motiveerituseks. See tähendab, et motiivid on välised. Nagu näiteks: raha, palk, diplomid, kraadid jne (2: 131). 8 4. INIMVAJADUSTE HIERARHIA Kõige tuntuma motivatsiooniteooria looja on ameerika psühholoog Abraham Maslow (1. aprill 1908 8. juuni 1970). Ta on tuntud kui inimvajaduste hierarhia kontseptsiooni looja (5). Abrahan Maslowi arvates saab vajadusi kujutada püramiidina, mille alumisel astmel on mitmesugused füsioloogilised ja kõrgematel astmetel eneseteostusvajadused. Kui mingi vajadus on inimesel rahuldatud, ei suuda see enam tema käitumist motiveerida. Rahuldamata vajadused tekitavad aga pingeid, konflikte ning isegi stressi. Oma kõrgemaid vajadusi rahuldavad inimesed siis, kui enamik alumistest on rahuldatud. Juhul, kui mõni oluline
Tööalase probleemisituatsioonide analüüs Sissejuhatus Antud töö eesmärk on analüüsida probleemisituatsioone, mis kerkisid esile kahes erinevas ettevõttes. Eelkõige on keskendutud Abraham Maslow ja Frederick Herzbergi vajadustel põhinevatel motivatsiooniteooriatele. Lisaks on tegureid teistelt teoreetikutelt. Mõlemad situatsioonid on pärit kahe grupiliikme tööalastest kogemustest. Allikatena on kasutatud kursuse Organisatsioonipsühholoogia loengumaterjale ning Duane ja Sydney Ellen Schultzi raamatut ,,Psychology & work today". Abraham Maslow vajaduste hierarhia ehk Maslow püramiidi kohaselt jagunevad inimvajadused füsioloogilisteks, turvalisuse, armastuse ja kuuluvuse, tunnustuse, tunnetuse, esteetilisuse ja eneseteostuse vajaduste tasemeteks. Füsoloogilised vajadused on vastavalt kõige madalam, eneseteostus on püramiidi tipp. Antud teooria väidab, et kui madalama taseme ...
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Eelika Kuusik 10c 20.10.2013a. MOTIVATSIOON Sisukord Sissejuhatus Motivatsiooni definisatsioon.................................................................... Motiivide liigitus....................................................................................... Abraham Maslowi (1908-1970) vajaduste püramiid............................. Motivatsiooni suunad............................................................................... Kokkuvõte................................................................................................. Kasutatud allikad..................................................................................... Inimene on motiveeritud siis, kui teeb endale meeldivat tööd meeldivas keskkonnas. Edu =
TALLINNA TEENINDUSKOOL Fariza Imanova Rühm MK13-TE2 Skeemid Iseseisev töö Juhendaja: Ants Viljus Tallinn 2013 Fariza Imanova Skeemid MK13-TE2 Külaliste nimekiri Rahulolematu klient Fariza Imanova Skeemid MK13-TE2 Demingi tsükkel Sõle Säästumarketi töötajate struktuur Maslowi püramiid
Meelekindlus- kohusetunne, järjekindlus, põhjalikkus. Eriksoni sotsiaalse arengu teooria- 0-1 imik-usaldus, 1-3 väikelaps- iseseisvumine, kahtlemine, häbi, 3-6 koolieelik- algatusvõime, süüdiolek, 7-11 noorem kooliiga- püüdlikkus, alaväärsus, kohusetunne, 12-16 murdeiga- identiteet, oma-mina selgus, 17-24 nooruk- lähetustunne, partner, 25-60 küpsiga- loovus, töö rõõm, 60-vanur mina-terviklikkus, lootusetus, meeleheide. Maslowi vajaduste hierarhia- füsiol v- nälg, janu, turvalisusv, armastus- ja ühtekuuluvusv, sotsiaalse tunnuse v, intellektuaalsed v- uurida, teada ja aru saada, esteetilised v- luua ja tajuda ilu, eneseaktualiseerimise v- oma eelduste arendamine, energiavarude kasutamine. Võimekus on suurem eeldus olla edukas mingil alal. Kaasasündinud on erivõimete eeldused, mis tuleb võimeks välja arendada. Verbaalne- sõnaline, oskad teksti luua. Matemaatiline- loogiline mõtlemine, kiire peast arvutamine
lähenemisviisiks on Tunnetuslik viis ehk keskendudes inimese ümbritseva maailma mõtetele ja ootustele. Motivatsiooni tunnetusliku teooriat eristavad kaks peamist motivatsiooni tüüpi: Intrinslik või oluline, mis tähendab olla huvitatud osalemast tegevuses mida me isiklikult naudime ilma, et meid ootaks ees mingi suur autasu ja ekstrinslik- või väline motivatsioon, tasu või autasu eest. On ära tõestatud, et inimene on palju produktiivsem kui ta on Intrinslikult motiveeritud. Maslowi Hierarhia on 5 astmeline vajaduste allumise süsteem: füsioloogilised vajadused, turvalisus, armastus ja kellelegi kuulumine, lugupidamine ja eneseteostamise võime. Maslowi süsteem räägib meile sellest, et kui esimesed füsioloogilised vajadused pole rahuldatud ei suuda inimene keskenduda kõrgemal asuvate vajadustele. Maslowile inspiratsiooniks antud süsteemi loomisel oli Eleano Roosvelti tõestamaks kõige kõrgemat vajaduse astet
soovib kolida teisse linna lastele lähemale. Ulla käitumine töö suhtes on muutunud ükskõikseks ja temal puudub täielik motivatsioon teha tööd. Tööline on rahulolematu. Tegeleda Ulla suhtumisega töösse oleks vaja sellepärast, et muidu tekivad vead tähtsates dokumentides. Sellise käitumise põhjuseks võib olla tema palk, mõtted kolimisest, püstitatud uuest eesmärgist. Ullal on minu arvates täitmata vajadused: Maslowi järgi kindlasti madalama astme vajadused, seega kuulumine ehk üksindus, turvalisus ehk hirm. Füsioloogilised vajadused ehk töötasu väike, söögiks ei jätku või siis ainult söögiks teenib. Oleks hea, kui Ulla saaks lubada endale rohkem. Hiljem tunnustus ja eneseteostus ehk töö peab olema huvitav. Herzbergi järgi rahulolu puudub. Oleks vajalik tunnustus, saavutamine, kasv. Hügieenifaktorid oleksid palk, isiklik elu, töö sisu, staatus, turvalisus, mida võiks parandada.
