Ehituskorraldus Roode Liias (4)

1. Ehitustoodang (ehitis), selle eripärad ning nende mõju ehituskorraldusele
Ehitis on füüsiline substants -asi, koosneb materjalidest ja konstruktsioonidest. Kvaliteetne ehitis on mõistliku ehituskorralduse tulemus.
2. Ehituskorraldus , selle õppedistsipliini sisu ning seos teiste ehitusvaldkonna õppeainetega
Eesmärgideks: anda ülevaade ehitusturust, ehitise elutsüklist, ehituse subjektidest, objektidest ja projektidest ning nendevahelistest seostest.
ehituskorraldus on omanikukeskne
– ehitusjuhtimine on ühiskonnakeskne
– ehitaja peab alati arvestama sellega, mida tema tegevus toob kaasa ühiskonnale
– ehitaja peab alati arvestama võimalusega ‘toimetada’ sel turu
Ehitamine on majandustegevus ( ökonoomika, turundus ), ehitaja on ettevõtja( juhtimine, äritegevuse alused), tuleb arvestada seaduste ja lepingutega(õiguse alused)
3. Ehitustöövõtja põhikohustused ( ehitusseadus )
Ehitustöövõtja on kohustatud kontrollima:

1) ehitusprojekti vastavust nõuetele;
2) ehitamise vastavust ehitusprojektile;

3) ehitamise korral nõuetele vastavate ehitustoodete kasutamist;

4) ehitamise tehniliste dokumentide olemasolu;

5) ehitamise tehniliste dokumentide nõuetele vastavust;

6) ehitustööde kvaliteeti;

7) ehitustööde ohutust kolmandate isikute suhtes, ehitise ja ehitusplatsi korrashoidu ning keskkonna saastamise vältimist.
4. Projekteerimise ja ehitamise mõisted (ehitusseadus)
§ 2
Projekteerimine on:

1) ehitise või selle osa arhitektuurne ja ehituslik kavandamine;

2) ehitise tehnosüsteemide kavandamine;

3) ehitises kasutatava tehnoloogia kavandamine;

4) ehitise elueast lähtuv ehitise nõuetele vastava kasutamise ja hooldamise tehnomajanduslik hindamine.
Projekteerimise tulemuseks on ehitusprojekt .
Ehitamine on:
1) ehitise püstitamine;

2) ehitise laiendamine;
3) ehitise rekonstrueerimine ;
4) ehitise tehnosüsteemide muutmine;
5) ehitise lammutamine .
5. Ehituse ja ehitamise mõisted
Ehitus on ehitiste püstitamine, rekonstrueerimine, laiendamine ja remontimine. Ehituse kaks aspekti- planeering ja ehitamine
Ehitamine on ehirustöö tegemine,järelvalve, projekteerimine, rahastamine ja rojekti juhtimine. Ehitamise kaks aspekti- kuhu ja mida ehitada, kuidas ehitada.
6. Ehitistele esitatavad põhinõuded (ehitusseadus)
§ 3
1) Ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ning ehitamist ja ehitusprojekti käsitlevate õigusaktide kohaselt ega või tekitada ohtu inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale. Ehitise rekonstrueerimise ja laiendamise korral tuleb tagada rekonstrueeritavate või laiendatavate osade vastavus käesolevas paragrahvis sätestatud nõuetele. Muinsuskaitselise ehitise rekonstrueerimise korral ei ole nõutav käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud nõuete järgimine.
(2) Ehitisele mõjuvad koormused ja muud mõjud ei või põhjustada ehitise või selle osa varisemist ning ehitise või selle aluspinnase vastuvõetamatult suuri deformatsioone. Samuti ei või ehitisele mõjuvad koormused ja muud mõjud põhjustada ehitise, selle osade, sisseseade ega paigaldatud seadmete kahjustusi konstruktsioonide suure deformeerumise tõttu, kusjuures erakorralise sündmuse tõttu tekkinud mõjude kahjustused ei või olla ebaproportsionaalselt suured.
(3) Ehitis peab tulekahju korral säilitama ettenähtud aja jooksul oma kandevõime. Ehitises peab olema takistatud tule ja suitsu levimine, samuti tule levik naaberehitistele. Ehitisest peab olema võimalik inimesi evakueerida.
(4) Ehitis ei või ohustada selle kasutajate ega teiste inimeste elu, tervist või vara ega keskkonda. Ehitisest tingitud ohtlike kemikaalide kemikaaliseaduse tähenduses eritumine peab olema takistatud. Samuti tuleb vältida müra ning inimest ohustava kiirguse levikut ja vee või pinnase saastumist või mürgitamist ning ehitisega seonduva heitvee , suitsu ja tahkete või vedelate jäätmete puudulikku ärajuhtimist. Ehitise osades ega pindadel ei või koguneda niiskust inimese elu, tervist või vara ohustaval määral.
(5) Ehitise kasutamine ja hooldamine ei või selle kasutajale põhjustada ettearvamatuid riske ega õnnetusi, nagu näiteks libisemine , kukkumine , kokkupõrge, põletused ja elektrilöögid ning vigastused plahvatuse tagajärjel.
(6) Ehitises võib olla selle kasutajate poolt tajutav müra tasemel, mis ei ohusta inimese elu ega tervist ning võimaldab rahuldavates tingimustes elada või töötada.
(7) Ehitise soojustus ning kütte-, jahutus- ja ventilatsioonisüsteemid peavad tagama ehitises tarbitava energiahulga vastavuse ehitise asukoha klimaatilistele tingimustele ning ehitise kasutamise otstarbele.
(8) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2–7 sätestatud nõuded kehtivad ehitise kasutusaja jooksul.
(9) Kui ehitise kasutamise otstarve seda eeldab, peavad ehitis ja selle üldkasutatavad osad ning ruumid või alad olema ligipääsetavad ja kasutatavad liikumis -, nägemis- ja kuulmispuudega inimestele.
(10) Nõuded liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega inimeste liikumisvõimaluste tagamiseks üldkasutatavates ehitistes kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.
(11) Vabariigi Valitsus võib ehitise omadustest ja kasutamise ohutusnõuetest tulenevalt kehtestada nõuded ehitisele või selle osale
7. Kohaliku omavalitsuste roll ehitustegevuse korraldamisel (ehitusseadus)
§ 19
(4) Kohalik omavalitsus määrab valla või linna ehitusmääruses:
 1) ehitise arhitektuursed ja ehituslikud lisatingimused;
 2) projekteerimistingimuste avalikustamise korra;
 3) ajutise ehitise ehitamise korra ja alad;
 4) linna või valla osade, sealhulgas miljööväärtuslike hoonestusalade planeerimise ja ehitamise põhimõtted ja nõuded;
 5) kohaliku omavalitsuse ülesannete jaotuse ja tähtajad planeerimis- ja ehitusvaldkonna korraldamisel.
8. Detailplaneering ehitustegevuse alusena (planeerimisseadus)
Detailplaneering koostatakse lähiaastate ehitustegevuse ja maakasutuse aluseks valla või linna territooriumi osa kohta.
Detailplaneeringu eesmärgid on:
 1) planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine;

2) krundi ehitusõiguse määramine;

3) krundi hoonestusala, see tähendab krundi osa, kuhu võib rajada krundi ehitusõigusega lubatud hooneid , piiritlemine;

4) tänavate maa-alade ja liikluskorralduse määramine ning vajaduse korral eraõigusliku isiku maal asuva, olemasoleva või kavandatava tänava avalikult kasutatavaks teeks määramine teeseaduses sätestatud korras;
5) haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine;
6) kujade määramine;

7) tehnovõrkude ja -rajatiste asukoha määramine;

8) keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatu elluviimiseks ja vajaduse korral ehitiste määramine, mille ehitusprojekti koostamisel on vaja läbi viia keskkonnamõju hindamine;

9) vajaduse korral ettepanekute tegemine kaitse alla võetud maa-alade ja üksikobjektide kaitserežiimi täpsustamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks;

10) vajaduse korral ettepanekute tegemine maa-alade või üksikobjektide kaitse alla võtmiseks;
11) vajaduse korral miljööväärtusega hoonestusalade määramine ning nende kaitse- ja kasutamistingimuste seadmine;

12) vajaduse korral ehitiste olulisemate arhitektuurinõuete seadmine;

13) servituutide vajaduse määramine;

14) vajaduse korral riigikaitselise otstarbega maa-alade määramine;

15) kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine;

16) muude seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate kinnisomandi kitsenduste ulatuse määramine planeeritaval maa-alal.
Krunt on ehitamiseks kavandatud maaüksus detailplaneeringu koostamise kohustusega alal.
Krundi ehitusõigusega on määratletud:

1)krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed;
2) hoonete suurim lubatud arv krundil ;

3) hoonete suurim lubatud ehitusalune pindala;

4) hoonete suurim lubatud kõrgus.
Kuja on ehitiste väikseim lubatud vahekaugus .
9. Projekteerimine, selle põhietapid ning nende vajadus (EVS 811:2006)
Hoone projekt on dokumentatsioon , mis kirjeldab kavandatava hoone arhitektuuri, tehnosüsteeme ja -võrke, krundisiseste rajatiste, teede ja platside tehnilist lahendust .

Põhinõuded ehitusprojektile sätestab Ehitusseadus.
Hoone projekteerimist korraldab peaprojekteerija, kelle tegevus hõlmab kõiki projekteerimisega seotud eriosasid. Peaprojekteerija vastutab ehitusprojekti terviklikkuse ja projektiosade ühilduvuse eest. Üldjuhul on hoone peaprojekteerijaks arhitektuuribüroo ( First in, last out - arhitekt alustab esimesena ja lõpetab viimasena).

PROJEKTI STAADIUMID:


Ehitusprojekt töötatakse välja järk-järgult. Projekti erinevaid etappe nimetatakse staadiumideks.
Eelnev töö ehitise kavandamisel on ARHITEKTUURILINE ESKIISPROJEKT - ES - kirjanurga lühend (sele 1), millega antakse ehitise ja krundi arhitektuurilise kujunduse idee ning põhimõttelahendus.
Eskiisprojekt võimaldab tellijale hoonest ettekujutuse anda, erinevaid pakutavaid variante võrrelda ja analüüsida. Esitatakse minimaalses mahus.- asendiplaanil näidatakse hoone orienteeruv paiknemine

- parkimise lahendus ja liiklusskeem, erinevad katendid, piirded 

- haljastuse ja heakorra suunad



 Kompleksse, kõiki erialasid hõlmava ehitusprojekti esimeseks staadiumiks on EELPROJEKT - EP, milles antakse lisaks arhitektuurilisele lahendusele ka projekti tehniliste osade - konstruktsioonide, kütte ja ventilatsiooni, veevarustuse ja kanalisatsiooni ning elektri- ja nõrkvoolupaigaldise põhimõttelahendus. Selle staadiumi põhjal annavad haldusorganid välja ehitusloa.

Projekti teine staadium on PÕHIPROJEKT - PP, milles antakse kavandatava ehitise detailne lahendus (tarindite materjalid ja gabariidid, tehnosüsteemide tehnilised parameetrid , kvaliteedinõuded). Põhiprojekti põhjal on võimalik arvutada tööde mahtusid ja see on sobiv lähtematerjal ehituspakkumiste korraldamiseks.

Projekti kolmas staadium -- TÖÖPROJEKT - TP on juhiseks töömeestele tööde tegemisel. Seda on otstarbekas välja töötada siis, kui tööettevõtja on valitud -- sel juhul saab selles arvestada tööettevõtja eelistusi ehitustehnoloogia ja materjalide ning seadmete tarnijate suhtes.
Kõik kolm staadiumi on vajalikud eeskätt suurte ehitiste puhul. Väikeste, lihtsate ja standardse tarindusega ehitiste puhul võib projekteerimine piirduda ühe või kahe etapiga, mille nimetus sõltub väljatöötatava projektistaadiumi sisust.
10. Ehituse riiklik järelevalve, selle korraldamise olemus ja sisu (ehitusseadus)
§ 62. Riikliku järelevalve teostaja
(1) Käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete järgimise üle teostab riiklikku järelevalvet Tehnilise Järelevalve Inspektsioon.
(11) Tehnilise Järelevalve Inspektsioon teostab kontrolli registri andmete õigsuse üle.
(2) Tehnilise Järelevalve Inspektsioonil on õigus:
 1) kontrollida takistamatult ja ette teatamata;
 2) saada riikliku järelevalve teostamiseks vajaminevat informatsiooni, tutvuda dokumentide originaalidega ja saada nende ärakirju;
 3) kontrollida ehitise, ehitusprojekti ja ehitustoote ning käesoleva seaduse §-s 41 nimetatud ettevõtja vastavust nõuetele;
 4) tellida nõuetele vastavuse kontrollimiseks hindamisteenust ja ekspertiise;
 5) korraldada ehitistega toimunud avariide põhjuste uurimist ;
 6) teha ettekirjutusi ja otsuseid vastavalt oma pädevusele;
 7) kohustada ehitisega või ehitustootega seotud ohtudest avalikkust teavitama või teha seda ise.
(3) Tehnilise Järelevalve Inspektsioon peab informeerima kohalikku omavalitsust riikliku järelevalve tulemustest.
11. Kohalike omavalitsuste poolt korraldatava ehitusjärelevalve olemus ja sisu (ehitusseadus)
§ 61 (7) Kohalik omavalitsus edastab ehitisregistrile andmed käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettekirjutuse kohta kahe tööpäeva jooksul ettekirjutuse tegemise päevast arvates.
(8) Kohalik omavalitsus edastab Tehnilise Järelevalve Inspektsioonile andmed käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud ettekirjutuste kohta kahe tööpäeva jooksul ettekirjutuse tegemise päevast arvates.
12. Ehitusluba, olemus, sisu ja vajadus (ehitusseadus)
§ 22. Ehitusluba
(1) Ehitusluba on kohaliku omavalitsuse nõusolek:
 1) püstitada ehitusloale märgitud maaüksusele ehitis ja ehitise teenindamiseks vajalikke rajatisi;
 2) laiendada ehitusloale märgitud ehitist või selle osa;
 3) rekonstrueerida ehitusloale märgitud ehitist või selle osa;
 4) lammutada ehitusloale märgitud ehitist või selle osa.
(2) Ehitusluba annab ühtlasi õiguse ehitise tehnosüsteemide muutmiseks.
(3) Ehitusluba ehitise laiendamiseks annab ühtlasi õiguse sama ehitise rekonstrueerimiseks.
(4) Ehitusloa andmed avalikustatakse riikliku ehitisregistri veebilehel.
(5) Ehitusloa vorminõuded kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.

