a) riigi ülesehitust (nö riigi skeletti) reguleeriv seadus; b) sünonüümiks terminile „põhiseadus“ 13. Seadlus on a) riigipea poolt antav õiguse üldakt; b) riigipea poolt antav õiguse üksikakt; c) riigipea poolt antav õigustloov akt. 14. Määrus a) konkretiseerib seaduses toodud regulatsioone, kuid ei loo ise uut õigust; b) konkretiseerib seaduses toodud regulatsioone luues seega ise uut õigust; c) on õiguse üksikakt, mille annab välja kohtuvõim. 15. Määruses on nõutav volitusnorm. Volitusnorm a) näitab, kes on määruse rakendamiseks volitatud (st kes võib määrust ellu viia); b) näitab, kes on määruse loomiseks volitatud (st kes võib määruses sisaldavaid õigusnorme sõnastada). 16. Rahvusvahelised õigusallikad a) on siduvad riikide vahel, so riigi kodanikele nad õiguseid ja kohustusi ei tekita; b) on siseriiklikele õigusaktidele alluvad õigusaktid (so nad ei tohi minna vastuollu siseriiklike õigusaktidega);
Õiguslik alus: milline on haldusakti resolutsiooni sisu ehk reguleerimisese (mida haldusaktiga otsustatakse, milleks kohustatakse); kas üldse on olemas norm, mis näeb põhimõtteliselt ette taoliste haldusaktide andmise; kas juhtumi asjaolud vastavad normis sisalduvatele õiguslikele eeldustele (subsumeerimine). Õiguslikud eeldused võivad jällegi nõuda tõlgendamist (ptk 9.4.1) ning asjaolud põhjalikku uurimist ja hindamist (ptk 7.2);309 õiguslikuks aluseks olev volitusnorm peab haldusakti andmise ajal kehtima ja olema põhiseadusega kooskõlas,310 määruses sisalduv alusnorm ka seadusega kooskõlas. Proportsionaalsus: meetme kohasus haldusotsus peab olema oluline mingi eesmärgi saavutamiseks. Seega tuleb esmalt kontrollida, kas üleüldse eksisteerib mingi eesmärk, mida tahetakse saavutada. Samuti peab see eesmärk olema legitiimne demokraatliku ühiskonna jaoks vajalik.
kaitse. Seadusliku aluse põhimõte tähendab seega hästi lihtsalt järgmist: 1. Seadus peab eksisteerima. St et täidesaatva võimu poolt vastu võetud suvaotsuste alusel põhiõigusi piirata ei tohi! AGA see ei 1 Kasutatud materjal: PS kommentaarid, T. Annus. Riigiõigus (2006). tähenda, et kõiki reegleid oleks võimalik seadusesse kirjutada. See oleks ebamõistlik. Seega võib küll põhiõigusi puudutavaid valdkondi reguleerida määrustega (volitusnorm seaduses määruse andmiseks), kuid oluline on see, et seadusega tuleb ette näha kõik olulised otsused piirangute eelduste, tingimuste ja tagajärgede kohta. Need nn raamid peab kehtestama seadusandja. Nt ei saa olla õigus abordile olla reguleeritud vaid määrusega või isegi veel madalama aktiga, aga nt see, mis puudutab abordi läbiviimise meditsiinilisi aspekte ja täpset käitumisjuhist arstidele-õdedele, võib olla reguleeritud ka hoopis juhisega. 2
vastuvõetavad ja muudetavad seadused. Riigikogu põhikorraldus. Lihtseadus- kõik ülejäänud riigikogu poolt vastu võetavad seadused. Vastu võtmiseks piisab poolthäälte enamusest. Seadlus- Presidendi poolt välja antud seadus. Seadlus on seadusega võrdne. Rakendatakse reeglina vaid erandkorras(sõda). Määrus- õigustloov, abstraktne ja üldkohustuslik. Täitev võimu poolt välja antud. Saab anda vaid seaduse alusel. Volitusnorm- Ainult seadusandlik võim saab otsustada, millistes tingimustes võib täidesaatev võim täpsustada ja täiendada seadust määrusega. Üldvolitus- kus seadusandja annab edasi ühe osa oma pädevusest mõnele teisele organile. Erivolitus- konkreetne üksik tegu mille teostamiseks volitus antakse. Konkreetse sisu ja nimega määruse andmine. Siseriiklikud üksikaktid Haldusaktid- haldusorgani poolt antud haldusülessannete täitmiseks,
Õigused ja kohustused. Seadus parlamendi poolt vastu võetud. vormi poolest seadus ehk formaalne seadus on iga Riigikogu poolt või rahvahääletuse korras seadusandluse korras vastu võetud tahteakt, mida on nimetatud seaduseks sisu poolest seadus ehk materiaalne seadus on iga abstraktseid õigusnorme sisaldav üldakt. Seadlus ehk dekreet. Presidendi poolt antud õigust loov akt, ehk üldakt. Määrus täitevvõimu üldakt. Seadusele alluv. Peab olema seadusega kooskõlas. Volitusnorm norm, mis lubab anda määrusi. INTRA LEGEM PRAETER LEGEM CONTRA LEGEM määrused, mis on antud seaduse reguleerivad valdkondi, määrused, mis on vastuolus alusel, seadusetäitmiseks. Kõige mida seadus ei reguleeri. seadusega, reguleerivad teisiti, tüüpilisemad määrused. kui seadused. Põhiseadus ei luba. Direktiiv paneb paika eesmärgi, mis tuleb saavutada
