3. Ülemiseks kvartiiliks nimetatakse tunnuse väärtust, millest suuremaid (või võrdseid) väärtusi on variatsioonreas 25% ( Q ). 4. Hälve on tunnuse üksiku väärtuse ja keskmise vahe absoluutväärtus d = |xi – X | 5. Dispersioon on hälvete ruutude aritmeetiline keskväärtus (δ2). Erinevate valimite dispersioone saab omavahel võrrelda ja kehtib reegel: mida suurem on dispersioon, seda suurem on tunnuse väärtuste hajuvus. 2 x X 1 2 2 2 f 1 x 2 X f 2 .... x n X f n
= 0,45 0,67 Variatsioonkordaja: V= 0,67 : 3,5 0,19 Variatsioonrea ulatus: 5-3= 2 Alumine kvartiil: (Kv ) = 3 Ülemine kvartiil: (Kv ) = 4 Kvartiilide vahe: 4-3= 1 Sektordiagramm (kinga numbrid) Sektordiagramm (matemaatika hinded) Tulpdiagramm (kinga numbrid) Tulpdiagramm (matemaatika hinded) Korrelatsioon Järeldus Kinga numbrite keskmine on suurem kui matemaatika hinnete keskmine. Kinga numbri ja matemaatika hinde moodid on väga erinevad. Kinga numbri hajuvus on väiksem ja matemaatika hinde hajuvus on suurem. Matemaatika hinde ja kinga numbri mediaanid on väga erinevad. Selle uurimuse põhjal järeldan, et matemaatika hinne ja kinga number pole kuidagi omavahel seotud. Korrelatsiooni joonise juures aga näeme, et matemaatika hinne ja kinga number on omvahel seotud.
suurus varieerub. Mida suurem aga dispersioon on, seda enam erinevad katsete tulemused üksteisest. Standardhälve on ruutjuur dispersioonist. Mõõdetava suuruse standardhälbe ühikuks on selle sama mõõdetava suuruse ühik. Standardviga dispersiooni hinnangu positiivne ruutjuur. Standardviga kirjeldab valimi põhjal antud hinnangute hajuvust. Et valim on juhuslik, on ka parameetrile antud hinnang juhuslik suurus, mille puhul on võimalik leida selle hajuvus. Mida väiksem on hajuvus, seda täpsem on parameetri hinnang. Hinnangu hajuvus oleneb valimimahust ja -disainist Asümmeetriakordaja on tõenäosusteoorias ja statistikas kasutatav mõõdik, mis näitab andmete tõenäosusjaotuse sümmeetrilisust. Asümmeetriakordaja võib olla positiivne (jaotuse pikem saba on paremal ja enamik andmetest on kontsentreeritud vasakul) või negatiivne või defineerimata. Sümmeetrilise jaotuse korral on asümmeetriakordaja 0 Ekstsess - liialdus; vahejuhtum
Tallinn 2009 1) Töö eesmärk: Tutvuda isoleerõlide elektrilise tugevuse määramise metoodikaga. Isoleerõlisse asetatakse kaks elektroodi mille vahel tekitatakse sädelahendus pinge sujuva tõstmisega 2 kV/s. Esimese sädelahenduse tekkimisel määratakse läbilöögipinge. Tehakse 50 katset 1 minutilise vahega. Katseid tehakse 50 sellepärast, et isoleerõlidel on suur hajuvus. 2) Katseseadme põhimõtteskeem Joonis 1 2) Mõõtetulemused Ul 4.12 Ul KV E1 d cm n ( Elk - El ) i=1 S n -1 s s Elk - t < Elk0 < Elk + t
t 0,95 * 0,05ms = = 15,7 kHz = 373Hz t 2,0ms ==15,70 ± 0,37 0,95 kHz 3. Logaritmilise dekremendi teoreetiline arvutus ( R + R0 ) t = L C 2 2 2 R L C = + - 0,5 + R L C Järeldused Töö tulemusena leidsin sumbuvuse logaritmilise dekremendi nii katseliselt kui teoreetiliselt. Katseliselt leitud andmete hajuvus lähendusjoonest on siiski väga suur, küll aga on nad võrreldavad teoreetiliselt leitud logaritmilise dekremendiga. Võnkeringi kriitiliseks takistuseks leidsin : Rk = 298,1 ± 2,10 ,95
Sanitaartehnika tootmises kui võltsbriljandid veekindel materjal, elektriinseneerias kui isolaator, masinaehituses kui kulumiskindel materjal, keemiatööstuses kui korrosioonikindel materjal jne. Omadused Tehnokeraamika Tehnokeraamika positiivse-teks puudusteks on: omadusteks on: väike painde- ja tõmbe- suur kuumus- ja tugevus, termopüsivus (keemilise suur haprus, koostise stabiilsus), omaduste suur hajuvus halb töödeldavus korrosioonikindlus, suhteliselt kõrge hind suur kõvadus ja kulumiskindlus, väike tihedus. Tehnokeraamika kasutusvaldkonnad Investeeringud keraamikatööstusse 2.1 miljardit eurot Euroopas 1,5 miljardit eurot USA´s (2006) Keraamilsed noad Sõjatööstuses jne. XXI sajandi materjal
5. Füüsika 5.1.Leian keskväärtuse. Tunnuse keskväärtuseks on tunnuste väärtuste aritmeetiline keskmine. Valem: x + x + ... + x n x= 1 2 n Olgu x1 vaadeldava tunnuse väärtus esimese objekti korral, x2 teise objekti korral jne ning n olgu mõõdetud objektide arv. x=4,4 5.2. Leian standardhälve. Standardhälve iseloomustab tunnuse hajuvust. Mida suurem on standardhälve, seda suurem on tunnuse väärtuste hajuvus. Valem: n ( xi - x) 2 = i =l n *Väikese valimi korral(alla 100 objekti), kasutatakse valemis n-1. =0,723974 5.3. Leian variatsioonikordaja. Variatsioonikordaja on standardhälve ja keskväärtuse suhe. Valem: V = x V=0,164539 5.4. Leian mediaani. Mediaan on arv, millest suuremaid ja väiksemaid väärtusi on variatsioonireas ühepalju. Tähis: M e = M e =5 5.5. Leian moodi.
