud F2 = V 0 g (4) kus 0 on vedeliku tihedus. 3) Sisehõõrdest tingitud takistusjõud, mis kasvab võrdeliselt kiirusega. F3 = 6rv (5) F1 - F2 - F3 = 0 Kuulike liigub vedeliku kiirendusega seni, kuni sisehõõrdejõu ja üleslükkejõu summa saab võrdseks raskusjõuga. Seejärel muutub kuulikese liikumine ühtlaseks. Lugedes raskusjüu suuna positiivseks, järeldub ühtlase liikumise tingimusest: (6) Vg - V 0 g - 6rv = 0 ehk Siit saab leida hõõrdeteguri 2r 2 ( - 0 ) g = 9v (7) 2 ( - 0 ) gr 2 = 9 v (1 + 2,4 r )
sõltuvad sündmused ühe sündmuse toimumisest sõltub teise sündmuse toimumine Näit. 1) täringut visatakse järjest kolm korda A esimesel viskel saadakse 5 silma B teisel viskel saadakse 5 silma C kolmandal viskel saadakse 3 silma Sündmused A, B, C on sõltumatud sündmused, sest katsetingimused on igal katsel samasugused. 2) korvis on 3 valget ja 4 musta kuulikest; korvist võetakse järjest 2 kuuli, neid tagasi panemata A esimesena saadakse valge kuulike B teisena saadakse must kuulike Sündmuse B toimumine sõltub sündmuse A toimumisest või mittetoimumisest. Kui esimesena saadud kuulike on valge, siis enne teise katse toimumist on korvis alles 2 valget ja 4 musta kuulikest. Kui esimesena valget kuulikest ei saada (saadakse must), siis on enne teist katset korvis 3 valget ja 3 musta kuulikest. Seega sündmuse B toimumine teisel katsel toimub erinevates tingimustes. Sündmus B sõltub sündmusest A.
2. COULOMB'I SEADUS kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline laengutevahelise kauguse ruuduga Valem F= k* [ q1*q2 / r ruudus] Tõmbejõud=võrdtegur*[ laend1 *laeng2 / raadius ruudus] Coulombi katses anti kuulikestele ühenimelised laengud, üks kuulike liikus teisest eemale, hoidmaks kuulikest endisel kaugusel väänati elastset traati mingi nurga võrra, selle põhjal määratigi kuulikesele mõjuv jõud k=1/(4o), kus suurust o=1/(49*109)=8,85*10-12 C2/Nm2 nim elektriliseks konstandiks k=1/(4o) vaakumis; k/=1/(4o) keskkonnas Elektrilaengu ühikuks SI-s on 1C (kulon) 1 kulon on laeng, mis läbib 1s juhi ristlõiget, kui voolutugevus juhis on 1A 3. ELEKTRIVÄLI -materiaalne st ta eksisteerib sõltumata meist ja meie teadmistest temast
Nuputamisülesanded 1. Kaks isa ja kaks poega jagasid omavahel 3 õuna selliselt, et igaüks sai 1 õuna. Kuidas oli see võimalik? 2. Ühes perekonnas on kolm venda. Neist igaühel on üks õde. Kui palju lapsi on selles perekonnas? 3. Poisil on 3 ühesuurust kuulikest, kuid üks kuulike on teistest veidi kergem. Kuidas saab kaalu abil teistest kergema kuulikese kindlaks määrata kaaluvihte kasutamata? 4. Kaks täiskasvanut ja kaks last tahavad paadiga üle jõe minna, kuid paat kannab korraga ainult ühte täiskasvanut või kahte last. Kuidas nad siiski kõik üle jõe saavad? 5. Raamat ja pastapliiats maksavad kokku 100 krooni. Raamat maksab 70 krooni rohkem kui pliiats. Kui palju maksab pliiats? 6. 3 + 10 = 1 9+8=5 12 + 11 = 11
Aga liikuma hakata ei saa see keha seni, kui talle ei ole rakendatud jõudu. 3. KÜSIMUS: Kuul ripub nööri otsas ja on paigal. Miks on kuul paigal ja millised jõud hoiavad teda paigal? VASTUS: Teda mõjutavad kõige rohkem nöör (täpsemalt nööri elastsusjõud), mis tõmbab kuuli ülespoole ja Maa gravitatsioon (raskusjõud), mis tõmbab teda allapoole. Kuna nende koosmõju on võrdne ja need jõud tasakaalustavad üksteist, siis sel põhjusel ongi antud situatsioonis kuulike paigal. 4. KÜSIMUS: Kui kõrvaldada nöör või Maa, mis siis kuulikesega juhtuks? VASTUS: Kui üks jõud eemaldada või selle mõju vähendada, siis ei oleks enam kuul paigal ja jõud ei oleks tasakaalus. Kui nöör kõrvaldada, siis hakkaks kuulike liikuma kiirendusega Maa suunas. Kui kõrvaldada Maa, siis hakkaks kuulike liikuma kiirendusega nööri suunas. 5. KÜSIMUS: Pall seisab horisontaalsel siledal põrandal paigal, sest talle mõjuvad põranda elastsusjõud
