Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Riigiõigus (8)

4 HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milliseid eesmärke taotletakse riigiõiguse normidega ?
  • Kuidas määratleda riigiõigust kui õigusharu ?
  • Millal ja millega seoses võime kõnelda riigiõiguse kui õigusharu tekkest maailmas, samuti Eestis ?
  • Mida selline liigitus annab ?
  • Milline õiguslik tähendus on Eesti põhiseaduse aluspõhimõtetel ?
  • Mida kujutab endast põhiseaduse preambul ?
  • Mis on preambuli õiguslik tähendus ?
  • Kuidas liigitada riigiõiguse norme nende ajalise kestuse järgi ?
  • Mida kujutab endast kirjutatud konstitutsioon, mida kirjutamata konstitutsioon ?
  • Mida kujutab endast paindlik, mida jäik konstitutsioon ?
  • Millised on põhiseaduse vastuvõtmise viisid ?
  • Millist neist võiks tänapäeval eelistada ?
  • Kuidas nimetatakse organit, mis moodustatakse uue konstitutsiooni väljatöötamiseks ?
  • Millised on konstitutsiooni muutmise tehnilised meetodid (võtted) ?
  • Millised võivad olla piirangud konstitutsiooni muutmiseks ?
  • Mida kujutab endast konkreetne normikontroll, mida abstraktne normikontroll ?
  • Mida materiaalne põhiseaduspärasuse kontroll ?
  • Mida ex nunc toime ?
  • Kuidas valitsuse üldakte ?
  • Mida kujutab endast dualistlik, mida monistlik süsteem ?
  • Kumba kasutatakse Eestis ?
  • Millises õiguslikus vahekorras on Eestis põhiseadus, välisleping ja Eesti seadused ?
  • Mida kujutab endast poliitiline reziim ?
  • Mida kujutab endast poliitiline reziim ?
  • Mida kujutab endast poliitiline reziim ?
  • Millised on totalitaarse poliitilise reziimi tunnused ?
  • Mida kujutab endast absoluutne monarhia ?
  • Mida kujutab endast dualistlik monarhia ?
  • Mida kujutab endast parlamentaarne monarhia ?
  • Mida kujutab endast presidentaalne (dualistlik) vabariik ?
  • Mida kujutab endast poolpresidentaalne vabariik ?
  • Mida kujutab endast nõukogude vabariik ?
  • Mida kujutab endast monokraatlik vabariik ?
  • Millised on unitaarriigi traditsioonilised tunnused ?
  • Millised on föderaalriigi traditsioonilised tunnused ?
  • Mida kujutab endast unitaarriigi autonoomne piirkond ?
  • Mida kujutab endast õigusriik ?
  • Mida kujutab endast sotsiaalriik ?
  • Mitmeparteisüsteem ?
  • Milleks on vaja õiguslikult reguleerida poliitiliste parteide finantseerimist ?
  • Mida kujutab endast aktiivne valimisõigus, mida passiivne valimisõigus ?
  • Mis on kohustuslik vootum ?
  • Mida kujutab endast üldine valimisõigus ?
  • Mida tähendab mõiste "otsesed valimised", mida mõiste "kaudsed valimised" ?
  • Keda kaudsetel valimistel ?
  • Mida tähendab kuriaalne valimissüsteem ?
  • Mida kujutab endast referendum, mida rahvaalgatus ?
  • Mida fakultatiivne referendum ?
  • Mida kujutab endast majoritaarne valimissüsteem ?
  • Millised puudused ?
  • Mida kujutab endast proportsionaalne valimissüsteem ?
  • Millised puudused ?
  • Milles seisneb rahvaesinduse kontseptsioon ?
  • Mida kujutab endast tugeva alamkojaga ja mida tugeva ülemkojaga parlament ?
  • Mida kujutab endast vaba mandaat, mida imperatiivne mandaat ?
  • Mida kujutab endast parlamendiliikme immuniteet, mida indemniteet ?
  • Mida kujutab endast lobby ?
  • Millal, kuidas ja milleks moodustati Eestis Asutav Kogu ?
  • Mida mõistetakse 1933. a põhiseaduse all ?
  • Kes töötas välja 1933. a põhiseaduse eelnõu ?
  • Kuidas (kelle poolt) võeti vastu 1933. a põhiseadus ?
  • Mida kujutas endast Eestis vaikiv ajastu ?
  • Kuidas kujunes vaikiv ajastu ?
  • Millal, kuidas ja milleks moodustati Eestis Rahvuskogu ?
  • Kuidas iseloomustada 1937. a põhiseadust läbi Vabariigi Presidendi rolli ?
  • Millal, kuidas ja milleks moodustati Eestis Põhiseaduse Assamblee ?
  • Mida tähendab 1992. a põhiseaduses sätestatu, et rahvas on kõrgeima riigivõimu kandja ?
  • Millised on põhiseaduses sätestatud kodakondsuse üldalused ?
  • Mida kujutab endast naturalisatsiooni korras kodakondsuse omandamine ?
  • Kellel on õigus kodakondsuse taastamisele ?
  • Millega seonduvad Eesti kodakondsuse äravõtmise alused ?
  • Milles seisneb rahvahääletus kehtiva põhiseaduse kohaselt ?
  • Kes ja millise õigusaktiga otsustab Eestis rahvahääletuse korraldamise ?
  • Millise õigusaktiga ?
  • Mida saab muuta ainult referendumil ?
  • Mida saab põhiseadusest muuta ainult rahvahääletusega ?
  • Kuidas reguleerib põhiseadus erakondi ?
  • Kui suur on Riigikogu ?
  • Kui pikaks ajaks valitakse Riigikogu ?
  • Kes kuulutab välja Riigikogu valimised ?
  • Kes on Eestis Riigikogu valimistel ja rahvahääletusel hääleõiguslikud ?
  • Kellel on Riigikogu valimistel passiivne valimisõigus ?
  • Millistel juhtudel Riigikogu liikme volitused lõpevad ennetähtaegselt ?
  • Millistel juhtudel Riigikogu liikme volitused peatuvad ?
  • Mida kujutab endast Riigikogu normiloov funktsioon ?
  • Millised on Riigikogu poolt vastu võetavad aktid ?
  • Mida kujutavad endast Riigikogu avaldused, pöördumised ja deklaratsioonid ?
  • Milleks ja kuidas moodustatakse Riigikogu juhatus ?
  • Milleks moodustatakse Riigikogu fraktsioonid ja kes võivad fraktsiooni kuuluda ?
  • Milleks moodustatakse Riigikogu komisjonid ?
  • Kuidas jagunevad Riigikogu komisjonid ?
  • Mida kujutavad endast Riigikogu korralised, mida erakorralised istungjärgud ?
  • Mida tähendab poolthäälteenamus, mida Riigikogu koosseisu häälteenamus ?
  • Mida kujutab endast seadusandliku algatuse õigus ?
  • Kes võib algatada põhiseaduse muutmist ?
  • Milleks moodustatakse juhtivkomisjon ?
  • Milleks moodustatakse juhtivkomisjon ?
  • Keda saab valida Vabariigi Presidendiks ?
  • Kes ja millistel juhtudel asendab Vabariigi Presidenti ?
  • Kestvalt võimetuks täitma oma ülesandeid ?
  • Kellest koosneb Vabariigi Valitsus ?
  • Kuidas on korraldatud peaministri, kuidas ministri asendamine ?
  • Millistel juhtudel astub Vabariigi Valitsus tagasi ?
  • Mida tähendab, et Vabariigi Valitsus viib ellu riigi sise- ja välispoliitikat ?
  • Kellel on õigus algatada põhiseaduse muutmist ?
  • Mida Eesti konstitutsioonist saab muuta ainult rahvahääletusega ?
  • Mida kujutavad endast positiivsed, mida negatiivsed vabadused ?
  • Millistel juhtudel saab erasubjekt olla põhiõiguste adressaadiks ?
  • Mida kujutab endast põhiõiguste vertikaalne, mida horisontaalne siduvus ?
  • Mida kujutavad endast tõrjeõigused, mida sooritusõigused ?
  • Kumba gruppi kuuluvad võrdsusõigused ?
  • Kuidas kontrollida vabadusõigusesse sekkumise põhiseaduspärasust ?
  • Kuidas kontrollida võrdsusõigusesse sekkumise põhiseaduspärasust ?
  • Kuidas jaotada põhiõigusi seaduse reservatsiooni järgi ?
  • Mida kujutab endast õiguse välisteooria, mida õiguse siseteooria ?
 
Säutsu twitteris
KORDAMISKÜSIMUSED 2009. AASTA RIIGIÕIGUSE EKSAMIKS
ÜLDOSA
1. Milliseid eesmärke taotletakse riigiõiguse normidega? Erinevad käsitlused.
Riigiõiguse normide põhituumiku moodustavad konstitutsioonilised normid, millega siseriiklik õigus peab olema kooskõlas. Kõik need, kes otsivad vastandlikke normide eesmärke, on ühel meelel , et riigiõiguse normid peavad tagama stabiilsuse ja vähendama konflikte. Muus osas võivad seisukohad olla vastandlikud.
  • Iga normi kehtestamisel tuleb välja selgitada põhjused, kas antud situatsioonis tuleks eelistada riigi või indiviidi huve. Sellest tulenevalt ongi riigiõiguse normide praktiline eesmärk tasakaalu saavutamine indiviidi ja avaliku võimu vahel. Tegelikult põhineb sellisel lähenemisel ka isiku põhiõigustesse sekkumise kontrollimehhanismi tagamine, mida kasutavad ka konstitutsioonikohtud ja ka Riigikohus .
  • Teine riigiõiguse eesmärk on indiviidi õiguste kaitse ja luua selline võimuorganisatsioon, mis oleks allutatud indiviidi huvidele. Paraku tuleb teatud erakorralistes situatsioonides (sõda) seada isiku õigustele erakorralised piirangud. Piiratakse liikumis-, sõna-, valimis-, omandiõigust. Indiviidi õiguste piiramine on vältimatu ka tavaolukordades, et ühiskond tervikuna saaks toimida.
  • Riigiõiguse eesmärk on reguleerida riigi tegevust. Valdav enamus riigiõiguse normidest reguleerib riigiaparaadi toimimist, mitte isiku põhiõigusi. Nt Eesti põhiseaduses umbes 2/3 sätetest reguleerib avaliku võimu moodustamist, selle ülesehitust, pädevust.

