Rahvusvaheline turundus Toodete rahvusvahelise turustamise vajadust põhjustavad tegurid · maailmaturu potentsiaal, mis võimaldab ületada koduturu ostuvõime piiratuse; · võimalus rakendada ettevõtte kasutamata tootmisvõimsusi; · mastaabisäästu saavutamine tootmises müües välisturule suures koguses oma kaupu, saab suurendada tootmismahtu ja vähendada toote ühiku valmistamiseks vajalikke kulutusi; · välisturgudelt võib saada häid ideid oma toote või teenuse täiustamiseks või hoopis uute toodete arendamiseks. Mõned kodumaise ja rahvusvaheline turunduse erinevused Kodumaine turundus Rahvusvaheline turundus üks keel ja rahvus erinevad keeled ja kultuurid suhteliselt ühtne turg erinevad turud andmed tarbijate kohta kättesaadavad ja andmete kogumine tarbijate kohta kogumine lihtne ...
Aastakümneid tagasi arvati, et finantsjuhi esmaseks ülesandeks ning seega finantsjuhtimise eesmärgiks on kasumi maksimeerimine. 20. Horisontaalanalüüsi tehes võrreldakse erinevate aastate näitajate rahalisi ja/või protsentuaalseid muutusi eelneva aasta näitajate suhtes. Horisontaalanalüüsi tehes võrreldakse erinevate aastate näitajate rahalisi ja/või protsentuaalseid muutusi baasaasta näitajate suhtes. 21. Prof Enn Listra on ärirahanduse jaganud kolmeks: Ettevõtte rahandus, juhtimislik erarahandus ja raamatupidamislik rahandus. Prof Enn Listra on ärirahanduse jaganud kolmeks: majandusteoreetiline rahandus, juhtimislik erarahandus ja raamatupidamislik rahandus. 22. Kasutades suhtarvude meetodit, soovitatakse analüüsida pigem lühemat ajaperioodi (kuni 2 aastat). Kasutades suhtarvude meetodit, soovitatakse analüüsida pikemat ajaperioodi (3-5 aastat). 23. Ettevõtte finantsjuhtimise eesmärgiks on olemasoleva käibevarade turuväärtuse viimine maksimumini
4. Omanikele rahuldust pakkuva omanikulutu jaotamise (dividendid) poliitika väljatöötamine-pakkumine. Finantsjuhtimine tähendab valitsuse, ettevõtte või eraisiku rahaliste ressursse ressursside juhtimist. Kõomäe (2006) väitel tuntakse kolme finantssüsteemide põhitüüpi: Mandri-Euroopa pankadekeskne süsteem; Anglosaksi väärtpaberiturukeskne süsteem; Jaapani cross-holding süsteem ehk keiretsu. Professor Enn Listra on ärirahanduse jaganud kolmeks: Majandusteoreetiline rahandus; Juhtimislik erarahandus; Raamatupidamislik rahandus. Äriühingud täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu. Horisontaalanalüüsi tehes võrreldakse erinevate aastate näitajate rahalisi ja/või protsentuaalseid muutusi baasaasta näitajate suhtes. Väikestes Eesti ettevõtetes ei ole finantsjuhti ametikohta. Tema ül täidavad osaliselt raamatupidaja ning tegevjuht. Vertikaalanalüüsil võrreldakse ühte vaadeldava aasta näitajat baasiga samast aastast ehk vaadeldakse
Millega tegelevad? · Majandusteoreetiline rahandus huvi on siin suunatud raha- ja kapitaliturgudele, finantsvarade pakkumisele, nõudlusele ja hindadele ja finantsinstrumentidele, mille puhul on oluline nende seotud pikemate ajavahemike ning riskiga. Tähtsamate valdkondadena nähakse finantsturu efektiivsuse küsimusi, tulu(määra) ja riski kaksikprobleemi, optsioonide hindamist ja ettevõtte rahandust · Juhtimislik erarahandus iga otsus, mida inimesed või ettevõtted teevad, omab rahanduslikke tagajärgi ning siit tulenevalt kuulub kõik, mis ettevõttes tehakse, ettevõtte rahanduse ja finantsjuhtimise valdkonda · Raamatupidamislik rahandus finantsjuhtimiseks piisab finantsarvestusest, mida on täiendatud juhtimis- või kuluarvestuse ja finantsaruannete analüüsiga ////////////////////////////// · Riigi rahandus · Ettevõtete rahandus
Millega tegelevad? · Majandusteoreetiline rahandus huvi on siin suunatud raha- ja kapitaliturgudele, finantsvarade pakkumisele, nõudlusele ja hindadele ja finantsinstrumentidele, mille puhul on oluline nende seotud pikemate ajavahemike ning riskiga. Tähtsamate valdkondadena nähakse finantsturu efektiivsuse küsimusi, tulu(määra) ja riski kaksikprobleemi, optsioonide hindamist ja ettevõtte rahandust · Juhtimislik erarahandus iga otsus, mida inimesed või ettevõtted teevad, omab rahanduslikke tagajärgi ning siit tulenevalt kuulub kõik, mis ettevõttes tehakse, ettevõtte rahanduse ja finantsjuhtimise valdkonda · Raamatupidamislik rahandus finantsjuhtimiseks piisab finantsarvestusest, mida on täiendatud juhtimis- või kuluarvestuse ja finantsaruannete analüüsiga ////////////////////////////// · Riigi rahandus · Ettevõtete rahandus
3. Nimetage rahanduse valdkonnad? Millega tegelevad? · Majandusteoreetiline rahandus huvi on siin suunatud raha- ja kapitaliturgudele, finantsvarade pakkumisele, nõudlusele ja hindadele ja finantsinstrumentidele, mille puhul on oluline nende seotud pikemate ajavahemike ning riskiga. Tähtsamate valdkondadena nähakse finantsturu efektiivsuse küsimusi, tulu (määra) ja riski kaksikprobleemi, optsioonide hindamist ja ettevõtte rahandust. · Juhtimislik erarahandus iga otsus, mida inimesed või ettevõtted teevad, omab rahanduslikke tagajärgi ning siit tulenevalt kuulub kõik, mis ettevõttes tehakse, ettevõtte rahanduse ja finantsjuhtimise valdkonda. · Raamatupidamislik rahandus finantsjuhtimiseks piisab finantsarvestusest, mida on täiendatud juhtimis- või kuluarvestuse ja finantsaruannete analüüsiga. · Riigi rahandus · Ettevõtete rahandus · Tulu mittetaotlevate organisatsioonide rahandus
rühmitused. Tööjaotust mõjutavate paljude tegurite hulgas on kõige tähtsamad tööde maht ja mitmekesisus. Mida suurem on organisatsioon ja mida mitmekülgsem on tema tegevus, seda üksikasjalikum on ka seal valitsev tööjaotus. Palju sõltub ka inimestest endist. Mida suuremad on inimeste teadmised, oskused ja töövõime, seda suuremad tööülesanded võib talle usaldada ja vastupidi. Kaks kõige tähtsamat tööjaotust on tegevusalane tööjaotus ja juhtimislik tööjaotus. Tegevusalane tähendab töödekompleksi jaotamist osadeks, lähtudes kitsamate eripäraste tegevusvaldkondade kujundamise vajadusest. Sisuliselt on see tööjaotus ühel organisatsioonitasandil, mis määrab ära organisatsiooni ülesehituse hargnemise laiuti. Juhtimislik juhi töödekogumi jaotamist osadeks. See on sisult tööjaotus eri juhtimistasandite järgi, mis määrab ära organisatsiooni ülesehituse hargnemise sügavuti
Erinevad autorid käsitlevad controllingut kui: · juhtimist abistavat funkts.; · iseseisvat juhtimisfunkts.; · omaette juhtimiskontsepts. Controllingu ül. eesmärgist tulenevalt: · e/v tulemuste plan.- ja kontrollisüsteemide arendam. ja koordin.; · e/v sisese arvestussüsteemi kujund. ja arendam.; · kasumi arvestuse infovajaduse ja infoedastuse koordin.; · plan.-, kontrollimeetodite ja -süsteemide ning vastava org. skeemi väljatöötam. Controllingu juhtimislik ül. - hälvete, jääktulu ja e/v koondtulemuste anal. alusel juhtimisotsuste väljatöötamine firma kõigile juhtimistasanditele. Controllingu põhiül. anglo-ameerika keeleruumis: integreeritus teiste juhtimisfunkts-ga, sisald. endas plan., org. allüksuste koordin., kommunikatsiooni, hindam., otsustam., mõjutamaks töötajaid tegutsema org. eesm. nimel. Suunat. e/v sisestele ja välistele infotarbijatele (finants- ja maksudear- vestus). Controllerile allub kogu arvestusosakond.