13. Ehitise kasutusluba, olemus, sisu ja vajadus (ehitusseadus)
§ 32. Ehitise kasutusluba
(1) Ehitise kasutusluba (edaspidi kasutusluba) on kohaliku omavalitsuse nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitisele ettenähtud nõuetele ja seda võib kasutada vastavalt kavandatud kasutamise otstarbele.
(2) Riigisaladusega seotud ehitisel, riigikaitselisel ehitisel ja väikeehitisel, välja arvatud elamiseks kasutataval väikeehitisel, ei pea olema kasutusluba.
(3) Valminud ehitist või selle osa võib kasutada vaid ettenähtud kasutamise otstarbel .
(4) Kasutusloale kantavad andmed avalikustatakse riikliku ehitisregistri veebilehel.
(5) Kasutusloa vorminõuded kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.
14. Omanikujärelevalve kohustused ja selle vajadus ehituskorraldussüsteemis
§ 30. Omanikujärelevalve
(1) Enne ehitamise alustamist määrab ehitise omanik omanikujärelevalve tegijaks omanikujärelevalve tegemise õigusega isiku, kes ei või olla sama ehitist ehitav isik, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud juhul.
(2) Omanikujärelevalve tegemise eesmärk on tagada:

1) ehitusprojektikohane ehitamine;

2) ehitamise tehniliste dokumentide koostamine;

3) ehitustööde nõuetekohane kvaliteet.
(3) Omanikujärelevalvet peab tegema ehitise ehitamise alustamisest kuni ehitise kasutusloa saamiseni .
Omanikujärelevalve tegija peab omanikujärelevalve tegemisel täitma ehitamise käigus ehitise ja ehitamise ohutuse eesmärgil kehtestatud nõudeid.
15. Omaniku seadusest tulenevad põhilised kohustused ja vastutus seoses ehitustegevusega
§ 29. Ehitise omaniku kohustused ja õigused
(1) Ehitise omanik on kohustatud tagama:

1) enne ehitamise alustamist ehitusloa olemasolu, kui ehitusluba on nõutav;

2) enne ehitamise alustamist kohaliku omavalitsuse kirjaliku nõusoleku olemasolu, kui kirjalik nõusolek on nõutav;

 3) ehitusprojekti kohase ehitamise, kui ehitusprojekt on nõutav;

4) ehitise ning selle asukoha maaüksuse korrashoiu ja ohutuse ümbruskonnale ehitamise ajal ja ehitise kasutamisel ;

5) ehitusjärelevalve teostaja juurdepääsu ehitisele ja ehitamise tehnilistele dokumentidele, välja arvatud riigisaladuseks tunnistatud teavet sisaldavale ehitisele ja riigikaitselisele ehitisele ning sellise ehitise ehitamise tehnilistele dokumentidele;

6) riikliku järelevalve teostaja juurdepääsu ehitisele ja ehitamise tehnilistele dokumentidele, kusjuures juhul, kui riikliku järelevalve teostajal on õigus korraldada avariide põhjuste uurimist, siis juurdepääsu riigisaladuseks tunnistatud teavet sisaldavale ehitisele ja riigikaitselisele ehitisele ning sellise ehitise ehitamise tehnilistele dokumentidele;

7) käesoleva seaduse § 31 lõikes 2 nimetatud dokumentide ning olemasolu korral ehitise mõõdistusprojekti säilitamise ehitise lammutamiseni või arhiiviseaduses sätestatud korras arhiivi üleandmiseni;

8) vajaduse korral ehitusprojekti ekspertiisi tegemise;
 9) vajaduse korral ehitise ekspertiisi tegemise;

10) ehitamise isiku poolt, kellel on vastav pädevus ja õigus;

11) kasutusloa olemasolu, kui see on nõutav;

12) ehitise kasutamise vastavalt kasutamise otstarbele;

13) õigusaktis sätestatud juhtudel ehitise, selle osa ja ehitise tehnosüsteemi tehnilise kontrolli teostamise.
16. Omandiõigusest tulenevad piirangud, mida ehitusetööde teostajad tööde tegemisel peavad arvestama
Võrdse kohtlemise ja ühetaolisuse põhimõte tagamiseks peab omandiõiguse piirangute seadmisel arvestama kogu riigi territooriumil ühtsete kriteeriumitega. Kohalike omavalitsuste territooriumil ehitustegevust reguleerivad ehitusmäärused tuleb viia nimetatud põhimõtetega vastavusse. Kuna ehitusmäärustes sisalduv regulatsioon seab piiranguid omandi kasutamisele, mistõttu tuleb selliste määruste kehtestamine allutada seaduses sisalduva täpse, selge ja piirangu intensiivsusega vastavuses olevale volitusnormile
17. Maaomand , sellega seotud kohustuste ja õiguste mõju ehituskorraldusele
Maaomand kolmemõõtmelisus ja selle arvestamise vajadus ehitiste korrashoiul. Kinnisomand ulatub maapinnale ning õhuruumile ülalpool ja maapõuele allpool seda pinda sellise kõrguse või sügavuseni, milleni ulatub omaniku huvi kinnisasja kasutamisel. Kinnisasja omanik ei või keelata tegevust, mis toimub sellises kõrguses või sügavuses, milleni tema huvi vastavalt kinnisasja kasutamise otstarbele ei ulatu. Ehitiste korrashoiul tuleb arvestada sellega, et ei segaks tegevust mis on omaniku maalapi otstarbest väljas, ei õhus ga maa sees. Ehitustööd ja ehitised võõral maatükil võõrast materjalist – erinevate omanike huvid ja nende kaitse. Ehitaja peab tagama, et peale ehitustööd on piirkond samas seisus kui enne ehitust. Seega on omanikul õigus nõuda, et ehita peab kogu tekitatud ehitusprahi ära vedama koos seadmete ja ehitistega mida oli vaja ehituse käigus. Kui ehitaja ei täida endale võetuid kohustusi on omanikul või omanikel õigus pöörtuda tööinspektsiooni poole. Omanikul on õigus teostada omanikujärelvalvet
18. Töövõtuleping, selle olemus ning olulisemad eripärad ehituses ( Jüri Sutt lk30)
Leping sõlmitakse projektis osalejate vahel. Lepingu põhieesmärgiks on fikseerida töö maht, täitmise tähtaeg, hind ning kohustuste ja vastutuse jaotus osapoolte vahel. Olulisemad lepingutüübid on kokkulepped, mis sõlmitakse

• Tellija ja ehitusettevõtja vahel
  
• Tellija ja konsultandi vahel
  
• Tellija ja juhtimistöövõtja vahel
  
• Tellija ja ehitusjärelevalve vahel
  
• Peatöövõtja ja alltöövõtja vahel
  

19. Ehituse töövõtulepingute üldisedtingimused, nende olemus ja vajadus ( Jüri Sutt lk32)
Lepingu üldtingimused ei ole kohustuslikud, kuigi mõnel maal on koostatud nende kohustuslikud variandid riigihangete jaoks. Üldtingimused muutuvad aga kahe poole jaoks siduvaks, kui neile viidatakse konkreetses lepingus kui lepingu lisale.
Üldtingimused on koostatud põhimõttel, et vastutuse, riski ja garantiide jagamine lepingu osapoolte vahel oleks sõnastatud võimalikult selgelt, sest ainult maksimaalne avalikkus garanteerib vaatastikuse usalduse ja sujuva koostöö.
20. Ehituse töövõtulepingu soovitatav ülesehitus ja koostisosad ( Jüri Sutt lk31)
Fikseeritakse nii lepingu objektid kui ka subjektid , projektit, töö, hind, ehitusplats, leping, aeg ja perioodid, subjektide esindajad. 2. Töövõtja kohustus ja vastutus 3. Tellija kohustus ja vastutus 4. Alltöövõtu karraldus 5. Lepingu sõlmimine ja muutmine 6. Arveldus 7. Tellija ja töövõtja koostöö 8. Vaidlused ja arbitreerimine
21. Hinnal põhinevad töövõtulepingud, nende kasutamise üldloogika ( Jüri Sutt lk33 )
Hinna kujunduse viis mõjutab otseselt juhtimistöö korraldust ja riskijaotust investeerimisprojektis osalejate vahel.
Pärast lepingu sõlmimist tehtud muudatuse mõju lepingu hinnale ja tähtajale on vastavalt üldtingimustele vaja fikseerida kahe poole vahel kirjalikult enne, kui teenust või tööd muutma hakatakse
22. Fikseeritud ja libiseva hinnaga töövõtulepingud, nende erinev mõju osapoolte huvidele ( Jüri Sutt lk26-27)

