Tartu Kutsehariduskeskus Ärinduse- ja kaubandusosakond Emmi Ojala KAUBAVEO KORRALDAMINE ARVUTIL Iseseisevtöö Juhendaja Tiina Kraav Tartu 2010 1. KAUBAVEO LEPING Kaubaveolepinguga kohustub üks isik (vedaja) teise isiku (saatja) ees vedama vallasasja (veos) sihtkohta ning andma selle üle kolmandale isikule (saajale). Saatja kohustub selle eest maksma vedajale tasu (veotasu). Kaubaveolepingule kohaldatakse töövõtu kohta sätestatut, kui käesolevas jaos sätestatust ei
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Laboratoorne töö: KAHEASTMELISE TRANSISTORVÕIMENDI MODELLEERIMINE ARVUTIL ARUANNE Täitjad: Juhendaja: Ivo Müürsepp Töö tehtud: Aruanne esitatud: ............................................ Aruanne tagastatud: ............................................ Aruanne kaitstud: .............................................. ...................................... Töö eesmärk:
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ELEKTROONIKAINSTITUUT Egert Pärna Pooljuht komponentide simuleerimine arvutil laboratoorne töö juhendaja:Argo Kasemaa Tallinn 2008 Töö eesmärk Laboratoorse töö eesmärk on tutvuda integraalskeemi projekteerimisega. Töö käigus saadakse ettekujutus, kuidas tehakse kristallile elektroonikaelemendid ja kuidas muudetakse nende parameetreid mõõtmete muutmise teel; tutvutati disainireeglitega, mis määravad skeemi minimaalsed mõõtmed. Loogikalülituste koostamine
Kahe arvuti ühendamine Wifi abiga. 1. Ühendada kaks arvutit omavahel pöördkaabli abil. 2. Tuleb installida wifi programm plaadi pealt mille saite kaasa wifi pulgaga. 3. Tuleb määrata ip-aadressid võrguühendused-atribuudid-internet protocol. Teise arvuti väikelüüs peab olema wifiga arvuti ip-aadress. Dns peab olema teises arvutis, wifi arvuti wifiühenduse vaikelüüs. 4. Välja lülitada Windowsi tulemüür ja lubada sisevõrgu kõik erandid. 5. Tuleb panna wifiga arvutisse kõikidesse lahtritesse linnukese , võrguühendused-atribuudid- täpsemalt-sätted-täpsemalt-võrguühenduse sätted. 6. Et, kaks arvutit oleksid ühenduses peab olema sama töörühm ehk Workgroup. 7. Arvuti millel on wifi pulk küljes tuleb määrata wifi seadisdusest luba jagada wifit teise arvutiga. 8. Kontrollimiseks et, internet oleks soovitud arvutis võtke lahti käsuviip ja trükkige ping www.neti.ee , kui pingimine ei õnnestu siis kontrollige eelmi...
Jõhvi ja Kohtla-Järve piirkonnas on kokku vaid paar automaatpesulat ja seetõttu on ka ootejärjekorrad pesulates tihti väga pikad. Sellest ka idee automaatpesula loomiseks. Leidsin, et kõige sobivamaks asukohaks oleks pesula rajamine Jõhvi Rakvere tänavale, kuna see jääb linna sõites teeäärde ja sissesõit on mugav. Pesula on avatud kõik päevad nädalas. Tööle on vaja kahte klienditeenindajat, kelle ülesanneteks on klientidega suhtlemine, pesuseadmete juhtimine arvutil ehk pesurežiimi määramine ja üldine korrashoid. Ettevõtte loomiseks on vaja ehitada hoone, soetada vajalik pesuseade. Hoone kogu pindala on 70,3m². Millest pesuruum on 43,7m², pumbajaam 6,6m² ning klienditeenindaja ruum 16m². Klienditeenindajate töö toimub graafiku alusel. Kokku on ettevõttes neli töölist: ettevõtte juht, kaasomanik ja kaks klienditeenindajat. 2. Ettevõtte üldandmed. Täida antud kast vajaliku infoga. Alustamisel FIE-na
vastu kui korda ei anna teha. 2) Arvutis internetipesa võib olla vigane. Järeldus: tuleb välja vahetada internetipesa terve vastu. 3) Interneti ruutel pole voolu all. Järeldus: ruuter tuleb ühendada vooluga. 4) Interneti juhe pole ühendatud arvutiga. Järeldus: interneti juhe tuleb ühendada arvutiga. 5) Pole wifi levi. Järeldus: tuleb leida koht, kus on wifi. 3. Arvutist ei tule heli. 1) Arvutil pole drivereid. Järeldus: tuleb tõmmata vastava mudeli driverid. 2) Arvutil võib olla probleeme helikaardi tuvastamisega. Järeldus: tuleb aidata arvutil helikaarti tuvastada. 3) Helikaart võib olla valesti installitud. Järeldus: tuleb uuesti korralikult üle installida. 4) Kõlarid pole sisselülitatud. Järeldus: tuleb kõlarid sisselülitada. 5) Heli on mahakeeratud. Järeldus: tuleb heli kõvemaks keerata, et heli kuulda. 4
Minu unistuste arvuti on just see arvuti mis mul endal olemas on. Ma olen juba enda arvutiga tutvunud ja harjunud kasutama seda nii nagu mina seda oskan. Ma ei tahagi endale mingid teist arvutit, sest ma arvan, et just minu arvuti on mulle parim mis olemas on. Mina kasutan HP arvutit. Mulle on seda soovitatud palju ja öeldud, et see on just kõige parem arvuti ja ma usun et see on ka kõige parem. Mul on olnud teisi arvuteid, aga ükski pole nii väga meeldinud kui see. Minu arvutil on kaasas erinevad tarkvarad mida kasutada saan. Näiteks on viirusetõrjetarkvara, muu kaasasolev tarkvara, op.süsteem ja kontoritarkvarad. Viirusetõrjetarkvarana kasutan ma Kaspersky Internet Security tarkvara, sest seda on hea lihtne kasutada ja see on turvaline. Muidu oli arvuti tarkvaraga kaasas Symantec Norton Internet Security 2009 millel oli 60päevane proovi versioon, aga selle ma vahetasin kiiresti välja.