Sageli seotud sellega, mida me ise hindamine(sarnased omadused). Taju kaitse: seisneb selles, et inimene püüab kaitsta ennast ebameeldiva info eest. Inimensed valivad info, mis toetab nende seisukohti, jättes vastumeelse tahaplaanile( nt juht kes edutas alluva vastuväiteid ignodes) Motivatsiooni teooriad: Vajduste teooriad(Maslow hierarhia, Alderferi ERG, Herzbergi motivatsiooni- hügieeniteooria), McGregori X ja Y teooria, Võrdsusteooria ja Töö karakteristikute mudel Maslowi hierarhia: Füsioloogilised vajadused üldiselt(toit, vesi, uni) ja organisatsioonis(töötasu, toitlustamine, töötingimused) Nende vahel: turvavajadus, kuulumisvajadus, tunnustusvajadus Eneseteostusvajadus üldiselt(arenguvõimalused, edu, loomingulisus) ja organisatsioonis(väljakutsuv töö, edutamine, eneseteostus) Maslowi kriitika: rahuldamata vajadused ei motiveeri, kõik ei püüdle kõrgemate vajudusteni, puudub hierarhia ehk inimesed rahuldavad mitmeid vajadusi samal ajal
esemed, eraldi köök jne) ja olema kindlusatud puhkusega. Samuti tuleks tööandjal hoida heas korras personali tervist, mida võib saavutada igaaastase terviseuuringutega või soodsate spordiklubide sissepääsuga. Näiteks, kui juhataja loovutaks ühe tunni spordiklubi või psühholoogi külastamiseks tööajal, siis see suurendaks inimeste töövõimeid ja suurendaks stressi taluvust, mis omakorda loomulikult tõstaks ka tööedukust. Järgmiseks etapiks Maslowi püramiidis on turavlisus, mis on ka tähtsal kohal. Seda tuleb ülemusel pakkuda enda töötajatele, et viimastel oleks hea ja mugav oma kohustustega toime tulla. Turvalisuse all mõeldakse nii füüsilist kui ka vaimset rahulolu töökohas (kindlus järgmises päevas). Sotsiaalsete vajaduste saavutamiseks tuleb kindlustada häid suhteid kõikide töötajate vahel (Juhtkond ja alluvad). Selleks võib koostada erinevaid üritusi ja väljasõite loodusesse,
kasutada nappe ressursse oma vajaduste rahuldamiseks Näited: 1. Rihanna kontserdile mahub 100,000 inimest. Üks pilet maksab 100 EUR 2. Lõuna-Aafrika vabariigis Kaplinnas keeratakse varsti vesi kinni, kuna on põud 3. I-phone teeb teadlikult vanad telefonid aeglasemaks Vajduste rahuldamine Tootmine Ressursid •.Majandus otsib vastust kolmele põhiküsimusele – mida, millal ja kuidas Majanduse alused. Maslowi püramiid • Õpilasfirma, muusika • Head hinded, top scorer, lugupeetus • Sõbrad, klassikaaslased, hea auto • Rahulikkus, ohutus • Toit, vesi, kodu, Majanduse alused. Majanduslik mõtlemine • Inimeste vajadused on alus Nõudlusest lähtuv: Ressursid Tootmine Jaotamine Vajadused Pakkumisest lähtuv: Ressursid Tootmine Jaotamine Vajadused Ressursid: loodusressursid, inimressursid, kapitaliressursid Majanduse alused. Majanduslik mõtlemine
olevat ettevõtet, kellel puuduvad konkurendid (*oligopol turuvorm, kus väike arv vastastikuses sõltuvuses olevaid ettevõtteid konkureerivad omavahel) 13. Mis juhtub Kartelli situatsioonis? - Kartelli moodustavad grupp ettevõtteid, kes lepivad kokku tootmismahtudes ja hindades. Äge konkurents kahandab kasumit harus. Kartellilepingu sõlmimine loob sisuliselt monopoli. 14. Tabel: Majanduslik ringlus (ringkäik) 15. Maslowi hierarhia 16. Mis on täiuslik konkurents? (milline on olukord) turuvorm, kus turg on osadeks jaotatud paljude väikeste ettevõtete vahel, kus kõik on hinnavõtjad 17. Majandus (majandusareng) on oma olemuselt..(stabiilne?;ebastabiilne?;tsükliline?) - Tsükliline! 18. Vahet teha mikro- ja makrotasandil mikrotasand põhilisteks majandus majandusliku valiku tegijateks on kodumajapidamised ja ettevõtted ; makrotasand riigitasand 19. Mis on olemuselt SKP
Sellist kauplemise viisi, kus ühe kauba eest tasutakse teise kaubaga linnaelanike seas enam väga tihti ei kohta. Linnas on igal kaubal oma hind ja selle eest tuleb tasuda enamasti rahaga. Ka seda, et keegi sööks talvel oma aias kasvatatud kartuleid ja porgandeid enam väga palju ei näe. Enamus toiduaineid ostetakse ja selle eest tasutakse rahaga. Analüüsides erinevas piirkonnas elavate inimeste hierarhilisi vajadusi siis näeme, et need on suuresti erinevad. Võttes aluseks A. Maslowi inimeste vajaduste hierarhilise struktuuri, võib väita, et maal elav inimene saab või on sunnitud rahuldama ainult kahte alumist tahku püramiidist, mis tähendab, et maal elava inimese jaoks on tähtsad füsioloogilised vajadused nagu toit, soojus ning turvalisuse vajadus . Selle põhjuseks on esiteks maal elavate inimeste väiksem sissetulek võrreldes linnaelanikega. Teiseks puudub maal klubide, kinode, teatrite
