A osa
küsimuste vastused
1.
Juhtimisteaduse olemus ja juhtimise kohta inimühiskonnas.
JUHTIMINE
ON EESMÄRGILE JÕUDMINE TEISTE INIMESTE KAASABIL
MIKS
inimesed lasevad ennast juhtida (
alluvad juhtimisele)?
- abitus ja alaväärsuskompleks
- armastus
- oma lolluse tunnistamine
KES
on need, kes juhivad teisi?
- missioonitunne
- egoistlikud kaalutlused
- jumalad ja väljavalitud
KUIDAS
(mille abil) juhitakse?
- hirm & toores jõud
- veenmine ( moraalne mõjutamine)
- ‘prääniku’ pakkumine (majanduslik huvi) w
KUS
toimub juhtimine?
2. Juhtimistegevus kui protsess ja selle koostisosad
(lisa: R. Alas lk 10)
Juhtimine
on mõjutamine; eesmärgile jõudmine teiste inimeste kaasabil. Juhtimine on tegevus, mis võimaldab saavutada organisatsiooni
eesmärgid oma ressursside
plaanimise,
organiseerimise ja kontrollimise
kaudu.
Alas’i
õpiku järgi on juhtimise kui prostsessi komponendid – piiratud
ressursside max kasutamine, koostöö teiste inimestega, tasakaal
efektiivsuse ja säästlikkuse vahel saavutamaks organisatsiooni
eesmärke.
Juhtimise
ülesannetena võib välja tuua 4 põhilist tegevust:
- Plaanimine – eesmärkide püstitamine
- Organiseerimine – eesmärkide täitmise korraldamine ehk kohustuste, vastutuse ja õiguste kindlaks määramine
- Eestvedamine – töötajate motiveerimine
- Kontrollimine – standardite kehtestamine, tulemuste hindamine (vastavus standarditele) ja mittevastavate tegevuste korrigeerimine
3.
Klassikalise juhtimisõpetuse mehhanistlik käsitlus, selle olemus ja
mõju juhtimiskorraldusele
Enne
tööstusrevolutsiooni toodeti esemeid üksikeksemplaridena
käsitööliste poolt ja neid kasutati müügiks või kauplemiseks
kaupade vastu, mida vajati. Inimesed andsid ise endale tööd, olid
käsitöölised või talupidajad. Juhtimise järgi tänapäevases
mõistes vajadust polnud. See kõik muutus, kui
masinad hakkasid
asendama inimeste tööd või
lisandusid inimeste tööle.
Tööstusrevolutsiooni
käigus tekkinud uued võimalused tõid kaasa muutusi tootmise
organiseerimises. Mass-tootmine, vahetatavad osad, töö
spetsialiseerimine – kõik see nõudis suure hulga inimeste
juhtimist ühel ajal ühe ruumis. Et töökohtadel ei tekiks tõelist
kaost, oli vaja hakata looma juhtimispõhimõtteid. Aja edenedes
tekkis omanikel ja juhtidel vajadus tõsta
efektiivsust ja
tootlikkust, mistõttu tuli hakata arendama juhtimise põhimõtteid
ja praktikaid , mis aitaksid seda teha. Nii tekkiski klassikaline
lähenemine juhtimisele.
Klassikalised
juhtimisteooriad jagunevad: Teaduslik juhtimine (rajaja W. Taylor)
Põhiidee:
protsessi jagamine elementaarseteks allosadeks ja nende osade pidev
täiustamine kasutades tugevaid, kitsa erialaga spetsialiste.
Tulemuseks täiustatud protsess.
Inimene on
süsteemi osa, kes reageerib materiaalsetele stiimulitele. Organisatsioon on huvitatud inimese õpetamisest ja arendamisest, et
inimene oleks maksimaalselt kasulik organisatsioonile.
Mõju
juhtimiskorraldusele:
Taylor töötas välja töö organiseerimise põhiprintsiibid.
Bürokraatia koolkond (rajaja M. Weber )
Põhiidee:
organisatsioon
peab töötama nagu õlitatud masinavärk. Selle tagab: selge
tööjaotus, selge hierarhia , formaalsed reeglid ja protseduurid, reeglite sõltumatus
isikust, kes sellel ametikohal töötab, tulemuste hindamise alusel
toimuv edutamissüsteem.
Mõju
juhtimiskorraldusele:
edutamissüsteemi kasutamine.
Administratiivne juhtimine (rajaja H.Fayol)
Põhiidee:
rõhutab
juhtimise täiustamise osatähtsust ning efekiivset korraldust nii
tööjaotuses kui ka juhtimises endas.(vt.
küsimuse nr.4 vastust)
Mõju
juhtimiskorraldusele:
Fayol koostas 14 punktist koosnevad juhtimispõhimõtted ja sõnastas
esimesena juhi peamise kohustused: planeerimine , organiseerimine,
valitsemine, koordineerimine ja kontrollimine.
4. H.Fayol'i õpetuste põhisisu ja selle mõju hilisematele õpetustele
Fayoli
14 printsiipi , mis kirjeldavad juhtimise põhimõtteid/filosoofiat:
tööjaotuse möödapääsmatus - Töö tuleks laiali jaotada individuaalidele ja gruppidele, selleks et tagada suurim efektiivsus ja tähelepanelikkus tööülesannete täitmisel. Fayoli arvates tagab inimresursside kõige parema kasutuse organisatsioonis töölise spetsialiseerumine .
vastutuse delegeerimise vajadus – Juhtidel peab olema autoriteeti kuid samas tuleb meeles pidada, et sellega kaasneb ka vastutus.
distsipliin - Selleks, et ettevõte oleks edukas peab iga tööline sellesse panustama . Et seda saavutada tuleb karistusi rakendada arukalt .
käskude/ korralduste ühtsus, so ainuisikulisus – töölistel peab olema vaid üks otsene ülemus.
juhtimise sisuline ühtsus – Terve organisatsioon peab samade eesmärkide poole püüdlema. See tähendab, et erinevatel tiimidel, kel on samasugune eesmärk, peab olema üks ühine juht, kasutades sama plaani.
üksikisiku ja kollektiivi huvide ühtsus – Üksikisiku huvid ei tohi saada tähtsamaks organisatsiooni huvidest.
tasustamine peab arvestama vajadusi – Tasustamine peab arvesse võtma selliseid muutujaid nagu: elukallidus, kvalifitseeridud personali olemasolu, majanduskliima, ettevõtte edukus.
ettevõtete juhtimiskorraldused on erinevad – Fayol kirjeldas tsentraliseeritust kui alamtöölise tähtsuse vähendamist. Detsenraliseeritus on aga selle tähtsustamine. (de)tsentraliseerituse astme valik, ehk kui kaugel on töötajad otsustamiprotsessist, sõltub aga konkreetsest ettevõttest.
vertikaalsed ja horisontaalsed suhted – Töötajad peavad alati olema teadlikud kus nad asetsevad organisatsiooni hierarhias või käsuliinis.
kord ressursside kasutamises – Tööasutus peab olema puhas, korras ja turvaline oma töötajatele. Igal asjal peab olema oma koht.
juht peab pühenduma alluvatele – igat alluvat tuleb võrselt kohelda
stabiilne juhtimisstruktuur – Juhid peavad püüdlema vähese tööjõu voolavuse poole. Juthimisel on tähtis eesmärk hoida töötajate produktiivsust.
initsiatiiv – Juhtidel tuleb töötajate initsiatiivi alati julgustada.
kõrge moraal (lojaalsus; organisatsiooni kultuur) – Juhtkond peab julgustama harmooniat ja üleüldisi häid emotsioone töötajate seas.
Fayoli
juhtimispõhimõtted, mis käivad printsiipidega käsi käes:
•
plaanimine
– eesmärkide püstitamine
•
organiseerimine
– eesmärkide täitmise korraldamine
• mehitamine – sobilike töötajate leidmine
•
käsutamine
– juhendamine, tegevuse koordineerimine
•
kontrollimine
– info kogumine täitmise käigust
Fayoli
14 printsiipi oli üks esimesi ja on senimaani üks
kõikehõlmavamaid/laialdasi juhtimisteooriaid. Samuti peetakse tema
panust tänapäevaste juhtimisteooriatele kõige suuremaks .
5.
F.W.Taylor’i ja tema
kaasaegsete panus juhtimisõpetusse ja töökorralduse põhimõtetele
FREDERICK WINSLOW TAYLOR 1856 – 1915
‘Teadusliku
juhtimise vaimne isa’
insener
firmas Bethlehem Steel
A PIECE RATE SYSTEM 1895
SHOP MANAGEMENT 1903
PRINCIPLES
OF SCIENTIFIC MANAGEMENT 1911
soov
leida lahend:
Kas
on võimalik töötada kvaliteetselt, lihtsalt, kiiresti ja ohutult?
LÄHTEKOHAD
- luua normaalsed TÖÖTINGIMUSED
- anda töö tegemiseks õiged TÖÖRIISTAD
- valida ja ÕPETADA töö tegijat
- kujundada MOTIVATSIOON / HUVI teha edukalt tööd
- juhtkonnal tuleb ÕPPIDA juhtimist
JÄRELDUSED
- edukas juhtimine eeldab investeeringut
- selge töö ja vastutuse jaotus juhtkonna ja tööliste vahel
- teaduslikult põhjendatud reeglid töö korralduses
eduka
juhtimise eelduseks on huvide tasakaalustatus; tegelikkuses aga…
- tööline soovib saada kõrgemat palka; tal on hirm töö kaotamise eest
- ettevõtja on huvitatud odavast tööjõust ja primitiivsest juhtimiskorraldusest
hinnang
teilorismile
- arendas välja standard meetodid kõigi tööde tegemiseks - kronometraaž
- eraldas plaanimise/kavandamise ja töö tegemise/täitmise
- kujundas põhimõtted personali valikuks (kutse eelduste süsteem)
- tööliste õpetamine standardsete põhimõtete alusel
- tegeles töölise tööaja plaanimisega, et vähendada seisakuid
- Gantt ’i graafikud ( Henry Gantt)
- kujundas palgasüsteemid töö eest tasustamiseks
kriitika
- ei arvestanud vajadusega arvestada tööliste sotsiaalseid vajadusi
- ei arvestanud sellega, et kõik inimesed on füsioloogiliselt erinevad
- lähtus sellest, et tööline on harimatu ning nende ideed/initsiatiiv on väärtusetu
Lenin :
… Taylori süsteem,
nagu kõik kapitalismi progressid, ühendab endas kodanliku
ekspluateerimise, rafineeritud metsikuse ja rea väga rikkalikke
teaduslikke saavutusi …
Allikas:
Loengu slaidid
6.
Bürokraatia olemus ja Max Weber’i õpetus organisatsioonist ning
ametnikest
Bürokraatiaks
nimetatakse teatud administratiivse korrastatuse mudelit, mis on ellu
kutsutud õiguspäraste otsuste ühetaoliseks elluviimiseks ja
kehtestamiseks. Laiemalt mõistetakse bürokraatia
all teatud kontseptsiooni kuidas ühiskonnas kehtestatakse seadusi ja
viiakse neid ellu.
Väga paljud tänapäeva
suured organisatsioonid (nt sõjavägi, riigiasutused jne) on suuremal või vähemal määral ehitatud üles bürokraatlikke
põhimõtteid järgides.
Bürokraatliku organisatsiooni
tunnised:
- Selge tööjaotus- võimu ja vastutuse piirid on jaotatud
- Selge hierarhia- selged alluvussuhted
- Personali valitakse ja edutatakse tehnilise kvalifikatsiooni alusel- seda on võimalik kontrollida ja mõõta
- Juhtimine on lahutatud omandist
- Käitumist juhivad formaalsed reeglid ja normid, mis rakenduvad kõigile töötajatele
- Reeglite sõltumatus isikust, kes antud ametikohal töötab
- Protseduurid ja otsused pannakse kirja, mis tagab järjepidevuse ja organisatsiooni mälu
Organisatoorselt on
bürokraatlikku ülesehituse eesmärk tagada organisatsiooni
ühetaoline, ennustatav ning kontrollitav tegevus ning
organisatsiooni tegevusest sõltuvate inimeste ja sihtgruppide võrdne
kohtlemine.
Bürokraatia mõiste rakendas
organisatsioonile sotsioloog Max
Weber (1921). Tema hinnangul oli ideaalse bürokraatia puhul tegu
optimaalse mudeliga suurtele organisatsioonidele nagu sõjavägi, raudtee , politsei, avaliku sektori suured organisatsioonid jne. eelpool mainitud kontrollitavuse ja ühetaolisuse tõttu.
M.Weber
eristas kolm mõjuvõimu allikat:
- Mõistlik võim – mis tõused uskumusest, et liider
esindab
seaduslikke norme ja reegleid
- Traditsioonivõim – mis tõuseb uskumusest
traditsioonide
ja järjepidevuse tähtsusesse
liidri
isikupärastest omadustest
7.
Uusklassikaline (inimsuhete) koolkond juhtimisõpetuses.
Klassikaline
juhtimiskorralduses on inimene kui masin või asi kellel ei ole
sotsiaalseid ega füsioloogilisi vajadusi. Tema tööd saab
normeerida ning liigutusi juhendades töö viljakust parandada ilma,
et peaks pöörama tähelepanu töölise vaimsele pingele monotoonsel
tööl.
U.k.
teke ja areng on tihedalt seotud sotsiaalpsühholoogia
väljakujunemisega. U.k teoorias kuulub keskne koht inimesele,
kellest tuleneb kõik muu. (inimene on sotsiaalpsühholoogiline
olend). Suur osa u.k.teooriast hõlmab k.t. põhiseisukohtade ja
tugisammaste arvustamisele.
U.k.t.
järgi muudab tööjaotus
ja sellest tulenev kitsapiiriline eripärastumine töö
ebaisikupäraseks. Põhjustab org. liikmete vahel segadust ,
vastuolusid ja kokkupõrkeid ning raskendab koordinatsiooni
saavutamist, tekitab pingeid rivi- ja staabiorganisatsiooni
vahelistes suhetes.
U.k.k
(tekkis 1930 aastatel) hakkab vaatlema kui sotsiaalset subjekti kelle
tööefektiivsuse tõstmiseks on vaja motivatsiooni ning töölise
enda tahet tööd paremini teha. Lisaks on töötajal tunded,
motivatsioonid, rahulolu ning suhted. Neid kõiki tuleks töö
tegemisel arvesse võtta.
Esindajad:
A. Maslow , F. Herzberg , D. McGregor
8.
Motivatsiooni püramiid (A.Maslow), selle võimalikke käsitlusi
Maslow
motivatsiooni püramiid:
Milles
on:
Esimesse
kategooriasse kuulus:
füsioloogilised vajadused – seksuaal-, vee-, toidu- ja unevajadus;
turvalisusvajadus – vajadus kaitstuse järgi;
armastus- ja kuuluvusevajadus – vajadus kuuluda mingisse enda jaoks olulisse rühma ja tunda, et temast hoolitakse;
tunnustusvajadus – vajadus teiste poolt väljendatava tunnustuse järele;
eneseteostusvajadus – vajadus "jätta jälg" kasutades ära enda täielikku potentsiaali, milleks inimesel jätkub võimeid, oskusi ja teadmisi.
Hierarhia
madalaimad neli astet on füsioloogilised vajadused. Neid nimetab
Maslow ka puudulikkus-vajadused.
Viies, eneseteostusvajadus, ning püramiidist väljapoole jääv
kuues, enesetranstsendentsivajadusdus on kõrgemad
või Olemus-vajadused.
Hierarhia
kõrgemate astmeteni jõudmiseks peavad kõik alamad vajadused olema
rahuldatud.
Maslow'
püramiid arvestab nn keskmise inimesega ega kehti nende inimeste
puhul, kes kõrgemate vajaduste saavutamiseks jätavad mõne astme
vahele.
Selle
võimalikuks käsitluseks saab võtta, et raha on kõige alus. Samas
kas Martin
Luther King jalutas mööda Birminghami tänavaid raha
pärast, kui rassistid teda kividega loopisid? Arstid on
teinud operatsioone, millega on aidatud haiget, kes ise või kelle
pere ei suudaks seda kinni maksta. Kui see motivatsiooni tekitav
teooria oleks tõene, siis me ei näeks tänapäeval vabatahtlikkust.
On
organisatsioone kaudu, riskivad arstid vabatahtlikut
arengumaades oma eluga, et osutada arstiabi kohtades, kus see pole
kättesaadav. Maailmas on palju vabatahtlikke, kes on nõus
teisi ilma tasuta aitama .
Huvitav
artikkel : http://www.mindsweeper.ee/2008/11/20/maslow-kukkus-tagurpidi-maandudes-vette/ ja http://ressurss.blogspot.com/2010/07/raha-ei-ole-stiimul.html
9.
X & Y ning Z teooriad inimtegurite mõjust tootmiskorraldusele
X
& Y teooria : Douglas McGregor
Ta
eristab kahte peamist tüüpi juhte, kellel on töötajatest erinevad
tõekspidamised. Olenevalt alluvate nägemisest ja suhtumisest
inimestesse, valivad juhid juhtimisstiilid ja –võtted.
Ühed
juhid arvavad , et inimesed on X-tüüpi : ei taha töötada ning neid
on vaja seetõttu pidevalt kontrollida, tööle sundida ja karistada .
Niisugused inimesed väldivad tööd ja eelistavad turvalisi ning
stabiilseid töökohti, nad väldivad vastutust ja eelistavad töötada
alluvatena.
Teised
juhid arvavad, et inimesed on Y-tüüpi: juhid peavad oma töötajaid
loomingulisteks, innovaatilisteks ja aktiivseteks organisatsiooni
probleemide lahendamisel. Niisugustel töötajatel on peamiselt
kõrged vajadused ning töö on neile hobiks. Niisuguseid inimesi on
vaja motiveerida ning tasakaalustada omavahel konkreetse töö
eesmärk ja tasu selle eest. Tagades inimesele loomingulise töö, on
võimalik avada nende intellektuaalne potentsiaal ning tagada loov
tööprotsess ja head töötulemused.
Mcgregori
rõhutab, et X&Y tüüpi juhtimine ei seisne veel autoritaarses ja demokraatlikus juhtimises, vaid olenevalt vajadusest ja
olukorrast tuleb tasakaalustatult kasutada mõlemat. Kui esimene
juhtimisstiil tekitab enamikus inimestes vastuseisu , siis
demokraatliku juhtimise liialdamine võib kaasa tuua kaose. Parima tulemuse annab erinevate juhtimisvõtete ning konkreetsest töötajast
ja olukorrast lähtuv tasakaalustatud kasutamine.
Z
teooria: William G.Ouchi
Z-teooria
on eraldi teooria, mitte XY edasiarendus. Sageli nimetatakse seda
jaapani juhtimisstiiliks. Tähistab konsensuslikku otsustamist,
individuaalset vastutust, informaalset kontrolli ja holistlikku huvi
töötaja vastu.
Töötajaile
garanteeritakse pikaajaline töö + suhteliselt aeglane
edasiliikumine karjääriredelil. See peegeldab osalusjuhtimise
teooriat, kus osalevatel meeskondadel on kindlad rollid. Rõhk on
vastastikusel sõltuvusel. Töötajaid usaldatakse, eeldatakse, et
nad on lojaalsed, huvitatud meeskonnatööst. Need on tüüpilised
Jaapani kultuurile , kus kõrgelt väärtustatakse harmooniat ja
indiviidi allumist grupile. Paljudes firmades koheldakse töötajaid
perekonnaliikmetena. USA-s rõhutatakse rohkem individualismi ja
pragmatismi ( Pragmatism on suund filosoofias, mis asetab rõhu praktikale ja tegutsemisele
teadmise, väärtuse või tähenduse alusena ).
