Kordamine Vabadussõda: Algas 28. nov 1918 Põhjused: - Nõukogude Venemaa tahtis taastada Vene impeeriumi oma endises piirides - Nõukogude Venemaa tahtis korraldada kommunistliku maailma revolutsiooni Ebaedu põhjused: - Mobilisatsioon kukkus läbi. Mehi oli vähe. - Sõjavarustuse ja relvastuse puudumine - Juhtimis süsteemi puudumine Edu põhjused: - Eesti Rahvavägi, mis koosnes vabatahtlikest, malevatest, kuperjanovlastest, koolipistest ja partisanid - Soomusrongid - Sõjavägedele leiti juht Johan Laidoner - Välisriikide abi Landeswehr ja selle võitmine: LANDESWHR-vaenlane, mis koosnes Saksa vabatahtlikest ja Balti-Saksa maakaitse väest - 23. Juuni 1919 toimus otsustav lahing - Võnnu (Cesis) lahing - Rahvavägi ja Läti väed võidavad. Vabastatakse Võnnu – VÕIDUPÜHA Tartu rahu ja selle tingimused: - Algab 5.dets 191...
· mobiliseeriv-autoritaarne (Francisco Franco, Benito Mussolini); · post-totalitaame (endine N. Liit ja Ida-Euroopa). Autoritaarseid riike võib liigitada veel järgmiselt: · militaarsed või mittemilitaarsed, · parem või vasakpoolsed. Ka militaarseid riike on eri tüüpi. Ühel juhul sekkub armee poliitikasse sihiga lõpetada poliitiline kriis, teisel juhul kutsuvad tsiviilvalitsejad sõjaväelasi kaitsma põhiseaduslikku valitsust või muutma reziimi. Ka autoritaarses reziimis võib olla ainupartei, kuid see ei ole nii monoliitne kui totalitaarses reziimis.Enamik autoritaarseid reziime püüab end õigustada, toetudes teatud printsiipidele või siis peetakse kinni ebamäärasest moraalse või usulise iseloomuga reeglitest. Autoritaarsetes riikides võib valitsejate mentaliteet peegeldada lihtsalt poliitilist reaalsust. Mõnikord võib selles peegelduda puhas pragmatism: valitsejad võivad juhtida nö kuulmise
7. Miks tekkisid diktatuurid. Paljudes riikides olid inimesed harjunud karmikäelise riigivõimuga. Tekkisid ühiskonnas muutused: naised said valimisõigused, töölisklass sai ka mõjutada riigi arengut. Paljud pettusid rahulepingus, mis vihastas kaotajaid riike ja mõningaid Antandi liitlasi. Parteide vaheline kemplemine. Paljudes Euroopa riikides oli palju erakonde, see segas parlamendi tööd. 8. Erinevused: Autoritaarses riigis oli kogu võim koondudud ühe isiku või väikese rühma kätte. Totalitaarses oli ka kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. 9.Diktatuurile iseloomulikud jooned: juhikultus, ei olnud mitmeparteisüsteeme, võistlevad parteid olid keelustatud, piirati kodanikevabadusi ning inimõigusi, riik kuulutati iga inimese ja terve ühiskonna heaolu ning helge tuleviku kindlustajaks ja tagajaks. 1.Demo laienemine. 1
Universaalsetel inimõigustel põhinev internetivabadus kehtib küberruumis kogunemise, väljendamise ja sellega liitumise vabadustele. Vaadates tänapäeval meie ümber toimuvaid maailmasündmusi, on sellele vabadusele pühendumine tähtsam kui kunagi varem. Internetivabadus on oluline just ajal, mil autoritaarsed riigid otsivad võimalusi piirata ligipääsu internetile. Seda just selle pärast, et hoida teadmatuses oma rahvast ja samas varjata seda, mis autoritaarses riigis tegelikult toimub. Arvan, et Interneti ja üldiselt suhtlemise kultuuri muutmine peab käima muud moodi kui piirangute kaudu. Eesti on demokraatlik riik Eesti poliitika on käsitleda internetivabadust põhivabaduste ja inimõiguste kaudu. Meie riik on kolmandat aastat järjest maailmas esimeste hulgas internetivabaduse poolest. Eestile on sama oluline toetada väljendusvabadust internetis kui teisi põhiõiguste ja vabaduste kaitsega seotud tegevusi.
demokraatia aga tugineb võrdsusele,see väljendub eelkõige võrdsuses seaduse ees .Kõigil demokraatliku ühiskonna liikmetel on võrdne sõnaõigus ja võrdsed kohustused,kedagi ei suruta alla ja teisitimõtlejaid ei vangistata vaid selle eest , et nende arvamus lahkneb võimul olijate omast.Kui teisitimõtlejate hulk muutub piisavalt suureks vahetatakse valitsus välja demokraatlikel valimistel ning rahvas on saanud oma tahtmise.Samal ajal pole autoritaarses ühiskonnas inimesel mingit sõnaõigust selles kes,kui kaua ja kuidas teda valitsevad. Minu võimalused demokraatlikus Eestis on üha avaramad.Eesti on viimaste uuringute kohaselt(PM 20.01.2010) majandusvabaduselt 16. Riik maailmas ,mis näitab selgelt ,et just demokraatlikus Eestis on väga edukalt võimalik tegeleda äri,investeeringute ja kõikvõimaliku muu majandustegevusega.Eesti turg on avatud välisinvestoritele ,ning see võib mul tulevikus
riikidest. Tekkisid diktatuurid, põhjuseks oli ka pettumus eelmise riigikorra üle. Sellis valitsemisvormi peeti diktatuursetes riikides täiesti normaalseks, sest demokraatiast ei teatud eriti midagi. Diktatuurses riigis valitses suuresti hirmuvalitsus, inimestel oli range kontroll peal ja nende elu kontrolliti. Lihtinimesed pidid järgima oma juhti ja teda ka imetlema. Diktatuurid jagunevad kaheks: Totalitaarne ja Autoritaarne. Totalitaarses riigis on kord rangem kui autoritaarses. Kontrollitakse inimeste mõtteavaldusi ja väljendamisvõimalus. Võim on seal ühe isiku käes ja rahvas ei tohi sekkuda valitsemisse. Autoritaarses riigis on kord vähe leebem kuid siiski karm. Võim on koondatud ühe isiku või väikese gruppi kätte. Rahvas ei tohi osaleda riigi juhtimises, seadusi muudavad ainult valitsejad. Enamus euroopa riike olid autoritaarse riigikorraga. Demokraatiale ehk rahvavõimule on iseloomulik rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate
monarhile (Saudi-Araabia, Katar, Brunei) Parlamentaarne ehk piiratud monarhia- Riigid, kus monarh jagab võimu rahva poolt valitava parlamendiga ning tegutseb kontsitutsiooni ehk põhiseaduse raames. (Beliga, Taani, Hispaania, Rootsi) Diktatuur- õigusvastane valitsemisvorm, mille puhul isik või isikud on haaranud võimu ja kasutatakse seda piiranguteta. Totalitaarses ühiskond täielikult riigivõimu kontrolli all(Põhja- Korea, Kuuba), autoritaarses teatud valdkonnad riigivõimu alt vabad(Venezuela, Valgevene). Totalitaarses ülitähtis ideoloogia, autoritaarses kindel ideoloogia tavaliselt puudub. Jätkusuutlik areng- arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Jätkusuutlikus valitsemises- võim peab olema õiguspärane, ehk kui võimulolijad hindavad samu väärtusi mis rahvas. Valitsemine peab olema efektiivne(tulemuslik), läbipaistev ja kodanikke kaasav
seega oskus sihipäraselt tegutseda. 31. Kas reklaam ohustab inimese vabadust? Selgita. 32. Ohustab. Sest kui reklaamitakse uut toodet ja me lähme poodi ning näeme seda poes, siis eelistame me just seda uut toodet nendele toodetele, mis on ka varem müügil olnud. Seega kaob meil täielik vabadus ise otsustada, kuna reklaam on meid mõjutanud. 33. 12. Kas autoritaarses ühiskonnas on inimesed vabad? Lk. 158 34. Autoritaarses ühiskonnas ei ole inimesed vabad, sest nende inimeste kallal on tarvitatud vaimset vägivalda: nende mõistusega on manipuleeritud ja manipureeritakse veelgi. Seega on tegemist siiski vägivallaga ning need inimesed ei ole vabad 35. 13. Selgita: 36. Vabadus võimalus käituda vastavalt oma tahtele. 37. Tahtevabadus võimalus valida oma tahtmiste vahel. 38. Determinism arusaam, et igal sündmusel on põhjus. 39
Looja totalitaarses ühiskonnas Totalitaarne reziim on poliitiline reziim, mis on kehtestanud ühiskonna üle totaalse kontrolli: ka need alad, mis on autoritaarses reziimis riigipoolsest kontrollist vabad, kuuluvad totalitaarses ühiskonnas kontrollitavate hulka. Riik kontrollib kogu kultuuri, samuti ka kirjanike ja nende teoseid. Rahvale hakati keelama ebasobilikku kirjandust. Nõukogude võimu ajal hakati survestama Eesti kirjanikke looma valitsuse ideoloogiat propageerivaid ilukirjanduslikke tekste. Eesti kirjanikelt nõuti sotsialismi levitamist, helgest tulevikust heietamist ning aktuaalsete probleemide käsitlemist, mille määras valitsus
riikidest tähtsamale kohale. Mõned riigid olid olnud demokraatsed juba kaua aega varem ja rahvas oli sellise riigijuhtimisega väga rahul. Enamus diktatuursetes riikides ei teadnud demokraatlikust riigikorrast eriti midagi ja sellepärast nad pidasidki diktatuuri täiesti normaalseks. Diktatuuride iseloomulikuks jooneks oli inimõiguste rikkumine ja inimeste pidev hirmu all hoidmine. On olemas kahte erinevat liiki diktatuuri autoritaarne ja totalitaarne. Autoritaarses riigis on koondunud kogu võim ühe isiku või väikese grupi kätte, kellel on ühtne arusaamine . Rahval pole mitte mingit õigust osaleda riigi juhtimises ja seadusi saavad muuta ainult valitsejad, nii kuidas neile endile parem on. Totalitaarne riigikord on ragem kui autoritaarne. Seal on palju suurem kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. Enamus Euroopa diktatuure olid autoritaarsed, aga totalitaarse riigikorraga olid Venemaa ja Saksamaa.
populaarsus, näiteks Venemaal enamlased ehk bolsevikud ja Saksamaal natsionaalsotsialistid ehk natsid.Minu arvates aitas diktaruuriline valitsemiskord riigid vaesusest kiiremini välja. On olemas totalitaarne ja autoritaarne diktatuur. Totalitaarne diktatuur oli väga karm ja ei arvestanud inimõigustega, olid tohutud überkorraldused igas valdkonnas, kodanikelt nõuti nii sisemist kui ka välist kuuletumist reziimile. Autoritaarses diktatuuris aga puudus kindel ideoloogia, võis rääkida millest tahes, rõhus rahvusele ja ümberkorraldused ei olnud kõike hõlmavad. Autoritaarne riigikord oli Hispaanias ja Balti riikides. Mina arvan, et autoritaarne riigikord oli parem, sest seal ei olnud tohutuid inimõiguste rikkumisi. Diktatuuride tekkepõhjusi oli palju, näiteks sõja mõju, pettmine Versailles´ süsteemis, majanduskriis ja siseriiklikud probleemid. Minu arvates oli diktatuur hea kuna siis sai otsuseid
Demokraatia kriisi põhjused: 1.Majanduslikud raskused. Diktaatorid lubasid majandust parandada. 2.Muutused ühiskonnas. Tekkisid uued valijaterühmad, keda oli lihtne ära kasutada. 3.Pettumine Versailles' süsteemis. Poolehoiu said need, kes lubasid ebaõigluse rahvale heastada. 4.Terav riigisisene võimuvõitlus. Erakonnad mustasid üksteist. Autoritaarses diktatuuris on võim ühel inimesel. Diktaator muudab seadusi oma suva järgi. Totalitaarses on ühe isiku või rühma käes ka kontroll inimeste mõtteavalduste üle. Inimeste elu on täielikult reeglitele allutatud. Rikutakse inimõigusi. Kolmas Riik - natsiliku Saksamaa nimetus. Hitleri juhitav Suur-Saksamaa. Holokaust - juutidevastane terror, juutide laushävitamine. Natsionaalsotsialism - natsism - äärmuslik liikumine ja õpetus Saksamaal. See taotles aaria rassi erandlikkusele toetudes parema ühiskonna loomist. Seisnes üksikisiku allutamises grupile. Agressiivsuses naabite suhtes. Juhikultuses. ...
Näiteks siis, kui nimetame mõnd tahtmist kiusatuseks(langeme reklaami ohvriks) ning mõtleme, et parem oleks, kui me seda ei tahaks. Sellisel juhul tunneme, et ei ole oma tahtmiste peremehed. Sellisele seisukohale toetudes ei ole me kunagi päriselt vabad, kuna vaimselt manipuleeritakse meiega pidevalt näiteks erinevad reklaamid televisioonis, reklaamplakatid jne. Seega pole ühiskonnas üldse kunagi võimalik vaba olla. 12. Kas autoritaarses ühiskonnas inimesed vabad? Autoritaarses ühiskonnas elavad inimesed ei ole vabad, kuna neid on sünnist saadik teatud viisil mõtlema ja käituma treenitud ning ühiskonnas ei eksisteeri teisitimõtlejaid. Nad küll käituvad vastavalt oma tahtele, kuid see ei saa vaba olla, sest nende kallal on tarvitatud vaimset vägivalda neid on sunnitud mõtlema autoritaarsele ühiskonnale vastavalt. 13. vabadus võimalus käituda vastavalt oma tahtele
Demokraatia ja diktatuurid 1920. 1930. aastail Sõna ,,demokraatia" tuleneb kreekakeelsetest sõnadest demos esk rahvas ning kratos ehk võim, seega on tegemist rahvavõimuga. Tänapäeva demokraatliku õhiskonda iseloomustavad: rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises, kodanikuvabaduste ning kodanikuõiguste olemasolu. Diktatuur on põhimõtteliselt demokraatia vastand, kus rahval pole mittemingisugust võimalust kaasa rääkida. Diktatuurid jaotatakse mõnikord autoritaarseks ja totalitaarseks. Autoritaarses on kogu võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, seadusi moodustavad valitsejad oma suva järgi, rahval ei ole mingit võimalust osaleda riigi juhtimises. Totalitaarset diktatuuri iseloomustavad lisaks võimu koondumisele ühe isiku või rühma ka kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. Kaasnesid ini...
teistes aga säilis demokraatia? Kui rääkida diktatuuridest ja demokraatlikest riikidest, tekib küsimus, mida need mõisted küll tähendavad. Lühidalt öeldes on diktatuur mitte milleski piiratud, seadusega kitsendamatu, jõule toetuv võim, demokraatia aga seevastu rahvavõim. Sageli piinab mind küsimus, miks üldsegi diktatuure vaja oli. Kas demokraatiast ainuüksi ei piisanud? Diktatuuri riigid jagatakse autoritaarseks ja totalitaarseks. Autoritaarses riigis on võim koondunud ühe isiku või isikute rühma kätte. Seadusi muudetakse oma soovide järgi ja rahval puudub sõnaõigus. Totalitaarne riigikord on diktatuuri karmim vorm ning tunnusteks on mõttekontroll, inimõiguste räige rikkumine ja kontroll kodanike väljendumisvõimaluste üle. Itaalias kehtestati fasistlik diktatuur, kuna liitlased suhtusid itaallastesse Pariisi rahukonverentsil üleolevalt ja seetõttu leidsid poolehoidu üleskutsed muuta Itaalia suurriigiks.
1) Nimeta diktatuuri tekkimise põhjusi! -I ms tulemusel kaotas keskklass poliitilise, ühiskondliku ja majandusliku mõjuvõim -I ms tulemusel tugevnes tööliskond ja hakkas mõjutama riigis toimuvaid protsesse -Tööliskonna eesotsas olid võimukad juhid -Uutes riikides olid demokraatlikud traditsioonid nõrgad -Viletsad majandusolud Euroopa riikides -Sotsiaalprobleemide ja tööpuuduse kasv -Kaotajariikide probleemid -Inflatsioon 2)Nimeta 5 diktatuuri tunnust! -Rahvas ei ole iseseisev -Ühe partei süsteem -Võimude lahususe põhimõte puudub -Võim ei ole avalik ega kontrollitav -Üks ideoloogia 3)Iseloomusta totalitaarset diktatuuri! Totalitaarset diktatuuri iseloomustavad lisaks võimu koondumisele ühe isiku või väikese rühma kätte ka kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. Sellega kaasnesid inimõiguste rikkumised ja inimeste pidev hirmu all hoidmine. Totalitaarne diktatuur taotleb seda, et ühiskonna elu oleks pisiasjadeni üht...
aga vozdj narodov Jossif Stalin. Juhtituli igal võimalusel ülistada. Juhikultust pandi teenima kõik, mis oli juhiga seotud-tema elulugu, välimus, harjumised ja isegi puudused. Juhi eluloos rõhutati päritolu, rasket lapsepõlve, millega mõnikord üritati õigustada juhi madalat haridustaset, kangelaslikke tegusid. Juht pidi teadma kõigist paremini, mida rahvas vajab, ning iga tema otsus kuulutati ainuõigeks. Mõnikord jagtakse diktatuurid autoritaarseteks ja totalitaarseteks. Autoritaarses riigis kogu võim on koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte. Seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi. rahval ei ole mingit võimalust oseldada riigi juhtimises.Totalitaaset diktatuuri iseloomustavad lisaks võimu koondumisele ühele isiku või rühma kätte ka kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. Sellega kaasnesid inimõiguste rikkumine ja inimeste pidev hirmu all hoidmine, mis saavutati näiteks küüditamise või surmalaagritesse saatmisega.
