Valveaja kestus on kuni 30 tundi kuus. Neid tunde ei arvata tööaja hulka ning nende eest maksab tööandja lisatasu. Töötamine õhtusel ja ööajal Õhtune aeg on18.00-st - 22.00-ni, ööaeg 22.00-st - 6.00-ni. Õhtusel ajal on töötamine keelatud 1314-aastast või koolikohustuslikku töötajat, rasedal ja arsti tõendiga töötajal. Tööajakorraldus See on tööaja alguse ja lõpu, puhkamiseks ja einetamiseks antava aja, samuti muud tööpäevasisesed vaheajad ning ühest vahetusest teise ülemineku aeg ja kord määratakse kindlaks töösisekorraeeskirjade või ametiasutuse sisekorraeeskirjaga, vahetuste ajakava, kollektiiv- või töölepinguga. Tööandja on kohustatud pidama kõigi töötajate tööaja arvestust. Summeeritud tööaja arvestuse korral võib igapäevane tööaeg kesta: 1) 1314-aastastel või koolikohustuslikel töötajatel kuni 5 tundi; 2) 15-aastastel töötajatel, kes ei ole koolikohustuslikud kuni 7 tundi;
eemaldamine koos punase kaardi näitamisega ja diskvalifitseerimine. See võistkonna liige, keda on karistatud eemaldam isega, ei tohi mängida kuni geimi lõpuni ja peab istuma karistusalal varumängijate pingi taga. Pallingul võib palli üles visata vaid ühe korra. Pallija peab löögi sooritama 8 sekundi jooksul pärast esimese kohtuniku vilet. Igas geimis võib võistkond teha kuni kuus vahetust. Geimide vaheajad kestavad 3 minutit. Geimi võidab võistkond, kes esimesena kogub 25 punkti, nii et vahe on vähemalt kahepunktiline.
3 aastat alama astme keskkool (chgakk) 3 aastat kõrgema astme keskkool (ktgakk ehk (kk) Ametikoolid Ülikoolid ja kolledzid Eri astmed sisseastumiseksamid Haridussüsteem.. Ettevalmistuskoolid (yobiko) Tihti viivad emad oma lapsi neisse koolidesse juba algkooliajal. Et saada head töökohta, peab lõpetama hea ülikooli; et sinna sisse saada, peab lõpetama hea keskkooli. Koolielu.. Kooliaasta algab 1.aprillil Kooliaasta lõpeb märtsi keskel Vaheajad: Suvel on mõnenädalane vaheaeg 2 vaba nädalat uue aasta paiku Paar vaba nädalat ennem uue kooliaasta algust Koolielu.. Koolitunnid 5-6 päeva nädalas Koolipäevad on enamasti 7tundi pikad Algklassides enamasti 5-6 tundi pikad Laupäeviti on kool umbes keskpäevani Peale seda trennid või yobiko Klassid enamasti suured, 40 õpilasega Rühmad, kes võistlevad nii õppeedukuses kui ka koolile kasulikus töös Koolielu.. Enamikes koolides
Psühhofüsioloogilised faktorid, mis põhjustavad stressi ja muid psüühilisi kõrvalekaldeid Töö monotoonsus ja üksluisus Ei 0 Töötamine üksinda Ei 0 Sundtaktis töö Ei 0 Töö vaheajad Ettenähtud lõunavaheaeg, pausid vastavalt oma soovile 0 Töösuhted Head 0 Inimsuhted Head 0 Vägivald töökohas Ei 0 Füüsikalised ohutegurid, mis võivad kahjustada töötaja tervist:
1. Võrkpallis peab üks mängija palli üle võrgu lööma kahel jalal seistes. Kuidas seda mängijat kutsutakse? (sidemängija, libero, diagonaalründaja, temporündaja) 2. Jalgpallivärava mõõtmed on? 7,32x2,44 m 3. Saalihoki koosneb kolmest kolmandikust. Kui pikad on nende vaheajad? 10 min 4. Mitu puudet tohib üks võrkpallimeeskond järjest sooritada ilma reegleid rikkumata? Kuni 3 5. Rannavõrkpalliväljaku mõõtmed on? 16x8 m 6. Kui pikk on saalihoki time out? 30 sek 7. 2 minutiline karistus saalihokis lõppeb ennetähtaegselt, kui…? vähemusees mängivale võistkonnale visatakse värav. 8. Millal võib korvpallis mängijaid vahetada? Kohtuniku loal 9. Võrkpallivõistkonna maksimaalne lubatud suurus ühes mängus on? 12 10. Kui kaua kestab time out võrkpallis? 30 sek 11. Eesti parim jalgpallur 2011? Konstantin Vassiljev 12. Rahvusvahelise Korvpalli Föderatsiooni lühend? FIBA 13. Rahvusvaheli...
Toitumishäired Kristiina Kutserova Anoreksia ehk anorexia nervosa Süptomid Nälgimine peamiseks süptomiks on soov nälgides võimalikult saledaks saada, sest oma kinnisidee kohaselt anoretik ülekaaluline. Tagajärjed Näljutamine toob kaasa: Kuiva naha Haprad küüned ja juuksed Pideva külmatunde Vb katketa menstruaaltsükkel Aeglustada suguelundide areng Anorektikutel alaneb südame löögisagedus isegi alla 60 ja süstoolne vererõhk alla 90 mmHg. Sagedane on kõhukinnisus, kõhuvalud, maksa ja neerude kahjustused. Ravi Ravi algab haiguse teadvustamisest iseendale. Raviprotsessi peaks olema haaratud kogu perekond või vähemalt üks pereliige, sest ainult psühhoterapeudid sellega toime ei tule. Anorektik peaks sööma 34 korda päevas kindlatel ae...
