Elektrimahtuvus. -Kahe keha omavaheline mahtuvus näitab, kui suure laengu viimisel ühelt kehalt teisele tekib kehade vahel ühikuline pinge. C= Q/ U -Kehade süsteemi, mis on loodud mingi kindla mahtuvuse saamiseks, nim. Kondensaatoriks. -Kondensaatori mahtyvus on 1F, kui laengu 1C viimine ühelt plaadilt teisele tekitab plaatide vahel pinge 1V -Mahtuvus sõltub vaadeltavate kehade mõõtmisest, vahekaugusest ja kehadevahelise aine dielektrilisest läbitavusest. Elektrivälja energia. -Laetud keha võib elektriväljas omada energiat. ( A= qU ) ( U= Ed ) Elektrivool metallides. -Peab eksisteerima see, mis liigub, ja teiseks, peab esinema põhjus, mis tek. Liikumise. -Alalisvooluks nim. Elektrivoolu, mille tugevus ja suund ajas ei muutu. Juhtivuselektronid metallis. -Laengukandjateks on metalli aatomi väliskihi elektronid e. Valentselektronid. Voolutugevust määravad suurused. -Suurust, mis näitab laengukandjate arvu aine ruumalaühikus, nim laengukan...
sulandites. Vooluga mähis mõjutab magnetnõela, selles ilmnebki voolu magnetiline toime. Voolu magneetiline toime kaasneb elektrivooluga nii metallides kui ka elektrolüütide vesilahustes. Elektrivoolul on kolm toimet: Soojuslik Keemiline Magneetiline Galvanomeetri abil saab kindlaks teha elektrivoolu olemasolu juhis. Voolutugevust mõõdetakse ampermeetriga. Ampermeetri skaala on jagatud jaotisteks. Ampermeeter ühendatakse jadamisi seadmega, mille voolutugevust mõõdetakse. Kuidas ilmneb voolu soojuslik toime? Voolu juht soojeneb Kuidas ilmneb voolu keemiline toime? Elektrivool eraldab juhist selle koostisosi. Kuidas ilmneb voolu magneetiline toime? Vooluga mähis mõjutab magnetnõela Millise asendi võtab vooluga raam magneti harude vahel? Kui traadi otsad ühendada vooluallikaga, tekib traadist mähises elektrivool ja raam pöördub oma tasandiga risti magneti harusid ühendava sirge suhtes.
Takisti. Reostaat. Voolutugevuse reageerimine Takistiks loetakse kindla takistusega juhti, mille takistus on tunduvalt suurem vooruringis kasutatavate juhtmete takistusest. Vooluringi takistust ja voolutugevust saab sujuvalt muuta reostaadiga. Reostaat on juht, mille takistuse väärtus on muudetav. Reostaati iseloomustavateks suurusteks on reostaadi suurim takistus ja suurim lubatud voolutugevus. Kuidas saab vooluringis reguleerida voolutugevust? Voolutugevust saab vooluringis reguleerida kahel viisil: võib mutta pinget vooluallika klemmidel või siis vooluringi takistust. Millist juhti nimetatakse takistiks? Takistiks loetakse kindla takistusega juhti, mille takistus on tunduvalt suurem vooluringis kasutatavate juhtmete takistusest. Millist juhti nimetatakse reostaadiks ja millel selle töö põhineb? Reostaat on juht, mille takistuse väärtus on muudetav. Reostaadi töö põhineb takistuse ja
Vooluga juht soojeneb. 17. Kuidas ilmneb voolu keemiline toime? Elektrivool eraldab juhist selle koostisosi. 18. Kuidas ilmneb voolu magnetiline toime? Vooluga mähis mõjutab magnetnõela. 19. Millega võrdub voolutugevus? Valem. Voolutugevus on arvuliselt võrdne ajaühikus juhi ristlõiget läbinud elektrilaengu suurusega. I = q : t, q = I * t, t = q : I 20. Mis on voolutugevuse tähiseks ja ühikuks? Tähis I, ühik 1A 21. Millise mõõteriistaga saab voolutugevust mõõta? Kuidas see on tähistatud? Ampermeetriga, A 22. Kuidas ühendatakse ampermeeter elektriseadmega, milles mõõdetakse voolutugevust? Ampermeeter ühendatakse jadamisi seadmega, mille voolutugevust mõõdetakse.
siis vahelduvpinge voltmeetrit. Voltmeeteri üks klemm tuleb ühendada elektritarviti ühe klemmiga ja voltmeetri teine klemm tuleb ühendada elektritarviti teise klemmiga. Kui elektrijuhis on alalisvool, tuleb vastavalt elektrivoolu suunale ühendada voltmeetri klemm tähisega +, juhtmega, mis lähtub vooluallika positiivselt pooluselt. Kui vooluringis on vahelduvpool, pole vahet, kumb voltmeetri klemm kumma juhtmega ühendatakse. Voolutugevust vooluringis saab mõõta ampermeetriga, mis tuleb ühendada jadamisi vooluringi osaga, milles tahetakse voolutugevust mõõta. Kui vooluringis on alalisvool, tuleb see ühendada sama moodi nagu voltmeeter ja kui vahelduvvool, siis pole jälle vahet. Vooluringi võib jadamisi lisada ka reostaadi, millega saab vooluringi takistust ja voolutugevust sujuvalt muuta. Reostaat võib olla suure eritakistusega pikk traat, millel on kaks klemmi. Üks on paigal ja seda liigutada ei saa
Elektrienergia tootmine ja ülekanne Elektrienergia genereerimine Vahelduvvoolul on alalisvoolu ees see eelis, et tema pinget ja voolutugevust saab peaaegu energiakadudeta muuta väga suurtes piirides(transformeerida). See on vajalik elektrienergia ülekandmisel suurtele kaugustele. Elektrienergiat toodetakse generaatoritega, mis muudavad mingit teist liiki energiat elektrienergiaks. Vahelduvvoolu generaatori lihtsaimat mudelit vaatlesime eespool, kus püsimagneti pooluste vahel oli traatraam. Kui raami asemel kasutada järjestikku ühendatud
Rööpühendus U = U 1 = U 2 I kogu = I 1 + I 2 -1 C kogu = C1 + C 2 + C3 1 1 1 Rkogu = R + R + R 1 2 3 Ampermeeter: mõõdab voolutugevust ning paigutatakse ahelasse alati jadamisi. Selleks et registreerida tõelist ja moonutamata voolutugevust peab ampermeetri takistus olema võimalikult väike. Ampermeetri sees on mõõtevahendiks galvanomeeter, mis on rööbiti takistusega, takistus on võimalikult väike, et vool just teda läbiks. Voltmeeter: mõõdab pinget ning asetatakse vooluahelasse alati rööbiti. Voltmeetri enda takistus peab olema suurem kui mõõdetava seadme takistus. Voltmeeter mõõdab pinget takisti