volikogudel. Lisaks võivad määrusi anda Eesti Panga president, riigikontrolör ja avalik- õiguslike ülikoolide nõukogud. Määrusi võib anda üksnes seaduses sätestatud volituse alusel ja ulatuses. Vabariigi Valitsusel ja ministritel on õigus anda intra legem määrusi. Määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avaldamist Riigi Teatajas, kui määruses ei ole teisiti sätestatud. 13. Mida tähendab volitusnorm määruse andmisel? HMS § 90 lg 1 näeb ette, et määruse võib anda ainult seaduses sisalduva volitusnormi olemasolul ja kooskõlas volitusnormi piiride, mõtte ja eesmärgiga. Nimetatud nõuet volitusnormi olemasoluks ei kohaldata volitusnormita antud määruse kehtetuks tunnistamisel haldusorgani poolt. Sellisel juhul võib määruse anda volitusnormile viitamata ning õigustus taolise
Dekreetõiguse all mõistetakse seadlusandlusõigust täidesaatvavõimu käes. Erakorralistel juhtudes, kui Riigikogu ei saa v ei jõua kokku tulla ja ilmuvad edasilükkamatud riiklikud vajadused on presidendil õigus vastu võtta seadlusi. 3. Määrus õigusakt, mille haldusorgan annab piiritlemata arvu juhtude reguleerimiseks. Määrusi saab anda üksnes seaduse alusel ja täitmiseks. Seega vastavas seaduses peab olema vastav volitusnorm, millega antakse haldusorganile õigus määrust anda. On kaks volituse liiki: üldvolitus(põhiseaduses sätestatud kestev volitus) ja erivolitus(ühekordne seaduses sisalduv volitus). Määrust on õigus anda Vabariigi valitsusel, ministril, kohaliku omavalitsuse volikogul, Eesti Panga presidendil. Määrusandlusmahu järgi võib eristada 3 liiki määrusi: 1) intra legem määrused on halduse aktid, millega on administratsiooni volitatud
Neljas liigitus iseloomu järgi 1) vormi järgi liigitades on Kirjalikud või suulised, vormilised või vormivabad Viies liigitus - akti nimetuse järgi 1) otsused 2) määrused 3) keskkirjad 4)korraldus Üldakt akt, millega haldus loob õigust, üldkehtiva mõjuga, adressaate pole, kõik peavad akti kehtivusega arvestama. Sisult on tegemist legislatiiv aktiga. Alluvad PS järelevalve kontrollile, kolleegiumis vaidlustada ei saa. Kõrgemmail tasandil on üldakt on dekreet - Volitusnorm peab olema kõige kõrgemal tasandil antud( selleks tasandks on ps andtud). Selleks et anda dekreeti peab olema volitus PS-s. Dekreete on 3 liiki: 1) dekreetseadused 2) erakorralised võib olla vastuolus seadusega 3) häda dekreedid - peab olema eriolukord või seisund (looduaõnnetus, epideemia või mni muu oht, mis eeldab mingisuhust käitmist. Võib olla vastuolus seadusega. Seadlusandlus õigus on Eestis EV Presidendil, peab olema kaks eeldust olema samaaehselt.
Legaaldefinitsioon puudub. Riigi- ja omavalitsusorganites teenistusse määramise käskkirjad. Valdavalt on käskkirjad internsed õigusaktid, st reguleerivad konkreetse asutuse või ametkonna seesmist tegevust. Juhend/instruktsioon/eeskiri jne. juriidiline jõud omistatakse käskkirjaga. Õigusaktide hierarhia printsiip on selles, et kõik madalamal seisvad õigusaktid peavad olema kooskõlas kõrgemalseisvate ülimusliku jõuga õigusaktidega (korrespondeeruma). Delegatsiooninorm e. volitusnorm on selline, millisega õigusakti andja delegeerib (volitab) teisele institutsioonile mingi õigusakti väljaandmise õiguse. Näit.: Ettevõtja tegutsemisloa annab välja kohalik omavalitsus Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras. Õigusakti kehtivus tähendab, et see akt on jõustunud ja seega muutunud täitmiseks kohustuslikuks kõikidele keda see puudutab. Kehtivuse eeltingimuseks on selle akti teatavakstegemine, st avaldamine. Täitmiseks kohustuslikud saavad olla üksnes avaldatud
§88. Määrus - Määrus on õigusakt, mille haldusorgan annab piiritlemata arvu juhtude reguleerimiseks. §89. Määruse õiguspärasus - (1) Määrus on õiguspärane, kui see on kooskõlas kehtiva õigusega, vastab vorminõuetele ja kui selle on seaduses ettenähtud korras volitusnormi alusel andnud volitusnormis nimetatud haldusorgan.(2) Määruse andmisele ei kohaldata käesoleva seaduse 1. osas sätestatut, välja arvatud 1. peatüki 1. ja 2. jao ning 3. peatüki sätted. §90. Volitusnorm - (1) Määruse võib anda ainult seaduses sisalduva volitusnormi olemasolul ja kooskõlas volitusnormi piiride, mõtte ja eesmärgiga. (2) Kohaliku elu küsimuse korraldamiseks võib kohaliku omavalitsuse organ anda määruse volitusnormita, välja arvatud juhul, kui seaduses on volitusnorm olemas. (3) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 ei kohaldata volitusnormita antud määruse kehtetuks tunnistamisel haldusorgani poolt. §91