Töövahendite ergonoomia Sobivad 0 Psühhofüsioloogilised faktorid, mis põhjustavad stressi ja muid psüühilisi kõrvalekaldeid Töö monotoonsus ja üksluisus Ei 0 Töötamine üksinda Ei 0 Sundtaktis töö Ei 0 Töö vaheajad Ettenähtud lõunavaheaeg, puhkepausid 0 Töösuhted Head 0 Inimsuhted Head 0 Vägivald töökohas Ei 0 Füüsikalised ohutegurid, mis võivad kahjustada töötaja tervist: Müra tootmistsehhist Ei ületa lubatud norme 0
Kui on tekkinud pööre ja ta saab haigusest aru ning soovib midagi muuta, tuleb hakata tegelema süstemaatilise psühhoteraapiaga. Raviprotsessi peaks olema haaratud kogu perekond või vähemalt üks pereliige, sest ainult psühhoterapeudid sellega toime ei tule. Kui anoreksiat õigel ajal ravimite, psühhiaatria või vajadusel haiglaraviga ravima ei hakata, võib asi lõppeda surmaga. Anorektik peaks sööma 3–4 korda päevas kindlatel aegadel, söögikordade vaheajad peaksid olema kolm kuni neli tundi. Soovitatav on pidada ka toidupäevikut.
Töövahendite ergonoomia Sobiv 0 Psühhofüsioloogilised faktorid, mis põhjustavad stressi ja muid psüühilisi kõrvalekaldeid Töö monotoonsus ja üksluisus Ei 0 Töötamine üksinda Ei 0 Sundtaktis töö Ei 0 Töö vaheajad Ettenähtud lõunavaheaeg, puhkepausid vastavalt oma 0 soovile Töösuhted Head 0 Inimsuhted Head 0 Vägivald töökohas Ei 0 Füüsikalised ohutegurid, mis võivad kahjustada töötaja tervist:
PSÜHHOLOOGILISED OHUTEGURID Psühholoogilisteks ohuteguriteks on Monotoonne töö Töötaja võimetele mittevastav töö Halb töökorraldus Pikaajaline töötamine üksinda Muud tegurid, mis võivad aja jooksul põhjustada muutusi töötaja psüühilises seisundis Psühholoogilisi ohutegureid võivad põhjustada järgmised tegurid Töö tulemuslikkus ja tähtajad Vähene otsustusvabadus Juhtiv töö ja vastutus Suur vaimse töö osatähtsus Hirm töö kaotamise ees Halvad töötingimused Halb psühhokliima Puudub kolleegide ja juhi toetus Tööalased nõudmised on liiga suured Organisatsioonis valitsevad pinged, ebakindlus, muutused Eraelulised pinged ja muutused Suure füüsilise või vaimse töökoormuse, pikaajalises sundasendis töötamise või monotoonse töö puhul peab tööandja võimaldama tööpäeva või töövahetuse jooksul töötajale tööaja hulka arvatavad vaheajad Tööstress pingeseisund, mis tekib, kui ...
seda rohkem jääb see unarusse, sest nad ei suuda leida argumente, miks nad peaksid õppima. Veeparkide ja loomaaedade külastused ning ekskursioonid moodustavad suurema osa koolirõõmust. See kõik toob väikese vahelduse õpilase osaliselt rutiinsele päevale. Õppimiste, väljaskäimiste ning sõprade vahele on toodud ka midagi, mis pole loodud noorte enda poolt. See on õpetajate meetod stimuleerida noorte inimeste huvi õpingute vastu. Üks suurimaid koolirõõme on kindlasti vaheajad, mis kindlustavad aju ning noore enda puhkuse ning vaba aja õpingutest, koolist ja kontrolltöödest, mis suuremal osal õpilastest kooli raskeks teevad. Tudeng teab, et nüüd tuleb aeg, mil saab ennast välja magada ja päevad läbi teha, mida ta ise tahab. See aitab ka mõlemal osapoolel- nii pedagoogidel kui ka noortel inimestel- end maha rahustada. Minu jaoks on koolimured enamasti kooli raskus ja pidev pinge ning loomulikult
Minu reisimist mõjutavad tegurid Reisimine on tänapäeva elus praktiliselt lahutamatu osa. Inimesed käivad näiteks töö, puhkuse ning ravi eesmärgil reisimas. Paljud inimesed aga ei saa seda endale lubada või peavad hoolega oma reisimist mõjutavaid tegureid järgima. Millised on aga minu reisismist mõjutavad tegurid? Minu reisimist mõjutab arvatavasti kõige rohkem kool, sest reisile tahaks minna just külmadel ning pimedatel sügis-, ja talvepäevadel puhkuse eesmärgil, kui on vaja koolis käia ning vaheajad jäävad selleks paraku aga liiga lühikeseks. Kui puhkama minna kooli ajal, on pärast vaja kõik asjad järgi teha ning see on tüütu, kurnav ning samuti ei pruugi reisimisest sel juhul mõnu tunda, kui puhkuse ajal mõtled, kui palju tööd on vaja pärast teha. Kuna talvel on külm ning päevad lühemad, kui suvel, siis sooviks minna puhkama kuskile soojale maale, mis pakub vaheldust igapäevasele elule. Suvel, kui on palj...
Kodu oli tal õige iseäralik. Ta perekond oli kui teisest aeg-ruumist pärit, aga ema oli tal perest kõige normaalsem, kuid ikkagi mõjutatud. Tiina sõnul on Mihkel ka natuke militaarne ning see võib pärineda ta vanaisast. Mihkli vanaisa oli kõrgem sõjaväelane ja diplomaat, ta oli Ameerika kangelane. Mihkli sünnilinn oli Tartu, aga enamus oma lapsepõlvest veetis ta Türil. Ta tädi elas seal ja nii veetiski ta kõik vaheajad seal. Türi on talle ka praegu oluline ja seetõttu otsustas ta ka oma uue raamatu esitluse seal korraldada. Mihkli uus raamat on ,,Kooparahvas läheb ajalukku". Kuid tuntuks jääb ta siiski ühe oma esimese raamatu järgi ,,Hiired tuules". Mihkel Muti sõnul on aadlik, see kes ei taha tingimata saada midagi, vaid kes kannab olemise raskust. Ta on parem, ta on saatusest määratud juhtima ja sellepärast ta seda ka teeb.