8. Lihtsaimat süsteemi, milles saavd tekida elektromagnetilised vabavõnkumised, nimetatakse võnkeringiks. Võnkeringi tööpõhimõte kujtab endas vooluringi, milles on kondensaator (mahtuvus C) ja juhtme pool (induktiivsus L). 9. Aktiivkoormuseks nimetatakse vooluringis olevat voolutarvitit, milles elektromagnetvälja energia muundub täielikult ja pöördumatult teisteks energia liikideks. Aktiivkoormuse takistust nimetatakse aktiivtakistuseks. Aktiivtakistus piirab voolutugevust vooluringis ja muundab elektromagnetvälja energia teisteks energia liikideks. 10. Induktiivkoormus on vooluringis olev voolutarviti, milles toimub elektri ja magnetvälja energia vastastikune muundumine nii, et elektromagnetvälja energia on jäävaks suuruseks. Induktiivtakistus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab induktiivkoormuse omadust piirata voolutugevust vooluringis. Induktiivtakistuseks niimetatakse vooluringsageduse oomega ja induktiivsuse korrutist. 11
Seletus Leinzi reegli analoogiks mehaanikas on väide, et stabiilsele süsteemile mõjuv jõud on suunatud tasakaaluasendi poole. Kui me viime pendli tasakaaluasendist välja, tekkis jõud F, mis takistab niisugust muutust. See jõud püüab viia pendlit tagasi tasakaaluasendisse. Lenzi reeglit väljendab induktsiooniseaduses sisalduv miinusmärk. Kui juhtmekeerdu läbiv magnetvoog(>0) kasvab, siis loetakse induktsiooni elektrimotoorjõudu ja vastavat voolutugevust kokkuleppeliselt negatiivseks, kuna induktsioonvoolu magnetväli on keerus mõjuvale väljale vastassuunaline (takistab magnetvoo kasvu). ... Kuiaga magnetvoog juhtmekeerus kahaneb ja tema muut on negatiivne (<0), siis on need kaks välja samasuunalised. Induktsioonivool püüab kahanevat magnetvoogu alal hoida. Seetõttu loetakse induktsiooni elektromootorjõudu ja voolutugevust positiivseteks. http://www.youtube.com/watch? v=kU6NSh7hr7Q http://www.youtube
Voolu suurus e. voolu tugevusest sõltub, kui tugevasti voolu toimed ilmnevad. Ühik on 1 Amper, tähis I ja valem I=q/t Q=+-ne n=elementaarlaeng e=elektronide arv q = elektrilaeng. 19.Kordsed ühikud. Kilo = algühik korda 1000 milli = algühik jagada 1000 jnejne 20.Milline vool on inimesele ohutu, milline ohtlik? Inimesele on ohutu kuni 1mA(milliamper) vool, surmav on üle 0,1A. 21.Mis on ampermeeter, selle mõõtepiirkond? Ampermeeter on mõõteriist, millega mõõdetakse voolutugevust. Selle mõõtepiirkond oleneb mõõteriista tundlikkusest. Mida tundlikum, seda väiksemat voolutugevust suudab mõõta, aga seda väiksemat voolutugevust suudab ta ka maksimaalselt mõõta. 22.Kuidas saada näitu? Et saada näitu, tuleb lugeda jaotiste arv skaala algusest kuni osutini ja siis korrutada see jaotise väärtusega. 23.Mis on alalis- ja mis on vahelduvvool? Alalisvooluks nimetatakse voolu, mille suund ja tugevus aja jooksul ei muutu.
seda suurem takistus. Metallide takistus temepratuuri tõustes suureneb. 3. Mis on ülijuhtivus? Ülijuhtivus on nähtus kus metalli takistus põhimõtteliselt kaob väga madalatel temperatuuridel. 4. Mis on kõrgtemp ülijuht? Kõrgtemp ülijuht on aine millel ülijuhtivus kehtib kõrgemal temperatuuril kui 25K(kelvinit). 5. Ohmi seadus ? + ül Ohmi seadus – voolutugevus on võrdeline pingega ja pöördvõrdeline takistusega. I=U/R (pinget mõõdetakse voltides, takistust oomides, voolutugevust amprites.) Voolutugevus= pinge/ takistusega Näiteülesanne: Aku pinge on 12 volti, lambi takistus 5 oomi. Leia voolutugevus. R= 5 U= 12 I= 12/5= 2,4A 6. Ohmi seadus kogu vooluringi kohta ! Ohmi seadus kogu vooluringi kohta ütleb, et voolutugevus on võrdeline elektromootorjõuga ja pöörvõrdeline kogu takistusega. Voolutugevus= emj/ sisetakistus+välistakistus I= E/ R+r 7. Mis on jadaühendus?
voolutugevus, U on pinge ja R on takistus. ÜLESANNE: Leia voolutugevus, kui takistus on 0,2k ja pinge on 1,5V. *Ohmi seadus kogu vooluringi kohta! Ohmi seadus kogu vooluringi kohta ütleb, et voolutugevus ahelas on võrdeline elektromotoorjõuga ja pöördvõrdeline ahela kogutakistusega. I= /R+r, kus on elektromotoorjõud. ÜLESANNE: Vooluallikas, mille elektromotoorjõud on 4,8 V, sisetakistus on 0,2 ühendati 2 takistiga. Leia voolutugevus. *M illega mõõdetakse voolutugevust ja pinget? Kuidas ühendatakse need vooluringi? Voolutugevus mõõdetakse ampermeetriga, pinget voltmeetriga. Ampermeeter ühendatakse vooluringi jadamisi ja voltmeeter ühendatakse rööbiti. *Mis on ja mida näitab elektromotoorjõud? Elektromotoorjõud on maksimaalne pinge, mida vooluallikas suudab tekitada (1kulon, C). Elektromotoorjõud näitab, kui palju tööd tehakse ühikulise laengu läbiviimiseks kogu vooluringist. *Mis on sisetakistus
Takisti, reostaat Voolutugevust saab vooluringis muuta kahel viisil: pinge või takistuse kaudu. Vooluringi voolutugevuse muutmiseks kasutatakse takisteid ja reostaate. Takistiks loetakse kindla takistusega juhti, mille takistus on tunduvalt suurem vooluringis kasutavate juhtmete takistusest. tähis Takisti, reostaat Takistite abil ei saa voolutugevust sujuvalt reguleerida, kasutame reostaati. Reostaat on juht (takisti), mille takistuse väärtus on muudetav. Liuguri nihutamisega muudame traadi pikkust ja koos sellega ka takistust. tähis Takisti, reostaat Reostaati iseloomustavateks suurusteks on suurim takistus (Ω) ja suurim lubatud voolutugevus (A). Koostame elektriskeemile vastava vooluringi ja vaatleme voolutugevuse muutust (reguleerimist) lambis.