Alamalolevad õigusaktid ei tohi olla vastuolus kõrgemalseisvate õigusaktidega. Kõige kõrgemal asetseb põhiseadus, siis järgnevad seadused, millega samal tasemel on vabariigi Presitendi seadlused, ja sisi tulevad täitevvõimu poolt vastu võetud määrused. Konstitutsioonilised seadused omavad suuremat tähtsust ja neid ei saa lihtseadustega muuta. 10) Määrusandlus, määruse vastuvõtmiseks on vajalik seadusega kehtestatud volitusnorm. Määrusandlus tähendab seadusandja poolt täitevvõimeule antud õigust vastu võtta üldakte. Põhimõte on vabastada Riigikogu vähetähtsate eelkõige tehniliste ja detailsete normide loomise kohustusest. Määrusandlust teostavad Vabariigi Valitsus ja ministrid. Määruse andmine on lubatud ainult seaduse alusel ja täitmiseks. Selleks peab olema seaduses volitusnorm. Määrusega saab reguleerida ainult neid küsimusi, millek svolitus on antud. 11)
viidatakse mitmele sättele või õigustloovale aktile, tuuakse viidatavad sätted või õigusloovad aktid ära loogilises järjekorras, kui see pole võimalik, siis kas numeratsiooni või kronoloo- gilises järjekorras. 4)Viitenormi sõnastamisel tuleb jälgida seda, kas viide on adresseeritud viidatava normi abstraktsele teokooseisule või õiguslikule tagajärjele või mõlemale korraga. *** Delegatsiooninormid- volitusnorm legislatiivfunkstiooni teostamiseks ehk volitus õigus- normide andmiseks. Spetsiaaldelegatsiooni normid ehk erivolitusnormid ja generaaldelegatsiooninormid ehk üldvolitusnormid. Üldvolitusnorm- volitus kestvaks määrusandluseks vastavas valdkonnas. KOV üksuste puhul, KOV üksuse autonoomia piires. 6. Õigustloova akti keel ja stiil. Terminoloogia õigusaktis. Õigustloova akti terminoloogia küsimused. Terminoloogia põhiprintsiibid. Õigustloova akti fraseoloogia
näinud. Kui kaevandusloale oleks lisatud lisatingimus, et kaevandamisluba hakkab kehtima juhul, kui detailplaneeringus viiakse sisse lubav muutus. - Kui seaduses on expressis verbis sätestatud kõrvaltingimuse lisamine. - Juhul, kui haldusakti andmine tuleb otsustada kaalutlusõiguse alusel. Haldusaktide õiguspärasus Seaduse reservatsiooniprintsiip nõuab, et haldustoimingu tegemiseks peab olemas olema volitusnorm. HMS § 54 – õiguspärasus haldusakti puhul – kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ja vastab vorminõuetele. Inimese põhiõigusi ja kohustusi võib piirata vaid seaduse alusel (põhiseadus), mistõttu koormavaid haldustoiminguid ei saa teha määruse vaid seadusega. Volitusnormi kooskõla PS-i ja EL-i õigusega. Tuleb kontrollida kas haldusakt on kooskõlas seadusnormidega. Tuleb jälgida, kas haldusakt jääb volitusnormi piiridesse.
[13], Target’i (2013, 38 miljoni inimese salasõnad) [14] ja paljude teistega. Kuna suurandmete kasutamist veel avastatakse ja tulemusi oodatakse nii ruttu kui võimalik, siis sageli unustatakse ära seaduslikud aspektid. Kusjuures ei pea näiteid väga kaugelt otsima, sest ka Eesti riik on sellega eksinud. Aastal 2005 tõi andmekaitseinspektsioon välja, et kuna nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduses oli volitusnorm nakkushaiguste registri asutamiseks väga avaralt sõnastatud, siis koguti registrisse infot mitte vaid epideemiliste nakkushaiguste kohta, vaid ka haiguste kohta, mis ei kvalifitseerunud epideemiliste ja eriti ohtlike hulka. Kusjuures hoiti andmeid isikustatud kujul ja kuulusid säilitamisele 75 aastaks. Muuhulgas oldi kriitilised ka sünniregistri ja veel mitme andmekogu suhtes. Sotsiaalministeerium põhjendas isikustatud andmete kogumist terrorismivastase võitlusega [15]
3.2. Õiguslikud eeldused haldusülesande üleandmiseks 17 Riigi- ja haldusõigus Sügis 2009 N. Parrest Halduslepingu saab sõlmida üksnes juhul, kui seaduses on sõnaselge volitusnorm. Kui volitusnorm puudub, saab sõlmida eraõigusliku lepingu. Seejuures tuleb silmas pidada, et täidetud oleksid HKS § 3 lõikes 4 sätestatud tingimused. Halduslepingu sõlmimiseks peab olema seaduslik alus; HKS § 3 lõiked 1 ja 2: „Kohaliku omavalitsuse üksuse, muu avalik-õigusliku juriidilise isiku, eraõigusliku juriidilise isiku […] või füüsilise isiku võib volitada riigi haldusülesannet täitma seadusega, seaduse alusel
tsiviilõigussuhtes. Haldusakt on õiguspärane kui: I. See on antud pädeva haldusorgani poolt II. See on antud seaduse alusel III. See on seadusega kooskõlas IV. See on proportsioonaalne V. See on ilma kaalutlusvigadeta VI. See on vorminõuetekohane Haldusakt kehtib kuni: • Kehtetuks tunnistamiseni • Või kuni kehtivusaja lõppemiseni Määrus on õiguspärane kui: I. See on kooskõlas kehtiva õigusega II. See on vorminõuetekohane III. On olemas volitusnorm (v.a. KOV väljaantava määruse puhul) Määrus kehtib kuni: • Tunnistatakse kehtetuks haldusorgani või Riigikohtu poolt • Kehtivusaja lõpuni • ...hakkab kehtima 3. päeval peale avaldamist 18. Riigivastutuse mõiste ja riigi poolt tekitatud kahju hüvitamise alused. Riigivastutus – vastutus avaliku võimu teostamisel tekkinud ebaõiglusest. Kui riik haldusmenetluse käigus rikub kodaniku õigusi, siis ta peab selles eest vastutama. Riik pole