Newtoni II seadus. F=m*a. Kui makrokeha asukoht, talle mõjuvad jõud ja kiirus on teada, siis saab NII seaduse abil määrata tema liikumisoleku. Scrödinger tugines üldisele lainevõrrandile (lainelist liikumist kirjeldav võrrand). Tulemuseks saadud võrrand on diferentsiaalvõrrand (sisaldab tuletisi). Sellise võrrandi lahendid on funktsioonid lainefunktsioonid, mis kirjeldavad osakeste paiknemise tõenäosuslaineid. Potentsiaalibarjäär ja potentsiaaliauk Kui veerev kuulike kohtab oma teel kerget tõusu (pinnavolti), hakkab tema kiirus tõusul vähenema. Seejuures muutub tema kineetiline energia potentsiaalseks. Kui kuulikese algne kineetiline energia on suurem, kui voldi kõrgusega määratud potentsiaalne energia, siis veereb kuulike sellest üle. Vastasel juhul veereb tagasi, toimub
2. Mesonid 3. Barüonid Olulisemad elementaarosakesed: 1. Elektron- J. Thomson 1897. a 2. Prooton- E. Rutherford 1919. a Neutron- J. Chadwick 1932. a Meson Neutroni beeta-lagunemisel eralduv neutriino kiirguskvant footon 3 Elementaarosakese mõiste Sõnal elementaarne kaks tähendust- lihtne ja millegi koostisosa. Tavaelus mõistetakse osakese all mingit väikest ainetükikest- see võiks olla kas liivatera, haavel, kuulike, hernes vms. Me võime nende osakeste küljest tükikese ära napsata või maha viilida, osakeste aineline iseloom sellest ei muutu. Küll aga on nad individuaalselt erinevad ja kordumatud. Ka kaks telliskivi tunduvad esmapilgul täpselt ühesugused, kuid lähemal vaatlusel selgub, et alati on olemas mingid väiksed erinevused (kriimud, mõrad jms.). Elementaarosakesteks loetakse osakesi, mis on kõige lihtsamad, st. ise enam millestki ei koosne. Mis on elementaarosake?
T S S=klnW. Näiteks on kuulike riputatud vedru abil vaguni a r vu' vu' x pööratav lakke, siis maa suhtes on kaks võnkumist. cos (t ) 1 2x 1
Hiir on sisestusseade, mis aitab graafilises töökeskkonnas mugavamalt tegutseda. Hiirt tuleb libistada hiirematil. Hiire sees olevad andurid edastavad juhtprogrammi (driver) abil hiire liikumise matil arvutile. Selle tulemusena sooritab hiirekursor ehk hiireviit monitori ekraanil täpselt samasugust liikumist, nagu liigutatav hiir matil. Rullikuga hiir Optiline hiir Laser hiir juhtme abil arvutiga ühendatud ja mille sisemuses pöörleb väike kummist või plastist kuulike. Optilistel hiirtel. Optiline hiir on nagu miniatuurne fotoaparaat, mis teeb oma aluspinnast pidevalt pilte. Punane valgusdiood, mis pimedas toas hästi paistab, on tegelikult vaid abi valgustus, et kaamera näeks aluspinnast pilti teha. Optilise hiire tööpõhimõte: andmevahetus arvuti ja hiire vahel käib jadakoodis. Hiire iseloomustamisel on olulisim tema tundlikkus. Hiire tundlikkust mõõdetakse tavaliselt punktides tolli kohta
Ämblikud Grete Veskiväli (Ettekanne koos pildimaterjaliga, vt lõpus) *Ämblikud ehk täpsema seltsi nimetusega ämblikulised on kohastumise poolest ühed maailmaimed, sest nad elavad igal pool meie ümber, isegi arktilises kliimas. Enamus ämblikke on vaid mõne millimeetrise läbimõõduga. *Ämblikud kuuluvad ämblikulaadsete ehk arahniidide hulka. Ämblikulaadsed kuuluvad arvatavasti vanimate maismaaloomade hulka, sest skorpione on leitud juba ülemsilurist ehk umbes 400 miljonit aastat tagasi. Ämblikulaadsed on näiteks skorpionid, puugid, lestad. Nad on eranditult röövtoidulised ja neil toimub kehaväline seedimine. Nad hingavad kopsudega. Harilikult koosneb nende keha pearindmikust ja tagakehast. Nende tagakeha on kõigil jalutu. *Koibikulised: Keha on kompaktne, ei jagune selgelt pearindmikuks ja tagakehaks nagu ämblikel. toituvad väikestest nii elusatest kui surnud putukatest, öise ...
