docstxt/.txt
FUNKTSIONAALSED SIGNAALIPROTSESSORID Loengumaterjal 1 Toomas Ruuben Toomas Ruuben. TTÜ Raadio ja sidetehnika 1 instituut. Teemad Ülevaade DSP-dest, signaalitöötlusest, FPGA-dest Digitaalarvuti töö üldpõhimõtted Tehted kahendsüsteemis (+,-,*,/ jne) Erinevaid arvsüsteemid Peamisi loogikafunktsioonid (AND, OR jne) Loogikavõrrandid Trigerid, registrid, dekoodrid, multipleksorid, demultipleksorid, aritmeetika loogika seadmed jne) Toomas Ruuben
Informaatikainstituut Infosüsteemide õppetool Projekt aines “Infosüsteemide strateegiline analüüs” Solaris Kino Infosüsteem Õpilased: Maksim Nikiforov 132274 Vassilina Matvejeva 132553 Juhendaja: Lea Elmik Tallinn 2013 © TTÜ Informaatikainstituut Contents 1. PROJEKTI SPETSIFIKATSIOON 2 1.1 PROJEKTI TAUST 2 1.2 PROJEKTI EESMÄRGID JA TULEMUSED 2 1.3 TÖÖJAOTUS 2 2. INFOSÜSTEEMI ÄRI- EHK TOIMIMISE VAADE 3 2.1 TERVIKSÜSTEEMI ÜLDVAADE 3 2
Õpingukorralduse testi vastused Eksamiga lõppeva aine sooritamise õigus kehtib ainult deklareerimissemestri lõpupäevani. Tõene. TTÜ astutamisaastaks loetakse aastat 1918 ja ülikooliõigused sai TTÜ aastal 1936. Millisel kuupäeval on 2013/14 õppeaasta kevadsemestril "punase joone päev"? 17.veebruaril 2014. Eksamiga lõppeva aine uuesti deklareerimine on: tasuline. Õppekava koosneb järgmistest osadest: eriõpe, vabaõpe, põhiõpe, alusõpe, üldõpe. Üliõpilase õppekoormust arvutatakse: iga õppeaasta lõpus. Üliõpilase staatuse säilitamiseks tuleb statsionaarses õppes sooritada esimese õpingusemestri jooksul aineid vähemalt 15 EAP mahus.
Toiduainete keemia Toiduainete koostis 2 Antonina Zguro, TTÜ Virumaa Kolledž Toitained Toitained on keemilised ained, mida organismid vajavad ainevahetuses või kasutavad energiaallikana Sünteesiained: valgud, mineraalained (Ca, P,Mg); tagavad rakkude kasvu ja paljunemise ning organismi normaalse arengu Energeetilised ained: süsivesikud, rasvad Reguleerivad ained: vesi, vitamiinid, mikroelemendid
tehnikateaduste alased originaal- ja vahendusinformatsiooni väljaanded ning töödelda, analüüsida ja levitada informatsiooni teavikute ja andmebaaside kohta tehnikavaldkonnas; o raamatukogus avati arvutituba CD-ROM-ide kasutamiseks ja alustas tööd raamatukogu arvutivõrk pearaamatukogus; o ülikooli arvutivõrgu kaudu hakati levitama raamatukokku saabuva uudiskirjanduse nimestikku; o loodi TTÜ õppejõudude ja teadlaste publikatsioonide bibliograafia andmebaas PUBL; o esmakordselt organiseeriti näitused TTÜ õppejõudude ja teadurite 1994-1995. aastal ilmunud välispublikatsioonidest · 1996 o paigaldati elektrooniline raamatukaitse süsteem; o raamatukogu arvutivõrku ühendati ka Akadeemia tee 7 asuvad osakonnad; o osaleti Eesti teadusraamatukogudele ühtse integreeritud
2012 Sisukord 3) Sissejuhatus 4) Peatükid 6) Kokkuvõte 7) Intervjuu 8) Allikad 9) Lisad Sissejuhatus Järgnevas tekstis räägin ma TTÜ'st ehk Tallinna Tehnikaülikoolist ja Tallinna Tehnikumi ajaloost, rektorites ning muutustest alustades kooli rajamisest kuni tänapäevani. Valisin selle teema, sest on soov endal sinna ülikooli minna. Eriala pole ma veel valinud. Sooviksin teada TTÜ ajaloost, kuulsamaid õppejõude ning alad millega on TTÜ maailmas silma paistnud. Ajalugu 17. septembril 1918. aastal asustati õppeasutus nimega Eesti Tehnika Seltsi Tehnilised Erikursused, kus osales 115 õpilast ning neid õpetas 25 õppejõudu. Kursuste juhiks sai Karl Ipsberg, kes sündis 3. jaanuaril 1870. aastal Suure- Kambja vallas ning suri 27. juunil 1943. aastal Kirovi oblastis Vjatka vangilaagris. Vangilaagrisse sattus ta küüditamise teel. Ta oli Eesti majandustegelane, poliitik ning