10. Klassikalise ja
uusklassikalise koolkonna võrdlus
Klassikaline
– Fayol, Taylor, Weber
Teooria
keskmes oli ametlik organisatsioon,
mille aluseks on koordinatsioon ehk kooskõla kindlustamine.
Organisatsiooni huvid on tähtsamad kui üksikisikute omad (ei
arvestatud tööliste sotsiaalseid vajadusi). Töötajaid ergutati
oma huve kohandama organisatsiooni omadega ning seeläbi taotlema
tegevusühtsust. Põhiliselt tegeleti töökorralduse ja töö
lihtsustamisega.
Tähtsat
rolli mängivad org. sisene tööjaotus,
ametikohtade
astmelisus
(vastutuse delegeerimise vajadus), distsipliin
ning kõrge
moraal.
Uusklassikaline
– Ford , Maslow, McGregor, Follett
Teooria
keskmes oli inimene,
kellest tuleneb kõik muu. Lähtuti seisukohast , et inimene pole
mitte omaette tegutsev indiviid (ehk masin) vaid organisatsiooni
aktiivne liige.
Keskendutakse inimeste, töö ja organisatsioonivahelistele suhetele,
sest edukaks tööks on tarvis sotsiaalseid
inimesi, kes jagaks infot, kogemusi.
Et
muuta töötajate tegevus sihipäraseks ja ette planeeritavaks, tuleb
arvestada töötajate vajadustega, neid motiveerida ja arvestada
tasustamisel ka töötajate huve, mitte lähtuda ainult omanike
huvidest. Hakati rõhutama juhtide ja tööliste koostöö
võimalikkust ja olulisust (eesmärgi täitmiseks peab juht eelnevalt
konsulteerima täitjatega). Uusklassikaline käsitlusviis püüab
aidata juhte paremini mõista inimeste käitumist töökeskkonnas
(juhid pevad olema ka kasvatajad ).
Klassikalise
koolkonna nägemus:
- Tööjaotus – konkreetne
- Plaanimine – üksikasjalik
- Õigused, kohustused, suhtlusteed – määratletud
- Koordinatsioon – „üks parim tee“, täpne
- Kontroll – avalik
- Otsustamine – tipptasandil
Uusklassikalise
koolkonna nägemus:
- Tööjaotus – avar
- Plaanimine – üldine
- Õigused, kohustused, suhtlusteed – töötajate suurem iseseisvus
- Kordinatsioon – ametlik ja vabatahtlik
- Kontroll – varjatud
- Otsustamine – mitmel tasandil (delegeeritud)
1)
Planeerimine on
seotud eesmärkide püstitamise, poliitika formuleerimise ja
protseduuride kehtestamisega.
Planeerida
on vaja selleks, et:
- Anda tegevusele eesmärgipärane suund ja vähendada segadust
- Anda kontrolliks vajalik standard
Plaanide
liigid:
Strateegia
määrab organisatsiooni põhieesmärgid ja peamised teed nende
saavutamiseks, andes organisatsioonile kindla tegevussuuna. Kui
strateegia keskendub ressurssidele, keskkonnale ja missioonile, siis taktika keskendub inimestele ja tegevustele. Operatiivplaanid
koostatakse lähtudes taktikalistest plaanidest ja on suunatud
operatiivsete eesmärkide saavutamisele .
2)
Eestvedamine kujutab
endast töötajate motiveerimist koostöös pingutama organisatsiooni
eesmärkide saavutamiseks.
Eestvedamisteooriates
käsitletakse vahetu juhtimise ja juhi mõjuvõimuga seonduvaid
küsimusi. Eestvedamise situatiivsed ja olukorrateooriad väidavad,
et organisatsioonid koosnevad vastastikuses sõltuvuses olevatest
osadest, kus ühes osas toimunud muutus mõjutab teisi.
1980.-90.
aastate eestvedamise teooriad väidavad, et edukas juht peab oskama
ja olema suuteline rakendama , olenevalt olukorrast, erinevaid
juhtimisstiile ja töötajate eesmärgipärase mõjutamise võtteid.
Eestvedamine tähendab inimeste mõjutamist läbi veenmisprotsessi
suhtlemise kaudu.
Eristatakse
kolme tüüpi teooriaid :
- Isiksuse omaduste ja oskuste teooriad
- Juhtimisstiili ja käitumise teooriad
- Situatiivse lähenemise ja olukorra teooriad
3)
Organiseerimine: Planeerimise
käigus fikseeritakse eesmärgid. Organiseerimise käigus määratakse
nende eesmärkide saavutamise teed. Otsustatakse kuidas kõige
paremini rühmitada organisatsiooni elemente, so ressursse ja
tegevusi. Kui strateegias määratakse mida teha, siis
organiseerimine määrab kuidas teha.
Organiseerimine
seisneb:
- ülesannete grupeerimises
- töökohtade kavandamises
- otsustamisõiguse delegeerimises.
Tulemuseks
on organisatsiooni struktuur. Organisatsiooni struktuur on
organisatsiooni ametikohtade vaheliste suhete mudel, mis on aluseks
organisatsiooni liikmete omavahelistele suhetele.
4)
Kontrollimine: Standardite
kehtestamine, tulemuste hindamine ning organisatsiooni eesmärkidele
mittevastavate tegevuste korrigeerimine.
Eristatakse:
- Esialgne kontroll
- Jooksev kontroll
- Järelkontroll
Kontrolli
liigid:
- füüsiliste vahendite kontroll
- inimressursside kontroll
- ressursi kontroll
- finantsressursside kontroll
Kontroll
on organisatsioonile vajalik:
5)
Mehitamine ingl.
k staffing (personali
juhtimine kitsamas mõttes) kujutab endast:
- personali kujundamist ja rakendamist
- personali valikut
- paigutamist
- arendamist
- hindamist
- hüvitamist.
Eesmärgiks
on tagada inimressursi maksimaalselt efektiivne rakendamine
organisatsiooni eesmärkide saavutamise huvides.
LISAKS:
Juhtimise
ostegevused:
Horisontaalsed
osategevused ehk juhtimisfunktsioonid :
Kavandamine;
Organiseerimine; Eestvedamine ; Kontrollimine
Vertikaalsed
osategevused:
Otsutamine;
Kordineerimine; Suhtlemine
Otsustamine
on valiku tegemine erinevate tegevussuundade, probleemide
lahendamisvõim aluste ,
toimimisviiside jne vahel. Otsustamine on vahend, mis peab
kindlustama eesmärkide saavutamise või sellele kaasa
aitama.
Otsustamisprotsess:
probleemi määratlemine- probleem kui tegelikkus erineb soovitust,
probleemi tunnused ilmnevad meid häirivate teguritena.
Koordineerimine
on
struktueeritus ja organiseeritud kommunikatsioon ühtset
tegevussfääri jagavate tegevusüksuste vahel.
Koordinatsiooni
aitavad tagada:
- omavahelised kokkulepped
- otsene jhendamine
- kehtestatud standardid ehk reeglid, meetodid, protseduurid, kvalifikatiooninõuded, tulemuste kirjeldused
Suhtlemine
on
inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub
vastastikune tajumine ja tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhete
jaluleseadmine. Suheldes tehakse sihipärast koostööd, antakse
edasi teadmisi, vilumusi, oskusi.
12.
Rollikäsitlus juhtimises (lisa: R.Alas lk 14)
Roll
on käitumisviis grupis, mis on õiguslike ja eetiliste normidega piiritletud . Pmt käitumine, mida teatud positsioonil olevalt
inimeselt oodatakse . Roll peaks tagama samades ametites ja olukordades inimeste sarnase käitumise.
Rollide
olemasolu piirab üksikisiku tegevusvabadusi, muudab suhtlemise
asjalikumaks, kaitseb teisi inimesi ootamatuste eest, võimaldab
inimese käitumist prognoosida.
Seonduvad
terminid: rolliootus, rollikujutlus, rollikäitumine, rollitaju, rollikonflikt .
Mintzberg
eristas 3 suurt rollide gruppi, millede kombinatsioon ongi juhu töö.
Suhtlusrollid
Informatsioonilised rollid
Otsustusrollid
- Esindaja
- Eestvedaja (motiveerimine)
- Sidepidaja (org juhtide ja väliste isikutega)
- Info vastuvõtja (töötajatelt, aruannetest..)
- Infojagaja
- Esineja (info jagamine ka neile, kes org ei kuulu)
- Ettevõtja/ uuendaja (uued, paremad lahendused)
- Ressursside jagaja (strateegilised otsused)
- Konfliti lahendaja (tavapärastele lahendusviisidele mittealluvate probleemide lahendamine)
- Läbirääkija – lepingute sõlmimisel org’le paremad tingimused
13. Avatud
ja suletud süsteemid juhtimises, nende omadused
Avatud
süsteemis
ei ole võimalust mõõta ning hinnata väljundsuurust, sest
juhtprotsessi mõjutavad ka häiringud. Selline juhtimine sobib
lihtsamatele juhtsüsteemidele.
Avatud
süsteemide omadused:
- Negatiivne entroopia (korrapäratuse määr)
- Keerukamaks muutumine
- Sünergia ehk ühistoime
Oluline
muutus – juhtimistegevus on seda edukam, mida enam juhid püüavad
ja suudavad oma struktuure ja organisatsiooni tervikuna tööle panna
avatud süsteemina.
Suletud
süsteemide omadused:
- Protsessi juhitakse juba kontrollides tulemuse vastavust etteantud kriteeriumitele ehk süsteemis toimub tagasiside tulemuste kohta
- Protsessi juhitakse kõrvalekaldumise järgi ehk sõltuvalt erinevusest protsessi tegeliku ja soovitud tulemuse vahel.
14.
Juhtimistegevuse tehnoloogia , täitjad ja vahendid; näited juhtimise
tehnoloogia kasutamisest
15. Juhi
motivatsioon, põhiülesanded ja vastutus alluvate ees
Juhi
motivatsioon –
põhineb enese motiveerimisel
Kuid
eks ka juhile kehtib A.H. Maslowi püramiid ning F. Herzbergi
motivaatorid ja hügeenitegurid.
Ei
leidnud esmapilgul artiklit juhi motivatsioonist, küll aga võib
abiks olla järgnev artikkel ja seal olevad märksõnad:
Here are 7 ways to motivate a leader :
Challenge –
If there ’s a task that would be a huge accomplishment, you’ll
likely grab a leader’s interest. Be careful telling a leader it
“can’t be done ”, unless you want to see some motivation accelerate.
Results –
When a leader gets to celebrate a win, he or she will soon want another . Leaders thrive on accomplishments.
Enthusiasm –
Leaders are motivated by those who have a passion and drive to
achieve. Show a little excitement towards the vision and you’ve
likely got a leaders attention.
Risk – Tell a leader something is “ dangerous ” and he or she is likely
motivated to attempt it. Leaders love a challenge.
Change –
When things get stale , throw a little change in the mix, and a leader
has a new motivation.
Chaos -
I know it sounds strange , but leaders love to fix things…improve them …make things better. It could even involve conflict or controversy , but a leader loves when situations need a leader.
Dreams –
Leaders are visionary. They want to accomplish something bigger than today . The bigger the dream , the bigger the motivation for the
leader.
Allikas: http://www.ronedmondson.com/2011/09/7-ways-to-motivate-a-leader.html
JUHTIMISE
PÕHIPROBLEEMID
- kuidas stimuleerida töötajaid paremini töötama
- kuidas luua tulemuslikku tööd motiveeriv töökeskkond
- miks inimene täidab mingeid kohustusi
- miks inimene teeb eelistusi?
MOTIVEERIV
TÖÖKESKKOND
- hea (kvaliteetne) töö võimaldab töötajal rahuldada oma vajadusi
- halb (ebakvaliteetne) töö välistab vajaduste rahuldamist
TEOORIATE
KLASSIFITSEERIMINE
- rahulolu teooriad – töötaja jaoks on edu aluseks isiklik rahulolu; juhtkond peab tekitama sellise rahulolu
- hüvitusteooriad – isikud töötavad seda aktiivsemalt, mida enam nende
jõupingutusi
kompenseeritakse
- tunnustuse teooriad – isiksus on motiveeritud kui töö tegemine pakub talle rahulolu
Allikas:
Loengu slaidid
Vastutus
One
of the biggest challenges every leader faces is personal
responsibility. The organization holds you accountable for the
results of your team , but as a leader you are also responsible to
your team for:
- Creating a work environment in which team members actually want to work and can perform at their best .
- Ensuring they have the resources they need to do their jobs .
- Putting systems in place that produce excellent results and remove barriers to their success.
- Coaching and mentoring team members when their performance is not up to the expected standard.
- Developing the talent within the team so its performance continually improves.
Allikas: http://www.businessweek.com/smallbiz/tips/archives/2007/12/what_are_leaders_responsible_for.html
16.
Suhtlemine, juhendamine ja eestvedamine juhtimises
Juhtimine
on organisatsiooni eesmärkide saavutamine ja organisatsiooni
stabiilsuse tagamine juhtimise klassikaliste funktsioonide kaudu:
- Planeerimine
- Organiseerimine
- Vahetu juhtimine /mõjutamine
- Kontrollimine
Eestvedamine
on osa juhtimisest
ja selle all mõeldakse tegevusi, mis suunatud inimeste ja gruppide
tegevuse ja käitumise mõjutamisele eesmärgistatud tegevuses
paremate tulemuste saavutamiseks.
Eestvedamise
protsess hõlmab endas ühe inimese positiivset mõju paljude
käitumisele ja
toimub valdavalt läbi eeskuju ja veenmise protsessi ning seetõttu
on liidri ja tema järgijate vaheline mõjusuhe.
Liider
on enamasti võimeline enamaks kui tavapärane juht ja neid eristab
viimastest:
- võime veenda erinevaid inimesi ja gruppe pingutama ühise asja, eesmärgi nimel,
- oskus motiveerida ja innustada inimesi, oskus luua edutunne, mida ei suuda ei organisatsioon ega mingi struktuur,
- võime panna inimesi pühenduma organisatsioonile või meeskonnale, toimima ühishuvide nimel, pühenduma ühisele eesmärgile,
- oskus julgustada inimesi ületama näiliselt ületamatuid raskusi,
- oskus luua inimestes vajadust pingutada ja saavutada häid tulemusi,
- võime sisendada inimestesse lootust
Iseseisva
tööalase arengu ja õppimise toetamise enamkasutatavad meetodid on
juhendamine
ja mentorlus.
Mentorlust
ja juhendamist rakendatakse lisaks uute töötajate ja juhtide
sisseelamisel veel:
- tippjuhtkonna arendamisel
- talentide hoidmisel
- ettevõttesse tagasipöördujate toetamisel
- töötajate arengu toetamisel
Juhendamist
kasutakse siis, kui eesmärgiks on inimeste töötulemuste ja
õpivõime arendamine ning keskendumine konkreetsetele lühiajalistele
eesmärkidele. Keskendutakse konkreetsete ülesannete täitmisele,
mille juures igapäevane õppimine ja arendamine ei ole olulised.
Suhtlemine
on iga korraldatud tegevuse üks iseloomulikumaid omadusi. Suhtlemise
eesmärgiks on kõrvaldada teadmatus või ebakindlus ja kujundada
asjadest parem ühine arusaam. Mida kõrgem arusaamise aste saavutatakse , seda suurem on tõenäosus, et inimesed tegutsevad koos
ühiste eesmärkide saavutamiseks.
Organisatsiooni
kommunikatsioon on organisatsiooni juhtimise funktsioon, millega luuakse ja suunatakse protsesse, mis võimaldavad organisatsiooni
ning tema sisemiste ja väliste sidusrühmade vahel pikaajalist ja
pidevat suhet.
17.
Autoritaarne ja demokraatlik juht, nende vajadus eri ühiskondade ja
gruppide jaoks.
Kehtib
üldine reegel – mida
professionaalsem ja suurema kogemusega on töötaja, seda vähem
talub ta otsest käskimist ja arvamuse ignoreerimist.(Mida keerulisem
töö seda vähem on kasu autoritaarsest juhist)
Paraku otsustab juht tihti olla autoritaarne, et tõestada oma
sobivust. Tavaliselt ollakse autoritaarne suuremate muutuste
tegemisel või juhivahetusel. Veel hullemaks muutub olukord, kui juht
ei talu teiste tugevaid arvamusi , mis tema omast erinevad. Nii võibki
kujuneda olukord, kus juht teab täpselt, mida ja kuidas teha, aga meeskond ei saa aru.
Juhid
ei kasuta võimu ja käskimist sellepärast, et nad oleksid rumalad.
Tavaliselt on tegemist väljakujunenud arvamusega, et nii saavutab
kiiremini tulemuse. Paraku mõjub autoritaarsus vähestele inimestele
ja siis ka lühikese aja vältel. Samas ei saa öelda, et
autoritaarsusega jääks edu saavutamata. Pigem on küsimus meeskonna
tegeliku võimekuse avaldumises ja ärakasutamises. Autoritaarsus on
põhimõtteline lähenemine juhtimisele, kus juht otsustab ise ja
annab oma meeskonnale teada, mida ja kuidas tuleb ära teha. See
toimub ilma meeskonnaga nõu pidamata.
Demokraatlik
juht Autoritaarne
juht
• Asjalik • Võimuahne
• Lähtub
grupi vajadustest • Lähtub ebda vajadustest
• Arutab
probleeme grupiga • Otsustab ise
• Annab
infot • Hoiab infot endale
• Teeb
grupist meeskonna • Loob vastuolusid ja kadedust
• On
õiglane • Kiusab
• Usaldab • Kahtlustab
•
Inimeste
huvi ja vastutus tegevuste • Inimestel on ebamugav, ebameeldiv,
vastu
tõuseb - sellega koos ka üldine heaolu. nad ei tunne huvi
tegutsemise vastu
Demokraatlik
juht ühiskonnas on pigem vaatleja rollis. Juht toimetab tagaplaanil,
sest töötajaid saab usaldada . See tähendab, et juht sekkub alles
siis kui märkab, et suund on vale ning sekkumise liigina kasutatakse
nõupidamist. Nõupidamisel on sõnaõigus kõigil ning juht ainult
suunab probleemi poole ning laseb meeskonnal ise probleemi
analüüsida. Siin on aga ka iva. Nimelt on selline juhi töö
võimalik ainult grupis kus on inimesed võimelised iseseisvalt
mõtlema ja tegutsema. Välistatud on selline skeem madalama
haridustasemega ühiskonnas (või grupis).
18.
Gruppide kujunemine ja areng, vastavad teoreetilised arengud
1. MOODUSTUMISE STAADIUM
Moodustumise staadiumis on grupp indiviidide kogum, omamata grupile peamist
iseloomulikku joont – üheselt määratletud eesmärki.
Selles
staadiumis arutatakse läbi ja määratakse kindlaks
- grupi eesmärgid,
- grupi koosseis,
- grupi juhtimine.
Moodustumise
faasis püüavad indiviidid aru saada
- oma rollist grupis,
- teistele muljet avaldada.