Me kõik teame, mis on arvuti, kuna see on peaegu kõigis kodudes praeguseks juba olemas. Arvuti on väga detailselt koostatud masin, mis on seitsmekümnendate paiku leiutatud ning kuni tänaseni üritavad erinevad teadlased üle maailma täiendada seda tehnoloogiaavastust, lisades sellele üha võimsamaid ning keerukamaid lisafunktsioone, mis nende arvates igal inimesel, kes vähegi kasutab arvutit, võiks teha ta elu kergemaks. Arvutil on väga palju plusse. See võimaldab meil teha tööd, nii kodus kui ka kontoris, mis on vägagi mugav. Käivitamiseks on vaja kõigest ühte nuppu ning juba hakkavad sinu kasutamisvõimalused tõusma. Sa saad teha esitlusi, arvutada, otsida internetist infot, kuna infohulk on internetis sama suur kui entsüklopeediates, kui mitte rohkem. Rohkem võib aga selle pärast olla, et uuemad uudised, faktid jms trükitakse kohe arvutisse
Arvuti - abimees või ajaraiskaja? Enamik inimesi teab, mis on arvuti ning oskab ka seda kasutada. Aina enam kasutatakse arvutit tööl, koolis, meelelahutuseks. Inimestele üldiselt meeldib arvuti. Aga kas arvuti on ikka nii hea? Kas elu oleks parem ilma arvutiteta? Nende ja paljude teiste küsimuste üle on kaua vaieldud. Arvutil on nii mitmeid plusse mõne raamatu või muu seesuguse ees: nimelt arvutiga on võimalik teha erinevaid esitlusi, otsida internetist infot. Internetist võib leida sama palju teavet kui entsüklopeediast, kui vahest isegi mitte rohkem. Internetti laetakse uued uudised ja faktid väga kiirelt üles, mis aitavad meil olla maailmas toimuvaga kursis. Juhul kui sul ei ole käepärast kalkulaatorit, siis on see arvutis kohe olemas ning võimaldab igasuguseid tehteid teha
.................................................................................... 1 SISSEJUHATUS’...................................................................................................... 2 Referaadi eesmärgiks on anda endale ja teistele vajalikud teadmised arvuti füüsilistest komponentidest. Ma püüan aruanda erinevatest arvuti osadest, et lugejad teaksid ja saaksid aru, mida üks või teine asi arvuti korpuse all teeb ja milliseid komponente võiks osta, kui peaks vanal arvutil mõne jupi välja vahetama............................................................................................................... 2 1 Arvuti füüsilised komponendid............................................................................ 3 a. Bios................................................................................................................. 3 b. Mälud.............................................................................................................
Arvuti abiline või ajaraiskaja? Iga inimene teab mis on arvuti, sest väga paljudel on see kodus olemas. Üha enam kasutatakse erinevatel töökohtadel ja meelelahutuses arvutit ning selle üle, kas see on hea või halb on kaua vaieldud. Kas arvuti on siis meie abiline või ajaraiskaja? Arvutil on väga palju plusse. Sa saad sellega teha tööd kodus, kui ka kontoris, mis on väga mugav ja hea.Arvuti võimaldab teha erinevaid esitlusi, arvutada ja otsida internetist infot, sest seal leidub sama palju teavet kui entsüklopeedias, kui isegi mitte rohkem.Internetti laetakse uued uudised ja faktid väga kiirelt ja operatiivselt üles, mis aitavad meil olla maailmas toimuvaga kursis. Juhul kui sul ei ole käepärast kalkulaatorit, siis on see arvutis
Arvuti abiline või ajaraiskaja? Iga inimene teab mis on arvuti, sest väga paljudel on see kodus olemas. Üha enam kasutatakse erinevatel töökohtadel ja meelelahutuses arvutit ning selle üle, kas see on hea või halb on kaua vaieldud. Kas arvuti on siis meie abiline või ajaraiskaja? Arvutil on väga palju plusse. Sa saad sellega teha tööd kodus, kui ka kontoris, mis on väga mugav ja hea.Arvuti võimaldab teha erinevaid esitlusi, arvutada ja otsida internetist infot, sest seal leidub sama palju teavet kui entsüklopeedias, kui isegi mitte rohkem.Internetti laetakse uued uudised ja faktid väga kiirelt ja operatiivselt üles, mis aitavad meil olla maailmas toimuvaga kursis. Juhul kui sul ei ole käepärast kalkulaatorit, siis on see arvutis
Internet Internet on laivõrk, mis koosneb paljudest omavahel ühendatud kohtvõrkudest. Kohtvõrk on selline arvutivõrk, kus kõik sinna kuuluvad arvutid saavad omavahel otse, ilma täiendavate võrguseadmeteta, näiteks ruuteriteta suhelda Kohtvõrk Kõik arvutid on omavahel otse ühendatud ja `näevad' teineteist ilma lisaseadmeteta ja suudavad omavahel suhelda Kohtvõrk (2) Omavahel suhtlemiseks TCP/IP võrgus peab igal arvutil olema IP aadress, mis on igal arvutil erinev, ning millejärgi arvuteid eristatakse. Kohtvõrkude ühendamine Kui kaks erinevates võrkudes asuvat arvutit soovivad andmeid vahetada, peab kõige lihtsamal juhul leiduma üks masin, mis asub korraga mõlemas võrgus ja mille kaudu andmed liiguvad. Erilisi, mitme võrguseadmega samaaegselt mitmesse võrku ühendatud aparaate, mis jälgivad ning suunavad andmevooge sobivalt edasi, nimetatakse ruuteriteks. Võrgumask - subnet mask
Eraldiseisev mõte arenda uueks lõiguks. Too näiteid: Arvuti on abiks ka tööalaselt, kuna teeb töö lihtsamaks ja mugavamaks. See väide pole vale ja tundub, et oleks ka põhjendatud (lihtsam ja mugavam). Kuid tegelikult tuleks siiski lahti seletada, kuidas see töö lihtsamaks ja mugavamaks teeb. Väldi sõnakorduseid: Nad arvavad, et nad on piisavalt targad ja nad ei vaja enam selle jaoks arvutit. Väldi pikki, mitut eri mõtet sisaldavaid lauseid: Arvutil on nii häid kui halbu külgi, see, kumma poolega rohkem kokku puutuda, sõltub inimesest endast. Parem oleks: "Arvutil on nii häid kui halbu külgi. See, kumma poolega rohkem kokku puutuda, sõltub inimesest endast." Väldi pidevat sõna mina kasutamist: Mina leian, et. Mina arvan, et. Piisab lihtsalt: "Leian, et. Arvan, et", kuna "mina" sisaldub juba tegusõna pöördes. Väldi sina-vormi kasutamist: Kõik oleneb sellest, kuidas sa oma aega arvutis kasutad ja mida sa