Küsimused õpingukorralduse I loengu kohta 1. Mis organ on TTÜ nõukogu? 2. Millega tegeleb dekaan? 3. Kes nõustavad üliõpilast? 4. Mis on tüüpõpingukava? 5. Millistest õppetöö vormidest osavõtt on kohustuslik? 6. Mis on vabaaine? 7. Mis on vabaõppe moodul? 8. Mis on eeldusaine? 9. Milliseid vabaaineid saab õppida tasuta? 10. Millal ja mis põhjustel võib õppejõud üliõpilase kuulajaskonnast välja arvata? 1. TTÜ nõukogu on ülikooli kõrgeim otsustusorgan, mis koosneb 41-liikmest ja otsustab olulisemaid TTÜ arengu ja tegevusega seotud küsimusi. 2. Dekaan tegeleb teatud teaduskonna juhtimisega. 3. Üliõpilast nõustavad dekanaat, õppekava juht ja üleülikoolilised nõustajad(tuutorid, üliõpilasesindus, karjääriteenistus). 4. Tüüpõpingukava on kirjas õppekava lisas ja on õppeainete soovituslik jaotus
B-0 Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: Alina Sivitski Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: ________________________________________________________________________________________ Harjutustunnid: Assistent, td. Alina Sivitski, tuba AV-416; [email protected] MHE0041 MASINAELEMENDID l TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT 4 EAP - 1-0-2- H MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL __________________________________________________________________________________ KODUTÖÖ NR. 6 Siduri valik Valida sidurid kahe masina võllide ühendamiseks ja pöördemomendi ülekandmiseks ning vajaduse korral arvutada liistliide
Lõhkamissignaal kaks pikka antakse vahetult enne lõhkamist lõhkajad pingestavad süütevõrgu; Lõpusignaal kolm lühikest antakse pärast lõhkamiskoha tuulutust ja ülevaatust. TTÜ Mäeinstituut 10 *** AAGB41 Puur- ja lõhketööde projekteerimine lubjakivikarjäärides väikelaenguaukudega 7. Kasutatud kirjandus 1. Tomberg, T. 1998. Lõhketööd. TTÜ Mäeinstituut, Tallinn. 2. Lõhketöö projektile esitatavad nõuded www.riigiteataja.ee 3. Orica - www.oricaminingservices.com TTÜ Mäeinstituut 11 *** AAGB41 Puur- ja lõhketööde projekteerimine lubjakivikarjäärides väikelaenguaukudega 8. Joonised TTÜ Mäeinstituut 12 ***
Nr Tegevus Ülikool Teaduskond Õppevaldkond Õppimise liik 1 Õpin TTÜ Majandus Rahvamajandus bakalaureuseõppe 2 Õpin TTÜ Majandus Ärindus magistriõppe 3 Õpin ja töötan TTÜ Humanitaar Inglise keel doktoriõppe Täpsustus õppimise liigile Staaz Väga meeldib :)) 1 6 3 Õpin Õpin ja töötan Töötan TTÜ Tartu Ülikool Tallinna Ülikool Eesti Kunstiakadeemia Eesti Maaülikool Eesti Mereakadeemia Eesti Muusikaakadeemia bakalaureuseõppe magistriõppe doktoriõppe muu, palun täpsustage
MHE0042 MASINAELEMENDID lI TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT 4 EAP - 1-1-1- E MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL 2010/2011. õ.a. KEVADSEMESTER ______________________________________________________________________ MHE0042 MASINAELEMENDID II Kodutöö nr. 5 Variant nr. Töö nimetus: Hammas- ja tiguülekande arvutus A-1 B-7
Aine taust Analüüsi ained: 1. Sissejuhatus infosüsteemidesse (IDU 3350) või Modelleerimine (IDU 3355); -> 2. -> Süsteemianalüüs (IDU 5360) -> 3. -> Infosüsteemi strateegiline analüüs (idu0021) ehk Ettevõtte äriarhitektuur (idu1321) Aine on eelduseks (OIS) IDU5661 - Infosüsteemide projekteerimine, IDU0050 - Objektorienteeritud disain, IDX5010 - Struktuuranalüüs ja ekspertsüsteemide tehnoloogia M. Roost , TTÜ Informaatikainstituut, Loengukonspektid aines Süsteemianalüüs, 2014 ANALÜÜS JA MODELLEERIMINE Analüüs on eesmärgipärase inimtegevuse (n. igapäevase probleemide lahendamise) loomulik osa. Konkurentsis püsimiseks peame (mina ise, minu esindatav üksus, organisatsioon, riik, …) oma “asja” (toodet, teenust, põhitegevust) tegema teistest paremini. Selleks peame me alustuseks “asjadest” hästi (“asjaosalistega” ühte moodi ja konkurentidest paremini) “aru saama”.