enne kui ta leiti. Ma arvan, et sellest ka hirm pisikeste ruumide ees. Ka praegu ei ole Juhan kunagi kindel, et koju minnes ei pea ta veetma aega külmas koridoris oodates ema kojutulekut. Õnneks on tal hea naabrimemm, kes tihti pakub talle selleks ajaks sooja tuba ja ka sööki. 1 Juhan on meelsamini õpilaskodus kui koju tahab minna. Õpilaskodus on tal rahuldatud kõik Maslowi püramiidi esimese astme vajadused. Soe söök ja soe tuba. Alati puhtad riided ning pesemise võimalused. Kodust tulles on Juhanil tihti seljas need samad riided millega ta reedel koju läks, kaasas ei vahetus riideid ega sokke. Oleme talle kaasinimeste abiga muretsenud õpilaskodusse riideid ja jalanõusid. Füüsiliselt on Juhan terve ja sportlik poiss. Meeldib rula ja rulluiskudega sõita, kuid samas puudub ta ohutunne. Teeb tihtipeale trikke, mis käivad tal üle jõu
* aine tarvitamine vaatamata negatiivsetele tagajärgedele. * uimastisõltuvuse eitamine. * valmisolek teha uimastite kättesaamiseks ükskõik mida. * kontrolli kadumine isikliku elu üle. * korduvad tulutud katsed lõpetada aine tarvitamine. * mälulüngad, agressiivsus, enesevihkamine, kehakaalu muutused, tõsised tervisehäired, võlad, seaduserikkumised. * perekondlike sidemete katkemine. SUHTLEMINE, kui vajadus. Maslowi vajaduste püramiid: 1. eneseteostusvajadus - vajadus saavutada see, milleks inimesel on võimeid, oskusi ja teadmisi, vajadus rakendada oma oskusi, teadmisi, andeid jne. 2. tunnustusvajadus - vajadus teiste tunnustuse järele, eneseaustusvajadus, lugupidamisvajadus, vajadus olla edukas, vajadus hoida enesehinnang suhteliselt stabiilne jne. 3. armastus- ja kuuluvusvajadus - vajadus kuulud mingisse enda jaoks olulisse rühma ja
Sangviinik- tugev, tasakaalustatud, stabiilne, liikuv, ekstravertne Koleerik- tugev, tasakaalustamata, ekstravertne, neurootiline Sigmund Freudi kolm isiksuse teadvuse tasandit ja kolm struktuuritasandit 3 tasandit: teadvustatud, eelteadvus ja alateadvus.Struktuuritasandid: Miski, Mina ja Ülimina. Kolm iseloomustavat olemust alateadvuse kohta- libiido, surmatung ja hirmud. Psüühikahäired Skisofreenia, depressioon, ärevushäired, unehäired, neuroos, isiksuse düssotsiaalsus. Maslowi vajaduste hirearhia Füsioloogilised vajadused, kaitstusvajadus, armastus- ja kuuluvusvajadus, tunnustusvajadus, eneseteostusvajadus Mis määrab inimese elukäigu, kas pärilikkus, keskkond või miski muu? Inimese elukäigu määravad pärilikkus ja keskkond koos. Meie käitumine oleneb suures osas meie genotüübist, kuid kõik meis peituvad võimalused ei pruugi teostuda keskkonna mõju tõttu. Me hakkame käituma ikka nii, nagu me oleme näinud teisi käituvat, teame
vajadustest tunnustus- ja suhtlemisvajadus, uudishimu; · Sotsiaalsed motiivid tulenevad ümbritsevast kultuurilisest keskkonnast. Nende vajaduste rahuldamise kaudu teostab indiviid ennast selles kultuurilises keskkonnas. ja selle teooriad 2. A.MASLOW INIMVAJADUSTE HIERARHIA Ameerika psühholoog Abraham Maslow (1908 1970) on tuntud kui inimvajaduste hierarhia kontseptsiooni looja. Maslowi arvates saab vajadusi kujutada püramiidina, mille alumisel astmel on mitmesugused füsioloogilised ja kõrgematel astmetel eneseteostusvajadused. Inimese käitumist ei suuda enam ära rahuldatud vajadus motiveerida. Kuid rahuldamata vajadused tekistavad inimeses pingeid, konflikte ja isegi stressi. Kõrgemaid vajadusi saab rahuldada ainult siis, kui enamik alumistest on rahuldatud. Juhul, kui mõni oluline vajadus
