ei soovita tähenduses: tehnika 93. telfon- Fluoroplasite hulka kuuluv elastne, mittepõleva libeda pinnaga sünteetiline ühend 94. terminal- otspunkt, lõppseade; sadama v lennujaama kindla otstarbega osa 95. territoriaalne struktuur- kus müüja pakub firma kõiki tooteid kindlas piirkonnas 96. tooteline struktuur- iga müüja tegeleb kindla tooterühmaga 97. tower- poolautomaatne laosüsteem, kus kaubad on paigutatud automaatselt seatava kõrgusega riiulitele ja siirmine toimub spetsiaalse seadme- ekstraktori abil 98. transiit- läbivedu, läbisõit, läbireisimine 99. turuhind- hinnad, on enamjaolt samad nagu konkurentidel Ö 100.ökonoomia- sääst, kokkuhoid; säästlikkus, kokkuhoidlikkus
liikmete maailmavaates, rahvuses, usus, vanuses, hariduses, soos, mõtlemistüübis jne, määravad vahetud juhid ja see kujuneb erinevustest tuleneva tulu ja kulu vahena). Juhtimine Sihipärane tegevus, mille tulemusena organisatsiooni eesmärgid saavutatakse teiste inimeste vahendusel ja abil. Juhtimine on organisatsiooni loov, kooshoidev, tasakaalustav, integreeriv ja arendav tegevus. Juhtimise sisuks on juhtimise osategevuse täitmine (kavandamine, organiseerimine, mehitamine, siirmine (volitamine, delegeerimine), koordineerimine, kommunikatsioon, otsustamine, eesvedamine ja kontrollimine. Organisatsiooni struktuur Määrab kindlaks ametikohad ja struktuuriüksused ning nendevahelised alluvus- ja koordineerimissuhted. Graafiliseks väljundiks on organisatsiooni skeem. On olemas ametlik ja mitteametlik struktuur. Erasektoris on ametinimetused vabad. Äriühingutes on ainsad juriidiliselt määratud ametinimetusteks juhatuse esimees, juhatuse liige ja juhataja
kontrollimise protsess, mis peab tagama püstitatud eesmärkide saavutamise 2. Põhilised juhtimisfunktsioonid. a. Planeerimine ja otsustamine: eesmärkide püstitamine ja nende saavutamise teede kindlaksmääramine b. Korraldamine: Organiseerimine - kohustuste, õiguste ja vastutuse kindlaks määramine Mehitamine Siirmine e. Delegeerimine Kooskõlastamine Suhtlemine Otsustamine c. Juhendamine e. eestvedamine: inimesten motiveerimine organisatsioonile vajalike tööde tegemiseks d. Hindamine ja kontrollimine: saadud tulemuste võrdlemine püstitatud eesmärkidega 3. Juhtimisprotsessi iseärasused. a. Katkendlikkus, sooritatavate funktsioonide suhtelist omavahelist sõlutmatust b
vastukajata, vaid peab tagasi peegelduma; teave peab liikuma takistusteta; mida suurem on organisatsioon, seda aeglasemalt liigub teave, suureneb tõlgitsemisvõimalus jne; tuumaks on tipptasandi varustamine sisuka ja usaldusväärse teabega selle kohta, mis tegelikult allpool -eelkõige täitmistasandil- toimub; teabe mõlemapoolne valikuline edastamine. 10. SIIRMINE (DELEGEERIMINE) 10.1. Siirmise olemus Siirmine lõpetab organisatsiooni kujundamise. Siirmise sisu: mida ametikoha valdaja peab täpselt tegema ja mida ta tohib teha ning kuidas tagada ettenähtu elluviimine. Siirmine on ülesannete jagamine. Siirmise puhul kasutatakse sageli teisendsõna delegeerimine, mis ülesannete jagamise kõrval tähendab ka volitamist. 83 siirmine on puht juhtimislik toiming, mille olemus selgub kõige paremini ülemuse ja alluva vahelise töösuhtena;
Alles seejärel saab otsustada, millist mudelit konkreetsel juhul kasutada. 6.Põhilised juhtimistegevused: analüüs, planeerimine, koodineerimine, nende tulemused.Grupi ja meeskonna erinevused.Meeskonna arengufaasid. Näited, analüüs, mõtteid loetud kirjanduse kohta(nimeta allikad ja tooge välja olulisem loetust). juhtimistegevuse põhilised koostisosad: planeerimine, organiseerimine, otsustamine, kontrollimine, eestvedamine siirmine, suhtlemine, mehitamine. Planeerimine on seotud eesmärkide püstitamise,poliitika formuleerimise ja protseduuride kehtestamisega. Planeerimist peetakse juhtide tähtsaimaks tegevuseks ja nad vastutavad esimestena planeerimise eest. Ettevõtte kohanemine keskkonna muutustega sõltub planeerimisest. Sõltuvus keskkonnast ja see asjaolu, et keskkond muutub järjest keerukamaks ning muutlikumaks nõuab üha täpsemat planeerimist ja need ettevõtted kus seda tehakse on edukamad.Grupi ja