B-0 Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: Alina Sivitski Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: ________________________________________________________________________________________ Harjutustunnid: Assistent, td. Alina Sivitski, tuba AV-416; [email protected] MHE0041 MASINAELEMENDID l TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT 4 EAP - 1-0-2- H MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL __________________________________________________________________________________ KODUTÖÖ NR. 5 Pressliite tugevusarutus ja pingistu valik Valida istu pressliite moodustamiseks
MHE0042 MASINAELEMENDID lI TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT 4 EAP - 1-1-1- E MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL 2010/2011. õ.a. KEVADSEMESTER ______________________________________________________________________________ MHE0042 MASINAELEMENDID II Kodutöö nr. 4 Variant nr. Töö nimetus: Võlli projekteerimine A-1 B-7
23) 0 0 0 Märkus. Valemis on lihtsuse eesmärgil aja tvl asemel kirjutatud t. Aperioodiline lühisvool on ajakonstandiga Ta ajas sumbuv alalisvool. Perioodiline lühisvool on võrgusageduslik vool, mis olenevalt lühise paiknemisest elektrivõrgus võib olla teatud piirides sumbuv või mittesumbuv. Oma mõju on ka automaatsetel ergutusregulaatoritel (vt Ü. Treufeldt. Lühised elektrisüsteemides. TTÜ. Tallinn. 2002). Joonisel 6.6 on kujutatud kogulühisvoolu ja selle komponentide muutumine ajas. Perioodiline komponent on joonisel esitatud nii ajas muutumatu kui ka ajas sumbuva amplituudväärtusega. Joule'i integraali arvutamisel automaatse ergutusregulaatori mõjuga tavaliselt ei arvestata ja lähtutakse generaatorite perioodilise ülimööduva ja mööduva voolukomponendi keskmisest ajalisest sumbuvusest ajakonstandiga T. Joonisel 6.6
TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Raivo Teemets ELEKTRIPAIGALDISED 3.1 Juhtmed ja kaablid Sissejuhatus · Ehitistes kasutatakse elektrienergia edastamiseks peaasjalikult juhtmeid ja kaableid. Mõnel juhul saab käsutada ka muid juhte, nt. lattliine. · Et tagada vajalikku töökindlust, on elamutes käsutuse! peaaegu eranditult vaskjuhtmed ja kaablid. Alumiiniumjuhtmed, mida meil mitukümmend aastat vase defitsiitsuse tõttu eelistatult käsutati, on väikestel ristlõigetel (alla 16 mm2) liiga ebatöökindlad, mistõttu elektripaigaldiste kohta Eestis kehtivad standardid nende kasutamist ei luba. Tekst põhineb raamatul "Elamute elektripaigaldised" 1 3.1 Juhtmed ja kaablid EKA loengud Raivo Teemets ELEKTRIPAIGALDISED · Juhtmes või kaablis võib olla üks või mitu isolatsooniga (enamasti polümeerma...
TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Elektrivarustus Raivo Teemets 3. TOITEALLIKAD 3.1 Klassifikatsioon ja põhinõuded Toiteallikad on ette nähtud tööstuslike elektriliste koormuste katmiseks. Kaasaegsete ratsionaalsete elektrivarustussüsteemide loomisel esitatakse toiteallikatele kindlad tehnilis- majanduskilud nõuded: · piisav võimsus ja töökindlus, · väljastatava elektrienergia nõutav kvaliteet (sageduse ja pinge stabiilsus, pinge siinuselisus, 3-faasilise süsteemi sümmeetria jne). · kõrge kasutegur ning madal elektrienergia maksumus. Tähtsateks nõueteks võivad osutuda veel nende kiire sisselülitamine, automatiseerituse aste, vähesed kulutused hooldusele ning keskkonnasõbralikkus. Olenevalt konkreetsetest asjaoludest võib toiteallikaks olla: 1) energiasüsteem, 2) tarbija oma elektrijaam, mis ttöötab paralleelselt ühtse võrkgug...