ülesanded läbi ning väljastada tulemused. 3. Kõvaketas on arvuti andmesäilitusseade, mis kasutab andmete talletamiseks pöörlevaid jäiku alumiiniumplaate. Andmeid loetakse ja kirjutatakse digitaalselt kodeerituna. 4. Arvuti mälu - on arvuti komponent, ajutine koht, kuhu arvuti salvestab andmeid (RAM ja ROM). 5. Arvuti ventilaator arvuti jahutaja. 6. Arvuti helikaart e heli adapter seade, mille abil arvuti väljastab või võtab vastu helisignaale. Võimaldab arvutil saata audio informatsiooni heliseadmetesse kõlaritesse, kõrvaklappidesse. 7. Arvuti videokaart e graafikakaart - seade, mis võimaldab arvutil saata graafilist teavet ja tekitab pildid ekraanil. 8. Arvuti võrgukaart e võrguliidese kontroller e LAN adapter arvuti riistvara komponent, mis ühendab arvuti arvutivõrguga . Uuematel arvutitel on võrguliides ehitatud emaplaadile. Korpuses olevad osad Toiteplokk annab arvuti osadele töötamiseks vajaliku elektrivoolu.
rist). 1.2 Seadistage mleam arvuti IP aadressid, arvuti- ja trhma nimed. 1) Seadista administrator parool: Start>Control Panel>User Accounts>Change an account> Administrator>Change my password>Sisesta parool igas arvutis (piisab kui on parool selles arvutis millest kaust jagatakse). 2) Seadista arvuti ja trhma nimed: Start>My Network Places>Set up something something network (wizard, klpsi lbi, seadista arvuti nimi, ja workgroup ja et file ja folder shareing oleks peal). Mlemal arvutil erinev nimi aga sama workgroup. Tahab, et teeksite restardi - tehke. 3) Start>My Network Places>View network connections>Parem klps ikoonil>Properties> Valige loetelu viimane element (Internet Protocol...)>Properties>Use following IP address> IP: 192.168.0.<81..95> (iga arvuti jaoks on reserveeritud 1 IP aadress, mille viimane bait arvutatakse valemiga 80+arvuti nr. arvuti pealt.) Subnet mask: 255.255.255.0 Default gateway: 192.168.0.1 Preferred DNS server: 193.40.240.3
Kaasaegne infotehnoloogia paelub oma määratute võimalustega, teeb paljud tööd lihtsamaks ning paljud tegevused huvitavamaks. Tööl on arvuti eelkõige töö ning järjest enam ka suhtlusvahend. Vabal ajal on arvuti ülesannete loetelu veelgi pikem. Kui meie igapäevaelu on järjest enam seotud ühe vaikselt suriseva saladusliku aparaadiga, tekib paratamatult küsimus: kas see võib ka meie tervist ohustada? Arvutiekraani mõju silmadele on üks enimlevinud ning vaieldud teema. Arvutil töötamise põhiliseks ebasoodsaks järelmõjuks olev diskomfort puudutab kõige sagedamini just nägemiselundit, olles tavaliselt küll ajutise iseloomuga ja möödudes pärast lühiajalist puhkust. Kui diskomfort on kestev pikema aja jooksul, võib ta olla tõsisema tervisehäire põhjuseks. Arvutitöö esitab kõrgendatud nõudmised nägemiselundile. Nägemist mõjutavad mitmed tegurid, näiteks: kiirgused;
Ülesanded arvutil lahendamiseks ja vormistamiseks 1. Arvuta avaldise täpne väärtus 2.) 3.) 2. Lihtsusta avaldised 3. Lahenda võrrandid 4. Lahenda võrrandisüsteem
.............................. 10.3. Tehniliste vahendite kasutamise eesmärgid.......................................................................................... 10.4. Efektiivse slaidi kujundamine............................................................................................................... 10.5. Posterettekanne..................................................................................................................................... 11. Arvutil vormistamine.................................................................................................................................... 11.1. Lehe formaat ja teksti paigutus............................................................................................................. 11.2. Teksti liigendamine............................................................................................................................... 11.3
............................... 12 10.3. Tehniliste vahendite kasutamise eesmärgid ..................................................................................... 12 10.4. Efektiivse slaidi kujundamine.......................................................................................................... 12 10.5. Posterettekanne ................................................................................................................................ 14 11. Arvutil vormistamine. ............................................................................................................................. 15 11.1. Lehe formaat ja teksti paigutus. ....................................................................................................... 15 11.2. Teksti liigendamine ......................................................................................................................... 15 11.3
Analüüsides teostatavaid operatsioone, ennustab see, milliseid vahendeid tuleb siirdada järgnevalt põhimälust puhvermälusse. Seega toimub pidev puhvermälu värskendamine, kuid üksnes puhverdatava põhimälu piires. Operatiivmälu Töötavaid programme ning töödeldavaid andmeid hoitakse arvuti sise- ehk operatiivmälus (RAM ). Sisemälu asub emaplaadil ja sinna kantud andmed kaovad, kui vool välja lülitada. Kui arvutil on operatiivmälu liiga vähe, võetakse kasutusele virtuaalmälu - operatiivmälu laiendus välismällu (enamasti kõvakettale). Kuna aga andmevahetus välismäluga on oluliselt aeglasem kui sisemäluga, siis kannatab tugevalt arvuti töökiirus. Programmide ja andmete pikemaajaliseks säilitamiseks kasutatakse arvuti välismälu. Välis- ehk püsimälu asub erinevatel andmekandjatel. Välismälu hoiab in fot (tarkvara ja andmed) ka sel ajal, kui arvuti on välja lülitatud.