Voolu magnetiline toime kaasneb elektrivooluga nii metallides kui ka elektrolüütide vesilahustes. Galvanomeetriga saab kindlaks teha elektrivoolu olemasolu juhis. Galvanomeetri töö aluseks on püsimagneti ja vooluga mähise vastastikmõju. Voolutugevus on füüsikaline suurus, mis arvuliselt on võrdne ajaühikus juhi ristlõiget läbinud elektrilaengu suurusega. I=q/t Voolutugevuse ühikuks on 1 amper, ühiku tähis on 1 A. Voolutugevust mõõdetakse ampermeetriga. Ampermeeter ühendatakse jadamisi juhiga, milles voolutugevust mõõdetakse. Vooluallikas on seade, mis tekitab juhis elektrivälja ja säilitab seda pika aja vältel. Vooluringi moodustavad omavahel juhtmetega ühendatud vooluallikas, elektritarviti (d) ja lüliti(d). Elektrivool võib olla vaid suletud vooluringis. Pinge on füüsikaline suurus, mis iseloomustab elektrivälja võimet teha tööd laetud osakeste ümberpaigutamisel elektriväljas
7. Aktiivkoormuseks nim tarvitit, milles elektromagnetvälja energia muundub täielikult ja pöördumatult teisteks energia liikideks. Aktiivkoormuse takistust nim aktiivtakistuseks. 8. Induktiivkoormus on voolutarviti, milles toimub elektri ja magnetvälja energia vastatikuline muundumine nii, et elektromagentvälja energia on jäävaks suuruseks. Induktiivtakistus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab induktiivkoormuse omadust piirata voolutugevust vooluringis. 9. Mahtuvuskoormus on voolutarviti, milles toimub elektri ja magnetvälja energia vastatikuline muundumine nii, et elektromagnetvälja energia on jäävaks suuruseks. Mahtuvustakistus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab mahtuvuskoormuse omadust piirata voolutugevust vooluringis. 10. Näivtakistus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab voolutarvitit, milles toimub nii elektromagnetvälja energia muundumine teisteks energialiikideks kui ka elektri ja
Tänapäeval tehastes kasutatavates generaatorites pöörleb elektromag. ümber juhtmähise (see on mähitud raudsõdamikule, et suurendada mag.voogu). El.energia ülekanne toimub kõrgel pingel, kuna 1) trafo kasutegur on suur, st. I1U1I2U2P1=P2=UI 2) el.energia ülekandel suurte kauguste taha on energia kadu suur, kuna juhtmete soojendamiseks kuluv energia on võrdeline I2-ga (Q=I2Rt) 3) sama võimsuse juures saame kadusid vähendada tõstes pinget ja seega vähendades voolutugevust (P=UI). 2.Sagedus võngete (pöörete) arv, mida keha sooritab ajaühikust(sek). f=n/t=1/T. Ühik 1Hz. Pöördvõrdeline perioodiga. 1Hz sagedus siis, kui 1s jooksul tehakse 1 täisvõnge. Aktiivtakistus füüs. suurus, mis isel. akt.koormuse omadust muundada elektromag.välja en. pöördumatult teissteks en.liikideks ning piirata I-d. R=l/S (-eritakistus,l-jutmelõigu pikkus, S-ristlõikepindala) Tähis R, 1. Seega sõltub R aine eritakistusest, juhtmelõigu pikkusest, ristlõikepindalast.
Voolutugevus on füüsikaline suurus, mis arvuliselt on võrdne ajaühikus juhi ristlõiget läbinud elektrilaengu suurusega. I = q : t. Voolutugevuse ühikuks on 1 amper, ühiku tähis on 1 A. 1 A = 1 C : 1 s. Voolutugevus, mille väärtus on üle 100 mA, võib olla inimese jaoks surmav. Voolutugevus, mille väärtus on alla 1 mA, on inimesele ohutu. Voolutugevust mõõdetakse ampermeetriga. Ampermeeter ühendatakse jadamisi juhiga, milles voolutugevust mõõdetakse. Kui ampermeetriga pole ühendatud jadamisi teisi elektriseadmeid, ei tohi ampermeetrit vooluallikaga ühendada. Elektrivoolu liigitatakse alalisvooluks ja vahelduvvooluks. Alalisvooluks nimetatakse voolu, mille suund ja tugevus ajas ei muutu. Alalisvool tekib juhis, mis on ühendatud taskulambipatareiga või akuga. Vahelduvvooluks nimetatakse voolu, mille suund ja tugevus ajas perioodiliselt muutuvad.
· Juhi elektritakistus on 1 oom, kui juhi otstele rakendatud pinge 1 volt korral on voolutugevus 1 amper. Kuidas määratakse tavaliselt juhi takistus? · Tavaliselt kaudsel meetodil. Mõõdetakse pinge juhi otstel ja ampermeetriga voolutugevus juhis. Takistus arvutatakse, jagades pinge väärtus voolutugevuse väärtusega · Otsesel meetodil- oommeetriga Kuidas töötab oommeeter? · Kujutab endas ampermeetrit, varustatud vooluallikaga. Mõõdetakse voolutugevust, mis tekib juhis selle otstele rakendatud teatud pinge korral. Kuna pinge teada, kantakse mõõteriista skaalale voolutugevuse ühikute asemel takistuse ühikud. Saab mõõta ainult sellise juhi takistust, mis vooluringist eraldatud. · Kui asub vooluringis, siis tuleb mõõtmise ajaks eemaldada sealt! Juhi takistus sõltub: · Juhi pikkusest · Juhi ristlõikest · Aine omadustest Kuidas sõltub juhi takistus juhi pikkusest?