A K = I 2 (D ü +D a ) =13,076/489,8^2*(14835+14835)=1,62 Määrame avaldise (1.17) abil tinglikud paigutused H2 K red = 0, 07 +1,1 I A Hoone kõrguse puhul H = 5×2,8 = 14 m on avaldise esimene liige 0,07*14^2/I=13,72/I. Tabel 1.1 Koostas N.N 2011 19 TTÜ Kivikonstruktsioonid projekt EER0022 Seina Seinte A I K 13,72/I 1,1K red 1 F nr arv m2 m4 A red 1 2 9,07 341 0,95 0,040 0,115 0,155 6,452 0,257
MHE0042 MASINAELEMENDID lI TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT 4 EAP - 1-1-1- E MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL 2010/2011. õ.a. KEVADSEMESTER ______________________________________________________________________ MHE0042 MASINAELEMENDID II Kodutöö nr. 3 Variant nr. Töö nimetus: Veerelaagri valik ja arvutus A-1 B-7
MHE0042 MASINAELEMENDID I Kodutöö nr. 4 Variant nr. A-2 Töö nimetus: Liistliite ja hammasliite B-0 arvutus Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: Alina Sivitski Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT MHE0041 - MASINAELEMENDID I MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL KODUTÖÖ NR. 4 Liistliite ja hammasliite arvutus Projekteerida listliide võlli ja hammasratta ühendamiseks (pöördemomenti ülekandmiseks). Antud on võllile mõjuv pöördemoment M, võlli läbimõõt d1 ja rummu laius lv .
h= K2h (3.28) ( 0,9 K maks) 2 Ekvivalentset kaheastmelist koormusgraafikut kasutades arvutatakse etteantud K1 ning h suurustele ja trafo nimikulumisele vastavad K2 suurused. Arvutustulemused esitatakse kas tabelite kujul või graafiliselt. Joonisel 3.8 on toodud ONAN ja ONAF jahutussüsteemiga trafodele arvutatud kõverad väliskeskkonna temperatuuril 0 = + 20 ° C . TTÜ elektroenergeetika instituut Kõrgepingetehnika õppetool Loengukursus AEK 3025 23 Rein Oidram _____________________________________________________________________ Väliskeskkonna temperatuur +20oC 2 1,9 h = 0,5 tundi 1,0 tundi 1,8 2,0 tundi
MHE0042 MASINAELEMENDID lI TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT 4 EAP - 1-1-1- E MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL 2010/2011. õ.a. KEVADSEMESTER ______________________________________________________________________ MHE0042 MASINAELEMENDID II Kodutöö nr. 2 Variant nr. Töö nimetus: Liugelaagri valik ja arvutus A-1 B-7
A-3 B-4 Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: MATB A.Sivitski Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: 21.02.2011 _________________________________________________________________________ _______________ Harjutustunnid: Assistent, td. Alina Sivitski, tuba AV-416; [email protected] MHE0041 MASINAELEMENDID l TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT 4 EAP - 1-1-1- E MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL _________________________________________________________________________ _________ Ülesanne: Projekteerida piirmäärimisega liugelaager. Joonis 1. Liugelaagerduse komponendid ja lõtkud. Antud: Tapi (võlli) ja laagri nimiläbimõõt D = 40 mm ja võlli pöörlemise nurkkiirus w = 31,4 rad/s. Radiaalkoormus laagrile Fr = 400 N
Kontserdiarvustus TTÜ Puhkpilliorkester ''Klassikaga uude aastasse'' Külastasin 15. Jaanuaril 2017 Tallinna Tehnikaülikooli Puhkpilliorkestri uusaastakontserdil ''Klassikaga uude aastasse''. Orkester esines Tallinna Tehnikaülikooli aulas ja kokku kestis umbes poolteist tundi. Kavas oli ettenähtud klassikaline puhkpillimuusika. Asutatud on puhkpilliorkester 1950. aasta sügisel ja see on TTÜ esindusorkester. 2014. aasta sügisel alustas orkester oma 65. Hooaega peadirigendiga, Tarmo Kivisilla, juhatamisel. Külalisdirigentdik oli Diana Mäeväli. Kahjuks ei leidnud internetis mõlema nimetatud isiku kohta informatsiooni. Pillimängijate koosluses on TTÜ tudengid, vilistlased ja ka osad õppejõud. ''Klassikaga uude aastasse'' orkestris olid pillideks oboe, saksofon, fagott, metsasarv, bariton, flööt, trompet, tromboon, tuuba, bariton, kontrabass ja nendele lisaks oli
Üle 1000-V õhuliinid, jaotlad ja ala- jaamad. Viies väljaanne. Tallinn, Valgus, 1986 • Elektriseadmete ehituseeskirjad. Kuues ümbertöötatud ja täiendatud väl- jaanne. Moskva 1998 (vene k). • Isoleerjuhtmetega 6-20 kV pingega elektriõhuliinide ehituseeskirjad. EES Rossii, AS ROSEP, AS ORGRES. Kinnitatud 08.10.98 (vene k). • ELAKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE 2 © TTÜ ELEKTROENERGEETIKA INSTITUUT, PEETER RAESAAR ÕHULIINIDE KONSTRUKTIIVOSA PROJEKTEERIMINE Kõrgepingeõhuliinide trassi valikut ja ehitamist reglementeerivad rida Eesti Vabariigi seadusi ja valitsuse määrusi (RT − Riigi Teataja, RTL – Riigi Teataja Lisa): • Elektriohutusseadus (RT I 2002, 49,310) • Elektrituruseadus (RT I 2003, 25, 153) • Ehitusseadus (RT I 2002, 47, 297)