Moodustumise
käigus tekivad
- esmamuljed grupi teistest liikmetest,
- algab usalduse kujunemine,
- sarnasuste leidmine,
- grupi reeglite ja normide väljatöötamine,
- kokkulepete sõlmimine,
- sümpaatia tekkimine,
- leitakse vastastikku igaühe tugevad küljed ja jagatakse rollid ning vastutus.
2.
TORMAMISE STAADIUM
Tormamise
staadium kujutab endast konflikti staadiumit, mille põhjuseks on
enamasti moodustumise staadiumis tehtud otsused ja tekkinud suhted.
Tormamise staadiumis pannakse kahtluse alla grupi;
- eesmärgid,
- juhtimine,
- rollid,
- normid.
Kõnealuses
staadiumis toimuvate muutuste tulemusena selguvad eesmärgid, mis on realistlikud ning rollid jaotuvad otstarbekuse ja grupile sobilike
normide alusel.
Tormamise
staadium on eriti oluline vastastikuse usalduse väljakujunemiseks,
isegi kui seda staadiumit ennast iseloomustab:
- rahulolematus ,
- võistluslikkus,
- võitlus,
- konfliktid ja teistest sõltumise vältimine.
Oma
positsioonide pärast võitlemise käigus saavad grupi liikmed
teadlikuks oma erinevustest ning ilmnevad tingimused, millistest
lähtudes on võimalik koos töötada.
3.
NORMALISEERUMISE STAADIUM
Normaliseerumise
staadiumis kohandab grupp oma normid ja käitumismustrid, kuidas
tegutseda:
- Hakatakse aktsepteerima arvamuste erinevusi;
- Grupi liikmed kujundavad välja oma seisukoha grupi kui terviku suhtes;
- Kujuneb välja seisukoht grupi tegevusest osavõtu ulatuse ja grupi eesmärkide aktsepteeritavuse suhtes;
- Kujuneb välja grupi struktuur;
- Suureneb üksmeel;
- Tekib konsensus grupi eesmärgi ja ülesannete osas.
Normaliseerumise
staadiumiga selgub grupi liikmetele , millised on nende rollid ja
vastutus, grupil tekib oma identiteet ja indiviidid püüavad
koostööd teha.
4.
TOIMIMISE STAADIUM
Toimimise
staadiumisse on jõutud siis, kui eelmised kolm staadiumit on edukalt
läbitud ja grupp saavutab optimaalse sooritustaseme.
Mõistetakse
ja aktsepteeritakse grupi
- eesmärke,
- tulemuslikkust,
- struktuuri,
- norme ja käitumist.
Toimimise
staadiumit iseloomustab oskus eriarvamustega ning arusaamatustega
toime tulla ning grupp keskendub oma eesmärgi saavutamisele.
19. .
Formaalsed ja mitteformaalsed grupid juhtimises
Grupi
moodustamise viisi alusel jagatakse grupid formaalseteks ja
mitteformaalseteks. Organisatsiooni koosseisu kuuluvad nii formaalsed
kui mitteformaalsed grupid.
Formaalsed
grupid on
organisatsiooni juhtkonna poolt loodud ja mõne spetsiaalse ülesande
täitmiseks kujundatud tööüksused.
Mitteformaalsed
grupid arenevad
organisatsioone moodustavate indiviidide huvide ja vajaduste
tulemusel.
Tööga
seotud organisatsioonis võib eristada peamiselt viit liiki
formaalseid gruppe:
1.
tööülesannete täitmise grupid, mille tegevuse tulemuseks on
toodang või teenus;
2.
komiteed ja komisjonid, mille eesmärgiks on probleemide lahenduste
koordineerimine;
3.
otsustusgrupid, mille peamiseks ülesandeks on otsustamiseks vajaliku
info kogumine, hindamine ja otsuste vastuvõtmine;
4.
probleemilahendusgrupid kitsaskohtade kõrvaldamiseks;
5.
kvaliteediringid tootmise tõhususe ja toodangu kvaliteedi
parandamiseks.
Mitteformaalseid
gruppe
on kaht tüüpi:
1. huvigrupid ;
2.
sõprusgrupid.
Huvigrupi moodustavad teatud ühiste huvidega organisatsiooniliikmed.
Sõprusgrupid kujunevad peamiselt omavaheliste suhete alusel.
Personalipoliitika
on põhimõtete ja seisukohtade kogum firmas, millest lähtutakse
personali juhtimisel. Eesmärk
on kasutada olemasolevat töötajat maksimaalselt.
Personali
juhtimine peab tagama inimressursi maksimaalselt efektiivse rakendamise organisatsiooni eesmärkide saavutamise huvides ning
selle põhitegevusteks on: personali valik, personali värbamine,
koolitamine ja arendamine, personali planeerimine, töö analüüs,
personali hindamine, töötasu- ja palgapoliitika (k.a. preemiad),
tööandja- ja töövõtja vahelised suhted.
Käsitleb
probleeme nagu: kas firmale vajalikke töid teeb põhjendatud arvul
töötajaid, kas töötajad on sobiva ettevalmistusega, kas töötajate
potentsiaali-võimeid kasutatakse täielikult, kas kasutatav
inimressurss on piisav firmale tulevikus.
21.
Isiksuse võimekuse, oskuste ja ametikohustuste suhe, Peter´i
prinsiip
Peteri
printsiip – Mis
tahes hierarhias on igal töötajal tendents tõusta oma
ebakompetentsuse tasandile .
Peteri
printsiip on tavakeeles järgnevalt sõnastatud hierarhia printsiip:
„Hierarhias kipub iga töötaja tõusma oma ebakompetentsuse
tasemeni”.
Üksikisiku
tasandil on Peteri printsiibi praktiliseks rakenduseks võimalus
hinnata iga üksiku töötaja kõrgemale positsioonile edutamise
potentsiaali vastavalt tema senistele töötulemustele. Printsiibi
kohaselt edutatakse hierarhilise organisatsiooni liikmed lõpuks
nende kompetentsuse kõrgeimale tasandile, millele järgnev edutamine
viib nad tasandile, kus nad osutuvad ebakompetentseiks. Seda tasandit
nimetatakse „töötaja ebakompetentsuse tasandiks”, kus töötajal
on võimalusi edasiseks edutamiseks minimaalselt või puuduvad need
täielikult. Seega on ta jõudnud antud organisatsioonis oma karjääri
laeni.
Töötaja ebakompetentsus ei pruugi alati tingimata ilmneda kõrgema
positsiooni ülesannete „suuremas raskusastmes” – võib ka
olla, et uus töö on lihtsalt eelmisest erinev ja seega nõuab
erinevaid oskusi, mida töötajal ei pruugi olla. Peteri sellekohane
näide kirjeldab tehase töötajat, kelle suurepärased saavutused
viisid tema edutamiseni juhi positsioonile, kus karjääriredelil
tõusmise põhjustanud oskustest pole mitte mingisugust kasu.
Üks
viise, kuidas organisatsioonid üritavad seda efekti vältida, on
hoiduda inimese edutamisest enne, kui ollakse kindlalt veendunud, et
tal on olemas vajalikud oskused ja teadmised uuel positsioonil
edukalt hakkama saada. Seega inimest ei edutata juhipositsioonile
enne, kui ta pole näidanud, et tal on juhi omadused. Sellest on
loomulik järeldada, et töötajaid, kes on pühendunud oma
praegusele tööle, ei edutata vastavalt nende tööpanusele, vaid
pigem tõstetakse nende palka.
Peteri
printsiip põhineb arusaamal, et töötajad saavad kasvatada oma
positsiooni organisatsioonis nii kaua, kuni nad on pädevad, kuid
mingil hetkel ei suuda nad enam teatud tööga hakkama saada, kuna
see on muutunud nende jaoks liiga keeruliseks. Töötajad kasvavad
nende ebakompetentsuse tasemeni ja jäävad sinna pidama . Aja jooksul
iga positsioon hierarhias on täidetud kellegi poolt, kes ei ole
piisavalt kompetentne, et viia täide oma uusi ülesandeid.
22. Mass
ja massipsühholoogia tundmise vajadus juhtimises
Mass
pole mitte alaline inimeste ühendus vaid teatud oludes tekkinud.
Teatud tingimustel omandab inimeste koosolek uue kuju, moodustades
indiviididest täiesti erineva ühiskonna!
Massis
on inimestel samad tunded, tungid ja tahteärritused, mis neid
elamustes ühendab ja viib isikuväärtuste allakäiguni. (nt
märtsirahutused – masspsühhoos, vaevalt et massita oleks
selliseid kahjustusi tekkinud)
Massipsühholoogia
uurib:
- Vahekordi üksikisiku ja massi vahel
- Isikuväärtuste allakäigu põhjuseid
- Miks iga üksikisik meelsasti „ nakatub “
- Juhi sugestsioonijõudu – massi vormib juht
Mina
arvan, et juhtimises peab teadma, et mass käitub teist moodi kui
indiviidid eraldi.Tööl peab tunnetama, millal töötajaid miski
ääritab ja töötajatesisese juhi/liidri olemasolul sellest
rahulolematusest massipsühhoos ( streik vms) areneda võib. Teiseks
võib massi ära kasutada, teatud nõrkusele tähelepanu tõmbamiseks.
Ehk juht võib massi ka tulemuste nimel ära kasutada. Ennekõike
mõeldakse massipsühhoosi all negatiivset.
23. Massi
ja juhi vastastikused suhted
Suunates
massi, kasutab juht teda oma huvides. Massi suunamiseks peab juht
püstitama mingi eesmärgi – idee. Juhtimise tulemuslikkus eeldab
massi organiseerimist. Juhi käsutuses oleva organisatoorse aparaadi
kaudu on ellu viidav juhi idee, olgu siis omakasu rahuldamiseks või
võitluses üldsuse eest. Üksik ei saa kunagi tulla välja ilma
imetlejata. Juht on algataja ja vastse idee populariseerija, kuna
mass on selle kandja. Ainult juhi ülalttulev võimutarvitusõigus
loob hirmu massides, mis sunnib neid alistuma.
Kogu
juhi püüdlus on suunatud võimutaotlusele. Kui on saabunud võim,
siis suuri oskusrikkaid pingutusi nõuab ka võimupositsiooni
säilitamine. Võimul olles juht peab eriti tundma massi hingeelu
põhitooni, mis avaldub eitamisvaimus.
Massi
põhitunnused:
Et
pareerida eitamisvaimu, on vähe režiimi valjusest. Siin peab juht
olema n.ö. ,,karismaatiline”. Oma isiku ja tegudega ta peab looma autoriteedi kõrguse. Karismaatilisele juhile omistatakse teatud
omadusi, mis muudavad nad efektiivsemateks, võimaldades neil luua suurele grupile ( massile ) mõistetavaid ja järgitavaid visioone.
Suur osa juhi karismast tuleneb tema võimest pakkuda teistele
järgitavaid käitumismudeleid, võimaldades neil panustada
visioonide realiseerimisse ja grupi missiooni kujundamises.
Karismaatilise juhi edu seisneb juhi võimes muuta oma järgijate
mina-kontseptsiooni ja enesehinnangut ning sedakaudu muuta grupi
norme ja eesmärke.
Liidriks olemise aluseks on teiste taju temast kui liidrist, edukuse tagab aga
tema võime mõista ja liita järgijate ootusi ja vajadusi. Järgijate
ootused on konteksti spetsiifilised (valdkonnapõhised), mis aga
piirab juhi tegevust, juhti tajutakse konteksti-spetsiifilisena.
Selleks, et grupp saaks toimida tulemuslikult peab tema liider
toimima kooskõlas grupiliikmete vajaduste, tajude ja ootustega.
24. Diskrimineerimine inimsuhetes ja personalipoliitikas
DISKRIMINEERIMINE
– ld. discriminare– eraldama, lahutama ) õiguste vähendamine
(ENE); vahet tegema,
erinevalt suhtuma, alavääristama (VSL)
DISKRIMINEERIMINE
ON…
1. RASSILINE JA RAHVUSLIK
2. SOOLINE
3. AMETIÜHINGU LIIKMELISUS
4. ÜHISKONDLIK AKTIIVSUS-POSITSIOON
5. JULGUS KAITSTA OMA ÕIGUSI
6. KUTSEHAIGUS
7. PUUETEGA INIMESED
8. SEKSUAALSED VÄHEMUSED
9. PERSONAALNE – ISIKLIK (‘TAVADISKRIMINEERIMINE’)
10. JNE (ERAKOND, VANUS, OSALINE TÖÖAEG, SOT-SEISUND, KARISTUSE
KANDMINE…)
DISKRIMINEERIMINE
VÄLJENDUB
· PALGALINE
· TÖÖHÕIVE- ALANE
· KUTSE- E TÖÖALANE
· INIMKAPITALI OSAS
MIKS
IKKAGI?
· KALDUVUS
· MONOPSON TÖÖJÕUTURUL
· STATISTILINE
· SOTSIAALNE
Selleks,
et ideaalset töölist leida peame paratamatult tegelema
diskrimineerimisega, sest kapitalistlikus ühiskonnas oleme huvitatud
sobivaima töötaja leidmisest ning see ongi kõige otsesemalt
diskrimineerimine. Kui otsime näiteks tootmisliinile töölist, siis
paratamatult doktorikraadiga inimene pole sinna lihtsalt sobilik ning
tema suhtes on see diskrimineeriv. Sama võib üle kanda ka
inimsuhetesesse, sest kuigi me ei pruugi inimesi eemale tõrjuda kuna
nad on teisest rassist või räägivad teist keelt, siis võime
hoopis eemale hoida inimestest kelle iseloomuomadused meile ei meeldi
ning jällegi on see diskrimineerimine.
25.
Süsteemiõpetus organisatsioonist ja juhtimisest
iga
organisatsioon koosneb osadest
(NB!
organisatsioon on süsteem!)
– need
osad on organisatsiooni sisemiseks ülesehituseks
–
organisatsiooni
ülesehitus on tema koostisosade põimik (seosed)
organisatsioonid
on kui elavad süsteemid; nad on sõltuvuses ümbritsevast
keskkonnast
• bürokraatlikud
organisatsioonid töötavad paremini stabiilsetes keskkondades
• edukad
organisatsioonid ühildavad tootmistehnoloogiat ja juhtimiskorraldust
• organisatsiooni
areng ning püsimajäämine sõltub seal töötavatest inimestest ja
nende
Kompetentsusest
(ka
juhid)
•
organisatsioonide
struktuurid on pidevas muutumises
Allikas:
loengu slaidid
Vt.
Ka süsteemiteooria slaide!!
Näide
ehitussektorist:
Allikas:
A.Griffith & P. Watson, Construction Management, Principles and Practice .
26.
Keskkonna mõiste juhtimisteaduses ja selle mõju organisatsiooni
struktuurile
Organisatsiooni
mudel
Väliskeskkond
- seadusandlus , ühiskonna väärtused ja normid. Sotsiaalne,
poliitiline ja majanduslik surve.
Vastavalt
väliskeskkonna muutustele, peab organisatsioon ennast vajadusel
ümber struktureerima, et olla konkurentsivõimeline.
27.
Tööjaotus – spetsialiseerumine – delegeerimine: vajadus,
probleemid, lahendus
Organisatsiooni
ülesehitamisel on delegeerimine väga tähtis tegevus. Paljud
segadused ja ebakohad organisatsiooni tegevuses tekivad tööjaotuse,
eeskätt seal esinevate puuduste pinnal. On paratamatu, et kogu
töömaht o-s jaotatakse väiksemateks osadeks ja selle sooritajad
tegevusalati eripärastuvad. Vastasel juhul peaks üks inimene
organisatsiooni tipus kogu töö ise ära tegema. See on aga sama
võimatu, et üks inimene saab moodustada organisatsiooni, või et
kaks inimest teeksid ühes ja samas kohas ning ühel ja samal ajal
täpselt üht ja sama tööd. Tööjaotus on ühise tegevuse ja
ühiste taotluste vältimatu tagajärg ja teenus.
Tööjaotus
- ettevõtte eesmärkidest tulenevate tegevuste ja toimingute
jaotamine neid täitvate üksikisikute ja rühmituste vahel.
Tööjaotuse põhiidee on lihtne. Töö jaotamise teel saab ettevõtte
kogu ülesannetekogumi jagada jõukohasteks
Kus
iganes kaks inimest teevad üheskoos tööd, tuleb töö nende vahel
ära jaotada. Vastasel juhul on tegemist pigem inimeste tegevuse
korraldamatuse kui korraldatusega. Tööjaotusest tuleneb
organisatsiooni ülesehituse astmelisus
ja hargnevus
ning vastavalt tema kasv sügavuti ja laiuti. See on iseloomulik kogu organisatsioonile kui ka tema koostisosadele.
Astmelisus
- tööjaotuse tulemusena lisanduvad organisatsiooni ülesehitusse uued tasandid.
Astmetesse jaotamine toimub kohustuste, õiguste ja vastutuse kaudu,
mille tagajärjel organisatsioon liigendub ja eripärastub ülalt
alla.
Hargnemine
- selle tagajärjel lisanduvad organisatsiooni ülesehitusse uued
iseseisvad tegevuste ja toimingute rühmitused.
Tööjaotust
mõjutavate paljude tegurite hulgas on kõige tähtsamad tööde maht
ja mitmekesisus . Mida suurem on organisatsioon ja mida mitmekülgsem
on tema tegevus, seda üksikasjalikum on ka seal valitsev tööjaotus.
Palju sõltub ka inimestest endist. Mida
suuremad on inimeste teadmised, oskused ja töövõime, seda suuremad
tööülesanded võib talle usaldada ja vastupidi.
Kaks
kõige tähtsamat tööjaotust on tegevusalane tööjaotus ja juhtimislik tööjaotus.
Tegevusalane
– tähendab
töödekompleksi jaotamist osadeks, lähtudes kitsamate eripäraste
tegevusvaldkondade kujundamise vajadusest. Sisuliselt
on see tööjaotus ühel organisatsioonitasandil, mis määrab ära
organisatsiooni ülesehituse hargnemise laiuti.
Juhtimislik
– juhi töödekogumi jaotamist osadeks. See on sisult tööjaotus
eri juhtimistasandite järgi, mis määrab ära organisatsiooni
ülesehituse hargnemise sügavuti. Tööjaotus tõstab juhtimise ja
täitmise tõhusust ning aitab seega organisatsiooni eesmärke
paremini saavutada.
Delegeerimine
– erinevate
ülesannete laiali jagamine väiksemate osadena, et oleks võimalik
ära teha suurem töö kui seda võimaldaks indiviidi produktiivsus.
Tööviljakus tõuseb, kasutades õigeid juhtimisvõtteid ja
kvaliteedikontrolli.
28.
Koordineerimise kui juhtimis‐instrumendi vajadus ja kasutamise paratamatus
Koordineerimine
on struktureeritud ja organiseeritud kommunikatsioon ühtset
tegevussfääri jagavate tegevusüksuste vahel.
Koordinatsiooni
aitavad tagada:
- omavahelised kokkulepped
- otsene juhendamine
- kehtestatud standardid ehk reeglid, meetodid, protseduurid, kvalifikatsiooninõuded, tulemuste kirjeldused.
Igas
konkreetses olukorras tuleb valida sobivad koordinatsiooni meetodid.
Väikeses meeskonnas piisab sageli omavahelistest kokkulepetest ja
suhtlemisest, kuid suuremas meeskonnas vajatakse koordineerimiseks
isikut, kes vastutab kogu vajaliku info (tööülesannete jaotamine,
selleks vajalikud andmed, töötingimused ja tulemused jne)
levitamise eest. Keerulisemad projektid ning programmid vajavad
lisaks koordinaatorile ka protseduurireegleid, mis esitavad selged
juhised igas olukorras toimetamiseks. Selliseks reeglistikuks on
näiteks Phare DIS käsiraamat.