sisse vajalikud parandid. Mikromaailmas ei saa isegi elektroni ja footoni vastasmõju arvestamata jätta. Nii peaks elektroni leidmiseks temalt hajuma vähemalt 1 footon, mis aga muudaks ka elektroni liikumise iseloomu. Kehtib nn. Nõiaring: mida täpsemalt tahame elektroni lokaliseerida, seda lühemalainelisem (suurema sagedusega) peab olema valgus. Seda enam aga elektroni häiritakse! Nii tekibki paradoks. Potentsiaalibarjäär ja potentsiaaliauk Kui veerev kuulike kohtab oma teel kerget tõusu (pinnavolti), hakkab tema kiirus tõusul vähenema. Seejuures muutub tema kineetiline energia potentsiaalseks. Kui kuulikese algne kineetiline energia on suurem, kui voldi kõrgusega määratud potentsiaalne energia, siis veereb kuulike sellest üle. Vastasel juhul veereb
Laetud osakeste suunatud liikumise tekkimiseks ja säilitamiseks peab neile mõjuma kindlasuunaline jõud ELEKTRILAENGU JÄÄVUSE SEADUS COULOMB'I SEADUS EJ seadus elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv suurus q1+q2+..+qn=const Coulombi seadus kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline laengutevahelise kauguse ruuduga Coulombi katses anti kuulikestele ühenimelised laengud, üks kuulike liikus teisest eemale, hoidmaks kuulikest endisel kaugusel väänati elastset traati mingi nurga võrra, selle põhjal määratigi kuulikesele mõjuv jõud k=1/(4o), kus suurust o=1/(49*109)=8,85*1012 C2/Nm2 nim elektriliseks konstandiks k=1/(4o) vaakumis; k/=1/(4o) keskkonnas Elektrilaengu ühikuks SIs on 1C (kulon) 1 kulon on laeng, mis läbib 1s juhi ristlõiget, kui voolutugevus juhis on 1A ELEKTRIVÄLI. ELEKTRIVÄLJA TUGEVUS
KLAVIATUUR Klaviatuur on arvuti sisendseade tähe-, numbri- ja teiste märkide sisestamiseks ning korralduste andmiseks. Arvutit on võimalik ka ainult klaviatuuri abil juhtida. Klaviatuuril on tavaliselt 101-102 klahvi (laptop'i klaviatuuril on 85-86 klahvi). Klaviatuurid on mugavdatud erinevate riikide jaoks. Nt Eesti klaviatuuril on ,,õ" tähe saamise võimalus. Klahvide paigutus vastab tavaliselt nn. QWERTY- süsteemile. See süsteem võeti kasutusele üle 100 aasta tagasi kirjutusmasinates. Kuigi tegelikult on olemas palju erinevaid klahvide paigutus süsteeme on QWERTY kõige populaarsem sellel põhjusel, et temaga on lihtsalt harjunud nii palju inimesi ja ümberõppimine oleks raske. QWERTY nimi moodustub klaviatuuri esimestest tähtedest. Klaviatuuri puhver Määrab ära, mitut klahvi võib korraga vajutada. Odavamad klaviatuurid lubavad üheaegselt vajutada ainult 2-3 klahvi. Enamik headest klaviatuuridest lubavad 4-6 klahvivajutust ning m...