Kuhu kaob ja kust tuleb koolirõõm? Tänapäevases Eesti Vabariigis on kohustus omandada kõigil 7.-17. aastastel endale haridus, kes kui kaugele muidugi selle ajaga jõuab. Paljud võtavadki seda kui pelgalt kohustust, aga samas on ka neid, kes naudivad koolis käimist ja vaheaegadel ootavad, millal juba kooli saaks. Sellega seoses tekib aga küsimus, et kust tuleb ja kuhu kaob koolirõõm? Suuremalt jaolt tuleb koolirõõm sellest, kui saadakse kontrolltööde ja ka väiksemate tööde eest häid hindeid, st. hinneteks saadakse 4 või 5. Osad õpilased pingutavad selle nimel väga, et saada enamus tööd sellisena hinnatud. Õpilased on ka rõõmsad, kui hakkavad lähenema vaheajad. Vaheajalt tulles võidakse olla alguses tusased, et jälle kool, aga samas ollakse ka väga õnnelikud, et saab olla koos klassikaaslaste ja teiste koolikaaslastega. Koolile õpilaste silmis lisab plusspunkte ka see, kui on rohke valikainete valik st, et ei ole ainult tavalised ained, ...
huviringis. Huviringides käimine on õpilasele vabatahtlik, kuid vahest tahab lapse vanem, et laps seal käiks. Huviringides saavad lapsed tegeleda sellega, mis neile kõige rohkem meeldib. Nad saavad seal ka arendada oma oskusi ning olla koos sõpradega. Mõni laps veedab vaba aega koos sõpradega. Osad lapsed on lihtsalt kodus. Nad vaatavad kas televiisorit, on arvuti taga. Neil on rohkem aega ka õppimiseks. Paljudele lastele ei meeldi koolis käia. Kahtlemata meeldivad neile lastele vaheajad. Õpilaste lemmik on tavaliselt suvevaheaeg, see on kõige pikem ning siis on sageli ka ilusad ilmad. Ka vaheajaks jäätakse õppida, kuid neid ülesandeid saavad õpilased teha just siis kui ise tahavad.. Vaheajal ei pea lapsed koolis käima, nad ei pea varakult ärkama ning päeval saavad tegeleda sellega millega tahavad. Saegli jäetakse vaheajal ka lugeda. Mõnele lapsele meeldib lugeda kuid mõnele mitte. Lapsed saavad puhata ka puhkepäevadel, kui neid on nädalas ainult kaks.
kollketiiv või töölepingus võib kokkuleppid ateisiti, juhul kui tööandjaterritooriumil on tagatud tingimused puhkamiseks ja einetamiseks. Tööpäeva sisesks vaheajaks on ka lisavaheaeg lapse toitmiseks. See antakse isikule, kes kasvatab alla 1,5a last. Ja lisavaheaega antakse iga 3 h järel kestvusega iga kord mitte alla 30 minuti. Reeglina võib töötaja soovil liita need vaheajad kokku või selle võrra tööaega lühendada. Vaheajad lapse toitmiseks arvatakse tööaja hulka ja nende eest säilitatakse keskmine palk. Siia hulka võivad kuuluda ka muud vaheajad. Tööpäevade vaheline puhkeaeg – selle kestvus peab olema vähemalt 11 järjestikku tundi. (vt TjaP §20, lõige1). Alaealiste puhkeaeg on pikem, kuivõrd töövahetuste kestvus on lühem. Iganädlane puhkeaeg – selle kestvus on määratus TjaP §21, mille kohaselt on töötajal vähemalt 2 puhkepäeva nädalas
• Südame-, neeru-, maksakahjustused ANOREKSIA RAVI • Anoreksiat ravitakse antidepressantide ning psühhoteraapiaga. • Anorektiku ravi algab haiguse teadvustamisest, et inimesel tekiks üldse motivatsioon midagi enda heaks teha. • Kui on tekkinud pööre ja ta saab haigusest aru ning soovib midagi muuta, tuleb hakata tegelema süstemaatilise psühhoteraapiaga. • Anorektik peaks sööma 3–4 korda päevas kindlatel aegadel, söögikordade vaheajad peaksid olema kolm kuni neli tundi. Soovitatav on pidada ka toidupäevikut. ORTOREKSIA • Uue aja söömishäire, mis tekib siis, kui inimene võtab kinnisideeks parandada oma tervist teatud sööke valides • Otroreksia võib alata: • Toiduallergiast, millele järgneb oma toitumisreeglite väljatöötamine. • Soov süüa tervislikult. ORTOREKSIA TAGAJÄRJED • Alatoitumine. • Halvimal juhul surm. • Kaalukaotusest, mis saavutatakse toitumise
Muusikaline lavateos , mis ühendab endas paljusid KUNSTIRIIKER : KIRJANDUS , NÄITEKUNST , TANTSU JA MUUSIKA KUNST . Ooperis ei ole muusika ainult taustaks vaid tal on määrav osa . Sündmuste ja tunnete kajastamisel . MÕISTED: LIBRETO muusikaline lavateose sisu . Ooper algab insturmentaalse avamänguga . 17. sajandil pidi avamäng looma publikul üleval meeleolu . PROLOOG - kus tegelased hakkavad tudvustama toimuva hakkavat . Vaatluste vahel on vaheajad . EPILOOG Järelesitus . AARIA Soolaul . RETSITATIIV Jutustav kõnelaul enne aariat . ANSAMBEL Mitme tegelase üheaegne laul . DUETT Kui kaks (2) inimest laulavad . Sageli kõlab kõrvuti SOOLOPARTIIDEGA ka koor mis etendab lavastuses rahvast . Koori ülesandeks massist tseenides anda . Ooperis teevad kaasa BALLETIRÜHM . Suurte ballet ooperite sünnimaaks on 17- 18 saj PRANTSUSMAA JA PARIIS . Orkestril on ooperis väga tähtis osa . Ta aitab
Töökoha kujundamisel ja töö korraldamisel peab arvestama töötaja kehalisi, vaimseid, soolisi ja ealisi iseärasusi, tema töövõime muutumist tööpäeva või vahetuse jooksul ning võimalikku pikaajalist üksinda töötamist. Suure füüsilise või vaimse töökoormuse, pikaajalises sundasendis töötamise või monotoonse töö puhul peab tööandja võimaldama tööpäeva või töövahetuse jooksul töötajale tööaja hulka arvatavad vaheajad. Eraldi on seaded rasedatele ja rinnaga toitvatele naistöötajatele ning alaealisele ja puudega töötajatele, kus tööandja on kohustustatud tagada ohutusi samuti. Tööandja on kohustustatud viima läbi süstemaatilist töökeskkonna sisekontrolli, korraldama töökeskkonna riskianalüüsi, töökeskkonna riskianalüüsi alusel koostama kirjaliku tegevuskava jne. Loomulikult, kogu vastutus langeb mitte ainult tööandjale, aga ka töötajale.