KOKKUVÕTE Kokkuvõte töö täidetud eesmärkidest, raskustest. 6 KASUTATUD KIRJANDUS Autori nimede järgi tähestikulises järjekorras 1. Perekonnanimi, Eesnime täht. Raamatu pealkiri. Kirjastus, väljaandmiskoht aasta 2. Aljasmets, E. Heegeldamine ja kudumine. ,,Valgus" Tallinn 1988 3. Artikli peakiri, aadress, kuupäev, millal vaadati 4. Töö vormistamine arvutil http://www.ristiku.tln.edu.ee/opilased/oppematerjalid/too- vormistamine-arvutil/ (12.03.2009) 7 LISAD Lisa 1 Paigutus Ka lisas olevad asjad tuleb järjekorda panna, neile nimi anda ja siis tekstis viidata 8
....... 9 Kasutatud kirjandus...............................................................................................................................10 2 Mis on internet? Internet on ülemaailmne väiksemate kohtvõrkude ühendus, kus infovahetus toimub vastava standardse protokolli alusel (alates aastast 1983 kasutatakse TCP/IP protokolli). Igal Internetti ühendatud arvutil on oma kindel ja ainulaadne aadress, mille kaudu see arvuti on leitav. Seda aadressi kutsutakse IP-aadressiks, näiteks 193.40.25.160. Enamkasutatavatel arvutitel on peale IP-aadressi ka nimi, kuna seda on lihtsam meeles pidada. Nagu IP-aadresski koosneb nimi kolmest või enamast sõnast, näiteks tehnika.eau.ee. Neist esimene sõna on arvuti enda nimi, järgmine määrab alamvõrgu ja ee tähendab riiki, kus arvuti asub.
Arvatavasti on see serverite arvust mõnikümmend korda suurem, sest näiteks ülikoolides kasutab ühte serverit sageli kümneid ja sadu inimesi. 3 Mis on internet? Internet on ülemaailmne väiksemate kohtvõrkude ühendus, kus infovahetus toimub vastava standardse protokolli alusel (alates aastast 1983 kasutatakse TCP/IP protokolli). Igal Internetti ühendatud arvutil on oma kindel ja ainulaadne aadress, mille kaudu see arvuti on leitav. Seda aadressi kutsutakse IP-aadressiks, näiteks 193.40.25.160. Enamkasutatavatel arvutitel on peale IP-aadressi ka nimi, kuna seda on lihtsam meeles pidada. Nagu IP-aadresski koosneb nimi kolmest või enamast sõnast, näiteks ikt.khk.ee. Neist esimene sõna on arvuti enda nimi, järgmine määrab alamvõrgu ja ee tähendab riiki, kus arvuti asub.
Uurimustöö vormistusjuhend 1. Põhinõuded Uurimustöö vormistatakse arvutil, arvestades töö arvutil vormistamise nõudeid. Uurimustöö trükitakse valgele paberile formaadis A4 (210x297mm). Töö peab esitama kiirköitjas. 2. Töö tiitelleht peab kajastama järgmisi andmeid: õppeasutus, töö pealkiri ja liik (antud juhul uurimistöö), autori nimi, juhendaja nimi, töö kirjutamise koht ja aeg (Vt tiitellehe näidis). 3. Sisukord on töö alguses, tiitellehe järel. Sisukorras on kõik töö jaotised selles järjekorras, sõnastuses ja numeratsiooniga, nagu need esinevad töös endas
Arvuti eelistused ja vead Arvutil on need eelistused et sellega saab kõike asju kiiremini teha ja edasdada,kirju,sõnumeid jne. Arvutiga saab ka lihtsalt aega veeta näiteks kas või lihtsalt internetis olla ja uudiseid lugeda.Ja oma hindeid ja koduseid töid saab teha interneti abil. Aga arvutiga ei saa õppida ja seda ei sa ilma elektrita kasutada pikka aega kasutada. Minu arust on hea kui sul on arvuti mille abil saab korralikult oma asju teha
samas saad sa rahuldada väga palju vajadusi omades arvutit. Arvuti on info kandja, edastaja, säilitaja, koguja. Samuti ka meelelahutaja, töö- ja suhtlusvahend jne. Igal arvuti soovijal on omad nõudmised, põhiline on siiski suur mälumaht (siit ka kiirus), palju erinevaid funktsioone (CD/DVD mängija/kirjutaja, kaamera, bluetooth jm.), aku tööaeg, töökindlus, garantiiaeg, suurus ja ka välimus pole vähemtähtis. Et nõudmised on erinevad, siis on erinevaid tooteid väga palju. Igal arvutil on oma sihtgrupp, kelle vastavaid ootusi ta täidab. Meie valisime oma sihtgrupiks tava- ehk kodutarbija, kellele on oluline suhtlemine, isikliku info säilitamine (fotod, muusika jm.) ning muud igapäevased toimetamised internetis. Et tänapäeval ei taha enam keegi oma kõrget hinda maksva toa pinda täita suure protsessori ja monitoriga, siis valisime just sülearvutid oma huviobjektideks. Valiku tegime isiklike
Copy =Ctrl+C; Cut =Ctrl+X; Paste =Ctrl+V. Failide ja kaustade kustutamine Faili või kausta kustutamiseks tuleb see märgistada ja valida menüüst File korraldus Delete või kasutada klaviatuurilt klahvi Del. Käskude Cut, Copy, Paste ja Delete jaoks on olemas ka nupud nupuribal. Harjutusülesanded Kasutades programmide My Computer ja Windows Explorer abi, leia vastused järgmistele küsimustele: · Mitu flopiseadet on arvutil, mida hetkel kasutad? · Kas sellel arvutil on CD-seade? · Kas on võrgukettaid? Mis on nende nimed? · Mitu kataloogi asub arvuti kõvakettal (C:)? · Vali omal soovil mingi kaust ja leia sealt 1. suurim fail. Kui suur see on? Kirjuta ka leitud faili nimi ja asukoht! 2. viimasena muudetud fail. Millal seda viimati muudeti? Kirjuta ka faili nimi! · Kui suur on arvuti kõvaketta C: maht? Palju on sellel veel vaba ruumi? Kasuta menüüst File korraldust Properties.