Juhi roll on sundida ja kontrollida oma alluvaid. Neid tuleb täpselt suunata efektiivselt töötama Teooria Y pakub positiivse seisukoha: · Inimesed suudavad end ise suunata · Aktsepteerivad vastutus · Töö on inimesele niisama loomulik tegevus kui puhkus või mäng. · Inimene pole loomu poolest laisk. Juhi roll on arendada oma alluvates potentsiaali ja luua neile selleks vajalikud tingimused MC. Gregori teooria pälvis heakskiidu ühe kaasaegse motivatsiooniteooria autori Abraham Maslowi poolt. Ta soovitab juhtidel pöörata tähelepanu peale alluvate füüsilise heaolu ja majandusliku turvalisuse tagamise ka nende kõrgema astme vajadustele sotsiaalsete suhete, tunnustuse ja eneseteostuse järele. Abraham Maslowi inimvajaduste hierarhia teooria on enamtuntud teooria motivatsioonist. Seostatuna Maslowi teooriaga, teooria X järgi käituvad inimesed, kellel domineerivad madalama astme vajadused ja teooria Y järgi need, kellel domineerivad kõrgema astme vajadused
12. Ettevõtte bilansi koostamine, kasumiaruanne. Bilanss (tulud, kulud) · Passiva ettevõtte varade katteallikad: koosneb kohustustest ja oma kapitalist. · Aktiva firma vara peale võlgade maksmist. 13. Otsesed ja kaudsed maksud, erinevad maksusüsteemid: · Otsesed maksud - tulumaks, sotsiaalmaks. · Kaudsed maksud aktsiis, käibemaks 14. Lorenzi kõver näitab ebavõrdsust riigis nt: rahva seisused 15. Maslowi vajaduste hierarhia · oluline on esmavajadused nagu toit ja peavari · turvalisus · armastus, kuuluvusvajadus · tunnustus · eneseteostus 16. tööealine elanikkond, tööjõud, tööpuudus, töösuhteid reguleerivad seadused. · Tööealine elanikkond alates 16 aastasest noorukist kuni pensioni eani. · Tööjõud kõik tööd tegevad inimesed, kes jaksavad tööl käia nii füüsiliselt kui vaimselt.
teisiti sõnastatult valiku teoorial, süsteemiks. Suhe algab - Sümptomitega ei tegeleta. oleviku sündmusid probleemi. Teraapia on ki Nõustamise põhialused; I kodutöö: nõustamiskoolkondade võrdlus REAALSUS- mille järgi on inimesel vajalikud: uurimisest, tajust ja - Vahetult tegelemine kogu ilma suuremate kindlas tegevuskavas TERAAPIA (nagu Maslowi püramiidil) soovidest. Teine etapp on käitumisega. skemaatiliste eesmärgis. ellujäämine füüsiliselt, kuuluvus tegevusplaanide järgi. - Kritiseerimine ja kriitikast süsteemideta. tunne / armastus, võim / Kolmas etapp on enese hoidumine. pädevustunne, vabaduse tunne / hindamine
Kuna Jacob on võimekas, tahab ülemus motiveerida teda iseseisvamalt töötama. Ülemus usub, et tema tegutsemist on võimalik parandada ja vabastada end rutiinist. Jacob muutuks enesekindlamaks. Ainult et juht pole päris kindel, kuidas Jacobit motiveerida. Küsimus: Kuidas motiveeriksid Jacobit, kui oleksid juht? Kasuta erinevaid motivatsioonimudeleid: Maslow, Herzberg, Skinner, Vroom" (Iseseisev töö motivatsioonist). 4 1 MASLOWI TEOORIA Lähtudes Maslow vajaduste hierarhia püramiidist on Jacobi füsioloogilised- ja turvalisusvajadused rahuldatud. Lähteülesandes on küll juttu, et ta on pärit vaesevõitu maaperest aga ma eeldan, et insenerina ei tohiks tal palga ega majandusliku turvalisusega probleeme olla. Küll aga on Jacobil probleeme kuuluvusvajadusega. Selle probleemi tagajärjed on juba käes. Ta tahab suhelda töökaaslastega või ülemusega, jookseb nende jutule vähetähtsate
vahele. Niisugust piiri kehtestamist nimetatakse demarkatsiooniks Vajaduseteooria põhiküsimuseks on "demarkatsiooniprobleem": kuidas tõelisi vajadusi eristada vajadustele sarnastest fenomenidest nii, et vajaduste hulk ei piirduks üksnes n-ö ellujäämisvajadustega, vaid arvestaks ka isiksuse vaimsete, hingeliste, ühiskondlike jt huvidega, ja teistpidi--et käsitlus ei tingiks kvaasi- ja pseudovajaduste haaramist seletusmudelisse.Tuntuim vajaduste käsitlus on A. Maslowi motivatsiooniteooria. Mõnede arvates Maslow siiski vaid nimetab vajadusi, tegelikult rääkides inimtegevuse ajenditest (impulssidest). Motivatsiooniteooria osutab vajadustele üksnes siis, kui impulsi tekitaja ja vajaduse objekt kokku langevad.Paraku on lihtne näidata, et paljudel juhtudel ei ole ajend ja vajadus samased. Lisaks sellele ei rajane Maslowi "vajaduste Mario Rosentau 95 hierarhia" vajaduse teoreetiliselemõistele, pigem on tegemist üldistatud empiirilise loendiga