parem koostoimimine; algatuste ettevõtmisega, mis paremini integreerivad töö planeerimist ja teostamist; parema tööülesannete sisu ja isiku arenguvõimaluste alase teavitamisega. Hetkel kehtiva töötervishoiu ja tööohutuse seaduses on konkreetse teemaga seoses sätestatud tööandja kohustus anda töötajale pika tööpäeva või -vahetuse jooksul töötajale tööaja hulka arvatavad vaheajad: 10 Suure füüsilise või vaimse töökoormuse, pikaajalises sundasendis töötamise või monotoonse töö puhul peab tööandja võimaldama tööpäeva või töövahetuse jooksul töötajale tööaja hulka arvatavad vaheajad. (§9. lõige 31) 11 KOKKUVÕTE Antud töö keskendus monotoonsete korduvliigutustega tööle kui füüsilisele ja
tööasendit Töövahendite ergonoomia Sobiv 0 Psühhofüsioloogilised faktorid, mis põhjustavad stressi ja muid psüühilisi kõrvalekaldeid Tööpingelisus Keskmine 1 Töömonotoonsus ja Ei 0 üksluisus Töötamine üksinda Ei 0 Sundaktis töö Ei 0 Töö vaheajad Lõunavaheaeg, puhkepausid 0 Töösuhted Head 0 Inimsuhted Head 0 Vägivald töökohas Ei 0 Füüsikalised ohutegurid, mis võivad kahjustada töötaja tervist: Müra Ei ole mõõdetud, subjektiivselt 0 mitte oluline Valgustus - loomulik Olemas, akendel katted 0
,,Tõde ja õigus. Teine osa" A. H. Tammsaare Käisin 16. Septembril Tallinna Linnateatris vaatamas etendust ,,Tõde ja õigus. Teine osa". Etendus oli küll pikk kuid minu arvates oli see väga huvitav ja vaheajad olid hästi sätitud ja iga vaatus oli oma moodi üless ehitatud. Religioon on selle loo üks tähtsaid osasid mida Indrek lahendama ja kogema hakkab. Etendus algab sellega, et Indrek Paas tuleb härra Mauruse eestikeelsesse kooli õppima. Alguses peab Indrek kohanema tema jaoks uue eluga linnas ja kuna Indrek on harjunud, et koguaeg peab tõtt rääkima tekib tal raskusi arusaamisega keda usaldada ja keda mitte.
haigusest aru ning soovib midagi muuta, tuleb hakata tegelema süstemaatilise psühhoteraapiaga. Raviprotsessi peaks olema haaratud kogu perekond või vähemalt üks pereliige, sest ainult psühhoterapeudid sellega toime ei tule. Kui anoreksiat õigel ajal ravimite, psühhiaatria või vajadusel haiglaraviga ravima ei hakata, võib asi lõppeda surmaga. Anorektik peaks sööma 3–4 korda päevas kindlatel aegadel, söögikordade vaheajad peaksid olema kolm kuni neli tundi. Soovitatav on pidada ka toidupäevikut. Anoreksia eestis Eestis on juba üle 50 000 söömishäirega inimese Mõned pildid sellest! Söömishäire mõju rasedusel Rasedusaegne söömishäire võib panna sinu kõhus kasvava lapse suurde ohtu mitmete meditsiiniliste kahjustuste tekkimise tõttu. Uuringud on näidanud, et isegi kui sa oled söömishäirest paranenud, võib sul siiski olla kõrgema riskiga rasedus.
kas terve oma noorus on väärt raisata kooli peale? Mina arvan, et jah, sest kui sul ei ole head haridust, ei pruugi sind keegi tahta tööle võtta. Pead palju pingutama ja koolis käima, et elus paremini läbi lüüa, sest mida hoolsamini õpid, seda parem on tulemus. Kui sul on hea tulemus, saad sa minna edasi teistesse koolidesse ja omandada kõrghariduse. Tänu sellele võid leida hea töökoha. Kool võtab ära ka kohutavalt palju vaba aega, mida saaksid kasutada oma hobide jaoks. Vaheajad on väga lähikesed ning paljudel tekib koolist suur väsimus. Keegi ei taha ega suuda enam koolis käia. Eriti veel, kui on kevad või sügis ning õues paistab päike. Mina usun, et tegelikult suudavad kõik õppida korralikult, kui nad seda väga tahavad. Noorus pole ka raisatud kui oled soojadel kevadpäevadel klassis ja õpid matemaatikat või eesti keelt. Koolis käies saad sa ka väga palju uusi ja häid sõpru ning tuttavaid.
PALLINGU SULUSTAMINE Vastase pallingu sulustamine on keelatud. VEAD SULUSTAMISEL Sulustaja puudutab vastase mänguruumis olevat palli enne ründelööki või vastase ründelöögiga üheaegselt. Tagaliinimängija või Libero sooritab sulustamise või osaleb toimunud sulustamises. Vastase pallingu sulustamine. Pall läheb sulustamise järel “välja”. Sulustamine vastase mänguruumis väljaspool antenne. Libero teeb individuaalse või kollektiivse sulustamiskatse. 15. MÄÄRUSTEPÄRASED VAHEAJAD MÄNGUS Määrustepärased vaheajad on VAHEAJAD PUHKAMISEKS ja , MÄNGIJATE VAHETUSEKS. 15.1. MÄÄRUSTEPÄRASTE VAHEAEGADE HULK Igas geimis on kummalgi võistkonnal õigus saada kaks vaheaega puhkamiseks ja kuus vaheaega vahetusteks. 15.2. MÄÄRUSTEPÄRASTE VAHEAEGADE PALUMINE Vaheaega võib paluda ainult treener või mängiv kapten ja ainult nemad. Palve esitatakse vastava zestiga, kui pall on mängust väljas kuid enne pallingut lubavat vilet
30%. Peaaegu kõigis neis koolides, ülikoolides ja kolledzites tuleb läbi teha sisseastumiseksamid ja igal koolil on omad eksamid. Igal sisseastujal on kohustus sooritada eksam, välja arvatud juhul, kui ta on varem samas koolis madalamas astmes õppinud. Kuna sisseastumiseksamid on väga rasked, siis käivad paljud õpilased aastaid tavalise kooli kõrvalt veel ettevalmistuskoolides. Tihti viivad emad oma lapsi neisse koolidesse juba algkooliajal. Vaheajad on Jaapanis kõvasti lühemad kui Eestis. Seal algab kooliaasta 1. aprillil. Suvel on kõigest mõnenädalane koolivaheaeg, samuti on kaks vaba nädalat uue aasta paiku. Kooliaasta lõpeb märtsi keskel ja enne uue õppeaasta algust on kaks nädalat vaheaega. Jaapanlastest lapsed on kasvatatud koolist rõõmu tundma ja kõigis oma ettevõtmistes väga hoolikad olema, neile ei tule mõttessegi nuriseda lühikese vaheaja pärast ja koolist välja kukkumine on nende jaoks katastroof.
