Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Eksami kordamisküsimused ja vastused (5)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
Juhtimise alused
JUHTIMISE ALUSED: EKSAMIKÜIMUSED 2007
1. Juhtimise ajalugu, areng ja teoreetikud
1.1 Juhtimise definitsioon
Juhtimine on inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine ning üheks hästi talitlevaks tervikuks sulatamine , selleks et rakendada organisatsiooni varad , saavutada tema eesmärgid ja rahuldada liikmete vajadused.
1.2 Organisatsiooni definitsioon
Organisatsioon on kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus (era- ja riigiettevõtted, ametlikud ja mitteametlikud asutused). Organisatsiooni on kindel strateegia, struktuur ja tehnoloogia ühise eesmärgi saavutamiseks. Organisatsioon moodustatakse ideede elluviimiseks või ettevõtmiste ja ülesannete täitmiseks, millega üks inimene ei suuda hakkama saada.
1.3 Meeskonna definitsioon
Meeskond on üksteist täiendavate oskustega väiksearvuline inimrühm (3-15 inimest), kes üldiste eesmärkide saavutamisel on pühendunud mingi kitsapiirilise ülesande täitmisele ja vastutab ühiselt tulemuste eest. Meeskond jagab töö omavahel, kontrollib ja teeb tööplaani.
1.4 Grupi definitsioon
Grupp on inimühendus, mille liikmed on regulaarses koostegevuses ja vastastikuses sõltuvuses ühe või enama ühise eesmärgi saavutamiseks teatud aja perioodil.
1.5 Mis on põhilised organisatsiooniteooriad?
Põhilised organisatsiooniteooriad on klassikaline (teadusliku, bürokraatliku ja administratiivse juhtimise koolkonnad ), uusklassikaline (x ja y teooria, z teooria, org filosoofia) ja moodne (süsteemiteooria, küberneetika, olukorraline käsitlus).
1.6 Mis on põhilised juhtimisteooriad?
Teaduslik juhtimisteooria ( Frederick Taylor, kuidas tööd paremini korraladada), administratiivne juhtimisteooria( Henry Fayol, tegeleb efektiivse org loomisega ), bürokraatlik teooria (Max Weber , hierarhia ), käitumuslik teooria (töötaja teab ise , kuidas tööd kõige paremini teha), x ja y teooria, z teooria, olukorraline teooria (juhtimine sõltuvalt situatsioonist).
Juhtimisteooriad jagunevad ka: inimkeskne, tulemuskeskne, protsessikeskne, väärtuskeskne, struktuurikeskne, ressursikeskne, kontrollikeskne, projektikeskne juhtimisteooria.
1.7 Mis on organisatsiooni- ja juhtimisteooria põhilised uurimisobjektid?
Organisatsioooni- ja juhtimisteooria põhilised uurimisobjektid on organisatsiooni ja juhtimise olemusse ning talitlusse puutuvad seaduspärasused ja põhitõed, org ülesehitus. Uuritakse, mis on määrav ja millest tuleb lähtuda, et organisatsioon ja juhtimine oleksid tõhusad ning täidaksid oma ülesandeid hästi.
1.8 Kuidas näeb välja juhtimismõtte areng ajateljel peamiste koolkondade lõikes?

1.9 Harvard Business Review 1997. aasta 75. aasta juubelinumber loetleb üles terve rea raamatuid, mis on oluliselt mõjutanud juhtimisalase mõtte arengut. Nimeta vähemalt 5 neist. SISU
  • Skills of an Effective Administrator. Autor väidab, et juhiks saamise juures on määravad koolitused mitte inimese iseloom.
  • Strategy and Structure. Autor näitab kuidas ettevõtte organisatsiooniline kujundus järgib selle strateegiat.
  • Competitive Advantage . Autor seletab põhilisi strateegia ja konkurentsi reegleid.
  • The Fifth Discipline. Autor kirjeldab õppivat organisatsiooni.
  • The Organization and the Environment. Autorid arendavad võimalikkuse teooria.
  • A Behavioral Theory of the Firm . Autorid avastavad kuidas rahvusvaheliste ettevõtete poliitika takistab juhtidel kasumit maksimeerida.