2. Kuidas määratleda riigiõigust kui õigusharu? Riigiõigus ja konstitutsiooniõigus.
Harilikult kõneldakse riigiõigusest kahes tähenduses- kui õigusharust ja kui teadusharust. Valdavalt aga siiski kui õigusharust. Paralleelselt kasutatakse mõistet konstitutsiooniõigus. Varasemas Kontinentaal-Euroopa õiguses kõneldi riigiõigusest, Anglo-Ameerika süsteemis kasutati mõistet konstitutsiooniõigus. Tänapäeval kasutatakse mõlemat. Nii ka Eestis. Kahe mõiste vahel on püütud leida erinevust ja selle võib ka konstrueerida kuid vajadust selleks pole. Erinevuse nägijad mõistavad riigiõigust kui normistikku, mis reguleerib riigi ülesehitust ja tegevust. Konstitutsiooniõigus on laiem, hõlmab lisaks isiku õiguslikku seisundit määravat normi. Traditsiooniliselt on riigiõigus alati seotud olnud mingi konkreetse riigiga. Ta on kehtima pandud riigi poolt ja kehtiv ainult selles riigis.
1. Defineerimine reguleerimise eseme järgi:
Riigiõigus on kui avalikku õigusesse kuuluvate õigusnormide süsteem, millega:
  • määratakse kindlaks isiku õiguslik seisund ühiskonnas - põhiõigused, - vabadused , -kohustused ning põhiõiguste ja vabaduste kaitsemehhanismid (kohtukaebeõigus). Uuemal ajal on õigus pöörduda ka ombudsmani poole (meil õiguskantsler).
  • Määratakse kindlaks riigi territoriaalne korraldus, st kas riik on unitaarriik või föderaalriik. Unitaarriigi puhul võib tegemist olla ilma autonoomsete piirkondadeta riigiga nt. Eesti Sageli määratakse konstitutsiooniliste normidega kindlaks ka kohaliku omavalitsuse alused.
  • Määratakse kindlaks riigi valitsemise vorm, kas on tegemist vabariigi või monarhiaga ja mis konkreetse liigiga (parlamentaarne, presidentaalne v vahepealne).
  • Määratakse kindlaks põhilised riigiorganid , nende moodustamise kord, omavahelised suhted ja pädevus. Peamine riigiorgan on parlament , riigipea , valitsus, kõrgemad kohtud. Kui riigis on konstitutsiooniline kohus, siis ka see, kui ombudsman , siis ka see.


3. Millal ja millega seoses võime kõnelda riigiõiguse kui õigusharu tekkest maailmas, samuti Eestis?
Riigiõigus tänapäevases mõttes sai alguse 18 saj. lõpul seoses kodanlike revolutsioonidega, kui võeti vastu Prantsuse ja Ameerika Ühendriikide konstitutsioonid. Nendele tänapäevastele konstitutsioonidele järgnesid 19. saj. alguses Napoleoni poolt Poolale ja Saksa vürstiriikidele pealesurutud konstitutsioonid.
Eesti riigiõiguse teke on seostatud 1917.a. nov, mil võeti vastu Maanõukogu otsus kõrgemast võimust ja 24.02.1918.a. manifestiga Eestimaa rahvastele. Pärast 1940.a. suve oli Eesti riigiõiguses tükk tühja maad. Riigiõigus sai uuesti aluse seoses 16.11.1988.a. vastu võetud toonase ENSV Ülemnõukogu aktidega, milles ÜN sisuliselt deklareeris ennast kõrgemaks võimuks. Need aktid olid sarnased Maanõukogu 1917.a. novembri otsusega nii sisuliselt kui ka selle poolest, et nad mõneks ajaks jäid deklaratsiooniks.
Viimased paarkümmend aastat on räägitud EL kui sellise konstitutsiooniõigusest. EL formaalses mõttes ei ole riik, vaid riikide ühendus ja seni pole ühtegi akti, milles oleks EL seoses kasutanud sõna konstitutsioon . Senine Euroopa Liidu konstitutsioon tuleneb asutamislepingust ja Luksemburgis asuva Euroopa Kohtu pretsedendiõigusest. (Euroopa Liit on praegu kohutavalt sarnane föderatsioonile.)
4. Kirjeldage riigiõiguse süsteemi.
Harilikult räägitakse, et riigiõiguse süsteem koosneb normidest ja printsiipidest, mis koondatakse õigusinstituutidesse. Ühte instituuti kogutakse normid ja printsiibid , mis reguleerivad lähedasi suhteid. Riigiõiguse instituutide loetelu kattub laias laastus põhiseaduse peatükilise struktuuriga. Üldiselt on see paikapidav, kuid vajab praktilistel kaalutlustel täpsustamist, sest mõisted, normid ja printsiibid omavad erinevates valdkondades lähenemisel erinevat sisu. Ühe lähenemise järgi on normid konkreetsed käitumisreeglid, printsiibid aga üldpõhimõtted. Sellise lähenemisega on riigiõigusel praktilises tegevuses üsna vähe peale hakata.
Riigiõiguse süsteemis eristatakse printsiipe ja õigusinstituute. Küllalt harva leiame, et mingis õigusaktis on otsesõnul ja ammendavalt loetletud printsiipe. Ka institutsiooniliselt normide jaotamine ei lange alati kokku Põhiseaduse struktuuriga. Printsiibid ja institutsioonid eristatakse teoorias selleks, et hõlbustada materjalidega tutvumist ja kodifitseerimist. Riigiõiguse printsiipide all mõistetakse selliseid üldisi põhimõtteid, mida teooria on tuletanud põhiseaduse normidest ja selle rakenduspraktikast.
5. Printsiibid ja reeglid Dworkini järgi. Mida selline liigitus annab?
Dworkin jagab normid reegliteks ja printsiipideks:
Reegel on norm, mida saab täita ainult ühel seaduslikul viisil. Nii kui reeglit ei ole kindlal viisil täidetud, puudub vajadus kaaluda selle üle, kas vastav käitumisviis oli seaduslik või mitte. Reegliteks on loetud põhiseaduses norme, mis määravad kindlaks riigiorganite pädevuse (parlamendi suurus, parlamendi volituste pikkus). Näiteks saab PS-e järgi valitsus määrusi anda ainult seaduses sisalduva delegatsiooni olemasolul . Kui delegatsiooni puudub ja seadus on antud, siis on see ebaseaduslik ja reeglite rikkumine .
Printsiipe on võimalik täita mitmel seaduslikul viisil. Kui printsiipide raames on käitutud erinevalt, tuleb hakata uurima seda, et see pole ebaseaduslik. Riigikohus valdavalt lähtub Dworkini sellisest lähenemisest. Põhiõigusi sätestavaid Põhiseaduse norme on riigikohus järjekindlalt käsitlenud printsiipidena. St. praktilises tegevuses seda, et kui riik on asunud mingit põhiõigust piirama, tuleb kontrollida, kas vastav piirang on põhiseadusekohane (kas see on proportsionaalne või kooskõlas võrdse kohtlemise põhimõtetega). Eesti põhiseaduses loetletud vabadusõigused on negatiivsed vabadused. Negatiivne vabadus tähendab isiku vabadust oma õigust kasutada või mitte kasutada. Seejuures võib ta enda vabadust vähemalt teatud piirideni kasutada enesele kahjulikul viisil, ilma et teda takistataks. (Kirjanduses on käsitletud printsiipidena – demokraatia, inimväärikus, suveräänsus, rahvuslik unitaarriiklus, õigusriik, vabadus, õiglus ... Regulatiivset toimet omavad põhimõtted ei ole printsiibid)
6. Õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja nende tähendus riigiõiguses. Nimetage neid põhimõtteid.
Õiguse üldtunnustatud põhimõteteks loetakse demokraatlikes riikides omaks võetud põhimõtteid, mida järgitakse olenemata sellest, kas nad on põhiseaduses kirjas või mitte. Õiguse üldpõhimõtteid kasutatakse eelkõige selleks, et uurida, kas isiku põhiõigustesse on sekkutud õiguspäraselt. Samuti tuleb neid järgida inimõiguste osas, kuna Euroopa Inimõiguste kohus ka tunnustab. Neid põhimõtteid peab järgima seaduste väljatöötamisel. Õiguse üldtunnustatud põhimõteteks on:
  • inimväärikuse ja inimõiguste austamine (mida tunnustab ka Euroopa Inimõiguste Kohus)
  • võrdne kohtlemine - tähendab, et võrdseid olukordi tuleb käsitleda ühtemoodi. See ei tähenda täielikku võrdsustamise nõuet. Mõjuvatel põhjustel on lubatud kohelda erinevalt (Nt. Naiste parlamendis esindatuse suurendamiseks kehtestati suuremaid eelistusi naistele)
  • proportsionaalsuse põhimõte s.t eesmärgi saavutamiseks rakendatav vahend ei tohi isiku jaoks olla ülemäära koormav . Kui riigil on võimalik valida leebemaid vahendeid, siis neid kasutada
  • õiguskindlus Sellel on mitu aspekti ja vahel neid esitatakse iseseisvate üldpõhimõtetena:

tagasiulatuva jõu keeld. Karistusõiguses on see keeld absoluutne ja tähendab seda, et ei tohi karistada teo eest, mis toimepanemise ajal polnud karistatav. Haldusõiguses see keeld nii absoluutne ei ole, sest vältimatult tuleb üsna sageli tuleviku redaktsioonis tähendus omistada sellistele tegudele, mis toimepanemise ajal õiguslikku tähendust ei omanud .
õigusselgus st. seadus peab olema sõnastatud arusaadavalt, et sellest saaks aru ja oskaks oma käitumist seada keskmine (keskharidusega) inimene. Vajadusel saab temalt nõuda, et ta kasutaks õigusabi.
Õiguskindluse aspektiks on ka mõistliku pikkusega vacatio legise olemas olu avaldamise ja jõustumise vahel. Eesti seadused näevad ette vähemalt 10 päeva. Alati ei pruugi nii olla, et 10 päeva on piisav ja õiguspärane.
Eesti õiguse üldpõhimõtete kujunemisel tuleb põhiseaduse kõrval arvestada ka Euroopa Nõukogu ja Euroopa Liidu asutuste poolt kujundatud õiguse üldpõhimõtetega
7. Milline õiguslik tähendus on Eesti põhiseaduse aluspõhimõtetel? Millise õigusaktiga ja millega seoses toodi Eesti õiguskorda põhiseaduse aluspõhimõtete mõiste.
Alates PS-se täiendamise seaduse (rahvahääletusel v/v 14.09.2003 rahvahääletusel) vastuvõtmisest on vaja eristada põhiseaduse printsiipide kõrval põhiseaduse aluspõhimõtteid. Nimelt sätestab PS-e täiendamise seaduse § 1, et Eesti võib kuuluda Euroopa Liitu lähtudes EV põhiseaduse aluspõhimõtetest. Olukorras, kus PS-e täiendamise seadus selgelt kasutas mõistet põhiseaduse aluspõhimõtted ja omistab sellele õigusliku tähenduse, on hädavajalik püüda määratleda ps aluspõhimõtted. Põhiseaduse aluspõhimõtetes võib eristada vähemalt kolme aluspõhimõtte juriidilist tähendust, mis otseselt on tuletatud põhiseaduse täiendamise seaduse paragrahvist 1:
  • Juba EL astumisel tuli kontrollida, kas me tohime sinna astuda tulenevalt põhiseaduse aluspõhimõtetest. Kui need poleks lubanud EL astuda, ei oleks tohtinud ka seda teha.
  • Iga uue EL lepinguga ühinemisel peab kontrollima, kas see leping on kooskõlas põhiseaduse aluspõhimõtetega.
  • Kui EL, eeskätt selle õigusaktid ja ka muu tegevus, enam ei vasta meie põhiseaduse aluspõhimõtetele, peab Eesti EL-ist lahkuma .
    Eesti põhiseaduse aluspõhimõtete loetelu on pakkunud välja Riigikogu põhiseaduse komisjoni poolt moodustatud töörühm. Töörühm loendas 10 põhimõtet, nende käsitluse järgi on aluspõhimõtete loetelu mitteammendav:
  • Riigi rajamine vabadusele, õiglusele ja õigusele
  • Rahva suveräänsus
  • Sisemise ja välise rahu kaitse
  • Eesti rahvuse ja kultuuri säilimine läbi aegade (kindel alusprintsiip)
  • Inimväärikus (kindel alusprintsiip)
  • Sotsiaalriiklus
  • Demokraatia
  • Õigusriiklus
  • Põhiõiguste ja vabaduste austamine
  • Riigivõimu tegevuse proportsionaalsus.
    Enne PS täiendamise seaduse tõlgendamist kasutati erinevate autorite poolt samatähenduslikult mõisteid – põhiseaduse printsiibid, põhiseaduse üldprintsiibid ja põhiseaduse aluspõhimõtted. Nende tähendust nähti selles, et nad on abiks Põhiseaduse üksikute sätete tõlgendamisel.
    8. Mida kujutab endast põhiseaduse preambul? Mis on preambuli õiguslik tähendus?
    Preambuliks nimetatakse peatükkidele eelnevat sissejuhatavat osa. Preambul kuulutab konstitutsioonilise võimu allikat ja püstitab põhilised eesmärgid, mida tuleb seda teostades saavutada. On kahesuguseid seisukohti:
    • Preambulis ei ole midagi õiguslikult siduvat ning see koosneb vaid deklaratsioonist ja fakti konstateerimisest (Nt fakti konstateeringuks Eesti PS-e preambulis on viide sellele, et PS võeti vastu 28. juunil 1992).
    • Teise käsitluse järgi on kõik see, mis preambulis kirjas – õigusnormid. Eesti PS-e preambulis on nii õiguslikult siduvaid norme kui ka fakti konstateeringuid ja nähtavasti ka deklaratsioone. Õiguslikult siduvaks on, et Eesti riik on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele ning peab tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade. Sellised preambuli põhimõtted ei ole aga otse rakendatavad. See tähendab, et preambulile tuginedes ei saa avalikult võimult isik nõuda konkreetset käitumist. Need preambuli põhimõtted on liiga abstraktsed selleks, et neil oleks regulatiivne toime. Neid on kasutatud ja saab kasutada seaduse tõlgendamisel, et tuvastada seaduse põhiseaduspärasus või seaduse rakendamise teatava viisi põhiseaduspärasus.

    Harilikult järgneb preambulile tänapäevastes konstitutsioonides peatükk üldsätetest. See võib aga ka puududa kui samad põhimõtted on fikseeritud preambulis.
    9. Kuidas liigitada riigiõiguse norme nende ajalise kestuse järgi?
    Ajalise kestuse järgi jagatakse riigiõiguse normid alalisteks ja ajutisteks.
    Alalised normid on kehtestatud määramata ajaks ja kehtivad kuni muudetakse või tunnistatakse kehtetuks. Valdav enamus norme on alalised. Mõnes riigis on põhiseadusesse lülitatud nn igavesi norme, mida põhiseadus ise selgesõnaliselt keelab muuta (Nt Saksamaal föderaalriikluse põhimõte).
    Ajutistest normidest eristatakse:
    Üleminekuaja normid, mis reguleerivad üleminekut vanalt põhiseaduselt uuele.
    Nn Murranguaja normid e eelkonstitutsioonilised normid - kehtestatakse olukorraks, kus vana põhikord on oma kehtivuse kaotanud ja uut põhiseadust pole jõutud vastu võtta.
    Erakorralised normid - nende kehtestamise võimalus on harilikult antud põhiseadusega sõja ajaks ja muudeks puhkudeks, kus on alust arvata, et normaalseteks tingimusteks määratud põhikord ei saa mõistlikul määral toimida.
    10. Konstitutsiooni mõiste. Mida mõista konstitutsiooni all materiaalses ja mida formaalses tähenduses?
    Konstitutsioon tuleneb ladina keelsest sõnast constitutio (rajama). Konstitutsioonist saab kõnelda kas formaalses või materiaalses tähenduses. Õige on silmas pidada selle mõiste mõlemat tähendust.
    Formaalses mõttes on konstitutsioon üks seadus või seaduste grupp, millel on teiste seadustega võrreldes kõrgem juriidiline jõud. Formaalses mõttes on konstitutsioonile omane autonoomne terminoloogia, s.t konstitutsiooni terminoloogia ei pruugi kokku langeda lihtseaduste terminoloogiaga. Eesti konstitutsioon formaalses mõttes on traditsiooniliselt koosnenud ühest aktist, mille pealkiri on põhiseadus. Põhiseaduse rakendamise seadus ja üleminekuaja seadusi pole erilist vajadust lugeda konstitutsiooni moodustamise muudeks aktideks. Põhiseaduse täiendamise seaduse võib lugeda teiseks konstitutsiooniliseks aktiks aga seda võib lugeda ka USA eeskujul põhiseaduse parandamiseks.
    Konstitutsiooni all materiaalses mõttes mõistetakse kõrgema jõuga põhikorralisi norme, sõltumata sellest, kus nad paiknevad. Sellised normid võivad olla fikseeritud konstitutsioonis formaalses mõttes, aga nad võivad esineda ka tavades ja kohtupretsedentides. Kirjanduses väidetakse et riigil võib konstitutsioon formaalses mõttes puududa, aga materiaalses mõttes on ta alati olemas, isegi kui ühtegi seadusandja poolt vastu võetud konstitutsioonilist akti ei ole.
    11. Mida kujutab endast kirjutatud konstitutsioon, mida kirjutamata konstitutsioon?
    Eristatakse kirjutatud ja kirjutamata konstitutsiooni.
    Kirjutatud konstitutsioon langeb kokku konstitutsiooniga formaalses mõttes.
    Kirjutamata konstitutsioon on lähedane konstitutsioonile materiaalses mõttes. Kirjutamata konstitutsiooniks võib lugeda ka EL konstitutsiooni, mis koosneb asutamislepingute konstitutsioonilistest sätetest ning Euroopa kohtu sellistest pretsedentidest, mis on konstitutsioonilise iseloomuga .
    12. Mida kujutab endast paindlik, mida jäik konstitutsioon?
    Paindliku konstitutsiooni saab muuta parlament täpselt samasuguses korras nagu iga teist seadust. Paindlikuks loetaks näiteks Briti konstitutsiooni, mille konstitutsiooniliste statuutide muutmiseks erikord puudub.
    Jäik konstitutsioon – s.t. et konstitutsioonilisi norme on raskem muuta kui lihtseaduste norme.
    Enamik konstitutsioonidest on jäigad. Eesti PS on maailmas üks jäigemaid. Konstitutsiooni jäikusega püütakse tagada stabiilsust ühiskonnas ja vältida kiireid ja olupoliitikast tingitud muudatusi.
    13. Millised on põhiseaduse vastuvõtmise viisid? Millist neist võiks tänapäeval eelistada? Kuidas nimetatakse organit, mis moodustatakse uue konstitutsiooni väljatöötamiseks?
    Ajaloost on tuntud mitmeid konstitutsiooni vastuvõtmise võimalusi.
    • Oktvajeeritud konstitutsioon – s.t. konstitutsiooni annab monarh ainuisikuliselt.
    • Lepingulisel teel – nt. Euroopa Liidu konstitutsioonilisi norme sisaldavad aluslepingud. Samuti planeeritakse lepingulisel teel vastu võtta EL põhiseaduse leping.
    • Tänapäeval üldlevinumateks konstitutsiooni vastuvõtmise moodusteks on kas konstitutsiooni vastuvõtmine rahva poolt volitatud organite poolt või referendumil.

    Referendumi eelised: Rahva enamuse heakskiidu saavutamiseks proovib parlamendi enamus alati leida sellist konstitutsioonilist kompromissi , mille rahvas on nõus heaks kiitma. Selleks et konstitutsioon referendumile panna on põhimõtteliselt kaks võimalust:
  • Koostab referendumile mineva konstitutsiooni projekti parlament, kes määrab referendumi.
  • Uue konstitutsiooni väljatöötamiseks moodustatakse organ - asutav kogu.
    Asutav kogu võib kanda ka teistsugust nimetust , näiteks Eestis 1933. a. põhiseaduse muutmiseks moodustatud organ kandis nime Rahvuskogu ja 1992. a. põhiseaduse vastuvõtmiseks moodustatud asutav kogu kandis nimetust Põhiseaduse Assamblee.
    Kui asutava kogu pädevuses on üksnes konstitutsiooni väljatöötamine, mitte selle vastuvõtmine, siis nimetatakse sellist asutavat kogu mittesuveräänseks. Tema poolt väljatöötatud tekst võetakse harilikult vastu referendumil, vahel parlamendis. Mittesuveräänne oli Põhiseaduse Assamblee, sest assamblee poolt välja töötatud PS-e võttis vastu rahvas 1992. a. rahvahääletusel.
    Kui aga asutav kogu saab ise konstitutsiooni nii välja töötada kui ka vastu võtta, siis on tegemist suveräänse asutava koguga. Nt. Eestis 1919. a. moodustatud Asutav kogu oli suveräänne, sest ta võttis ise vastu 1920. a. põhiseaduse. Mittesuveräänne oli ka Rahvuskogu, mis moodustati 1933. a. põhiseaduse muutmiseks ning kes võttis vastu 1937. a. põhiseaduse.
    14. Millised on konstitutsiooni muutmise tehnilised meetodid (võtted)? Milliseid on kasutatud Eestis?
    Kasutatakse ühte kahest tehnilisest võttest:
    • muudatus asendab põhitekstis endise sätte – sellist moodust kasutati Eestis 1992. a. põhiseaduse muutmisel kui nähti ette kohalike omavalitsuste volikogude valimine kolme aasta asemel nelja aasta tagant
    • konstitutsiooni muutmise korral jääb konstitutsiooni põhiteksti kirjapilt ja säte muutmata ning muudatused lisatakse kronoloogilises järjekorras põhitekstile (Nt. USA). Eesti 1992. a. põhiseaduses kasutati seda moodust 2003. aastal, mil EL-ga liitumise eesmärgil võeti vastu Põhiseaduse täiendamise seadus, millega ühtegi põhiseaduse seaduse sätet sõnaselgelt ei muudetud.