VILJANDI KUTSEÕPPEKESKUS Veoautojuht Valdis Jõgi Füsioloogilised ohutegurid Referaat Vana-Võidu 2015 Mis on füsioloogilised ohutegurid? Vastavalt Töötervishoiu ja tööohutuse seadusele on füsioloogilised ohutegurid füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine ning üleväsimust põhjustavad sundasendid ja -liigutused töös ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni. Kes puutuvad füsioloogiliste ohuteguritega kõige rohkem kokku? Füsioloogiliste ohuteguritega puutuvad kokku enamik maamajandus töötajaid – lüpsjad, karjakud, looma-linnufarmides talitajad ja veterinaarid, köögiviljakasvatajad ja –töötlejad, põllumasinatega töötajad ja nende remontijad, raamatu...
tagasiside on olnud pea eranditult positiivne. Ministeeriumi viie vaheaja ettepanekut toetasid nii õpilaste, koolijuhtide kui ka omavalitsuste esindusorganisatsioonid. Mitmed koolid on viie vaheaja süsteemi juba katsetanud – näiteks riigigümnaasiumid. Samuti otsustas Pärnu, et järgmisel õppeaastal on linna koolidel talvel üks lisavaheaeg ning viie vaheaja kehtestamise on läbi viinud ka Tartu. Endiselt jääb võimalus direktori ettepanekul ja hoolekogu nõusolekul kehtestada vaheajad oma äranägemise järgi. Tingimuseks on, et koolis peab õppeaasta jooksul olema vähemalt neli vaheaega kogukestusega vähemalt 12 nädalat ning suvine koolivaheaeg peab kestma vähemalt kaheksa järjestikust nädalat. Seega vaheaja lisandumine vähendaks koolistressi nii õpilastes kui ka õpetajates ning õpitulemused paraneksid, seda väidab ka MTÜ Lastekaitse Liit. Suureneb perega koos veedetud aeg, kuna osadel lapsevanematel pole võimalik puhkust võtta suvekuudel, et perega
" Etendus rääkis 18. sajandi elust, kus selgelt eristuvad jõukamad ja vaesemad inimesed. Pea- tegelasest Manonist saab ühel hetkel tagaotsitav ning ta elu muutub põrguks. Algab põnev ja dramaatiline sündmustekäik, kust ei jää puudu isegi püssipauk. Etendus kestis 2h ja 50 minutit ning oli kahe vaheajaga. Lavastaja tööga jäin ma rahule, sest sündmuste käik oli loogiline ja huvitav. Minu jaoks olid vaheajad õige koha peal ja etenduse üldpilt lavastuse kohapealt jäi hea. Sündmuste käik jäi vahepeal natuke arusaamatuks, sest sündmuste käik oli liiga kiire. Lavastaja oleks võinud natuke arusaadavamaks teha mõne koha. Etenduse sisu kordus pärast vaheaegu. See oli ainuke, millega ma lavastaja puhul ma rahule ei jäänud. Muusika oli ajastule kohane ja tekitas 18. sajandi tunde, kuid see tunne võis tekkida ka juba selle pärast, et muusikat mängis sümfooniaorkester. Mina ise sellist
TÖÖKESKKONNAOHUTUSE ALUSED Töö tervishoiu ja tööohutuse seadus (TTOS) Töökeskkond (TKK) Töötervishoid(TTH) Tööohutus (TO) Töökeskkond- ümbrus, milles inimene töötab. Töökeskkonnas võivad esineda: füüsikalised (müra, temperatuur, valgus, vibratsioon), keemilised (igasugused keemilised ained, ühendid, kemikaalid, puhastusvahendid), bioloogilised (bakterid, viirused, seened), füsioloogilised (erinevad töötegemise asendid, monotoonsed asendid, raskuste tõstmine) ja psühholoogilised ohutegurid ning töölaad; TKK ohutegurid ei tohi ohustada inimese tervist ega elu TKKs. TKK ohutegurid ei tohi ületada piirnorme. Töötervishoid (kuidas töö võib tervist kahjustada, kuidas seda hoida, parandada) - töötaja tervisekahjustuste vältimiseks töökorraldus-ja meditsiiniabinõude rakendamine; - töö kohandamne töötaja võimetele; - töötaja füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamine; N: tervisekontroll (tervisetõend), vaktsineerimine, Tööohutus- töökorr...
VÕRKPALL Referaat Sisukord VÕRKPALL ................................................................................................................................................ 3 AJALUGU .................................................................................................................................................. 4 MÄNGUVÄLJAK........................................................................................................................................ 5 VARUSTUS ............................................................................................................................................... 6 Võrk ..................................................................................................................................................... 6 Pall .........................................................................................................................................