See sõltub juhi materjalist ja mõõtmetest, aga ka temperatuurist. Kui juhi temp. Hoida konstantsena, siis määravad juhi takistuse ainult selle materjal ja mõõtmed.. 6. Jadaühendus: U= U1+U2+U3, R=R1+R2+R3 I=const, voolutugevus on kõigis juhtides samasugune. Kui jadamisi on ühendatud n ühesugust takistus R, siis R=n*R1 Rööpühendus: I=I1+I2+I3 Uab=U1=U2=U3- ÜHESUGUNE PINGE 1/R=1/R1+1/R2+1/R3 R=R1/n 7. Millega mõõdetakse voolutugevust ja millega pinget? Kuidas need mõõteriistad ühendama peab? Voolutugevust mõõdetakse ampermeetriga. ................ Ampermeeter ühendatakse mõõdetava seadmega jadamisi, nt ..................... . Pinget mõõdetakse voltmeetriga ............. , see ühendatakse seadmega alati rööbiti. Võib ka ühendada otse vooluallika klemmidega. 8. Joule Lentzi seadus on füüsika seadus, mille kohaselt elektrivoolutoimel
mida suurem on vabade laengukandjate suunatud liikumise kiirus, seda suurem on voolutugevus juhis. Voolutugevuse ühikuks on 1 amper (1 A, tuletatud prantsuse füüsiku André Marie Ampére nimest; 1A=1C/1s). Voolutugevus võib olla erineva suurusega (elektripardlis 0.07 A, elektripliitide küttekehas 9 A, välgus 100 000 A). Voolutugevus, mille väärtus on üle 1000 mA, võib olla inimese jaoks surmav. Voolutugevus, mille väärtus on alla 1 mA, on inimesele ohutu. Voolutugevust mõõdetakse ampermeetriga (voolutugevuse mõõtmiseks kohandatud galvanomeeter). Kuna paljud elektrimõõteriistad on väliselt sarnased, on ampermeetri eristamiseks tema skaalal täht `A'. Iga ampermeetriga saab mõõta voolutugevust ainult kindlas vahemikus, mis on kindlaks määratud selle riista mõõtepiirkonnaga, lubatust suurema vooletugevuse korral võib mõõteriista mähis kuumeneda nii tugevasti, et põleb läbi
Σ=A/q (Σ-elektrimotoorjõud 1V; A-kõrvaljõudude töö 1J; q-laeng 1C) 6.Sõnasta elektrivoolu töö. Elektrivoolu tööks nimetatakse elektrivälja tööd laengukandjate suunatud liikumise tagamisel vooluringis. 7.Sõnasta elektrivoolu võimsus. Elektrivoolu võimsus iseloomustab elektrivoolu tööd ajaühikus. N=A/t=IU (N-võimus 1W) 8.Sõnasta elektrivoolu energia ja kuidas selle eest makstakse. Elektrivooluenergia ehk vooluringis eraldunud soojushulk on võrdeline voolutugevust, pinge ja aja korrutisega. A=Q=IUt=IRt 1J=1A*1V*1s=1Ws TAVALISELT kWs I=U/R U=IR 9. Kirjelda elektrivoolu gaasides, vedalikes ja pooljuhtides. METALLIDES • Vabade elektronide suunatud liikumine VEDELIKES • Ioonide (laenguga aatomite) ja vabade elektronide suunatud liikumine GAASIDES • Huumlahendus – valgusreklaamis • Kaarlahendus – keevitamisel (kõrged pinged) • Sädelahendus - (väikesed pinged)
Voolutugevus on füüsikaline suurus, mis näitab, kui suur laeng läbib ajaühikus juhi ristlõiget. I=q/t. 1A=1C/s. Ühik 1A defineeritakse voolu magnetilise toime põhjal. Voolutugevust määravad suurused: I=enSv, e-laengukandjate laeng, n- laengukandjate kontsentratsioon (hulk ruumala ühikus), S-juhi ristlõike pindala, v-laengukandjate keskmine kiirus. Rööplülitus on lülitusviis, kus toimub voolu hargnemine. Rööplülituse seadused: tarbijatele rakendatud pinge on ühesuurune U1=U2...=U, koguvoolutugevus on võrdne üksikute tarbijate voolutugevuste summaga I= I1+I2...; kogutakistuse pöördväärtus
Füüsika - Alalisvool 1) Mis asi on alalisvool, mille poolest erineb ta vahelduvvoolust? Alalisvool voolutugevus on alati ühesuguse suurusega. Mille poolest erineb vaheldusvoolust? · Alalisvoolu korral on voolutugevus koguaeg ühesugune, seega saab võrku ühendada ainult kindlat voolutugevust nõudvad tarbijad · Vahelduvavoolu korral muutub voolutugevus juhtmes 50 korda sekundis, seetõttu võib ühendada sellisesse vooluvõrku ükskõik millist voolutugevust tahtvad tarbijad. 2) Mis asi on Ohmi seadus? Ohmi seadus väidab, et voolutugevus juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega. 3) Millest sõltub juhtme takistus ja kuidas? 4 sõltuvust välja tuua. a) Juhtme omadustest kui juhe on tehtud halvast elektrikandjast siis juhe on kannab elektrit halvasti; kui juhe on tehtud heast elektrikandjast (kuld) siis kannab hästi elektrit.
Töö käik 1. Protokollige mooteriistad. 2. Vastavalt juhendajalt saadud kaliibritavale voolutugevusele I arvutage sundi takistus Rs ja valige see takistusmagasinil. 3 Reguleerige etalonampermeetrinäit vordseks I -ga. 4 Kui galvanomeetri osuti ei asetu viimasele jaotusele,siis tuleb magasini takistust täpsustada.Kaliibrimise eeltöö on loppenud,kui galvanomeetri osuti asetseb viimasel jaotisel ja etalonampermeeter näitab voolutugevust I . 5 Leidke kaliibritava galvanomeetri 10-le erinevale skaalajaotisele vastavad etalonampermeetri näidud kahel korral: voolutugevuse monotoonselt kasvades nullist I-ni ja voolutugevuse monotoonselt kahanedes I-st nullini. Jälgige,et galvanomeetri osuti liiguks valitud jaotisele ühelt poolt. Voolutugevust reguleeritakse vooluallika väljundvoolu regulaatoriga. Mootmistulemused kantakse tabelisse. Antud on:
arvutage sundi takistus Rs ja valige see takistusmagasinil. Saime juhendajalt järgmised parameetrid : I=10mA=0,01A Rg=7100 Ig=500µA=0,0005A Arvutasime välja n = = 20 ning Rs = Ie = 0,01mA I1 = 0,1mA 3. Reguleerige etalonampermeetrinäit vordseks I -ga. 4. Kui galvanomeetri osuti ei asetu viimasele jaotusele,siis tuleb magasini takistust täpsustada.Kaliibrimise eeltöö on loppenud,kui galvanomeetri osuti asetseb viimasel jaotisel ja etalonampermeeter näitab voolutugevust I . 5. Leidsime kaliibritava galvanomeetri 10-le erinevale skaalajaotisele vastavad etalonampermeetri näidud kahel korral: voolutugevuse monotoonselt kasvades nullist I-ni ja voolutugevuse monotoonselt kahanedes I-st nullini. Jälgige,et galvanomeetri osuti liiguks valitud jaotisele ühelt poolt. Voolutugevust reguleeritakse vooluallika väljundvoolu regulaatoriga. Järjekorra Galvano I1, mA I2, mA Iv = I1-I2, mA
n=9,78*10-4/5*10-3= 19,56 4. Töö käik. 1. Protokollige mteriistad. 2. Vastavalt juhendajalt saadud kaliibritavale voolutugevusele I arvutage sundi takistus Rs ja valige see takistusmagasinil. 3. Reguleerige etalonampermeetrinäit vrdseks I-ga. 4. Kui galvanomeetri osuti ei asetu viimasele jaotusele,siis tuleb magasini takistust täpsustada.Kaliibrimiseeeltöö on lppenud,kui galvanomeetri osuti asetseb viimasel jaotisel ja etalonampermeeter näitab voolutugevust I. 5. Leidke kaliibritava galvanomeetri 10-le erinevaleskaalajaoti- sele vastavad etalonampermeetri näidud kahel korral: voolutugevuse monotoonselt kasvades nullist I-ni ja voolutugevuse monotoonselt kahanedes I-st nullini. Jälgige,et galvanomeetri osuti liiguks valitud jaotisele ühelt poolt. Voolutugevust reguleeritakse vooluallika väljundvoolu regulaatoriga. Mtmistulemused kantakse tabelisse. Mõõtetulemused kanda tabelisse.