soovivad olemasoleva palgataseme juures töötada, kuid ei suuda leida sobivat tööd. Tööhõive määr on protsentides väljendatud suhtarv, mis näitab hõivatute osatähtsust tööealises tahvastikus. Tööjõupuuduse korral ei leia tööandjad piisavalt vajaminevat tööjõudu. Tööjõupuudus võib olla tingitud väga erinevatest asjaoludest. 30. Mis on kujutatud Maslow vajaduste hierarhias? Mida mingi aste iseloomustab? Oska tuua näiteid. V: Maslowi vajaduste hierarhia on inimesele omaste vajaduste kategoriseerimise ja väärtustamise süsteem. Füsioloogilised vajadused: söömine, joomine, eluase, seksuaalne rahulolu ja teised füsioloogilised vajadused. Turvalisuse vajadused: füüsiline ja emotsionaalne kaitstus, samuti kindlustunne nende kestvuse suhtes. Sotsiaalsed vajadused: kiindumus, kuulumine kollektiivi, ühtekuuluvustunne ja sõprus. Lugupidamise vajadused: sisemised lugupidamise faktorid nagu enesest
Majanduse alused Mis on majandusteadus? Majandus on osake igapäeva elust. Selle põhiprobleem on vajaduste ja võimaluste ebavõrdne suhe(Maslowi vajaduste hierarhia). Inimestel on füüsilised ja psühholoogilised vajadused. Majandusteadus (sotsiaalteaduste hulka kuulub) on uurimus inimestest, kes toodavad ja vahetavad, et saada uusi kaupu ja teenuseid, mida nad ise soovivad. Selleks et toota kaupu ja teenuseid on vaja ressursse: · Loodusresurss · Kapital - hooned, tööriistad, masinad, mida inimesed on loonud, et toota teisi tooteid ja teenuseid
midagi ja kellelgi ei ole ei ootusi ega eelaimdusi ja kui ei ole olemas tulevikku, siis ei saa ka olla ei üllatusi, ega pettumusi. Kõik asjad võivad juhtuda või toimuda võrdse tõenäosusega ja kui me ei ennusta midagi ette, siis pole ka mingit põhjust muretseda. Just selline lähenemine seostub Maslow loova isiksuse käsitlusega, kes elab ,,nüüd ja praegu" elab ilma minevikuta ja elab ilma tulevikuta, vaid lahendab vaid asju, millega ta vahetult kokku puutub. Abraham Maslowi järgi on kõigil inimestel nii vajadus kui ka võime oma potentsiaali realiseerida. Kaasaegne hellenistlik ajastu Kahtlemata ei olnud ei Rogersi ega ka Maslow ideed lääne tsivilisatsioonile midagi uut. Maslow ja Rogers andsid küünikute ja skeptikute ideedele väljenduse tänapäeva mõtlemise kontekstis ja rääkisid nendest asjadest teadlase autoriteediga. See mida nad propageerisid ja mida vahel
Kui töötaja on produktiivne ja organisatsioon märkab seda, jagatakse hüvitusi. Kui need hüvitused on sobivad olemuselt, ajastatuselt ja jaotamiselt, rahuldatakse töötaja algsed vajadused ja tõukejõud. Samal ajal võivad esile kerkida uued vajadused ja tsükkel algab uuesti. Klassikalised teooriad D.McClelland´i motivatsiooni tõukejõudude teooria põhjal motiveerib inimest kas saavutus-, kuuluvus- või võimuvajadus. Enimtuntud teooria motivatsioonist on tõenäoliselt Maslowi vajaduste hierarhia teooria. Motivatsiooni kahe teguri teooria esitas psühholoog Frederick Herzberg 1950-ndate aastate lõpus, olles eelnevalt põhjalikult uurinud inimeste töössesuhtumist. MC CLELLAND´I MOTIVATSIOONI TÕUKEJÕUDUDE TEOORIA David McClelland Harvardi Ülikoolist arendas välja klassifikatsiooniskeemi kolmest domineerivast motivatsiooni tõukejõust: saavutus, kuulumine ja võim ning esitas nende tähenduse motivatsioonile. Saavutusmotivatsioon
Eriksoni põhiideed olid, et küpsus on identsus ja väljakujunenud eneseteadvus. Ning et inimese arengut ei määra vaid organismi kujunemise staadiumid, vaid ka sotsiaalsed staadiumid. 1.2.2 Humanistliku psühholoogia teooriad Humanistliku psühholoogia teooriate pooldajad heidavad kõrvale nii õppimisteoreetikute kui ka freudistide determinismi ehk põhjuslikkuse, eeldades, et inimene on spontaanne, iseennast määratlev ja loov isiksus. Abraham Maslow (1908-1970) Maslowi teooria märksõnaks on eneseaktulasitsatsioon seesmiste, väljenduslike vajaduste areng, mille abil inimene püüdleb iseenese ja maailma paremale mõistmisele. Carl Rogers (1902-1987) Rogers leidis, et inimloomus on positiivne, terve ja konstruktiivne s.o ülesehitatav ja uusi lahendusi pakkuv. Ootas, et inimene areneks potensiaalselt täielikult ehk ta varjatud jõud areneks võimalikult palju.
Kui inimene saab suurema vastutuse või tunnustuse on nad tugevalt motiveeritud. Sisemised tegurid lähtuvad tööst enesest: need on seotud: tegutsemisõigustega, enesemääramisõigustega, tööelu kvaliteediga. Juht ei tohi ka ära unustada hooldavaid tegureid. Herzbergi teooria kehtib kõige paremini juhtide, professionaalide ja kõrgema taseme puhul. Alderferi E-R-G mudel lk 51 Kolmeastmeline vajadustega hierarhia mudel, võttes arvesse Maslowi hieararhia puuduseid. Tema arvates on töötajad algul huvitatud oma olelusega seotud vajaduste rahuldamisest. Need vajadused olevad füsioloogilisest ja turvalisusega seotud teguritest nagu töötasu, töötingimused, turvalisus ja kõrvalsoodustused. Järgmisel tasemel on vajadus olla seotud, suhetes endast kõrgemal, kõrval ja madalamal olevate inimestega, vajadus olla nende pooolt mõistetav ja tunnustatud nii tööl kui ka väljaspool seda
ahistamine. Taude ja tarvete lähenemine. Funktsionalistliku lähenemise mikrotasandi edasiarendus. Auditoorium = reaalsed sots. rühmad. Meedia ei vali auditooriumi. Meedia mõju uurimused : Lazarsfeld ja Stanton telemängude vaatamise tüpoloogiad. Klapper : reaalsusest lahkumine (meedia kasutamine nadu meelelahutus). Uuemad uurimused: rohkem ei pane nii palju tähele meedia mõjule. Palmgriin soovitud ja saavutatud meediatasude mudel. Rosengren Maslowi vajaduste hierarhia kinnitamine. 4.Kriitiline vaade ühiskonnale ja meediale. Marksistlik käsitlus: meedia kui tööstus element esindab kapitalistliku mudel, millel on tootmistegurid ja tootmissuhted. Meedia ei luba juurdepääsu alternatiivsetele ideedele, sest meedia töötab ideoloogiiselt ja alternatiivsetele ideede juurdepääs võib viia muutused tööklassis. Meedia on instrument valitseva klassi käes. Marx väitas, et majandusliku omandi ja klassiühiskonna
Spicker: Heaolu on seotud vajadustega- probleem, nõuad ja lahendad; soov vs vajadus. Vajadus on seotud eluks vajalikuga, vajadus on konstrueeritud, vajaduse puhul on oluline väljendusoskus, soov on teadvustatud, kuid pole eluliselt vajalik. Bradshaw: väljendatud vajadus(väljendus oluline), komparatiivne vajadus, tunnetatud vajadus, normatiivne vajadus(ühiskond kehtestab, ellujäämiseks vajalik). Inimväärikas elu: kannatus nt vaesus ja tõrjutus Universaalsed vajadused: Maslowi püramiid ( alt üles: füsioloogilised, turvalisus, kuuluvus/armastus, ausus, eneseteostus) Kuidas neid vajadusi rahuldada? Vajaduste lõpmatus Suhtelised vajadused: keskkonnast sõltuvad 3. Kuidas me saame käsitleda riski Bessant järgi? · Bessant et al (2003) · RISK I Beck (1992) · riskiühiskond: moderniseerimise kõrvalmõjud Giddens (1999) · riskiühiskond: leevendada riske
inimvajaduste hierarhia (1. Füsioloogilised, 2. Turvatunne, 3. Kuuluvus/armastus, 4. Tunnustus, 5. Eneseteotus). Allport – leidis 18 000 sõna isiku kirjeldamiseks. Kriitika: kliendikeskne teraapia ei sobi raskemat laadi neurooside või käitumishäirete raviks. Hum.psüh ei kasutata teaduslikke meetodeid nagu vaatlus või eksperiment. Põhimeetodiks oli biograafiline meetod – uuriti väljapaistvate ja kuulsate inimeste elulugusid. Ei aita seletada inimese loomust. Maslowi püramiid – võib keerata ka vastupidiseks – kõrgem vajadus ei eelda madalama rahulamist. KOGNITIIVNE PSÜHHOLOOGIA Suund: inimesed mõistavad maailma läbi tunnetusprotsesside. Inimeste individuaalsus – vastu võetud infot mõistetakse erinevalt. Infot võetakse vastu valikuliselt ja tõlgentatakse vastavalt oma mudelile. Uusi mudeleid saadakse õppimise/kogemuste teel.
1 1. Karl Marx, John Meynard Keynes, Adam Smith, Abraham Maslow, Alfred Marshall – millega on tegelenud, peamised teooriad ja teesid? Karl Marx- sotsialistliku teooria looja John Meynard Keynes – makroekonoomika looja Adam Smith – vabaturumajanduse looja (nähtamatu käsi) Abraham Maslow – inimvajaduste looja (Maslowi püramiid) Alfred Marshall – tootmisteooria looja (Marshalli rist) 2. Kes olid merkantilistid ja füsiokraadid, millised olid nende põhimõtted? Füsiokraadid olid rühm, kes uskusidmajandusteooriat, mille kohaselt rahva rikkus tuleb põllumajandusest-põhimõte oligi,et rikkus tuleb põllumajandusest. Merkantilistid olid rühm, kes pooldas riigi aktiivset sekkumist majandusse, taotlesid
Psühhoteraapia peab aitama rahuldada põhivajadusi( õppida tunnetama ennast, ületama isiklikke piiranguid, omandama teadmisi ja n.e.) Õppimine ja õpetamine Maslow arvas,et õppimine on protsess, mis on seotud kõige inimlike vaadustega. See on mitte ainult teadmiste omandamine, aga samuti individuaalse ettekujutuse omandamist enesest, oma tunnetest, käitumisest ja suhetest ümbritseva keskkonnaga. Eneseteadvuse ärkamine, spontaansus ja isiksuse kasv on Maslowi arvates, võtmeteemad. Humanistlik lähenemine õpetamisse, nn afektiivse õpetamise kontseptsioon peab oluliseks õpetamise mitteintellektuaalset külge- emotsioone, tundeid, iseloomu. Ei tohi kasutusele võtta mingisuguseid strateegiaid, kuni õpilased ja õppejõud pole selleks valmis. Humanistlik õpetamine -vastutus oma identiteedi tundmaõppimise ja arendamise eest - armastusevajaduse toetamine ja tunnustamine, iseenda väärtuslik tunnetamine
Uuringud on teostatud kuulsate teadlaste ja ärimeeste poolt. Tutvusime eelnevalt MC. Gregory X – Y teooriaga, kus olid toodud välja inimkäitumise negatiivne käitumine X teoorias ja Y teoorias positiivne käitumine. Läbi selle saime teada, et juhtide suhtumine oma töötajatesse peaks muutuma Y teooria suunas. Et inimesed ei ole ainult laisad vaid neile meeldib töö ja tegevus ning see on loomulik tegevus, inimeses on potentsiaali, kujutlusvõimet, leidlikkust, loovust jne. MASLOWI VAJADUSTE HIERARHIA TEOORIA Abraham Maslow (On Ameerika psühholoog.) (1908-1970.a.) (Lõi inimvajaduste viieastmelise mudeli, püramiidi või trepi põhimõttel.) Ta on püüdnud süstematiseerida just inimese primaarseid ja sekundaarseid vajadusi, mis on ka üks enamtuntud teooria motivatsioonist. Maslow eristas viit vajaduste taset: (Vajadus on puudusetunne, mida inimene saab rahuldada hüviste tarbimisega, mida väidavad majandusteadlased) Esmajärgulised vajadused:
32. YinYangi teooria on tuletatud iidsest Hiina teooriast maailm koosneb vastandlikest asjadest. Teooria põhineb sellele, et organismis on vastandlikud protsessid(pidurdus ja erutus..). Inimest võivad motiveerida vastandlikud protsessid ´. Näit. langevarjuga hüppamine on algul hirmus, aga pärast hüpet tunned joovastust(kui ellu jäädJ) või narkots algul lõbus pärast deprekas (kanepiga küll nii ei ole!). 33. A.Maslowi teooria püüab ühendada bioloogilised ja kultuurilised vajadused üheks Maslowi püramiid. Viis erinevat tasandit: Madalamad vajadused on tähtsamad, ilma nendeta ei ole võimalik tippu jõuda. !. astmel bioloogilised vajadused(söömine, hingamine..); 2. aste turvalisus vajadus; 3. aste armastuse ja kuuluvus vajadus; 4. aste tunnustus vajadus; 5. aste eneseteostusvajadus. Tuntuim motivatsiooni teooria.