o Juhtimisteadus analüüsib ja üldistab juhtimise praktilist kogemust ja töötab selle põhjal välja praktilised soovitused juhtimise kõikide vormide ja tahkude täiustamiseks ja juhtimise efektiivsemaks muutmiseks. Juhtimisfunktsioonid: 1. Planeerimine 2. Korraldamine 3. Juhendamine 4. Hindamine ja kontrollimine 5. Eesmärkide püstitamine ja nende teoks tegemine Korraldamine jaguneb: o Organiseerimine o Mehitamine o Siirmine (deleg-ne) o Kooskõlastamine o Suhtlemine o Otsustamine Juhtimisprotsesside iseärasused: o Katkendlikkus, sooritatavate funktsioonide suhtelist omavahelist sõltumatust o Vajadus juhtimistoimingut ette valmistada o Vajadus arvestada, et peale juhtimistoimingu sooritamist käitub objekt teatud aja jooksul iseseisvalt o Juht teeb juhtimistöö kõrval ka teatud määral mittejuhtimistööd
Tööde organiseerimine, alluvate tegevuse kooskõlastamine, nõupidamiste läbiviimine, arvestus või selle kontrollimine, vajalike materjalide, toorme ja info tellimine. Otsuste tegemine Aluvatega tootmis-ja muude probleemide arutamine ja analüüsimine Alluvatele ülesannete andmine ja vormistamine Alluvate stimuleerimise vormide kindalksmääramine, tulu jaotamine jne Korraldamine jaguneb: organiseerimine, mehitamine, siirmine, kooskõlastamine, suhtlemine, otsustamine. 14.Arutle milliseid aspekte tuleks arvesse võtta ettevõtte palgasüsteemi kujunemisel Ebavõrdne palk on märk kehvast juhtimiskvaliteedist Palgapoliitika formuleerimisele järgneb töö analüüsi ja töökohtade hindamise tulemuste sobitamine palgaturu uuringute tulemustega. Palgastruktuurid peavad sisaldama palga astmeid ning ülem- ja alammäärasid. Peale
· otsustamisprotsessi efektiivsus; · kattuvate ja raiskavate paralleelsete tegevuste ennetamine; · spetsiifiliste ja üldiste sihteesmärkide ühtsustamine; · protseduuride lihtsustamine, rollide ja kohustuste tõhus jagamine. 29. Käskude ahel juhtimises, vastutuse ja kohustuste siirdamine Nii kohustused, õigused kui vastutus on ulatuslikumad ja suuremad organisatsiooni tipus. Kitsenevad ja konkretiseeruvad liikumisel organisatsiooni alumistele astmetele. Siirmine (delegeerimine) on tegevus, millega alluvaile määratakse tööalased kohustused ja vastutus ning antakse üle õigused. Siirmise eesmärk on luua ettevõttes või asutuses tegutsemiskeskkond, kus ametikohast tulenevalt on määratud kohustused ning kus küllaldast tegutsemisvabadust kasutades võivad inimesed saavutada häid tulemusi. Põhiküsimuseks on: kui palju asetab juht alluvale kohustusi ning kui palju annab juht alluvale otsustamisvabadust
5) arvestus või selle kontrollimine, vajalike materjalide, toorme ja info tellimine 6) otsuste tegemine 7) alluvatega tootmis-ja muude probleemide arutamine ja analüüsimine 8) alluvatele ülesannete andmine ja vormistamine 9) alluvate stimuleerimise vormide kindlaksmääramine, tulu jaotamine jne Juhtimisfunktsioonid: 1. Planeerimine 2. Korraldamine (organiseerimine, mehitamine, siirmine, kooskõlastamine, suhtlemine, otsustamine) 3. Juhendamine 4. Hindamine ja kontrollimine Juhtimistasandidvertikaalselt Juhtimisfunktsioonide sisu järgi saab eristada kolme tasandit: · Operatiivne · Taktikaline · Strateegiline Sügavuti kolm juhtimistaset · Esmane tase · Kesktase · Tipptase Juhtimistasandid horisontaalselt Tegevuse ulatuse järgi mille eest juhid vastutavad
Kõik vastuolijad saavad oma arvamusi avaldada. Iga grupiliige peab tundma, et tal oli võimalus oma mõtteid välja öelda. Konsensuseni jõudmiseks soovitatakse oma seisukohti esitada loogiliselt ja selgelt. Tõelise konsensuse saavutamiseks tuleks hoiduda konflikti vähendamise tehnikast (hääletamine, kauplemine). 6. Otsustamine täieliku nõustumise põhimõttel- kõik grupiliikmed nõustuvad otsusega. 34. Siirmise/ Delegeerimise mõiste. Sisu. Siirmine/Delegeerimine- otsustusõiguse ja vastutuse suunamine madalamale juhtimistasandile. Delegeerimise protsess koosneb 3 st osast: Tegevuse/ ülesande andmine alluvatele Ülesandega seotud õiguste andmine alluvatele Alluva aruandekohustuse määratlemine Delegeerimise põhjused: Et juht jõuaks rohkem ülesandeid täita Mõnes valdkonnas võib alluv olla juhist pädevam Osalemine otsustusprotsessis ja probleemide lahendamises arendab alluvaid ning
Üldtellimuse esitamine võimaldab tavaliselt vähendada ostetava tooteühiku hinda ning tellimiskulusid. Tellimustel sisalduvad andmed on olulised kõigis logistikaprotsessi etappides, mistõttu on nende automaatne siirmine infosüsteemides ühelt dokumendipõhjalt teisele eriti oluline. Ostja koostatud ostutellimusest saab müüja juures müügitellimus, sellest omakorda komplekteerimisleht (laoväljastus), sellest omakorda pakkeleht, pakkelehest veokiri jne. Kuigi tarne tähtpäev on ostjale teada, võib juhtuda ikkagi, et eelnevat informatsiooni tarne