suurima tõepära meetod, momentide meetod ja üldistatud vähimruutude meetod. 6. Hinnangute omadused. Nihe, efektiivsus, mõjusus 7. Hinnangu nihe, nihketa hinnang. Hinnangu nihe võrdub parameetri hinnangu Beeta keskväärtuse ning parameetri tegeliku väärtuse beeta vahega. Parameetri hinnang on nihketa kui hinnangu keskväärtus võrdub parameetri tegeliku väärtusega. Parem on see, mis on nihketa. Hinnangu keskväärtus - tegelik keskväärtus. Nihe hajuvus koondub ühte kohta, ühele poole keskmisest väärtusest. Nihe iseloomustab süstemaatilist viga 8. Hinnangu efektiivsus, efektiivne hinnang. Efektiivne hinnang on nihketa vähima dispersiooniga hinnang kõigi nihketa hinnangute seas. Väike hajuvus, efektiivne ja suur hajuvus vähem efektiivne. Efektiivsus iseloomustab hinnangute hajuvust 9. Mõjus hinnang. Kui hinnang on mõjus, siis valimi mahu kasvades tõenäosus, et hinnangu ja parameetri
Mediaan- tunnuse väärtus, mille väiksemaid ja suuremaid väärtusi on võrdne arv Aritmeetiline keskmine- arvusuuruste summa jagatis nende suuruste koguarvuga 3) Hajuvust iseloomustavad Variatsiooni ulatus- tunnuse suurim ja vähim väärtus Kvartiilid- tunnuse väärtused variatsioonireas, mis jagavad variatsioonirea neljaks ligikaudseks võrdseks osaks Dispersioon- hälvete ruutude keskväärtus Standardhälve-iseloomustab tunnuse hajuvust. Mida suurem see on, seda suurem on hajuvus. Keskmine hälve- hälvete aritmeetiline keskmine Variatsioonireakordaja- standardhälbe ja keskväärtuse suhe. Esitatakse tavaliselt protsentides. 4)Tunnused a) arvtunnused ehk kvantitatiivsed tunnused Pidev- võib omandada kõiki reaalarvulisi väärtusi mingist piirkonnast. Diskreetne- tunnus võib omandada vaid üksteisest eraldatud väärtusi. Diskreetse tunnuse väärtused saadakse tavaliselt loendamise teel b) mittearvulised ehk kvalitatiivsed tunnused
Kihtdiagramm tulba kõrgus -sagedus Kihid tulba sees näitavad osakaalusi Chart editorist saab näidata osakaalusi. (2 klõpsu graafikul) Arvjoonis 2 tunnust Mediaan Jaotuse keskel paiknev väärtus, mis jagab vaatlustulemused kahte ossa nii, et pooled vaatlustulemused on meidiaanist väiksemad ja pooled suuremad. Aritmeetiline keskmine Keskväärtus Mood Väärtus, mis esines teistest väärtustest kõige rohkem Hajuvus ehk variatiivsus Kui suur on punktirea ulatus, nii saab leida kui laiali valgunud ehk hajus on meie vastuste rida. Kvartiilid Q3-Q1 Kvartiilide vahe määrab ära vahemiku, milles asuvad pooled valimi keskmisele lähedamal asuvad väärtused ning ulatuse ja kvartiilide vahe oavaheline võrdlemine annab meile pildi sellest, kui õrd tugev on jaotuses keskele koondumise tendents. Standardhälve
Defineeri mõisted: Statistika Matemaatiline statistika Üldkogum. Näide. Üldkogu uurimisel on kaks võimalust: Valim. Kuidas on seotud üldkogu ja valim? Millised on nõuded valimile? Valimi moodustamise viisid. Statistiline rida. Variatsioonirida. Sagedustabel. Diagramm. Mood. Mediaan. Aritmeetiline keskmine. Variatsiooni ulatus. Hälve. Dispersioon. Standardhälve. Korrelatsiooniväli. Normaaljaotus. Statistika mõisted Andmete esitamine 1.Statistika - teadus, mis käsitleb arvandmete kogumist, töötlemist ja analüüsimist. 2.Matemaatiline statistika on matemaatika haru, mis uurib statistiliste andmete põhjal järelduste tegemise meetodeid. 3.Statistikas on oluline uurimise objekt - üldkogum. 4.Üldkogum on kas looduse või ühiskonna nähtus või objektide hulk, mille kohta soovime teha teaduslikult põhjendatud järeldusi. Üldkogumi uurimisel on kaks võimalust: a) uuritakse üldkogumi kõiki elemente b) uuritakse selle üldkogumi mingit osahulka ja t...