ülesanded läbi ning väljastada tulemused. 3. Kõvaketas on arvuti andmesäilitusseade, mis kasutab andmete talletamiseks pöörlevaid jäiku alumiiniumplaate. Andmeid loetakse ja kirjutatakse digitaalselt kodeerituna. 4. Arvuti mälu - on arvuti komponent, ajutine koht, kuhu arvuti salvestab andmeid (RAM ja ROM). 5. Arvuti ventilaator arvuti jahutaja. 6. Arvuti helikaart e heli adapter seade, mille abil arvuti väljastab või võtab vastu helisignaale. Võimaldab arvutil saata audio informatsiooni heliseadmetesse kõlaritesse, kõrvaklappidesse. 7. Arvuti videokaart e graafikakaart - seade, mis võimaldab arvutil saata graafilist teavet ja tekitab pildid ekraanil. 8. Arvuti võrgukaart e võrguliidese kontroller e LAN adapter arvuti riistvara komponent, mis ühendab arvuti arvutivõrguga . Uuematel arvutitel on võrguliides ehitatud emaplaadile. Korpuses olevad osad Toiteplokk annab arvuti osadele töötamiseks vajaliku elektrivoolu.
puhul vähimatki progleemi, olgu selleks siis kahtlane kääksutamine, on ketas kasutuskõlbmatu..........................................................................................................................6 CD (Compact Disc) ehk laserketas on ketas, mis sisaldab optiliste meetoditega loetavaid digitaalandmeid. Laserplaatidel liigub tänapäeval enamus programme, entsüklopeediaid, andmebaase jm. CD-ketaste lugemiseks peab arvutil olema CD-ROM seade. Ühele laserkettale mahub sama palju infot nagu keskmisele kõvakettale, umbes 600 MB. Lugemine CD-lt on kiirem kui flopidelt. Laserkettalt lugemise kiirus on võrreldav kõvaketta lugemiskiirusega. Info kirjutamine CD-plaadile ei ole aga tavalise CD-ROM-seadmega võimalik. Laserketastele salvestamiseks nagu näiteks kõvakettast varukoopia tegemiseks on olemas eriseadmed..........................................................................................................
Ergonoomia ja ohutustehnika Ergonoomia all mõistan seda, et selle abil püütakse muuta töötingimusi selliseks, et inimene suudaks pikemat aega ning kvaliteetselt tööd teha. Ergonoomia on seotud tööohutuse ja töötervisehoiuga. Ohutustehnika all mõistan seda, et see on tegevus millega saab vältida ohtlike olukordi või ohtustehnikat järgides saab teha ohtliku tegevust turvaliselt. Arvutikaitse võtted: Minu arvutil on peal viirusetõrje. Kord kuus viin arvuti teeninduspunkti, kus see ära puhastatakse. Tundmatuid või siis kahtlaseid meile ei ava. Ei ava mulle saadetud kahtlaseid linke. Ei lae alla filme või muusikat tundmatult lehelt. Toiminguid tehes kui lööb ette teabekasti siis ei vajutada suvaliselt enterit vaid loen teksti läbi ning püüan aru saada kuidas ma toimima peaks.