Valgus peab olema suunatud nii, et ei tekiks häirivaid varje ning et see ei pimestaks otse ega peegeldunult. Pikaajaline üksinda töötamine: peaks rakendama abinõusid, et vältida pikaajalist üksinda töötamist, kui sellega kaasneb õnnetuse- või vägivallaoht. Näiteks tegema kuus korra päeva, kus õppida koos klassikaaslastega. Sundasendis töötamine: pikaajalises sundasendis töötamise või monotoonse töö puhul tuleb valida sobiv töötempo ja tööaja hulka arvatavad vaheajad. ,,Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded" on seadusega kehtestatud, et puhkepauside kestus peab moodustama vähemalt 10% kuvariga töötamise ajast. Seega tuleb teha piisavalt pause. Näiteks liikuda või teha harjutusi, mis aitaks vähendad pinget erinevates kehaosades nagu näiteks kätes, seljas, jalgades jne. Ergonoomikanõuetele vastav töökeskkond: Selja- ja kaelavalusid aitab ära hoida õige
oli käige lähemal. *Kuidas õpetajad karistasid ja kuidas premeerisid? Premeerisid heade hinnetega ja karistasid märkustega. *Milline oli kõige meeldejäävam õpetaja? Ajalooõpetaja Smitt, kuna tal olid väga huvitavad tunnid aga õpetaja oli ka range. *Kuidas suhtuti koolist puudumisse ja hilinemisesse? Kui puuduti siis pidi kindlasti tooma arstitõendi ja kui hilineti tõsteti teema klassi ees üles, et häbi hakkas ja enam hilineda ei julgenud. *Kui pikad olid vaheajad? Kas külmapühasid oli? Umbes samad aga jõuluvaheaeg oli lühem ja suvevaheaeg algas mai lõppus. Külmapühasid oli ikka. *Kas olete rahul tolleaegse haridusega? Enam-vähem, rohkem oleks võinud olla inglise keelt ja vähem vene keelt. *Kas teil oli võimalik välismaal haridust omandada? Ainult NSV siseselt. *Kui suured olid klassid/koolid? Koolid olid väga suured, oli neli paralleeri ja igas klassis oli üle 30 õpilase. *Kuidas kooli saadi? Kas kool oli kaugel?
Kui on tekkinud pööre ja ta saab haigusest aru ning soovib midagi muuta, tuleb hakata tegelema süstemaatilise psühhoteraapiaga. Raviprotsessi peaks olema haaratud kogu perekond või vähemalt üks pereliige, sest ainult psühhoterapeudid sellega toime ei tule. Kui anoreksiat õigel ajal ravimite, psühhiaatria või vajadusel haiglaraviga ravima ei hakata, võib asi lõppeda surmaga. Anorektik peaks sööma 34 korda päevas kindlatel aegadel, söögikordade vaheajad peaksid olema kolm kuni neli tundi. Soovitatav on pidada ka toidupäevikut Buliimia Buliimiat iseloomustavad sagedased, enamasti iganädalased söömissööstud, mille vältel inimene sööb suhteliselt lühikese aja jooksul ära väga suure koguse sööki. Seejuures on tunne, et söömine on kontrollimatu. Söömissööstule järgneb tavaliselt häbitunne ja hirm minna paksuks. Sööstuna söömist võidakse kasutada selleks, et toime tulla tugevate
Tervislik toitumine ja toitumishäired Kristina Rabi 9. A Toiduvaliku põhimõtted Pidevalt ilmub uut infot toiduainete kohta Tootjad pakuvad üha uusi tooteid, mis on väidetavalt meile kasulikud- kas on ka nii? Ei ole olemas imedieete ega imetoiduaineid Tervisliku toitumise lauseks on neli põhimõtet. Neli põhimõtet Söö vastavalt vajadusele Tarbi organismile vajalikke toitaineid õiges vahekorras Mõõdukalt võid süüa kõike, mis maitseb Söö mitmekesiselt! Toidupüramiid Toidupüramiid näitab, kui palju ja mida süüa Püramiidis on välja toodud erinevad toidugrupid,mida organism vajab Alumises osas on need,mida organism kõige rohkem vajab Mida üles poole,seda vähem neid toiduaineid tuleb süüa Püramiidi alus: liikumine! (iga päev vähemalt 30 minutit) Click to edit Master text styles Second level Third level ...
VÕRKPALL Võrkpallist Võrkpall sai alguse 1895. aastal USAs võimlemisõpetaja William G. Morgani algatusel. Esimest korda oli võrkpall olümpiamängudel 1964. aastal Tokyos. Tallinnas toims esimene ametlik turniir 1919.aastal 1923. aasta sügisel võeti esmakordselt osa rahvusvahelisest kohtumisest. 1925. aasta jaanuaris toimusid esimesed Eesti meistrivõistlused, millest võttis osa 21 meeskonda ja 3 naiskonda. Kuulsaimad võrkpallurid maailmas: Regla Torres, Charles Kiraly, Lorenzo Bernardi, Hugo Conte, Inna Ryskal Kuulsaimad võrkpallurid Eestis: Avo Keel, Viljar Loor, Margo Meresaar, Anna Kaljalina. Meeskonnad Võistkonnal on õigus registeerida koos 12 mängijaga üks kaitsemängija ehk libero. Libero ei tohi olla võistkonna kapten, ta ei tohi teha ründelööke, pallida ega sulustada. Libero võib mängida vaid tagaliinil ning...
Kui on tekkinud pööre ja ta saab haigusest aru ning soovib midagi muuta, tuleb hakata tegelema süstemaatilise psühhoteraapiaga. Raviprotsessi peaks olema haaratud kogu perekond või vähemalt üks pereliige, sest ainult psühhoterapeudid sellega toime ei tule. Kui anoreksiat õigel ajal ravimite, psühhiaatria või vajadusel haiglaraviga ravima ei hakata, võib asi lõppeda surmaga. Anorektik peaks sööma 34 korda päevas kindlatel aegadel, söögikordade vaheajad peaksid olema kolm kuni neli tundi. Soovitatav on pidada ka toidupäevikut. Buliimia Buliimia on sündroom, mille iseloomulikuks tunnuseks on õgimissööstud ja ülemäärane kehakaalu kontroll, mille tulemusena üritatakse toidu paksukstegevat mõju kaotada - oksendamise, lahtistite söömise või muul moel. Buliimiaga patsientide mõtted keerlevad pidevalt söömise ümber ning viivad impulsiivsete söömishoogudeni.