Valitsuse määrused kehtivad, kui nad kannavad peaministri, asjaomase ministri ja riigisekretäri allkirja. Vabariigi Valitsus ja ministrid õigustatud andma intra legem (seadusi täpsustavaid) määrusi. Vabariigi Valitsuse ja ministrite õigus anda praeter legem määrusi on vaieldav. Siiski võib Riigikohtu seisukohtadest järeldada, et teatavatel juhtudel on lubatav praeter legem määrusi anda. Seadusega käsitlemata valdkonda reguleeriva määruse ehk praetar legem määruse volitusnorm peab sisaldama selget luba, et täitevvõim võib selle sätte alusel anda niisuguseid määrusi. Toimides praeter legem võtab valitsus üle osa seadusandja kompetentsist ning seda saab ta teha üksnes siis, kui seaduseandja on teda selleks expressis verbis volitanud. Contra legem määrustega muudetakse ja tühistatakse seadusi. Eestis on võimude lahususe põhimõttest tulenevalt contra legem määrused põhiseadusega välistatud.
praeter legem määrustega reguleerida valdkondi, mida põhiseaduse kohaselt tuleb reguleerida seadusejõuliste „õigusaktidega”.” Et valitsus saaks realiseerida oma määrusandlusõigust, peab seadus sisaldama vastava volituse (delegatsiooni). Sellele on juhtinud tähelepanu Riigikohus (RKPJKo 20.12.1996, 3-4-1-3-96): „Täitevvõimu üldaktide andmiseks peab seaduses olema vastavasisuline delegatsiooni- ehk volitusnorm. Selles normis täpsustatakse akti andmiseks pädev haldusorgan ning selle antava määrusandliku volituse selge eesmärk, sisu ja ulatus.” Vabariigi Valitsuse määrustega täpsustatakse ja konkretiseeritakse seaduste regulatsioone, et muuta seadused rakendatavaks. Valitsuse määrustele kirjutavad alla peaminister, asjaomane minister ja riigisekretär (§ 96 lg 3). Vabariigi Valitsus võib oma määrusega täpsustada valitsemisalade piire ja anda ühe või
praeter legem määrustega reguleerida valdkondi, mida põhiseaduse kohaselt tuleb reguleerida seadusejõuliste ,,õigusaktidega"." Et valitsus saaks realiseerida oma määrusandlusõigust, peab seadus sisaldama vastava volituse (delegatsiooni). Sellele on juhtinud tähelepanu Riigikohus (RKPJKo 20.12.1996, 3-4-1-3-96): ,,Täitevvõimu üldaktide andmiseks peab seaduses olema vastavasisuline delegatsiooni- ehk volitusnorm. Selles normis täpsustatakse akti andmiseks pädev haldusorgan ning selle antava määrusandliku volituse selge eesmärk, sisu ja ulatus." Vabariigi Valitsuse määrustega täpsustatakse ja konkretiseeritakse seaduste regulatsioone, et muuta seadused rakendatavaks. Valitsuse määrustele kirjutavad alla peaminister, asjaomane minister ja riigisekretär (§ 96 lg 3). Vabariigi Valitsus võib oma määrusega täpsustada valitsemisalade piire ja anda ühe või
(rahalised küsimused tuleb sätestada seadusega, mitte määrustega) Prioriteedi mõiste: - Kehtimise prioriteet mida kõrgemal astmel on norm hierarhias, seda tugevama õigusnormiga ta on ja murrab allpool olevad seadused - Rakendamise prioriteet millises järjekorras norme rakendatakse (alguses kõige spetsiifilisem seadus; kõige madalamal astmel olev norm; nt määrus; kehtestatud Haldusmenetluse seaduses (HMS) kui volitusnorm langeb ära, siis langeb ära ka määrus kehtivus pole automaatne); normi tuleb rakendada seda enam, mida madalamal astmel ta on Õiguskaitse: Põhielemendid: - Kohtutee garantii §15 (1) - Kohtuniku sõltumatus §146, 147 - Riigi vastutus §25 Igaühel on õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. Põhiseaduse kommentaar §15 (1) LOE JUURDE! 4
Haldusakt on õiguspärane kui: I. See on antud pädeva haldusorgani poolt II. See on antud seaduse alusel III. See on seadusega kooskõlas IV. See on proportsioonaalne V. See on ilma kaalutlusvigadeta VI. See on vorminõuetekohane Haldusakt kehtib kuni: · Kehtetuks tunnistamiseni · Või kuni kehtivusaja lõppemiseni Määrus on õiguspärane kui: I. See on kooskõlas kehtiva õigusega II. See on vorminõuetekohane III. On olemas volitusnorm (v.a. KOV väljaantava määruse puhul) 14 Määrus kehtib kuni: · Tunnistatakse kehtetuks haldusorgani või Riigikohtu poolt · Kehtivusaja lõpuni · ...hakkab kehtima 3. päeval peale avaldamist 27. Riigivastutuse mõiste ja kahju hüvitamise alused Riigivastutus vastutus avaliku võimu teostamisel tekkinud ebaõiglusest, kui riik haldusmenetluse käigus rikub kodaniku õigusi, siis ta peab selles eest vastutama, riik pole võimu positsioonil kodaniku suhtes.