FÜÜSIKA MEHAANIKA 2.peatükk Mehaaniline liikumine- keha asukoha muutmine ruumis aja jooksul Punktmass- keha, mille mõõtmed jäetakse lihtsuse mõttes arvestamata Trajektoor- joon, mida mööda keha liigub Nihe- keha algasukohast lõppasukohta suunatud sirglõik Taustsüsteem- koosneb taustkehast, sellega seotud koordinaadistikust ja aja mõõtmise süsteemist Taustkeha- keha, mille suhtes teiste kehade asukohta kirjeldadakse Vaba langemine- kehade kukkumine, kus õhutakistus puudub või on väike 3.peatükk Ühtlane sirgjooneline liikumine- sirgjooneline liikumine, kus mistahes võrdsete ajavahemike jooksul sooritatakse võrdsed nihked. Liikumisvõrrand: x=x0+vt. Kiiruse võrrand:v=v0+at Ühtlaselt muutuv sirgjooneline liikumine- sirgjooneline liikumine, kus kiirus muutub mistahes võrdsete ajavahemike jooksul ühesuguste väärtuste võrra. Liikumisvõrrand:x=x0+vt+(att)/2 Kiirendus- kiiruse muut ajaühikus a=(v-v0)/t 4.peatükk Newtoni esimene seadus- vastasmõju...
klaviatuuri kursorijuhtimisklahve, on töö hiirega siiski võrratult käepärasem. Töö graafiliste kujutistega ilma hiireta, on kui mitte võimatu, siis vähemalt äärmiselt ebamugav, vaatamata sellele, et paljud tarkvarapaketid pakuvad mõlemat võimalust 1.1. Traditsiooniline hiir Traditsiooniline hiir kujutab endast väikest nuppudega varustatud karbikest, mis on juhtme abil arvutiga ühendatud ja mille sisemuses pöörleb väike kummist või plastist kuulike. Kui hiirt libistada laual (alusmatil), siis kuul pöörleb ja tema liikumisele reageerivad (klassikalises lahenduses) kaks rullikut, mis on ühendatud kahe teineteisest 90o võrra pööratud anduriga, mis kuulikese pöördliikumise teisendavad elektrilisteks impullsideks (lihtsamalt öeldes on need hiire X/Y-suunalise liikumise andurid). Need elektrilised signaalid vastavad eraldi liikumisele kahes suunas: edasi- tagasi ja vasakule- paremale
Olles üks esimesi, kes laialdaselt kasutas katselist meetodit, otsustas ta selle väite kummutamiseks teha katse kahe kaldpinnaga (joonis 2.1). h =0 Joonis 2.1 Ta võttis kaks kaldpinda, tegi need võimalikult siledaks ja lasi kuulikese alla veereda vasakpoolselt kaldpinnalt kõrguselt h. Jõudnud alla, hakkas kuulike tõusma mööda teist kaldpinda üles. Ilmnes, et ta tõusis seal täpselt kõrgusele h. Galilei muutis kaldenurka , kuid kuulike tõusis iga kord ikka samale kõrgusele h. Siit J. Kirs Loenguid ja harjutusi dünaamikast 5 järeldas Galilei, et kui võtta teise kaldpinna kaldenurga = 0 , siis kuulike liigub tasapinnal mööda sirget peatumata edasi, kuigi talle jõudu ei mõju. Järelikult pole
(joon.3) §39. Harmoonilised sumbumatud võnkumised. Vaatleme süs., mis koosneb vedru otsas rippuvast kuulikesest massiga m. Tasa-kaaluasendis on kuulikesele mõjuv raskusjõud mg tasakaalustatud elastsusjõu klo poolt: mg=klo . Hakkame kuulikese nihkumist tasak. asendist isel.-ma koordinaadiga x, kusjuures telg x on suuna-tud vertikaalselt alla ning selle nullpunkt ühtib kuulikese tasakaalu-asendiga. Kui nihutada kuulike tasakaaluasendist x võrra kõrvale, siis vedru pikeneb lo+x võrra ning resultantjõu projektsioon teljel x (tähistame selle x-i f-ga) omandab väärtuse f= mg-k(lo+x). Arvesta-des tasak.tingimust, saame f=-kx. Miinusmärk valemis tähendab seda, et hälve ja jõud on vastassuunalised: kui kuulike on nihutatud tasakaaluasendist allapoole (x>0), on jõud suunatud ülespoole (f<0) kuulikese nihkumisel ülespoole (x<0) on jõud suunatud allapoole (f>0)