Koordineerimise
eesmärkideks on:
- ressursside ja panuste tulemuslik juhtimine;
- otsustamisprotsessi efektiivsus;
- kattuvate ja raiskavate paralleelsete tegevuste ennetamine;
- spetsiifiliste ja üldiste sihteesmärkide ühtsustamine;
- protseduuride lihtsustamine, rollide ja kohustuste tõhus jagamine.
29.
Käskude ahel juhtimises, vastutuse ja kohustuste siirdamine
Nii
kohustused, õigused kui vastutus on ulatuslikumad ja suuremad
organisatsiooni tipus. Kitsenevad ja konkretiseeruvad liikumisel
organisatsiooni alumistele astmetele .
Siirmine (delegeerimine) on tegevus, millega alluvaile määratakse tööalased
kohustused ja vastutus ning antakse üle õigused.
Siirmise
eesmärk on luua ettevõttes või asutuses tegutsemiskeskkond, kus
ametikohast tulenevalt on määratud kohustused ning kus küllaldast
tegutsemisvabadust kasutades võivad inimesed saavutada häid
tulemusi.
Põhiküsimuseks
on: kui palju asetab juht alluvale kohustusi ning kui palju annab
juht alluvale otsustamisvabadust. Selle järgi kujuneb alluva
suhtlemine ning tema tegevuse ulatus, iseloom ja mõju. Tuleks
juhinduda järgmistest asjaoludest:
-ettevõtte,asutuse
suurus : mida suurem see on, seda suurem on siirdamise vajadus
-
kohustuste tähtsus : mida tähtsamad, seda otstarbekam on siirmist
vältida
-
ülesannete keerukus : mida keerukam ülesanne, seda suurem on
siirmisvajadus
-
alluvate omadused ja oskused : mida paremad need on, seda rohkem võib
siirda
Siirmine
võib toimuda:
- Inimeste järgi : juht määrab kindlaks alluva töökohustused ja –ülesanded ning annab talle õigused teatud allüksuses. Eesmärk: Paika panna korralduste andmise ahel ning sel alusel tagada korralduste andmise ühtsus.
- Tegevusalade järgi : juht määrab kindlaks alluva kohustused ja ülesanded kogu ettevõtte või asutuse ulatuses, andes talle õiguse erialaseks tegevuseks.Eesmärk: kindlas tegevusvaldkonnas töötaja, kelle pööle pöörduvad vajadusel teised töötajad.
!
(Tipp-ja keskjuhi ametikohtadel võivad nimetatud siirmisvormid
kattuda)
Tänapäeva
organisatsioonis oma vahetu ülemuse kõrval tuleb alluda mitme teise
inimesele mõjutustele.
Siirmine
võib olla:
- Üldine : tüüpiline suure ettevõtte või asutuse tippjuhtimise tasandil, kus määratakse kindlaks suured valdkonnad (tootmine,turustamine, rahandus ) Iseloomulik ka väiksematele ettevõtetele või asutustele. Eelis: alluva suur vabadus, algatusvõime ja vastutustunde kasv.
Puudused:
katse- eksitus -meetodil kohustuste ja õiguste täpsete piiride
väljaselgitamine. Võivad kaasneda viivitused ja võimupiiride
ületamised.
- Ükskikasjalik : määratakse nii täpselt kui võimalik kindlaks, mida alluv peab tegema (kohustused,õigused,vastutus). Iseloomulik : suurte ettevõtete ja asutuste alumistele juhtimis- ja täitmistasanditele, kus inimesed täidavad kitsalt piiritletud, kuid omavahel seotud ja sõltuvaid ülesandeid. Eelis: selgus tööalastes rollides ja õigussuhetes, tegevuste kooskõlastatus, segaduste ja vaidluste vähesus. Puudused: Piiritletud ametikohustused, mis põhjustavad jäikust ja motivatsiooni puudust.
Siirmine
võib väljenduda kirjalikult või suuliselt.
Suuline siiramine omane väike ettevõtetele ja asutustele. ( usalduslikud
koostöösuhted)
Kirjalik
siiramine omane suurtele ettevõtetele ja asutustele (terviklikkuse
tagamiseks)
Lõpetuseks:
Missugusel määral ning millises vahekorras käsitletud
siirmisvorme-ja võtteid rakendada oleneb ettevõtte või asutuse
iseloomust, aga ka nende juhtide arusaamadest ja eelistustest.
30.
Organisatsiooni mõsite ning organisatsiooni vajadus inimesele
Organisatsioon
– ühiste eesmärkide nimel üheskoos tegutsevate inimeste
vabatahtlik ja koordineeritud kindla eesmärgiga (kasum, MTÜ)
sotsiaalne ühendus (ettevõte, kool jne). Ühise eesmärgi
saavutamiseks kokku tulnud inimesed loovad omavahelise suhete
struktuuri.
Koosneb:
eesmärk, inimesed, tehnoloogia, struktuur, kultuur, keskkond.
Organisatsiooni
areng ning püsimajäämine sõltub seal töötavatest inimestest ja
nende kompetentsusest. Nii nagu organisatsioon vajab inimest töö
tegemiseks, vajab inimene organisatsiooni, kes pakuks tööd (palka),
arenguvõimalust (spetsialiseerumine), kuuluvust (sotsiaalne
vajadus).
Organisatsioonide
loomise aluseks on usk, et ühistegevuse tulemuseks võib olla tulem,
mis sama hulga üksikisikute tegevusena ilma keskse koordineerimiseta
ja tööjaotuseta ei oleks võimalik.
31.
Organisatsiooni struktuuri põhiskeem, nende sisuline võrdlus
Organiseerimine
on oma olemuselt kordineerimistegevus, mis hõlmab töökohtade
vajaduse kindlaksmääramist ja töötajate osakondade grupeerimist,
töö, õiguste, võimu ja vastutuse jaotamist ning tegevuste
suunamist ja ühtlustamist organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks.
Töö organiseerimise tulemusena tekib organisatsiooni struktuur, mis
näitab kui paljuon organisatsioonis ametikohti ja osakondi, kellele
need alluvad ja mille eest vastutavad.
Organisatsiooni
struktuur on seega
tegevusviiside kogum, mille abil on töötajad jagatud kindlate
tööülesannete kaupa ning on tagatud nende omavaheline
kordineeritud tegevus.
Selleks
et organisatsiooni struktuur aitaks saavutada organisatsiooni
eesmärke, tuleb saavutada tema elementide vaheline harmoonia ning
sobivus hetkeolukorraga. Olulist
rolli mängivad organisatsiooni suurus, vanus, keskkonna iseloom, kus
ta tegutseb, tehnoloogia, mida kasutab jne.
Sõna
organisatsioon tuleneb kreeka keelest, kus ta tähistas korrastatust
ja kooskõlastatud tervikuks korrapärastumist. Tänapäeval
nimetatakse organisatsiooniks inimgruppi, kes töötab ühiste
eesmärkide saavutamise nimel ja on loonud määratletava
omavaheliste suhete struktuuri.
Struktuuri
eesmärgid:
- määrab alluvussuhted ning tööjaotuse, mille kaudu määratletakse otsustetegemise protsess ja võimusuhted
- struktuuri ülesandeks on infokanalite määramine - palju suheldakse horisontaalselt , palju vertikaalselt? Tihti ei kattu infokanalid struktuuriga, sest lisaks formaalsetele suhetele on oluline roll organisatsioonis mitteformaalsetel suhetel ehk informaalsel struktuuril
- on aluseks töötajakesksele lähenemisele - struktuur määrab töötaja positsiooni organisatsioonis, tema vastutuse, töösuhted, kohustused ja õigused;
- struktuuri kaudu toimub juhtimise täiustamine - iga juht peab teadma, mida tema alluvad teevad ning seeläbi leidma viise tööprotsesside efektiisemaks muutmiseks.
Mõned
näited struktuuri põhiskeemidest (erinevused tulenevad
organisatsiooni suurusest , vanusest, valdkonnas).
32. Parkinsoni seadus organisatsiooni paratamatust ja parasiitlikust
arengust
Parkinsoni
seadus ütleb, et „töö hulk kasvab, et täita selle tegemiseks
ette nähtud aega”. Samuti kasutatakse tabavamat sõnastust, mille
kohaselt „töö hulk kasvab, et täita saadaval olevat
aega”.
Esmakordselt sõnastas selle C. Northcote Parkinson
artiklis, mis avaldati The Economistis 1955. aastal, hiljem ilmus see
koos teiste esseedega raamatus “Parkinsoni seadus: progressi otsimine” (London, John Murray , 1958), põhinedes Briti
tsiviilteenistuse põhjalikel kogemustel. Teaduslike vaatluste
käigus, mis andsid oma panuse seaduse arengusse , märkas ta, et
samal ajal kui Briti impeeriumi tähtsus maailmas vähenes, kasvas
riigiametnike hulk kolooniate ametis.
Parkinsoni järgi
põhjustavad seda kaks asjaolu: Esiteks „Ametnik soovib kasvatada
alluvate, mitte konkurentide hulka” ja teiseks „Ametnikud
töötavad üksteise jaoks”. Samuti märkis ta, et bürokraatliku
süsteemi ametnike hulk kasvas 5–7% aastas „olenemata tehtud (kui
üldse) töö hulgast”.
Parkinsoni seadust on kasutatud ka
viidatuna algsele seosele arvutitega : „andmete hulk kasvab
vastavalt vabale kettaruumile“ – suurema hulga mälu ostmine
julgustab kasutama rohkem mälu võtvaid programme . Viimasel kümnel
aastal on jälgitud, et süsteemi kasutamisele kuluva mälu hulk
kipub järsult kahekordistuma iga 18 kuu järel. Õnneks kipub sama
raha eest saada oleva mälu hulk iga 24 kuu järel samuti
kahekordistuma. Kahjuks garanteerivad füüsikaseadused, et see ei
kesta igavesti.
Parkinsoni seadust oleks võimalik üldistada
järgnevalt: „Nõudlus ressursi järele kasvab alati vastavalt
pakutava ressursi hulgale”. Selle lisatakse sageli täiendus, mille
kohaselt „ vastupidine ei ole tõene”.
On huvitav
märkida, et see üldistus on muutunud väga sarnaseks
majandusseadusega hinna ja nõudluse kohta, mis ütleb, et mida
madalam on kauba või teenuse hind, seda kõrgem on
nõudlus.
Parkinsoni seadust rakendatakse mitmetes tegevustes.
- Projektijuhtimises täidetakse individuaalseid ülesandeid, millel on lõpptähtaeg, harva enne tähtaega, sest inimesed, kes seda tööd teevad, laiendavad tööd nii, et see saaks tehtud enam-vähem lõpptähtajaks. Seda võib võrrelda üliõpilase sündroomiga, mille puhul individuaalsete ülesannete täitmine jääb peaaegu alati hiljaks .
- Samuti märkavad seda inimesed oma igapäevaste tegevuste puhul. Olenemata sellest, kui palju toimetusi päevakavas ette on nähtud, saavad nad üldjuhul kõik tehtud. See viib järeldusele: „kui sa tahad , et midagi saaks tehtud, anna ülesanne hõivatud inimesele”, sest paistab, et nemad tulevad „aja planeerimisega” paremini toime. Kuigi see võib olla tõsi, on asi tegelikult lihtsalt selles, et nad teevad rohkem ning nende töö ei kasva lõputult, et täita veel hõivamata aega.
33.
Organisatsiooni struktuuri sõltuvus tegevuse eesmärgist ja
organisatsiooni elueast
Organisatsiooni
struktuur on
idealistlik skeem, mis väljendab ettevõtte koosseisu, näitab seda,
kes kellele allub ning kuidas on tööülesanded jaotatud.
Ettevõtte
struktuur peab vastama majandustegevuse protsessile ja kindlustama
peaeesmärkide efektiivse täitmise. Seega sõltub struktuur suuresti
protsesside iseloomust ning keerukusest. Protsessid tulenevad aga
eesmärgi saavutamiseks vajalike tegevuste täitmisest.
Organisatsiooni
struktuur võib selle arenedes muutuda või laieneda. Kui tegemist on
näiteks projektipõhise organisatsiooniga (kui projekt lõppeb,
lõppeb ka organisatsioon), siis selle eluiga on lühike ning selle
struktuur peaks olema võimalikult lihtne. Mida vanem organisatsioon,
seda arenenum peaks olema struktuur.
Tihti
sõltub struktuur hoopis organisatsiooni suurusest, mis võib ajas
muutuda. Sellest tulenevalt muutub tööjaotus ning kogu ettevõtte
struktuur.
34.
Otsuste tegemise teooriad
Klassikaline
- täielik info olukorra kohta (tegelikult ei saa kunagi omada täielikku infot)
- võimalike alternatiivide kohta
- ratsionaalne süsteem eelistuste (valiku) tegemiseks
Käitumuslik
- aluseks subjektiivsed kaalutlused
- otsustajal pole kunagi täielikku infot
- otsustaja ei suuda näha kõiki variante ja tagajärgi
- piiratud ratsionaalsus
Irratsionaalne
Herbert A. Simon
Tema
vaidlustas klassikalise õpetuse seisukoha ja ütles, et juht ei
suuda kunagai optimeerida ja ratsionaliseerida oma tegevust;
otsustusolukorrad on liiga keerukad inim-mõistuse jaoks (alagi on
mingi osa informatsioonist mida ei saa või ei ole mõistlik arvesse
võtta); arvutil on võimalik vaid osa otsuste tegemist
programmeerida.
Organisatsioon
on üksikiskute kogum!
- Kõigil töötajatel on erinevad ülesanded ja eesmärgid
- Igal töötajal ja allüksususel on oma huvi – täita kohustus
- Igaüks kaitseb oma huve ja peab neid kõige olulisemaks
- Juhi põhiline aeg kulub konfliktide lahendamiseks mitte otsuste vastuvõtmiseks
Seega
– kõik juhi poolt tehtavad otsused on:
- Konflikti näilikult lahendava iseloomuga
- Oma lahenduselt juhuslikud
- Tehtud ilma põhjaliku uurimiseta
- Tehtud alati kogemuslikult (Pole olemas ühesuguseid olukordi )
35.
Otsusele kui juhtimise ‘produktile’ esitatavad nõuded
Leadership and decision - making Vroom and Yetton (1973)
The
leader must analyse the problem situation before choosing the approach for dealing with it. The factors include:
- The qualitative importance of the decision
- The amount of information the leader and group have about it.
- How structured the problem is
- Whether subordinates need to be committed to the decision
- Whether an autocratic decision is acceptable
- How much subordinates want to solve the problem
- How much subordinates might disagree about the decision taken
Allikas: Barry Fryer, The Practice of Construction Management, Third Edition .
põhilised
otsused, et kujundada organisatsioon
– eesmärkide
ja ülesande täpne määratlemine – spetsialiseerumine
– erinevate
ülesannete täitmiskäigu integreerimine – koostegevuse tagamine
– luua
korralduste andmise jada – korralduste ja juhendamise määra
iseloomustab
juhtimisulatus antud organisatsioonis
– info
saamine ja jagamine – info on võimu allikas ja ühendab
organisatsiooni tervikuks
– otsustamiskeskme
määramine – iseloomustab tsentraliseerituse määra: mida rohkem
vajatakse
organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks võrreldavat informatsiooni
ja
organisatsiooni
liikmete ühtset tegevust, seda rohkem tsentraliseeritakse
otsustamist
–
organisatsiooni
liikmete tegevuse ühtlustamine eesmärkide saavutamiseks
36.
Kontroll juhtimisstruktuuris, selle korraldamise majanduslikud
aspektid
Juhtimine
on organisatsiooni eesmärkide saavutamine ja organisatsiooni
stabiilsuse tagamine juhtimise klassikaliste funktsioonide kaudu:
- Planeerimine
- Organiseerimine
- Vahetu juhtimine /mõjutamine
- Kontrollimine
Kontrollimine
on standardite
kehtestamine, tulemuste hindamine vastavalt kehtestatud standarditele
ning organisatsiooni eesmärkidele mittevastavate tegevuste
korrigeerimine. Kontroll ei ole kunagi töötajate poolt soositud
tegevus.
37.
Motivatsioon ja selle erinevad käsitlused juhtimises
Motivatsioon
on inimese sisemised ajendid, põhjused ja jõud, mis mõjutavad
inimese tegevust. Väline motivatsioon on seotud “käegakatsutava”
tasuga: palk, turvalisus, töökeskkond ja töötingimused. (Väline
motivatsioon vastab väitele ma
pean seda tegema. Ja
nagu nimigi väidab, põhjus selleks ei tule mitte seest. Põhjuseks,
miks ma pean, on väline faktor, kõige tihedamini juhi või
ametipositsiooni nõudmine, aga selleks võib ka olla mõni kohustus,
mille me endale ise võtsime, kuid oleme kaotanud rõõmu selle
tegemisest.)
Sisemine
motivatsioon on enam seotud psühholoogilise tasuga: võimalus
rakendada oma võimeid, olla tunnustatud. (Sisemine
motivatsioon vastab väitele: ma
tahan seda
teha. Kui motivatsioon tuleb seest, siis motivatsiooniküsimust
tavaliselt ei tekigi. Me lihtsalt teeme midagi, sest meile meeldib,
me naudime antud tegevust ja me ei küsi endalt, miks. Seesmine motivatsioon aitab võtta töö eest vastutust, ennetab ameti või
juhi ootuseid, avab loovuse ja paneb uusi lahendusi otsima , seesmine
motivatsioon ei küsi tasu, töö ise on parimaks tasuks.)
Inimese
motivatsioon ja rahulolu ning töine tegevus on küllalt tugevalt
määratud vajaduste ja ootuste rühmade poolt nende rahuldatuse
tasemega.
Erinevad
käsitlused juhtimises: A.Maslow motivatsiooni püramiid, X&Y ja
Z teooria jne.
38.
Palgaökonoomika seos motivatsiooniteooriatega
Paljudes
organisatsioonides võib liigitada tänapäeval kogutöötasu alla:
põhipalka, tulemustasusid ja soodustusi. Töötajatele kõige
suuremat mõju nende rahulolule tööga avaldab palk, sealhulgas tulemuspalk .
Personalijuhtimise spetsialistid paigutasid palga tähtsuse järgi teisele kohale.
Selleks, et palk ei täidaks ainult hügieenifaktori rolli vaid
avaldaks ka motiveerivat mõju, peab organisatsioonis olema
efektiivne palgasüsteem. Uuringud
on näidanud, et üha rohkem organisatsioone seob töötajate
tulemusi, boonuseid ning palgatõuse töösooritusega. Eesmärgiks on
ettevõtte kulude toetamine ning parimate töötajate säilitamine.
tükitasu
ajatasu
premiaalsüsteem,
selle kohandamine (100%,75%,50% jne) – põhitasu ja lisatasu
39.
Strateegilise juhtimise olemus ja vajalikkus organisatsioonile
Strateegilises
juhtimises on peamine arvestada pikaajaliste eesmärkide
prioriteetsust ressursside rakendamisel ja organisatsiooni
arendamisel.
Strateegiline
juhtimine on kõikehõlmav laiahaardeline protsess, mille eesmärk on
luua efektiivsed strateegiad ning need ellu viia.
