ettenähtud garantiid, kusjuures ehitusettevõtja poolt antav seadmete garantii kestus ei või olla lühem kui kuus kuud. (3) Ehitise garantii kestuse ajal ilmsiks tulnud ehitusvead kõrvaldab ehitusettevõtja oma kulul mõistliku aja jooksul. 35. Projekteerimis-ehituse töövõtt ja selle sobivus tellijale · omanikul on minimaalne vajadus sekkuda projekti arengusse ·sobib eriti siis, kui omanikul/tellijal puudub projekti juhtimise kogemus ·projekteerimise-ehitamise summaarne kestus on lühike ·võimalus kasutada maksimaalselt projekteerija-ehitaja koostöökogemust ·muudatuste sisseviimine projekti on lihtne 36. Projekteerimis-ehituse töövõtt ja selle sobivus töövõtjale · minimaalne bürokraatia projekteerimise ja ehitamise ühildamisel · võimalus spetsialiseeruda, saada kogemusi, tagada uusi lepinguid · 37. Juhtimistöövõtt konsultandi kasutamisega, selle põhiskeem ning sobivus tellijale
October 20, 2009 Sisukord: Sisukord:...............................................................................................................................1 1.1Sissejuhatus ja üldmõisted...............................................................................................2 1.1.1Subjektid.......................................................................................................................2 1.1.2Lepingu dokumendid....................................................................................................2 1.1.3Muud mõisted...............................................................................................................4 2.1Üldtingimuste eesmärk ja kasutusala.............................................................................. 5 2.1.1Eesmärk..................................................................................
Tallinna Ehituskool Rainer Kula Ehituses osalevad osapooled nende õigused ja kohustused Juhendaja : Õp. Roolad Allak Tallinn 2012 TELLIJA ÕIGUSED, KOHUSTUSED JA VASTUTUS Tellijal on kohustus Lepingu täitmisel valminud dokumendid või muud tööd vastu võtta ning tasuda kvaliteetselt ja tähtajaliselt tehtud tööde eest Lepinguga kokkulepitud ajal ja ulatuses. Tellija on kohustatud andma Töövõtjale tööde kvaliteetseks teostamiseks selgelt sõnastatud tööülesande (lähteülesande), mis on Lepingu lahutamatu osa. Tööde teostamise tähtaeg ning Lepingu tasu lepitakse kokku Lepingus. Kui Lepinguga ei ole töö või selle osa teostamise tähtajas või tasus kokku lepitud, kuulub töö või selle osa teostamisele mõistliku aja jooksul ning Tellijal on kohustus maksta tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Tellija hangi
1. Ehitustoodang (ehitis), selle eripärad ning nende mõju ehituskorraldusele Ehitis on füüsiline substants-asi, koosneb materjalidest ja konstruktsioonidest. Kvaliteetne ehitis on mõistliku ehituskorralduse tulemus. 2. Ehituskorraldus, selle õppedistsipliini sisu ning seos teiste ehitusvaldkonna õppeainetega Eesmärgideks: anda ülevaade ehitusturust, ehitise elutsüklist, ehituse subjektidest, objektidest ja projektidest ning nendevahelistest seostest. ehituskorraldus on omanikukeskne ehitusjuhtimine on ühiskonnakeskne ehitaja peab alati arvestama sellega, mida tema tegevus toob kaasa ühiskonnale ehitaja peab alati arvestama võimalusega `toimetada' sel turu Ehitamine on majandustegevus ( ökonoomika, turundus), ehitaja on ettevõtja( juhtimine, äritegevuse alused), tuleb arvestada seaduste ja lepingutega(õiguse alused) 3. Ehitustöövõtja põhikohustused (ehitusseadus) Ehitustöövõtja on kohustatud kontrollima
projekteerimisel ja lühemas projekti kestuses (projekteerimine + ehitus). - Professionaalne ehitusjuht (professional construction manager) – ehituse projektijuht, kes täidab käsunduslepingu alusel ehituse tellija ülesandeid, kui omanikul endal ei jätku selleks kompetentsi ja/või aega. Professionaalse ehitusjuhi teenus võib olla kompleksne, haarates nii tasuvus- ja teostatavusuuringuid, töövõtu korralduse, projekteerimise ja ehituse juhtimise ning omanikujärelvalve, aga võib ka piirduda üksikute loetletud osategevustega. Käsunduslepingu alusel tegutsev professionaalne ehitusjuht ei võta endale vastutust ehitusmaksumuse ega ehituskestuse eest. - Ehitusjärelvalve – teostab ehituse ning ehitise ehitusprojektile ja normdokumentidele vastavuse kontrolli, mis toimub kohaliku omavalitsuse ja omanikujärelvalve poolt.