Fikseeritud , mis annavad tellijale suure kindluse eesldusel, et kavand on piisavalt detailselt välja töötatud, vältimaks hilisemaid vaidlusi hinnas arvesse võetud töömahtude ja ka võimalike muudatuste osas. Tellija kulutused maksumuse kontrollile kõigis projekti faasides on minimaalne

Libisev. Taoline hinnakujundusmehhanism on soovitatav avarii- ja remonditööde puhul, kus töö math ja töö keerukus ei ole enne töö alustamist selge. On ilmne, et skeem ei anna tellijale hinnakindlust, kuid võimaldab alustada töid projekti väga varases staadiumis.
23. Töömahtudel põhinevad töövõtulepingud, nendes sisalduvad riskid lepingu osapooltele ( Jüri Sutt lk27)
Töömahtude loendi esitab tellija. Tööde ühikhinnad fikseeritakse pakkumisdokumendis, lepingus. See on väga selge vahekorra fikseerimine, mis võimaldab ka hiljem töömahte muuta, jättes ühikhinnad muutmata.
Läbirääkimistel põhinev hind, rätsepahind, mis eeldab, et ehitusvõtja kaasatakse juba projekteerimise ajal hinnaarvutuste tegemisse. See eeldab usaldust ja pikaajalist koostööd partnerite vahel.
Seeriahindadel või hinnakirjal põhinevad töövõtulepingud, mis jätavad töömahud lahtiseks. Kasutatakse korduvate ja rutiinsete tööde eest tasumise suhtes kokku leppimisel.
24. Põhjendatud kulude korvamise töövõtulepingud, nende kasutamise üldloogika
Töövõtja on huvitatud kallite materjalide ja tehnoloogiate kasutamisest, mida on aga võimalik lepingutingimustega vältida.
25. Kulud-pluss-proportsionaalne- hinnalisa tüüpi töövõtulepingu mõju ehituse osapoolte tegevusele (Jüri Sutt lk28)
Kulud -pluss-protsenduna maksumusest määratav teenustasu . Meetod sisaldab ohtu, et töövõtja on huvitatud kallite materjalide ja tehnoloogiate kasutamisest, mida on aga võimalik lepingutingimustega vältida.
Kulud pluss fikseeritud summana määratav teenustasu. Võte väldib eelmise ohu, kuid töövõtja peab kaasnevat riski tavaliselt liiga kõrgeks. Eeldab kavandi piisavalt kõrget valmidusastet.
26. Piirmaksumusega kuludel põhineva töövõtulepingu mõju ehituse osapoolte tegevusele
Piirkuludel põhinev hind. Loodetav ligikaudne hind fikseeritakse lepingus. Tasumine toimub aga tegelike kulude järgi. Lepingus nähakse ette kulude ökonoomia või ülekulu jaotusmehhanism tellija ja töövõtja vahel, kui kulud jaavad väiksemaks või ületavad piirkulusid. Seda teoreetiliselt ökonaamsusele stimuleerivat hinnakujunduskeemi kasutatakse suheliselt harva.
27. Traditsioonilise peatöövõtu korralduse kujunemise loogika (Jüri Sutt lk15)
Nõunik
Omanik
Peatöövõtja
Projekteetija
Omal jõul töö
alltöövõtjad
Skeemil rakendab omanik-tellja projekteerija ja peatöötaja ning hind määratakse, kasutades fikseeritud hinnaga või tegelike kulude katmisel põhinevat hinnakujundamise mehhanismi.
28. Traditsiooniline peatöövõtu korraldus ja selle sobivus tellijale hinnalepingute puhul
(Jüri Sutt 15-17)
Kogusumma lepin võimaldab määrata hinna enne lepingu sõlmimist, mis võistupakkumise juures annab ka madalama hinna (fiks)
29. Traditsiooniline peatöövõtu korraldus ja selle sobivus tellijale kululepingute puhul (Jüri Sutt 15-17)
Võimaldab lihtsalt rakendada projektis muudatusi ja täiendusi (kulude katmise hinnang)
30. Traditsiooniline peatöövõtu korraldus ja selle sobivus töövõtjale hinnalepingute puhul(Jüri Sutt 15-17)
Kasum on hinna sees ja läbirääkimistel sõlmitud lepingu puhul võib efekt olla suurim(fiks)
31. Traditsiooniline peatöövõtu korraldus ja selle sobivus töövõtjale kululepingute puhul (Jüri Sutt 15-17)
Mitte kõige odavam variant (kulude katmise hinnang)
32. Peatöövõtja olulisemad kohustused töövõtus (ETÜT alusel)( Ehituse töövõtulepingute üldisi tingimusi)
Peatöövõtja – tellija
Tellija tasub enda nõutavate Lepingu objektiks oleva töö tegemiseks vajalike lubade sh projekteerimistingimuste, kirjaliku nõusoleku või ehitusloa ja kasutusloa eest tasud (sealhulgas riigilõivu) ja selle töö üleandmise-vastuvõtmise ning pädevate isikute poolse järelevalve kulud, kui Lepingus ei ole kokku lepitud teisiti.
Tellija tasub tema poolt tellitud ekspertiiside, sealhulgas projektlahenduse ekspertiisi eest, kui ehitusprojekt on tellitud Tellija poolt.
Tellija tasub Lepingus kokkulepitud tema poolt tarnitavate Lepingu objektiks oleva töö tegemiseks kasutatavate ehitustoodete või seadmete kasutamisõigusega seotud autoritasud ja litsentsid, kui Lepingus ei ole kokku lepitud teisiti.
33. Tellija põhilised kohustused töövõtus (ETÜT alusel)
Tellija peab nõutama ja edastama Töövõtjale kogu info ehitustöödele eelnevatest geodeetilistest ja geoloogilistest uuringutest ja ehitusobjekti kasutamist piiravate ettekirjutuste kohta, kui tehtav töö eeldab sellist informatsiooni ja kui Lepingus ei ole kokku lepitud teisiti.
Tellija kohustus on taotleda ehitisele või selle osale kasutusluba, kui Lepingus ei ole kokku lepitud teisiti.
Tellija on kohustatud Lepingu objektiks oleva töö üle vaatama ja valmis töö tulemi vastu võtma üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Lepingu objektiks olev töö loetakse vastuvõetuks ka juhtudel, kui Tellija ei võta alusetult valmis tööd Töövõtja antud mõistliku tähtaja jooksul vastu või kui Tellija on asunud ehitist või selle osa kasutama
34. Garantiid ehitustöödele (ehitusseadus)
§ 4. Ehitise garantii
(1) Käesoleva seaduse tähenduses on garantii ehitusettevõtja poolt võetud kohustus tagada, et tema tehtud ehitustöö vastab lepingu tingimustele ning ehitustöö tulemusena ehitatud ehitisel või selle osal säilivad määratud aja jooksul sihipärase kasutamise ja hooldamise korral ehitise või selle osa kasutamiseks vajalikud ohutuse ja kasutamise omadused ning kvaliteet.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud garantii kestus on vähemalt kaks aastat ehitamise lõppemise päevast arvates, seejuures ehitamise lõppemise päeva määravad ehitusettevõtja ja ehitise või valmiva ehitise omanik (edaspidi ehitise omanik) omavahelises lepingus. Kui lepingus ei ole määratud ehitamise lõppemise pääeva, loetakse ehitise garantii alguse ajaks ehitusettevõtja poolt ehitise või selle osa ehitise omanikule üleandmise päev. Ehitustöö käigus ehitisse püsivalt paigaldatud seadmetele kohaldatakse nende tootja poolt ettenähtud garantiid, kusjuures ehitusettevõtja poolt antav seadmete garantii kestus ei või olla lühem kui kuus kuud.
(3) Ehitise garantii kestuse ajal ilmsiks tulnud ehitusvead kõrvaldab ehitusettevõtja oma kulul mõistliku aja jooksul.
35. Projekteerimis-ehituse töövõtt ja selle sobivus tellijale