    15. Millised võivad olla piirangud konstitutsiooni muutmiseks?
    Konstitutsiooni jäikade muutmisviiside kirjelduse võib kokkuvõtlikult esitada järgmiselt:
    1) On ette nähtud suurem häälteenamus kui on nõutav tavalise seaduse vastuvõtmiseks.
    2) On ette nähtud, et konstitutsiooni või selle olulisemaid sätteid saab muuta parlamendi kahe järjestikuse koosseisu poolt, kusjuures kaks järjestikust parlamendi koosseisu peavad muudatuse identsel kujul vastu võtma.
    3) Küllalt sageli on ette nähtud, et põhiseaduse olulisemaid sätteid saab muuta ainult referendum . Mõnel pool on ette nähtud, et konstitutsiooni teatud sätteid saab muuta väga keerulises korras ja seega on referendum nõutav. Eesti PS lubab põhiseaduse üldsätteid ja põhiseaduse muutmise sätteid muuta ainult rahvahääletusega.
    4) Sageli on põhiseaduse muutmiseks kehtestatud ajalised piirangud. Näiteks Eesti põhiseaduse muutmist ei saa algatada ega põhiseadust muuta erakorralise seisukorra ega sõjaseisukorra ajal.
    16. Kirjeldage põhiseaduslikkuse järelevalve Ameerika mudelit.
    Kõige üldisemalt võib konstitutsioonilise kontrolli all mõista seda, kas üldaktid on kooskõlas konstitutsiooniga. Anglo-Ameerika mudelile puhul:
    • teostatakse konstitutsioonilist kontrolli ainult konkreetse kohtuasja pinnalt ja ainult niipalju kui konkreetne kohtuasi seda lubab. Sellist vormi nimetatakse konkreetseks kontrolliks (vastandiks on abstraktne kontroll, mida teostatakse ilma et konkreetset kohtuasja üldse oleks).
    • kuna tegemist on konkreetse kohtuasjaga, siis teostatakse kontrolli ainult jõustunud seaduste osas. Jõustumata seaduste osas see süsteem kontrolli ei võimalda.

    Mingit muust kohtusüsteemist eraldi seisvat konstitutsioonikohut pole loodud. Konstitutsioonilist kontrolli teostab tavaline kohtusüsteem, nn instantsi kohtud, mis tähendab, et kohtusüsteemi mistahes lüli saab vaidluse lahendamisel leida, et seadus pole kooskõlas põhiseadusega. Euroopas kasutatakse Anglo-Ameerika süsteemi Rootsis, Norras ja Soomes.
    17. Kirjeldage põhiseaduslikkuse järelevalve Austria-Kelseni ehk Euroopa mudelit.
    Euroopas on valdavalt kasutusel põhiseaduslikkuse järelvalve Austria-Kelseni süsteem. Selle süsteemi puhul on instantsikohtute kõrval konstitutsioonikohtud, kes lahendavad lõplikult seaduse konstitutsioonile vastamise küsimusi.
    Konstitutsioonikohtud:
    1) Teostavad konkreetset kontrolli konkreetse asja pinnalt ja jõustunud aktide suhtes:
    • Annavad oma riigi instantsikohtutele eelotsustusi, kas asja lahendamisel kohaldamisele kuuluv seadus on kooskõlas põhiseadusega. Üldjuhul Austria - Kelseni süsteemis instantsikohtud ise ei tohi jätta seadust põhiseadusega vastuolu tõttu kohaldamata, vaid kui neil tekib kahtlus , kas seadus on kooskõlas põhiseadusega, peab ta kohtumenetluse peatama ja küsima konstitutsioonikohtult eelotsustust (s.t. kas kohaldamisele kuuluv seadus on kooskõlas põhiseadusega). Instantsikohus saab asja arutamist jätkata alles pärast konstitutsioonikohtult seisukoha saamist.
    • Lahendavad individuaalseid konstitutsioonilisi kaebusi.

    2) Teostavad kontrolli abstraktse kontrolli vormis, s.t. lahus konkreetsest kohtuasjast:
    • konstititutsioonikohus kontrollib kas veel jõustumata leping on kooskõlas konstitutsiooniga
    • mõnel maal on parlamendi opositsioonile antud võimalus pöörduda konstitutsioonikohtu poole küsimusega, kas parlamendi menetlusse minev seadus on kooskõlas põhiseadusega.

    18. Kuidas iseloomustaksite Eestis kasutatavat põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse mudelit?
    Eesti kasutab seda süsteemi, mida iseloomustavad järgmised tunnused:
    • eraldiseisvat konstitutsioonikohut ei ole, kuid Riigikohtus on põhiseaduslikkuse järelvalve kolleegium , kelle pädevuses on tunnistada seadus põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks. Seda sama saab teha ka Riigikohtu üldkogu.
    • Kõik instantsikohtud on pädevad vaidluse lahendamisel jätma seaduse põhiseadusvastasuse tõttu kohadamata ja seejuures lahendama asja sisuliselt, toimides nagu seadusandja kohtu arvates toimima oleks pidanud. Eelotsustut Riigikohtult küsima ei pea, kuid samas tuleb kohtuotsus saata Riigikohtule ja algatada sellega põhiseaduslikkuse järelvalve kohtumenetlus . Riigikohtus asja läbivaatamise ajaks apellatsiooni- ja kassatsioonitähtaeg samas asjas peatub. Sama seadust kohaldavad ülejäänud eesti kohtud saavad põhiseaduslikkuse järelvalve menetluse ajaks kohtumenetluse teate.
    • abstraktset normikontrolli jõustumata seaduste suhtes saab algatada president , nii jõustunud kui ka jõustumata seaduste suhtes on abstraktse kontrolli algatamise õigus õiguskantsleril ja teatud tingimustel kohaliku omavalitsuse volikogudel. Õiguskantsler saab kontrollida ka välislepingu kooskõla põhiseadusega.

    19. Mida kujutab endast konkreetne normikontroll , mida abstraktne normikontroll? Mida kujutab endast formaalne , mida materiaalne põhiseaduspärasuse kontroll?
    Konkreetse normikontrolli puhul teostatakse konstitutsioonilist kontrolli konkreetse kohtuasja pinnalt ja juba jõustunus õigustloovate aktide osas.
    Abstraktse normikontrolli puhul teostatakse õigusnormi konstitutsioonilist kontrolli ilma et konkreetset kohtuasja üldse oleks, nt. kontroll veel jõustumata aktide osas. Abstraktse normikontrolli algatamise õigus on veel jõustumata seaduste osas Vabariigi Presidendil, nii jõustunud kui ka jõustumata seaduste suhtes on abstraktse kontrolli algatamise õigus õiguskantsleril ja teatud tingimustel kohaliku omavalitsuse volikogudel. Õiguskantsler saab kontrollida ka välislepingu kooskõla põhiseadusega.
    Formaalse kontrolli käigus kontrollitakse:
    • kas akti on vastu võtnud pädev organ ja kas ta on järginud protseduuri reegleid
    • kas akt on avaldatud
    • kas akt on õigusselge

    Kontroll alati algab formaalse kontrolli tasandilt . Kui formaalse kontrolli käigus leitakse, et akt on formaalselt põhiseadusevastane, siis pole materiaalse kontrolli juurde tarvis enam asuda .
    Materiaalse kontrolli käigus kontrollitakse kas akti sisu on kooskõlas konstitutsiooniga.
    20. Mida kujutab endast põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluses tehtud kohtuotsuste ex tunc toime, mida ex nunc toime?
    Põhiseaduslikkuse järelvalve kohtumenetluses tehtud otsuste nn ex tunc ja ex nunc väljendavad otsuste ajalist toimet:
    • Ex tunc ajaline toime - tähendab, et põhiseaduslike põhimõtetega vastuolus olev norm kaotab kehtivuse algusest peale. Ta nagu polekski jõus olnud.
    • Ex nunc ajaline toime - tähendab seda, et norm kaotab kehtivuse alates konstitutsioonikohtu otsuse jõustumisest. Siis teda enam kohaldada ei saa, kuid selle normi alusel varem toimunut ei revideerita või revideeritakse ainult kaebuse esitaja suhtes ja kohtu veel olemata kohtuotsuste suhtes.

    21. Seadused riigiõiguse allikatena, konstitutsiooniliste seaduste kaks tähendust.
    Kõrgeima juriidilise jõuga riigiõiguse allikas on põhiseadus. Seaduste all formaalses mõttes mõistetakse parlamendi poolt või rahvahääletuse teel vastu võetud üldakte. Riigiõiguses eristatakse konstitutsioonilisi seadusi ja lihtseadusi.
    Konstitutsioonilistel seadustel võib olla kaks tähendust:
    • Kui riigi kirjutatud konstitutsioon koosneb mitmest seadusest, siis nimetatakse konstitutsioonilisteks seadusteks neid seadusi, mis kokku moodustavad konstitutsiooni.
    • Konstitutsiooniliste seaduste all mõeldakse selliseid seadusi, mis õiguslikult jõult asuvad põhiseaduse ja lihtseaduste vahepeal . S.t. et lihtseadused peavad olema kooskõlas nii konstitutsiooniliste seaduste kui ka põhiseadusega ja konstitutsiooniline seadus konstitutsiooniga. (Sellises tähenduses võimaldab anda konstitutsioonilisi seadusi Eesti PS §104)

    22. Täitevvõimu aktid riigiõiguse allikatena. Kuidas nimetatakse teoorias riigipea üldakte, kuidas valitsuse üldakte?
    Täitevvõimu hulka kuulub mitte ainult valitsus vaid ka riigipea. Täitevvõimu akte riigiõiguse allikatena leidub demokraatlikes riikides suhteliselt harva, kuid nad on riigiõiguse allikatena täiesti aktsepteeritavad, kui nende andmise õigus on riigipeale antud demokraatlikult vastu võetud konstitutsiooniga ja kui nad on antud konstitutsiooniga lubatud piires.
    Teoorias nimetatakse:
    • riigipea üldakte dekreetideks - Eestis nimetatakse Vabariigi Presidendi poolt antavaid akte seadlusteks.
    • valitsuse üldakte määrusteks - Eesti riigiõiguses ei saa valitsuse määrustel riigiõiguse allikate tähendust olla. Valitsus saab ainult seadusi täpsustada määrustega seaduste alusel.