Emale, kes kasvatab kuni pooleteiseaastast last, võimaldatakse lisaks üldisele vaheajale puhkamiseks ja einestamiseks töö juures lisavaheaeg lapse toitmiseks (minimaalselt 30 minutit lapse kohta). Vaheaega on õigus saada vähemalt iga kolme tunni järel. Kahe või enama kuni pooleteiseaastase lapse toitmiseks antava vaheaja kestus peab olema vähemalt üks tund.Kuidas lapse ema neid vaheaegu kasutada soovib, lepitakse täpsemalt kokku tööandjaga. Vaheajad lapse toitmiseks loetakse tööaja hulka ja nende eest säilitatakse keskmine palk. Haige lapse hooldamiseks makstav hüvitis. Alla 12-aastase lapse hooldamisel kodus makstakse kindlustatud isikule hoolduslehe alusel 80% keskmisest tulust kuni 14 kalendripäeva jooksul. Hoolduslehe võib arst vajadusel väljastada ka pikemaks ajaks kui hüvitise maksmise periood. Kui tekib vajadus kauem lapse eest hoolitseda, võib pöörduda tööandja poole
Igas geimis võib võistkond teha kuni 6 vahetust (pluss 2 30-sekundilist vaheaega puhkamiseks). Korraga võib vahetada üht või enamat mängijat. Vaheaega võib paluda üksnes treener või mängiv kapten. FIVB ülemaailmsetel võistlustel on esimeses neljas geimis 2 nn tehnilist vaheaega, iga vaheaeg kestab ühe minuti. Need rakenduvad automaatselt, kui punktidega eesolev võistkond on kogunud 8 punkti ja 18 punkti. Otsustavas, viiendas geimis ei ole selliseid pause. Geimide vaheajad kestavad 3 min. Teise ja kolmanda geimi vahelist intervalli võib pikendada kuni 10 minutini. Kui võistkond palub geimis kolmandat vaheaega, teeb pukikohtunik talle hoiatuse, kui selline asi kordub, järgneb karistus. Üldse on võrkpallis karistusi 4: suuline või kohtuniku käesignaal (kaarti näitamata), märkus koos kollase kaardi näitamisega, eemaldamine koos punase kaardi näitamisega ja diskvalifitseerimine, mille korral näidatakse nii kollast kui ka punast kaarti
Elu areng Maal Bio IV 4 miljardi aasta vanune Maa Sagedased vulkaanipursked Mullakiht puudus Madalad mered Esialgne atmosfäär sisaldas N2, CO2, SO2, H2S, CH4 Atmosfääris puudus vaba hapnik Puudus osoonikiht, UV-kiirgus jõudis takistamatult Maale Maa areng Elu teke 1. aminohapped, N-alused, monosahhariidid 2. Polüpeptiidid, polünukleotiidid 3. Polümeermolekulid rakutaolised süsteemid - Rakumembraan - Pärilikkusaine (Ilmselt RNA) Elu tekke eksperimendid Stanley Miller Keemilise evolutsiooni algtingimused Saaduseks 4 aminohapet Elu tekke eksperimendid Aminohapete segu kuumutamisel laavatükil tekivad polüaminohapped, mis kokkupuutel veega moodustavad mikrokerasid Maaväline päritolu? Katsed po...
Mängija võib taas osaleda järgmises mängus. Võistkonna vigadeks nimetatakse kõigi sama võistkonna liikmete poolt sooritatud vigu. Kui võistkonna vigade arv ühel veerandajal ületab 4 vea piiri, määratakse iga järgneva vea eest karistuseks vabavise. Mänguaeg Mänguaeg koosneb neljast 10-minutilisest perioodist. Esimest ja teist ning kolmandat ja neljandat veerandaega, samuti normaal- ja lisaaega eraldavad kaheminutilised vaheajad. Poolaegadevaheline paus on 15 minutit. Minutilisi vaheaegu, mis on jäetud kasutamata, ei saa kanda järgmisesse perioodi ega lisaaega. Kui pärast neljandat veerandaega on seis viigiline, siis järgneb 5-minutiline lisaaeg, või nii mitu lisaaega, kui on vaja võitja selgitamiseks. Mänguaja ja muu mängu puudutava teabe tarvis on tabloo, millel on näha mängukell, mängijate vead ja punktid jms. 24 sekundi reegli täitmist jälgitakse eraldi seadmega, selle
täiesti vastupidiselt oma senisele käitumismustrile. See on normaalne etapp, mis tuleb läbi elada, enne kui noor inimene leiab oma mina. Haigus segab nende igapäeva elu. Neil on tihti depressioon ja ärevuse sümptomeid, halb keskendumisvõime. Dieedi asemel peaks sööma päevas kolm neli korda. Söögiajal peaks mõtlema ainult söömisele ja sööma kindlatel aegadel. Söömisrütmi tuleks arvestada ka muid plaane koostades. Söögikordade vaheajad peaks olema kolm neli tundi. TERVISEHÄDAD Südamekahjustused, maksakahjustused, neerukahjustused, viljatus, isiksuse muutused, muutused ajus, luude hõrenemine, immuunsüsteemi kahjustused, pidevad tervisekahjustused. HUVITAVAT Küsitluste järgi on koguni 50% Eesti keskkoolitüdrukutest alakaalulised! Oma kaaluga on aga rahul vaid 31% tüdrukutest. Ja kaalust soovib alla võtta 35% alakaalulistest ning 82%
läbivaatuseks, mis arvatakse tööaja hulka. Vaheajad lapse toitmiseks Isikule, kes kasvatab alla poolteiseaastast last, antakse peale üldise vaheaja puhkamiseks ja einetamiseks lisavaheaegu lapse toitmiseks. Nimetatud lisavaheaeg antakse iga kolme tunni järel kestusega iga kord mitte alla 30 minuti. Kahe või enama kuni poolteiseaastase lapse toitmiseks antava vaheaja kestus peab olema vähemalt üks tund.Isiku soovil liidetakse lapse toitmiseks ettenähtud vaheajad puhkamise ning einetamise vaheajaga või lühendatakse tööpäeva vastava ajavahemiku võrra. Vaheajad lapse toitmiseks arvatakse tööaja hulka ja nende eest säilitatakse keskmine palk riigieelarve vahenditest Sotsiaalministeeriumi eelarve kaudu sotsiaalministri kehtestatud korras . Muud tööpäevasisesed vaheajad Seaduse, muu õigusakti, kollektiivlepingu, vahetuste ajakava või töölepinguga võib tööpäeva või