• omanikul on minimaalne vajadus sekkuda projekti arengusse
  

•sobib eriti siis, kui omanikul/ tellijal puudub projekti juhtimise kogemus
•projekteerimise-ehitamise summaarne kestus on lühike
•võimalus kasutada maksimaalselt projekteerija-ehitaja koostöökogemust
•muudatuste sisseviimine projekti on lihtne
36. Projekteerimis-ehituse töövõtt ja selle sobivus töövõtjale

• minimaalne bürokraatia projekteerimise ja ehitamise ühildamisel
  
• võimalus spetsialiseeruda, saada kogemusi, tagada uusi lepinguid
  
• 
  

37. Juhtimistöövõtt konsultandi kasutamisega, selle põhiskeem ning sobivus tellijale
omanikul on minimaalne vajadus sekkuda projekti arengusse
•sobib eriti siis, kui omanikul/tellijal puudub projekti juhtimise kogemus
•projekteerimise-ehitamise summaarne kestus on lühike
•võimalus kasutada maksimaalselt projekteerija-ehitaja koostöökogemust
•muudatuste sisseviimine projekti on lihtne
38. Täisvastutusega juhtimistöövõtu põhiskeem, selle sobivus tellijale
parim võimalus kasutada ehitustöövõtja kogemust projekteerimisel ilma konfliktita omaniku ja projekteerija vahel
•hinnang kuludele ja töökorraldusele on sõltumatu = parim omaniku huvide arvestamine
•juhtimistöövõtja moodustab meeskonna/terviku projekteerija ja ehitustöövõtjaga
•minimaalne võimalik summaarne projekteerimise ja ehitamise kestus
•pakkumused võivad kindlustada omanikule soodsa hinna
39. Maksumuskontrolli tervik-süsteem ning selle kasutamise eesmärgid ehituses
Maksumuskontroll tähendab:
•projekti tööde käigu pidevat jälgimist projekti elutsükli kõigis faasides eesmärgiga õigeaegselt välja selgitada need muudatused, mis võivad oluliselt mõjutada projekti maksumust
•muudatuste kajastamist töömahtude loendites, eelarvetes ja finantsplaanides, aga samuti muudes projektijuhtimise dokumentides
•aktsepteeritud muudatuste teatavakstegemine projektis osalejatele
Lähteandmeteks maksumuskontrollile on:
•töömahtude loendid, eelarved , kalenderplaanid, finantsplaanid
•tööde täitmise aruanded (protsenteerimisaktid) ja sissekanded ehitusplatsi päevikus
•nõuded muudatuste tegemiseks projektis
Eelarvestamisel, kalender- ja finantsplaanimisel kasutatav arvutitarkvara peab sisaldama ka võimalusi seniste plaanide aktualiseerimiseks ja prognoositavate muudatuste sisseviimiseks.
40. Maksumuskontrolli tervik-süsteem ning selle olulisus projekteerijale
Projekteerija vastutuse ehitusmaksumuse tagamise eest võiks sätestada järgmiselt: kui ehituse võistupakkumise käigus hinnaly madalaim pakkumine ületab 10% projekteerimislepings seatud ehitusmaksumuse limiidi , siis tellija nõudel peab ümberprojekteerimise tegema projekteerija omal kulul. Kui limiidi ületamine ületamine jab alla 10%, siis projekteerija kohustub korrigeerima projekti, kuid tellija kulul.
41. Maksumuskontrolli tervik-süsteem ning selle olulisus ehitise omanikule
Ehitise kulude ja kvaliteedi tasakaalustamine .
Projekteerimiseelses tasuvusuringute faasis selgitas omanik enda jaoks kulude ülempiiri,lähtudes projekti tulutootlikkusest ja soovitud tasuvusajast
42.Kulu-kontrollikorraldamineehitustöödekäigus ‘hinnalepingute’ puhul
Ehituskulud – selle all mõistetakse ehitisse investeerimisega seotud kulutusi, alates ehitise
projekteerimisest, kuni selle täieliku valmimiseni. Ehituskulude standart EVS 665:1996 ehituskulud
koosnevad kulutustest ehituse kavandamiseks ja elluviimiseks vajalikele kaupadele, teenustele, töödele
ja maksudele. Nende kulude jaoks dokumendid - hinnangud .
-eelarvutused (projekti eelarve)
-eelarved
-täitmisarved
Hinnangud koost . Ehitusmahu üldiste parameetrite järgi nt. Ehituse maht, pindala näitajad.
Eelarvutused koost projektdokumendile alusel, kuid on alles esialgne projekt.
Eelarved- (tööjooniste eelarved) - koost projektdokumentide alusel, mis on detailiseeritud projektide
alusel.
arvutused, mida tehakse tegelike kulude arvestamisel.
Eelarvete arvutuseks võib olla tellija või tegija, nende kokkuleppel on hind ettevõtjale kulumi+kasumi summaks ja tellijale kuluks.
43. Kulu-kontrollikorraldamineehitustöödekäigus ‘kululepingute’ puhul
Kulukontrolli alusdokumendiks on maksegraafik, mis on sõlmitud hankelepingu kohustuslik lisa.Tegelike ehituskulude arvestamine toimub vastavalt töövõtja koostatud igakuisele protsenteerimisaktile hinnatud töömahtude loetelu alusel, mis on hankelepingu lisa. Sõltuvalt lepinguhinnast lepitakse kokku vahearvelduste minimaalsumma, millest väiksemaid arveldusi ei ole tellija kohustatud tegema, kui selline summa ei ole maksegraafikus fikseeritud kui tööde korraldustest otseselt johtuv. Kõik töövõtja esmasdokumendid, mida on kasutatud protsenteerimisaktide tõendamisel, peavad olema vajadusel kättesaadavad ja tõendina kasutatavad hilisemate vaidluste lahendamisel ning lõpparvelduste tegemisel. Nende säilitamise osas juhindub töövõtja raamatupidamise seadusest ja töövõtja dokumentide säilitamise sise-eeskirjadest. Kõiki tööettevõtja koostatud protsenteerimisakte ning lisadokumente maksete täies ulatuses mittesooritamise kohta säilitatakse tellija arhiivis koos ehitusega seotud teiste dokumentidega. Töövõtja säilitab neid dokumente ja nende koopiaid vastavalt oma dokumentide säilitamise korrale.
44. Pretendentide kvalifitseerimise kriteeriumid hangete korraldamisel
firma, kes soovib hooldusteenust sisse osta, peab oma organisatsioonis ette nägema
juhtimisprotseduurid, mis sisaldavad järgmist:
• pakkumisdokumentide ettevalmistamine ja pretendentide selekteerimise (kvalifitseerimise)
korraldamine;
PAKKUJATE KVALIFITSEERIMINE
tellijal on õigus kontrollida pakkujate/pretendentide
• tehnilist kompetentsi (litsentsid, tegevusload, registreering registrites )
• kogemusi (ülevaade varasemast tööst – kuni 3 aastat)
• finantsressursside olemasolu ning maksevõime ja/või vajaliku käibe olemasolu
• maksedistsipliin (sh riigimaksete täitmine)
45. Töövõtuprogrammi olemus ja vajadus ehitushanke korraldamisel
EHITUSE TÖÖVÕTUPROGRAMM
• on lähtealuseks ettevalmistatavale lepingule
• kirjeldab tingimusi, mis mõjutavad sõlmitava lepingu hinda
1. pakkumuse ettevalmistamise juhised ja vormid
2. selgituste saamise kord (aeg, kontaktisik)
3. kvalifitseerimiseks vajalike dokumentide loetelu ja nende esitamise tähtajad
4. pakkumuste jõus oleku aeg
5. pakkumushinna väljendamise viis ja pakkumuses kasutatavad valuutad
6. hinnakujunduse põhimõtted ja hindade korrigeerimise põhimõtted
7. maksetingimused ja –tähtajad
8. pakkumuse hindamiskriteeriumid
9. pakkumuste avamise aeg ja tingimused
46. Pakkumistegevused, mis tagavad tellijale tema huvide kaitse

• Tellija jätab endale õiguse lükata tagasi enne hankelepingu sõlmimist kõik pakkumused, kui hindamisel kõige madalama hinnaga pakkumus ületab Tellija poolt hanke tulemuse alusel sõlmitava hankelepingu maksumuse katteks planeeritud rahalisi vahendeid.
  
• Tellija jätab endale võimaluse lükata tagasi kõik pakkumused, kui hanke hankemenetluse toimumise ajal on Tellijale saanud teatavaks uued asjaolud , mis välistavad või muudavad Tellijale ebaotstarbekaks hankemenetluse lõpuleviimise hankedokumentides esitatud tingimustel.
  

47 . Pakkumistegevused, mis tagavad pretendentidele nende huvide kaitse.
KÕIGI PRETENDENTIDE VÕRDNE KOHTLEMINE. MÕLEMAPOOLNE KONFIDENTSIAALSUS . MIN AEG PAKKUMISE ESITAMISEKS 10 PÄEVA + AEG EHITUSPLATSI ÜLEVAATAMISEKS JA DOKUMENTIDE SAAMISEKS. PAKKUJA VÕIB PAKKUMISE TAGASIVÕTTA ENNE ESITAMISE TÄHTAJA LÕPPU.ÕIGUS KÕIK PAKKUMISED TAGASI LÜKATA KUI SELLELE ON VIIDATUD KUTSE DOKUMENTIDES.PAKKUMISTE AVAMINE . KÕIGIL PAKKUJATEL ON ÕIGUS OSALEDA AVLIKUSTATAKSE : NIMI, AADRESS JA HIND.KÕIKI PAKKUJAILE TULEB SAATA PROTOKOLL
48. Pakkumuste hindamiskriteeriumid ning nende kasutamise eesmärgid
PAKKUMISTE HINDAMISE KRITEERIUMID
OLULINE ON KRITEERIUMITE TÄPNE FORMULEERIMINE PAKKUMISKUTSE DOKUMENTIDES
HINNAKRITEERIUM , KUI EI OLE MÄÄRATUD TEISITI, MUID VÕIMALIKKE KRITEERIUME KÄSITLETAKSE SEL JUHUL KITSENDUSTENA
AJAKRITEERIUM, ÜLDJUHUL PIIRANGUKS VALIKUL HINNAKRITEERIUMI JÄRGI. KUI EHITUSTÖÖ KESTUSE LÜHENDAMINE EHITUSPLATSIL ON OMAETTE EEMÄRK PEAB TELLIJA TEATAMA KUTSEDOKUMENTIDES AJAÜHIKU HINNA ( KASUMI KAPITALISEERIMISMÄÄRA ) , MIDA TA ARVESTB TÖÖETTEVÕTJA VALIKUL
KVALITEEDIKRITEERIUM , TELLIJA PEAB KUTSEDOKUMENTIDES VIITAMA NORMIDELE, STANDARDITELE VÕI NÄIDISEHITISTELE
RISKIKRITEERIUM ARVESTAMINE TOIMIB LÄBI :

• TÖÖETTEVÕTU KORRALDUSE VIISI VALIKU
  
• HINNAKUJUNDUSE VIISI VALIKU
  
• FINANTSTAGATISTE PAKKUMIS-, EHITUS- JA GARANTIIPERIOODIDEL
  
• NÕUTAVA EHITUSRISKIDE KINDLUSTUSE
  
• GARANTIIPERIOODI PIKKUSE VALIKU
  
• 
  

KASUTUSKULUKRITEERIUM VÕIMALIK AINULT PROJEKTEERIMIS-EHITUSLEPINGUTE PUHUL. SEE TÄHENDAB ÜHEKORDSETE EHITUSKULUDE JA AJASTATUD AASTASTE KASUTUSKULUDE KOOSARVESTAMIST. SEL JUHUL ON PAKKUMISKUTSE DOKUMENTIDES VAJA ANDA ARVESTUSLIK KASUTUSPERIOODI PIKKUS JA EHITISE KASUMITOOTLIKKUS
49. Kinnisvara ja ehitise korrashoid ; sisu ja vajadus
Kinnisvara korrashoid on kinnisvara eluea jooksul elluviidavate tehniliste ja administratiivsete tegevuste kompleks selleks, et säilitada ja/või taastada olukord, mille korral korrashoitav vara säilitab oma kasutatavuse ning vastab kavandatud otstarbe täitmiseks esitatud tingimustele.
Kinnisvara korrashoiu (vajadus) eesmärgid:
- pikendada kinnisvara ja selle koosseisu kuuluvate osade, tarindite ja süsteemide eluiga ning säilitada nende kasutusomadusi;
- vähendada katkestusi tehnosüsteemide toimes ning ehitiste tarinditega seotud avariisi;
- muuta tulemuslikumaks korrashoiuga seotud personali töökorraldus;
- parandada tööde korraldamise põhimõtteid ning kaasnevaid juhtimisprotseduure;
- vähendada tuleohtlikkust ning keskkonnaga seonduvaid riske;
- säilitada ja parandada kinnisvara esteetilist väljanägemist;
- juhtida kinnisvara korrashoiu korraldust tervikuna , et tagada võimalus usaldusväärselt analüüsida korrashoiuga seotud tegevusi ning sellega kaasnevaid kulutusi;
- kujundada säästlik ning ohutu kinnisvarakeskkond
Kinnisvara korrashoid on alati seotud ka vajadusega korraldada näiteks kaasnevat rahastamist, sh plaanida raha vajadust ning korraldada saadavate vahendite mõistlikku kasutamist; seega juhtida rahavooge.
50. Kinnisvara haldamine ; sisu ja vajadus
Kinnisvara haldamise eesmärk on pideva ülevaate omamine, tagades sellega hallatava kinnisvara füüsilise, juriidilise ja majandusliku säilitamise läbi kinnisvara kasutamisega seotud protsesside juhtimise ja nende kirjeldamise . Kinnisvara haldamine on administratiivne tegevus, mille käigus toimub kinnisvara korrashoiuga seotud andmete kogumine, süstematiseerimine ja nende alusel planeerimine ., samuti kavandatu elluviimine ja kontroll tegevuste käigu üle.
HALDAMISE EESMÄRK SÄILITADA VARA .on kas juriidilisel õigusel (omanikuõigusest tulenevalt omanikul lasuv)või lepingulisest kohustusest tulenev halduril lasuv vastutus kinnisvara järkuva olemasolu eest koos selle kasutusloast tuleneva funkrsioonaalsuse säilitamisega, mille eesmärgiks on haldurile lepinguga haldamiseks üleantud kinnisvara :
*füüsiline säilitamine – sellena, et see vastaks projektdokumentidele ja ei muutuks ohtlikuks tema kasutajatele ning kolmandataele isikutele 
*juriidiline vastutus – sellisena, et omanikule ei tekiks ei sanktsioone ega täiendavaid kohustusi seoses vara omandiõigusest tulenevate kohustuste ebaprofessionaalse täitmise ega ka täitmata jätmisega 
*majanduslik säilitamine – sellisena, et kinnisvara haldamise ning hooldamise kava põhjendatud elluviimisel olekskinnisvara omanikule tagatud vähemalt 0-kasum või omaniku poolt määratletud sihteelarvest või eelarvepiirangutest juhindumine. 
51. Töövõtja koguriski kindlustus , sellega kaetavad ja katmata riskid
Ehituse koguriskikindlustus on mõeldud ehitatava ehitise kindlustamiseks. Kindlustatuteks võivad olla tellija, peatöövõtja ja alltöövõtjad kes teostavad ehitustöid kindlustatud ehitusmahu osas. Näiteks, kui peatöövõtja või tellija on kindlustanud kogu ehitatava objekti, siis on automaatselt kindlustatud ka kõik alltöövõtjad. Juhul, kui peatöövõtja või tellija ei kindlusta ehitatavat ehitist, siis võib iga töövõtja eraldi kindlustada oma ehitusmahu.
Töövõtja kohustub sõlmima koguriskikindlustuse (CAR). Koguriskikindlustus peab kehtima kuni Ehitustööde lõpliku vastuvõtmiseni Tellija poolt. Kindlustuspoliis tuleb esitada Tellijale enne Ehitustööde alustamise tähtpäeva.