Laser Kortsude silumine Mis on laser? Laser (Light Amplification by Stimulated Emission of Radiation) valguse võimendumine stimuleeritud kiirguse kaudu · on seade, mis võimaldab kiirata kitsaid, koherentseid ja monokromaatilisi valguskimpe. Tööpõhimõte · seisneb pöördhõive tekitamises optilisse resonaatorisse paigutatud aines · Laseri abil saadakse stimuleeritud kiirgus · Laserkiire omadused: monokromaatilisus, koherentsus, vähene hajuvus, suur võimsus Kortsude silumine · Toimib Cu-laseri kaudu- vaskaurude laser, mis kiirgab kindla lainepikkusega kollaseid (lainepikkusega 578,2 nanomeetrit) ja rohelisi kiiri (510,6 nm) · Nimelt laseb pealmine nahakude kiirgust läbi, alumised nahakihid aga tõmbuvad selle mõjul kokku ning kortsude hulk väheneb ja need muutuvad madalamaks. · Vaskaurudel saadi laserefekt juba 1965.a-l Tööpõhimõte · gaaslahendus täitegaasis, milleks on
Miks taevas on sinine? Põhikooli füüsikast peaks teada olema, et valge valgus on liitvalgus, see tähendab koosneb erineva lainepikkusega valgustest. Veel teame, et valgus levib sirgjooneliselt seni, kuni miski sunnib teda kõrvale kalduma. Lord J. Rayleigh näitas juba sajand tagasi (1871), et valguse hajuvus atmosfääris on pöördvõrdeline lainepikkuse neljanda astmega. Võttes punase valguse keskmiseks lainepikkuseks 0,7 µm, sinisel aga 0,4 µm, saame, et sinine hajub punasest (0,7/0,4)4=9 korda rohkem. Need otseteelt kõrvalekaldunud sinise valguse footonid võivad veel korduvalt hajuda enne kui kellelegi silma satuvad. Seega ükskõik kuhu vaatad, sinist valgust tuleb ikka. Seevastu suurema lainepikkusega valgus pääseb õhukihist ilma oluliste kaotusteta läbi
Leian dispersiooni: 2 = =7 7,917 Leian standardhälbe: Kuna hälve on ruutjuur dispersioonist, siis = 2,814 13) Leian variatsioonikordaja Seega V = 100 % 80,4 % 9 4. Andmete analüüs 1. 19-29-aastasel on päevas keskmiselt 5,85 tundi vaba aega ning Internetis veedetakse päevas keskmiselt 3,5 tundi, mis on iseenesest suhteliselt suured näitajad. 2. Tunnuste väärtuste hajuvus Tunnus x V(%) Vaba aeg 5,85 3,594 61,4 Internetis veedetav 3,5 2,814 80,4 aeg Vaadates standardhävet, tunduks et ,`vaba aja´ väärtused on mõnevõrra hajuvamad kui `Internetis veedetava aja´ väärtused
on võrdsed, siis mood puudub. Mediaan Me on tunnuse väärtus, millest variatsioonireas jääb vasakule ja paremale võrdne arv liikmeid. Tunnuse muutumispiirkond on piirkond minimaalsest väärtusest maksimaalse väärtuseni (xmax - xmin). Alumine kvartiil Q (Kv ) on tunnuse väärtus, millest väiksemaid või võrdseid väärtusi on 25%. Ülemine kvartiil Q (Kv ) on tunnuse väärtus, millest suuremaid või võrdseid väärtusi on 25%. Mida suurem on kvartiilide vahe, seda suurem on hajuvus. Hälve on tunnuse väärtuse ja keskmise vahe ( x i -x ) . Dispersiooniks 2 nimetatakse hälvete ruutude keskmist. Variatsioonikordaja V näitab standardhälbe suhet keskmisse. Valemid: f W = 100% N n a1 + a 2 + a 3 + ... + a n 1 x= N = N a i =1 1
Kursor 1 = 1,47Khz = 1470 Hz Kursor 2 = 770 Hz Vastavalt tabelile, antud sagedustele vastav arv on ,,6". Osa III Takistusmagasiniga Valimistoon I II III IV V Rvalimistoon kaob [] 6540 6557,4 6551,9 6559,4 6565,2 Rvalimistoon tagasi [] 6539,9 6557,3 6551,7 6559 6565,2 Rvalimistoon kaob []=R1 Rvalimistoon tagasi []=R2 Mõõtetulemustest arvutada mõõtetulemuse keskväärtus, hajuvus, mõõtmiste usaldatavus ja usaldusvahemik. Keskväärtus: R1: x = (6540+6557,4+6551,9+6559,4+6565,2)/5 = 6554,8 R2: x = (6539,9+6557,3+6551,7+6559+6565,2)/5 = 6554,6 Hajuvuse leidmiseks arvutan dispersiooni: R1: = = = = = 8,53 R2: = = = = = 8,53 Leian hajuvuse valemi järgi : v = *100 R1: v = = 0,13 R2: v = = 0,13 Leian mõõtmiste usaldusvahemiku, selleks kasutan usaldatavust 95%
Juhi tööd mõjutavad tegurid Püsivad (mõtlemisvõime , reageerimisvõime , tähelepanuvõime , kohanemisvõime). Muutuvad (sõiduoskus , sõidukogemus , tervislik seisund , koolitus , positsioon , vanus). Kiiresti muutuvad (väsimus , emotsioonid , lühiaegsed haigused , alkohol, narkootikum). Psüühiline protsess (meeleorganitele mõjuvad ärritajad , aistingud , taju). Psüühiline seisund (tundmused , meeleolu , tähelepanu - selle konsentratsioon või hajuvus). Psüühilised omadused (isiksuse iseärasused , mõistuse omadused , iseloom , temperament, võimed ). Adaptatsioon - kohanemine .
Seepärast kehtestatakse lubatava eksimise piir ehk usaldusnivoo. · Näiteks usaldusnivoo 95% tähendab, et lubame endale järeldustes eksimist maksimaalselt 5%. Sel juhul on 5%. · Normaaljaotusega tunnuse puhul on teada, milliste punktide vahel on 95% tunnuse väärtustest (umbes keskmine +/- 2 standardhälvet). Usaldusvahemik on seda laiem, mida: · Suurem on tunnuse hajuvus · Väiksem on valimi maht · Suurem on usaldusnivoo Usaldusvahemik on seda kitsam, mida: · Väiksem on tunnuse hajuvus · Suurem on valimi maht · Väiksem on usaldusnivoo 9) Hüpoteeside kontrollimine. · 2. võimalus: Hüpoteeside kontrollimine · Statistiliseks hüpoteesiks nimetatakse mis tahes oletust otseselt või kaudselt kas üldkogumi jaotuse kohta tervikuna või jaotuse mõne parameetri (näiteks keskmise)
4. Dispersioon iseloomustab juhusliku suuruse Xi erinevust keskväärtusest, seega iseloomustab tunnuse hajuvust. Valimi dispersiooni kui üldkogumi dispersiooni hinnangu tähiseks on tavaliselt Sruut, üldkogumi dispersiooni tähiseks ruut (kasutatakse teisi tähiseid ka: var, D(X)). Seega, mida suurem on Xi väärtus võrreldes keskväärtusega, (aritmeetilise keskmisega) seda suurem on hajuvus e dispersiooni. 5. Dispersiooni meetod 6. Diskreetne arvuline tunnus omab vaid täisarvulist väärtust, n laste arv perekonnas, eesti elanike arv. 7. DurbinWatsoni test. Kasut 1. järku autokorrelatsiooni avastamiseks. Kasut.tingimused: reg.mudel sisaldab vabaliiget. Mudel ei sisalda sõltuva muutuja viitajaga liikmeid (nt Yt1, Yt2) 8. Fiktiivne muutuja (dummy) iseloomustavaid binaarseid muutujaid. Binaarne muutuja
Standardhälve on ruutjuur hälvete ruutude summa ja variatsioonirea elementide arvu jagatisest: ( X 1 - X ) f 1 + ( X 2 - X ) f 2 + ...( X n - X ) f n = N 26,12 = = 0,9328 =0,97 28 Standardhälve iseloomustab hajuvust. Enamus tulemusi asub vahemikus ( X ; X + ) 10. Mitme õpilase kontrolltööde hinded asuvad selles vahemikus? Mitu % on see töö teinud õpilaste arvust? [3,8 0,97; 3,8 + 0,97] = [2,83; 4,77] ehk hajuvus vahemik Selles vahemikus 17 õpilast, s.o. 61% Keskmine hälve - kõigi hälvete absoluutväärtuste summa jagatud hälvete arvuga: | -1,8 | 3+ | 0,8 | 7 + | 0,2 | 10+ | 1,2 | 8 =0,8 28 3
2 1 -x + x 2 - x + ... + x n - x xi - x = = i =1 n n Erinevate valimite dispersioone võrreldes kehtib reegel: mida suurem on dispersioon, seda suurem on hajuvus. ( ) n 2 2 xi - x Väikese valimi korral ( n < 30
Van Gogh kasutab endiselt kontuurideks palju erinevaid triipe. Cezanne teose kontuurid on korrektsemad. Paul Cezanne teosel on valgust ja varju rohkem kujutatud. Van Gogh sellele ei keskendunud Paul Cezanne kujutab hooneid ja mägesid väga ruumiliselt ja täpselt. Van Gogh üritab välja tuua hoonete ja mägede kõverjooni. Paul Cezanne värvivalik on suurem ja värvid hajuvad. Vincent van Gogh kasutab vähem värve ja hajuvus puudub. Paul Cezanni meeleolu tundub soojade toonide pärast rahulikum ja rõõmsam. Van Goghi pilt tundub tuuline, kuna kasutatud on kõverjooni Paul Cezanne kokkuvõte Alguses esinesid külmad toonid. Hiljem muutusid toonid leebemaks, esines kollast, punast ja värvivalik muutus aegamööda järjest rikkamaks. Lõpuks oli ühe värvi toonivalik väga suur. Alguses puudusid ka kontuurid, siis olid need hägused ning lõpuks olid
Lasereid jagatakse tööreziimi, ergasti ja kiirguri järgi alalislaserid välklaserid (impulsslaser) * neodüümlaser tahkislaser * rubiinlaser * kristall-laser gaaslaser * argoon-laser * heelium-neoon laser * krüptoonlaser süsinikdioksiidlaser eksimeerlaser vedeliklaserid * värvlaser pooljuhtlaser (dioodlaser) kemolaserid Laserkiire omadused 1. Monokromaatilisus 2. Koherentsus 3. Vähene hajuvus 4. Suur võimsus Laseri kasutusvaldkonnad 1. Tööstuses - materjalide täpseks lõikamiseks, laserkeevituseks 2. Elektroonikas - CD-seadmetes, laserprinterites, laserhiirtes, laserskännerites 3. Meditsiinis - hambaravi, silmalõikused, laserkirurgija 4. Meelelahutuses - holograafias, visuaalkunstis 5. Sõjaväes 6. Sidetehnika - valguskaablid 7. Mõõteseadmetes - maamõõtmine 8. Valveseadmetes Eestlaste osa laserite leiutamisel
3. TEINE PERIOOD kestab püssirohu põlemise momendist kuni kuuli väljumiseni rauast. 4. KOLMAS EHK GAASIDE JÄRELMÕJU PERIOOD kestab alates kuuli väljumisest rauast kuni hetkeni, mil püssirohugaasid kuulile enam mõju ei avalda. 11. Millised füüsikalised jõud ja ilmastikuolud mõjutavad relvast välja tulistatud kuuli? Milliseid mõjusid tuleb arvestada, millised võib jätta arvestamata? TUUL ÕHURÕHK võib jätta arvestamata TEMPERATUURIMUUTUSED 12. Mis on hajuvus? Mis hajuvust põhjustavad? HAJUVUS on kuulide või mürskude langepunktide laialipaiskumine mingil territooriumil, kui tulistatakse ühest ja samast relvast samades oludes. Hajuvust põhjustavad: iga kuuli erinev algkiirus, erinev viskenurk ja lasusuund, erinevad lasketingimused 13. Kuidas kasutatakse ja teisendatakse kaardi mõõtkava? (näiteks: mitmele meetrile maastikul vastab 1:20 000 mõõtkavas kaardil mõõdetud 2 cm? - vastus 400 m)
x 0,157 0, 2 8 0,19 0, 0810 0,1111 0, 2312 0,1313 10, 01 10 Me = 10 Mo = 12 Mida võib öelda leitud valimite kohta? Keskväärtused, mediaanid on võrdsed. Kas on ka erinevusi? Mood on erinev. Erinevus on ilmselt väärtuste hajuvuses. Kui vaadelda antud valimeid sellest seisukohast, kuidas paiknevad väärtused keskväärtuse suhtes, siis tundub olema nõnda, et teise valimi korral on hajuvus mõnevõrra suurem. Kuidas seda arvuliselt kinnitada? Tuuakse sisse hälbe mõiste. Hälve - tunnuse väärtuse erinevus keskväärtusest; sümbolites: xi x Täiendame tabeleid vastava reaga: xi 7 8 9 10 11 12 13 fi 1 3 5 10 5 3 1 xi x -3 -2 -1 0 1 2 3
· välklaserid (impulsslaser) o neodüümlaser · tahkislaser o rubiinlaser o kristall-laser · gaaslaser o argoon-laser o heelium-neoon laser o krüptoonlaser · süsinikdioksiidlaser · eksimeerlaser · vedeliklaserid o värvlaser · pooljuhtlaser (dioodlaser) · kemolaserid Laserkiire omadused · Monokromaatilisus · Koherentsus · Vähene hajuvus 4 · Suur võimsus Laseri kasutusvaldkonnad · Tööstuses materjalide täpseks lõikamiseks, laserkeevituseks Laserkeevitus on parim teadaolev tehnoloogia metallisulamite, sh titaani vastupidavaks liitmiseks plastik- ja keraamiliste pindade läheduses. · Elektroonikas CD-seadmetes,
Hajuvuse karakteristikud näitavad, mil määral erinevad tunnuse väärtused üksteisest, hajuvad keskmise ümber. Variatsioonrea ulatus tunnuse suurima ja väikseima väärtuse vahe, xmax-xmin. Hälve tunnuse väärtuse ja aritmeetilise keskmise vahe (d=) Keskmine hälve hälvete aritmeetiline keskmine. Dispersioon hälvete ruutude aritmeetiline keskmine. Standardhälve ruutjuur dispersioonist, iseloomustab tunnuse hajuvust. Mida suurem on standardhälve, seda suurem on hajuvus. Üldkogum ehk populatsioon, selle all mõeldakse kõiki juhtumeid või situatsioone, mille kohta meie poolt püstitatud järeldused, oletused või prognoosid kehtivad. Valim väike objektide grupp, mis valitakse üldkogumist, et selle põhjal teha järeldus kogu üldkogumi kohta. Nõuded valimile peab olema küllalt arvukas, igal üldkogumi objektil peab olema võrdne võimalus valimisse sattuda. Usaldusvahemik väärtuste vahemik.
x x 1 2 2 f1 ... xn x f n N aritmeetiline keskmine (mida suurem, seda suurem on tunnuse väärtuse hajuvus) σ σ2 26. Standardhälve – ilma tunnuse ruutühikuta 27. Variatsioonikordaja - Kasutatakse kui uuritakse erinevates ühikutes tunnuste hajuvust või kahe tunnuse aritmeetilised v x
argumenti. Jaotusfunktsioon peab rahuldama järgmisi tingimusi: monotoonsus (kui b>a, siis F(b)>F(a), normeeritus (x-lõpmatus korrral lim F(x)=0, xlõpmatus lim F(x)=1) Jaotustihedus on jaotusfunktsiooni tuletis. Arvkarakteristikud kujutavad endast mingeid jaotusseaduse järgi leitavad funktsionaale, millega opereerimine/arvutused on enamasti lihtsamad kui kogu jaotusseadusega opereerimine. Juhusliku suuruse arvkarakteristikuid võib jagada: moment ja mittemomentkarakteristikud, asendi-,hajuvus- ja kujukarakteristikud, kvantiilkarakteristikud. Keskväärtus on juhusliku suuruse asendikarakteristik, mille abil iseloomustatakse juhusliku suuruse jaotuse keskkoha/tsentri asukohta. Keskväärtuse geomeetriline tõlgendus: jaotuse raskuskeskme projektsioon x-teljele. Dispersioon ja standardhälve on arvkarakteristikud juhusliku suuruse hajuvuse iseloomustamiseks keskväärtuse suhtes. Juhusliku suuruse p-kvantiil xp on selline juhusliku suuruse väärtus, millest vasakule
Kriitiline piirkond (võtta | t |> t 2 ( ) t > t ( ) vastu H1) p < p < 2 Kvantitatiivseks kirjeldamiseks kasutatakse determinatsioonikordajat R2. on olulisuse nivoo Koguhajuvus, seletatud hajuvus, Determinatsioonikordaja R2 jääkhajuvus Arvutamise põhimõte: Sõltuva tunnuse Y koguhajuvus y Mudeli TSS = ( yi - y ) Y 2
10. Laser valguse võimendamine stimuleeritud kiirguse abil. Idee 1917 a Einsteinilt. T.Miman ehitas 1960a. I laseri, mis tekitas nähtava valguse. Tööpõhimõte: a) Tekitatakse pöördhõive, b)footonid stimuleerivad aatomite ,,allatulemist", c)tekib koherentsete footonite laviin, mis väljub teatud hetkel laserist. Laserkiire omadused: koherentne, monokromaatne, väike hajuvus ja küllaltki suure võimsusega. Kasutusalad:tehnikas(laserprinterid,CD-lugeja, lasertööpingid), Meditsiinis,keemias,bioloogias. 11. Pooljuhid ained, mille takistus tempi tõustes väheneb. Nt. Si,Ge,As,In. Juhtivustüüp elektron-aukjuhtivus. Ehitus: (joonis) 12. Lisandjuhtivuse tekkimine: a)doonorlisand tekitab liigseid elektrone, pooljuhi nimetus: n-tüüpi pooljuht
Alumine kvartiil 11 Ülemine kvartiil 13 Kvartiilide vahe 2 Dispersioon 4,26 Standardhälve 2,06 Variatsioonikordaja 17,16 % 9 Järeldus Uurimisele kuulus 15 tantsuõpilase tantsimas käidud aastat. Kõige kauem on tantsimas käidud 14 aastat ning kõige vähem 7 aastat. Keskmiselt on tantsimas käidud 12 aastat. Hajuvus oli väike, mis tähendab kõik on enamvähem võrdselt tantsimas käinud. 10
nullpunkt (nt raha) o Lickerti skaalal tehtud mõõtmisi on lubatud käsitleda vajadusel pideva muutujana Jaotused (normaaljaotus, negatiivne asümmeetria, positiivne asümmeetria): Andmetöötluse alused: Valemid ja tähised n või N – juhtumite arv x – muutuja X̅ või µ – keskmine i – indekseerimistähis σ või SD – standardhälve (standard deviation) σ2 või SD2 – hajuvus Σ – summeerimine Standardhälve Näitab, kui hästi keskmine esindab mõõdetud andmeid. Muutjal on keskmine väärtus ja iga juhtum on sellest teatud kaugusel: x1- X̅ Hajuvus on keskmine ruutkaugus, seega standardhälve on nö keskmine kaugus keskmisest: Normaaljaotuse puhul paikneb kõigist mõõtetulemustest 68,27% ±1SD, 95,45% ±2SD ja 99,73% ±3SD kaugusel keskmisest. Kaugus keskmisest (indiv
· Info säilib väga lühikes aega (kuni 0.5 sek visuaalses süsteemis ikooniline mälu. Kuni 2 sek auditoorses kajamälu) · Maht võib olla üsna suur, kuid sõltub ajalistest karakteristikutest. 2. Lühiaegne hoidla (short-term store, working memory) -> James primaarne mälu · Hõlmab infot, mis prajatasi meeles/teadvuses. · Piiratud mahuga (7+-) kerge hajuvus, sageli leiab aset segiajamine. Kestvus kuni 30 sek. · Mahu mõõtmine: spän; vabal meenutamisel värskuse efekti suurus. · Känk tuttav infoühik. Känkimine võimaldab infot kokku suruda. 3. Pikaaegne hoidla (LTS, long-term store)-> James sekundaarne e tegelik mälu · Hõlmab asju, mis toimunud minevikus. · Piiramatu mahuga. Mida rohkem tead, seda efektiivsemalt õpid.
risttabeli alusel, suunda ei näidata) Hii ruut- võrdleb binaarseid, nimi ja/või järjestustunnuseid risttabeli põhjal. Nt. 2 gruppi (M,N) võrreldi ühe järjestustunnuse (palk) sageduse (nt. kui suur osa N ja M teenib keskmist) põhjal. Mis on α?-veapiir mida teadlane endale lubab, 1% või 5%. TULEMUSED: Mean- keskmine. N- vastajate arv. Std. hälve e. mediaan- keskmine erinevus keskväärtusest ehk hajuvus. ρ - olulisustõenäosus väärtus on 0,000 (0 juhul on erinevus vaadeldavate väärtuste keskmiste vahel juhuslik), seega on erinevus valimite keskmiste vahel statistiliselt oluline ja üldistatav. T-testi näidis: 1.Uurimisküsimus- Kas erinevus üldise rahulolu keskmiste vahel hariduse olukorraga ja tervishoiusüsteemiga riigis on statistiliselt oluline? 2. Statistika meetodid- Keskmiselt on inimesed rohkem
Vaatame kahepoolsehüpoteesi rida, vabadusastmete arv on 74 ning seega on kriitiline väärtus ligi 2. T-statistik on sellest suurem, järelikult saame vastu võtta alternatiivhüpoteesi.(95% kindlusega saame väita, et noorte töötundide arv nädalas ei ole 40) Null- ja alt. hüpoteeside piirkonnad.Testitav väärtus jääb 95% usalduspiiridest välja. Mis tekitab suuremaid usalduspiire? Väike valim ja suur hajuvus. 2) Kahe sõltumatu valimi t-test 1) Eeldused testi läbiviimiseks: 1. uuritav tunnus on arvuline 2. uuritav tunnus on normaaljaotusega (võimalik testida K-S või S-W testiga) 3. uuritava tunnuse dispersioonid peavad uuritavate gruppide lõikes olema võrdsed (võimalik testida Levene' testiga, mis tuleb automaatselt koos t-testiga kui sig>=0,05,siis on dispersioonid võrdsed) 4. uuritavad grupid on sõltumatud 5
Sellist protsessi nimetatakse stimuleeritud emissiooniks. Stimuleeritud footonil on sama lainepikkus kui teda vallandanud footonil ja kaks footonit võnguvad kooskõlaliselt. Ühesuguse lainepikkusega footonite kohta, mis võnguvad kooskõlaliselt, öeldakse, et nad on koherentsed. Laseri valguse koherentsus on see, mis takistab laseri kiirel laiali hajuda ja teeb selle nii intensiivseks. Laserkiirtele on iseloomulikeks tunnusteks monokromaatilisus, koherentsus, vähene hajuvus, suur võimsus. Kõik laserid sisaldavad ainet, mida saab ergutatud olekusse panna, kuid mis ei kiirga valgust spontaanselt ja neil on valguse või elektrienergia allikas aine pumpamiseks erutatud olekusse. Lasereid liigitatakse tööreziimi, ergasti ja kiirguri järgi. Konkreetset laseritüüpi iseloomustavad tema kiirguse lainepikkused, monokromaatilisus (kiirgusjoone spektraallaius), koherentsusaste, moodistruktuur, polariseeritus, laserikiirte lahknemisnurk,
Erinevad rakendumistunnusjooned asuvad aeg-voolutugevus skaalal erinevates kohtades. Mõni rakendub madalama voolu korral ja mõni kõrgema puhul, mõni aeglasemalt ja mõni teine jälle kiiremini. • Mida tuleb kasutada kaitselülitites, et piirata lühisvoolu kasvu? Kaarekustutuskambreid ja võresid. • Mis põhjustab kaitseaparaatide rakendumistunnusjoonte hajuvuse? Kaitseaparaatide tunnusjoonte hajuvuse põhjustab materjalide tunnusjoonte hajuvus ning valmistamise täpsus. • Kuidas liigpingepiirikud peavad piirama pinget? Selliselt, et transientliigpingeimpulsi amplituudväärtus ei ületaks kaitstava seadme impulsitaluvust. • Mis on trafo? Kuidas liigitatakse trafosid otstarbe järgi? Trafo on elektromagnetiline seade, mis muundab vahelduvpinge sama sagedusega, kuid teistsuguse väärtusega vahelduvpingeks. Trafo liike: - jõutrafod jõu- ja valgustusseadmete toitmiseks.
(x-lõpmatus korrral lim F(x)=0, xlõpmatus lim F(x)=1) jaotustihedus - jaotusfunktsiooni tuletisena. Arvkarakteristikud kujutavad endast mingeid jaotusseaduse järgi leitavad funktsionaale, millega opereerimine/arvutused on enamasti lihtsamad kui kogu jaotusseadusega opereerimine. Juhusliku suuruse arvkarakteristikuid võib jagada: moment ja mittemomentkarakteristikud, asendi-,hajuvus- ja kujukarakteristikud, kvantiilkarakteristikud. Keskväärtus(asendikarakteristik) iseloomustab juhusliku suuruse jaotuse keskkoha asukohta. Keskväärtuse geomeetriline tõlgendus: jaotus raskuskeskme projektsioon x-teljele Dispersioon ja standardhälve on arvkarakteristikud juhusliku suuruse hajuvuse iseloomustamiseks keskväärtuse suhtes. dispersioon on standardhälve ruudus ja standardhälve on vastavalt dispersiooni ruutjuur.
ajavahemike liitmise teel. Juhtude arvu jagamisel riskiajaga oleme arvesse võtnud vaatlusperioodi. Pole võimalik arvutada üksikisiku riskiaega. Erinevalt kahest eelnevast näitajas pole haigestumiskordaja proportsioon, sest murdavaldise lugejas on juhtude arv ja nimetajas inimajaühikud. Haigestumiskordaja väärtus ei saa olla kunagi nullist väiksem, kuid puudub ülempiir. Subjektiivsed haigustunnused, objektiivsed haigustunnused ja testitulemused. Laboritevaheline hajuvus testitulemustes. Haiguse esinemise kirjeldamisel tuleb jõuda selgusele, kellel inimestest esineb käsitletav haigus. Eristamiseni jõutakse iga üksikisiku uurimise teel, võttes arvesse subjektiivseid haigustunnuseid, objektiivseid haigustunnuseid ja testitulemusi. Enamiku vaatlusetega, mis moodustavad diagnostiliste otsuste tegemise aluse, mõõdetakse pidevaid tunnuseid. Nende pidevate tunnuste jaotus erineb uuritavate rühmade kaupa märgatavalt
org/wiki/Graniit (29.09.11) · Granite Physical Properties http://www.granite-sandstone.com/granite-physical-properties.html (30.09.11) Keraamilise tellise keskmiseks tiheduseks saime 1884 (minu tulemus 1903) standardhälbega 42, standardhälve ei ole just kõige väiksem, seega tulemuste erinevus on päris suur. Kirjandusliku allika väitel on keraamiliste toodete tihedus vahemikus 450- 2000. Keraamilise tellise poorsuseks saime laboris 28,9% (minu tulemus 28,3), standardhälbega 1,58%, seega hajuvus on väike. Kirjandusliku allika väitel on keraamilise tellise poorsus ~28%. · Terminoloogia http://www.oldschool.ee/terminoloogia.htm (29.09.11) · Firebricks heavy dense fire clay bricks http://www.traditionaloven.com/articles/84/firebricks-heavy-dense-fire-clay-bricks (30.09.11) Kõik laboris saadud tulemused mahuvad lubatud piiridesse või on ligilähedased võrreldes kirjanduslikes allikates toodutega.
Suure kogumi korral on mediaa i võrdseid) väärtusi on variatsioonreas 25%. võrdseid) väärtusi on variatsioonreas 25% d. Kvartiilid on iseenesest asendikeskmised, mis iseloomustavad tunnuse paiknevust. Alumise ja ülemise kvartiili vahele jäävad pooled d. Kvartiilid on iseenesest asendikeskmised, mis iseloomustavad tunnuse paiknevust. Alumise ja ülemise kvartiili vahele jäävad pooled äht sigma).(dispersio - lad. keeles hajumine). a suurem on tunnuse väärtuste hajuvus. Tavaliselt üle poole tunnuse väärtustest paiknevad lõigus [ x kesk - , xkesk + ] s.t üle poole tun s2 s 5,205444 27,80972 5,273492 0,985763 0,997301 0,99865 61,66177 3902,231 62,46784 e. Suure kogumi korral on mediaaniks statistiliste andmete 50% punkt. mise kvartiili vahele jäävad pooled tunnuse väärtustest
jaotusfunktsiooni tuletisena. 10. Normaaljaotuse skitseerimine (tihedus- ja jaotusfunktsioon). Graafikult lugemine (aritmeetiline keskmine, standardhälve, mood, mediaan). 11. Mis omadused on normaaljaotusel? Normaaljaotuse omadusi: Normaaljaotus on sümmeetriline oma keskväärtuse suhtes. Normaaljaotuse korral ühtivad keskväärtus, mood ja mediaan. Kui dispersioon suureneb, muutub graafik madalamaks ja seega ka laiemaks (hajuvus suureneb) ning lamedamaks. Gaussi kõvera alune pindala x-teljeni on 1, sest juhusliku suuruse X kõikvõimalike väärtuste tõenäosuste summa peab olema 1. Juhusliku suuruse X väärtustest ligikaudu 12. Missugused on juhusliku suuruse hajuvuse karakteristikud (nimeta vähemalt 4). Definitsioonid. 13. Missugused karakteristikud iseloomustavad tihedusfunktsiooni kuju (nimeta 2). Definitsioonid. 14. Nimeta erinevad valimi keskmised. Aritmeetiline keskmine jne
Vesivärv e akvarell Vesivärvide sideaine koosneb põhiliselt kummiaraabikust ja värvi pigmendist. Neid müüakse tahkel või vedelal kujul. Tahket värvi tuleb pehmendamiseks niisutada, vedelad värvid nõuavad samuti vett, kuid nende lahjendamine on palju kergem. Akvarellimistehnika on näiliselt lihtne. See koosneb põhiliselt märjale pintslile värvi võtmisest, selle paberile kandmisest ja värvi ,,venitamisest" , lisades üha suurenevaid veekoguseid, et saavutada tooni hajuvus tumedast heledaks. Hajutamise lõpuks on väet muutunud juba nii heledaks, et seda saab valgest paberipinnast vaevu eraldada. Vesivärvidega saab maalida kahte moodi: märjalt märga ja kihtide viisi. Märjalt märga tähendab värvidega maalimine märjale pinnale. Kihtide viisi maalitakse aga kuivale. Kui värv on kuivanud lisatakse sellele uus kiht värvi ning lastakse uuesti kuivada. Joonistusel kasutasin Akvarium 12 Akvarel Medovaja 4
Süvenev teadmine suhestab ükksikteadmised omavahel, luues nõnda õpitavast valdkonnast ühtse loogilise süsteemi. 27. Paljud psühholoogia põhitõed ei ole taibatavad mitte abstraktse arutluse, vaid probleemi läbielamise, oman nahal tajumise tulemusena. G. W. Allport kirjutas, et psühhiaatrid, kel endal on olnud neuroosi sümbromeid, võivad oma kliente terasnärvidega hingearstidest isegi paremini mõista. Samal kombel võib püshholooiga õppijal tema enda tahtenõrkus, tähelepanu hajuvus, meeleolude kõikumine või eksamihirm olla asjalikuks teejuhiks. Kidroni raamatud: ,,suhtlemispsühholoogia", ,,loomevõime arendaine", ,,suhted töökollektiivis", ,,otsingult avastamisele", ,, psühholooigiline nõustamine", ,, keskendumiskunst", ,, stressi teejuht", ,, kuidas olla asjalik", ,, oska olla enda psühholoog", ,, kuidas hõlbsalt õppida", ,, harrastame joogat", ,, 122 õpetamistarkust", ,, leidlik meel", ,, isiksuse käsitlusi Läänes ja Idas", ,,ärijuhtimise psühholoogia!.
mittejuhte. Tehnokeraamika omadused: · suur kuumus- ja termopüsivus · korrosioonikindlus, · suur kõvadus ja kulumiskindlus, · väike tihedus, Puudused on aga: · väike painde- ja tõmbetugevus, · suur haprus, 3 · omaduste suur hajuvus, 2. TEHNOKERAAMIKA LIIGITUS Tehnokeraamikat liigitatakse mitmeti, kuid enamasti siiski materjalide keemilise koostise ja kasutusalade järgi Tehniokeraamika jaguneb: · Oksiidikeraamika · Mitteoksiidikeraamika · Segakeraamika. Kasutusalade järgi jaguneb aga: · Konstruktsioonikeraamika · Tööriistakeraamika
lähenemine tol perioodil. Aeda planeerides kasutas ta samu traditsioonilisi võtteid ning tuntud elemente, kuid uues võtmes. Tema aias olid olemas kohustuslikud jalutusraja kivikesed, sammal, trimmitud põõsad kuid see kõik nägi väga ebatavaline välja. Jalutuskivikesete ruudud vahelduvad sambla ruudukestega, moodustades malelaua mustri. Selline kivide kasutus ei kandnud tavapärast praktilist eesmärki, kus jalutusrada peaks kusagile viima. Siiski mustri sujuv hajuvus aia tagumise osa suunas viib pilgu eemal asuvatele vahtratele. Samamoodi on ebatavaliselt ranget geomeetriat kasutatud põõsaste trimmimisel. Samblaaed on tuntud kui moderniseeritud variant kontrollitud jaapani aiast. Võib ütelda, et see on muutunud tähenduslikuks sümboliks maastikukujundamise maailmas. Shigemori looming tekitas tugevaid negatiivseid emotsioone (ja siiani vastuolulisi tundeid) kohalike seas. Arvati, et
Ostsillograafi ühendasime mõõteskeemi joonis 2 järgi. . R liin = 894 oomi Valimistoon Katse 1 Katse 2 Katse 3 Katse 4 Katse 5 Rvalimistoon kaob [k] 5.992 5.930 5.970 5.950 5.960 Rvalimistoon tagasi [k] 5.990 5.928 5.950 5.940 5.950 Keskväärtus: R kesk.kaob = (5992 + 5930 + 5970 + 5950 + 5960)/5 = 29802 / 5 = 5960,4 oomi R kesk.tuleb = (5990 + 5928 + 5950 + 5940 + 5950)/5 = 29758/ 5 = 5951,6 oomi R kesk = (R kesk.kaob + R kesk.tuleb)/2 = 5956 oomi Hajuvus skaob=2,1 stagasi=2,1 Mõõtmise usaldatavus ja usaldusvahemik Kasutades usaldusnivood 95%, saame Rusaldusvahemik_kaob = 5889 kuni 6058 Rusaldusvahemik_tagasi = 5892 kuni 6052 (usaldusvahemiku arvutamiseks on kasutatud exceli Data Analysis funktsiooni) Suurim lubatav liini pikkus AWG 22 kaabli teoreetilised andmed Takistus sõltub telefoniliini pikkusest, telefoniliini ristlõike pindalast ja materjali eritakistusest. Valem: R = l × / S , kus R - liini takistus [] l - liini pikkus [m],
on variatsioonireas ehk 75% 31 Leia mediaan, mood, alumine ja ülemine kvartiil Number 36 37 38 39 40 41 42 sagedu 3 4 7 8 2 3 1 s 32 Dispersioon on hälvete ruutude keskväärtus 2 Dispersioon = standarthälbe ruut Standarthälve on ruutjuur dispersioonist 33 Mida suurem on standarthälve, seda suurem on hajuvus. Standarthälve iseloomustab rea elementide paiknevust keskväärtuse suhtes. Kui A-klassi testitulemuste standarthälve on 1,09 ja B-klassil 0,76, siis võime öelda, ..... 34 Enamiku tunnuste puhul võib öelda, et suurem osa tunnuse väärtustest erineb keskväärtusest vähem kui standardhälve. St paikneb lõigus 35 Variatsioonikordaja on standarthälbe ja aritmeetilise keskmise suhe.
elementide vahel ökosüsteemis. Veeringe- on maavee pidev liikumine maapinnal, üleval ja all. Ringlemise käigus muutub veeolek. 14. Populatsioone iseloomustavad tegurid. Populatsiooni iseloomustavad tegurid on 5: 1) populatsiooni tihedus- palju populatsiooni isikuid elab teatud ruumühikul. (selle määravad sigimine, migratsioon, toitumine, füüsiline ja psüuhiline ruumi vajadus) 2) populatsiooni suurus- mitu isendit kuulub ühte populatsiooni. 3) populatsiooni hajuvus- see iseloomustab populatsiooni kuuluvate isendite paiknemist maastikul. 4) populatsiooni vanuseline struktuur- iseloomustab erinevate vanusega isendite arvukust populatsioonis. See on nende tuleviku ennustamiseks. 5) sugude suhe populatsioonis- näitab, palju on seal isendeid erinevast soost. Tuleviku ennustamiseks, kas populatsioon hävib või püsib. 15. Miks on väikesed populatsioonid eriti ohustatud?
annaabi.ee 