31.01.2013 Metalli eihitus ja struktuur. Metlalsete matralide baasid ja nende omaduste muutmine. Õppekirjandus P.Kulu. metalliõpetus. Tln: TTÜ kirjastus. 2005. 230lk E. Hendre. P. Kulu jt. Materjalitehnika. Tln: TTÜ Kirjastus, 2003, 93 lk V. Pakk. Metallide termiline ja termokeemiline töötlemine. Tln: valgus 1990, 92 lk P. Kulu. Eurometallid. Tln: TTÜ Kirjastus 2001 P. Kulu, üldtoimetaja. Mehhanotehnika ja metallide käsiraamat. Tln Kirjastus, 2012 ,454 lk 04.02.2013 Makroanalüüs- suurendust kasutades või palja silmaga materjali uurimine. Defektidega, 5-10 kordse suurusega vaatlemine. 07.02.2013 Metallide aatomkristalne struktuur. Suur plastus, hea elektri juhitavusega, hea elastsus. Metallide omadused on seletatavad ehk aatomi tuumaga mis koosnevad prootonitega ja massiga. Laenguta osakases on neutronid.
MHE0041 MASINAELEMENDID l TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT 4 EAP - 1-0-2- H MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL _________________________________________________________________________ MHE0042 MASINAELEMENDID I Kodutöö nr. 2 Variant nr. Töö nimetus: KEERUKAMA KEERMESLIITE A -7 ARVUTUS B -7
TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT MHE0041 - MASINAELEMENDID I MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL MHE0042 MASINAELEMENDID I Kodutöö nr. 3 Variant nr. Töö nimetus: A-0 Keerukama Keevisliite Arvutus B-5 Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: - MAHB32 .......A.Sivitski.............. - ..................................... Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: 2011 dets TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT MHE0041 - MASINAELEMENDID I MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL KODUTÖÖ NR. 3 KEERUKAMA KEEVISLIITE ARVUTUS K...
MHE0042 MASINAELEMENDID lI TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT 4 EAP - 1-1-1- E MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL 2010/2011. õ.a. KEVADSEMESTER ______________________________________________________________________ Kodutöö nr 5 Hammasülekanne Hammasratta materjal C45E (ReH = 370 MPa,
A-3 B-8 Üliõpilane: Rühm: Juhendaja: MAHB-31 Alina Sivitski Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: 26.10.2011 ________________________________________________________________________________________ Harjutustunnid: Assistent, tm. Alina Sivitski, tuba AV-416; [email protected] MHE0041 MASINAELEMENDID l TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT 4 EAP - 1-0-2- A MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL 2010/2011. õ.a. SÜGISSEMESTER __________________________________________________________________________________ 1. Ülesande püstitus ja andmed Ülesanne: Viia läbi istu analüüs. Rumm Võll D Joonis 1. Ist
MASB-31 A.Sivitski Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: 13.10.12 Istu skeem: ________________________________________________________________________________________ Harjutustunnid: Assistent, td. Alina Sivitski, tuba AV-416; [email protected] MHE0041 MASINAELEMENDID l TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT 4 EAP - 1-0-2- H MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL __________________________________________________________________________________ Ülesande püstitus Teostada istu (ISO 286) analüüs ning määrata ära : 1) istu tüüp (ava-või võllipõhine) 2) istu detailid 3) istu vastavus standardi ISO 286-1:2010 soovitatud istudele kohandada vastavalt standardile. 4) istu tolerants. Piirlõtkud või piirpingud
Deklareerimisprotsessi modelleerimine Üliõpilane: ... Õpperühm: ... Matrikli nr.: ... Juhendaja: ... Tallinn 2008 TTÜ Informaatikainstituut Juhtimise infosüsteemid Infosüsteemide õppetool Näidisprojekt sügis 2008 23.10.2008 v 1.3 2 (19) Autorideklaratsioon Deklareerin, et käesolev iseseisev töö on minu töö tulemus ja seda ei ole kellegi teise poolt varem esitatud. ........................ ...........................
TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT MHE0041 - MASINAELEMENDID I MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL MHE0042 MASINAELEMENDID I Kodutöö nr. 5 Variant nr. Töö nimetus: A-0 B-5 Pressliite tugevusarvutus ja pingistu valik Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: - - .......A.Sivitski.............. - ..................................... Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: dets 2011 TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT MHE0041 - MASINAELEMENDID I MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT MHE0041 - MASINAELEMENDID I MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL 1.Alga...