1.10 Harvard Business Review 1997. aasta 75. aasta juubelinumber loetleb üles ridamisi HBR-is ilmunud artikleid, mis on oluliselt mõjutanud juhtimisalase mõtte arengut. Nimeta vähemalt 3 neist. SISU
  • Managment Women and the New Facts of Life. Töötavate emade vajadused.
  • Quality on the Line. Amerika tooted on Jaapani omadest maha jäänud.
  • The Manager ’s Job. Juht toetub paljuski enda intuitsioonile ja isiklikele kontaktidele.


1.11 Frederick Taylor. Kes ta oli ning missugune on tema panus juhtimisteooriate arengusse ? Millistes organisatsioonides ja mil viisil võib Taylori põhimõtteid tänapäeval näha?
Tänapäevase juhtimise vanaisa, klassikalise teadusliku koolkonna rajaja, „Teadusliku juhtimise põhimõtted“ autor. Taylor’i seisukohad: 1) tööd tuleb teaduslikult uurida, et leida parim meetod ülesandega toimetulekuks.
2) Töötaja oskused ja võimed peavad olema tema tööle vastavad, seega tuleb töötajaid hoolega valida.
3) Töötajad tuleb hästi treenida ja teha nendega koostööd, eesmärk on luua eeldused teaduslike juhtimispõhimõtete rakendamiseks
4) töötajaid tuleb innustada töö planeerimisele, et nad tunnetaksid osalust ja vastutust
5) õigused ja kohustused olgu kõigile selged. Töötaja ülesanne on tegutseda, mitte mõelda.
Suhtus organisatsiooni kui masinasse. Alias the enemy of the working man.
Tööstusettevõte.
1.12 Max Weberi põhilised seisukohad organisatsioonide ülesehituse osas?
Organisatsioon peab olema efektiivne, bürokraatlik. Selleks on vaja, et organisatsioonis oleks: selge tööjaotus, selge hierarhia, formaalsed reeglid ja protseduurid, reeglite sõltumatus isikutest, tulemuste hindamise alusel toimiv edutussüsteem. Dokumentatsioon kehtestab süsteemi, mille alusel on lihtne töötada. Organisatsioon on isikupäratu.
1.13 Henry Fayoli põhilised juhtimisalased postulaadid - selgita põgusalt, et kas need on ka tänapäeval olulised?
1. Tööjaotus
2. Vastutus
3. Distsipliin
4. Käsuliin
5. Eesmärgile suunatus
6. Isiklikud eesmärgid
peavad alluma
organisatsiooni
eesmärkidele
7. Õiglane tasustamine
1. Tsentraliseerimise ja
detsentraliseerimise
tasakaal
2. Vastutuse suurenemine
tipu suunas
3. Kord
4. Võrdsed reeglid
5. Personali voolavuse
vähendamine
6. Initsiatiivi tunnustamine
7. Meeskonnavaim
Tänapäeval ei ole Fayol’i postulaadid üks-üheselt kasutatavad, kuna juhtimine on muutunud rohkem inimestekeskseks ja „pehmemaks”
1.14 Selgita, mille poolest erinesid klassikalise (teadusliku / administratiivse) koolkonna ja uusklassikalise (käitumusliku) koolkonna põhilised seisukohad juhtimise vallas!
Klassikalinse koolkonna seisukoht on, et eksisteerib üks õigeim viis juhtimiseks, põhiline eesmärk on saavutada ratsionaalsus . Klassikaline kk käsitleb inimesi, kui masinaid, kes peavad töötama, mitte mõtlema. Juhi ül on välja selgitada, kuidas midagi kõige paremini teha. Uus-klassikaline kk seevastu käsitleb ori kui sotsiaalset süsteemi, kus juhi ülesanne on inimestega suhelda ja neid suunata. Töötaja teab ise kõige paremini, kuidas oma tööd teha.
1.15 Henry Ford . Kes ta oli ning missugune on tema panus juhtimisteooriate arengusse?
Tuntud kui juhtimisteoreetik ning USA autotööstuse rajaja. 1903.a. asutas ta Ford Motor Company. Tema ideed: masstootmise organiseerimise süsteem, mis põhineb standardiseerimisel, tüpiseerimisel ja konveieriseerimisel.
1.16 Käitumuslik koolkond ja Elton Mayo . Kes nad olid ning missugune on nende panus juhtimisteooriate arengusse?