· alternatiivide leidmine (väljatöötamine) on loominguline töö, mille tulemusi ei ole võimalik täpselt ette näha (alternatiivide kogumi piirid on teatud mõttes tunnetamatud). LK 100 1.Selgitage organisatsiooni kui terviku eesmärgi saavutamiseks erinevate juhtimistasandite töö korraldamisel tekkivate probleemide olemust. Lähtudes kõigi subjektide püüdest maksimeerida oma heaolu kajastub otsustusteoorias teatud mõttes juhtimislik idealism, mille kohaselt on võimalik erinevatel juhtimistasanditel tegutsevate subjektide konkreetsed ettevõtmised (alternatiivsed tegevusvariandid) arvutusalgoritmide (seosemudelite) vahendusel seostama otse nende subjektide majandustegevuse lõpptulemustega. Arvutusalgoritmide (seosemudelite) -- nende väljatöötamisega tegelebki otsustusteooria -- abil tekiks kõrgemal juhtimistasandil võimalus juhtida alluvaid (madalama juhtimistaseme) subjekte kõigis peensustes ja üksikasjades.
● mida ta on valmis tegema võimalike vastuolude korral. Keskendutakse rohkem sotsiaalse vastutusega seotud teabele. Suchman (1995) Suunad: ● Strateegiline suund – olulisem teabe avaldamise kontekstis. ● Institutsionaalne suund. 14. Mida tähendab huvigruppide teooria teabe avaldamise kontekstis? Huvigruppide teooria – põhineb poliitökonoomika teooriatel. Keskendutakse rohkem sotsiaalse vastutusega seotud teabele. Freeman (1983). Suunad: ● Eetiline suund. ● Juhtimislik suund – olulisem teabe avaldamise kontekstis. Kuidas mõjutada huvigruppide arusaamu? 15. Nimetage vähemalt 3 tegurit, millega peaks tegevusedukuse mõõtmise süsteemi loomisel arvestama. Tegevusedukuse mõõtmise süsteemi juures on oluline, et süsteem: 1. Vastaks ettevõtte ärihuvidele – tagaks võimalikult värske info olemasolu. 2. Põhineks õigetel mõõdikutel – nendel, mida on vaja hinnata, mitte nendel mida saab lihtsasti hinnata. 3
pädevuses on kirjutada välja arveid või kulutada firma raha. Just keskastme juhid pääsevad selles süsteemis ligi ühisele andmebaasile, olles need, kes sisestavad kesksesse planeerimissüsteemi värskeid prognoose, hoides niiviisi aktuaalsena kogu ettevõtte terviklikku äriplaani. Samas ei tähenda taoline töökorraldus anarhiat plaane saab küll jooksvalt muuta, kuid selleks kehtestatakse ettevõttesisesed reeglid. Reeglina põhineb dünaamiline eelarvestamine ja juhtimislik aruandlus (juhtimisarvestus) sarnasel andmestruktuuril. Tulemuste võrdlemisel ei kasutata kontoplaani, vaid tulude, kulude ja äriseisude kokkuvõtvaid näitajaid. Ettevõtte juhile mõeldud plaan/aruanne peaks ära mahtuma ühele A4 lehele. Dünaamilise eelarvestamise eelised: · ressursside allokeerimine ja eesmärkide seadmine toimub dünaamiliselt, vastavalt äritingimuste prognoositavatele muutustele; 53
JUHTIMISARVESTUS TAK0010 1. JUHTIMISARVESTUSE OLEMUS 2 2. KULUDE LIIGITAMINE 6 3. KULUDE KÄITUMINE 13 4. KULU-MAHU-KASUMI ANALÜÜS 19 5. OTSUSTE LANGETAMINE 25 6. EELARVESTAMINE 29 7. RAHAKÄIBE ARUANNE 40 8. KVALITEEDIKULUD 45 9. FINANTSARUANNETE ANALÜÜS 48 10. INVESTEERINGUTE EELARVESTAMINE JA ANALÜÜS 51 11. VASTUTUSKESKUSED 53 12. JUHTIMISARVESTUSSÜSTEEMI LOOMISE ALUSED 56 TESTIKÜSIMUSTE VASTUSED 59 1. JUHTIMISARVESTUSE OLEMUS Juhtimisarvestus peab tagama juhtimisotsuste langetamiseks vajaliku info. --- MÕISTED: kavandamine - firma eesmärkide määratlemine ning nende saavutamiseks vajaliku s...