Kaetud tööd

Töövõtja peab hoolitsema, et omanikujärelevalve teostajale esitatakse ülevaatamiseks kõik kaetud tööd. Töövõtja peab kaetud tööde ülevaatamisest teatama omanikujärelevalvele 24 tundi ette.
Kindlustus

Töövõtja vastutab Lepingu täitmisest tuleneva tegevuse/tegevusetusega kaasneda võivate kõrvalmõjude eest ümbritsevale keskkonnale ja kolmandatele isikutele tekitatud kahju eest.

Töövõtja sõlmib enne Lepingu sõlmimist omal kulul ehituse koguriskikindlustuse (CAR) Lepingu, mille tingimuste kohaselt peab kindlustus katma kõik Töö tegemisest tulenevad riskid. CAR kindlustuse summaarse hüvitise summa suurus peab olema vähemalt võrdne Lepingu hinnaga

Töövõtja kohustub tagama, et ülaltoodud kindlustuslepingutest tulenev kindlustuskaitse kehtib kogu Lepingu perioodi jooksul. Töövõtja kohustub hoiduma tegudest, mis toovad kaasa või võivad kaasa tuua kindlustuskaitse lõppemise.

Töövõtja esitab Tellijale punktis 10.2 nimetatud kindlustuslepingute poliisi ja kindlustustingimuste ärakirja Tellijale 10 päeva jooksul arvates Lepingu allkirjastamisest kuid hiljemalt enne töödega alustamist.
Ehitustööde teostamisel kannab juhusliku hävimise või kahjustumise riisikot Töövõtja. Töövõtjal ei ole õigust nõuda tasu teostatud Ehitustööde eest, mis on hävinud või kahjustunud enne nende vastuvõtmist Tellija poolt. Teostatud Ehitustööde etapiviisilise vastuvõtmise aktid ei ole Tellija poolt Ehitustööde vastuvõtmise aluseks juhusliku hävimise või kahjustumise riisiko ülemineku mõttes.
52. Riski olemus ja selle juhtimise põhimõtted ehituses
Risk on võimalus, et mingi sündmus võib mõjutada eesmärkide saavutamist. Riskijuhtimise protsess koosneb erinevates osadest.
Riskide juhtimine on tegevuste kogum, mida tehakse toimingute /protsesside ohutuse saavutamiseks, säilitamiseks ja parandamiseks. Riskide juhtimise all mõistetakse abinõude kompleksi ja otsuseid riskide ennetamiseks ning võimalike tagajärgede leevendamiseks.
Riskide juhtimine koosneb järgmistest etappidest:
• ülesande püstitamine
• riskide hindamine, nende asetamine taustsüsteemi
• abinõude kavandamine riskide ennetamiseks, jaotamiseks ja maandamiseks
• järelkontroll
• süsteemi perioodiline analüüs
• süsteemis toimuva regulaarne analüüs
• kahjude põhjuste väljaselgitamine
• korrektiivid.
Riskijuhtimise eesmärk on viia asutuse tegevusega kaasnevad riskid juhtkonnale vastuvõetava tasemeni, võttes ette tegevusi, mis maandaks riski esinemise tõenäosust, riski realiseerumise mõju või mõlemat korraga. Selleks peame esmalt teadvustama, et riskid on igapäevategevuse loomulik osa ja neid ei saa vältida, kuid neid saab juhtida.
Riskide juhtimine jagatakse neljaks oluliseks komponendiks:

olemasolevate riskide tuvastamine;

olemasolevate riskide suuruse hindamine;

tegevuste planeerimine riskide maandamiseks vastuvõetavale tasemele ;

asutuse juhtkonna poolt aktsepteeritava riskitaseme määratlemine ja hinnatud riskidest nende riskide tuvastamine, mis ületavad aktsepteeritavat piiri.
54. Vääramatu jõu ( force majeure) määratlemise vajadus, selle mõju töövõtu osapooltele
Vääramatu jõud

Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui Pool rikkus kohustust vääramatu jõu (force majeure) tõttu.

Vääramatu jõud on asjaolu, mida Pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta Lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks, seda väldiks või takistava asjaolu ning selle tagajärje ületaks.

Kui vääramatu jõu mõju on ajutine, on Lepingu rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil vääramatu jõud Lepingu täitmist takistas. Lepingu täitmise tähtaeg pikeneb vääramatu jõu asjaolude kestvuse võrra. Juhul kui vääramatu jõu asjaolud kestavad enam kui 6 (kuus) kuud, lepivad pooled kirjalikult kokku Lepingu edasise täitmise või ülesütlemise suhtes.
55. Ehituse töövõtulepingutes ilmnevate konfliktide lahendamise võimalik metoodika
1)Fikseeritakse nii lepingu objektid kui ka subjektid, projekt, töö, hind, ehitusplats, leping, aeg ja perioodid, subjektide esindajad. 2)Töövõtja kohustus ja vastutus. 3)Tellija kohustus ja vastutus. 4)Alltöövõtu korraldus. 5)Lepingu sõlmimine. 6) Arveldused . 7)Tellija ja töövõtja koostöö. 8)Vaidlused ja arbitreerimine.
56. Projekti juhtija on organisatsioon , mis tegutseb täidesaatva osapoolena, kindlustades
projekti läbiviimise. Projekti juhtija vastutab tellija vajaduste eesmärgikohase
rahuldamise eest. Projekti juhtija osaleb tellija algatusel projekti eesmärkide
püstitamisel, kogu ehitusprojekti planeerimisel, teostamistingimuste
kindlaksmääramisel ja vastutab projekti kulujuhtimise eest. Projekti juhtija valib
projekteerijad ja tellib vajalikud projektid , tagab ehitamisega seotud otsuste tegemise
ja korraldamise eest. Lisaks koostab projekti juhtija projekti ajakava , hangib vajalikud
load ja otsused, kontrollib projekteerimist ja teostamist ning tellib lepingute kohaselt
ehitustööd.
Projektijuhtimisorganisatsioonis saab eristada otsustavat ja täidesaatvat tasandit.
Otsustava tasandi projektijuhtijaks võib olla ehitusbüroo või muu samaväärne asutus
või vastutav isik. Täidesaatjaks võib olla näiteks projektijuht koos ekspertidest
moodustatud projektrühmaga.
Projekti juhtimisülesannete hulka kuuluvad:
− projekti kvaliteedi-, aja- ja kulueesmärkide seadmine ja nende täitmise kontroll
− projekti projekteerijate valik ja projekteerimislepingute sõlmimine
− projekti kulude seire või kulude seire välise kulueksperdi abil
− vajalike otsuste ja ehitustöödeks vajalike lubade hankimine
− töövõtuviiside määratlemine, konkursside korraldamine ja töövõtulepingute
sõlmimine
− ehitustööde järelevalve ja vajalike lepingumuudatuste tegemine
− ehitise kasutuselevõtu ja garantiiajaga seotud seotud tegevuste eest hoolitsemine
57. Kalenderplaan ehituse töövõtulepingu lisana ja selle seos lepinguga
Kalenderplaan - projekti teostamiseks vajalike tööde kronoloogiline järjestus.
Kalenderplaanimine - projekti teostamiseks vajalike tööde ajaline järjestamine tehnoloogilise järgnevuse ja optimaalse kestuse alusel.
TÖÖDE KALENDERPLAANID KOOSTATAKAS JOONGRAAFIKUTE, VÕRKGRAAFIKUTE VÕI TSÜKLOGRAMMIDE ALUSEL