hoonete/linnade projekteerimisel, et paika panna ilmakaared. Tüüpiline hiina kompass koosnes magneetilisest nõelast mis ujus veepinnal. KOMPASS Vahend seismiliste lainete registreerimiseks, mille põhjustajaks on maavärinad või vulkaanipursked. Esimene säilinud seismograaf pärineb Hani dünastia ajastust ning koosnes suurest pronksist kellast, mille külgedel oli kaheksa draakonipead. Draakoni suust kukkuv kuulike näitas ära maavärina toimumise suuna. SEISMOGRAAF Väävlist, söest ja kaaliumnitraadist (salpeetrist) valmistatud püssirohtu kasutati esialgu meditsiinilisel otstarbel ning http://www.history.com/shows/man ilutulestike valmistamisel. Sõjalisel kind-the-story-of-all-of- otstarbel hakati püssirohtu us/videos/mankind-the-story-of-all-
Eriti kardinaalne vahe on jäisel pinnal sõitmisel, kus hõõrdetegurid on vastavalt µ s =0,2 ja µ = 0,1. Nüüd erinevad pidurduskiirendused kaks korda, mis tähendab, et pidurdusteekond pikeneb bokeerunud rataste korral kaks korda. 7 Näidisülesanne 7. Kui suur on 50 cm pikkuse nööri otsas horisontaaltasandis tiirlevale kuulikesele mõjuv kesktõmbejõud, kui kuulikese mass on 50 g ja kuulike teeb täistiiru 1 sekundiga? Lahendus. Teeme joonise, mis kujutab Antud: kuulikese tiirlemist nööri otsas.. m = 50 g = 0,05 kg r = 50 cm = 0,50 m T=1s F=? Kuulikesele mõjuv kesktõmbejõud arvutatakse valemiga v2 F =m . r Mass ja raadius on antud, puudu on kuulikese joonkiirus. Selle saame lihtsalt arvutada, kuna
esimene prototüüp. Laiemale publikule esitleti arvutihiirt esmakordselt 1968.aastal. Arvutihiir ehk hiir on osutusseade arvuti kasutamise lihtsustamiseks. Hiirt kasutades saab paljud käsud arvutile edastada ilma täiendavate tööriistadeta, väheneb sõrmistikud kasutamise vajadus, kuid see ei kao täielikult. Traditsiooniline hiir kujutab endast väikest nuppudega varustatud karbikest, mis on juhtme abil arvutiga ühendatud ja mille sisemuses pöörleb väike kummist või plastist kuulike. Kui hiirt libistada laual (alusmatil), siis kuul pöörleb ja tema liikumisele reageerivad kaks rullikut, mis on ühendatud kahe teineteisest 90o võrra pööratud anduriga, mis kuulikese pöördliikumise teisendavad 5 elektrilisteks impulssideks. Need elektrilised signaalid vastavad eraldi liikumisele kahes suunas: edasi- tagasi ja vasakule- paremale. Kursor arvuti ekraanil järgib hiire liikumist aluslaual
3 R = 50 cm C = 1 cm 1 _________________________________________________________________________________ Variant 10. Varras OD mille otsa on kinnitatud kuulike 2, pöörleb ümber vertikaalse z-telje jääva nurkkiirusega nii, et kujundab sellega ringkoonuse. Leida sidemete A ja B reaktsioonkomponendid. z B O m1 = 20 kg 30° m2 = 5 kg
Võnkumise energia on võrdeline amplituudi ja sageduse ruuduga. Harmooniliste 2 2 võnkumiste energia on võrdeline amplituudi ruuduga: E = 1/2 m A . Kui harmooniliselt võnkuva süsteemi hälve muutub ajas seaduse x = A cos t järgi, siis kiirus muutub seaduse v = - A sin t järgi ja kiirendus seaduse a = - 2 A cos t järgi. Harmooniliste võnkumiste ja ringliikumiste vaheline seos-Hõbedane kuulike liigub ringjoonel ühtlase kiirusega vastu kellaosuti suunda. Kuuli valgustatakse vasakult poolt nii, et valguskiirte suund on paralleelne ringjoone tasandiga. Paremale on asetatud valge ekraan, millel võib jälgida kuulikese varju liikumist. On näha, et vari ekraanil liigub keskmisest asendist üles ja alla, s. t. võngub ümber keskmise asendi. Ekraanist paremal võngub vedru küljes teine kuulike. Selle kuulikese võnkumise periood on võrdne tiirleva kuulikese pöörlemise perioodiga