II Vabariigi Valitsuse määrusandlus 1. pädevus, menetlus, vorm PS § 87 p.6 VVS §§ 26-29 HMS 6. ptk eriseadus 2. materiaalne õiguspärasus III Ministri määrusandlus 1. formaalne pädevus, menetlus, vorm PS § 94 lg 2 VVS §§ 50, 51, 53 lg 4, 7 HMS 6. ptk Eriseadus 2. materiaalne IV Määruse materiaalne õiguspärasus 1. volitusnorm intra legem (volitusnormiga vastu võetud) on vajalik PS § 3 lg 1 lause 1 alusel. Volitusnorm peab olema 2. vastavus formaalse seaduse materiaalsele raamile HMS § 90 §90. Volitusnorm (1) Määruse võib anda ainult seaduses sisalduva volitusnormi olemasolul ja kooskõlas volitusnormi piiride, mõtte ja eesmärgiga. 3. määrus peab vastama volitusnormi piiridele (määrus peab olema ka proportsionaalne,
II Vabariigi Valitsuse määrusandlus 1. pädevus, menetlus, vorm PS § 87 p.6 VVS §§ 26-29 HMS 6. ptk eriseadus 2. materiaalne õiguspärasus III Ministri määrusandlus 1. formaalne pädevus, menetlus, vorm PS § 94 lg 2 VVS §§ 50, 51, 53 lg 4, 7 HMS 6. ptk Eriseadus 2. materiaalne IV Määruse materiaalne õiguspärasus 1. volitusnorm intra legem (volitusnormiga vastu võetud) on vajalik PS § 3 lg 1 lause 1 alusel. Volitusnorm peab olema 2. vastavus formaalse seaduse materiaalsele raamile HMS § 90 §90. Volitusnorm (1) Määruse võib anda ainult seaduses sisalduva volitusnormi olemasolul ja kooskõlas volitusnormi piiride, mõtte ja eesmärgiga. 3. määrus peab vastama volitusnormi piiridele (määrus peab olema ka proportsionaalne,
KOVi läbiv tunnus on rahvavõim ehk demokraatia. Eristatakse riiklikke ja kogukondlikke küsimusi. Tänapäeva õigussüsteemis eelkäsitletud omavalitsusteooriaid puhtal kujul enam ei rakendata. Ka kehtiva PS puhul on tuvastatav mitmete omavalitsusteooriate süntees. 2. KOV universaalpädevus, enesekorraldusõigus ja selle piirangud. KOVü saab kohaliku elu küsimuse lahendamiseks anda määruse ka juhul, kui puudub seadusest tulenev volitusnorm. KOVü õigus otsustada, kas üldse, millal ja kuidas ta oma pädevusse kuuluvaid küsimusi lahendab. Kohaliku elu küsimuste iseseisev otsustamine tähendab, et volikogu liikmed saavad otsuseid langetada sõltumatult riigi keskvõimust ning seada esikohale kohalikud huvid. Enesekorraldusõiguse kitsendamine võib seisneda nt KOVü pädevuses olevate küsimuste ringi üldises kitsendamises, teatud küsimuse lahendamise ühekordses ülevõtmises riigi pädevusse, kõrgendatud avalikust
6 49 VVS §§ 26-29 HMS 6. ptk eriseadus 2. materiaalne õiguspärasus III Ministri määrusandlus 1. formaalne pädevus, menetlus, vorm PS § 94 lg 2 VVS §§ 50, 51, 53 lg 4, 7 HMS 6. ptk Eriseadus 2. materiaalne IV Määruse materiaalne õiguspärasus 1. volitusnorm intra legem (volitusnormiga vastu võetud) on vajalik PS § 3 lg 1 lause 1 alusel. Volitusnorm peab olema 2. vastavus formaalse seaduse materiaalsele raamile HMS § 90 §90. Volitusnorm (1) Määruse võib anda ainult seaduses sisalduva volitusnormi olemasolul ja kooskõlas volitusnormi piiride, mõtte ja eesmärgiga. 3. määrus peab vastama volitusnormi piiridele (määrus peab olema ka proportsionaalne,
HMS 6. ptk 50 eriseadus 2. materiaalne õiguspärasus III Ministri määrusandlus 1. formaalne pädevus, menetlus, vorm PS § 94 lg 2 VVS §§ 50, 51, 53 lg 4, 7 HMS 6. ptk Eriseadus 2. materiaalne IV Määruse materiaalne õiguspärasus 1. volitusnorm intra legem (volitusnormiga vastu võetud) on vajalik PS § 3 lg 1 lause 1 alusel. Volitusnorm peab olema 2. vastavus formaalse seaduse materiaalsele raamile HMS § 90 §90. Volitusnorm (1) Määruse võib anda ainult seaduses sisalduva volitusnormi olemasolul ja kooskõlas volitusnormi piiride, mõtte ja eesmärgiga. määrus peab vastama volitusnormi piiridele (määrus peab olema ka proportsionaalne, 3.