............................................................................ 6 d) Arvuti võimsus........................................................................................7 e) Kokkuvõte...............................................................................................8 f) Kasutatud kirjandus................................................................................9 2 Sissejuhatus Mälu on arvutil üks tähtsaid osasid. Kõik sinu asjad salvestatakse kõvakettale, ning ilma mäluta ei saaks arvuti üldse tööle hakata. Arvuti juhtimisprogramm Windows salvestatakse kõvakettale, kui kõvakettaga midagi juhtub siis ei hakka Windows tööle. Enda dokumente on võimalik salvestada mitmele mälu seadmele, näiteks on viimastel aastatel välja arendatud selline seade nagu mälupulk. Mälupulgale saad sa salvestada asju oleneb muidugi kui palju, see sõltub mälupulga suurusest
kirjavahetust ning isiklikke faile soriksid võõrad. Aga sellele vaatamata on Internetis ikkagi väga palju avalikku materjali, kuhu saavad ligi kõik, kel Internetile ligipääs. Toodut nimetatakse avatud süsteemide põhimõtteks, selle kohaselt on põhimõtteliselt võimalik ligi pääseda kõikidele materjalidele ja teenustele, mis on vajaduse korral paroolkaitsega tõkestatud. Internet baseerub seega just avatud süsteemide põhimõttel. Igal Internetti ühendatud arvutil on ühene aadress, mis koosneb neljast numbrist vahemikus 0- 255. Tavaliselt on numbrid punktidega eraldatud, seega kujul 193.40.117.100. Seda neljanumbrilist aadressi nimetatakse arvuti IP-aadressiks ning sellest piisab arvuti võrgust "ülesotsimiseks" ükskõik kust maailma otsast, olgugi et Internet koosneb paljudest kokkuühendatud võrkudest. Teenused Internetis enimkasutatavad andmevahetusprotokollid on IP, TCP, UDP, DNS, PPP, SLIP,
5. Kirjand kirjuta musta või sinise tindi- või pastapliiatsiga. 6. Kirjandi pikkus on a) 10. klassis - kaks kuni kolm A4 lehekülge, b) 11. ja 12. klassis kolm kuni neli A4 lehekülge. 7. Kirjand kirjuta loetava käekirjaga, käekirja tõttu ebaselged kohad tõlgendatakse vigadena. 8. Parandused tee selgelt, tõmba maha terve sõna, ära kustuta ega paranda üksikuid tähti. 9. Korrektuurpliiatsit ja linti ära kasuta. 10. Arvutil kirjutatud ja esitatud kirjandit reeglina vastu ei võeta. 11. Peale nõutud tähtaega esitatud kirjandeid ei loeta ega tagastata, küll saab aga 0 punkti. 12. Kirjandit hiljem ja uuesti esitada saab aasta pärast. 13. Kui kirjand on esitamata, on kursuse hinne sõltumata teistest hinnetest ,,puudulik". 2007 Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium Aavo Jakobsoo
Sören Sõna 2013 ISELOOMUSTUS · Tehakse rütmimasinatel, · Süntesaatoritel, · Sämpleritel, · Arvutiga · Vokaal elektrooniliselt muundatud · Hüpnootilisena mõjuv rütm · Töödeldakse varem salvestatud muusikapalu. HOUSE · Tekkis 80. a paiku Chicagos · Ühendatud on nii disco, jazz, soul, funk kui ka latiinomuusika · Taktimõõt 4/4 · Võimaldab toota lugusid arvutil kodust väljumata TECHNO · Tekkis Detroitis · Tempokam · Tavaliselt ilma vokaalita · Eelkäijad elektropop ja soul · Originaallooming TRANCE · Elektrooniline tantsumuusika · Kujunes välja 90.al tehno'st · Ühised jooned ka ambient'i kui ka acid house'ga · Kõrvadele pehmem ja rahulikuma tempo ja rütmiga kui acid house BREAKBEAT
filosoof Gottfried Wilhem von Leibniz liitmismasinat Sai võimalikuks ka masina abil korrutamine 1820 hakkasid levima mehaanilised arvutusmasinad, kalkulaatorid prantslane Charles Xavier Thomas de Colmar leiutas masina mille abil sai korrutada, jagada, liita ja lahutada inglise matemaatika professor Charles Babbage (17991871) tõeline arvuti Esimese generatsiooni arvuti See oli 30 * 50 jala suuruse ruumi suurune ja kaalus 30 t Arvutil oli 18000 vaakum elektronlampi mida kasutati arvutuste teostamiseks kiirusel 5000 tehet sekundis. 1971 valmistas Intel esimese mikroprotsessori, nimega Intel4004 Intel4004'l oli 2300 transistorit, mis katsid 12 mm2 pinna Tänapäeva kiirete personaalarvutite eelkäija 1976 ehitasid Steve Jobs ja Steve Wozniak esimese Apple arvuti ühes Garaazis Kalifornias 1981 valmistas oma esimese personaalarvuti USA firma IBM 1984 esimene Macintoshi tüüpi arvuti
Ei pea kasutama kõiki punkte, võib toetuda mõnedele neist. Pikkus 1-2 A4 ...etendusest? 1. Kus? Millal? Mida vaatasin? (teater, lavastaja, näitlejad) 2. Hinnang lavastaja tööle 3. Hinnang näitlejate tööle, 3-4 täpsemalt, miks just selline? 4. Hinnang kunstniku tööle, lavakujundus, kas ja miks sobib? 5. Hinnang muusikalisele kujundusele, ka vaikus *6. Kui on erilised tehnilised võtted, kas on hea või halb? Miks? 7. Üldmulje asjast, enda arvamus Pikkus käsikirjaliselt ~1,5 A4, arvutil vähem Parempoolne äärejoon peab olema laiem Kõige peale Retsensioon, selle alla pealkiri ...näitusest? 1. Info - kes? Kus? Millal? 2. Mis näitus (maal, graafika jne)? Materjal, tehnika. 3. Kuidas? Stiil, mis hästi, mis halvasti, meeleolu, teema 4. Head tööd - miks just need? 5. Halvad tööd - miks just need? 6. Kokkuvõtteks midagi, enda muljed. Pikkus A4
riistvara rikke korral on arvutit lihtne asendada, kui seal peal ei paikne kasutajate andmeid kasutusmugavus Võrgufailisüsteemid on NFS (Network File System) SMB (Server Message Block) NFS NFS (Network File System) on võrguprotokoll, mille abil on võimalik NFS serveriga ühenduda ja sealsetele failidele ligi pääseda samamoodi kui need asuksid kohalikus arvutis. NFS toimimiseks peab serveris jooksma NFS tarkvara, konfigureeritud faile välja jagama kliendi arvutil peab olema ühendus serverisse juurdepääsuõigused failidele. · Kasutatakse enamasti Unix-laadsete operatsioonisüsteemidega, · toimib ka · Windowsi · Mac OS keskkonnas. SMB SMB (Server Message Block) on võrguprotokoll, mille peamine kasutusala on pakkuda üle võrgu ligipääsu failidele, printeritele ja teistele seadmetele. Sarnaselt NFSle võimaldab see kasutada võrgus asuvaid faile samamoodi kui need asuksid kohalikus arvutis.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Laboratoorse töö ,,Kaheastmelise transistorvõimendi modelleerimine arvutil" ARUANNE Täitjad: Reigo Tamm, Haigo Hein Juhendaja: Ivo Müürsepp Töö tehtud: 09.09.2010 Aruanne esitatud ............................................... (kuupäev) Aruanne tagastatud ............................................ (kuupäev) Aruanne kaitstud .............................................. (kuupäev) ...................................... (juhendaja allkiri) 1. Koostatud võimendi skeem koos arvutatud elementide väärtustega Joonis.1. Koostatud võimendi skeem R1=R5=80726 R3=R...