unikaalne andmebaas (tagada kõigi näitajate saamine integreeritud andmebaasist) üks mõistete süsteem (ettevõtte ühine keel) kõigi tasandite töötajad teavad, mõistavad ja mõjutavad oma tulemuslikkust hindavaid näitajaid piisavalt paindlik süsteem, et kohandada ettevõtte ja personaalseid eesmärke omavahel ja muutustega turul arendamaks ettevõtte arvestussüsteemi IFRS nõuab controllingu toetamist lähtudes võrreldavatest põhimõtetest juhtimislik aspekt (koordineerida ettevõtte tegevust samadest näitajatest lähtudes, mis esitatakse aruannetes kapitaliturgudele) õiglase väärtuse arvestus (varade hindamine turuväärtusest lähtuvalt näit DCF meetodil) valmidusastme meetodi kasutamine pikaajalistel projektidel Seetõttu vajatakse võrreldavaid põhimõtteid majandusarvestusega Uus arenev suund: juhtide sparringu-partner hindamaks teid immateriaalsete varade (intellektuaalse kapitali) arvestuseks.
10. SIIRMINE (DELEGEERIMINE) 10.1. Siirmise olemus Siirmine lõpetab organisatsiooni kujundamise. Siirmise sisu: mida ametikoha valdaja peab täpselt tegema ja mida ta tohib teha ning kuidas tagada ettenähtu elluviimine. Siirmine on ülesannete jagamine. Siirmise puhul kasutatakse sageli teisendsõna delegeerimine, mis ülesannete jagamise kõrval tähendab ka volitamist. 83 siirmine on puht juhtimislik toiming, mille olemus selgub kõige paremini ülemuse ja alluva vahelise töösuhtena; kui palju peab juht ise tegema ja kui palju alluvatel teha laskma?; töö jaotamine ning tööülesannete täitmiseks allapoole lükkamine: * missugustes piirides lasta alluvatel iseseisvalt tegutseda, kuid siiski tagada kontroll nende tegevuse üle? * missugused otsustamised anda alluvatele, missugused jätta endale?
vastuvõetavat otsustust; alternatiivide leidmine on loominguline töö, mille tulemusi ei ole võimalik täpselt ette näha. 10. peatükk 116. Selgitage organisatsiooni kui terviku eesmärgi saavutamiseks erinevate juhtimistasandite töö korraldamisel tekkivate probleemide olemust. - Lähtudes kõigi subjektide püüdest maksimeerida oma heaolu kajastub otsustusteoorias teatud mõttes juhtimislik idealism, mille kohaselt on võimalik erinevatel juhtimistasanditel tegutsevate subjektide konkreetsed ettevõtmised (alternatiivsed tegevusvariandid) arvutusalgoritmide vahendusel seostama otse nende subjektide majandustegevuse lõpptulemustega. Turumajanduses eksisteerivad suuruselt väikeste riikide mõõtmes paljutasemelise struktuuriga hiigelettevõtted,
sobivaiks tugevuste või nõrkuste lahtri jaoks. · SWOT'i eesmärk on kirjeldada praegust situatsiooni + vaadata lähitulevikku, kirja panna ainult see mille kohta on märke, et võib realiseeruda (lähi)tulevikus. Seega on loogikaviga kui kirjutada näit. ohtude alla ,,majanduslangus" ja võimaluste alla ,,majanduse elavnemine/majanduskasv" valida tuleb üks neist, kumb on praeguste märkide alusel tõenäolisem stsenaarium? See ongi juhtimislik otsustamise küsimus jälgida keskkonda ja teha järeldusi: ärgem unustagem, et SWOT on abivahend otsustamaks, kuidas toimida edasi, tegemaks juhtimisotsuseid, valimaks strateegiat seega ülioluliste otsuste kvaliteet sõltub sellest, kuivõrd hästi/kvaliteetselt on SWOT koostatud. SWOT ei ole nö. asi iseenesest ta on vaheetapp, mõtete koondamise vahend, eesmärk on teha järeldusi ja (strateegilisi) otsuseid selle baasil. · Suur viga on:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