n = I/Ig 4. Töö käik. 1. Protokollige mōōteriistad. 2. Vastavalt juhendajalt saadud kaliibritavale voolutugevusele I arvutage sundi takistus Rš ja valige see takistusmagasinil. 3 Reguleerige etalonampermeetrinäit vōrdseks I -ga. 4 Kui galvanomeetri osuti ei asetu viimasele jaotusele,siis tuleb magasini takistust täpsustada.Kaliibrimise eeltöö on lōppenud,kui galvanomeetri osuti asetseb viimasel jaotisel ja etalonampermeeter näitab voolutugevust I . 5 Leidke kaliibritava galvanomeetri 10-le erinevale skaalajaotisele vastavad etalonampermeetri näidud kahel korral: voolutugevuse monotoonselt kasvades nullist I-ni ja voolutugevuse monotoonselt kahanedes I-st nullini. Jälgige,et galvanomeetri osuti liiguks valitud jaotisele ühelt poolt. Voolutugevust reguleeritakse vooluallika väljundvoolu regulaatoriga. Mōōtmistulemused kantakse tabelisse. Jrk.n I 1 , mA I 2 , mA I v =I 1 −I 2 , r
U pöördvõrdeline juhi takitstusega. VALEM: I= R Ohmi seadus väidab ka seda et voolutugevad ahelad on võrdeline emj ja pöördvõrdeline ahela kogutakistusega. 10.Ohmi seadus kogu vooluringi kohta!ül- Ohmiseadus kogu vooluringi kohta väidab, et voolutugevus ahelas on võrdeline emj-ga ja pöördvõrdeline ahela kogutakistusega. E VALEM: I= R +r 11.Millega mõõdetakse voolutugevust ja pinget? Kuidas ühend. vooluringi?- Voolutugevust mõõdetakse ampermeetriga ning see ühendatakse vooluringi jadamisi ning pinget mõõdetakse voltmeetriga ning see ühendatakse vooluringi rööbiti. 12.MIs on ja mida näitab elektromotoorjõud?- Elektromotoorjõud on maksimaalne pinge mida antud vooluallikas üldse suudab tekitada. Elektromotoorjõud näitab, kui suurt tööd teevad kõrvaljõud selleks, et toimetada vooluringi suvalises punktis paiknev positiivne
U pöördvõrdeline juhi takitstusega. VALEM: I= R Ohmi seadus väidab ka seda et voolutugevad ahelad on võrdeline emj ja pöördvõrdeline ahela kogutakistusega. 10.Ohmi seadus kogu vooluringi kohta!ül- Ohmiseadus kogu vooluringi kohta väidab, et voolutugevus ahelas on võrdeline emj-ga ja pöördvõrdeline ahela kogutakistusega. E VALEM: I= R +r 11.Millega mõõdetakse voolutugevust ja pinget? Kuidas ühend. vooluringi?- Voolutugevust mõõdetakse ampermeetriga ning see ühendatakse vooluringi jadamisi ning pinget mõõdetakse voltmeetriga ning see ühendatakse vooluringi rööbiti. 12.MIs on ja mida näitab elektromotoorjõud?- Elektromotoorjõud on maksimaalne pinge mida antud vooluallikas üldse suudab tekitada. Elektromotoorjõud näitab, kui suur töö teevad kõrvaljõud selleks, et toimetada vooluringi
3. Mis on ülijuhtivus ning mis on kõrgtemperatuuriline ülijuht? Ülijuhtivus on nähtus, kus absoluutse nulltemperatuuri lähedastel temperatuuridel takistus praktiliselt kaob. Kõrgtemperatuuriline ülijuht on aine, mille ülijuhtivus tekib kõrgemal temperatuuril kui 25 kraadi kelvinit. 4. Ohmi seadus+ ülesanne. Ohmi seadus ütleb, et voolutugevus on võrdeline pingega ja pöördvõrdeline takistusega. I=U/R (pinget mõõdetakse voltides, takistust oomides, voolutugevust amprites.) Voolutugevus= pinge/ takistusega Näiteülesanne: Aku pinge on 12 volti, lambi takistus 5 oomi. Leia voolutugevus. R= 5 U= 12 I= 12/5= 2,4A 5. Mis on konstantne jada-, mis rööpühenduse korral? + Sellega ülesanded. Jadaühenduse korral on konstantne voolutugevus. Rööpühenduse korral on konstantne pinge. I= U/R Voolutugevus= pinge/ sisetakistusega 6. Millega mõõdetakse voolutugevust ja pinget? Kuidas need vooluringi ühendatakse?
5) * Voolu keemiline toime-voolu toimel eralduvad juhist tema koostisosad. (toimub ainult elektrolüütides) *Voolu soojuslik toime- kõik juhid, mida läbib elektrivool, soojenevad *Voolu magnetiline toime-elektrivoolu toimel saavad juhid magnetilised omadused 6-8)Voolu tugevuseks nim füüsikalist suurust, mis näitab, kui suur laenguhulk läbib juhiristlõiget ühes ajaühikus. I=q/t Voolutugevust mõõdetakse ampermeetriga, mis mõõdab voolutugevust tarbijas. See ühendatakse vooluringi järjestikku tarbijaga. Voolutugevus on 1 amper, siis kui juhi ristlõiet läbib 1 sekundi jooksul 1 kuloni suurune laeng. 9) Alalisvool- vool, mille tugevus ja suund ajas ei muutu. (aku, patarei) Vahelduvvool- vool, kus voolutugevus ja suund perioodiliselt muutub. 10) Vooluallikad on seadmed, mis tekitavad juhis elektrivälja ja säilitavad selle pika aja jooksul.