Arvuti - igapäevaelu lahutamatu osa Mõtlesin, kas tõesti on arvuti igapäevaelu lahutamatu osa, tegin ka oma järeldusi. Arvuti on märkamatult muutunud meie igapäevaelu osaks. Iga arvutikasutaja saab oma elu kergemaks teha. Arvuti on tööriist, õppevahend, meelelahutaja ja suhtlemisvahend. Arvutil on väga palju plusse. See võimaldab meil teha tööd nii kodus kui ka kontoris. Igaüks saab teha esitlusi, muusikat kuulata, keeli õppida, filmi vaadata ja otsida internetist infot. Arvutit on lihtne kasutada, võrgus on huvitav suhelda inimestega, kes kaugel elavad, kerge leida infot. Aga sada aastat tagasi oli võimatu kodus näha tuntud vaatamisväärsusi, linnasid, maale, kuid tänapäeval on see vägagi võimalik. Praegu on arvuti peaaegu igas perekonnas. See on küll väga hea
Sellest aga lähemalt hiljem. Kasutatud on ka erinevate mõõtudega kuvareid, alustades 11-13 tollistest 90ndate algul ja lõpetades 19-24 tolliste kuvaritega tänapäeval. Erinevad ka monitoride ekraanikujud: portrait ehk portree tüüpi (kõrgus suurem kui laius) spetsiaalkuvareid kasutatakse näiteks kirjastustes; landscape kuvareid (laius suurem kui kõrgus) kasutame me kõik igapäevatöös, sest need on levinumad. Kuvar on seade, mille ekraanile ilmub kõik, mida arvutil on teile "öelda". Ka dubleeritakse sinna kõik teie poolt klaviatuurilt sisestatud vastused, korraldused ja muu informatsioon. Ta on personaalarvuti kasutajale üks tähtsamaid seadmeid, eiti tähtis on tema kujutise kvaliteet. Kuvarite soetamisel ei maksa tänapäeval enam alla SVGA vaadata. Kuvareid saab liigitada mitmeti. Üks jaotus on värviline, ühevärviline (color- monochrome). Ühevärvilises kuvaris kasutatakse siiski heleduse gradatsiooni (nt. must - tumehall - helehall - valge)
3. Töö vormistamine Kooli nimi (12) TÖÖ KOOSTAJA Klass TÖÖ PEALKIRI (suured tähed 16tp B) Referaat või uurimustöö Juhendaja nimi Asukoht nt (Tartu) 2007 Uurimustöö vi referaadi vormistatakse arvutil: lehe formaat A4, reavahe 1,5, tähekõrgus 12 punkti. Kõik lk, välja arvatu tiitelleht, nummerdatakse. LK nr paigutatakse lk allääre keskele. Töö iga osa algab pealkirga (kirj. Suurte tähtedega ja poolpaksult esimese rea vasakusse serva). Tekstis ei kasuta taandrida. Teksti võib jaotada tühja reavahega lõikudeks. Tühi reavahe on ka põhiosa iga peatüki pealkira ees ja järel. Tekstis ei kasutada sõrendusi ja allajoonimist. Pealkirjad ja märksõnad kirjutatakse poolpaksult,
Koostaja: Siim Isup Juhendaja: Mikk Põdra Arvuti... ...on masin, mille abil on võimalik arvutada ja seda palju kiiremini kui peast arvutades Vanim masin, mida võib nimetada arvutiks, on abakus Abakus leiutati arvatavasti Mesopotaamias ning seda u 3000 eKr Abakus Blaise Pascali Aastal 1642 leiutas tema liitmismasina. Liitmismasin koosnes tol ajal ratastest. Oli ainult võimalik liita. 1694- täiustas Saksa matemaatik ja filosoof Gottfried Wilhem von Leibniz liitmismasinat Sai võimalikuks ka masina abil korrutamine 1820- hakkasid levima mehaanilised arvutusmasinad, kalkulaatorid prantslane Charles Xavier Thomas de Colmar- leiutas masina mille abil sai korrutada, jagada, liita ja lahutada inglise matemaatika professor Charles Babbage (1799- 1871)- tõeline arvuti Esimese generatsiooni arvuti See oli 30 * 50 jala suuruse ruumi suurune ja kaalus 30 t Arvutil oli 18000 vaakum elektronlampi mida kasutati arvutuste teostamiseks kiiru...
1. paralleelpordid (parallel port) ehk rööpport - kus infot edastatakse korraga mitut juhet mööda. Kannavad tavaliselt tähist LPT (Line Printer Terminal) 3 2. jadapordid ehk järjestikpordid (serial port), kus infot edastatakse järjestikku. Kannavad tavaliselt tähist COM (Communication). Kui räägitakse RS-232C tüüpi liidesest (interface), siis peetakse silmas jadadaporti. Tavaliselt on arvutil üks või kaks paralleel- kui ka jadaporti. Portide tutvustus ja nende kasutamine. Jadaport (Serial port). Need pordid on meiega juba PC-tüüpi arvutite algusaegadest (kunagi oli tavaline, et nende külge ühendati välised modemid). Tänapäevaste arvutite jadapordid on peamiselt mõnede eksootilisemate juhtkangide ja mängukontrollerite ühendamiseks. Jadaporti kutsutakse mõnikord ka COM-pordiks (lühend kommunikatsioonipordist). Enamikul emaplaatidest on
1 Kirjalike õpilastööde vormistamine Teadustöödes on kindlad alljaotused, mis on paigutatud teatud järjestuses: -tiitelleht, -resümee (lõputöödel), -sisukord, -lühendite loetelu (vajadusel), -sissejuhatus, -töö põhiosa (jaotatakse peatükkideks ja nende alajaotusteks), -kokkuvõte, -kasutatud kirjanduse loetelu, -registrid (vajadusel), -lisad (vajadusel). · Tööd vormistatakse arvutil: A4 formaadis, ühepoolsel paberilehel, kirjatüüp Times New Roman, arvutikirja suurus 12 punkti, reavahe 1,5. · Lehe servad jäetakse vabaks: vasakul ja paremal 3,17 cm ning üla- ja aiaserval 2,54 cm. Tekst joondatakse nii vasak- kui ka parempoolse serva järgi.(Justify) Kõik leheküljed nummerdatakse alates tiitellehest, kuigi tiitellehele lehekülje numbrit välja ei trükita.