A -4 B -3 Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: MATB A.Sivitski Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: 07.02.2011 _________________________________________________________________________ _______________ Harjutustunnid: Assistent, td. Alina Sivitski, tuba AV-416; [email protected] MHE0041 MASINAELEMENDID l TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT 4 EAP - 1-1-1- E MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL _________________________________________________________________________ _________ 1. Milleks on vaja kasutada määrdeainet vintsi reduktoris? 1. Kontakti hõõrdumise vähendamine väheneb kontaktis genereeritud soojus ning temperatuur on madalam. 2. Suurendab kontakti pinda, mille tulemusena survepinge kontaktialas
Selle valiku tegemisel lähtusin oma matemaatika oskusest. Arvasin, et minnes õppima arvutitehnikat, arvutiteadust, äriinfotehnoloogiat või raadio- ja sidetehnikat, tuleb mul matemaatikaga raskusi. Kuna minu matemaatika on üsna nõrk, kuid tahtsin õppida midagi infotehnoloogia valdkonnas, siis valisingi informaatika, kus pidi olema üsna lihtne matemaatika võrreldes teiste infotehnoloogia erialadega. Tallinna Tehnikaülikooli valisin sellepärast, et Tallinnas õpetavad infotehnoloogiat TTÜ ja Eesti Infotehnoloogia Kolledz, kuid otsustasin TTÜ kasuks, kuna selle kooli diplom pidi võrreldes ITK-i diplomiga rohkem väärt olema. Tallinna Tehnikaülikooli õppima tulles ei arvanud ma, et see kool ja kogu koolipere nii suured on. Alguses valmistas probleeme loenguruumide leidmine, kuid nüüdseks on see kerge ja kõik tundub väga süsteemselt paigas olevat. Tore on see, et koolil on korralik spordikompleks, kus saab korralikult trenni teha ja ka vaba aega veeta
huvitama ka teised keeled ja programmeerimisest sai minu suvine hobi. 11. klassis tundus juba loomulik jätkata pärast keskkooli lõppu haridusteed ülikoolis informaatikat õppides. Kuna valisin oma eriala klassikaaslastega võrreldes üsna varakult, siis oli mul piisavalt aega uurida erinevaid ülikoole. Alguses arvasin, et IT-s saavutatakse vajalik tase vaid ülikooli teadmistega, kuid selliseks tõde ei osutunud.. Käisin tudengivarjuks, kus tudengid näitasid mulle, kust uurida TTÜ õppekava, ning öeldi, et informaatika õppimine ei tähenda sugugi vaid programmeerimistunde. Samuti käisin töövarjuks, kus öeldi kohe, et töötajaid koolitatakse tavaliselt välja töö juures ja ülikoolist saab vaid erialase baasteadmise. Seega tulin ülikooli üsna hästi informeeritult ja praegu on kõik kulgenud vastavalt ootustele. TTÜ-s meeldivad mulle programmeerimise tunnid, mille jaoks ma siia tulingi. Samuti on hea, et
4 Variant nr. Töö nimetus: A-0 B-5 Liisteliite ja hammasliite arvutus Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: - - .......A.Sivitski.............. - ..................................... Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: dets 2011 TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT MHE0041 - MASINAELEMENDID I MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL KODUTÖÖ NR. 4 Liistliide ja hammasliide arvutus Projekteerida listliide võlli ja hammasratta ühendamiseks (pöördemomenti ülekandmiseks). Antud on võllile mõjuv pöördemoment M, võlli läbimõõt d1 ja rummu laius lv . Joonis 1
Jahutus- Noolutus Saadud Saadud - aeg, min keskkon - tõmbe- kõvadus temperat. d temperat. tugevus HRC 3.3 Põhjendage kirjalikult tabeli täitmisel tehtud otsuseid, kirjutage välja kasutatud valemid ja arvutuskäik ning viited kasutatud tabelitele või graafikutele kirjandusest. 4.Vajalik kirjandus: 4.1.Enn Hendre jt. Materjalitehnika. Õpperaamat. TTÜ Kirjastus, 2003. 4.2.Priit Kulu. Metalliõpetus. TTÜ Kirjastus, 2005. 4.3.Priit Kulu jt. Materjaliõpetuse praktikumide ja kodutööde juhend. TTÜ Kirjastus, 2010.
2.1. ETTEVÕTTE MISSIOON JA VISIOON Missioon: Rakendada uut tehnoloogiat, mis aitaks inimestele oma aega säästa, seega rohkem toidu nautida, ning kohvikutele rohkem kliente teenindada. Visioon: Olla esimeseks NFC teenuse osutajaks Eesti restoranide turul, mis pakuks oma klientidele kiirt, mugavat ja turvalist toidu ostmist. 2.2. ETTEVÕTTE EESMÄRGID Lühiajalised eesmärgid (1 aasta): 1. Lahendada järjekordade probleemi ülikooli kohvikutes 2. Tutvustada TTÜ kohvikute klientidele meie teenust ning levitada seda ülikooli raames teenides klientide usaldust meie teenuse vastu. Pikaajalised eesmärgid (2-3 aastat) 1. Pakkuda uusi, paremaid teenuseid, mis põhineksid tehnoloogia arengul 2. Viia One Second Payment teenust ka väljaspoole ülikoolist. 2.3. EDU VÕTMETEGURID 1. Kiir teenindamine kohviku poolt, mis säästaks kliendi aega ning vähendaks negatiivseid muljeid tellimuse ootamisest
....................................................... 7 1.4.3 Elektritarbimise prognoosi meetodid ................................................ 8 1.4.4 Prognoosimine puuduliku informatsiooni tingimustes ................... 12 1.4.5 Koormuste prognoosimine .............................................................. 14 ELEKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE 2 © TTÜ elektroenergeetika instituut, Peeter Raesaar SISSEJUHATUS 3 1.1 Kursuse eesmärk ja sisu Iga elektrisüsteem on pidevas arengus – kasvavad (või ka vähenevad) koormused, lisanduvad uued või kaovad olemasolevad koormused, vana- nevad seadmed, muutuvad töökindluse-, kvaliteedi- ja keskkonnaalased nõuded, ilmuvad uued tehnoloogilised lahendused, lisandub uusi elektri- jaamu jne.
7. Varasemaid õpitulemusi ja töökogemust hindab dekaani määratud õppekavakomisjoni liige (üldjuhul õppekava juht ehk hindaja). Kinnitab õppekavakomisjoni esimees. Taotleja esitab teaduskonna dekanaati (õppeinfosüsteemi kaudu) vormikohase taotluse (tasemeõppe õppeainete, täiendõppe või töökogemuse arvestamise ülekandelehe). 8. Õppimine külalisüliõpilasena TÜ-s, TLÜ-s, EMÜ-s, EKA-s ja EMTA-s ning teistes eesti kõrgkoolides, millega TTÜ on sõlminud kahepoolse lepingu: -Koduülikooli suunamislehe alusel külalisüliõpilasena õppimine on üliõpilasele vastuvõtvas ülikoolis tasuta. REV õppekohal õppivad üliõpilased peavad maksma TTÜ-s meie hinnakirja alusel. 9. Välisriigi kõrgkooli õppima siirduv üliõpilane esitab ÕIS-is avalduse välisõppesse siirdumiseks, näidates ära kõrgkooli ja seal õppimise perioodi. ERASMUS programmi raames välisõppesse siirdujad peavad eelnevalt kooskõlastama TTÜ ja vastuvõtva
entsüklopeedia ning sisaldab teiste inimeste poolt „loodud“ informatsiooni, antud teos vaid koondab neid. Ravimi Lipitor patent - algallikas, kuna ravim on just selle firma poolt välja mõeldud ja töötatud. Vastasel juhul ei saaks patenti taotledagi. Eesti rahvusbibliograafia ERB - vahendusinfoallikas, korrastatud infokogum, mis lihtsalt koondab erinevaid teoseid. 3. Kas TTÜ raamatukogus on võimalik lugeda populaarseid ajakirju "Nature" ja "Science" paberil? Kasutan täpsustatud otsingut, kuhu trükin pealkirjana sisse „nature“, asukohaks määran TTÜ raamatukogu ja teaviku laadiks ajakirja. Tulemustest näen, et selline ajakiri on meie raamatukogus olemas ning seda saab ka kohapeal kasutada. Sama toimingut kordan ka „Science“ puhul, kuid otsing ei õnnestunud, seega seda ajakirja pole TTÜ raamatukogus võimalik lugeda. 4
093404 MATB-31 Igor Penkov Karl Aas Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: 24.09.2010 ________________________________________________________________________________________ Harjutustunnid: Assistent, tm. Alina Sivitski, tuba AV-416; [email protected] MHE0041 MASINAELEMENDID l TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT 4 EAP - 1-0-2- A MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL 2010/2011. õ.a. SÜGISSEMESTER __________________________________________________________________________________ 1. Ülesande püstitus ja andmed Ülesanne: Viia läbi istu analüüs. Rumm Võll D Joonis 1. Ist
TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT MHE0061 - MASINATEHNIKA 3.5AP/ECTS 5 - 2-0-2- E, S 2. TOEREAKTSIOONIDE LEIDMINE NÄIDE 1 F l1 l2 Tala on koormatud jõuga F 14 kN. Leida toereaktsioonid kui l1 0,8 m ja l 2 0,6 m. y F RAy RB x A RAx B Tähistame vasaku sarniiri tähega A ja parema tähega B. Liikumatus toes tekib kaks reaktsioonijõudu RAx ja RAy, liikuvas toes aga üks RB. Koostame ta...
TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Elektrivarustus Raivo Teemets 5.2 Keskpingevõrkude ehitus Elektrivõrk koosneb põhiliselt liinidest ja alajaamadest. Elektriliinide kaudu toimub elektrienergia ülekanne alajaamade vahel. Alajaamades transformeeritakse elekter vajalikule pingeastmele ning jaotatakse teatud piirkonnas. Toitealajaamad on enamasti välisjaotlatega, kuigi linnades kasutatakse ka kinniseid jaotlaid. Jaotusalajaamad võivad olla mitmesuguse ehitusega (sise-, kiosk-, mastalajaamad). 5.2.1 Õhuliinid Elektrienergiat kantakse üle õhuliinidega, õhukaabelliinidega või maakaabelliinidega. Õhuliini juhtmed paiknevad õhus ning on riputatud isolaatorite abil mastidele. Kaablid paigaldatakse maasse, vette, kaabliriiulitele ja mujale. Õhuliinide ehitamisel tuleb silmas pidada looduslikke olusid. Arvestada tuleb õhutemperatuuriga, tuule kiirusega ning jäite ja selle tekkimise ajal puhuva tuulega...
.............................................................................................19 Ülevaatlik disaini klassidiagramm............................................................................................20 Üldvaade Siin kasutatakse C. Larmani Applying UML and Patterns toodud kuju (samad osad on nõutud ka ametlikus RUP-is). Oma iseseisvas töös võib kasutada üldvaadet eelmistest projektidest. Visioon Sissejuhatus Antud dokumentatsioonis esitatakse nägemus loodavast TTÜ õppekohtade haldussüsteemist, mis võimaldaks eraldatud õppekohtade elektroonilist arvestust ja veebipõhist järelkonkurssidel osalemist. Süsteem peab kontrollima ja garanteerima TTÜ ametlikest eeskirjadest kinnipidamise (Vt Õppekohtade arvestamise, vabanemise ja täitmise juhend, http://sise.ttu.ee/oppetegevus/juhendid/kohad.html). Õppekohtade arvestust puudutavad toimimisreeglid peavad olema lihtsalt muudetavad. Huvitatud osapooled (mitte-kasutajad) Haridus- ja Teadusministeerium
Kivikonstruktsioonid EPI TTÜ Kivikonstruktsioonid Loengukonspekt V. Voltri I osa Täiendatud 2011 Koostas V. Voltri 1 Kivikonstruktsioonid EPI TTÜ Sisukord Kivikonstruktsioonid .................................................................................................................. 3 1. Sissejuhatus ............................................................................................................................ 3 1.1 Üldiselt ............................................................................................................................. 3 1.2 Terminid ja tähised ....................................
kasutusalade lõikes. Põhjendada valitud keevitusviisi otstarbekust 3. Keevitusviisi olemust selgitav skeem koos kaasnevate nähtuste kirjeldusega 4. Keevitatavate materjalide ja toodete sobivus keevitamiseks 5. Lisamaterjalide – elektroodide, kaitsegaaside, gaaside põletite, vooluallikate põhimõtteline valik 6. Toorikute ettevalmistamise kirjeldus Metallide tehnoloogia, materjalid. Mari-Liis Kuuse TTÜ EMERA alusõppe lektoraat. 2015 7. Keevitusparameetrite valik 8. Hinnata võimalikke keevitusdeformatsioone ja näidata need ühe õmbluse eskiisil punktiirjoonega 9. Liidete kvaliteedikontroll Kirjandus: Kübarsepp, J., Kommel F., Laansoo A. 2001. Metallide tehnoloogia. Juhendmaterjalid harjutustöödeks. TTÜ Kirjastus Juhendaja: Mari-Liis Kuuse Tallinn 2015 Metallide tehnoloogia, materjalid
kindlus Piiratud keevitatavus Hea lõiketöödeldavus termotöödeldult Tabel 1.1. AlCu4Mg andmed Kasutatud kirjandus 1. Hendre, E., Kulu P., Kübarsepp J., Metusala T., Tapupere O. (2003). Materjalitehnika. Õpperaamat. TTÜ Kirjastus 2. Kulu P., Saarna M., Tarbe R., Kers, J., Veinthal R. (2010). Materjaliõpetuse praktikumide ja kodutööde juhendid. TTÜ Kirjastus 3. Hendre, E., Kulu P jt. (2015). Mehaanikainseneri käsiraamat. TTÜ Kirjastus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