• TERVELE EHITUSELE . SAGELI KOOS PROJEKTEERIMISTÖÖDEGA. TÖÖETTEVÕTU LEPINGU LISA.
  

ORIENTEERITUD TELLIJALE. AGREGEERITUD . AJAINTERVALLIKS KUU VÕI NÄDAL

• EHITUSE ETAPILE, KONSTRUKTIIVELEMENDILE VÕI TÖÖLIIGILE, AJAINTERVALLIKS NÄDAL VÕI PÄEV
  

• NÄDALAKS, MIS HAARAB AGA TEGELIKULT 2 NÄDALAT. ESIMENE DIREKTIIVNE TEINE ORIENTTERIV. AJAINTERVALLIKS PÄEV VÕI VAHETUS
  

TÖÖ PARAMEETRID KALENERPLAANIS:

• TÖÖ NIMETUS
  
• MÕÕTÜHIK
  
• TÖÖ HULK m2, m3
  
• TÖÖMAHUKUS i.p.
  
• TÖÖLISTE ARV ( VAHEL KA LÜLI KOOSSEIS )
  
• VAHETUSTE ARV
  
• TÖÖ KESTUS
  

RESSURSIVAJADUSE KALENDERPLAANID

• TÖÖJÕU KOORMUSEPÜÜRID (DIFERENTSIAALSED GRAAFIKUD )
  
• FINANTSEERIMISGRAAFIKUD (INTEGRAALSED EHK KUMMULATIIVSED GRAAFIKUD)
  
• VARUSTUSGRAAFIKUD (TELLIMISINFO ETTEVALMISTAMINE, TELLIMISE VÄLASTAMISE JA TARNIMISE TÄHTAJAD)
  
• MASINATE JA INVENTARI VAJADUSE GRAAFIKUD
  

58. Tsüklogrammi ja joongraafiku kasutamise võrdlus ehituses
Joongraafik
Tsüklogramm (aeg – koht graafik )
* lihtne ja ülevaatlik
* puuduvad seosed tööde vahel
* ei ole analüüsi ja prognoosi
* keerulisem
* effektiivne
Kasutatakse kalenderplaanina (täitmiseeskiri)
Kasutatakse voolehituse plaanimisel
59. Võrkgraafik juhtimisvahendina ehituses Võrkgraafik võimaldab fikseerida nii tööde tehnoloogilisi kui organisatsioonilisi sõltuvusi.Tööde kõrvalekaldumisel plaanist ei ole vaja ehituse organisatsioonilis -tehnoloogilist mudelit (võrkgraafikut) ümber teha.Võrkgraafiku kirjeldamiseks on vaja defineerida (определить) tema elemendid ja põhimõisted.Võrkgraafiku põhielementideks on töö, ootus, sõltuvus (зависимость) ja sündmus,tee.
1) Töö (toiming): mida tähistab graafikul pideva joonega nool , peegeldab tootmisprotsessi, mis vajab aega (tööl on kestus) ja resursse (töölisi, masinad, materjale). Noole pikkus ei peegelda töö kestust. Töö lõpeb alati mingi tulemusega (sündmus). Noole alla ja peale võib kirjutada töö parameetrid.
2) Ootus, mida graafikul tähistab pideva joonega nool, peegeldab protsessi, mis vajab ainult aega ega vaja resursse. Näiteks betooni kivinemine või krohvi kuivamine ).
3)Sõltuvus, mida graafikul tähistab punktiirjoonega nool, peegeldab ühe töö tehnoloogilist või organisatsioonilist sõltuvust teisest.
4) Sündmus, mida graafikul tähistatakse ringiga või mõne muu geomeetrilise kujundiga, peegeldab töö algust ja lõppu. Eelnenud töö lõpp on järgneva töö alguseks. Sündmused nummerdatakse. Numeratsiooni järjestus ei ole oluline, kuid soovitav on liikuda vasakult paremale. Töö suhtes on sündmused alg- ja lõppsündmused. Võrkgraafiku lähtesündmusel ei ole eelnenud ja eesmärgisündmusel järgnevaid töid.
5) Tee – on pidev tööde järgnevus graafikul. Tee pikkus on määratud teda moodustavate tööde kestuse summaga . Võrkgraafikul on lähte- ja eesmärgisündmuse vahel rohkem kui üks tee. Kõige pikemat teed võrkgraafikus nimetatakse kriitiliseks teeks.
60.  Ehitusplatsi üldplaan ja selle vajadus ehitustegevuse osapooltele Ehitusplatsi üldplaan annab juhised ehitustegevuse korraldamiseks ja ohutuse tagamiseks ehitusplatsil.
Ehitusplatsi üldplaan koosneb:
1. ehitusplatsi plaanist, millele on kantud ka ehitusplatsil olevad ajutised ehitised
2. tööohutuse, töötervishoiu ja tuleohutuse tagamise vahendite paiknemise skeemist
3. tõsteseadmete paiknemise skeemist, millele on kantud ohutsoonid
4. ajutise elektrivarustuse skeemist
5. ajutise liikluskorralduse skeemist
Väiksemal ehitusplatsil võib ülaltoodud loetelus toodud skeemid olla kantud ühele ehitusplatsi plaanile.Ehitusplatsi üldplaani koostamise vajadus määratakse projekti algusnõupidamisel. Koostamise eest vastutab töövõtja ning plaan koostatakse enne ehitustööde algust projekti algusnõupidamisel määratud tähtajaks. Erinevate olukordade tõttu ehituse erinevatel etappidel (mullatööd, montaaž vms) koostatakse vajadusel täiendav üldplaan. Ehitusplatsi üldplaani kooskõlastab tellijapoolne ehitusjärelevalve ja kinnitab projektijuht. Ehitusplatsi üldplaani koostamisel selgitatakse välja tellija, peatöövõtja, alltöövõtjate ja teiste osapoolte vajadused masinate liikumiseks, materjalide ladustamiseks ning töö- ja olmeruumide paigaldamiseks. Märgitakse skemaatiliselt liikumisteed , erinevate ajutiste ehitiste, masinate ja materjalide ladustamise asukohad, tööohutus- ja tuleohutusvahendite paiknemine.
Vastutusrikaste või kõrgendatud ohuallikatega ajutiste ehitiste ning ehitustehnoloogiliste protsesside olemasolu korral esitatakse tööohutusega ja teostamise tehnoloogiaga seotud abinõud seletuskirjas, mida tutvustatakse töödejuhataja poolt allkirja vastu kõikidele ehitusplatsil viibivatele töövõtja ja alltöövõtjate töötajatele.