projekteerimisel ja lühemas projekti kestuses (projekteerimine + ehitus). - Professionaalne ehitusjuht (professional construction manager) – ehituse projektijuht, kes täidab käsunduslepingu alusel ehituse tellija ülesandeid, kui omanikul endal ei jätku selleks kompetentsi ja/või aega. Professionaalse ehitusjuhi teenus võib olla kompleksne, haarates nii tasuvus- ja teostatavusuuringuid, töövõtu korralduse, projekteerimise ja ehituse juhtimise ning omanikujärelvalve, aga võib ka piirduda üksikute loetletud osategevustega. Käsunduslepingu alusel tegutsev professionaalne ehitusjuht ei võta endale vastutust ehitusmaksumuse ega ehituskestuse eest. - Ehitusjärelvalve – teostab ehituse ning ehitise ehitusprojektile ja normdokumentidele vastavuse kontrolli, mis toimub kohaliku omavalitsuse ja omanikujärelvalve poolt.
V EHITUSÕIGUS V-1 Aiandusühistu Kuldnoka liige Mati R. sõlmis OÜ-ga Ehitusmehed lepingu, mida nad nimetasid töökokkuleppeks. Lepingu kohaselt kohustus OÜ ehitama Mati R. aianduskrundile betoonist vundamendiga majandushoone. Osaliselt kasutas OÜ ka oma ehitusmaterjale. Kumb pool milliseid materjale kasutab, oli näidatud lepingule lisatud loetelus. Ehitamise lõpetamise ja hoone üleandmise-vastuvõtmise tähtajaks oli 20. oktoober 2010.a. 18. oktoobril oli ka ehitus põhiliselt valmis, jäid teha vaid mõned maalritööde parandused. 18. oktoobri öösel aga oli tugev äike ja välgulöögist süttis puidust majandushoone ning põles vundamendini maha. OÜ nõudis Mati R-lt tööde maksumuse tasumist, viidates sellele, et nende vahel oli sõlmitud tööleping ja samuti nõudis OÜ tema poolt 200 000 krooni eest tarnitud materjalide tasumist, mis hävisid tules. Mati R. keeldus tööde eest tasumast motiivil, et tema poolt polnud tööd vastu võetud. Ta keeldus ka OÜ materja
M. Koppel ,,Teeehituskorraldus" Tallinn 1994 J. Sutt ,,Ehituskorraldus" Tallinn 2001 A. Meister ,,Võrkmeetoditest ja nende rakendamise võimalustest teedemajandites" Tallinn 1968 Tee projekteerimise normid ja nõuded. Tallinn 2000.a. Teede Tehnokeskus. Teeseadus ja TSM Määrused Tallinn 2005.a. Teede Tehnokeskus A. Lukjanov ,,Juhtimise alused" Algkursus.Tallinn 2000.a. 1. Eesti Teedevõrgu olem (2012. a. 1.01 seisuga). Kokku - 58768km maanteid, nendest riigi maanteid - 16469km Riigimaanteed -9,8% põhimaanteed 1607km -14,6% tugimaanteed 2403km -75,6% kõrvalmaanteed 12458km -0,3% rambid 74km Kogu maanteevõrgu tihedus on 1313km 1000km2, riigimaanteede tihedus 380km 1000km2 kohta. 2. Ehituskorralduse eesmärk Anda terviklik ülevaate kavandatud ehitustegevuse tsüklite (faaside) kulgemise järjekorrast ja omavahelistest seostest ning tagama välja kujunenud kooskõla kõigi osapoolte (inv
Kõik kommentaarid