Kiiruse suund on puutuja sihiline 8) Millega iseloomustatakse välju ? Füüsikaline väli on materiaalne objekt, mille kaudu aineosakesed mõjutavad üksteist. Välju iseloomustatakse väljatugevusega. Väljatugevus on jõud millega väli mujutab väljas asuvaid ainepunkte Homogeene väli- vektorid on igast ruumipunktis ühesugused suuruse ja suunaga Tsentraalne väli väli mille vektorite pikendused lõikuvad tsentraal punktis 9) Trammi laes ripub niidi otsas kuulike, pidurdamise vältel muutub t=3s jooksul kuulikese kiirus 6 km/h võrra, Leida kõrvalekaldenurk trossi vertikaalasendist ? IV 1) Mida nimetatakse tsentraalseks põrkeks? Mis on põrkejoon ? Tsentraalseks põrkeks nimetatakse põrget kus põrke toimumise ajal on kehade massikeskmed põrkejoonel, tsentraalsel põrkel ei tule arvestada pöörlemise tekkimisega. Kerakujuliste kehade põrge on alati tsentraalne
TEST 1.Klaaspulga hõõrumisel siidriidega omandab klaaspulk positiivse laengu 2.Kui karusnahaga hõõrutud eboniitpulk tõmbab laetud keha enda poole, siis on keha laetud negatiivselt 3.Missugusel nähtusel põhineb elektroskoobi töö? Samanimeliste laengute vastasmõjul 4.Samanimeliselt laetud kehad tõukuvad, erinimeliselt laetud kehad aga tõmbuvad 5.Mis juhtub niidi otsa riputatud kerge laadimata kuulikesega, kui talle läheneda laetud keha? Kuulike tõmbub laetud keha poole Tööleht 2 Elektriseeritud kehade vastastikmõju 1.Millest on põhjustatud elektriliselt laetud kehade vastastikmõju? V: on põhjustatud nende elektrilaengust 2.Millest järeldub, et elektrilaengud on kahte liiki? V: kuna laetud kehade vastastikmõju ilmneb 2 viisil, siis peavad elektrilaengud, mis vastastikmõju põhjustavad olema erinevate omadustega. 3
hingamiskrampe, halvatust, surma. Nuusktubaka müük on Eestis keelatud. 2.2 HUULETUBAKAS ehk snus Huuletubakas ehk rootsi keeles snus on niisutatud pulbertubakas. See on kas lahtine, niiske pulber, mis vormitakse ise näppude vahel kuulikeseks või on see pakendatud teekotikeste valmistamisel kasutatud materjalile sarnasesse ümbrisesse. Selline pakendamisviis lihtsustab huuletubaka tarvitamist. Huuletubaka kuulike või kotike asetatakse ülahuule ja igeme vahele imenduma ning hoitakse seal ilma närimata mõnest minutist kuni mitme tunnini. Huuletubakas sisaldab sõltuvust tekitavat nikotiini, ligi 2000 keemilist ühendit ja 28 vähki tekitavat ainet. Nikotiini võib huuletubakas olla 7 rohkemgi kui sigaretis. Et huuletubaka tarvitamisest saadav nikotiinitase on organismis kestvam ja ühtlasem, tekitab see tugevamat sõltuvust kui suitsetamine
1.*** Mida uurib klassikaline füüsika ja millistest osadest ta koosneb? Mis on täiendusprintsiip? Mis on mudel füüsikas? Tooge kaks näidet kursusest. Uurib aine ja välja omadusi ja liikumise seadusi. Klassikaline füüsika koosneb staatikast, kinemaatikast ja dünaamikast. Niels Henrik David Bohr (1885 1962, Taani, Nobeli preemia 1922): Ükski uus teooria ei saa tekkida täiesti tühjale kohale. Vana teooria on uue teooria piirjuhtum. Nii on omavahel seotud erinevad valdkonnad. Puudub kindel piir valdkondade vahel. Mudel on keha või nähtuse kirjeldamise lihtsustatud vahend, mis on varustatud matemaatilise tõlgendusega. näiteks: punktmass, ideaalse gaasi mudel, absoluutselt elastne keha, ainepunkt. 2.Mis on mateeria ja millised on tema osad? Mis on ruum ja aeg? Mida tähendab aja ja ruumi homogeensus? Loetlege vastastikmõjud tugevuse kahanemise järjekorras. ...