peavad olema ustavad põhiseaduslikule korrale, siis Eestis alaliselt asuvad jt. välismaalased peavad järgima põhiseaduslikku korda. 21.Õiguste ja vabaduste piirangud. PS §10 ja 11 kohaselt ei tohi õiguste teostus piirata teise isiku vabadusi, piirata saab õigusi ja vabadusi ainult kooskõlas põhiseadusega, piiragud ei tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. Seadusandlikult saab õiguseid piirata ainult siis, kui põhiseaduses selleks vajalik volitusnorm sisaldub. 22.Kodakondsuse mõiste. Kodakondsuse omandamise viisid. Kodakondsuse saamise ja kaotamise tingimused ja kord. Kodakondsus on õiguslik side riigiga, mis tagab riigi kaitse nii riigi siseselt kui selle väliselt. Eestis kodakondsus PS §8 kohaselt on see rajatud kodakondsuse omandamisele sünniga Eesti Vabariigi kodanikest vanemaist. Kodakondsus omandatakse sünniga kodakondsust omavaist vanemaist või
statuudiks või riiklike ül-te täitmiseks antavaks määruseks. Statuudid: PS § 154 lg 1. KOV-l statuudiõ kohaliku elu küsimuste ainuvastutavaks regul- ks. Statuudiõ-ks on tema õ kehtestada talle õiguslikult antud autonoomia raames oma terr- l elavatele või asuvatele isikutele õigusnorme. Kohaliku elu küs-s võib volikogu või valitsus anda määruse erivolitusnormita, va, kui seaduses on volitusnorm olemas. o Antud selleks, et arvestada erinevaid olukordi ja majanduslikke võimalusi KOV üksustes ning aktiviseerida ühiskondlikke jõude vastavate küs-te ainuvastutava regul eesmärgil. Statuudi andmine vabastab samal ajal seadusandja vajadusest detailselt regul kohalikku elu, mille üksikasju ta ei tunne. Vähendab distantsi normiloojate ja -adressaatide vahel.
täitmiseks. Legislatiivaktid, millega eksekutiivvõim on volitatud rakendama kehtivat seadust, see konkretiseerib rakendatava seaduse norme ning peab olema nendega kooskõlas. Need määrused võivad seaduse regulatsioone üksnes täpsustada. Intra legem määruses ei tohi olla ühtegi normi, mis ei ole kooskõlas rakendatava seadusega; Intra legem määruste andmiseks peab olema erivolitus, mis peab sisalduma mõnes seaduses. Seaduses ei või lihtsalt olla volitusnorm, vaid olema koos täpsusustega: volituse sisu (reguleerimise ese) volituse eesmärk volituse ulatus. Delegatsiooninormid, mis sisalduvad seaduse lõpus on vastuolus Põhiseadusega (nt seaduse lõpus norm, et selle seaduse kohaldamist reguleerib VV oma määrustega). 2. Praeter legem määrused haldusaktid, mis reguleerivad valdkondi, mida seadusega pole käsitletud ehk siis, mida antakse suhete reguleerimiseks, mis on seni seaduse poolt reguleerimata
Teatud tähendus võib olla erista KOV otsustamispädevust ja küsimusega tegelemise pädevust (õigust seisukohavõtuks). Avaliku ülesande kuuluvuse küsimuse lahendamine on suhteliselt lihtne juhul, kui PS-e või seadusega on see ühemõtteliselt ja konkreetselt kindlaks määratud. Mõeldav on ka variant, kus riik määratleb teatud küsimuse kohaliku elu küsimusena. Tavaliselt tekkivad probleemid nn segavaldkondades. Segavaldkonna puhul on oluline silmas pidada, et volitusnorm seaduses KOV-le mingi kohaliku korra või eeskirja kehtestamiseks (määrusandlus) ei tähenda veel seda, nagu võiks KOV ignoreerida PS norme (nt põhiõiguste ja -vabaduste kohta) ja seadustes sisalduvaid norme, mis sätestavad ühe või teise küsimuse reguleerimise riigiorgani, mitte aga KOV organi õigusaktiga. 1
ratifitseerimine, konkreetse aasta riigieelarveseadus) Seadlus õigusnorme annab Vabariigi President (PS § 109). Juriidiline jõud võrdne seadusega. Lubatud ainult siis, kui Riigikogu ei saa kokku tulla ja seadluse andmiseks on edasilükkamatud riiklikud vajadused. Piirang PS § 104 seadused, riiklikud maksud, riigieelarve Määrus täitevvõimu õigustloovad aktid Formaalsest seadusest tulenev volitus (volitusnorm) Üldine regulatsioon (piiritlemata arvu juhtumid) Peab sisaldama õigusnorme Suunatud üldsusele Annab: Vabariigi Valitsus, minister Kohaliku omavalitsuse määrused (statuut) Volikogu, Valitsus (KOKS § 7) Sisaldama õigusnorme Autonoomia piires KOV määrused riiklike ülesannetee täitmiseks Seaduses sisalduv volitusnorm Tavaõigus Pikaajaline Kõik oleks veendunud Peab olema kujunenud teatav norm (peab olema seadusesarnaselt reguleeritud) Kohtunikuõigus