Käitumuslik kk tõstab esiplaanile inimteguri ja inimsuhted tööolukorras ning mitteametliku organisatsiooni rolli, oluline on suhtlemine ; kõige tähtsamaks peetakse inimest ja tema vajadusi.
Elton Mayo on üks käitumusliku kk alusepanijatest. Ta tegeles töötingimuste mõju väljaselgitamisega ja sõnastas Hawthorne efekti: “Inimesed kalduvad oma tegevuses normist kõrvale, kui nad on tähelepanu keskpunktis”.
1.17 Kus ja millal viidi läbi ning milles seisnesid Hawthorne’i katsed? Kelle poolt, mida tähendadab Hawthorne'i efekt?
Katsed viidi läbi 1927-1932 a. Cicero linnas, Illinoisis, Hawthorne Western Electric tehases.
Katsed seisnesid töötingimuste mõju uurimises, uuriti kuidas mõjub töötajatele valguse muutmine ruumis, kuidas mõjub tulemusele töötatamine koos sõpradega, milline mõju on vestluse vormil . Katseid teostas Elton Mayo.
Hawthorne’i efekt- teiste jälgiv ja hindav kohalolek mõjutab tegevuse tulemusi.
Süsteemi vaatlus mõjutab süsteemi. Vaatluse tulemusel tööviljakus ja tootlus võivad muutuda ainult sellest, et töötajaid jälgitakse. Töötajate tulemused ei parane sellepärast, et töötingimusi muudetakse, vaid sellepärast, et nad on tähelepanu all.
1.18 Psühholoogid: Follett, Maslow ja Herzberg . Kes nad olid ning missugune on nende panus juhtimisteooriate arengusse?
Maslow – motivatsioonipüramiid – inimest motiveerivad ainult rahuldamata vajadused - pani aluse inimkäitumise teooriale ning lõi vajaduste hierarhia.
Follett oli üks esimesi USA biheivioriste, uuris grupidünaamikat. Tõi välja seisukohad, et juhtimine peab tuginema inimeste omadustele ja motivatsioonile; inimest tuleb kohelda kui emotsionaalset ja sotsiaalset olendit. Kui juht motiveerib töölist ja tagab töötaja rahulolu, on ka tootlikkus optimaalne.
Herzberg esitas rahulolu teooria - avastas, et rahulolu mõjutavad hügieeni ning motivatsioonifaktorid (kahe faktori teooria).
1.19 Peter F. Drucker . Kes ta oli ning mida ta on juhtimisse andnud?
Peter F Drucker oli juhtimisteoreetik ja professor, kes on kirjutanud palju raamatuid ja artikleid juhtimisest ning organisatsiooniteooriatest (Juhtimise väljakutsed 21. sajandiks). Teda peetakse juhtimise kui teadusharu loojaks ning juhtimise uurimise alusepanijaks. Drucker: Juhi ülesanne on ka vaadata keskkonda, hoolitseda ja vastutada kõigi asjaolude eest, mis mõjutavad organisatsiooni saavutusi ja tulemusi – olenemata sellest, kas need asjaolud on organisatsiooni kontrolli all või mitte; eesmärgid peavad olema mõõdetavad.
1.20 Henry Mintzberg ja tema panus juhtimisteooriatesse?
McGill’i Ülikooli professor, avaldas 1973. a juhi rollide kirjelduse, selgitamaks, mida juht peaks tegema ja tõi seeläbi selgust juhtimise osategevuse mõistmisesse. Leiab, et strateegia ei ole pelgalt organisatsiooni kavatsused midagi teha, vaid ka see, mida ta tegelikult teeb. Juhtimisrollide aluseks juhi töö ja sellest tulenevad kitsamad rollid (sidepidamine, teavitamine, esindamine , häirete kõrvaldaja jne.)
1.21 Tom Peters ja tema juhtimisalased seisukohad?
Tom Peters on legendaarne juhtimisguru ja –ekspert ja äripraktik. Petersi arvates on töö olemus hakanud muutuma ning vana moodi töötamine on liiga aeglane ja sellest saadav tulu on liiga raskelt tulev. Uut tüüpi töötamiseks peab ta projektidel põhinevat tööd, mis on palju efektiivsem. Tähtis on , et organisatsioonid keskenduksid oma inimestele ja hariksid neid. Organisatsioonid, kes seda ei tee, on lollid.
1.22 John Kotter (2001) 'What Leaders Really Do?' - mis on artikli kandev seisukoht?