Strateegia
peab aitama juhil vastata küsimustele : kus on organisatsioon
praegu, milline tahab organisatsioon olla paari aasta pärast või
millised tegevused aitavad neid eesmärke saavutada.
Strateegilise
juhtimise protsess on kuueastmeline protsess strateegilisest
planeerimisest, teostamisest ja hindamisest :
1)
Organisatsiooni visiooni, missiooni ja eesmärkide määratlemine
Iga
organisatsioon vajab visiooni (tulevikunägemust) ja missiooni, mis
määratleb tema ülesande (rajamise sihi) ja vastab küsimusele: mis
on meie põhjus olla äris? Organisatsiooni missiooni määratlemine
sunnib juhte hoolikamalt identifitseerima tooted ja teenused. Samuti
on tähtis määratleda olemasolevad eesmärgid ja strateegia. Miks?
Sest nii saavad juhid hinnata, kas neid on vaja muuta.
2)
Väliskeskkonna analüüs
Keskkonna
analüüs on kriitiline samm strateegia protsessis, kuna
organisatsiooni keskkond määrab suures osas kättesaadavad
valikuvõimalused. Edukas strateegia kohandub hästi keskkonnaga. Iga
organisatsiooni juhtidel on vaja analüüsida keskkonda. Neil on
näiteks vaja teada, mida konkurendid teevad, milline eelseisev
seadusandlus võib mõjutada organisatsiooni ja millised on
teaduslikud uuringud tegevusvaldkonnas.
Juhtidel
tuleb hinnata, millised on võimalused, mida organisatsioon saab
kasutada ja milliseid ohte võib ette tulla. Võimalused on
positiivsed ja ohud negatiivsed keskkonna faktorid .
3)
Sisemine analüüs
Milliseid
oskusi ja võimeid on organisatsiooni töötajatel, milliseid
ressursse organisatsioonil on, kas tal on olnud edu toodete
uuendamisel, milline on organisatsiooni rahaline seis, kuidas
tarbijad tajuvad organisatsiooni ja toodete või teenuste kvaliteeti?
See samm sunnib juhte tunnistama, et iga organisatsioon, pole
tähtsust kui suur või võimukas, on mingil moel piiratud tema
käsutuses olevate ressursside ja oskustega. Sisemine analüüs annab
tähtsa info organisatsiooni spetsiifilistest varadest, oskustest ja
tegevusest.
Kui
mõni nendest organisatsiooni oskustest või ressurssidest on
erakordsed või haruldased, nimetatakse neid organisatsiooni
tuumikkompetentsideks. Tuumikkompetentsid on organisatsiooni peamised
väärtust loovad oskused, võimed ja ressursid , mis kindlustavad
organisatsioonile relva konkurentsivõitluses.
Sisemine
analüüs võimaldab hinnata sisemisi tugevaid ja nõrku külgi.
Tegevused, mida organisatsioon teostab hästi või kasutada olevad unikaalsed ressursid on tugevad küljed. Nõrgad küljed on
tegevused, mida organisatsioon ei teosta hästi või ressursid, mida
ta vajab, kuid ei valda.
Kombineeritud
väline ja sisemine analüüs, mille käigus selgitatakse välja
tugevad küljed, nõrgad küljed, võimalused ja ohud, nimetatakse SWOT analüüsiks.
SWOT-analüüsi teostamine võimaldab sõnastada asjakohased strateegiad, mis (1)
kasutavad organisatsiooni tugevaid külgi ja võimalusi, (2) kaitsevad organisatsiooni väliste ohtude eest või (3) parandavad
kriitilisi nõrku külgi.
4)
Strateegiate sõnastamine
Strateegiate
sõnastamisel võtavad juhid arvesse väliskeskkonna reaalset
olukorda ja organisatsiooni olemasolevaid ressursse ja võimekust
ning kujundavad strateegia, mis aitab saavutada organisatsiooni
eesmärki.
5) Strateegiate rakendamine
Kui
strateegia on sõnastatud, tuleb see rakendada. Ei ole tähtsust, kui
efektiivselt on organisatsioon planeerinud oma strateegia,
tulemuslikkus sõltub üksnes sellest, kuidas strateegia
rakendatakse.
6) Tulemuste hindamine
Viimane
samm strateegilise juhtimise protsessis on tulemuste hindamine. Kui
efektiivne on strateegia olnud organisatsiooni eesmärkide
saavutamisel? Millised muudatused, kui on mõni, on vajalikud?
40.
Organisatsiooni võimaliku kasvu ja arengu strateegiad
Organisatsiooni
arendamine on organisatsiooni protsesside, inimeste ja tehnoloogia
arendamine. Sellega kaasneb tööjaotuse muutus ehk muutub ka
organisatsiooni struktuur.
Struktuuri
on vaja muuta, et:
- kindlustada tööjaotuse ja kohustuste otstarbekus
- tagada vastutuse jagamine
- ettevõte oleks jaotatud osakondadeks (allüksusteks), mis täidavad neile seatud eesmärke
- luua parem infovahetus (parandades suhtlust ja koordineerimist, koostööd)
- tööülesanded oleks selgelt määratletud
- tegevused oleksid jälgitavad (kontroll)
Struktuuri
muutused taotlevad tootlikkuse tõusu tööülesannete ja võimusuhete
muutmisega.
Organisatsiooni
kasv tuleneb olulisel määral tema sisemusest. Seda võivad aidata
või takistada välised mõjurid.
Kaasaegne
org. viib vajadusel läbi kiireid organisatsioonilisi muudatusi
sõltuvalt tegevuse peaeemärkidest ning hetkeolukorrast. Võib
öelda, et arengu aluseks on kohanemise - ehk muutumisoskus.
Organisatsiooni
arengut mõjutab ka liikmete innovatiivsus ehk arendamistööd,
ideede genereerimine (uue vahendi, hüve, süsteemi, protsessi või
meetodi välja töötamine). See rajaneb inimese loovusel. Juhtide
ülesandeks on anda selleks stiimuleid ja ideid.
41.
Plaanimine/ kavandamine juhtimissüsteemis, plaanimise seos teiste
juhtimiste osategevustega.
`plaan`-
lahenduste süteem
ehk tegevusvariant, mis on suunatud soovitud tuleviku või kindlate
eesmärkide saavutamisele.
Plaan
on alati mingi
otsus tuleviku kohta,
planeerimine aga on
selle otsuse ettevalmistamise protsess, mille käigus leitakse
lahendused sellele, mida, kes, millal, kuidas ja milliste vahenditega
peab tegema.
Plaanimine
on juhtimis osategevust esimene etapp. Vt. Mis järgneb küsimuses
11.
42. Kvaliteedijuhtimise (juhtimise kvaliteedi) süsteemi loomise eesmärk
(Lisa: A. Lauri loeng)
Kvaliteet
on ootuste täitmine või nende ületamine kliendile pakutava toote
või teenuse pakkumisega.
Kvaliteedijuhtimissüsteem
on ettevõtte ametlik poliitika vastutuse, protsesside ja kontrolli
osas, mis aitavad efektiivsel moel saavutada kvaliteedi eesmärki ja
samas täites ettevõtte enda ärieesmärke. (Dünaamiline, pidevalt
arenev ja sisaldab ettevõtte parimat praktikat).
K.j.süsteem
võimaldab nõuete mõistmist ja täitmist, vajadust analüüsida
protsesse, tulemuste saavutamist, protsesside arendamist. (lisandub
ennetamisvõimalus)
Eesmärgiks
on toodete ja teenuste kvaliteedi parandamine, kliendi rahulolu
tõstmine ja ärieesmärkide täitmine. Plaanida , jälgida ja
dokumenteerida pidevalt prostsessi, selgitamaks välja, mida oleks
võimalik paremini teha, et klient jääks rahule ja ettevõte
areneks.
*** Kvaliteedijuhtimine tähendab praktikas toodete kvaliteedi suunamist. Edukuse aluseks on
inimestevaheline hea koostöö, mis eeldab ülevaadet kogu
organisatsiooni tegevusest. Kvaliteedipoliitika osa selles on ühtse
nägemuse kujundamine, millele peaks järgnema kõiki kvaliteeti
mõjutavaid tegevusi hõlmava süsteemi ülesehitamine, selle pidev
hindamine, ajakohastamine ja täiustamine. Kvaliteedijuhtimine on
rohkem seotud vältivate tegevustega, ehk sellega, kuidas juhtida
sisendit, et saada soovitud väljund.
43.
Kvaliteedi juhtimise ja kvaliteedi kontrolli kontseptsioonide
sisuline võrdlus
Kvaliteedijuhtimine
(ka kvaliteedihaldamine)
on protsess organisatsioonis, millega soovitakse saavutada kliendi
või üldisemalt huvipoole rahulolu organisatsiooni poolt pakutava
väärtusega. Millegi kvaliteet kvaliteedijuhtimise
tähenduses - millegi oluliste karakteristikute vastavus ootustele,
nõuetele, kokkulepetele. Kvaliteedijuhtimine
on rangelt piiritletud ja ära määratud standarditega. Kui
organisatsioon tahab välja töötada kvaliteedisüsteemi, siis peab
ta kindlasti järgima esitatud nõudeid.
Kvaliteedijuhtimise
kolm peamist osa on kvaliteedi
kontroll,
kvaliteedi parandamine ja kvaliteedi kindlustamine.
Kvaliteedijuhtimise
eesmärgid:
- Saavutada klientide rahulolu
- Vastata kliendi ja turu ootustele
- Suurendada turuosa ja kasumit
Kontrollimine
või testimine toimub alati pärast fakti ning on seetõttu kallis
kvaliteedi tagamise viis. Viga aga mida pole olemas, ei saa tähele
panemata jätta, seda ei saa parandada ning see ei too kaasa
kulutusi. Ennetamise all mõistetakse vigade tekkimise võimaluse
kindlaksmääramist. Kui muutuja väljub kontrolli alt, siis seda
reguleeritakse. Kui kõik muutujad on oma piirides, siis peaks
lõpptulemus olema just see, mida planeeriti.
Sisuliselt
on tänapäeva kvaliteedikontroll kvaliteedijuhtimise osa. Kui
teostada ainult kvaliteedikontrolli, siis on see kulukas ning
aegaõudev protsess, sest võimalikke vigu ei analüüsita enne
tegevuse algust. Kvaliteedijuhtimine peaks tagama nende vigade
ennetamist ning vajalike meetmete rakendamist enne tegevuse algust.
Kvaliteedijuhtimise kasutamisel kujundatakse toode/teenus juba enne
selle loomist tõenäolisemalt parem.(midagi sellist )
B
osa küsimuste vastused
1.
Ehituse organisatsioonilise korralduse kui süsteemi ajaloolise arengu põhietapid
2.
Tööjaotuse kujunemine ja areng ehitustegevuse juhtimises
Inimeste
vaheliste suhte lihtsustamise ja ülesannete struktureerimise vajadus
on tõenäoliselt mõjutanud tööjaotuse kujunemist selliseks nagu
see täna on. Samuti on tähtsal kohal meeskonnatöö olulisus
(partnerlus).
Managementi
teooriatest on saadud mõjutusi F.W. Taylorilt, Frank Gilbrethilt,
Henry Gnattilt, Henry Fordilt ja Henri Fayolilt
Süsteemiteooriatest
Hegelilt
3.
Tööettevõtuleping kui juhtimisprotseduur: ülesehitus ja
koostisosad
Töövõtulepinguga
kohustub töövõtja
tegema kokkulepitud töö, tellija
aga maksma selle eest tasu. Töövõtulepingus kirjeldatakse tehtav töö, määratakse tasu ja töö tähtaeg.
Töövõtulepinguga
töötaval inimesel ei ole õigust puhkuseseaduses sätestatud
puhkustele, näiteks põhipuhkus, ja puhkusetasudele. Samas teeb
töövõtja tööd vabalt valitud ajal, kuid tähtajaks.
Üle
kolmekuuse tähtajaga või tähtajatu töövõtu-, käsundus- või
muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel töö
või teenustasusid saav isik on kaetud
ravikindlustusega .
Kindlustuskaitse kehtib 2 kuud pärast töö- või
teenistussuhte/volituste lõppemist.
Töövõtja
peab tööna valmistatud asja tellijale üle andma. Töö peab
vastama lepingutingimustele ning kuni üleandmiseni vastutab töö
juhusliku hävinemise eest töövõtja. Lepingutingimustele
mittevastava töö korral võib tellija anda võimaluse töö
parandamiseks või uue töö tegemiseks.
Tellija
ei pea töö eest tasuma enne,
kui tal on olnud võimalus asi üle vaadata, välja arvatud juhul,
kui kokkulepitud üleandmisviis või maksmise tingimused ei anna
talle selleks võimalust.
4.
Tellija/omaniku põhilised kohustused ja vastutused ehituses
EHITUSSEADUS - § 29. Ehitise
omaniku kohustused ja õigused
(1)
Ehitise omanik on kohustatud tagama:
1) enne
ehitamise alustamist ehitusloa olemasolu, kui ehitusluba on
nõutav;
2) enne
ehitamise alustamist kohaliku omavalitsuse kirjaliku nõusoleku
olemasolu, kui kirjalik nõusolek on nõutav;
3) ehitusprojekti
kohase ehitamise, kui ehitusprojekt on nõutav;
4) ehitise
ning selle asukoha maaüksuse korrashoiu ja ohutuse ümbruskonnale
ehitamise ajal ja ehitise kasutamisel;
5) ehitusjärelevalve teostaja juurdepääsu ehitisele ja ehitamise tehnilistele
dokumentidele, välja arvatud riigisaladuseks tunnistatud teavet
sisaldavale ehitisele ja riigikaitselisele ehitisele ning sellise
ehitise ehitamise tehnilistele dokumentidele;
6) riikliku
järelevalve teostaja juurdepääsu ehitisele ja ehitamise
tehnilistele dokumentidele, kusjuures juhul, kui riikliku järelevalve
teostajal on õigus korraldada avariide põhjuste uurimist, siis
juurdepääsu riigisaladuseks tunnistatud teavet sisaldavale
ehitisele ja riigikaitselisele ehitisele ning sellise ehitise
ehitamise tehnilistele dokumentidele;
7) käesoleva
seaduse § 31 lõikes 2 nimetatud dokumentide ning olemasolu korral
ehitise mõõdistusprojekti säilitamise ehitise lammutamiseni või
arhiiviseaduses sätestatud korras arhiivi üleandmiseni;
8) vajaduse
korral ehitusprojekti ekspertiisi tegemise;
9) vajaduse
korral ehitise ekspertiisi tegemise;
10) ehitamise
isiku poolt, kellel on vastav pädevus ja õigus;
11) kasutusloa
olemasolu, kui see on nõutav;
12) ehitise
kasutamise vastavalt kasutamise otstarbele;
13) õigusaktis
sätestatud juhtudel ehitise, selle osa ja ehitise tehnosüsteemi
tehnilise kontrolli teostamise.
(2)
Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatule on ehitise omanik
kohustatud:
1) korraldama ehitamise ajal pideva järelevalve ehitamise üle
(edaspidi omanikujärelevalve);
2) esitama
kohalikule omavalitsusele vähemalt kolm tööpäeva enne ehitise,
välja arvatud väikeehitise, ehitamise alustamist teatise ehitamise
alustamise kohta;
3) panema ehitamise alustamisel , kui püstitatakse ehitis, mis ei ole
väikeehitis, üksikelamu, suvila , aiamaja , taluhoone ,
riigisaladuseks tunnistatud teavet sisaldav ehitis, riigikaitseline
ehitis või ehitise teenindamiseks vajalik rajatis, nähtavale kohale
kogu ehitamise ajaks informatsioonitahvli, milles sisaldub
informatsioon ehitise, ehitusloa, ehitamise alustamise aja ja
lõpetamise tähtaja, projekteerimisettevõtja, ehitusettevõtja ja
omanikujärelevalve tegija kohta;
4) taotlema
ehitamise lõpetamisel ehitisele kasutusluba või esitama ehitise
likvideerimise korral ehitise teatise.
(3)
Ehitise omanikul on õigus nõuda enne ehitamise algust ettevõtjaga
lepingu sõlmimist, milles lepitakse kokku tagatise liigis ja
suuruses ettevõtja tegevusest tekkida võiva kahju hüvitamiseks
ehitise omanikule. Tagatiseks võib olla krediidi- või
finantseerimisasutuse või kindlustusseltsi garantii või rahasumma deponeerimine ehitise omaniku arvelduskontole.
(4)
Kui ehitis on mitme isiku ühises omandis , peab käesoleva paragrahvi
lõike 1 punktides 1–10 ja 13 ning lõikes 2 nimetatud kohustused
täitma ehitada sooviv või ehitusluba taotlenud ehitise omanik.
Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 11 ja 12 nimetatud kohustusi
peavad täitma kõik isikud, kelle ühises omandis on ehitis.
(5)
Ehitise omanikul on õigus täita ehitusettevõtja,
projekteerimisettevõtja või ehitusjuhtimisega tegeleva ettevõtja
ja omanikujärelevalvet ning ehitusuuringuid tegeva ettevõtja
kohustused või kõrvaldada puudused, kui käesolevas lõikes
nimetatud ettevõtja ei täida oma kohustusi, kusjuures ehitise
omanikul on käesolevas lõikes nimetatud ettevõtja vastu kohustuste
omapoolse täitmise või puuduste kõrvaldamise kulude puhul
tagasinõudeõigus.
(6)
Ehitamise alustamise teatises esitatakse andmed ehitise, ehitamise
alustamise aja, omanikujärelevalve tegija ja ehitamist teostava
isiku nimede, isiku- või äriregistri või muu registri koodide või
isikukoodi puudumise korral sünniaegade ning omanikujärelevalve
tegija ja ehitamist teostava isiku kontaktandmete kohta.
(7)
Ehitamise alustamise teatise vorminõuded ja esitamise korra
kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister .
[RT
I 2002, 99, 579 -
jõust. 01.01.2003]
§
30. Omanikujärelevalve
(1)
Enne ehitamise alustamist määrab ehitise omanik omanikujärelevalve
tegijaks omanikujärelevalve tegemise õigusega isiku, kes ei või
olla sama ehitist ehitav isik, välja arvatud käesoleva paragrahvi
lõikes 4 nimetatud juhul.
(2)
Omanikujärelevalve tegemise eesmärk on
tagada:
1) ehitusprojektikohane
ehitamine;
2) ehitamise
tehniliste dokumentide koostamine;
3) ehitustööde
nõuetekohane kvaliteet.
(3)
Omanikujärelevalvet peab tegema ehitise ehitamise alustamisest kuni
ehitise kasutusloa saamiseni .
(4)
Omanikujärelevalvet võib teha ehitise omanik, kui
ehitatakse:
1) väikeehitist;
2) üksikelamut;
3) suvilat;
4) aiamaja;
5) taluhoonet;
6) ehitise
teenindamiseks vajalikku rajatist;
7) riigisaladusega
seotud ehitist;
8) riigikaitselist
ehitist.
(5)
Omanikujärelevalve tegijal on õigus kontrollida:
1) ehitusprojekti
vastavust nõuetele;
2) nõuetele
vastavate ehitustoodete kasutamist;
3) ehitise
ning selle asukoha maaüksuse korrashoidu ja ohutust
ümbruskonnale;
4) keskkonnaohutuse
tagamist.