N-pooljuht on elektronjuhtivusega ehk tal on võime juhtida elektrivoolu, mis on tingitud liikumisvõimeliste laetud osakeste-laengukandjate (elektronide või ioonide) olemasolust aines. P-pooljuht on aukjuhtivusega. Elektriväljas valentselektronide puudujäägil tekkinud "auk" nihkub ja võib haarata puuduva elektroni naaberaatomilt. Nii tekivad "triivivad augud", millele siis vastab aukjuhtivusega ehk p-pooljuht. 7. Mis on diood ja millal alandab, millal võimendab voolutugevust ? Diood on elektroonikas kasutatav komponent, mille eesmärk on tagada vaid ühesuunaline elektrilaengute liikumine. Diood, mis on lülitatud vahelduvpingele alandab voolutugevust. 8. Mis on pn-siire? On monokristalse pooljuhi ala, milles toimub üleminek aukjuhtivuselt (p- juhtivuselt) elektronjuhtivusele 9. Mis on transistor? On kolme või enama väljaviiguga pooljuhtseadis, mida kasutatakse elektrisignaalide tekitamiseks, võimendamiseks, muundamiseks ja
9. Kuidas ilmneb elektrivoolu magnetiline toime? Näited. Vooluga mähis mõjutab magnetnõela. N: magnetnõel muudab vooluga juhi juures oma suunda. 10. Mida iseloomustab voolutugevus? Kuidas seda arvutatakse? Voolutugevus on arvuliselt võrdne ajaühikus juhi ristlõiget läbinud elektrilaengu suurusega. Voolutugevus=elektrilaeng/aeg 11. Milline on voolutugevuse ühik? Kuidas on ta seotud teiste ühikutega? 1 amper (1A) 1A=1C/1s=1C/s 12. Milliste mõõteriistadega mõõdetakse voolutugevust? Kuidas ühendadakse mõõteriist seadmega milles mõõdetakse voolutugevust? (joonis)! Ampermeetriga. Ühendatakse ampermeetri üks klemmidest juhtme abil vooluallika ühe klemmiga, ampermeetri teine klemm aga lambipesa ühe klemmiga. 13. Millist elektrivoolu nim. alalisvooluks? Millist vahelduvvooluks? Alalisvool-vool, mille suund ja tugevus ajas ei muutu. Vahelduvvool-vool, mille suund ja tugevus ajas perioodiliselt muutuvad. 14. Mis ülesanne on vooluringis vooluallikal
Millisteks aladeks jaguneb optiline kiirgus elektromagnetlainete skaalal? Nimetused ultravalgus, nähtav valgus, infravalgus Milleks kasutatakse trafot ja kus? Trafot kasutatakse vahelduva pinge ja voolutugevuse muutmiseks konstantsel sagedusel, kasutatakse enne tarbjani jõudmist elektrijaamades Mille tekitajaks on muutuv magnetväli? Induktsioonvoolu tekitajaks Miks elektrienergia ülekandel tõstetakse pinget? Pinge tõstmisega vähendatakse voolutugevust, millega vähendatakse elektrienergia kadu. Millega algab ja millega lõpeb elektromagnetlainete skaala? Nimetused Algab madalsageduslainetega ja lõpeb kosmilise gammakiirgusega Millest koosneb kõige lihtsam vahelduvvooluvõrk Vooluallikatest, tarvititest, juhtmetest Milleks kasutatakse elektriseadmetes kaitsmeid? Elektriseadmetes ülemäära tugevate voolude tekkimise kaitseks. Mida nimetatakse elektromagnetvõnkumisteks? Laengu, voolutugevuse või pinge perioodilisi muutusi elektriahelas
Niisiis on šundi takistuse arvutamiseks vaja teada mõõteriista sisetakistust ja kordsustegurit n = I/Im 4. Töö käik. 1. Vastavalt juhendajalt saadud kaliibritavale voolutugevusele I arvutage sundi takistus Rš . 2. Reguleerige etalonampermeetrinäit vōrdseks I -ga. 3. Kui mõõteriista osuti ei asetu viimasele jaotusele, siis tuleb šundi takistust täpsustada. Kaliibrimise eeltöö on lōppenud, kui mõõteriista osuti asetseb viimasel jaotisel ja etalonampermeeter näitab voolutugevust I . 4. Leidke kaliibritava mõõteriista 10-le erinevale skaalajaotisele vastavad etalonampermeetri näidud kahel korral: voolutugevuse monotoonselt kasvades nullist I-ni ja voolutugevuse monotoonselt kahanedes I-st nullini. Jälgige,et galvanomeetri osuti liiguks valitud jaotisele ühelt poolt. Voolutugevust reguleeritakse vooluallika regulaatoriga. Mōōtmistulemused kantakse tabelisse. Ampermeetri kalibrimise tabel . Jrk .n r
ampermeeter( voolutugevuse mõõtja) voltmeeter( pingemõõtja) kondensaator takisti (suure takistusega seade) reostaat (muudetav takistusega tarbija) lüliti vooluallikas Jadaühendus: Ikogu= I1= I2= I3=... Rööpühendus:Ikogu= I1+ I2+ I3... Ukogu= U1+ U2+ U3+... Ukogu=U1=U2=U3=... Rkogu=R1+R2+R3+... Rkogu=(1/R1+1/R2+1/R3...)-¹ Ampermeeter mõõdab voolutugevust. On väikese takistusega. Alati paigaldatakse vooluringi jadamisi seadmega, mille voolutugevust soovitakse määrata. Voltmeeter mõõdab pinget. Voltmeeter on ülisuure takistusega. Alati paigutatakse voltmeeter vooluringi rööbiti seadmega, mille pinget soovitakse määrata Valemid: Q=I²*R*t U=I*R A=I*U*t A=q*U q=I*t Võimsus: tähis N ühik W asukoht muutub,rakendatakse jõudu,aeg kulub N=A/t N=U*I A=N*t Võimsus-füs suur.,mis näitab,kui palju tehakse tööd keha liigutamiseks ühes
Nulliga 24. Kuidas tuleb ühendada kaitsmed? Kaitsmed tuleb ühendada jadamisi. 25. Milline keha võib teha tööd? Tööd võib teha keha, millel on energiat. 26. Mida näitab arvesti? Arvesti näitab elektrivoolu tööd. (kWh) 27. Milleks muundub liikumatus juhis elektrivälja energia voolu töö tulemusena? 28. Kuidas vältida lühise teket? Lühise teket saab vältida, kui järgida ohutusreegleid, varustada vooluring kaitsmetega. 29. Millega tähistatakse voolutugevust ja mis on ühik? Voolutugevust tähistatakse I-ga. Ühikuks on 1 A 30. Millega tähistatakse pinget ja mis on ühik? Pinget tähistatakse U-ga. Ühikuks on 1V 31. Millega tähistatakse võimsust ja mis on ühik? Võimsust tähistatakse N-ga. Ühikuks on 1W 32. Miks juht elektrivoolu toimel soojeneb? Kuna energia muutub juhi siseenergiaks. 33. Millega võrdub elektrivoolu võimsus? N= U I 34. Millega võrdub elektrivoolu töö? A= U I t 35. Mitu kW on 1000W? 1kW
Alalisvool: Elektrivool metallides: Metallid on peenekristallilise ehitusega, mille kristallvõre sõlmpunktides võnguvad positiivsed ja metalli ioonid ja nendevahelises ruumis vabad elektronid . ( väliskihi elektronid). Vabade elektronide liikumine neutraalses metallis on kaootiline. Voolutekkimiseks on vaja: · Juhtivus elektrone ( vabad elektronid) · Liikuma panevat jõudu Elektrivooluks nim elektrilaengute suunatut korrapärast liikumist elektrivälja mõjul. Elektrivälja tekitab vooluallikas on patarei ( alalisvoolu korral ) Vooluallika ehk klemmide vahel säilitatakse alati potentsiaalides vahe ehk pinge. Pinge ongi see mille tõttu laengud liiguvad. Voolutugevust määratakse suurusteks: · Juhtivus · Elektronide liikumis kiirus · Juhi ristmike pindala Alalisvooluks nim elektrivoolu , mille suund ja tugevus ajas ei muutu Voolutugevus iseloomustab juhi ristlõiget läbiva laengu liikumis kiirust.
Vabadae laetud osakeste suunatud liikumist. Selle tekkeks vajalikud tingimused on vabade osakeste ja elektrivälja olemasolu. Metallides on vabadeks laengukandjateks elektronid, elektrolüüdi vesilahuses pos. ja neg. ioonid. q I= ELEKTRIVOOLU VOOLUTUGEVUS on füüsikaline suurus, mis iseloomustab elektrivoolu ja ta on võrdne t juhi ristlõiget mingi ajavaheminu jooksul läbinud vabade laetud osakeste laengu ja selle ajavaheminu suhtega. SI-s mõõdetakse elektrivoolu voolutugevust amprites (1A), kusjuures 1A on võetud SI põhiühikuks. Seda mõõdetakse ampermeetriga, kusjuures ta ühendatakse tarbijaga (takistusega) alati jadamisi. SI-s on elektrilaengu ühik q defineeritud elektrivoolu tugevuse def.valemi abil: I = q = I t SI : 1C = 1A 1s SI-s on elektrilaengu ühikuks t
suhtes. Tähtühendus- Mähiste üheliigilised otsad ühendatakse generaatori neutraali N ja sealt tõmmatakse nulljuhe. Kasulik: Saab tööle rakendada suure võimsusega masinaid. Saab ka 3 täiesti iseseisvat vooluvõrku nt terve 3 korruselise maja jaoks. Uf- faasipinge e pinge nulljuhtme ja faasijuhtma vahel. Ul- liinipinge hetkväärtus e pinge kahe faasijuhtma vahel. Ul= *u*f. Traformaator-trafo- seade, millega saab muuta voolutugevust ja pinget vastavas vahekorras. Trafo koosneb primaarmähisest ja sekundaarmähisest, mis on keritud ühele metallsüdamikule. Kehtib seos, et primaar- ja sekundaarmähise pingete suhe on võrdne nende mähiste keerdude suhetega ja pöördvõrdeline voolutugevusega e N1/N2=U1/U2=I2/I1. Sellest seosest tuleneb ka põhjus, miks trafot nii palju kasutatakse igapäevaelus. Kui trafos on palju keerde, siis saab sellega tõsta pinget ja järelikult langeb voolutugevus, mis
Füüsika kordamine KT-ks 4.peatükk 1. Mõisted: a) nimivõimsus maksimaalne võimsus, mida seade võib arendada pikaajalise töötamise jooksul b) vattmeeter vahend, millega mõõdetakse voolutugevust ja pinget 2. Hõõglambi ehitus + joonis. 3. Säästupirni ehitus + joonis. 4. Elektrivoolu töö A=UIt , kus A on elektrivoolu töö (J), U on pinge (V) ja t on aeg (s) Töö võrdub srvuliselt juhi otstele rakendatud pinge, voolutugevuse ja töö sooritamiseks kulunud aja korrutisega. 5. Elektrivoolu soojushulk Q=I2RA , kus Q on soojushulk (J), I on voolutugevus (A) ja R on takistus () Voolu toimel juhist eraldunud soojushulk võrdub voolutugevuse ruudu, juhi takistuse ning aja korrutisega.
VAHELDUVVOOL, ELEKTROMAGNETVÕNKUMINE, ELEKTROMAGNETLAINED Vahelduvvooluks nimetatakse elektrivoolu, mille korral voolutugevus muutub perioodiliselt. Periood on aeg, mille jooksul keha sooritab ühe täisringi. Tähis T, ühik 1s. T= t/n T= 2/ t-liikumise aeg n-sooritatud võngete arv - nurkkiirus Sagedus näitab võngete või pöörete arvu ajaühikus. Ühik 1 Hz. = n/t =1/T Ringsagedus () näitab ajaühikus läbitavat faasinurka radiaanides.Ühik rad/s. =2f Siinuse või koosinuse argumenti t nimetatakse faasiks. Faas näitab, millises seisundis võnkuv süsteem parajasti on. Faasi tähistatakse tähega ja väljendadakse radiaanides või nurgakraadides. Perioodiliselt muutuvaks suuruseks on voolutugevuse väärtus antud ajahetkel ehk hetkväärtus. i= Im cos t i=Im sin t e= Em cos t u=Um cos e= Em cos t Generaator on seade, mis muundab mingit teist energiat vahelduva elektromagnetvälja energiaks. ...
Elektrivool-laetud osakeste suunatud liikumine 1)on olemas vabad laengukandjad 2)Nendele mõjuvad elektrijõud Elektrivoolu suunaks on positiivse laenguga osakeste liikumise sound Galvanomeetriga saab kindlaks teha elektrivoolu olemasolu juhis Ampermeetriga saab mõõta voolutugevust I=q/t; t=q/I; 1A=1C/1s; 1nA=1*10-9A; 1µA=1*10-6A 1mA=1*10-3A; 1kA=1*10 (3A 1C(kulon)= 6,25*10(18 elementaarlaenguga 0,025A=2 mikrokulonit Ohmi seadus Voolutugevus juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega I=G*U R=U/I I = U/R U = R*I Takistus R, 1 R = *l/S Pinge U, 1V Voolutugevus I, 1A Eritakistus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab elektrijuhi võimet voolu läbi lasta
1.Kuidas saada võimalikult tugevalt elektromagnetit?Kust leiab see kasutamist 2.Too vähemalt 3 näidet elektromagnetite kasutamise kohta nuh mis tahad? 3.Kus asu maamagntiline lõunapoolus? 4.Kus asu põhjapoolus 5.Milline tähtus on maa magnetväljal? 6.Mis oleks teisiti,kui maal puuduks magnetväli 7.Millisel nähtusl põhineb elektrimootori töö? 8.Millised enegria muundumised toimuvad elektrimootoris? 1)suurendada voolutugevust mähises; suurendada mähise keerdude arvu. kraanades raskete metallesemete tõstmisel ja ümberpaigutamisel 2)elektromagnetrelee, mikrofon, telefon 3)magnetiline lõunapoolus asub maakera põhjapoolkeral kanada põhjaosas 4) magnetiline põhjapoolus asub maakera lõunapoolkeral antarktikas 5)maa magnetväli kaitseb maa elanikke kosmilise kiiruguse ees, st kosmosest tulevate suure energiaga laetud osakestest, mis mõjuvad elusorganismidele kahjulikult
ELEKTRIVOOL on elektrilaenguga osakeste suunatud liikumine LAETUD OSAKESED on vabad laengukandjad Elektrivool tekib, kui - on olemas vabad lanegukandjad -vabadele laengukandjatele mjuvad elektrijud Kestva elektrivoolu saamiseks tuleb kasutada vooluallikat (taskulambipatarei, aku) ELEKTRIVOOLU SUUND - + laenguga osakeste liikumissuund ELEKTIRJUHID - ained, milles on palju vabu laengukandjaid Kristallvre moodustavad positiivsed ioonid, slmedevahelises ruumis liiguvad vabad elektronid ELEKTRIVOOL METALLIDES - vababde elektronide suunatud liikumine Elektroldi vesilahuses on vabadeks laengukandjateks positiivsed ja negatiivsed ioonid ELEKTRIVOOL ELEKTROLDI VESILAHUSES - ioonide suunatud liikumine Elektrivooluga kaasnevad nhtused - voolu toimed Soojuslik toime - vooluga juht soojeneb Keemiline toime - elektrivool eraldab juhist selle koostisosi Magnetiline toime - vooluga mhis mjutab magnetnela Galvanomeetri abil saab kindlaks te...