Leadership ( eestvedamine ) ja management (juhtimine) on erinevad mõisted, kuid täiendavad teineteist ja on mõlemad vajalikud edu saavutamiseks. Leaderid on visionärid, asjade välja mõtlejad, viivad organisatsiooni edasi uude suunda või tulevikku, managerid seevastu on organiseerijad, asjade läbi viijad, tänu neile organisatsioon funktsioneerib korrektselt. Juhtimine on toimetulek keerukate probleemidega, eestvedamine on toimetulek muutustega .
1.23 In Search of Excellence - mis selle raamatu põhisisu ja mille poolest oli see oluline juhtimise arengus?
Teose autuorid arutlevad, kuidas teatud hulk Ameerika juhtivaid ettevõtteid on saavutanud oma hea taseme ja mis on põhilised edutegurid , selleks, et nad sinnamaani on jõudnud. Oluline on see raamat selle poolest, et see pani aluse juhtimisteooriatele kui majandusharule.
1.24 Nordström, Ridderstråle ja teised “revolutsionäärid” – nende nägemus juhtimisest.
Nordström, Ridderstråle arvasid, et organisatsiooni edukus sõltub kõigepealt paindlikkusest ja kohanemisvõimest pidevalt muutuva väliskeskkonnaga, mis dikteerib strateegia ja taktika , määrab organisatsiooni struktuuri ja peamised juhtimise vormid. Et saavutada edu peab inimene võtma riski ja tulema välja millegi teistsugusega - sellisel juhul on šanss saada kunagi edukaks – ilma riski võtmata kaotad nii või teisiti.
AS Pöörane peab olema Keskendunud - täpselt suunatud, kindla kitsa fookuse ja selge sihiga; Võimendatud - sisemiste võimete arendamise teel sisenetakse uutele kohalikele ja globaalsetele turgudele; Innovaatiline - pidevas uuenemises nii strateegia ja organisatsiooni, inimeste võimete ja teadmiste, kui klientide nõudmiste rahuldamise seisukohalt; Heterarhiline - väiksem, lamedam, ajutine, horisontaalne, ringikujuline, avatud, mõõdetav
1.25 Milles seisneb juhtimises praktiku teooria?
Juht võib lähtuda ükskõik missugusest teooriast, mida ta õigeks peab, mis talle meeldib ja sobib ning mis aitab tal saavutada häid tulemusi. Sageli on juhtidel kujunenud läbi kogemuste oma nn praktiline teooria, mida kasutatakse alateadlikult. Koostöö ja tulemuste parandamiseks oleks aga hea, kui ka teised teaksid ja saaksid aru, millest juht lähtub või mida silmas peab.
2. Juhtimise alused
2.1 Juhtimine (management) ja eestvedamine (leadership). Mille poolest nad erinevad?
Juhtimine on asjade õigesti tegemine, eestvedamine on õigete asjade tegemine. Juhtimine tegeleb käesolevate probleemidega, eestvedamine tegeleb tulevikuküsimustega ja visiooni seadmisega. Juhtimises on olulised tehnilised oskused ja teadmised, kuidas midagi teha, eestvedamise puhul on tähtis osata inimestega suhelda ja neid ennast järgima panna.
2.2 Mis on juhtimise osategevused ( juhtimisfunktsioonid )?
KOEK. K- kavandamine, planeerimine Läbivad osategevused OKS
O- organiseerimine O-otsustamine
K- koordineerimine E-eestvedamine
K-kontrollimine S-suhtlemine
2.3 Mis on juhtimise läbivad osategevused?
Läbivad osategevused on: otsustamine, koordineerimine, suhtlemine.
2.4 Mis on juhtimise tasandid?
Eksisteerib kolm tasandit :
  • tippjuhid (firma tegevuse üldine ja põhimõtteline suunamine ja kooskõlastamine, eeskätt juhtide tegevuse suunamine)
  • keskastme juhid (strateegiast lähtuvate kindlate tegevuskavade väljatöötamine ja allpool saavutatud tulemuste kokkuvõtmine – eeskätt spetsialistide tegevuse suunamine)
  • esmatasandi juhid (juhendada üksiktoimingute elluviimist ja neid kontrollida – põhiliselt tehniliste täitjate suunamine ja kontrollimine).