Li = i =1 M i - sise Summeerime: Vastavalt Newtoni III seadusele on sisejõudude momentite summa null. dL =0 dt I1 1 = I 2 2 L = const Praktikas kasulik. 32. Kasutades alljärgnevat joonist, tuletage harmooniliselt võnkuva keha võrrand so. liikumisvõrrand ja perioodi arvutamise valem. Vaatleme vedru võnkumise näitel. Olgu 0 tasakaaluasend, venitame vedru välja ja laseme lahti. Kuidas liigub kuulike, kui hõõrdumist ei ole? m a = -k x m a = F F=-k*x, ,,-,, tähistab asjaolu, et nihe ja jõud on vastassuunalised. Newtoni II seadus: d 2x m 2 = -k x dt 2 d x k + x=0 dt 2 m k 02 = m x = x0 cos(0 t + ) See on teist järku homogeenne DV, mis omab standartset lahendit: See on harmooniliselt võnkuva keha liikumisvõrrand. x- hälve x0- amplituud w0- ringsagedus wot+j- faas j- algfaas
peamiselt aluspinna kareduse tõttu. Mida karedam on aluspind seda turbulentsem on ka õhu voolamine selle aluspinna kohal. 2. Tuule mõõtmine Tuul kui õhuvoola avaldab dünaamilist rõhku tema teel olevatele takistustele. Sellel põhinebki enamiku tuule mõõtmise instrumentide töö. 3. Tuulelipp, anemomeeter, anemorumbomeeter. Tuulelippu kasutatakse tuule suuna ja kiiruse määramiseks. Et vältida hõõrdumise mõju paigutatakse maapinnast küllalt kõrgele. Kuulike näitab tuule suunda, plaat tuule kiirust. Meteoroloogiajaamades 2 tuulelippu kerge plaadiga (väiksemate tuule kiiruste mõõtmiseks) ja raske plaadiga(suuremate kiiruste mõõtmiseks). Mõõdetakse 2 min jooksul kumbagi elementi. Anemomeeter: Täpsem kui tuulelipp 0,1 m/s. Kaks risti asetsevat varrast, mille otsas on poolkerad. Püsttelg ühendatud osutiga hammasrataste süsteem. Tuule kiirus leitakse siirdeteguri, tabeli või graafiku abil
numbrid ja tehtemärgid viibaklahvid Delete, End, Page Down, Page Up, Home ja Insert. funktsiooniklahvid 12 klahvi (F1...F12) Hiir Windows' töökeskkonnas sooritatakse enamik juhtimistegevustest arvutihiirega. Hiir on sisestusseade (nagu klaviatuurgi), mis aitab graafilises töökeskkonnas mugavamalt tegutseda. Hiire kasutamiseks tuleb teda hiirematil libistada. Tulemusena veereb hiire all olev kuulike, mis omakorda paneb liikuma hiire sees olevad püst- ja rõhtliikumise rullikud, millega on seotud andurid, mis edastavad juhtprogrammi (driver) abi kasutades hiire liikumise matil arvutile. Selle tulemusena sooritab hiirekursor ehk hiireviit monitori ekraanil täpselt samasugust liikumist, nagu liigutatav hiir matil. Hiirekursori kuju võib graafilises keskkonnas muutuda vastavalt rakendusprogrammist ja asukohast selle aknas. Kursori kujust sõltub, mida hiirega antud olukorras teha saab
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