Sellisena digitaalkujul läbivad andmed arvuteis kõik elutsüklid: loomine, muutmine, säilitamine, edastamine, kasutamine, hävitamine. Välismällu salvestatuna nimetatakse digitaalkujul andmete kogumeid failideks. Operatiivmälu Töötavaid programme ning töödeldavaid andmeid hoitakse arvuti sise- ehk operatiivmälus (RAM ). Sisemälu asub emaplaadil ja sinna kantud andmed kaovad, kui vool välja lülitada. Kaasaegsete arvutite operatiivmälu maht on enamasti 64-512 MB. Kui arvutil on operatiivmälu liiga vähe, võetakse kasutusele virtuaalmälu - operatiivmälu laiendus välismällu (kõvakettale). Graafikakaartid mis, miks, kuidas jne AMD vs Nvidia : Graafikakaart on laienduskaart ja seade, mis muundab arvuti mälus oleva kujutise kuvarile arusaadavaks signaaliks. Tootjad: ATI oli firma, mis tegeles põhiliselt graafikaprotsessorite, emaplaatide kiibistike ja TV-kaartide arendamisega. Nvidia on Ameerika Ühendriikide ettevõte, mis on tuntud põhiliselt
Kasutades korraga süsteemis liiga paljusid programme korraga ebapiisava hulga RAM-ita, põhjustab pideva andmete vahetuse ketta vahel (trashing), mis võib tõsiselt aeglustada süsteemi jõudlust. 6. Kokkuvõte Virtuaalmälu on oluline osa kaasaegsest arvutiarhitektuurist. Virtuaalmälu süsteemid lahutavad protsesside poolt kasutatavad mäluaadressid tegelikest füüsilistest aadressidest, kirjutades osa mälu sisut kettale ja suurendades nii efektiivse vaba mälu mahtu. Kui arvutil 7 Õppeasutus Nimi Operatsioonisüsteemide teooria alused Rühma nr jääb muutmälu (RAM) programmi jooksutamisel või opereerimiseks puudu, kasutab operatsioonisüsteem virtuaalmälu. Virtuaalmälu ühendab arvuti RAM-i ajutise ruumiga kõvakettal
Järeldused katsetulemuste kohta: Telefonide vahel eksisteerib viide, ka siin on oluline pordi kiirus kuid see on lühike ja ei takista normaalset suhtlemist. 4. Koodekite uurimine Küsimus 1. Mis on nende kahe helistamise korral erinevat? X-Litele helistades ei näinud X-Lite videopilti. Helistades teisele IP-Telefonile on videopildiga kõik ok. Küsimus 2. Mis on võimalike erinevuste põhjuseks? Vahe on selles, et videokoodek on arvutil ja telefonil erinev ning kui arvutil kasutatavat videokoodekit valitud ei ole, siis videopilti ei saa edastada. 5.1 Sidekanali parameetrite kontroll http://web.zone.ee/166734/Sidelabor%202/ 3/5 15.11.2016 Side labor 2 aruanne Ping tulemused: Grandstream on ühendatud kommutaatori porti tähistusega 3 (piiramata võrk) 0ms
Ligipääs ruuteri seadistamisele (nii veebi- kui ka telneti põhisele) on kaitstud kasutajatunnuse ja parooliga. Vaikeseadistuses on kasutajatunnuseks ,,Administrator" ja paroolid on üldjuhul unikaalsed, seadmekohased. Juurdepääsuks vajaliku parooli leiad oma ruuteri alt nimetuse ,,Modem Access Code" kõrvalt, kui ruuteri all parooli pole, siis jäta parooli lahter tühjaks. Internetiühendus koduses wifi-võrgus on katkendlik? Võimalusel kontrolli, kas ühendus katkeb ühel või mitmel arvutil. Kui ühendust katkeb vaid ühel arvutil, siis on viga arvatavasti antud arvutis. Veendu, et arvutis ei oleks viiruseid ning piira failivahetusprogrammide (nt BitTorrent) kasutamist, sest ühendus võib katkendlikuks muutuda ka viiruste või failivahetusprogrammide poolt tekitatud suurest liiklusest. Tee taaskäivitus (Restart) ruuterile (st. võta seadme voolujuhe seinast 10 sekundiks välja) ja arvutile (Restart arvuti menüü kaudu). Kui kasutad wifi võrgu tekitamiseks eraldi wifi-
Arvuti kahjusus Arvutil on oma erinevad kahjulikud kiirgused ja magnetväljad , mis võivad kahjustada tervist . Kuvarist tuleks olla minu arvates vähemalt 50 cm kaugusel , sest see kahjustab silmanägemist . On ka peale selle üks kindel asi , et ei tohi olla kaua arvuti taga , sest arvuti ekraani vaatamine pingutab silmi . Arvuti taga olemine põhjustab ka uimasust ning väsimust . Mulle räägitakse koguaeg kodus , et liiga lähedal ei tohi arvutile olla ja üle poole tunni nad ei luba arvuti taga olla
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