Üldiselt kehtib saavutusmotivatsiooniga seoses kolm tõde: 1) inimene, kes püstitab endale eesmärgid, saavutab enamat, kui see, kellel selged eesmärgid puuduvad. 2) Inimene, kes püstitab endale kõrgemad eesmärgid kui teine, saavutab rohkem kui see, kes piirdus madalamate eesmärkidega. 3) Mõistlikus saavutamisulatuses olevad järjest kaugemad ja kõrgemad vahe-eesmärgid aitavad väga tugevasti kaasa lõppeesmärkide poole püüdlemisel. Abraham Maslowi järgi on inimese vajadused üksteisele hierarhiliselt allutatud ja iga inimese püüdluste tipuks on eneseteostus. 10.5.2. Sotsiaal-kultuuriline motivatsioon Ühiskond ja kultuur programmeerivad inimesi teatud liiki tegevusteks. Ühiskonna ja kultuuri mõju motivatsioonile toimib inimese väärtuste, hoiakute ja teadmiste kujundamise kaudu. Inimese sotsiaalne loomus tekitab meis sotsiaalseid vajadusi, mis on sotsiaalsete suhete loomise aluseks. Paljude sotsiaalsete vajaduste seast
Füsioloogilised vajadused- söök, jook, soe olla Organisatsiooni kontekstis: kuidas panna töötajat tegutsema: pakkuda võimalust rahuldada järgmine aste. Juht peab lähenema töötajale individuaalselt. Mida keegi tunnustuseks peab? Mis kellegi jaoks töötab on seotud väärtushinnangutega, isiklike vajadustega. Raske rakendada. Positiivne- juht peaks teadma, mida alluv vajab Negatiivne- ei ole leidnud palju empiirilist kinnitust ERG teooria (C.Aldefer): Kattub paljuski Maslowi hierarhiaga Lühem/madalam 3 vajaduste kategooriat: E- eksistents- vajalik ellujäämiseks (M 1+2) R- seotus (M 3+4) G- areng (M 7) Nägi ette edasi-tagasi liikumist hierarhias. Kui inimene ei jõua uuele astmele, langeb uuesti alla. Täiendus M ideele Kahe faktori teooria (F.Herzberg): Uuris insenere I rahulolust mitterahuloluni- s.o motivatsioonifaktor II rahulolematusest mitterahulolematuseni- s.o hügieenifaktor Juht peaks kõrvaldama rahulolematust põhjustavad situatsioonid
In. mõ- jutam. seost. sageli hoiakute muutm. 25 20. Motivatsiooni rahulolu- ja protsessiteooriad. I. Motivats. rahuloluteooriad püüavad selgit. in. ja keskk. vahekorrast tulenevaid ergutusi kui jõude, mis ajend. teatud viisil käituma. Tuginevad in. vajadustel ja keskk. vahekorral. Selgit. in. motivats. vajadustest ja nende rahuldam. lähtuvalt. Vajad. saab kas rahuldada või mitte. Tuntuim on Maslowi teooria "vajaduste püramiid", kus ta kirjeldas 5, üksteise suhtes hierarhiliselt paikn. põhivaj. olemasolu: füsiol. põhi-, turva-, kuuluvus-, tunnustus- ja eneseteostuse vajadus. Toimimisel lähtut. järgmistest arusaamadest: · esmalt rahuld. madalama taseme vaj.; · vajadus kaotab motiveeriva mõju siis, kui ta on rahuld.; · igat in. motiveerib tavaliselt üks vaj.; · kõrgemate vaj. rahuldam. on palju rohkem viise ja võtteid; · vaj. on seotud nende rahuldam. saadava rahuloluga.
alluvad kindlale loogikale (Adair 2006: 29). Miks inimesed üleüldse töötavad? Nad töötavad, sest nad on näljased, nad on janused, neil on vaja kohta, kus magada. Suurem osa meie palgast kulub iseenda ja pere füsioloogiliste baasvajaduste rahuldamiseks. Niipea kui inimesel on piisavalt süüa ja juua, niipea kui on koht kus magada, kerkivad inimese südamesse teised vajadused: inimesed hakkad huvi tundma pensioni, töökoha säilimise ja töö turvalisuse vastu (Adair 2006: 30). Maslowi teooria kohaselt ei toimi rahuldatud tarve enam käitumise motivaatorina. Tugevad vajadused, mida peetakse rahuldatuiks, on tihti vaid sedavõrd rahuldatud, kui mõni teine tarve neist antud hetkel tugevamaks osutub (Kidron 2008: 209). A.Maslow kirjeldas vajadusi nende hierarhilistes seostes (vt Joonis 2). Madalamal asetsevate vajaduste rahuldamine eelneb püramiidi kõrgel astmel asetsevate vajaduste aktualiseerimisele (Vadi 2004: 94). 10 Joonis 2
Jõupingutus on motivatsiooni tugevuse või tõukejõu mõõt. Motiveeritud inimene püüab kõvasti. Motivatsiooni käsitletakse ka kui vajaduste rahuldamise protsessi. Motivatsiooniteooriad arenesid hoogsalt 20. sajandi keskel. Tuntuimad inimvajadustel põhinevad teooriad sellest perioodist on Maslow'i vajaduste hierarhia ja Herzbergi kahe teguri mudel. 1960-ndatest aastatest on ka D.McGregori X-Y teooria. Enimtuntud teooria motivatsioonist on tõenäoliselt Maslowi vajaduste hierarhia teooria. Abraham Maslow' väitel kasvavad inimese vajadused progresseeruvalt: kui madalama taseme vajadused on rahuldatud, püüavad inimesed saavutada järgmise astme vajaduste täitumist. Mida lähemale inimene jõuab mingi teatud vajaduse rahuldamisele, seda tähtsamaks muutub sellest kõrgemal seisev vajadus. Rahuldatud vajadus ei ole enam stiimul. Motiveerimaks kedagi, tuleb mõista, millisel tasandil ta asub. 46
tagasiside tulemuste kohta · Protsessi juhitakse kõrvalekaldumise järgi ehk sõltuvalt erinevusest protsessi tegeliku ja soovitud tulemuse vahel. 14. Juhtimistegevuse tehnoloogia, täitjad ja vahendid; näited juhtimise tehnoloogia kasutamisest 15. Juhi motivatsioon, põhiülesanded ja vastutus alluvate ees Juhi motivatsioon põhineb enese motiveerimisel Kuid eks ka juhile kehtib A.H. Maslowi püramiid ning F. Herzbergi motivaatorid ja hügeenitegurid. Ei leidnud esmapilgul artiklit juhi motivatsioonist, küll aga võib abiks olla järgnev artikkel ja seal
annaabi.ee 
