(representatsioon); 2) narratiiv esitab üht või mitut sündmust; 3) narratiivil on topeltkronoloogia või temporaalsus (st,et narratiivide analüüsis eristatakse vähemalt kaht tasandid: lugu ja selle esitlust) - niihästi esitatavad sündmused kui nende esitus rulluvad lahti ajas: 4) sündmused toimuvad inimtaoliste olenditega, kellel on omad soovid ja tõekspidamised; 5) narratiivil peab olema jutustaja või vähemalt mingisugune mediatsioon, vahendav instants. 13. Kirjandusteaduse vaatepunkt Kirjandusteose vaatepunkt on paik või teadvus, kust teose sündmustikku nähakse. Kirjandusteose jutustaja on hääl, mis edastab teose sündmustikku. Kui romaan on kirja pandud mina-jutustusena, on olukord lihtne: mina-jutustaja kõneleb toimunust oma vaatepunktist lähtudes. Mina-jutustus on alati piiratud vaatepunktiga jutustus. Selline jutustus edastab sündmustikku ühe tegelase vaatepunktist, jättes avamata teiste tegelaste siseelu
1) narratiiv on esitus (representatsioon); 2) narratiiv esitab üht või mitut sündmust; 3) narratiivil on topeltkronoloogia või -temporaalsus niihästi esitatavad sündmused kui nende esitus rulluvad lahti ajas. Neile kolmele võiks lisada veel kaks tingimust: 4) sündmused toimuvad inimtaoliste olenditega, kellel on omad soovid ja tõekspidamised (intentsionaalsed hoiakud); 5) narratiivil peab olema jutustaja või vähemalt mingisugune mediatsioon, vahendav instants. Mis on süzee ja faabula? - SÜZEE (tekst) sündmused on esitatud toimumise järjekorras FAABULA (lugu) sündmused on ajalis-põhjuslikus järjekorras Klassikalise (suletud) narratiivi skeem 1. Sissejuhatus 2. Sõlmitus 3. Pinge tõus 4. Kulminatsioon 5. Pööre 6. Lõpppinge 7. Lahendus Millist tüüpi proosateosele on see omane? see on omane klassikalisele realistlikule proosateosele
vaidluspoolte poolt määratud isik. Lepitaja on erapooletu isik, kes toetab osapoolte suhtlust vaidlusele lahenduse leidmisel. Ta võib nõustajana esitada ka omapoolse lahendusettepaneku, kuid viimane otsustusõigus jääb siiski osapooltele. Lepitusmenetluses tehtud otsus on pooltele täitmiseks kohustuslik. Kui kokkuleppe pool keeldub oma kohustuse täitmisest, võib pöörduda kohtusse. Lepitusmenetluse plussideks kohtumenetluse ees on odavus, kiirus ja konfidentsiaalsus. Mediatsioon tähendab vaidluse lahendamise menetlust, mille puhul vaidlevad pooled paluvad vahendajal ehk mediaatoril anda sõltumatu hinnangu probleemile, abistada pooli läbirääkimistel lahenduse leidmiseks ja pakkuda välja õiglane lahendus. Niisuguse lahendusviisi peamine eeldus on vaidlevate poolte kokkulepe ja vahendaja erapooletus. Vahekohtumenetlus on samuti alternatiivne vaidluste lahendamise viis. Kuna vahekohtu koosseisu
loobuda. Või siis töövõtja pole kavatsenudki tööd lõpetada, vaid lihtsalt kahe suurema projekti vahel oma töötajaid töös hoida ja palgaraha teenida (töö ei pruugi olla ebakvaliteetne). Tellija peab leidma uue töövõtja (kulub aega ja tekib garantii küsimus). 10. Ehituse tööettevõtulepingu konflikti lahendamise võimalik metoodika Vaidluste kohtuväliseks lahenduseks on näiteks mediatsiooniteenus. Mediatsioon on kohtuvälise kokkuleppe saavutamise menetlus. Pooled valivad ühiselt erapooletu lepitaja ehk mediaatori, kes vahendab poolte vahel kokkuleppe saavutamist. Mediaator ei tee ise otsust ega esine n-ö õigusemõistja rollis, vaid suunab pooli otsuse tegemisele. Tulemiks peaks olema poolte konsensus vastavas vaidlusküsimuses, mis vormistatakse juriidiliselt korrektse kokkuleppena. Sisuliselt on konflikti ilmnemisel (asi ei vasta lepingus sätestatud nõuetele) võimalik tellijal nõuda töö
annaabi.ee 