A Elektrivool tekib, kui on olemas vooluallikas ja vabad laengukandjad. Laetud osakesi, mis savad aines vabalt liikuda, nimetataksevabadeks laengukandjateks. Elektrivoolu suunaks loetakse positiivse osakeste liikumise suunda. Elektrivoolu toimed ja nende tunnused on: 1) Soojuslik elektrivoolus keha soojeneb 2) Keemiline elektrolüüdi vesilahuses lähevad vees olevad naelad rooste 3) Magnetiline tõmbab magnetilise omadusega asju enda poole või tõmbub ise magnetilise eseme vastu. Voolutugevuse tähis on [I] ja ühik on amper [A] t = aeg ; g = elektrilaeng Voolutugevust mõõdetakse ampermeetriga. Kui otsitakse elektrilaengu tähistatakse seda [C] ehk kuloniga. Arvutuse vastused (0,27 A ; 120 C) B Elektrivooluks nimetatakse elektrilaenguga osakeste suunatud liikumist.- Et saada juhis kestvat eletrivoolu tuleb kasutada vooluallikaid (nt: aku;taskulambipatarei) Metallid on tahkes olekus kristallilise ehitusega(...
Füüsika KT kokkuvõte I = q : t voolutugevus = elektrilaeng : aeg Voolutugevuse põhiühik 1 A e. 1 amper Elektrilaengu põhiühik 1 C e. 1 kulon Elektrivool on laetud osakeste korrapärane liikumine. Elektrivoolu olemasolu juhis saab kindlaks teha galvanomeetri abil. Galvanomeetri töö aluseks on püsimagneti ja vooluga mähise vastastikumõju. Voolutugevuse mõõtmiseks ühendatakse ampermeeter vooluringi tarbijaga jagamisi. Elektrivool metallides vabade elektronide suunatud liikumine. Elektrivool elektrolüütides ioonide suunatud liikumine. Elektrivoolu kokkuleppeline suund positiivse laenguga osakeste liikumise suund. Vabad laengukandjad laetud osakesed, mis saavad aines vabalt liikuda. Elektrijuhi tunnuseks on palju vabasid laengukandjaid. Mittejuhis vabu laengukandjaid pole. Metallides tekib elektrivool vabade elektronide suunatud liikumisest. Elektrolüütide vesilahuses tekib elektrivool pos. ja n...
1. Maailmapilt on maailma mudel ja ettekujutus loodusest. 2. Loodus on kõik, mis meid ümbritseb. 3. Loodusteadused on: geoloogia, bioloogia, meteroloogia, astronoomia, keemia, füüsika, matemaatika. 4. Loodus koosneb ainest ja väljast. 5. Füüsikameetodid: 1)vaatlus-tähelepanekute tegemine 2) hüpotees-teaduslik oletus 3)katse 4)andmetöötlus 5)järeldus 6. Objekt on nähtus, mida me uurime. 7. Mudel on mudelikoopia originaalist. 8. Füüsika keel: 1)füüsikalised suurused (nt pikkus) 2)tähis (l või s) 3)mõõtühik (m) 9. SI-Süsteem: 1)pikkus 2)mass 3)temperatuur 4)aeg 5)valgustugevus 6)voolutugevus 7)ainehulk 10. Sündmuse all mõistame igat fakti, mis antud vaatlse või katse käigus võib toimuda või mitte. 11. 5 inimese meelt on nägemismeel, haistmismeel, maitsmismeel, tasakaalumeel ja kompimismeel. 12. Mikromaailm-peab vaatama mikroskoobiga, pole palja silmaga nähtav. Makromaailm-on suuremad kehad, mida inimene näeb palja s...
Ohmi seaduse anatoomia Ohmi seadus on üks elektrivoolu põhiseadusi. Selle avastas G. S. Ohm, kes oli saksa füüsik. Ohmi seadus seob omavahel kolm elektrilist suurust: voolutugevuse, pinge ja takistuse. Ta avastas voolutugevuse sõltuvuse pingest vooluringi osas ja voolutugevuse seaduse kogu suletud vooluringis. Katsete tegemine nõudis suurt osavust, sest G. S. Ohmil ei olnud amper- ega voltmeetrit. Pinget mõõtis ta elektromeetriga ja voolutugevust magnetnõela pöördumise põhjal vooluga juhtme läheduses. Jadaühendus on ühendusviis, mille puhul kõik elektriahela elemendid on ühendatud vooluahelasse järjestikku. Ahela katkemisel katkeb vool kõigis elementides. Jadaühenduses vool ei hargne. Voolutugevus jadaahelas on kõikides juhtides sama ( I=I1=I2=...=In ) Kogupinge jadamisi vooluahelas on võrdne juhtide pingete summaga ( U=U1+U2+..+Un ) Kogutakistus jadamisi vooluahelas on võrdne juhtide takistuste summaga ( R= R1+R2+.
Uin Primaar mähis Sekundaar mähis Uout Uin/Uout=Npri/Nsec N-keerdude arv mähisel Poolide jada ja rööp ühendus valemid on samad mis takistustegi puhul jada:L=L1+...+Ln rööp:1/L=1/L1+...+1/Ln Trafode liigid Transformaator ehk trafo on elektromagnetiline seade (elektrimasin), mis võimaldab muuta vahelduvvoolu voolutugevust ja pinget voolusagedust muutmata. Jõutrafod Autotrafod ehk latterid ehk säästetrafod – ühemähiseline trafo – võimaldab sujuvalt pinget reguleerida. Eraldustrafod Impulsstrafod Keevitustrafod Kõrgsagedustrafod Mõõtetrafod Pingetrafod Sulatusahjude trafod Sobitustrafo Teimtrafod Voolutrafod Autotrafo sisend- ja väljund voolud I1 ja I2 on mähise ühises osas 1-2 vastassuunalised.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