erakondade paljusus. Liikumiste juhid rääkisid, et kui nad saavad võimule, siis lastakse käiku diktatuur. Sellega pidi kaasnema majanduse õitsemine ja karm rahvavaenlaste hävitamine. Näiteks võib tuua Poola, Ungari ja Austria. Diktatuuri tunnusteks on juht, ei kehtind võimude lahususe põhimõte, ei kehtind mitmeparteisüsteem. Veel jagunes diktatuur kaheks erinevaks võimuks. Nendeks olid autoritaarne ja totalitaarne võim. Autoritaarses diktatuuris on võim ühe inimese või rühma käes. Seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi, rahval pole võimalust riigi juhtimises osaleda. Aastail 1920-1930 võis lugeda enamus diktatuure autoritaarseks. Totalitaarset diktatuuri iseloomustas peale selle, et võim kuulus ühe inimese või rühma kätte see, et võimul oli kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. Nendega rikuti inimõigusi. Rahvast hoiti hirmul küüditamisega või surmalaagrisse saatmisega
· Riigikorraldus, kus otsustajateks on rahva poolt valitud esindajad-saadikud, nim. Esindus demonkraatiaks. · Monarhia päritava võimuga riik, ainuisikuline võim. Absoluutne ehk piiramatu monarhia on riik, kus kogu võim kuulub ühele valitsejale. (Saudi Araabia) Konstitutsiooniline ehk piiratud monarhia nendes riikides jagab monarh võimu rahva poolt valitava parlamendiga ning tegutseb PS raames. · Vabariik päritava võimu asemel, valitav võim. · Autoritaarses riigis on võim ühe isiku või kildkonna käes. · Totalitaarses riigis on rahvas muudetud võimuloleva rühmiuse tööriistaks. · Riike, mis on lahti öelnud eelnevad mittedemokraatlikust reziimist, ent kus kõik demokraatia komponendid veel ei toimi, on Siirderiik. · Siirdeperiood periood, mil kestab üleminek ühelt valitsemiskorralt teisele. Eesti kui parlamentaarne demokraatia · Võim mitmesuguste asutuste ja ametikandjate vahel jagatud võimude lahusus ja
tingida selle, et olukorras, milles tegelikult on mitu valikuvõimalust, ei tea inimene nende olemasolust ning seetõttu ei saa ka neid kasutada. Näiteks inimene, kes tahab lennata kui lind, teab, et inimestel ei ole tiibu ning nad ei saa lennata, kuid ta ei tea deltaplaani olemasolust ning ei saa seega lendamist kogeda. 9. Kas haridus ja kasvatus on Sinu vabadust avardanud või kitsendanud? Põhjenda. 10. Kas reklaam ohustab inimese vabadust? Selgita. 11. Kas autoritaarses ühiskonnas on inimesed vabad? Lk. 158 Autoritaarses ühiskonnas elavad inimesed ei ole vabad, kuna neid on sünnist saadik teatud viisil mõtlema ja käituma treenitud ning ühiskonnas ei eksisteeri teisitimõtlejaid. Nad küll käituvad vastavalt oma tahtele, kuid see ei saa vaba olla, sest nende kallal on tarvitatud vaimset vägivalda – neid on sunnitud mõtlema autoritaarsele ühiskonnale vastavalt. 12
Valmistumine sõjaks ja uute territooriumide hõivamiseks: Saksamaa kohustuslik sõjaväeteenistus teede ehitus. NSVL kohustuslik sõjaväeteenistus relvatööstuse arendamine Väljaspool avalikkuse kontrolli tegutsevad sala- ja julgeoleku teenistused. Saksamaa Gestapo. NSVL - KGB 3.Mille poolest erineb/sarnaneb autoritaarne võim ja totalitaarne võim? Erinevused: totalitaarses ühiskonnas on hirmuvalitsemine, täielik kontroll inimeste üle, plaanimajandus. Autoritaarses ühiskonnas muudetakse seadusi oma suva järgi. sarnasused: rahval ei olnud mingit võimalust riigi juhtimises kaasa lüüa, mõlemas ühiskonnas oli võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte. 4.Seleta: Dominioon: koloniaalvaldus, millel on oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus Opositsioon: partei või parteide ühendus, kes ei kuulu valitsusse ja asub valitsustega suuresti erinevatel seisukohtadel
eeskuju võtma kitsast Nõukogude Liidust. Üks positiivsemaid sarnasusi vaadeldavatel aegadel oli see, et toimus Laulupidu vaatamata sellele, et mõningatel kordadel peeti see punaste lippude all. Veel oli sarnane see, et rahavas toetas pidevalt kultuuri arengut. Neile meeldis raamatuid lugeda, käia teatris, kontsertidel ja lugeda sellest mis toimus mujal maailmas. Iseasi oli see kui kergelt neile see võimaldati. Üks halvimaid sarnasusi kultuuri valdkonnas oli see, et Autoritaarses Eestis oli teatud loominguvabaduse piiramine. Inimesed ei saanud välja öelda kõike mida nad soovisid, eriti valitsuse kohta. Ka majandus erines paljugi Autoritaarse Eesti ja Eesti NSV vahel. Autoritaarse Eesti ajal keskenduti peamiselt sellele, mis on Eestis kasulik toota ning mis eestlastele on vajalik. Vaatamata mõningale tööstuse arengule ei suudetud pakkuda konkurentsi lääne turgudel ning tööstuses keskenduti siseturu nõudlusele. Suurt rõhku pandi põllumajandusele. Populaarseks
Põhiseadust kõikidel riikidel pole. Näiteks Suurbritannias asendab seda mitu seadust. Autoritarism- Autoritarism on riigi või organisatsiooni valitsemise vorm, kus võimul olijad otsustavad valitsetavate küsimuste üle ilma, et need, kelle üle valitsetakse saaksid oma arvamust avaldada. Totalitaarne reziim- Totalitaarne režiim on poliitiline režiim, mis on kehtestanud ühiskonna üle totaalse kontrolli: ka need alad, mis on autoritaarses režiimis riigipoolsest kontrollist vabad, kuuluvad totalitaarses ühiskonnas kontrollitavate hulka. Klassikaline liberalism- Liberalism (ladina sõnast liberalis) ehk vabameelsus on suund majanduses, poliitikas ja filosoofias, mis lähtub kõigi inimeste vabadusest ja õigustest, mida kaitseb riik. Konservatism- Konservatism ehk konservatiivsus ehk alalhoidlikkus on enamasti demokraatlik parempoolne ideoloogia või mõtteviis, mis tugineb eelkõige traditsioonilistele väärtustele
DIKTATUURID EUROOPAS Miks tekkisid diktatuuririigid? 1)Muutused ühiskonnas- keskklass kaotas oma mõjuvõimu, tugevnes suurearvuline tööliskond; naistele anti valimisõigus. 2)Sõja mõju- inimesed olid harjunud karmikäelise riigivõimuga, ülistati juhte, kes lubasid tegutseda kindlakäeliselt ,karistada vaenlasi ja muuta inimeste elu paremaks. 3)Pettumine Versailles' süsteemis ei oldud rahul kehtestatud riigipiiridega ,leidsid toetust need juhid, kes lubasid ebaõigluse jõuga heastada oma rahvale. 4)Majanduslikud raskused- reparatsioonimaksed, kiire inflatsioon või tooraineallikate kadumine. Inimesed kaotasid usu demokraatiasse. Seda kasutasid ära poliitilised jõud, kes nõudsid karmikäelist tegutsemist ja lubasid võimule pääsedes elu kiiresti paremaks muuta ning rahvas uskus neid. 5)Terav riigisisene võimuvõitlus- poliitiliste erakondade omavaheline kemplemine ning üksteise mustamine põhjustasid samu...