1. Töölepingu tähtaeg 1.1. Töötaja alustab Tööandja juures tööd alates 7. juulist 2011.a. 1.2. Tööleping on sõlmitud tähtajatult. 1.3. Töötaja suhtes ei rakendata katseaega. 1.4. Töö tegemise koht on Viljapuu 89, Tartu . 1.5. Töötaja asub tööle täistööajaga. Tööaja kestuseks on 8 (kaheksa) tundi päevas ja 40 (nelikümmend) tundi nädalas. Välistatud pole öötöö. Tööaja algus, lõpp ja vaheajad tööpäeva kestel tulenevad tehtava töö vajadusest ning on reguleeritud töökorralduse reeglites või muus ettevõttesiseses dokumendis. 2. Töö sisu 2.1. Töötaja asub tööle sekretärina. 2.2. Töö sisuks on UÜ juhataja Vassili Parmakovi poolt antavaid igapäevaseid juhiseid, tegeledes muuhulgas/lisaks ka kohvi tegemise, telefonikõnedele vastamise, hädavalede treimise, dokumentide
1.3. Töötaja suhtes rakendatakse [kuude arv]kuulist katseaega, mis hakkab kulgema tööle asumise päevast. Katseaja viimane päev on [kuupäev]. 1.4. Töö tegemise koht on [kohaliku omavalitsuse üksus või laiem piirkond]. 1.5. Töötaja asub tööle täistööajaga. Tööaja kestuseks on 8 (kaheksa) tundi päevas ja 40 (nelikümmend) tundi nädalas. Tööaja algus, lõpp ja vaheajad tööpäeva kestel tulenevad tehtava töö vajadusest ning on reguleeritud töökorralduse reeglites või muus ettevõttesiseses dokumendis. 2. Töö sisu 2.1. Töötaja asub tööle [ametikoha nimetus]. 2.2. Töö sisuks on [töö sisu lühikirjeldus]. Töötaja põhiülesanded, Töötaja õigused ja kohustused tööülesannete teostamisel ning Töötaja vastutus on täpsemini määratletud ametijuhendis, mis
olegi ideaalsed kuvariga töötamiseks. On tähtis, et oleks võimalik näha ekraani ilma pead tõstmata või langetamata. Kui te ei saa bifokaalidega mugavalt töötada, peaksite muretsema teised prillid. Kahtluse korral konsulteerige silmaarstiga. Paljud inimesed uurivad kaua kuvariga töödata võib aga õigusaktides ei ole määratletud mingit ametlikku piiri, kuid kuvariga töötamisel tuleb teha vaheaegu. Kui tööd ei saa varieerida, tuleb pidada perioodilisi puhkepause ja vaheajad kuvariga pideva töötamise korral peavad moodustama 10% tööajast. Kui pikalt võib kuvariga järjest töötada, sõltub ka tehtavast tööst. Paljud arvavad et kuvar eritab kahjulikku kiirgust, kuid ei kuvarist kiirgab nähtavat valgust, mis võimaldab meil näha ekraanil olevat pilti ja teisi elektromagnetilisi kiirgusi, mis on kahjulikud kindlaksmääratud kiirgustaseme ületamisel. Kuvarist tuleva kiirguse tase on tunduvalt madalam sätestatud piirnormist
Euroopalike valgustusideede ja rahvusromantilise kirjanduse hoovustes tutvuti J. G. Herderi, G. H. Merkeli jt teostega, milles rõhutati väikerahvaste ajaloo ja kultuuri väärtusi. Kujunes veendumus, et haritud eestlase kohus on oma rahvale truuks jääda. Kreutzwald liitus ka korp "Estoniaga" (asutatud 1821), mis ühendas Eestimaa kubermangust pärit üliõpilasi. Sinna kuulusid ka D. H. Jürgenson, P. J. Karell, E. Ahrens, G. Schultz-Bertram. Õpingute vaheajad veetis Kreutzwald vanematekodus Paide lähedal Viisu mõisas, kus tegeles rahvaluule kogumisega, kuid tutvus ka Paide linnakese noorte seltsieluga. 1831 aitas Kreutzwald arstitudengina vaigistada epideemiapuhanguid Riias, Vastseliinas ja Tartus. Tartu ülikooli lõpueksamid sooritas Kreutzwaldil 1833 alguses. Ta sai III järgu arstidiplomi, võttis vastu linnaarsti koha Võrus, ostis maja ja abiellus sakslanna, tinast tarbeesemete valmistaja tütre neiu Marie
vanemaid, käituda täiesti vastupidiselt oma senisele käitumismustrile. See on normaalne etapp, mis tuleb läbi elada, enne kui noor inimene leiab oma mina. Haigus segab nende igapäeva elu. Neil on tihti depressioon ja ärevuse sümptomeid, halb keskendumisvõime. Dieedi asemel peaks sööma päevas kolm neli korda. Söögiajal peaks mõtlema ainult söömisele ja sööma kindlatel aegadel. Söömisrütmi tuleks arvestada ka muid plaane koostades. Söögikordade vaheajad peaks olema kolm neli tundi. BULIIMIA Buliimia on psüühikahäire , mis on tingitud liialdatud murest figuuri ja kehakaalu pärast. Buliimia all kannatajad on rohkem väljapoole suunatud, avalikult viha ja impulsiivsust väljanäitavad kui anorektikud. Buliimia tunnusteks on liigsöömishood suure toidukoguse kiire söömine lühikese aja jooksul. Liigselt manustatud kaloritest püütakse lahti saada tahtlikult
võimalikult sobivaks. Töökoha kujundamisel ja töö korraldamisel peab arvestama töötaja kehalisi, vaimseid, soolisi ja ealisi iseärasusi, tema töövõime muutumist tööpäeva või vahetuse jooksul ning võimalikku pikaajalist üksinda töötamist. Suure füüsilise või vaimse töökoormuse, pikaajalises sundasendis töötamise või monotoonse töö puhul peab tööandja võimaldama tööpäeva või töövahetuse jooksul töötajale tööaja hulka arvatavad vaheajad. Me ei saa muuta inimest, tema seisundit, kuid me saame muuta tingimusi, milles inimene töötab.
Töökoha kujundamisel ja töö korraldamisel peab arvestama töötaja kehalisi, vaimseid, soolisi ja ealisi iseärasusi, tema töövõime muutumist tööpäeva või vahetuse jooksul ning võimalikku pikaajalist üksinda töötamist.Suure füüsilise või vaimse töökoormuse, pikaajalises sundasendis töötamise või monotoonse töö puhul peab tööandja võimaldama tööpäeva või töövahetuse jooksul töötajale tööaja hulka arvatavad vaheajad. · Määrus: Raskuste käsitsi teisaldamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded. Määruses käsitletakse raskute käsisti teisaldamise riskitegureid ning raskute käsisti teisaldamise hindamist. · Määrus: Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded rasedate ja rinnaga toitvate naiste tööks Tööandja on kohustatud naistöötaja terviseriskide hindamisel arvestama eelkõige järgmiste füsioloogiliste ohuteguritega:raskuste käsitsi teisaldamine; füüsilist väsimust
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