(6)
Omanikujärelevalve tegijal on õigus nõuda:
1) ehitusprojekti
koostajalt ehitusprojekti nõuetele vastavusse
viimist;
2) ehitusettevõtjalt
kasutatud ehitustoodete ja paigaldatud seadmete
vastavusdeklaratsioonide ja/või -sertifikaatide (tunnistuste) ja
muude vajalike dokumentide, nagu näiteks garantiikirjad, hooldus-
või kasutusjuhendid , originaalide või koopiate esitamist ;
3) ehitusettevõtja
poolt kasutatud ehitustoote asendamist selle mittevastavuse korral
ehitusprojektile või kehtestatud nõuetele;
4) ehitusettevõtjalt
nõuetele mittevastavate ehitustööde
ümbertegemist;
5) ehitusettevõtjalt
ehitusprojektile mittevastavate ehitustööde
ümbertegemist;
6) ehitustööde
peatamist avariiohu tekkimise, ehitusalastes õigusaktides sätestatud
nõuete rikkumise, ehitusloa või kirjaliku nõusoleku tingimuste
täitmata jätmise ja ehitusprojektile mittevastava ehitamise
korral;
7) ehitusettevõtjalt
ehitamise nõuetekohast ja õigeaegset dokumenteerimist.
(7)
Omanikujärelevalve tegija peab omanikujärelevalve tegemisel täitma
ehitamise käigus ehitise ja ehitamise ohutuse eesmärgil kehtestatud
nõudeid.
(8)
Omanikujärelevalve tegemise korra kehtestab majandus- ja
kommunikatsiooniminister.
[RT
I 2002, 99, 579 -
jõust. 01.01.2003]
§
31. Ehitamise dokumenteerimine
(1)
Ehitamise käigus tehtavad tööd dokumenteerib ehitamist teostav isik.
(2)
Ehitamise tehnilised dokumendid on:
1) ehitusprojekt
ja selle muudatused;
2) ehitustööde
päevik;
3) kaetud
tööde aktid;
4) töökoosolekute
protokollid;
5) muud
ehitamist iseloomustavad dokumendid, nagu näiteks teostusjoonised ja
ehitustoodete vastavussertifikaadid.
(3)
Eri liiki ehitiste ehitamise tehnilistele dokumentidele esitatavad
nõuded kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.
(4)
Väikeehitise ehitamise korral ei ole nõutav ehitamise käigus
tehtavate tööde dokumenteerimine.
[RT
I 2002, 99, 579 -
jõust. 01.01.2003]
5.
Töövõtja põhilised kohustused ja vastutus ehituses
Töövõtja
kohustused sõltuvad konkreetse lepingu kohaselt tehtavast
ehitustööst. Tavapärased kohustused on ehitustöö lõpule viimine vastavuses Lepingudokumentidega, st kasutades kvaliteetseid
ehitusmaterjale ja vajalike oskustega tööjõudu. Töövõtja
kohustub tagama, et ehitustöö tehakse hea kvaliteediga, vigadeta.
Ehitustöö, mis pole vastavuses nende nõuetega, kaasa arvatud
õiguslikult mitte heakskiidetud ega vastuvõetud asendused, loetakse
defektideks.
Üldine
kohustus on, et Töövõtja teeb Lepingu hinna piires kogu töö,
hangib vastavalt Lepingu tingimustele vajaliku tööjõu, materjalid,
kaubad ja ehitusmasinad , et saavutada Lepingudokumentides
kindlaksmääratud tulemus ja annab töö vastavalt
Lepingudokumentidele lõpetatult Tellijale üle.
Töövõtja
ei tee ühtegi tööd ilma Lepingudokumentideta.
Töövõtja
kohustuste puhul tuleb kindlasti tähelepanu pöörata ka sellele,
kuidas ja kes teostab Lepingu hinna piires ettevalmistus- ja abitööd:
töövahendite ja ajutiste seadmete hankimine monteerimine ja
demonteerimine ning eemaldamine, tööks vajalike teede ehitus,
katsetused jms. Üldjuhul täidab need kohustused Töövõtja, kui
lepingus ei sätestata teisti.
6.
Peatöövõtja vastutus ja kohustused alltöövõtjate ees, potentsiaalsed juhtimiskonfliktid
töövõtja
– Tellija valitud juriidiline või füüsiline isik, kes teeb
Lepingu objektiks oleva töö ise või jaotab nimetatud töö
teistele töövõtjatele (alltöövõtjatele) ning kellel on seaduse
järgi õigus teha Lepingu objektiks olevat tööd. Töövõtjat võib
esindada tema seadusjärgne või volitatud esindaja. Töövõtja on
Tellija lepingupartner. Alltöövõtjate kasutamisel koordineerib
(juhib) Töövõtja alltöövõtjate tööd ja vastutab Tellija ees
ka alltöövõtjate poolt tehtud Lepingu objektiks oleva töö eest
alltöövõtja
– Töövõtja valitud ja volitatud juriidiline või füüsiline
isik, kes teeb ja kellel on seaduse järgi õigus teha
alltöövõtulepingu objektiks olevat tööd või selle osa.
Alltöövõtjat võib esindada tema seadusjärgne või volitatud
esindaja. Alltöövõtja vastutab endale võetud kohustuste eest
Töövõtja ees. Alltöövõtja kaasamine ei vähenda Töövõtja
vastutust Tellija ees. Alltöövõtulepingu puhul on lepingu poolteks tellija (peatöövõtja) ja töövõtja (alltöövõtja)
Peatöövõtja
on kohustatud tagama ja varustama alltöövõtja vajaliku
informatsiooniga, koordineerima alltöövõtjate tööd ja
omavahelist suhtlemist.
Potentsiaalsed
konflikid: alltöövõtja ei teata oma vigadest, tööfront pole
alltöövõtja jaoks veel valmis, segased alluvussuhted
7.
Ehitusjärelvalve vajadus, vastutuse ulatus ja kohustused,
potentsiaalsed juhtimiskonfliktid
Omankikujärelvalve
Ehitise
omanik on kohustatud korraldama ehitamise ajal pidevat järelvalve
ehitamise üle. Enne ehitamise alustamist määrab ehitise omanik
omanikujärelevalve tegijaks omanikujärelevalve tegemise õigusega
isiku, kes ei või olla sama ehitist ehitav isik (v.a. väikeehitiste
jne ehitamisel ).
Omanikujärelevalve
tegemise eesmärk on tagada ehitusprojektikohane ehitamine, ehitamise
tehniliste dokumentide koostamine, ehitustööde nõuetekohane
kvaliteet. Omanikujärelevalvet peab tegema ehitise ehitamise
alustamisest kuni ehitise kasutusloa saamiseni.
Omanikujärelevalvet
tegev isik on kohustatud kontrollima:
1)
ehitusprojekti
vastavust nõuetele;
2)
ehitamise
vastavust ehitusprojektile;
3)
ehitamise
korral nõuetele vastavate ehitustoodete kasutamist;
4)
ehitamise
tehniliste dokumentide olemasolu;
5)
ehitamise
tehniliste dokumentide nõuetele vastavust;
6)
ehitustööde
kvaliteeti;
7)
ehitustööde
ohutust kolmandate isikute suhtes, ehitise ja ehitusplatsi
korrashoidu ning keskkonna saastamise vältimist.
Omanikujärelevalve
tegija peab omanikujärelevalve tegemisel täitma ehitamise käigus
ehitise ja ehitamise ohutuse eesmärgil kehtestatud nõudeid.
Ehitusjärelevalvet
teostab KOV, põhimõte sama. Lisaks annab välja ehitus- ning
kasutuslubasid ning õigus teha ettekirjutisi vigade korral.
Riiklikku
järelvalvet teostab Tehnilise Järelvalve Inspektsioon. Õigused
laiemad.
Potentsiaalsed
juhtimiskonfliktid
- järelvalve vs ehitaja
- omanik vs ehitaja
- omanikujärelvalve vs ehitusjärelvalve (KOV)
8.
Konsultandid, nende kohustus ja vastutused ehituse juhtimissüsteemis
Ehituse
tellija- arendaja vähendaks oluliselt oma aja- ja energiakulu kui ta
sõlmiks kokkuleppe juba kavandamise algfaasis konsultandiga, kes
nõustaks ehituse omanikku kõigis kavandamise ja ehitusega seotud
küsimustes, oleks ehituse tellija esindajaks suhtlemisel
projekteerijatega, ehitajatega, võimu esindajatega jt. asjaomaste
tegelastega kogu ehitusprojekti arendusprotsessi käigus.
9.
Konfliktid ehituse tööettevõtu(lepingute)s, tekkimise põhjuse
Vaidlusteni
jõudvate tülide peamised põhjused on puudulik lepingule regulatsioon ja lepingu mittejärgimine. Kindlasti teha leping
kirjalikult, tellitav töö täpselt määratleda, panna paika
maksmise kord( ja siduvus(eelarve ületamisel töövõtja lisatasu
küsida ei saa)/mittesiduvus), vastastikuste kohtuste järjekord (nt
et ettemaks tehakse tööde alustamisel või vastupidi). Samas kõiki
riske ei saagi lepingus ennetada. Sagedamini esinevad konfliktid
(internetis surfamise tulemusel):
- Tööde vastuvõtt ja üleandmine; Tööde mittevastavus projektile; Tööde vastuvõtmise ja akteerimise graafiku hõredus või puudulikkus – järelvalvest ei pruugi piisata, sest tellijal võib heasoovlikult olla teine ettekujuts töö tulemusest. Eriti siseviimistlustöödes, kus ehitustehniliselt on töö õigesti sooritatud , aga tulemus pole päris see (nt plaatimisel teine muster). Kui nüüd tellija lasi enda järelevalve all ebaõige mustriga töö siiski lõpuni teha, ei ole tal pärast õigust lepingurikkumisele tugineda ja töövõtja kulul töö ümbertegemist nõuda. (va kui viga on põhjustatud töövõtja raskest hooletusest, või kui oli kohustus tellijat veast teavitada, aga sihilikult ei tehtud). Tellijal tuleks suhelda, jälgida, kontrollida ja ennast kurssi viia töödega, et töövõtja tellijat ära ei kasutaks.
- Töövõtja poolt valesti koostatud ajagraafikud – jõudluse ülehindamine ja töö valmimine tähtajast hiljem
- Finantseerimise hilinemine – tellija hilineb maksmisel ja töövõtja seisatab tööd.
- Töövõtja taganemine lepingust – seda eriti majandussurutise perioodil, kus pea ainsaks määrajaks töövõtja valikul on hind. Meeleheites saada mingigi töö, ollakse valmis hinda alapakkuma, mis tingib praaki. Samas võidakse võita paralleelselt teine hange ja ebasoodsamast tööst lihtsalt tahetaksegi loobuda . Või siis töövõtja pole kavatsenudki tööd lõpetada, vaid lihtsalt kahe suurema projekti vahel oma töötajaid töös hoida ja palgaraha teenida (töö ei pruugi olla ebakvaliteetne). Tellija peab leidma uue töövõtja (kulub aega ja tekib garantii küsimus).
10.
Ehituse tööettevõtulepingu konflikti lahendamise võimalik
metoodika
Vaidluste
kohtuväliseks lahenduseks on näiteks mediatsiooniteenus. Mediatsioon on kohtuvälise kokkuleppe saavutamise menetlus. Pooled
valivad ühiselt erapooletu lepitaja ehk mediaatori, kes vahendab poolte vahel kokkuleppe saavutamist. Mediaator ei tee ise otsust ega
esine n-ö õigusemõistja rollis, vaid suunab pooli otsuse
tegemisele. Tulemiks peaks olema poolte konsensus vastavas
vaidlusküsimuses, mis vormistatakse juriidiliselt korrektse kokkuleppena.
Sisuliselt
on konflikti ilmnemisel (asi ei vasta lepingus sätestatud nõuetele)
võimalik
tellijal nõuda töö parandamist või ümber tegemist teatud aja
jooksul.
Kui see aeg läheb mööda, on võimalik, et töövõtja ei nõustu
tööd ümbertegema. Siiski on töövõtja tasunõude sissenõutavaks
muutumise eeldus tellija poolt töö vastuvõtmine. Selle kaudu on
tellijal võimalus tasu maksmisest keeldumisega sundida töövõtjat
ebakvaliteetset tööd ümber tegema.
Teine
variant on vaidlusega
kohtusse pöörduda,
kuid see toob kaasa täiendavaid kulutusi ning tihti ei oska kumbki
osapool lepingus märgitud nõuete tingimuste kohta täpsemaid
selgitusi anda.
Vaidluse
lahendamise käigus võib juhtuda, et määratakse kas leppetrahv või
viivis.
Leppetrahv
on tasu, mida rakendatakse, kui töövõtja hilineb tööde
lõpetamisega. Leppetrahv peab olema lepingus fikseeritud.
Viivist
saab nõuda tellijalt, kes ei maksa tasu õigeaegselt ka
seaduse alusel.
Allpool
järgneb pikk selgitus , mille lugemine on soovituslik
Seoses
ehitusturu elavnemisega kohtuvad ehitustöö tellijad ja töövõtjad
taas üsna tihti. Tuginedes kohtupraktikale erinevates vaidlustes nii
tellija kui ka töövõtja poolelt, saab öelda, et vaidlustesse
astumisel ei soovitata liigset enesekindlust kummalegi poolele.
Harva
juhtub, et pretensioonidega alustav pool on töövõtja. See on samas
ka täiesti loomulik, kuna lepingus kokkulepitud töö jääb tellija
omandisse ja kasutusse ning tellija on seega tulemuse suhtes tundlikum . Töövõtja tegutseb oma igapäevases majandus- ja
kutsetegevuses, on seetõttu enamasti rohkem kursis valdkonda
puudutavate õigusaktidega ning orienteeritud tasu saamisele.
Seetõttu ei pruugi majanduslikult nõrgemate või vähem eetilise
ärikultuuriga töövõtjad ehitusobjektil tellijatega suurtesse
diskussioonidesse astuda, kuna sellega võiks kaasneda nõue midagi
parandada või ümber teha.
Pooltevaheline
tihe kommunikatsioon kaitseb kokkuvõttes mõlemaid.
Tellijad
peaksid olema tellitud töö suhtes ka ise väga hoolsad, mitte lootma ainult ehitusjärelevalvele. Hilisemates vaidlustes kasutavad
töövõtjad kindlasti argumendina seda, et õigel ajal töö
mittevastavusele ei osutatud ja puuduste kõrvaldamist ei nõutud.
Tellijate
puhul on läbiv argument, et õigusriigis ei saaks tekkida olukorda,
kus ehitaja ei peagi nõuetekohaselt ehitama, kui tellija seda
igapäev konkreetselt nõudmas ei käi, kuid praktikas üldisele
õiglustundele tuginemisest ei piisa.
Võlaõigusseaduses
töövõtulepingut puudutav regulatsioon tellija õigust täielikult
tasu maksmisest keelduda ette ei näe. Tõsi küll, töövõtja
tasunõude sissenõutavaks muutumise eeldus on tellija poolt töö
vastuvõtmine. Selle kaudu on tellijal võimalus tasu maksmisest
keeldumisega sundida töövõtjat ebakvaliteetset tööd ümber
tegema.
Teisalt võib ka siin tekkida probleem, et tellija on puudusele tuginemise
mõistliku tähtaja minetanud. Selliseid probleeme tuleb ette siis,
kui töövõtulepingus ei ole ette nähtud selget tööde
vastuvõtmise ja akteerimise graafikut või on see graafik nii-öelda
liiga hõre. Siinkohal võiks parima näite tuua just ehitise
siseviimistlustöö kohta. Siseviimistlemise puhul ei pruugi tööl
olla ühtegi ehitustehnilist puudust, kuid töötulemus ei pruugi
vastata täpselt sellele, mida tellija lootis lepingu alusel –
näiteks ei tehta vannitoa plaatimistöid tellija soovitud mustri
järgi. Kui nüüd tellija lasi enda järelevalve all ebaõige
mustriga töö siiski lõpuni teha, ei ole tal pärast õigust
lepingurikkumisele tugineda ja töövõtja kulul töö ümbertegemist
nõuda.
Tellija
võib töö lepingule mittevastavusele tugineda tööd üle vaatamata
ja puudustele õigeaegse osutamiseta siis, kui mittevastavus tekkis
töövõtja tahtluse või raske hooletuse tõttu või kui töövõtja
teadis või pidi nendest puudustest teadma, kuid ei teatanud sellest
tellijale.
Samas hilisemate kahjuhüvitise nõuete esitamine tellija poolt on edukas
siis, kui tellija on andnud töövõtjale tähtaja ja võimaluse töö
puuduste kõrvaldamiseks. Teiseks on võlaõigusseaduse järgi töö
parandamiseks mõistliku aja andmine eelduseks võimalusele parandada
töö ise või lasta teha töö teisel töövõtjal ning lasta algsel
töövõtjal see kulu hüvitada.
Erilist
tähelepanu tuleks pöörata võlaõigusseaduse § 646 lõikele 6,
mille kohaselt kaotab tellija õiguse nõuda töö parandamist ja uue
töö tegemist, kui ta ei nõua seda töövõtjalt üheaegselt
teatega töö lepingutingimustele mittevastavuse kohta või mõistliku
aja jooksul pärast sellise teate esitamist. See välistus
ei kehti, kui töö tellija on tarbija ehk inimene, kes ei telli tööd
oma majandus- ja kutsetegevuse jaoks.
Oluline
on teada enne töövõtjaga vaidlusse astumist , eriti just
kohtuvaidlusse ruttamist ka seda, et puudustega töö ei anna töö
tellijale õigust keelduda kogu kokkulepitud tasu maksmisest.
Võlaõigusseaduse § 111 lõige 3 lubab sellisel juhul tasu
maksmisest keelduda ulatuses, mis võiks kuluda puuduste
kõrvaldamiseks ja sellega seotud kulutuste ja kahju hüvitamiseks.
Praktilised
soovitused, mis käivad nii tellija kui ka töövõtja kohta, on
järgmised:
- Ehituse töövõtulepingus tuleb tellitav töö täpselt määratleda
- Töövõtja peab töö tellijale üle andma ning tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma
- Tellija peab töös esinevatest puudustest töövõtjale mõistliku aja jooksul teatama
- Toimiv omanikujärelevalve on kasulik mõlemale lepingupoolele
- Vaidluste kohtuväliseks lahenduseks on mitmeid võimalusi, muuhulgas ka seni üpris vähetuntud mediatsiooniteenus.
Tuleb
vältida selliste töövõtulepingu vormide kasutamist, mida ei ole
koostatud konkreetsete lepingupoolte ja ehitusobjekti jaoks. Kohtutel
on raske teha otsuseid sellistest lepingutest tulenevate nõuete
alusel, mille tingimuste kohta ei ole kummalgi poolel ühtegi
mõistlikku seletust.
11.
Tööettevõtulepingute üldised ja eritingimused konfliktide lahendamisest
12.
Partnerlus: juhtimiskäsitluse väljendus ettevõtluses
Partnerlus (partnership)
- kahe või mitme ühenduse või asutuse ühine töö, kusjuures
ükski osaline ei võta vastu otsuseid ühepoolselt. Koostöö
eesmärgid, tegevuskava ja vahendid otsustatakse koos; partnerluse
näol on tegemist rohkema kui lihtsalt konsulteerimisega. Avaliku ja
erasektori vaheline partnerlus tähendab avaliku võimu ning
mittetulundusühenduse ja/või ettevõtte koostööd.
Allikas:
tarkinvestor.ee
Partnering
Fisk
(2003): While the contract establishes the legal relationships, the
partnering process is designed to establish working relationships among the parties through a mutually- developed, formal strategy of commitment and communication . It attempts to create an environment
where trust and teamwork prevent disputes, foster a cooperative bond
to everyone’s benefit, and facilitate the completion of a
successful project .
Partnering works best if all members of the project team, including owner,
design professional, contractor, subcontractors and material suppliers, commit to the concept .
Allikas:
F. Lawrence Bennet, The Management of Construction, A Project Life Cycle Approach.
13. Aja
juhtimise põhimõtted ja nende kasutamise võimalused ehituses
Aja
juhtimise põhimõtted:
- Võta planeerimiseks aega- Mõtlemiseks ja planeerimiseks kasutatud aeg on hästi kasutatud aeg.
- Tee eesmärke- Püstita eesmärke, mis on konkreetsed, mõõdetavad, realistlikud ning saavutatavad. Optimaalsed eesmärgid on sellised, mille saavutamine sunnib sind sirutama, kuid mitte murduma
- Määra prioriteedid- Kasuta 80-20 seadust, mille avastas itaalia majandusmees Vilfredo Pareto: 80% tulemist tekib 20% pingutusest. Prioriteetide kaudu määradki kindlaks need väärtuslikud 20%. Kui oled need kindlaks teinud, siis keskendu esmajoones neile asjadele, mis suurimat tulemit tekitavad.
- Tee ülesannete nimekiri
- Ole paindlik- Jäta aega ettenägemata asjadele. Aja juhtimise eksperdid soovitavad ära planeerida kuni 50% ajast.
- Arvesta oma bioloogilise kellaga-millal sina oled efektiivseim
- Tee õigeid asju õigest
- Elimineeri kiired asjad- Kiireloomulistel asjadel on tavaliselt lühiajaline mõju, samas kui tähtsatel asjadel on pika-ajaline, eesmärgipärane mõju. Tööta selles suunas, et su elus oleks vähem kiireloomulisi asju, et saaksid rohkem tegeleda tähtsate ülesannetega.
- Vali ülesandeid- Jäta oma ajakavast välja triviaalsed asjad või need asjad, mis oluliselt su elu ei mõjuta
- Ära ole perfektsionist-
- Võitle viivitamisega- Kui sa väldid millegi tegemist, siis jaota see ülesanne väiksemateks osadeks ning võta need ükshaaval ette või pane endale taimer käima, näiteks 15. minutiks, ning tegele selle suure ülesandega nii kaua.
- Õpi ütlema EI- Nii väike sõna – ja nii raske öelda. Oma eesmärkidele keskendumisest võib abi olla.
- Premeeri ennast- Isegi väikeste edusammude puhul premeeri ennast eesmärkide täitmise puhul.
Aja
juhtimise näiteid ehitusest:
- Projektijuhtimistarkvara
- Pikem planeerimisprotsess enne ehituse algust (ehitusaeg lüheneb)
- jm
14. Kalenderplaan kui juhtimisdokument ehituses.
Kalenderplaan
on ehituse jaoks üks oluliseim dokument lepingute kõrval.
Kaldenderplaan on alati üks lepingu alustala, ning selle järgi
kavandatakse projekti kulgemine . Kui leping sätestab osapoolte
õigused ja kohustused, siis kalenderplaan määrab nende õiguste ja
kohustuste kulgemise ajaliselt. Määratakse ära kuupäevad ning vaheajad millega paigutatakse projekt ajalistesse piiridesse .
Lisaks
lepingus määratud algus- ja lõpptähtaegadele võimaldab
kalenderplaan kontrollida tööde kulgemist ja nende valmisolekut.
Lisaks võimaldab see erinevate tööde vaatlemist ühel ajalisel teljel ja seeläbi annab võimaluse neid vastavalt vajadusele
teostada.
15.
Normimine ja töö teaduslik korraldus juhtimismeetoditena
Juhtimismeetodina
on töökorraldus tööjõu otstarbeka paigutamise ja töö
tootlikkuse suurendamise meetmete süsteem, mis hõlmab tööjaotuse,
töökohtade (tööaja) korralduse, töötingimuste loomise ning
tööprotsessi optimeerimise (töö normimise, ajakasutuse
analüüsimise) ja tasustamise.
Töö
normimine oma sisult on tehniline protsess, mis seisneb vajaliku
töötulemuse kindlaksmääramises, arvestades masina või seadme
tehnilisi võimalusi, konkreetseid töötingimusi, töökorraldust,
töökaitse nõudeid jne.
16.
Normatiivse (teadusliku) uuringu tehnoloogia vastavus juhtimise
tehnoloogia põhimõtetele
Juhtimise
tehnoloogia:
Tehnoloogia
on järjestatud tegevuste kompleks ülesande lahendamiseks / eesmärgi
täitmiseks.
Info
kogumine -> info töötlemine -> otsustamine
Info
– juhi töövahend
Otsus
– juhitimise resultaat / tulemus
(sama
slaid Roode loengumaterjalis : juhtimise ajalugu 20/23)
17.
Vaatlusmeetodid töökorralduses ja nende korraldamise (juhtimis-)
põhimõtted
Vaatlus on normimise aluseks. Vaatluse põhiküsimused:
on tarvis aru saada, kuidas vaadeldav tööprotsess on korraldatud ehk mis tegelikult toimub
kui palju toodangut valmistati – mis on tulemus
kui palju kulus aega ja tööaega – kui palju kulutati vahendeid
Töö
vaatlemine toimub läbi süstemaatilise
andemte salvestamise, mille juures tuleb kriitiliselt arvestada tööd
mõjutavaid tegureid ning mõõta kasutatavaid ressursse. Eesmärgiks
on pakkuda välja uusi lahendusi ehk kujundada vaadeldava töö
tegemiseks lihtsamaid ja efektiivsemaid meetodeid .
Vaatlus
ehk töö produktiivsuse uuring on eelkõige töötajate mistahes
tööülesannete täitmiseks mineva ajakulu hindamine ehk kavandatud
töömeetodite kohandamine kvalifitseeritud töölisele konkreetse
töö tegemiseks ettenähtud aja ja kvaliteedi piiranguid arvestades.
Lõpptulemusena
määratakse tööle sobiv inimtöö ajakulu ehk ajanorm .
Fotovaatlus
– seisneb
tööprotsessi analüütilises vaatlemises, mille raames pannakse
kirja tööd kirjeldavad olulisemad tegevused, selleks kasutatavad
vahendid ja kulutatud aeg.
Kronometraaz
– töötsüklite
mõõdistamine töö tootlikkuse arvutamiseks
Tööaja
isepildistamine –
Tööaja „ pildistamine “ on töö teostaja poolne ajakasutuse
jäädvustamine etteantud päeviku vormis. Pildistamise raames
tähendatakse reeglina päevade kaupa esinemise ajalises järjekorras
üles kõik tegevused ning lisatakse juurde nende teostamiseks
kulunud aeg.
Hetkvaatlus
Filmimine
(video-salvestamine)
Tehnoarvestus
18. Normi usaldatavus , usaldatavuse metadoloogilised probleemid
Kontrolli
korraldamise eelduseks: mõõdetava ja kontrollitava näitaja
olemasolu, mille kohta on olemas standard/ norm.
normimise
põhieesmärk
kavandatud
töömeetodite kohandamine kvalifitseeritud töölisele konkreetse
töö tegemiseks ettenähtud aja ja kvaliteedi piiranguid arvestades
:
• määrata
(ehitus)tööle sobiv inimtöö ajakulu (ajanorm)
• sobivalt
tasakaalustada masina ja inimese osalemine
• kujundada
majanduslikud stiimulid (tasustamine seostada töökorraldusega)
• siduda
töökorraldus kvaliteedi- ja kulukontrolliga
• näha
alternatiive ja teada eelistuskriteeriume töötades erinevates
oludes
Normi
usaldatavuse metadoloogilised probleemid: normi aluseks võetav etalon – milline
sündmus võtta aluseks otsuse tegemisel
• kas
etalon on piisavalt üldistava iseloomuga
• kas
on kasutatav ka teiste kohandatavate objektide (millised pole
korraldatava vaatlusobjektid)
puhul
• millised
on kohalikud, millised on ühekordsed mõjud
• milliseid
mõjureid tuleb vaatlusel vältida, kas neid on üldse võimalik
vältida
• millised
on seaduspärasused, mis paratamatult peavad mõjutama töönormi
igas olukorras
• kui
olulised ja suured on põhjendatud mõjud
põhjendamatult
korraldatud vaatlus viib
alati vääratele otsustele
19.
Statistika ja statistiliste meetodite kasutamine ehituses
Statistika
on teadus, mis käsitleb arvandmete kogumist, töötlemist ja
anlüüsimist. Massnähtuse uurimiseks on vaja üksiknähtust, mis
registreeritakse vaatlusega. Uurimistulemused on kasutatavad vaid
siis, kui tuntakse põhjalikult vastavaid erialateadmisi.
Tulemused
esitatakse ridadena (jaotus- ehk variatsiooniread / aegread
ehkdünaamilised read).
Keskmised
jagunevad mahukeskmised (aritm, harmooniline, geom , kronoloogiline),
mis reageerivad igale muutusele rea mistahes liikme väärtuses ja
asendikeskmised (mood- ja mediaankeskmine), mis reageerivad vaid
nendele muutustele rea liikme väärtuses, millega kaasneb ka olulisi
muutusi rea struktuuris (read korrastada).
Statistikat
kasutame juhtimisotsuste langetamisel. Nagu esimeses kodutöös,
saame tänu statistikale nt ajakulu ja töömaksumuse panna
sõltuvusse ja leida meie olukorrale parima vastavuse. Vastavalt
masinapargi liikmete jõudvusele saame leida üldise jõudluse. Saame
leida eri brigaadide tootlikkuse (harmooniline), normi täitmine
(mediaan), keksmine töötasu (mood), toodangu muutus (geom) jne. Juht saab langetada otsuse, kuidas ressursse suunata.
20.
Töökoht (- front ) ehituses, selle korraldamise põhimõtted
(lähtudes vajadusest tagada juhtimine)
Tööfront
on ehitise osa, kus töölistel ja masinatel on võimalik takistuseta
töötada, s.t. tehnoloogiliselt eelnenud tööd on tehtud ja tööesi
on vaba.
Iga töökoht varustatakse organisatsioonilis -tehniliste vahenditega,
mis peavad tagama mitte ainult ettenähtud tööde täitmise
mugavuse, vaid ka töö ohutuse, tööprotsessi
ratsionaalse kulgemise ja töötaja füsioloogiliselt õige
tööasendi, tööriistade, rakiste , toorikute, valmistoodangu
jms. otstarbeka paigutuse ja hoidmise ning puhtuse ja korra töökohal.
Kui
töökoht on otstarbekalt korraldatud, paraneb toodangu
kvaliteet ja tõuseb tööviljakus. See tähendab aga ettevõtte
töö efektiivsuse ja kasumlikkuse tõusu.
Töökorralduse
lähtekohad:
- Tööajal tuleb teha tööd
- Töötaja tuleb vabastada töö tegemisel muudest muredest /kohustustest
- Esmatähtis on otseste töökohustuste täitmine
- Tööülesande täitmine ei tohi toimuda harjumuslikult
- Töökorraldus peab olema teaduslik (ratsionaalne tegevuskava)
Töökoha
ja –asendi korraldamisel pööratakse tähelepanu järgmistele
aspektidele:
- Milline peaks olema töökoha korraldus?
- Kas valitud töökoht on vajalik, põhjendatud ja möödapääsmatu?
- Kas see võiks olla tehtav teistsugust tööasendit kasutades ja erinevalt töökohta korraldades?
21.
Riski juhtimise sarnasus teoreetilise arusaamaga juhtimise tehnoloogiast
Lepingu-risk
on seaotud selli(t)e sündmus(t)ega, mille tekkimist me ei looda ega
soovi: me loodame, et neid ei toimuks üldse, kuid kui nad siiski
toimuvad, toovad nad meile kaasa teatud kulud. ( vastand sellele on
spekulatiivne ,
majanduslik risk).
Riski pole võimalik vältida, võimalik on seda arvestada ja
juhtida. Selleks tuleb risk:
- Määratleda, info kogumine (allikas, juhtum, mõju tüüp, kontrollitavus, tõenäosus)
- Analüüs, töötlemine (mõõtmine ja arvuliselt hindamine, sündmuste juhtumise tõenäosus, tõenäolise kahju suurus)
- Arvestamine , otsuse tegemine (vähendamine, vältimine, ülekandmine, säilitamine)
Iga
töövõtt ning leping jaotavad riski erinevalt.
Oleme
jõudnud ühiskondlikult sellisesse järku, kus meil on turu-ühiskond
ning see soosib konkurentsi ja soovib saada odavamalt
professionaalset teenust.
Selle
tulemusena on riski kasv ehituses, mis seisneb:
- Uued töövõtu vormid
- Ebaedu puhul soov süüdistada
- Kindlustus kui äri
- Pime usk teaduse saavutustesse
- Arusaamatus ehituses toimuvast
Kõik
see peaks olema sarnane ehituse juhtimise tehnoloogiaga, sest igas
planeerimise etapis peame arvestama mingite ebaõnnestumistega ning
see seobki riski hindamise igasuguse juhtimisega.
22.
Kindlustustegevuse olemus: kindlustaja roll kolmanda osapoolena
töövõtus
Insurance
Although
the available insurance coverages and the regulations governing
insurance vary among different countries, the contractor, in
mobilising for the project, will always have to arrange appropriate
insurance.
An
insurance policy is an agreement under which the insurer agrees to
assume financial responsibility for a loss or liability covered by
the policy. The insurance company has the duty (1) to defend the
contractor if a claim covered by the policy is brought against the
contractor and (2) to protect the contractor against loss covered by
the policy. As consideration for the insurance company’s promise to provide such protection, the contractor pays fee, called a premium.
It
is helpful to divide the types of construction insurance into
property insurance, liability insurance, employee insurance and other types.
Property
insurance – covering the contract works underway during construction and the contractor’s own plant and other property.
Liability
insurance – is comprehensive general liability incurance, which
protects the contractor, in a single policy, against liability to the
public. It covers injuries to people not employed on the project and
damage to the property of others arising from operations on the
project.
Employee
insurance – may be required as a part of a collective bargaining
contract. It covers medical costs , social security (in USA) etc.
Others
– for instance , business-interruption insurance, covering losses
due to times of business inactivity.
Allikas:
F.Lawrence Bennet, The Management of Construction, A Project Life
Cycle Approach.
23.
Ehituses esinevate lepingu ‐
riskide
kujunemise allikad
Risk
tähendab, et eesmärgid on selgesti eristatavad ja informatsioon on
kättesaadav, kuid kõigi alternatiivsete lahendusvariantidega seotud
tulevikuväljavaated on muutuva keskkonna tõttu määramatud.
Ehituses
tulenevad lepinguriskid tihti ka puudulikust informatsioonist või
projektivigadest, mille selgumine peale lepingu sõlmimist tuleb
sageli töövõtjal alla neelata ja seda aktsepteerida. Riskiks on ka
projekti ebapiisav läbitöötamine töövõtja poolt, enne siduva
hinnapakkumise teostamist tellijale, mille põhjal hiljem leping
sõlmitakse. Samuti on ebaselged ehituse jooksul ilmnevad loodustingimused .
24. Riski
kindlustatavuse ja mittekindlustatavuse kriteeriumid.
Risk
on kõige paremini kirjeldatud sõnaga määramatus. Suur risk
tähendab, et sündmuste toimumine on tõenäoline ning väike risk
on vastupidine eelnevale. Siin tuleb jällegi tähelepanu pöörata
ka riski tüübile. Kas risk on määratletav või mitte. Üldiselt seostatakse sellega ohtu, et tulemuse määramatuse tõttu võidakse
saada kahju või loodetust halvem tulemus. Kui otsusega seotud
tulemus on täpselt teada, siis selle korral ei kõnelda riskist
isegi mitte juhul, kui tulemus on väga ebameeldiv.
Riski
mõiste peegeldab tegelikkuse kahte erinevat külge:
1)
objektiivselt eksisteerivat tulemuse määramatust, võimaliku
tulemuse varieeruvust, võimalust et tulemus osutub halvaks, tulemuse
võimalikku ebasoodsust,
2)
subjektiivset hinnangut tulemuse määramatusest tingitud
ebameeldivustele. Kitsamas mõttes peetakse riskist kõneldes silmas
eeskätt olukorda, kus tulemuse määramatus on kirjeldatav
tõenäosusteooria vahenditega.
Riski
mõistega seostub ka ettekujutus , et on võimalik rääkida suuremast
ja väiksemast riskist, ning et suurem risk on seotud kas halvema
reaalselt võimalikuks peetava tulemusega või väiksema täpsusega
tulemuse prognoosimisel (tulemuse suurema määramatusega).
Riskid ,
mis asuvad kindlustatavuse piiri peal:
- Looduslikud katastroofid (maavärinad, tormid , üleujutused). Kriitiline kriteerium on maksimaalne võimalik kahju, millest ülesaamiseks on võimalik riigi kaasamine. Samuti võivad konkurentsi tõttu küsitavad preemiad langeda allapoole küllaldast taset, kui viimasest kahjust on piisavalt palju aega möödunud.
- Ärikatkestuse kindlustus streikide vastu. Üldiselt võib tööandja kindlustamist streikide vastu lugeda vastuolus olevaks riikliku poliitikaga. Samuti on probleemiks õige suurusega preemia arvutamine.
- Natsionaliseerimise riskid. Maades, kus esineb natsionaliseerimise risk, on probleemiks nii sündmuse juhuslikkus, kindlustuspreemia (arvutatavus) ja seadusand likudpiirangud(kindlustuskate oleks vastuolus valitsuse kavadega).
- Kate tänavarahutuste vastu peaks olema riigi ülesanne.
- Moraalse kahju hüvitamine. Tihti kahjutasud määratakse kohtute poolt, kes määravad tihti mittefüüsilise kahju hüvitamiseks suuri summasid. Kriitilisteks kriteeriumiteks on siinkohal maksimaalne võimalik kahju ja kindlustuspreemia
25.
Edasikindlustamine kui juhtimishierarhia: kohustuste ja vastutuse
siirdamise põhimõtted
Edasikindlustus
on kindlustusleping , mille kindlustusandja sõlmib
edasikindlustusandjaga, tasudes talle kokkulepitud kindlustusmakse,
ja mille kohaselt edasikindlustusandja võtab kohustuse maksta
kindlustusandjale hüvitist seoses kindlustusandja ja kindlustusvõtja
vahel sõlmitud kindlustuslepingu järgse kindlustusjuhtumiga.
Edasikindlustuse
korral on enamasti tegemist äärmiselt pikaajalise vastastikuse
ärisuhtega, mis põhineb n.ö. "win-win" printsiibil.
Sellist käitumist soosib eelkõige kindlustusäri spetsiifika-
kindlustusselts saab juhtida suhteliselt hästi oma varasid ja kulusid , kuid kahjususe juhtimise võimalused on piiratud. Seega võib
kahjudega seonduv hajuvus kõige mustema stsenaariumi korral avaldada
fataalset mõju kindlustusfirma bilansile kui kindlustusfirma
tegutseks ilma edasikindlustuseta. Sellest omakorda tuleneb
mõlemapoolne (nii kindlustusfirma kui edasikindlustusfirma) soov
püsida pikaajalises koostöös mille korral tänu kahjususe
hajuvusele osutub "heal" aastal "võitjaks"
edasikindlustaja ja suure kahjususega aastal osutub "võitjaks"
(otse-) kindlustaja. Kuigi edasikindlustusteenus ei ole kindlasti
n.ö. tasuta teenus, e. see toob kaasa täiendavad kulud
kindlustusfirmale, on need kulud tegelikult väga raskesti
identifitseeritavad.
/VAJAKS
TÄPSUSTAMIST/
26.
Ehitusettevõte kui organisatsioon ja süsteem : tegevuse eesmärgid
ja ülesehitus
Tänapäeval
nimetatakse organisatsiooniks inimgruppi, kes töötab ühiste
eesmärkide saavutamise nimel ja on loonud määratletava
omavaheliste suhete struktuuri.
Organisatsioon
on kui süsteem, mis koosneb mitmetest omavahel seotud
alamsüsteemidest. Süsteem – omavahel seotud osade kogum, mis
töötab tervikuna ühise eesmärgi nimel.
Organisatsiooni
ülesehitus on organisatsiooni ametikohtade vaheliste suhete mudel.
Organisatsiooni skeem kujutab endast organisatsiooni ülesehituse
joonisena esitatud malli , kus on näidatud tema koostisosad, nende
omavaheline paiknemine ja alluvusseosed. Skeem piltlikult esitab
organisatsiooni ülesehitust.
Organisatsiooni
struktuur peegaldab viisi, kuidas tööjaotus ja koordineerimine on
ettevõttes korraldatud.
Organisatsiooni
struktuur mõjutab suurel määral ettevõtte efektiivsust, sest
allüksuste skeemist tuleneb paljuski ka tulude ja kulude liigendus . Struktuurist omakorda tõukub tööülesannete detailsem jaotus - kes
kellele allub ning kuidas formaalsed koostöö- ja
koordinatsioonimehhanismid toimivad. Organisatsiooni struktuur, selle
detailsemas vaates, defineerib töö sisu ja vastutuse. Sealt edasi
ka töötajate tasustamise ja motivatsioonisüsteemi lähtekohad. Ka
juhtimisarvestuse lahendid toetuvad organisatsiooni struktuurile.
27.
Ehitusettevõtte ja projekti organisatsiooni omavaheline seos ja
sõltuvus
Ehitamine
toimub läbi ehitusettevõtte projekti organisatsiooni poolt tehtud
projekti järgi. Ehitaja sõltub otseselt koostatud projektist, sest
kogu ehitustegevus toimub välja töötatud projekti alusel.
Ehitusettevõte on seaduslikult projekti organisatsiooniga seotud,
sest ehitusseadus kohustab ehitustegevust teostama projektijärgselt.
Ehitis
peab olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ning ehitamist
ja ehitusprojekti käsitlevate õigusaktide kohaselt ega või
tekitada ohtu inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale.
Ehitusettevõtja on kohustatud
tagama
ehitusprojekti kohase ehitamise;
Samas
võib ehitaja teha projekteerijale ettepanekuid muudatusteks.
Ideaalis toimubki ehitaja ning projekteerija vahel pidev infovahetus,
et kitsaskohti lahendada. Samuti tuleb kasuks ehitaja kogemus
28.
Ehitusettevõtte arengu-trendid toetudes juhtimisteooriale ja
praktikale
Eestis
enam populaarsust kogunud juhtimistrendid on seotud nn pehmete
teemadega
– inimeste juhtimine ja juhi eneseareng .
29.
Ehitusettevõte kui avatud süsteem
Avatud
süteem on süsteem, millel on ümbritsevaga nii energia- kui ainevahetus .
Organisatsiooni
efektiivsuse võtmekriteeriumiks on selle puhul : kohanemisvõime ja
välised võimalused.Organisatsioonid seatakse vajaduse ette
konkureerida nii ebaselges kui ka võistlevas keskkonnas.
Võtmeprotsessid
avatud süsteemi mudelis: loov probleemide lahendamine, innovatsioon
ja muudatuste juhtimine. Avatud süsteem ei saa töötada
autonoomselt, kuna ei suuda toota kõike, mida vajab ja peab seetõttu suhtlema väliskeskkonnaga.
Ehitusettevõte
on avatud süsteem, sest ei suuda toota kõike, mida vajab ja peab
suhtlema ka teiste ehitusettevõtetega. Avatud süsteemina sõltub
tema käekäik majandusest (mõelda, kuidas majandussurutis muutis
ehitussektorit mõned aastad tagasi), tellijatest (nende olemasolu,
kogus, iseloom), konkureerivatest ettevõtetest (nende
hinnapoliitikast, pädevusest, edukusest jne) ning alltöövõtjatest
( nt. alltöövõtja ebakvaliteetne töö mõjutab ka töövõtja
mainet, või nende vähesus pärsib tö kiirust
tellija rahulolematus), tutvustest ( hanke võidule soodsad tutvused)
jne...
Paratamatult
peab ehitusettevõte kohanduma turusituatsiooniga.
30.
Palgasüsteemid ning nende kasutamine/ kasutatavus ehitustööde
korraldamisel
Põhinõuded
töötasu süsteemile on järgmised:
- Arvutusskeem peab olema võimalikult lihtne
- Tasutamise aluseks võtta tööaeg ( tunnid )
- Tööülesanne lahti seletada enne tööga alustamist
- Põhitasu peab tööülesande täpsel täitmisel olema tagatud
- Preemia maksmine olgu maksimaalselt operatiivne
- Lubatud preemiast ei saa taganeda
- Tasustamine ei tohi olla ebasoodus, kui tegemist on töötajast mittesõltuvate tööseisakutega
- Premiaalsüsteem peab olema isetasuv (aluseks on see sääst, mida tööline tööandjale annab)
Erinevad
palgasüsteemid:
Tükitasu
– aluseks on kindel rahasumma, mille tööline saab eduka
tööülesande täitmise eest ajakulu arvestamata.
Eelised:
- Töötasu on otseses sõltuvuses tulemusest (motiveerib töölist saavutama maksimaalset toodangu hulka)
- Töötasu arvutamise põhimõte on ka kvalifitseerimata töölisele arusaadav
- Tasustamise aluseks olev tulemus on visuaalselt jälgitav (mõõdetav, loendatav )
- Kvaliteedi kriteeriumid tuleb paika panna enne töö algust, kusjuures tööandja peab töötajale tagama võimaluse sellise täpsusega tööd teha
- Töötasu suurus tooteühikule on püsiv, mistõttu tööandja saab säilitada stabiilse hinna
Puudused:
- Töötaja võib keskenduda lõpptoodangu maksimaalsele mahule unustades kvaliteedi
- Töölise huvi on täita vaid tingimused, mis tagavad talle tasu
- Ajalise piirangu puudumine tekitab olukorra, kus toodang ei ole tööandjale sobival ajal valmis
Puuduseks
loetakse ka muudatused lõpptoodangu eest tasumise põhimõttes, mis
võivad kaasa tuua töötaja sellise käitumise, mis ei teeni tööandja huve:
Tooteühiku
hinna alandamisel:
- Tööline saab väiksemat tasu – tootlikkus ei kasva hüppeliselt
- Tööline muutuv passiivseks – langeb motivatsioon teha kvaliteetset tööd
Tooteühiku
hinna tõstmisel:
- Töötasu tõuseb hüppeliselt – see pole seotud vastava pingutusega
- Töölise tootlikkus võib isegi väheneda
- Vaba aja väärtustamine võib kasvada (sest siis on kulutamiseks rohkem raha)
Ajatasu
– töölise palga aluseks on tööl oldud aeg. Sel ajal tuleb
teadlikult täita ametijuhendis esitatud kohustusi.
See seondub muutustega töö iseloomus , mille käigus tööülesanne
muutub komplekssemaks, mistõttu tulemuslikkust on tööandja poolt
raskem hinnata. Lisaks suureneb tehnoloogia kasutamine ja tekib
vajadus pidevaks valmisolekuks sekkuda protsessi.
Eelised:
- Töötasu määramise alused on selged ja arusaadavad, seda on lihtne arvutada
- Ajakulu määramine on üheselt arusaadav kõigile
- Ajaarvestuse korraldus on lihtne (vähe kirjatööd ning kulutusi)
- Võimalik tööjõu paindlik/efektiivsem kasutamine
- Ametjuhendit saab täiendada (lisada töökorraldusi ja -kohustusi)
Puudused:
- Töötaja pole motiveeritud aega efektiivselt kasutama (ajapiirangut pole)
- Vajab mahukat bürokraatiat (täpsed tööülesanded ja erijuhud, nendega seonduvad ajakulud)
- Eeldab pideva järelevalvesüsteemi olemasolu (kulutused – fikseerida ajakulu, töölise tegevused)
- Tööst kõrvalehoidjad saavad samasugust tasu „tublide“ töötajatega võrreldes – töötajate demoraliseerumine
- Puudub töömaht resultatiivse näitajana ja tööandjal on raske eelarvet ning tegelikke ajakulusid seostada (töö täitmine tähtajaks)
Premiaalsüsteem
– preemia maksmine kindla süsteemi järgi.
Süsteem
ei sobi, kui:
- Töölistele antavad juhised hilinevad
- Töövahendid pole õigel ajal õiges kohas
- Ilmnevad töölisest sõltumatud tööseisakud
Eelnevad
oli organisatsioonilised põhjused, mis on üldjuhul kõrvaldatavad.
Süsteem
sobib, kui:
- Soovitakse töötasuga motiveerida kiiremale töö tegemisele
- Tööandja soovib vähendada kulutusi toodanguühikule
- Oluline on töö valmimine tähtajaks
- Soovitakse mobiliseerida töölist ise järelevalvet korraldama
Eelnevad
oli maksmuse ja ajaga seotud aspektid, mis on alati määravad.
Süsteemi
puudused:
- Kiire töö tegemine toob kaasa kvaliteedi languse
Süsteemi
eelised:
- Tööandja peab vähem kontrollima
- Töölised ise on huvitatud kiirest ja kvaliteetsest tulemusest
- Järelevaatajaid saab kasutada kavandamisel-korraldamisel
- Võimalik on tagada töölise sissetulekuid, muutmata toodanguühiku maksumust
31.
Ehituse ja ehitise kvaliteetse juhtimise olemus ja vajadus
Ehitus
käsitleb ehitamist kui tegevust. Ehitis on objekt ja sellega on
seotud hoone füüsilised omadused.
Tellija
on kindlasti huvitatud kvaliteetsest ehitisest ja see on üldiselt ka
ülesande lähtepunktiks. Kuid selle tagamiseks tuleb alustada
ehituse kvaliteedi juhtimisest, sest ehitis võib olla küll
kvaliteetsetest materjalidest kuid tegemist ei pruugi olla
kvaliteetse ehitisega. Ehituse kvaliteedi juhtimine käib protsesside
juhtimise kaudu. Kui sellega saadakse edukalt hakkama, siis võib
loota ka kvaliteetse ehitise tootmisele.
Ehituse
kvaliteetne juhtimine tähendab seda, et projekti suudetakse hoida
võrrelduna plaaneerituga järje peal ning ettetulevaid probleeme
kiirelt, paindlikult ja väheste kulutustega lahendada, suudetakse
tellija vajadustele vastav või vajadusi ületav hoone ehitada.
Ehitise
kvaliteetne juhtimine tähendab seda, et ehitise ekslpuateerimise
käigus tehakse õiged otsuseid selleks, et tagada kasutaja(te)le
vajalik funktsionaalsus ning madalad ülalpidamiskulud.
Mõlemi
kvaliteetne juhtimine on vajalik selleks, et tagada vastavatele
osapooltele (olgu siis tegu ehitusettevõttega või hoone
ülalpidamisettevõttega) vajadusi rahuldav tegevuskava, vastavate
toimingute läbiviimisel, läbi hoolika planeerimise ning kogemuste
kaudu. Laiemas pildis parendab kvaliteet tervet sektorit ning seab
standardid kõrgemale millega on hiljem hea võrdlusi teha ning
millest õppida.
32.
Kvaliteedi‐ökonoomika põhimõte – kvaliteedi hinna (maksumuse)
juhtimine
Kõikide
protsesside puhul rakenda: Plaani-Tee-Kontrolli-Parenda
Plaani:
püstita eesmärgid ja selgita välja protsessid, mis on vajalikud
kliendi nõutele ja organisatsiooni poliitikale vastavate tulemuste
saavutamiseks.
Tee:
vii protsessid ellu.
Kontrolli:
jälgi ja mõõda protsesside ning toodete vastavust poliitikale,
eesmärkidele ja tootenõuetele ning raporteeri tulemustest.
Parenda:
võta ette tegevused protsessi toimimise pidevaks parendamiseks.
Allikas:
ISO 9001 : 2001
Quality benefits
Higher quality does not necessarily mean higher costs. There are costs
associated with poor quality, examples of which are:
- The management cost of handling clients’ complaints
- Inspecting the work concerned
- Making good faulty work
- Replacing sub-standard materials and components
These cost can be incurred during and after completion of the project.
Allikas:
Barry Fryer, The Practice of Construction Management, Third Edition.
Ettevõttehindamine
kapitaliteooria järgi:
Minu
arvates: Kvaliteedi hinna juhtimine sõltub süsteemikapitali
oskuslikust kasutamisest ja haldamisest ehk juhtimisest.
Kvaliteedi
juhtimine ehitusettevõttes:
- Dokumendiohje
- Personali juhtimine
- Auditeerimine
- Pakkumistegevus
- Hanketegevus
- Alltöövõtu hanked
- Kleinditagasiside jne
Kõik
3 on omavahel seotud: KVALITEET ISO 9001, KESKKOND ISO 14001 ja
TÖÖTERVISHOID JA TÖÖOHUTUS OHSAS 18001
Süsteemikapitali
uuendamine:
Allikas:
Kvaliteedijuhtimise loeng
33.
Kvaliteedikäsiraamat, selle struktuur mõnele (nb! Konkreetsele)
ehitustegevuse osapoolele
Kvaliteedikäsiraamatus
tuuakse välja protseduurid ja meetmed, mille abil ja mida järgides
tagatakse piisav (standarditele ja seadustele vastav) kvaliteet.
Lisaks
tuuakse välja kontrolltegevused, millega seda kontrollitakse.
Peatöövõtu
firmade puhul koostatakse kvaliteedikäsiraamatuid paljude erinevate
tööliikide jaoks. Seda eelkõige selleks, et seada ühtne firma
standard kõigile objektidel (tihti kõrgem üldnõutud standardist)
ning lihtsustada objektiinimeste tööd (jääb ära vajadus
erinevatest standarditest infot otsida).
34. Deming ’i tsükkel, selle seos juhtimise tehnoloogiaga ja kasutamine
kvaliteedijuhtimisel.
Õppiva
organisatsiooni meetod arengu tagamiseks -
Demingi
ratas (PDCA ring) ehk pideva parendamise tsükkel:
• Planeeri
(Plan) – (arengukava, tööplaanid) määratle eesmärgid ja
protsessid, mis on vajalikud kliendi nõuete ja organisatsiooni
poliitikaga kooskõlas olevate tulemuste saavutamiseks.
• Teosta
(Do) – (tegevused eesmärkide saavutamisks) rakenda
protsessid/tegevused.
• Kontrolli/uuri
(Check) – (sisehindamise seire süsteem andmete kogumiseks) jälgi
ja mõõda protsesse, nende vastavust poliitikatele ja eesmärkidele. Kogu fakte tegemaks kindlaks, kas eesmärgid on saavutatud, mittevastavuse korral selgitage välja põhjused.
• Korrigeeri
(Act) – ( kompleksne sisehindamine, parendustegevuste kavandamine)
analüüside põhjalvõta ette tegevused protsesside toimimise
parendamiseks takistamaks probleemide ja nende põhjustajate uut ilmnemist .
Juhtimisteoorigaga
on Deming’i tsükkel seotud otsese ja pideva kontrolliga. Nimelt on
juhil vaja pidevalt olla seotud tööga ning seda kontrollida. See
tähendab pidevat kontrolli ja parendamist. Selle lisaks tuleks seda
sama ideoloogiat kasutada kvaliteedijuhtimisel. Pideva kontrolli ja
vigade eemaldamise ning töö efektiivsuse täiustamisega saab tõsta
kvaliteeti.
35. Ehitis
kui "organisatsioon": keskkonna mõju ehitisele ja ehitise
võimalik vastumõju sellele
Võttes
ehitist kui organisatsiooni, siis sellele mõjuvad järgmised
tegurid:
- Tehnoloogilised faktorid - kütte- ja jahutusesüsteemid; tulekustutusüsteemid
(suitsueemaldussüsteemid, automaatne tulekahjusignalisatsiooni süsteem, vee, -vahu- ja
pulberkustutussüsteemid, gaaskustutus) ja turva -, evakuatsiooni-
ning paanikavältimisvalgustus; elektrienergia ja sellesse kuuluva
reservtoite süsteemid; videovalve süsteemid, turvasüsteemid;
läbipääsusüsteemid ja sissetungivastased häiresüsteemid;
valgustuse süsteemid; veevarustus ja kanalisatsiooni;
ventilatsioonisüsteemid; hooneautomaatika süsteemid.
Tehnoloogilised
faktorid, mida arvestatakse hoone projekteerimisel turunõudlusel ja
normide täitmisel, muutuvad ajas aina nõudlikumaks või kaovad
turult – mõjutavad hoone edasist arengut.
- Majanduslikud faktorid – klientide huvi muutumine ja nõudluse kasv või kahanemine.
Hoone
majanduslikkuse seisukohast on selle areng ajas peale selle valmimist
sõltuv turu tendentsidest ja sellega kaasas käimisest. Näiteks
konkurentide turul jälgimine ja vastavalt saadud informatsioonidele
mõjutada kliente.
- Demograafilised faktorid – klientuuri kultuur, sugu, vanus, jne.
- Poliitilised ja seaduslikud mõjud – mõjud väljenduvad praegustes ja tulevastes seadustes, ning riigiettevõtete regulatsioonides.
36. vt
punkt 26
37.vt
punkt 27
38.vt
punkt 28
39.vt
punkt 29
40.
Ehituse juhtimise rahvusvahelised ja rahvuslikud aspektid
Huhh,
mis küsimus. Kas siinkohal peaks arutlema selle üle, kuidas suured Skandinaavia ehitusfirmad tegutsevad Eestis kohaliku tööjõu najal...ning kuidas meie kohalike (väikeste/tähtsusetute)
projektide täitmiseks tuuakse kohale võõrtööjõudu Poolast?
Või
peaks siin rääkima sellest, kuidas Eesti ehitusturg on
tehnoloogilises (BIM ja timmitud ehitus) mõttes maha jäänud
juhtivriikidest Euroopas ( Suurbritannia , Soome).
Või
peaks rääkima sellest, et eri rahvusest inimestel on raske koos
töötada, sest kultuuriline taust on erinev. Nt. hispaanlastel on
kogu aeg manjana,manjana, aga eestlane oma pimedas kohusetundes ja
töökuses ()
ei saa nii töötada...vb sellepärast võtamegi šnitti
Skandinaaviast, sest koostöö nendega sujub paremini...
Väga
kahtlane arutelu, aga vb tekitab mõtteid.
41.
Juhtimispõhimõtete arengusuunad rahvusvahelisel ehitusturul
Kõik kommentaarid