NB! Mina ei vastuta teie hinde eest, ega spikerdamise süüdistuste eest. Palun mitte kõiki vastuseid sõna-sõnalt pähe õppida, lihtsalt oleks kummaline, kui kõik tööd oleks samasugused. Ajaloo KT II rühm 1. Kes on pildil? Lisaks kirjuta ka partei, mille eesotsas ta oli ja riik, mida ta juhtis. Vladimir Lenin, kommunistlik partei, Venemaa Jossif Stalin, kommunistlik partei, Venemaa Adolf Hitler, Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei, Saksamaa Benito Mussolini, Rahvuslik Fasistlik Partei, Itaalia Pilte vaadake õpikust. 2. Kellest käib jutt? 1. Sai kommunistliku partei peasekretäriks võimuvõitluse tulemusena, kui oli oma konkurendid kõrvaldanud V: Jossif Stalin 2. Vaesest sepa perest pärit mees, kes lubas muuta Itaalia sama võimsaks kui oli olnud Rooma impeerium. V: Benito Mussolini 3. Läbikukkunud kunstnik, hea kõnemees,...
kergitada riiki teistest tähtsamale. Mõned riigid olid olnud demokraatsed juba kaua aega varem ja rahvas oli sellise riigijuhtimisega väga rahul. Enamus diktatuursetes riikides ei teadnud demokraatlikust riigikorrast eriti midagi ja nii nad pidasidki diktatuuri täiesti normaalseks. Diktatuuride iseloomulikuks jooneks oli inimõiguste rikkumine ja inimeste pidev hirmu all hoidmine. On olemas kahte erinevat liiki diktatuuri autoritaarne ja totalitaarne. Autoritaarses riigis on kogu võim koondunud ühe isiku või väikese grupi kätte, kellel on ühtne ideoloogia. Rahval pole õigust osaleda riigi juhtimises ja seadusi saavad muuta ainult valitsejad, nii kuidas neile parem on. Totalitaarne riigikord on veel ragem kui autoritaarne. Selles lisanub peale autoritaarsete tunnuste veel kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. Enamus Euroopa diktatuure olid autoritaarsed, aga totalitaarse riigikorraga olid Venemaa ja Saksamaa.
Mis iseloomustab Tänapäeva demokraatliku ühiskonda? 1) Rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises 2)kodanikuvabaduste ning 3)kodanikeõiguste olemasolu 8. Selgita mis ja kuidas soodustas demokraatia kriisi tekkimist? Majanduskriis soodustas kriisi teket, kuna inimestel oli raske elu ja nad soovisid kindla käelist juhti kes lööks korra majja. 9. Mis iseloomustab autoritaarset ja totalitaarset diktatuuri? Autoritaarne: Autoritaarses riigis on kogu võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi, rahval ei ole mingit võimalust osaleda riigi juhtimises. Totalitaarne: Totalitaarset ühiskonda iseloomustavad lisaks võimu koondumisele ühe isiku või rühma kätte ka kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. Sellega kaasnesid inimõiguste
Diktatuurid Euroopas Miks tekkisid diktatuurid? I maailmasõjas tõestasid demokraatlikud riigid oma elujõudu ja suutlikkust raskest olukorrast välja tulla. Võitjate eeskuju innustas paljusid teisi riike valima samuti demokraatlik riigikord. Kuid pahatihti ei suutnud demokraatia lahendada riikide ja nende elanike ees seisnud raskeid probleeme. Tekkis pettumus ning demokraatlike ideede mõjuvõim langes järsult. Seda on nimetatud demokraatia kriisiks ning selle kriisi tekkimist soodustasid mitmed tegurid. 1. Muutused ühiskonnas. Keskklass kaotas oma senise võimu. Suurearvuline töölisklass sai tänu valimisõigusele võimu juurde. Naised said valimisõiguse. Nii tekkisid uued suured valijate rühmad, kelle rahulolematust suutsid tulevased diktatuurid edukalt ära kasutada.. 2. Sõja mõju. Paljudes riikides ka demokraatlikes riikides olid inimesed sõja- aastatel harjunud karmikäelise riigivõim...
1. Mis on demokraatia? Mis iseloomustab demokraatlikku ühiskonda? Nimeta tähtsamad demokraatlikud riigid maailmas 1920.-30. aastail. Demokraatia tähendab rahvavõimu. Tänapäeva demokraatlikku ühiskonda iseloomustab rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamisel, kodanikuvabaduste ning kodanikuõiguste olemasolu. Tähtsamad demokraatlikud riigid olid 1920.-30. aastail USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia. 2. Mis on diktatuur? Miks tekkisid Euroopas 1920.-30. aastail diktatuurid? Diktaktuur (käskima, ette kirjutama) tähistab valitsemisvormi, milles juhil ehk diktaatoril on kas piiramatu või peaaegu piiramatu võim otsuste tegemisel. Sõja-aastatel olid inimesed harjunud karmikäelise võimuga, mis jäikusest ning vägivaldsusest hoolimata suutis tõhusalt riiki juhtida. Ka rahu ajal leidsid rahva seas poolehoidu need juhid, kes lubasid tegutseda kindlakäeliselt, et inimeste elu paremaks muuta. Sõjajärgsed raskused ning 192...
Näited demokraatia laienemise kohta pärast I ms Laienes valimisõigus ja uued loodud riigid olid valdavalt demokraatlikud. Liberaalid Kaitsesid isiksuse vabadusi ja vabaturumajandust, konservatiivid pooldasid r iigi mittesekkumist majandusellu. Sotsialistide ja sotsiaaldemokraatide arvates pidi riik toetama abivajajaid. Weimari vabariik Saksamaal sai alguse 1919 aastal, kui võeti vastu põhiseadus, miss järgi Saksamaa kuulutati demokraatlikuks vabariigiks. Mille poolest on sarnased kommunistide ja fasistide arvamused dem. kohta? Mõlemad leidsid, et demokraatia ei toimi ja diktatuur on parem valitsemisviis. Suurbritannia areng Riigikord: demokraatia, konstitutsiooniline ehk parlamentaarne monarhia. Majandus: 1920 algas majanduslik tõus, sisse veeti toiduaineid, muret tekitas suur tööpuudus, tehnika oli vananenud. Parteid ja poliitiline elu: seadusi võttis vastu parlament. Tööerakondlased muutusid konservatiividele tõsiseks vastasteks. P...
Aasia, aafrika, ladina-ameerika arengmaailmasõjavahel: sarnasused-võitlus koloniaalikkest vabanemise eest, ladina ameerika võitlus USA mõjuvastu. Erinevused:türgist sai vabariik, hiina (sisemised pinged, kodusõda, kommunism) , jaapani soov saada Aasias hegemooniks. Kunst kirjandus, filosoofia peegeldasid pessimismi, lootusetust.Tundus et kõik inimväärtused olid peapeale keeratud. Kõike naeruvääristati. Kultuur riigi teenistuses: kultuur dem riigis sai areneda, autoritaarses riigis oli riigi mõjuvõimuses , seda kasutati propaganda vahendina . 1920-30a versaille rahulepingu tingimusi enam ei jälgitud, SM versaille rahulepingu revideerimine(30ndatel) Stalin: maakaitsevõime-orjenteerus sõjatööstuse arengule, kõige tugevam riik. Inimeste heaolu-tööpuudust polnud(töökohustus), inimeste heaolu allutatud riigi vajadustele, inimeste teadmatus(ei osatud rohkem loota). Välispoliitika:sekkus hiina sündmustesse, aitas
töötasu ning isolatsioonipoliitika. 9) Võrdle Inglismaad ja Prantsusmaad kahe maailmasõja vahel (majandus, sisepoliitika, välispoliitika) – Mõlemad väljusid sõjast võitjatena. Inglismaa tähtsus maailmamajanduses vähenes, Prantsusmaa tõusis tugevalt. Inglismaal oli aeglane kaasaminek uutele tehnoloogitatele ja tööstusharudele, Prantsusmaast sai tööstusriik. Briti Rahvaste Ühendus. 10) Mille poolest erinevad autoritaarne ja totalitaarne riik? – Autoritaarses on ei vägivallale, totalitaarses hirmuvalitsus. Natsionaalsotsialistlik Saksamaa. Nõukogude Liit. 11) Millised olid diktatuuride tekke põhjused? – Kergesti manipuleeritavate rahvahulkade kaasamine poliitikasse, pettumine Versailles’ süsteemis, pettumine demokraatias ja selle ebastabiilsus, majanduslikud raskused. Diktaatorid olid head kõnemehed. 12) Miks oli autoritaarne valitsemisviis Ida-Euroopas 1920.- 1930.aastatel nii populaarne
DIKTATUURID Iseseisev töö 9 klass Töö sisu 1) Selgita diktatuuri mõiste ja jagunemine (2) Diktatuur on autokraatlik valitsemiskord, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim. Diktatuuril puuduvad seadused, mis piiravad diktaatori tegutsemis ala. Diktatuurid jagunevad kaheks: autoritaarne ja totalitaarne. 1.2) Autoritaarses riigis on koondunud kogu võim ühe isiku või väikese rühma kätte, seaduseid muudavad valitsejad oma tahtmise järgi ning rahval ei ole sõnaõigust ning nad ei saa osaleda riigi juhtimises. 1.3) Totalitaarset riigi iseloomustavad lisakas võimu koodnumisel ühe isiku või rühma kätte ka kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. Sellega rikuti aga ka inimeste õigusi ning neid hoiti pideva hirmu all
Esimeses maailmasõjas ja enne seda oli levinuimaks valitsemisvormiks demokraatia. Demokraatia (kreeka k. demos rahvas ning kratos - võim) on valitsemisvorm, mille tunnuseks on rahva osalemine poliitikas. Demokraatia otsene vastand on diktatuur, mis on autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil e. diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel. Mitte millegagi piiratud, seadustega kitsendamata, jõule toetuv võim. Diktatuur jaguneb kaheks: autoritaarne ning totalitaarne diktatuur. Autoritaarses riigis on kogu võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi, rahval puudub õigus osaleda riigi juhtimises. Totalitaarset diktatuuri iseloomustavad lisaks võimu koonumisele ühe isiku kätte ka kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimete üle, mille kaasnesid inimõiguste rikkumine ja inimeste pidev hirmu all hoidmine, mis saavutati näiteks küüditamisega. Peale I maailmasõda oli Itaalias ja mujal maailmas olukord ränk
Sõja- ja sellele järgnenud aastatel sai kõige rohkem kannatada keskklass, kes kaotas poliitilise, ühiskondliku ning ka majandusliku mõjuvõimu. Kui keskklass nõrgenes, siis tööliskont tugevnes, mõjutades riigis toimuvaid protsesse. Vilets majanduslik olukord, rahvaarvu kasv ning USA-sse sisserände piirangud tõid tulemuseks sotsiaalprobleemide ning tööpuuduse suurenemise, lisaks veel sõjas kaotanud riikide raskused (inflatsioon). Rahvas eelistas tsentraliseeritud riigivõimu. Autoritaarses riigis on kogu võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, rahval ei ole võimalik osaleda riigi valitsemises. Totalitarismi iseloomustab peale tugevasti tsentraliseeritud riigivõimu ka kontroll kodanike mõttevabaduse ja väljendusvõimaluste üle ning inimõiguste rikkumine ja inimeste pidev hirmu all hoidmine (nt. fasistlik Itaalia, natsionalistlik Saksamaa, kommunistlik NSV Liit). Mitmeparteisüsteem oli asendatud juhikultuse, ühepartei ja ideoloogia ainuõigusliku seisundiga
1.Mis olid peamised pingekolded 1. maailmasõja järel? Selgita. Saksamaa- polnud rahul Versailles´ rahulepingu tingimustega, sest luges neid ebaõiglaseks. Ungari- pidi loovutama enamiku oma seinisest territooriumist ning pidas seda mõistagi ülekohtuseks. Itaalia- jäeti ilma territooriumitest ja kolooniatest, mida enda omaks pidas. 2. Kominterni eesmärgid- muuta kogu maailm kommunistlikuks; ülemaailmse nõukogude vabariigi loomine Mida tehti nende saavutamiseks? Rahastas ettevalmistusi riigipöördeks mitmes Euroopa riigis. Organiseeris relvastatud mässud Poolas, Bulgaarias, Eestis (kuid need ebaõnnestusid). 3. Mis oli Dawesi plaan? Mis olid selle rakendamise tagajärjed? Dawesi ettepanekul kergendati sakslaste repratsioonikoormat ning pikendati maksete tasumise tähtaegu. Rahandus stabiliseerus, majandus pöördus ülesmäge kogu Euroopas, inimeste elujärg hakkas paranema. 4. Millal toimus Locarno konverents? Milles seal kokku lepiti? 1925. aasta...
KORDAMISKÜSIMUSED 9. KL. KONTROLLTÖÖKS Demokraatia, diktatuur, fasism, natsism 1. Demokraatia: · demokraatia mõiste ja iseloomulikud jooned (õp. lk 30), 1. Demokraatia on rahvavõim. Seda iseloomustavad : Rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises kodanikuvabaduste ning kodanikuõiguste olemasolu · nimeta tähtsamad demokraatlikud riigid maailmas 1920.-30. aastail (õp. lk 30), Suurbritannia, USA, Prantsusmaa, Uus-Meremaa · peamised demokraatlikud liikumised Euroopas 1920-30ndail nimetus, selgitus (lk 31), Liberalism uuendustele vastuvõtlikum, kaitsesid isiksuse vabadust ja vabaturumajandust Konservatism Nende arvates oli hea ajaloos läbi proovitu, seepärast ei tormanud kõike muutma. Kaitsesid vaba turgu ja pooldasid riigi mittesekkumist majandusellu. Sotsialistid ning Sotsiaaldemokraadid -kaitsesid tööliskonna huve, riigi kohus oli toetada abivajajaid, rikastele pi...
Demokraatia, diktatuur, fasism, natsism 1. Demokraatia: Demokraatia tuleneb kreekakeelsetest sõnadest ja tähendab rahvavõimu. iseloomulikud jooned (õp. Lk 30): kodanikuvabadus, kodanikuõiguste olemasolu, rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises. nimeta tähtsamad demokraatlikud riigid maailmas 1920.-30. aastail (õp. Lk 30): Prantsumaa, Suurbritannia, USA peamised demokraatlikud liikumised Euroopas 1920-30ndail nimetus, selgitus (lk 31): Liberalism: Kujunes Inglismaal 19. saj. I poolel. Liberaalid olid uuendustele vastuvõtlikumad, kaitsesid isiksuse vabadusi ja vabaturumajandust. Pärast I maailmasõda kaotasid Euroopa maades oma senise mõju. Konservatism: Kujunes Inglismaal 19 saj. I poolel. Konservatiivide arvates oli hea see, mis oli ajaloos juba läbi proovitud. 19. saj. lõpul hakkasid ka rohkem kaitsma vaba turgu ja pooldama riigi mittesekkumist majandusellu. Sotsialism: Ühiskond, kus ...
ja nõudsid diktatuuri, mis hävitaks arengu vaenlased ja viiks riigi majanduslikule õitsengule- kommunistlik liikumine, fasistlik ja natsionaalsotsialistlik liikumine. Tunnusjooned:1) uute kergemini manipuleeritavate e suunatavate rahvakihtide kaasamine poliitilisse ellu 2)pettumine Versailles süsteemis 3)pettumine demokraatlikus riigikorralduses, igatsus kõva käega valitsuse järgi 4)majanduslikud raskused, elujärje parandamine. Autoritaarses riigis on enamik võimust koondatud ühe isiku või isikute väikese rühma kätte, poliitiliste erakondade tegevus on kas lõpetatud või piiratud, rahval puudub otsene võimalus oma juhtide otsuseid mõjutada, riigid tähtsustavad konservatiivseid väärtusi ega propageeri vägivalda riigi ees seisvate probleemide universaalse lahendusena. Totalitaarne riigikorraldus on diktatuur, lisaks võimu koondamisele
peaaegu kolm korda. Valimas said käia nüüdsest ka naised. Sõjast väsinud inimesed lootsid, et demokraatia aitab ületada kiiresti majandusraskused ja poliitilised segadused. Peagi aga nähti, et majandusliku õitsengut ei ole ning kaotati usk demokraatiasse. See pettumus aitas kaasa aga mittedemokraatlike liikumiste tekkele ja levikule. Väideti, et vaid diktaktuuriga on võimalik kindlustada majanduslik õitseng. Diktaktuursed riigid jaotuvad kaheks: autoritaarsed ja totalitaarsed. Autoritaarses riigis on kogu võim koondatud ühe isiku või rühma kätte, kes tegutsevad vaid oma tahtmiste järgi. Rahval ei ole aga mingit sõnaõigust, mis on veidi karm, kuid diktaktuurile väga põhiline. Totalitaarses riigis oli aga võimul kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. Hirmutati pidevalt inimesi küüditamiste või surmalaagritega. Peale esimest maailmasõda oli Itaalia suurtes raskustes. Sõja-aastatest oli järgi jäänud suur
Mis on demokraatia ja mis on sellele iseloomulikud jooned? Demokraatia on rahvavõim, mida iseloomustab: 1. Rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises. 2. Kodanikuvabaduste ning kodanikuõiguste olemasolu. Mis on tähtsamad demokraatlikud riigid maailmas 1920-30? USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa. Mis olid peamised demokraatlikud liikumised Euroopas? Liberalism Uuendustele vastuvõtlikumad, kaitsesid isiksuse vabadusi ja vabaturumajandust. Konservatism Otsisid rohkem tuge mineviku kogemustest, kuid võtsid hiljem liberalistlikud vaated üle, saades nii juhtivaks paremerakonnaks. Sotsialism/Sotsiaaldemokraatia - Nimetati pahempoolseteks. Tahtsid varandulikku võrdsust elanike vahel ning muuta seda reformidega. Panna rikastele suured maksu, valimisõigus töölistele ja valitsus etteotsa. Kommunism klassivõitlus vaesed töölised ja talupojad rikaste ja relvastatud mõisnike vastu. Hirmuvalitsus. Fasism/Natisonaalsotsialism ...
Kordamine Demokraatiad ja diktatuurid 1920.-1930. aastatel 1. Demokraatia mõiste ja iseloomulikud jooned (lk. 30) Demokraatia on valitsemisvorm, mille tunnuseks on rahva osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. 2. Diktatuuri mõiste ja iseloomulikud jooned (lk. 44-46, vihik) – ole valmis demokraatlikku ja diktatuurset ühiskonda võrdlema. Diktatuur on valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel. Mitte millegagi piiratud, seadustega kitsendamata, jõule toetuv võim. 3. Peamised demokraatlikud ja mittedemokraatlikud liikumised Euroopas 1920- 30ndail – nimetus, selgitus (lk. 31-32) Liberalism (vabameelne- inimesevõrdõiguslikkus, vabadus) konservatism (alahoidlik- järgitakse traditsioone ja ajalooline järjepidevus) ja sotsialism (sotsiaalnevõrdsus). Mittedemokraatlikud on kommunism (ühiskond, kus inimesed on varaliselt võrdsed, p...
Esindus- ja otsene demokraatia Esindusdemokraatia- demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu valitud esindajate ja esinduskogude vahendusel. Otsene demokraatia- demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu vahetult rahvahääletuse teel. Monarhiad ja vabariigid Monarhia ehk päritava võimuga riik tähendab veresuguluse alusel päritavat ainuisikulist võimu. Vabariik ehk valitava võimuga riik tähendab seda, kus valitakse president tavaliselt 4-5 aastaks. Siirdeperiood Periood, mil kestab üleminek ühelt valitsemiskorralduselt teisele. Demokraatlikud riigid Võim on on mitmesuguste asutuste ja ametikandjate vahel jagatud. Seda nim. võimude lahususeks. Parlamentaarse demokraatia puhul valib parlamendisaadikud rahvas otsestel valimistel ja parlament valib omakorda presidendi. Presidentaalse demokraatia puhul valib rahvas otse nii parlamendi kui presidendi. Autoritaarsed ja totalitaarsed riigid Autoritaarses riigis pole rahva osaluseks niisuguse...
1. Miks tekkisid diktatuurid? Nimeta vähemalt 6 põhjust ning seleta need lahti Muutused ühiskonnas(noored+naised+töölised said valida), sõja mõju, pettumine Versailles süsteemis, majanduslikud raskused, teravd riigisisene võimuvõitslus, valimskümnise puudumine. 2. Mille poolest erineb totalitaarne diktatuur autoritaarsest diktatuurist? Kuivõrd levinud olid diktatuurid Euroopas 2 maailmasõja vahelisel ajal? (vt kaarti lk 44) Autoritaarses (parem) riigis on kogu võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, rahval ei ole võimalust osaleda valitsemises. Totalitaarses lisaks rühmale või isikule koondunud võimule on seal ka kontroll inimeste mõtteavalduste ja väjendusvõimaluset üle. Enamus olid diktaktuurid. 3. Nimeta diktatuurile iseloomulikke tunnuseid (vähemalt 7) ning võrdle neist tunnustest lähtuvalt diktatuuri ja demokraatlikku ühiskonda. Too näiteid diktatuurile iseloomulike tunnuste kohta Itaaliast, Saksamaalt või ...
vaenlased ning see viiks neid majanduslikule õitsengule Esimenena kujunenud kommunislik liikumine soovis kehtestada töölisklassi diktatuuri ning tahtis hävitada kodanluse Fasistlik ja natsionaalsotsalikstik liikumine tahtis rahvusluse ühtsust Diktatuuride tekkele aitas kaasa sõjajärgses maailmas toimunud muutused Autoritaarsed ja totalitaarsed riigid Autoritaarses riigis on enamik võimu koondunud ühe isiku või väikese isikute rühma kätte, poliitilised erakonnad on kas keelatud või piiratud, rahval puudub võimalus juhtide otsuseid mõjutada. Tähtsaks konservatiivsed väärtused, ei propageeri vägivalda riigi ees seisvate probleemide lahendusena, riigikorraldus pole diktatuur Totalitaarses riigis on riigikorraldus diktatuur. Võim koondunud ühe juhi ja tema alluvate kätte, kontroll kogu inimese elu üle
Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia? Demokraatia on rahvavõim. Demokraatlikku ühiskonda iseloomustavad rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises, kodanikuõiguste ja kodanikuvabaduste olemasolu, valimisõiguse suurenemine. Diktatuuride iseloomulikuks jooneks on inimõiguste rikkumine ja pidev hirmu all hoidmine. Diktatuure jagatakse autoritaarseteks ning totalitaarseteks. Autoritaarses riigis on kogu võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, rahval ei ole võimalusi osaleda riigi juhtimises, seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi. Totalitaarses riigis lisandub sellele kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. Enamik Euroopa diktatuure olid autoritaarsed. Esimese maailmasõja tagajärjel muutus maailma poliitiline kaart ning paljude maade siseriiklik elukorraldus. Maailmasõda näitas, et suured keisririigid, kus puudus täielik
AJALUGU II MS SÜNDMUSED KUUPÄEVADEGA: 1. Molotov-Ribbentropi pakt 1939 2. Teise Maailmasõja algus 1.september 1939 3. Nõukogude Liit tungin Poolale kallale 17. september 1939 4. Viiakse läbi esimene küüditamine Eestis 14. juuni 1941 5. Saksamaa tungib kallale NSV Liidule 22. juuni 1941 6. Põhja-Prantsusmaal avatakse Teine Rinne 6. juuni 1944 7. Saksamaa kapituleerus, lõppes sõda Euroopas 8. mai 1945 8. Jaapan alistus, lõppes Teine Maailmasõda 2. september 1945 ISIKUD: · STALIN- NSV Liidu partei- ja riigijuht, osales Teherani, Jalta ja Potsdami konverentsidel. · HITLER- Saksamaa füürer, raamatu ''Mein Kampf'' autor. · CHAMBERLAIN-Briti poliitik, Mü...
1 http://miksike.ee/documents/main/referaadid/diktatuurid_tundmatu.htm ressiivsed ja territoriaalsele laienemisele suunatud. 2 Kuulsamad diktaatorid on Führer Adolf Hitler, ametliku tiitliga Saksamaa kantsler ja tiitliga riigipea, duce Benito Amilcare Andrea Mussolini, oli Itaalia peaminister ja diktaator ning ta juhtis Saksamaa marionettvõimuna Itaalia Sotsiaalset Vabariiki, vozdj narodov Jossif Vissarionovits Stalin oli Nõukogude Liidu diktaator. 3 Autoritaarses diktatuuris on võim koondunud ühe isiku või väikese gurpi ini- meste kätte. Nad muudavad seadusi ja rahvas ei saa valimistel osaleda. Totalitaarse diktatuuri tunnused: võim kuulub ühele parteile, kodanlikud vabadused piiratud, inim- õiguste rikkumine, repressioonid, juhikultus, suur võim sala-ja julgeolekuorganitel, majandus riigi kontrolli all. Itaalias, Saksamaal ja NSVLs on kõigil totalitaarne dikta- tuur. 4 Diktauuri juht toetus valitsevale parteile
Meediateooriad kommunikaator Sõnum on sõnum saatja kohta, see on saatja arusaam sündmustest, see ei ole tegelikkus. Sõnum on alati eneseväljendus. Meedia on institutsioon, institusioon kindlustab et inimesed tegutsevad kindlas olukorras kindlal viisil. Institutsioonid võimaldavad inimestel tegutseda koos, et käitutakse mingis olukorras ühte moodi. indiviid on organisatsioonis rollitäitja, indiviid võib täita erinevaid rolle. Rollitäitja on seotud ülesande ja tegevusega. - Individuaalsed toimijad: - Kollektiivsed toimijad: sõltuvad oma liikmete eelistustest ja on nende polt kontrollitud nt erakonnad, sotsiaalsed ühendused - Korporatiivsed toimijad: üksikisikute organisatsioon Iga üksikisik täidab sotsiaalsetes institutsioonides erinevaid rolle. Nt earollid, soorollid, klassirollid Aktant(rollitäitja) ja indiviid on erinevad Ind...
on peaaegu sama, kuid siiski on kahel reziimil olulisi erinevusi. Tänapäeval võime üldjoontes eristada totalitaarseid, autoritaarseid, demokraatlikke ja üleminekureziime. Reziimide puhul võime omakorda eristada militaarseid, posttotalitaarseid, ühe partei jt reziime. Võrdleme järgnevalt kaht reziimi totalitaarset ja autoritaarset demokraatliku reziimiga. Kui totalitaarse reziimi puhul on ühiskond täielikult riigivõimu kontrolli all, siis autoritaarses riigis on teatud valdkonnad riigivõimu totaalsest reglementeeritusest vabad. Riikide ajalugu on tõestanud, et totaalse poliitilise ja vaimse elu reglementeerituse juures võib eksisteerida üsna suur autonoomia majandussfääris (näiteks ei riigistata kõiki tootmisvahendeid). Kui totalitaarses reziimis kuulutatakse igasugune teisitimõtlemine ning legaalne opositsioon väljaspool seadust olevaks, siis autoritaarne reziim lubab sageli teatud piirides
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