2.5 Generalist- ja spetsialistjuhid. Kes nad on ja mil viisil erinevad? Näide!
Generalist on inimene, kes aimab midagi kõigest, teab paljudest asjadest natukene.Teab kõike juhtimisest, aga ei tea kõike valdkonnast, mida juhib. Spetsialist on aga inimene, kes tunneb põhjalikult juhitavat ala. Põhiline erinevus seisneb selles, et spetsialistjuhid püsivad ühe valdkonna sees, generalistjuhid liiguvad valdkondade vahel. Generalistjuht on näiteks minister, spetsialistjuht näiteks peakokk või Bill Gates
2.6 Mis liiki kompetentsid on juhile vajalikud? Miks just need?
  • tehnilised oskused - ärikirjade koostamine, arvuti kasutamine, koosolekute korraldamine
  • suhtlusoskus - oskus motiveerida inimesi, lahendada konflikte, korraldada meeskonnatööd
  • kontseptuaalsed oskused - võime luua üldkäsitlus organisatsioonist ja tema kohast ümbritsevas keskkonnas, üldettekujutuslik võime mõista kõiki organisatsiooni tegevusi ja huve, organisatsiooni keskkonna tundmine , väliskeskkonna tunnetamine , teadmised majandusest, trendide ennustamine. Vajalikud kompetendid varieeruvad vastavalt juhtimistasemele ja org tegevusalale.
Mõned juhtimise uurijad toovad veel eraldi välja diagnoosimise oskuse, mis seisneb tehniliste, sotsiaalsete ja kontseptuaalsete teadmiste kasutamises probleemide välja selgitamisel ja lahenduste leidmisel. See on sageli kõige olulisem juhi töös.
2.7 Mis on juhtide rollid?
Oma kohustuste täitmisel sooritavad juhid sarnaseid tegevusi. Neid tegevusi võib nimetada juhi rollideks. Juhi rollid Mintzbergi järgi:
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Eksami kordamisküsimused ja vastused #1 Eksami kordamisküsimused ja vastused #2 Eksami kordamisküsimused ja vastused #3 Eksami kordamisküsimused ja vastused #4 Eksami kordamisküsimused ja vastused #5 Eksami kordamisküsimused ja vastused #6 Eksami kordamisküsimused ja vastused #7 Eksami kordamisküsimused ja vastused #8 Eksami kordamisküsimused ja vastused #9 Eksami kordamisküsimused ja vastused #10 Eksami kordamisküsimused ja vastused #11 Eksami kordamisküsimused ja vastused #12 Eksami kordamisküsimused ja vastused #13 Eksami kordamisküsimused ja vastused #14 Eksami kordamisküsimused ja vastused #15 Eksami kordamisküsimused ja vastused #16 Eksami kordamisküsimused ja vastused #17 Eksami kordamisküsimused ja vastused #18 Eksami kordamisküsimused ja vastused #19 Eksami kordamisküsimused ja vastused #20 Eksami kordamisküsimused ja vastused #21 Eksami kordamisküsimused ja vastused #22 Eksami kordamisküsimused ja vastused #23 Eksami kordamisküsimused ja vastused #24 Eksami kordamisküsimused ja vastused #25 Eksami kordamisküsimused ja vastused #26 Eksami kordamisküsimused ja vastused #27 Eksami kordamisküsimused ja vastused #28 Eksami kordamisküsimused ja vastused #29 Eksami kordamisküsimused ja vastused #30 Eksami kordamisküsimused ja vastused #31 Eksami kordamisküsimused ja vastused #32
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 32 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-12-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 958 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 5 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor s133p Õppematerjali autor

Lisainfo

Eksami kordamisküsimused ja vastused
juhtimine , marko , rillo

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (5)

kristina236 profiilipilt
kristina236: Minu arvates täitsa kasulik. Kõike vajalikku polnud, kuid suurem osa siiski.
17:17 25-05-2010
Anna87 profiilipilt
Anne Novikova: Tere,aga kes oli õpetaja?
13:39 20-03-2010
sabazios profiilipilt
sabazios: Hea materjal.
21:05 22-05-2014


Sarnased materjalid

23
docx
Juhtimine - eksamiks kordamisküsimused
161
pdf
Juhtimise alused
15
docx
Juhtimine-kordamisküsimuste vastused
20
docx
Juhtimise kordamisküsimused
22
docx
Juhtimise kordamisküsimused 2010
26
docx
Juhtimine kordamisküsimused
13
docx
Juhtimine kordamisküsimused
59
pdf
Juhtimine



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun