Juhtimise alused eksamiks õppimise konspekt (0)

Juhtimise alused
EKSAMIKÜSIMUSTE TEEMAD
Sissejuhatus juhtimise
kursusesse

• Organisatsioon :
  
  • Org on ühiste eesmärkide nimel tegutsev inimeste grupp. Inimrühm, kellel on kindlad strateegiad, struktuur ja tehnoloogia ühise eesmärgi nimel.
    
  
  

• Organisatsiooni koostisosad:
  
  • Inimesed
    
  • Varad
    
    • Materiaalsed = Ettevõtte rahaline ja füüsiline kapital
      
    • Immateriaalsed = Intellektuaalne kapital
      
      • Org kapital = Protsessikapital (struktuur, prot­sessid, süsteemid, tööjaotus,­ organisatsiooni­kultuur. Innovatsioonikapital (strateegiad, plaa­nid, projektid , brandid)
        
      • Suhete kapital = Sidemed tarnijatega, klientide­ga, koostööpartneritega, muude sidusorganisatsi­oo­­ni­­d­ega
        
      • Inimkapital = Personali teadmised, oskused, komp­etentsus, hoiakud, motivatsioon , võimekus, tervis)
        
      • Sotsiaalne kapital = Töötajatevahelised suhted, koostöö, osalemine võrgustikes. Ettevõtte maine, mõjukus keskkonnas, usaldatavus
        
  • Struktuur
    
  • Tegevused, tehnoloogia
    

• Organisatisooni tüübid:
  

Kasusaajad
Näited
Juhtimisprobleem
AÜ
Omanikud
Ajaleht, arvutitootja
Kasumi teenimine
MTÜ
Kliendid
Ülikool, haigla
Sihtrühma valimine
Liit
Liikmed
Ühistu, kooperatiiv
Liikmete v. rahuldamine
AÕ A
Rahvas
Politsei, riigikool
Standardiseeritud teenuse pakkumine kõigile

• Organisatsiooni edukuse eeldused:
  

• Lähtub klientide vajadustest ja püüab saavutada toodete kõrget kvaliteeti, madalat omahinda ja toodete õigeaegset tarnijani jõudmist.
  
• Pidev areng- loovus , uuendused ja muudatused
  
• Jälgib väliskeskkonda, teeb muudatusi ja uuendusi
  
• Org edukus sõltub koostööst ja inimeste eesmärkidest:
  
  • Eesmärkide saavutamine firma kaudu
    
  • Ettekujutus firma eesmärkidest
    

• Juhtimise mõiste:
  
  • Juhtimine on eesmärkide saavutamine teiste inimeste abil. Protsess, mis võimaldab saavutada org eesmärke oma ressursside planeerimise, organiseerimise ja kontrollimise kaudu.
    
  
  

• Juhtimist omandad teooriat ja praktikat ühendades.
  

• Juhtimise kui protsessi komponendid:
  

• Piiratud ressursside max kasutamine
  
• Tasakaal efektiivsuse ja säästlikkuse vahel
  
• Koostöö teiste inimestega
  
• Org eesmärkide saavutamine
  

• Juhtimise põhitegevused:
  

• Planeerimine = eesmärkide püstitamine ja saavutamine
  
• Organiseerimine = org kujundamine
  
• Eestvedamine = töötajate motiveerimine
  
• Kontrollimine =reeglistiku kehtestamine, tulemuste hindamine
  
• Juhtimistasandid:
  
  • Tippjuhid (juhatus, juhatuse esimees, tegevdire, asetäitjad)
    
    • Teg üldine ja põhim suuna­mine ja kooskõlastamine
      
  • Keskastme juhid
    
    • Strat lähtuvalt kindlate tegevuskavade väljatöötamine ja tulemuste kokkuvõtmine. Suunamine ja kontrollimine
      
  • Esmastasandi juhid
    
    • Üksiktoimingute elluviimine - tehniliste töötajate kontrollimine ja suunamine
      
• Juhi rollid ( Minzberg ):
  

SUHTLUSROLL
INFOGA SEOTUD ROLL
OTSUSTAMISE ROLL
esindaja – esindamine väljaspool, tähelepanuavaldused töötajatele
juhtija - eestvedaja – alluvate motiveerimine
sidepidaja – suhtlemine org.juhtidega, vajalike org.väliste inimestega
info vastuvõtja – suhtlus alluvatega, aruandluse uurimine
infojagaja – korraldab teabeedastuse
kõneleja (info teistele) – info väljaspoole organisatsiooni
uuendaja – probleemidele uued lahenduse
resursside jagaja – strat
läbirääkija – parimate lepingu tingimuste saamine
arusaamatuste lahendaja – tavapäratute probleemide lahendamine

• Juhtide kompetentsid:
  

• suhtlemis
  
• kavandamis, administreerimis
  
• meeskonnatöö
  
• strateegiliste tegevuste
  
• globaalse tunnetuse
  
• enesejuhtimise
  

Juhtimisteooria ajalugu

• Teadusliku juhtimise koolkond (F. Taylor):
  
  • Rajajateks tööstusorganisatsioonide juhid
    
  • Keskenduti tootlikkuse tõstmisele, mitte töötajate heaolule
    
  • Praktiliste kogemuste põhjal tuletati reeglid – nn rusikareeglid
    
    • Tööd tuleb teaduslikult uurida, et leida parim meetod töö tegemiseks
      
    • Töötaja oskused ja võimed peavad konkreetsele tööle vastama
      
    • Töötajaid tuleb treenida
      
    • Töötajate innustamine
      
    • Tulemuspalk
      
  
  

• Bürokraatia koolkond (M. Weber ):
  
  • Org tuleb tööle panna õlitatud masinavärgina. Reeglid selleks:
    
    • Selge ja range tööjaotus
      
    • Hierarhia , võimustruktuur
      
    • Vajalikud on täpsed reeglid, protseduurid, instruktsioonid
      
    • Töötajaid valitakse kvalifikatsiooni alusel
      
    • Edutamine staazhi ja edukuse alusel, sellest areneb lojaalsus
      
    • Impersonaalne suhtlemine
      
• Administratiivse juhtimise koolkond (H. Fayol):
  
  • Keskendus org ja juhtimisele
    
  • Töötas välja juhi peamised kohustused:
    
    • Planeerimine
      
    • Organiseerimine
      
    • Valitsemine
      
    • Koordineerimine
      
    • Kontrollimine
      
  
  

• Töötas välja 14 juhtimispõhimõtet:
  
  • Tööjaotus
    
  • Võimujaotus
    
  • Distsipliin
    
  • Korralduste ühtsus
    
  • Suundade ühtsus
    
  • Firma huvide prioriteetsus
    
  • Õiglane hüvitamine
    
  • Tsentraliseerimine
    
  • Kindel käsuliin
    
  • Kord ehk organiseeritus
    
  • Õiglane kohtlemine
    
  • Personali stabiilsus
    
  • Initsiatiiv
    
  • Koostöövaim
    

• Inimsuhete koolkond:
  
  • Ametiühingud said hakata pidama läbirääkimisi palkade ja töötingimuste suhtes
    
  • Tööandjad hakkasid aina enam töötajate vajadustega arvestama
    
  • Inimsuhete teoreetikute + on see, et nad on aidanud arendada tootmise sotsiaalset külge aga – on see, et nad laskusid liiga äärmustesse
    
  
  

• Mary Parker Follett:
  
  • Propageeris selliseid väärtusi, nagu professionaalsus , demokraatia ja koostöö.
    
  • Follett mõistis juhtimise all meeskonnatööd, kus juhi roll on eelkõige alluvatega koostöö tegemine
    
• Elton Mayo :
  
  • Täiustas töötajate tööviljakuse tõstmist
    
  • Tööviljakusele lisaks töö- ja palgatingimustele avaldab mõju ka töötajatele osutatud tähelepanu, mis motiveerib neid paremini töötama.
    
  • Mayo määras kindlaks tegurid mis mõjutavad indiviidi tegevust tööprotsessis:
    
    • grupiprotsessid
      
    • töötajate individuaalse omadused
      
    • erinevad juhtimisstiilid
      
    • juhi suhtlemisvilumused ja -oskused
      
    • sotsiaalsed suhted
      
• Douglas McGregor : X- ja Y -tüüpi juhid:
  

X
Y
*Inimesed laisad ja võimalusel väldivad töö teg
*Inimesi tuleb suunata, asuvad tööle vaid karistuse kartused
*In väldivad vastutust ja puuduvad ambits. Peam turvalisus
*In on robotid, ple võimelised loominguliseks/loovaks tööks
*Töö on in jaoks loomulik teg
*Inimese suunatus jõupingutustele, on võimeline end ise kontrollima
*Vastutuse võtmise õpetus
*In on võimelised loominguliseks tööks
*Intellektuaalsus kasutatud

• Süsteemi koolkond (Nadler ja Cohen )
  
  • Organisatsioon on süsteem, mis saab sisendid keskkonnast ja annab väljundi keskkonda
    
  • Süsteemi iseloomustavad entroopia , sünergia ja allsüsteemide olemasolu
    
    • Entroopia – info määramatuse hulk, juht peab seda vähendama
      
    • Sünergia – tervik on tegelikult suurem kui üksikute osade summa. Kui allüksused töötavad koos, ühinenutena organisatsiooniks, suudavad nad summaarselt rohkem toota kui eraldiseisvatena
      
    • Allsüsteemid – üksteisest sõltuvad süsteemi osised , kui üks osis ei tööta korralikult ei saa ka teised seda teha
      
    • Süsteemid jagunevad avatud ja suletud süsteemideks. Suletud süsteemi talitus ei sõltu väliskeskkonnast.
      
    • Avatud süsteem ei saa töötada autonoomselt, kuna ei suuda toota kõike, mida vajab ja peab seetõttu suhtlema väliskeskkonnaga.
      
  • Organisatsiooni kui süsteemi olulisemad komponendid:
    
    • Sisend ( ressursid ) – materjalid, seadmed , info
      
    • Töötlemisprotsessid – tehnoloogilised protsessid: tootmine ja selle korraldus, juhtimisprotsessid: personali juhtimine
      
    • Väljund (tulem) – toode ja teenus, kasum ja kahjum , töötajate areng ja nende rahulolu
      
    • Tagasiside – info tulemuste ja organisatsiooni kohta
      
  
  

• Situatsiooniline (olukorraline) koolkond (Draft):
  
  • Kõige tähtsam on ühendada olemasolev, mitte luua midagi uut:
    
    • Juhile püütakse näidata võimalusi, kuidas olla oma igapäeva töös paindlik.
      
    • Sjuhtimisstiili määrab sise- ja välikeskkond
      
  • Teooria plussid: avaneb võimalu ühitada eelnevad teooriad.
    
  • Teooria miinused: liigselt tuuakse välja rõhuasetust keskkonnale, andmata juhile ja organisatsioonile võimalust sündmusi seestpoolt mõjutada.
    
  
  

• Õppiv organisatsioon (Senge):
  
  • Iseloomulik avatus uutele ideedele ning uute teadmiste genereerimine ja levitamine
    
  • Kõigile töötajatele antakse võimalus toimuvaga kursis olla, leida probleemidele loovaid lahendusi ning otsida võimalusi uute teadmiste ja tegevuste omandamiseks.
    
  • Õppiv organisatsioon eeldab viie komponendi järgimist:
    
    • süsteemne mõtlemine;
      
    • isiklik meisterlikkus ;
      
    • mõttelised mudelid;
      
    • ühine visioon ;
      
    • meeskondlik õppimine.
      