    23. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete tähendus riigiõiguses.
    Eesti põhiseaduse § 3 järgi on rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa. Nii üldtunnustatud põhimõtete kui ka normide all peetakse silmas rahvusvahelise avaliku õiguse üldtunnustatud põhimõtteid, mida on olemuselt kahesuguseid:
  • nn rahvusvaheline tavaõiguse põhimõtted, mis seovad eelkõige riike ja siseriiklikus tähenduses sellised põhimõtted praktilist tähendust ei oma (Näiteks: jõu kasutamise ja jõuga ähvardamise keeld, lepingute järgimise kohtustus).
  • rahvusvahelised lepingud ehk konventsioonid - sisaldavad rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõttei ja need loetakse riigile siduvaks ka siis, kui riik pole nendega ühinenud või on neist lahti öelnud (Näiteks: genotsiidi keelustavad konventsioonid).
    24. Mida kujutab endast dualistlik, mida monistlik süsteem? Kumba kasutatakse Eestis?
    Rahvusvaheliste lepingute siseriikliku tähenduse kohapealt eristatakse dualistlikku ja monistlikku süsteemi:
    • Dualistlikku süsteemi puhul siseriiklikku õigust ja riigi poolt ratifitseeritud rahvusvahelised lepingud hoitakse rangelt lahus. Siseriiklikus kohtus on selle süsteemi järgi kaitstavad ainult siseriiklikus seaduses loetletud õigused. Riigi suhtes jõus olevale välislepingule siseriiklikus kohtus sellise süsteemi puhul pole võimalik tugineda . See süsteem tähendab seda, et välislepinguga võetud kohustuste siseriiklikul tasandil järgimine sõltub täiel määral ainult riigist endast.

    • Monistliku süsteemi puhul moodustavad siseriiklik õigus ja riigi poolt ratifitseeritud rahvusvahelised lepingud ühtse terviku ja isik saab siseriiklikus kohtus vaidluse korral tugineda otse välislepingule. Seda tingimusel, kui välisleping on võetud otsekohalduvana või iserealiseeruvana. Monistliku süsteemi juures tuleb siseriiklikku õiguse ja välislepingu vastuolu korral jätta siseriiklik õigus kohaldamata ja kohaldada välislepingut.