trahvide või lõivude kehtestamiseks. 3. Määrustega ei saa reguleerida küsimusi, mis PS kohaselt tuleb reguleerida kvalifitseeritud häälteenamust nõudva seadusega. 4. Kõik riigi seisukohast olulised otsused tuleb reguleerida seadusega. Määrusandluseks vajalik volitus Määruse andmine on lubatud ainult seaduse alusel ja täitmiseks. See tähendab, et määruse andmiseks, peab eksisteerima seaduses delegatsiooni- ehk volitusnorm. Kui määrusandluseks on täidesaatvat võimu volitatud, on peamine nõudmine täidesaatva võimu tegevusele see, et volitusest üle ei astutaks. Riigikohtu poolt seatud küllaltki rangeid nõudmisi pehmendavad mitmed asjaolud: 1. Volituse umbmäärasus ei too iseenesest kaasa selle põhiseadusevastasust. 2. Riigikohus on mõningatel juhtudel pehmendanud nõudeid volitusnormi ulatusele. 3. Ranged nõudmised ei kehti volitusnormidele omavalitsuste puhul. 4
Määrusi andes teostavad Vabariigi Valitsus ja ministrid sisuliselt seadusandlikku funktsiooni. Määrusandlusõiguse eesmärgiks on vähendada seadusandja koormust ja anda normide tehniline detailiseerimine üle valitsusele, et tagada seeläbi paindlik haldustegevus ning vältida seaduste ülekoormamist tarbetute üksikregulatsioonidega 83. Mis on delegatsiooninorm? Õiguse teooria kohaselt peab täitevvõimu üldakti andmiseks olema seaduses vastavasisuline delegatsiooni- ehk volitusnorm. Selles normis täpsustatakse akti andmiseks pädev haldusorgan ning talle antava määrusandliku volituse selge eesmärk, sisu ja ulatus. Peale selle võib seaduse delegatsioonisäte kehtestada ka muid norme täitevvõimu kohustamiseks või tema legislatiivfunktsiooni piiramiseks. Volituse eesmärgi, sisu ja ulatuse sätestamine seaduses on vajalik selleks, et igaüks saaks aru, missugust halduse üldakti tohib anda. 84
Tammiku kolleegide tagasisidesid, tema poolt väljastatud akte ning andsid talle ka võimalust puudusi parandada selleks, et ta jääks oma ametile. Ärakuulamispõhimõte: on täidetud, kuna M.Tammik esitas vastuväiteid ning andis ka seletusi miks niisugune situatsioon üldse algust sai. Teavitamiskohustus:HMS § 40 lg 1- on täidetud. Selgitamiskohustus:on täidetud, sellega ei esine probleeme. 3. Vorminõuded Õiguslik alus ehk volitusnorm: on olemas (ATS § 92 lg 1) Põhjenduskohustus (HMS § 56 lg 1): täidetud. On aru saada, mis põhjuste alusel on riigi peaprokuröri resolutsioon tehtud. Selgus ( HMS § 55 lg 1): riigi peaprokuröri resolutsioon on ka selge ja üheselt mõsitetav. Vahekokkuvõte:riigi peaprokuröri haldusakt on formaalselt õiguspärane. II. Materiaalne õiguspärasus M
teatavatel juhtudel on lubatav praeter legem määrusi anda. Tulenevalt võimude lahususe põhimõttest, mille kohaselt legislatiivfunktsiooni teostamine kuulub seadusandja pädevusse, on seaduse reguleerimiseseme raamest väljunud halduse üldakt praeter legem või contra legem määrus. Riigi põhiseadusest võib tuleneda seadusandja õigus seadusega volitada haldusorganit andma praeter legem määrust. Seadusega käsitlemata valdkonda reguleeriva määruse ehk praetar legem määruse volitusnorm peab sisaldama selget luba, et täitevvõim võib selle sätte alusel anda niisuguseid määrusi. Toimides praeter legem võtab valitsus üle osa seadusandja kompetentsist ning seda saab ta teha üksnes siis, kui seaduseandja on teda selleks expressis verbis volitanud." Contra legem määrused - Contra legem määrusi Vabariigi Valitsus ja ministrid anda ei tohi. Contra legem määrustega muudetakse ja tühistatakse seadusi. Eestis
See tähendab seda, et haldus tohib tegutseda ainult siis, kui selleks on seaduse volitus. Esitab haldusele täiendava nõude. Kui seaduse ülimuslikkus nõuab halduselt seaduse täitmist ja keelab sellest üle astuda, siis seaduslik alus nõuab lisaks halduse tegevuse jaoks seaduse volitust. Oluline on see, et pädevusnormist ei saa tuletada volitusnormi. Hiljem tuleb ka juttu haldusõiguse pädevusest. Kui vastav volitusnorm puudub või on niivõrd ebaselge ja puudulik, et ei võimalda õiguskorraga kooskõlas olevat põhjendust, ei tohi haldusõigus ka tegutseda, et lünki täita. Halduse puhul võib teha üksnes seda, mis on lubatud. Üldiselt kehtib seaduse reservatsiooni printsiip formaalsete seaduste mõttes. Võivad olla ka teatud erandid. Tuleneb ka teistest põhiseaduse printsiipidest. Täiendavad nõuded:
korralduse küsimustest (paragr 113): · Rehabilitatsiooniteenuse eesmärk · Õigustatud isikud · Reh.teenuse osutajad asutused, haldusleping · Reh.teenuse taotlemine · Osutamine ja järjekord · Tegutsemine reh.asutusena · Reh.meeskonna koosseis · Reh.plaani koostamine 23 · Majutusteenus · Vaide esitamine · Volitusnorm Vabariigi Valitsustele teenuste loetelu, piirhindade kehtestamiseks ning Sotsiaalministrile taotluse,suunamiskirja, arvevormi jm vormide kehtestamiseks - PORTFOOLIOSSE. Riiklikult finantseeritud reh.teenus: ...on sotsiaalteenus, mille eesmärk on parandada inimese iseseisvat toimetulekut, suurendada ühiskonda kaasatust ja soodustada töötamist või tööle asumist (SHS). Alaeesmärgid:
107 lg 2) 2. Resolutsiooni selgus (HMS § 55 lg 1) 3. Põhjendamine (HMS § 56 ja § 108) Pädvus-, menetlus- ja vorminõuete järgmise korral on halduse tegevus formaalselt õiguspärane, vastasel juhul formaalselt õigusvastane. IV. Sisuline õiguspärasus (HMS § 51, § 89, § 100 ja § 107 lg 1) 1. Kooskõla seadusega 2. Õiguslik alus (määruste puhul volitusnorm) a) Vastavus õiguslikule alusele b) Õigusliku aluse kehtivus ja põhiseaduspärasus 2 Menetlusõigusi ja -nõudeid on muidugi märksa enam: selgitamiskohustus, juurdepääsuõigus dokumentidele. Kaasuse lahendamisel seminaris ja eksamil tuleb piirduda vaid peamise menetlusõigusega, s.o ärakuulamisega. Muud menetlusõigused suuresti ongi suuresti abistava iseloomuga ärakuulamise suhtes. 3
107 lg 2) 2. Resolutsiooni selgus (HMS § 55 lg 1) 3. Põhjendamine (HMS § 56 ja § 108) Pädvus-, menetlus- ja vorminõuete järgmise korral on halduse tegevus formaalselt õiguspärane, vastasel juhul formaalselt õigusvastane. IV. Sisuline õiguspärasus (HMS § 51, § 89, § 100 ja § 107 lg 1) 1. Kooskõla seadusega 2. Õiguslik alus (määruste puhul volitusnorm) a) Vastavus õiguslikule alusele b) Õigusliku aluse kehtivus ja põhiseaduspärasus 3. Diskretsioonivigade puudumine3 a) Diskretsiooni piiride ületamine 2 Menetlusõigusi ja -nõudeid on muidugi märksa enam: selgitamiskohustus, juurdepääsuõigus dokumentidele. Kaasuse lahendamisel seminaris ja eksamil tuleb piirduda vaid peamise menetlusõigusega, s.o ärakuulamisega.
täitevvõim ei saa praeter legem määrustega reguleerida valdkondi, mida põhiseaduse kohaselt tuleb reguleerida seadusejõuliste "õigusaktidega"." Et valitsus saaks realiseerida oma määrusandlusõigust, selleks peab seadus sisaldama vastava volituse (delegatsiooni). Sellele on juhtinud tähelepanu Riigikohus (RKPJKo, 20.12.1996): "... Täitevvõimu üldaktide andmiseks peab seaduses olema vastavasisuline delegatsiooni ehk volitusnorm. Selles normis täpsustatakse akti andmiseks pädev haldusorgan ning selle antava määrusandliku volituse selge eesmärk, sisu ja ulatus." Vabariigi Valitsuse määrustega täpsustatakse ja konkretiseeritakse seaduste regulatsioone, et muuta seadused rakendatavaks. Valitsuse määrustele kirjutavad alla peaminister, asjaomane minister ja riigisekretär (§ 96 lg 3). 134. Kellel on õigus algatada põhiseaduse muutmist?
E-s andis Rkogu juhatus 1930ndate a-te maj.kriisi ajal riigivanemale õ-e anda ma.küs-tes s-e jõuga dekreete - seda põhjusel, et parlament sisevastuolude tõttu polnud enam suuteline operatiivselt s-i vastu võtma. Riigivanemale sellise dekreediõiguse andmine oli vastuolus 1920. aasta PSga. 1933. aastal tehtud PSe muudatused seadustasid riigivanema dekreediõiguse. Praegu võib E valitsus üldaktina anda ainult nn. intra legem määrusi, seda ainult siis, kui seaduses on vastav volitusnorm. (Intra legem määrus -- seadust täpsustav määrus.) Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi mitmes otsuses on märgitud, et E VV ei saa anda contra legem määrusi ja praeter legem määrusi. (Praeter legem määrus -- antakse valdkonnas, mida peaks reguleerima seadus; ta asendab seadust.) Täitevvõimu aktid riigiõiguse vallas on vältimatud sellistes olukordades, kus on seadusandluses vaja kiiresti relaveerida, nt. sõja ajal
annaabi.ee 