  
  

Organisatsiooni keskkond

• Makro- ja mikrokeskkond
  
  • Makrokeskkond koosneb järgmistest paikkonna teguritest:
    
    • Rahvusvahelised
      
    • Majanduslikud
      
    • Sotsiaal-kultuurilised
      
    • Poliitilised
      
    • Tehnoloogilised
      
  • Mikrokeskkonna ehk vahetu keskkonna moodustavad:
    
    • Konkurendid
      
    • Kliendid
      
    • Tarnijad
      
    • Regulaatorid
      
    • Strateegilised liitlased
      
  
  

• Organisatsiooni keskkonda iseloomustavad tegurid:
  
  • Keskkonna keerukuse määr- organisatsiooni erinevad mõjurid, oluline mikrokeskkonna jaoks
    
  • Keskkonna muutlikuse määr- keskkonnamõjurite muutumine ja püsimine perioodidti.
    
  
  

• Ärieetika = ettevõtte ühiskondlik vastutus (töötajad, ärimaailm, seadused)
  

• Ärieetika printsiibid :
  
  • Kahju min- heaolu suurendamine (õige tegu on see, mis suurendab heaolu või vähendab ebameeldivust)
    
  • Õiguste ja kohustuste printsiip – käitu teiste suhtes nii, nagu sooviksid, et teised sinu suhtes käituksid
    
  • Austuse printsiip – kas inimest on vaadeldud, kui eesmärki, mitte kasutatud kui vahendit
    
  • Laiendatavuse printsiip – kas sellist lahendit võiks lubada kõigile
    
  • Enesehuvi printsiip- kuivõrd on kaitstud firma, perekonna, enda huvid
    
  
  

• Sotsiaalne vastutus juhtimises:
  
  • Juhtkonna kohustus tegevuses silmas pidada ühiskonna ja org huve.
    
  • Sotsiaalse vastutuse 5 põhiseisukohta:
    
    • Vastutus ühiskonna ees
      
    • Ühiskonna ja ettevõtte koostöö, mida kumbki kummagi jaoks teha saab
      
    • Ärikasum ei tohi olla ainuke kriteerium otsuste tegemisel, arvestada tuleb ka sotsiaalseid kulusid , pika- ja lühiajalised tagajärjed kekkonnale
      
    • Osad ettevõtte kulud peaks kandma kliendid, sotsiaalsed kulud kanduvad üle kliendile
      
    • Ettevõtte kohustus end siduda teatud sotsiaalsete probleemidega, kasu peaks olema mõlemapoolne
      
  
  

• Ettevõtte sotsiaalse vastutuse arendamise etapid:
  
  • Majanduslik vastutus
    
  • Vastutus avalikkuse ees
    
  • Sotsiaalsetele nõudmistele vastamine
    
  • Sotsiaalse lähenemisega juhtimine: juht jälgib firma miljööd, keskkonda
    
  
  

• Organisatsioonikultuur:
  
  • Org kultuur on väärtuste, normide, hoiakute ja põhimõtete kogum, millest firma lähtub oma igapäevases tegevuses (M. Vadi).
    
  • Orgkultuur on viis, kuidas me asju teeme. Deal & Kennedy , 1982
    
  • Tugeva kultuuri tunnused:
    
    • juhtimine rajaneb selgetele ja arusaadavatele väärtustele
      
    • juhtkond kulutab palju aega suhtlemisele ja väärtuste selgitamisele
      
    • väärtused on laialt omaks võetud ja juurdunud
      
    • väärtused on kirja pandud
      
    • töötajaid valitakse vastavalt nende väärtushinnangutele
      
  • Organisatsiooni kultuuri võib jagada:
    
    • Vaadeldav kultuur, mis on nähtav kõigile. See väljendub viisis, kuidas klientidega suheldakse, kuidas riietutakse ja millise mulje kontori väljanägemine jätab, jne.
      
    • Süvakultuur, mis on vaadeldava kultuuri aluseks. Süvakultuuri moodustavad põhiväärtused, mis on sageli sõnastatud organisatsiooni ülesannetes ja strateegiates. Väärtusteks võib olla näiteks kõrge töö kvaliteet, uuendusmeelsus, sotsiaalne vastutus, eetiline käitumine, töötajate kaasamine planeerimisse.