    Eesti järgib monistlikku süsteemi.
    25. Millises õiguslikus vahekorras on Eestis põhiseadus, välisleping ja Eesti seadused?
    Eesti järgib välislepingute täitmisel monistlikku süsteemi, s.t. et siseriikliku õiguse ja välislepingu vastuolu korral tuleks jätta siseriiklik õigus kohaldamata ja kohaldada välislepingut.
    Eesti põhiseaduseses on peatükk - Välissuhted ja välislepingud, milles sätestatakse, et Eesti Vabariik ei sõlmi välislepinguid, mis on vastuolus põhiseadusega. Kui Eesti seadused või muud aktid on vastuolus Riigikogu poolt ratifitseeritud välislepingutega, kohaldatakse välislepingu sätteid.
    Eesti põhiseaduses puuduvad regulatsioonid selle kohta, mis teha siis kui välisleping on sõlmitud lihtsustatud korras, s.t. valitsuse poolt ja ei kuulu Riigikogus ratifitseerimisele. Samuti ei täpsusta põhiseadus, mida teha siis kui põhiseadus ja jõus olev välisleping on vastuolus. PS üksnes keelab sõlmida välislepinguid, mis pole PS-ga kooskõlas. Üldisest loogikast lähtudes tuleks mõlemal juhul, nii lihtsustatud korras sõlmitud välislepingu ja Eesti põhiseaduse vastuolu korral kohaldada PS-st.
    26. Kirjeldage Eesti põhiseaduse, seaduste ja Euroopa liidu õiguse vahekorda . Kas Euroopa õiguse ja liikmesriikide õiguse vahekorra kirjeldamiseks sobib paremini mõiste "dualism" või mõiste "monism"?
    EL õiguse ja liikmesriikide õiguse vahekorda iseloomustab paremini mõiste dualism, sest siseriiklikul õigusel on üks pädevuse valdkond ja EL-i õigusel oma pädevuse valdkond. Euroopa ühenduse meetme kehtivust ega selle toimet ei saa mõjutada väited meetme vastuolu kohta liikmesriigi põhiseaduses ettenähtud põhimõtetega. Mistahes siseriikliku ühenduse normid ei saa ületada õigusjõult asutamislepingust kui iseseisvast õigusallikast tulenevaid õigusakte. EL õigus murrab isegi põhiseaduse.
    27. Mida kujutab endast poliitiline režiim? Millised on demokraatliku poliitilise režiimi tunnused?
    Poliitilise režiimi all mõistetakse neid faktilisi ehk tegelikke meetodeid , mille abil võimu teostatakse, ja milline on isiku tegelik õiguslik seisund ühiskonnas ja vahekorrad riigivõimuga. Poliitilist režiimi ei saa otseselt määratleda kehtivate õigusnormide kaudu, oluline on valitsev tegelikkus.
    Demokraatliku poliitilise režiimi tunnused on:
  • Isik saab tegelikult kasutada nii inimõigusi kui ka poliitilisi õigusi ja on olemas selliste õiguste kasutamise reaalsed tagatised (eeskätt tegelik võimalus vaidlustada oma õiguste rikkumist erapooletus ja sõltumatus kohtus). Selle tunnusega haakub põhiseaduse otsekohaldatavuse küsimus inimõiguste ja kodanikuõiguste valdkonnas. Isik peab saama kasutada oma põhiõigusi ka siis, kui riik on jätnud andmata mingi põhiseadusest allapoole jääva seaduse. Selline põhiõiguste kasutamise võimalus pole aga absoluutne, sest mõningaid õigusi pole puhtpraktiliselt võimalik kasutada, kui pole olemas selle õiguse teostamist reguleerivat seadust (näiteks ei saa valimisõigust kasutada ilma valimisseaduseta).
  • Ausate, vabade ja perioodiliste valimiste toimumine. Miinimumnõudeks on, et rahvas peab otse ja perioodiliselt saama valida vähemalt parlamendi alamkoda . Selliste valimistega rahvas perioodiliselt legitimeerib võimu ja see tagab ka võimaluse opositsioonil kunagi võimule tulla. Sellega on tagatud poliitiline pluralism . Kõikides riikides tagab see rahva kontrolli seadusandliku võimu üle, parlamentaarsetes ning poolpresidentaalsetes riikides tagab see ka rahva kaudse kontrolli valitsuse üle parlamendis olevate rahvaesindajate kaudu.
  • Poliitiline pluralism, mitmeparteisüsteem või vähemalt kaheparteisüsteem ning legaalse opositsiooni lubamine . Mõnikord on seejuures antud opositsioonile õigus vaidlustada konstitutsioonilise kontrolli raames seadusandliku võimu akte.
    Eestis on demokraatliku riigi põhimõtted fikseeritud Põhiseaduse §-des 1, 10, § 15 ja § 56 (vt ise). Eestis on mõnikord demokraatliku riigi tunnusteks loetud ka rahvaalgatuse, rahvahääletuse, presidendi otsevalimise ja Riigikogu liikme tagasikutsumise õigust. Kuna neid õigusi Põhiseadus ei sätesta, siis on leitud, et see on demokraatia põhimõttega vastuolus. Tegelikult pole nende õiguste olemasolu demokraatliku riigi hädavajalikud tunnused. Rahvaalgatuse, referendumi ja presidendi otsevalimise olemasolu on küll demokraatlikud, kuid nende rakendamine või mitterakendamine sõltub konkreetse riigi traditsioonidest. Presidendi otsevalitavuse rakendamise vajalikkus sõltub ka presidendi pädevusest (vt lähemalt õppevahendi lk 58-59). Parlamendi liikme tagasikutsumine oli omal ajal levinud nõukogude vabariigi tüüpi riikides, mis polnud demokraatlikud, ja selle instituudi eesmärgiks oli saavutada parteiorganite ja täitevvõimu kontroll deputaadi tegevuse üle. Demokraatlikes riikides on deputaadi tagasikutsumise õigust kastutatud USA mõnes osariigis munitsipaaltasandil.
    28. Mida kujutab endast poliitiline režiim? Millised on autoritaarse poliitilise režiimi tunnused?
    Poliitilise režiimi all mõistetakse neid faktilisi ehk tegelikke meetodeid, mille abil võimu teostatakse, ja milline on isiku tegelik õiguslik seisund ühiskonnas ja vahekorrad riigivõimuga. Poliitilist režiimi ei saa otseselt määratleda kehtivate õigusnormide kaudu, oluline on valitsev tegelikkus.
    Autoritaarse poliitilise režiimi tunnusteks on:
  • Poliitilisi õigusi saab tegelikkuses kasutada ainult riigivõimu kontrolli all ja võimule meelepärases suunas (sõnavabaduse kasutamine teatud eesmärkidel)
  • Legaalse poliitilise opositsiooni tegevus on muudetud raskeks või lausa võimatuks. Vahel on lubatud ainult üks partei, vahel on tegeliku üheparteisüsteemi varjamiseks lubatud mõned vähetähtsad poliitilised parteid, mille tegevus peab olema kooskõlas valitseva partei kursiga (viimatinimetatud olukord oli omaaegses Saksa DV-s)
  • Parlamendivalimised võivad küll perioodiliselt toimuda, kuid tegemist pole selliste valimistega, kus rahvas saaks vabalt oma kandidaate üles seada. Kandidaatide ülesseadmine toimub riigivõimu kontrolli all. Kui üles saab seada ainult ühe kandidaadi, siis valimisi tegelikult ei toimu, toimub vaid hääletamine.
    Täitevvõim domineerib seadusandliku ja kohtuvõimu üle, kes täidavad täitevvõimu soove. Täitevvõim ise pole kontrollitav teiste võimuharude poolt ja tegelikkuses pole mingit võimude lahusust isegi siis, kui seda ka teoorias tunnustatakse.
    Totalitaarne poliitiline režiim on äärmuseni arendatud autoritaarne poliitiline režiim. Autoritaarne režiim püüab endale allutada inimeste väist käitumist. Totalitaarne režiim püüab endale allutada kõik eluvaldkonnad – ta tungib kultuuriellu, erasfääri ja teadusesse. Teisitimõtlejaid jälitatakse avalikult ja represseeritakse. Ei austata ka elementaarseid inimõigusi.
    29. Mida kujutab endast poliitiline režiim? Millised on totalitaarse poliitilise režiimi tunnused?
    Poliitilise režiimi all mõistetakse neid faktilisi ehk tegelikke meetodeid, mille abil võimu teostatakse, ja milline on isiku tegelik õiguslik seisund ühiskonnas ja vahekorrad riigivõimuga. Poliitilist režiimi ei saa otseselt määratleda kehtivate õigusnormide kaudu, oluline on valitsev tegelikkus.
    Totalitaarne poliitiline režiim on äärmuseni arendatud autoritaarne poliitiline režiim. Autoritaarne režiim püüab endale allutada inimeste väist käitumist. Totalitaarne režiim püüab endale allutada kõik eluvaldkonnad – ta tungib kultuuriellu, erasfääri ja teadusesse. Teisitimõtlejaid jälitatakse avalikult ja represseeritakse. Ei austata ka elementaarseid inimõigusi.
    30. Mida kujutab endast absoluutne monarhia ?
    Absoluutse monarhia puhul on kogu võimutäius koondatud monarhi kätte; ta on nii täitev- kui kohtuvõimu eesotsas ja annab ka seadusi. Otsustava sõnaõigusega parlament puudub. Rahva esindusorgan (kui ta üldse eksisteerib) on monarhi juures sisuliselt nõuandva staatusega (näiteks Vene Riigiduuma tsaariajal). Tänapäeval on absoluutse monarhiaga riikideks näiteks Saudi- Araabia , Jordaania ja Brunei ).
    31. Mida kujutab endast dualistlik monarhia?
    Valitsemisvormilt jagatakse riigid monarhistlikeks ja vabariikideks.
    Monarhistlikus riigis antakse riigipea amet edasi pärimise teel. Vahel loetakse monarhistlikuks siiski ka mõni selline riik, kus riigipead valitakse. Valitavaks monarhiks loetakse Rooma paavst , kes valitakse eluajaks, ja Malaisia kuningas, kes valitakse teatud tähtajaks. Selliste riikide monarhistlikeks lugemine on siiski ainult traditsiooni küsimus.
    Monarhistlike riikide põhiseadusest ei pruugi alati ilmneda, millist tüüpi monarhiaga on tegemist (näiteks Norra põhiseadusest lugedes võib jääda mulje, et tegemist on absoluutse monarhiaga; tegelikult on Norras parlamentaarne monarhia).
    Absoluutse monarhia puhul on kogu võimutäius koondatud monarhi kätte; ta on nii täitev- kui kohtuvõimu eesotsas ja annab ka seadusi. Otsustava sõnaõigusega parlament puudub. Rahva esindusorgan (kui ta üldse eksisteerib) on monarhi juures sisuliselt nõuandva staatusega (näiteks Vene Riigiduuma tsaariajal). Tänapäeval on absoluutse monarhiaga riikideks näiteks Saudi-Araabia, Jordaania ja Brunei).
    Dualistliku monarhia tunnusteks on:
  • monarh on üksnes täitevvõimu eesotsas ega anna seadusi. Seaduste andmise õigus on parlamendil. Monarhil on aga vetoõigus parlamendis vastu võetud seaduste suhtes.
  • Valitsusel ei pea olema parlamendi usaldust ning monarh saab valitsuse moodustada ja ametist vabastada parlamendist mööda minnes. Parlament ei saa avaldada valitsusele umbusaldust.
  • Monarh saab parlamendi ennetähtaegselt laiali saata. Kui monarh saadab parlamendi laiali ega kuuluta välja uusi valimisi siis kasvab dualistlik monarhia üle absoluutseks ( nii juhtus omal ajal Jordaanias )
    18. sajandi Briti dualistliku monarhia mudel oli aluseks USA presidentaalse ehk dualistliku vabariigi konstitutsiooni välja töötamisel. Dualistlikud monarhiad olid Euroopas levinud kuni I Maalimasõja lõpuni; kaasajal oli dualistlik monarhia Jordaanias 1950.-ndatel
    32. Mida kujutab endast parlamentaarne monarhia?
    Parlamentaarset monarhiat iseloomustab see, et valitsust ei saa moodustada parlamendist mööda minnes. Valitsusel peab juba moodustamise hetkel olema parlamendi usaldus. Nii peab monarh briti tava järgi peaministriks nimetama alamkoja valimistel enamuse saanud partei liidri. Samuti peab valitsusel kogu oma tegevusaja vältel olema parlamendi usaldus (parlament saab valitsusele igal ajal avaldada umbusaldust). Kui monarhil on seaduse väljakuulutamise õigus ja riigiametnike ametissenimetamise õigus, siis teostab ta seda õigust harilikult valitsuse ettepanekul, välja arvatud harukordsed erandjuhud, kus monarh omal äranägemisel jätab parlamendis vastu võetud seaduse välja kuulutamata või keeldub valitsuse poolt esitatud ametnikku ametisse nimetamast.
    Vabariigile on iseloomulik ametisse valitava riigipea olemasolu, kes harilikult valitakse teatud perioodiks . Autoritaarses ja totalitaarses riigis “valitakse” riigipea sageli ka eluajaks (näiteks Tito endises sotsialistlikus Jugoslaavia). Vabariigi riigipea üldnimetuseks on teoorias president. Riikide praktikas on kasutatud ka teistsuguseid nimetusi, Eesti 1933. a põhiseaduses näiteks riigivanemat. Sõna “president” tuleneb ladinakeelsest sõnast praesidens, millega antiikajal tähistati kollegiaalse organi eesistujat. Tänapäeval kasutatakse sõna “president” vahel ka kollegiaalse organi esimehe tähistamiseks (näiteks Saksamaal Bundestagi president, konstitutsioonikohtu president).
    33. Mida kujutab endast presidentaalne (dualistlik) vabariik?
    Presidentaalset ehk dualistlikku vabariigi nimetatakse ka USA-tüüpi vabariigiks. Täpselt samasugust mudelit kui USA-s pole aga teistes riikides kasutusel. Kõige üldisemalt iseloomustab ühendriikide mudelit see, et võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte on täpselt ja rangelt välja joonistatud. Seadusandlik võim kuulub parlamendile, täitevvõim kuulub presidendile . Mõlema võimu tegevuse konstitutsioonilisust kontrollib Föderaalne Ülemkohus konkreetse kohtuasja pinnalt.
    President ei saa Kongressi laiali saata ja valitsusel ei pea olema parlamendi poliitilist usaldust. President moodustab valitsuse omal äranägemisel ja Senat ei sekku valitsuse moodustamise poliitilistesse küsimustesse. Senat küll annab presidendile nõusoleku nimetada konkreetne isik ministriks, kuid ta tegelikult kontrollib Senat vaid kandidaadi reputatsiooni.
    Lähemalt võib dualistlikku (presidentaalset) vabariiki iseloomustada järgmiselt:
  • Kõikide võimuharude mandaadi päritolu on erinev. Kongress saab mandaadi otsestel valimistel rahvalt , kusjuures iga deputaat saab mandaadi ainult oma osariigist. President valitakse rahva poolt valijameeste kaudu. Sellega omandab president toetuse mitte ainult osariigiti vaid üle terve riigi. Seetõttu väidetakse, et presidendi mandaat on tugevam kui parlamendil. Föderaalne Ülemkohus nimetatakse presidendi poolt senati nõusolekul.
  • Kogu seadusandlik võim on Kongressi (parlamendi) käes. Presidendil pole seadusandliku algatuse õigust. Kui ta tahab seaduseelnõud algatada, siis peab ta pöörduma läkitusega Kongressi poole. Vajalikuks peetud eelnõu võib algatada Kongressi liige. Erandiks on riigieelarve , mida saab algatada ainult administratsioon. Presidendil on aga Kongressis vastuvõetud seaduste suhtes vetoõigus. Harilikult saab parlament sellise veto tagasi lükata 2/3 häälteenamusega. Presidendi nn “taskuvetot” Kongress murda ei saa.
  • Presidendil pole õigust parlamenti laiali saata ja parlamendil pole õigust valitsusele umbusaldust avaldada. Ka ei pea valitsusel selle moodustamise hetkel olema parlamendi poliitilist usaldust. Kongress saab täitevvõimu ametnikke (ka presidenti) tagandada ainult “impeachment”i menetluse korras. (Impeachmentile võib järgneda kohtu alla andmine. Impeachmenti menetlus peab alguse saama Kongressi Esindajate Kojast ( alamkojast ). Menetluse algatamiseks on vaja 2/3 alamkoja liikmete häältest. Seejärel läheb menetlus Senatisse, kus menetlus toimub kriminaalmenetluse reeglite järgi. Senati istungit juhatab selles menetluses Ülemkohtu esimees).
    4) President on kogu täitevvõimu ehk administratsiooni juht ning sõjaväe ülemjuhataja. Peaministri ametikoht puudub. Valitsus on presidendi juures faktiliselt ainult nõuandva organi staatuses , sest valitsuse aktid vormistatakse presidendi aktidena. Presidendi aktid omavad tähtsust üksnes täitevvõimu raames.
  • Kongressi ja presidendi tegevuse konstitutsioonilisust kontrollib sõltumatult tegutsev Föderaalne Ülemkohus. Ülemkohtu sõltumatus pole küll absoluutne, sest tema liikmete arv pole seadusega kindlaks määratud ja president saaks Senati nõusolekul uusi liikmeid nimetada, kui ta on rahulolematu ülemkohtu otsustega. Sellise ähvarduse esitas president Roosevelt 1930-ndatel aastatel, kui ülemkohus tunnistas põhiseadusevastaseks presidendi new deali puudutava seaduse.
    Presidentaalse riigi mudeli juures omab president suurt võimu, kuid tegelikult saab ta seda realiseerida ainult siis kui tema parteil on Kongressis enamus
    34. Mida kujutab endast poolpresidentaalne vabariik?
    Poolpresidentaalset vabariiki iseloomustatakse enamasti Prantsusmaa V Vabariigi mudeli järgi, mis on sätestatud Prantsusmaa 1958. aasta konstitutsioonis. Poolpresidentaalse vabariigi tunnusteks loetakse:
  • President on kogu täitevvõimu eesotsas, ehkki on eraldi olemas ka peaministri instituut. President võib soovi korral juhatada valitsuse istungeid
  • President saab soovi korral moodustada valitsuse parlamendist mööda minnes, st valitsuse moodustamisel ei pea valitsusel olema parlamendi usaldust. Juba ametis olevale valitsusele saab parlament avaldada umbusaldust. Samas võib aga president valitsuse moodustamisel kasutada ka parlamentaarset teed.
  • Presidendil on õigus omal äranägemisel parlament laiali saata ja välja kuulutada parlamendi ennetähtaegsed valimised
  • Presidendil on parlamendi aktide suhtes vetoõigus. Parlament saab aga tavalisest suurema häälteenamusega kummutada presidendi veto.
  • Presidendil on õigus omal äranägemisel parlamendist mööda minnes panna seadusi referendumile. Selliselt talitades vastandab ta end parlamendile ja pöördub parlamendist mööda minnes otse rahva poole.
  • Presidendil on õigus anda seaduse jõuga õigusakte (ordonantse)
    Sellise poolpresidentaalse mudeli juures on presidendi võim tegelikult suurem kui USA-tüüpi presidentaalse mudeli puhul. Oma väga suurt võimu saab president tegelikult kasutada ainult siis, kui tema parteil on parlamendis enamus ja see enamus toetab presidendi poliitikat. Kui sellist enamust ja toetust pole, siis jääb tal üle kas varju tõmbuda ja anda tegelik juhtimine peaministrile, minna erru või kuulutada välja parlamendi ennetähtaegsed valimised (viimast pole poliitilistel põhjustel mõtet teha, kui parlamendi eelmistest valimistest on liiga vähe aega möödas).
    Eestis kasutati analoogilist mudelit aastatel 1938-40. Sarnane oli ka Eestis 1933. aasta põhiseaduse parandustega muudetud põhikord. Sarnast mudelit kasutab praegu Venemaa. Põhiline erinevus on selles, et Venemaa president ei saa peaministrit parlamendiväliselt nimetada. Küll saab ta aga parlamendiväliselt nimetada peaministri kohustetäitja.
    Parlamentaarne vabariik on sarnane parlamentaarsele monarhiale. Valitsusel peab olema nii ametisse astumisel kui ka hilisemas tegevuses parlamendi usaldus. Presidendi võim võib põhiseadust lugedes küll suur tunduda, kuid presidendi aktid antakse valitsuse ettepanekul (seaduse välja kuulutamine või välja kuulutamata jätmine, riigiametnike ametisse nimetamine, välislepingute sõlmimine jms). Riigipea roll on teisejärguline, ta ei ole täitevvõimu eesotsas. Parlamentaarsetes riikides eristatakse presidendi reservpädevust, mida ta tavalistes tingimustes ei kasuta. Seda võib kasutada kriisiolukorras. Sellisel juhul võtab president üksikjuhtudel otsuseid vastu omal äranägemisel, arvestamata valitsuse seisukohti, näiteks jätab seaduse välja kuulutamata riiklikel kaalutlustel.
    Eestis oli parlamentaarne vabariik aastatel 1920-33, ehkki riigipea eraldiseisev instituut tollal üldse puudus. 1992. a põhiseadus on pigem parlamentaarne kui presidentaalne.
    Monokraatlikku vabariigi on rakendatud Aafrika ja mõnedes Aasia riikides. Selle tunnusteks on:
  • Riigipea tegevuse üle pole mitte mingit parlamendi ega kohtulikku kontrolli
  • Riigipea on valitseva partei liider, kusjuures see partei on ainuke lubatud partei
  • Valimised on rituaalse ja formaalse iseloomuga
  • Kogu parlamendi tegevus toimub riigipea kontrolli all, kellel on õigus parlamenti oma suva järgi laiali saata
    35. Mida kujutab endast nõukogude vabariik?
    Nõukogude vabariiki iseloomustab:
  • Rahva esindusse seati kandidaate üles tootmis-territoriaalsel põhimõtte, st töökollektiivides. Kandidaatide ülesseadmine toimus kompartei organite kontrolli all, kusjuures ülesseatud kandidaatide ja jagatavate mandaatide arv oli sama (üles seati ühele saadikukohale vaid üks kandidaat). Valimised toimusid territoriaalsel põhimõttel
  • Oli ette nähtud deputaadi tagasikutsumise võimalus. See õigus oli kandidaadi üles seadnud kollektiivil, mitte aga valimisringkonna valijatel. Deputaadi tagasi kutsumise võimalusega saavutati kontroll deputaadi tegevuse üle
  • Rahva esindusorganid polnud alaliselt tegutsevad, vaid käisid koos perioodiliselt (üldriiklikul tasandil 1-2 korda aastas, kohalikul tasandil sagedamini). Deputaadid töötasid esindusorganis põhitöö kõrvalt. Tegelikult andis seaduse jõuga üldakte suhteliselt väikesearvulise liikmeskonnaga kollegiaalorgan Ülemnõukogu Presiidiumi. Rahva esindusorgan (Ülemnõukogu) hiljem üksnes kiitis üldakti heaks ja kinnitas selle. Sisulist arutelu ja parlamendile omast debatti ülemnõukogus ei toimunud
  • Nii nõukogud kui nende täitevorganid tegutsesid faktiliselt parteiorganite kontrolli all. Nõukogude täitevorganite süsteem oli dubleeritud vastava tasandi parteiorganitega (näiteks ministeerium ja NLKP Keskkomitee osakond )
  • Mingit võimude lahusust polnud praktikas. Teoorias võimude lahususe puudumist põhjendati ja eitati.
    36. Mida kujutab endast monokraatlik vabariik?
    Monokraatliku vabariigi tunnusteks on:
    1.Riigipea tegevuse üle pole mitte mingit parlamendi ega kohtulikku kontrolli.
    2.Riigipea on valitseva partei liider, kusjuures see partei on ainuke ja lubatud partei.
    3.Valimised on rituaalse ja formaalse iseloomuga.
    4.Kogu parlamendi tegevus toimub riigipea kontrolli all, kellel on õigus parlamenti oma suva järgi laiali saata.
    Monokraatliku vabariigi on rakendanud Aafrika ja mõned Aasia riigid.
    37. Millised on unitaarriigi traditsioonilised tunnused?
    Unitaarriigi traditsioonilised tunnused on:
    1.Riigil kui tervikul on konstitutsioon. Riigi koostisosadel konstitutsioon puudub.
    2.Riigis kui tervikud on üks ühine kodakondsus .
    3.Riigis on üksainus valitsus, parlament, ühtne seadusandlus ja ühtne kohtusüsteem.
    4.Riik jaguneb administratiivseteks piirkondadeks, millel pole oma kodakondsust, seadusandlikku organit, valitsust ning omaette seadusandlust ja kohtusüsteemi.
    38. Millised on föderaalriigi traditsioonilised tunnused?
    Föderaalriigi traditsioonilised tunnused:
    1.On föderatsiooni kui terviku föderaalkonstitutsioon ja föderatsioonisubjektide, mille üldnimetus on osariigid , enda konstitutsioon. Osariikide konstitutsioon peab olema kooskõlas föderaalkonstitutsiooniga ja osariikide konstitutsioon võetakse vastu osariigi tasemel kas parlamendi või rahva poolt.
    2.On üks föderaalkodakondsus. Föderatsiooni kodanikeks on kõik föderaalriigi kodanikud. Eristatakse ka osariigi kodakondsust. Harilikult loetakse osariigi kodanikeks need föderatsiooni kodanikud, kes alaliselt elavad vastava osariigi territooriumil. Osariigi kodakondsusseadust sageli pole. Sellisena tähendab osariigi kodakondsus tegelikkuses ainult paiksustsensust valimistel.
    3.Kõrvuti föderaalseadusandluse, -parlamendi ja –valitsusega on igal osariigil oma seadusandlus, parlament ja valitsus. Küllalt sageli eksisteerivad veel paralleelselt föderaalne kohtusüsteem, mis kohaldab föderaalseadusi, ja osariikide kohtusüsteem, mis kohaldab osariikide seadusi.
    4.Föderaalriikidele on omane kahekojaline parlament, mille teist koda loetakse föderatsiooni subjektide esindusorganiks ( nt. Saksamaa Bundesrati kuuluvad iga liidumaa valitsuste esindajad, keda nimetab liidumaa; USA Senatisse kuulub igast osariigist 2 senaatorit sõltumata osariigi suurusest ).
    39. Mida kujutab endast unitaarriigi autonoomne piirkond? Milline on autonoomsete piirkondadega unitaarriigi ja föderaalriigi põhiline erinevus?
    Autonoomiaga unitaarriigi autonoomsete piirkondade seisund on hakanud muutuma sarnaseks föderaalriigi osariikide omaga . Nt. on Soome Ahvenamaal oma kodakondsus, parlament ja valitsus. Samuti on oma kodakondsus, seadusandlus ja parlament Hispaania autonoomsetel provintsidel. Vahel on autonoomsetel piirkondadel isegi oma kohtusüsteem ( nt. Sotimaa ). Unitaarriigi autonoomset piirkonda eristab föderaalriigi osariigist see, et autonoomne piirkond tegutseb keskvõimu poolt antud autonoomiaseaduse alusel. Keskvõimu poolt antud autonoomia seadusega on täpselt fikseeritud, millistes küsimustes autonoomne piirkond tohib seadusi vastu võtta.
    Erinevused:
    1.Autonoomse piirkonna riiklust ei tunnustata ka siseriiklikult
    2.Föderatsiooni subjektil on konstitutsioon mille ta ise vastu võtab. Unitaarriigi autonoomne piirkond tegutseb autonoomiaseaduse alusel, mille on andnud keskvõim
    40. Mida kujutab endast õigusriik?
    Õigusriigist võib kõnelda kahes tähenduses:
    1.Õigusriigiks loetakse igasugust riiki, mida valitsetakse selles riigis kehtivate seaduste järgi, sõltumata nende seaduste sisust ja isiku õiguslikust seisundist ühiskonnas ( sellise käsitluse järgi oleks õigusriigiks ka totalitaarne või autoritaarne riik, kes järgib oma seadusi ).
    2.Peale seaduste ja õiguse järgimise pööratakse tähelepanu ka seaduste sisule ja isiku õiguslikule seisundile ühiskonnas.
    Õigusriigi olulisemad tunnused on:
    1.Inimõiguste ja poliitiliste vabaduste tunnustamine ja nende kaitsmise reaalne võimalus sõltumatu kohtu kaudu.
    2.Õiguse ülimuslikkus kogu kirjapandud seadusandluse, sealhulgas konstitutsiooni üle, ning konstitutsioonist allpool olevate õigusaktide allutatus konstitutsioonile ning tegelik võimalus sellise kooskõla kontrollimiseks ja vastuolude kõrvaldamiseks.
    3.Nii seadusandliku kui täitev-ja kohtuvõimu tegevuse allutatus õigusele ja seadusele. Ka seadusandja on oma tegevuses seotud nii konstitutsiooni kui õigusega.
    4.Võimude lahusus , millest kõneldakse kahes tähenduses:
    1.võimude lahusus institutsionaalses mõttes – seadusandlik võim võtab vastu seadusi, täitevvõim korraldab seaduste täitmist ja kohtuvõim tegeleb õigusemõistmisega. See ei tähenda aga seda, et ükski võimuharudest üldse ei tohiks tegelda teise võimu tegevusvaldkonda kuuluvaga. Konstitutsioonilise korra raames tuleb paratamatult parlamendile anda mõningaid täitevvõimu ülesandeid ( nt. ametnike ametissenimetamine ). Praktilistel kaalutlustel on valitsusele antud legislatiivfunktsioon määrusandliku võimu näol ja vahel ka jurisdiktsiooni funktsioon. Nt. on Eestis täitevvõimu alluvuses töövaidluskomisjonid. Samas peab täitevvõimu jurisdiktsiooniliste otsuste peale olema kohtusse või mõnda teise erapooletusse institutsiooni edasikaebamise õigus.
    2.võimude lahusus personaalses mõttes tähendab, et üks ja sama isik tohib olla üheaegselt ametis ainult ühe ja sama võimuharu raames. Alati pole sellest põhimõttest järjekindlalt kinni peetud ( Nt. Inglismaal võivad ministrid kuuluda parlamenti. Täitevvõimule on antud väga suur määrusandlik õigus. Parlamendi ülemkoda on samaaegselt ka kõrgeim kohus ).
    41. Mida kujutab endast sotsiaalriik?
    Riigi lugemine sotsiaalriigiks tähendab üldjoontes, et riik püüab teenida ühiskonna sotsiaalseid vajadusi ja minimiseerida põhjendamatuid sotsiaalseid erinevusi. Sotsiaalriigi põhimõte on alati seotud isiku vabaduste teatud piiramistega nõrgema kasuks ja sotsiaalsete garantiide loomisega .
    Sotsiaalriigi tunnusteks on loetud.
  • riik sekkub majanduse juhtimisse sotsiaalsetest huvidest lähtudes. See ei tähenda riigi totaalset sekkumist, vaid mõistlikku regulatsiooni (näiteks töökaitse, millele väga tugev avalik-õiguslik regulatsioon muidu eraõiguslikes lepingulistes töösuhetes) ja planeerimist
  • Püütakse umbkaudu võrdselt jagada nii hüvesid kui majanduslikke raskusi erinevate ühiskonnakihtide vahel, arvestades nende võimalusi ja vajadust tasandada põhjendamatuid erinevusi. Maksusüsteemidest peetakse sellepärast sotsiaalriigile sobivamaks progressiivset maksusüsteemi
  • Isiku õigus nõuda riigilt hädavajaliku elatusmiinimumi kindlustamist. Riik peab tagama isikule normaalsed elamistingimused, kuid seda mitte ilmtingimata tasuta. Ta peab tegelema vajalikul määral kommunaalteenustega, hariduse, tervishoiu, sotsiaalkindlustuse ja töölepaigutusega. Siit tuleneb tänapäeval sotsiaalkindlustuse kohustuslikuks muutumine, riigieelarveliste vahendite suunamine nii sotsiaalkindlustusse kui kogu sotsiaalsfääri ning dotatsioonide ja abirahade kehtestamine
    Sotsiaalne maksupoliitika eesmärgil vähendada põhjendamatuid erinevusi.
    42. Mida kujutab endast üheparteisüsteem,
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Riigiõigus #1 Riigiõigus #2 Riigiõigus #3 Riigiõigus #4 Riigiõigus #5 Riigiõigus #6 Riigiõigus #7 Riigiõigus #8 Riigiõigus #9 Riigiõigus #10 Riigiõigus #11 Riigiõigus #12 Riigiõigus #13 Riigiõigus #14 Riigiõigus #15 Riigiõigus #16 Riigiõigus #17 Riigiõigus #18 Riigiõigus #19 Riigiõigus #20 Riigiõigus #21 Riigiõigus #22 Riigiõigus #23 Riigiõigus #24 Riigiõigus #25 Riigiõigus #26 Riigiõigus #27 Riigiõigus #28 Riigiõigus #29 Riigiõigus #30 Riigiõigus #31 Riigiõigus #32 Riigiõigus #33 Riigiõigus #34 Riigiõigus #35 Riigiõigus #36 Riigiõigus #37 Riigiõigus #38 Riigiõigus #39 Riigiõigus #40 Riigiõigus #41 Riigiõigus #42 Riigiõigus #43 Riigiõigus #44 Riigiõigus #45 Riigiõigus #46 Riigiõigus #47 Riigiõigus #48 Riigiõigus #49 Riigiõigus #50 Riigiõigus #51 Riigiõigus #52 Riigiõigus #53 Riigiõigus #54 Riigiõigus #55 Riigiõigus #56 Riigiõigus #57 Riigiõigus #58 Riigiõigus #59 Riigiõigus #60 Riigiõigus #61 Riigiõigus #62 Riigiõigus #63 Riigiõigus #64 Riigiõigus #65 Riigiõigus #66 Riigiõigus #67 Riigiõigus #68 Riigiõigus #69 Riigiõigus #70 Riigiõigus #71 Riigiõigus #72
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 72 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-06-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 462 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 8 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor sundays Õppematerjali autor

    Lisainfo

    KORDAMISKÜSIMUSED 2009. AASTA RIIGIÕIGUSE EKSAMIKS
    riigiõiguse eksam , riigiõigus

    Mõisted

    piiratakse liikumis, kontinentaal, konstitutsiooniõigus, riigiõigus, peamine riigiorgan, õigusaktis, reegliteks, printsiipe, negatiivne vabadus, võrdne kohtlemine, mõjuvatel põhjustel, karistusõiguses, õiguskindluse aspektiks, 10 päeva, alates ps, eesti ps, alalised normid, mõnes riigis, põhikord, formaalses mõttes, formaalses mõttes, kirjutamata konstitutsioon, jäik konstitutsioon, mõnel pool, kuuluv seadus, üldjuhul austria, ühinenud või, siseriiklikus kohtus, muud aktid, siseriiklikul õigusel, demokraatlikes riikides, eluvaldkonnad, monarhistlikeks lugemine, monarhil, vabariigile, presidentaalset, föderaalne ülemkohus, algatamiseks, parlamentaarne vabariik, riigipea roll, a põhiseadus, monokraatlikku vabariigi, tasandil 1, riigipea, monokraatliku vabariigi, föderatsiooni kodanikeks, sellisena, föderaalriikidele, föderatsiooni subjektil, seadusandja, praktilistel kaalutlustel, täitevvõimule, parlamendi ülemkoda, sotsiaalriigi põhimõte, sotsiaalriigi tunnusteks, üheparteisüsteemi puhul, kaheparteisüsteem, mitmeparteisüsteemi puhul, üldine valimisõigus, põhimõttega, vähemalt 21, kaudsed valimised, rkvs järgi, kuriaalne valimisüsteem, valimissüsteem, parlamendivalimistel, referendum, korralduslikult, samasugune tähendus, sellisel puhul, üldriiklikul tasandil, kohustuslik referendum, referendum, majoritaarne valimissüsteem, valimissüsteemi valik, proportsionaalsuse põhimõte, parlamendikoda, jääda ülem, struktuurilt, poolpresidentaalsetes riikides, esinejatele, ühekojalises parlamendis, kahekojalises parlamendis, üldteada, ametivõimudel, rahanduse revidentidele, mujalgi, reas riikides, riigi esindusorganis, mandaati, deputaat, immuniteedi, indemniteedi maht, lobby, lobbytöö usa, korruptsiooniohtlikkuse tõttu, ajutiseks valitsuseks, hunta, tasakaalustav riigipea, a ps, tagati, teise dokumendi, seadusandja mõjutamiseks, european convention, keeleoskuse nõuded, alla 15, alla 15, kodakondsuse taastamine, mittetulundusühingute eesmärkideks, riigikogul, häälte lugemine, toiminguga, koosseisul, lõppemise alusena, asendusliikmeks, kandidaadi keeldumisel, sellise regulatsiooniga, ametisse nimetamine, riigikogu otsused, õigusaktid, esimehe valimistel, kollegiaalse organina, fraktsioonid, fraktsiooni nimeks, komisjonide moodustamine, korralisi istungjärke, jõulu, täiskogu töönädal, erandina, organile, parandusettepanekud, juhtivkomisjoni oleanders, põhiseaduse järgi, tegemise õigus, erakorraline seisukord, presidendi juures, diplomaatilisteks auastmeteks, diplomaatiliste au, kriminaalalal, valitsuse liikmeteks, skeemiga, vaevalt, ministrile, täidesaatev riigivõim, vabariigi valitsus, nimetatud õigusaktid, põhiseaduse muutmist, võtmiseks, positiivsed vabadused, negatiivsed vabadused, võimatuks, sekkumise ps, materiaalne ps, õiguste olemuseks, kohtu ülesanne, inimväärikuse põhimõtted, põhiõiguste piirang, reservatsioonita põhiõigust, kaitseõiguseks, õigusel millelegi, välisteooria järgi, vastupidiselt siseteooriale, piiramatul õigusel, õigusselgust, seadus kehtestati, sobivaks, mittemõõdukas, millises vahekorras, kaitseala, vahetegu, asjassepuutuv, otsustava tähtsusega, asjassepuutuvaks, arusaamise mõõdupuuks, põhikohustuste kandjaks, põhikohustustele, põhikohustused

    Kommentaarid (8)

    HLT profiilipilt
    HLT: HEA MATERJAL!!!
    22:51 16-03-2012
    triinu1991 profiilipilt
    triinu1991: Väga sisukas!
    14:43 04-12-2011
    MBerit profiilipilt
    MBerit: Väga hea.
    17:36 02-06-2012


    Sarnased materjalid

    118
    docx
    Riigiõigus
    31
    docx
    Riigiõigus
    142
    doc
    Riigiõiguse konspekt
    41
    docx
    Riigiõigus
    27
    doc
    Riigiõigus
    37
    docx
    RIIGIÕIGUS
    33
    doc
    Riigiõigus
    66
    doc
    Riigiõigus





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun