Kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures laps elab. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse vanema nõudel kohus (perekonnaseadus §51). (1) Lapsest lahus elaval vanemal on õigus lapsega suhelda. Vanem, kelle juures laps on, ei või takistada teist vanemat lapsega suhtlemast. (2) Kui vanemad ei ole kokku leppinud, mil viisil lahus elav vanem võtab osa lapse kasvatamisest ja temaga suhtlemisest, lahendab vaidluse eestkosteasutus või vanema nõudel kohus (perekonnaseadus §52). 1.2 Lapse äravõtmine vanemalt (1) Ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel võib kohus otsustada võtta lapse ühelt või mõlemalt vanemalt ära vanema õiguste äravõtmiseta, kui last on ohtlik jätta vanemate juurde. (2) Kui lapse jätmine vanema juurde ohustab lapse tervist või elu, võib eestkosteasutus lapse vanemalt ära võtta enne kohtuotsust. Sellisel juhul peab
Vanemal ei ole õigust last tagasi saada, kui lapse üleandmine on ilmselt vastuolus lapse huvidega. (4) Vanem ei või vanema õigusi teostada vastuolus lapse huvidega. 17) (1) Ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel võib kohus otsustada võtta lapse ühelt või mõlemalt vanemalt ära vanema õiguste äravõtmiseta, kui last on ohtlik jätta vanemate juurde. (2) Kui lapse jätmine vanema juurde ohustab lapse tervist või elu, võib eestkosteasutus lapse vanemalt ära võtta enne kohtuotsust. Sellisel juhul peab eestkosteasutus 10 päeva jooksul esitama kohtusse lapse äravõtmise või vanema õiguste äravõtmise nõude. (3) Kui lapse äravõtmisel vanemalt jääb laps ilma vanemlikust hoolitsusest, korraldab lapse elu eestkosteasutus. (4) Lapse äravõtmise põhjuste äralangemisel võib kohus vanema nõudel otsustada laps tagasi anda. 19) Abikaasad on vastastikku kohustatud perekonda ülal pidama. Abielu ajalon abikaasa
otsustamiseni. -Last vib lapsendada vanemate nusolekuta, kui neilt on vanema igused ra vetud. Lapse nusolek -Vhemalt 10-aastast last vib lapsendada tema nusolekul. Arvestada tuleb ka noorema kui 10-aastase lapse soovi, kui lapse arengutase seda vimaldab. -Last vib lapsendada tema nusolekuta, kui laps enne lapsendamist elas lapsendaja perekonnas ega tea, et lapsendaja ei ole tema vanem. 19.)-Eestkostet teostab kohtu poolt mratud eestkostja. Ettepaneku isiku mramiseks eestkostjaks teeb eestkosteasutus. -Isikut vib eestkostjaks mrata ksnes tema kirjalikul nusolekul. -Eestkostja valikul tuleb arvestada isiku omadusi ja vimeid eestkostja kohustuste titmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle le eestkoste seatakse. -Eestkostja mramisel arvestatakse vhemalt 10-aastase lapse vi piiratud teovimega isiku soovi. Arvestada tuleb ka noorema kui 10-aastase lapse soovi, kui lapse arengutase seda vimaldab. -Kuni eestkostja mramiseni tidab eestkostja lesandeid eestkosteasutus. 20
vastuolus lapse huvidega. ● Vanem ei või vanema õigusi teostada vastuolus lapse huvidega. 17. Lapse äravõtmine vanemalt: ● Ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel võib kohus otsustada võtta lapse ühelt või mõlemalt vanemalt ära vanema õiguste äravõtmiseta, kui last on ohtlik jätta vanemate juurde. ● Kui lapse jätmine vanema juurde ohustab lapse tervist või elu, võib eestkosteasutus lapse vanemalt ära võtta enne kohtuotsust. Sellisel juhul peab eestkosteasutus 10 päeva jooksul esitama kohtusse lapse äravõtmise või vanema õiguste äravõtmise nõude. ● Kui lapse äravõtmisel vanemalt jääb laps ilma vanemlikust hoolitsusest, korraldab lapse elu eestkosteasutus. ● Lapse äravõtmise põhjuste äralangemisel võib kohus vanema nõudel otsustada laps tagasi anda.
dokumente ja informatsiooni tema sobivuse hindamiseks. Füüsilisest isikust eestkostjaks ei või olla: 1.alaealine; 2.piiratud teovõimega isik; 3.isik,kellelt on vanema hooldusõigus täielikult või osaliselt ära võetud või kes on varem rikkunud eestkostja kohustusi; Avalduse esitamisel hagita perekonnaasjas ja piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramise asjas tasutakse riigilõivu 12,78 eurot (Riigilõivuseadus § 57 lg 3) Riigilõivu tasumisest on vabastatud eestkosteasutus alaealisele isikule eestkostja määramise avalduse esitamisel; Seega soovitan teha koostööd lapse elukohajärgse valla- või linnaosavalitsusega või pöörduda dokumentide vormistamisel abi saamiseks individuaalsele õigusnõustamisele. Seda on võimalik soodsalt teha Eesti Õigusbüroos, registreerudes veebileheküljel http://www.juristaitab.ee/et/form/registreeri. Vastas Tiina Mölder Eesti Õigusbüroo OÜ jurist
Lahutuse või lahkumineku puhul on oluline kindlaks määrata, kas lapsed elavad ühe lapsevanemaga või vaheldumisi mõlemaga. Teie ja teie endine partner võite proovida kokkuleppele jõudmist. Lapsest lahus elaval vanemal on õigus lapsega suhelda. Vanem, kelle juures laps on, ei või takistada teist vanemat lapsega suhtlemast. Kui vanemad ei ole kokku leppinud, mil viisil lahus elav vanem võtab osa lapse kasvatamisest ja temaga suhtlemisest, lahendab vaidluse eestkosteasutus või vanema nõudel kohus. Olukorras, kus tegemist on rohkem kui ühe riigiga (nt kui lapsevanemad ei ela ühes ja samas riigis), vastutab kohus, mis asub kõige lähemal lapse alalisele elukohale, vanemlikku vastutust käsitlevate juhtumite menetlemise eest. Asjaomasel protsessil analüüsitavad küsimused (kes saab hooldusõiguse, otsustab haridusküsimuste üle, haldab lapse vara jne) ning otsuse praktilised tagajärjed (ühine või
sotsiaaltöötajatel puudub vajalik väljaõppe õiguslikes küsimustes, eestkostetavate elukorralduse ja ravi osas. KOVid et taha enda peale võtta eestkoste kohustused, kuna arvavad, et nende õlgade peale jääb eestkostetavale teenuste eest maksmine ja eestkostetava tekitatud materiaalse kahju kolmandatele isikutele hüvitamine. Tegelikult on eestkostja põhiline eesmärk hoolitseda selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid. 3.Missugune omavalitsus on eestkosteasutus. Eestkostja ülesandeid peab täitma eestkostet vajava isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgne valla- või linnavalitsus, mitte aga omavalitsus, mille territooriumil isik viibib erihoolekandeteenuse saamise ajal. Autor kirjutab ka kuna ja kuidas algatatakse elukoha aadressi kandmist ja muutmist. 4.Lapse ja täiskasvanu eestkostet vajavat isiku eestkostja määramise tähtajad. Laps vajab seaduslikku esindamist kohe järgmisest päevast ja see ülesanne lasub enne
- vanemad, kes on saanud Eesti kodakondsuse peale lapse sündi - üks vanem, kes on saanud Eesti kodakondsuse peale lapse sündi, kokkuleppel Eesti kodakondsust mitteomava vanemaga (kokkuleppe saab sõlmida Prefektuuri Kodakondsus- ja Migratsioonibüroo teeninduses kohapeal) - vanem, kes on saanud Eesti kodakondsuse peale lapse sündi ja kasvatab last üksi - Eesti kodakondsust omav eestkostja või eestkosteasutus, kui lapse vanemad on surnud, teadmata kadunud, piiratud teovõimega või neilt on võetud vanemlikud õigused - vanemad (või üks vanem kokkuleppel teise vanemaga või last üksi kasvatav vanem) kui nad taotlevad endale samaaegselt Eesti kodakondsust - vanemad (või last üksi kasvatav vanem), kes ei oma ühegi riigi kodakondsust ja on elanud Eestis seaduslikult vähemalt 5 aastat. (Eesti Politsei- ja Piirivalveameti andmed) 3.
paigutamisega; · pärast hoolduse lõppu aitab sotsiaaltalitus last järelhoolduse teel eluprobleemide lahendamisel. Kui selgub, et lapse huvides on teda ohtlik jätta vanemate juurde, võib ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel kohus otsustada võtta ära vanemlikud õigused ühelt või mõlemalt vanemalt. Kui lapse äravõtmisel vanemalt jääb laps ilma vanemlikust hoolitsusest, korraldab lapse elu eestkosteasutus. Eestkoste Eestkoste on isik või asutus, kes seatakse lapse kasvatamiseks, tema eest hoolitsemiseks ning tema isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks. Eestkoste asutuseks on tavaliselt kohalik omavalitsus. Eestkoste seatakse lapse üle, kelle vanemad on surnud, tunnistatud teadmata kadunuks või kelle vanematelt on vanema õigused ära võetud. Eestkoste võidakse seada ka lapse üle, kes on muudel põhjustel jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest
antakse eesnimi vanemate kokkuleppel, kokkuleppe puudumisel aga määrab lapsele eesnime eestkoste- ja hooldusorgan; isanimi antakse lapsele isa eesnime järgi, mõnedel juhtudel ema ütluse järgi. [4] 1. jaanuaril 1995. aastal jõustunud Eesti Vabariigi Perekonnaseadus nimede valikut väga kitsalt ei piira. See sätestab, et lapsele pannakse eesnimi vanemate kokkuleppel; surnult sündinud lapsele eesnime panemine ei ole kohustuslik; vanemate kokkuleppe puudumisel otsustab eestkosteasutus, kumma vanema pakutud eesnimi lapsele pannakse; lapsele ei või panna eesnime, mis ei ole kooskõlas heade kommete ja tavadega; lapsel võib olla mitte enam kui kolm eesnime või üks kahekordne eesnimi. [4] 2.2. Lapsele nime andmine Lapsele antakse eesnimi vanemate kokkuleppel või tema ainsa vanema ettepanekul. Kui lapse hooldusõigus kuulub ainult ühele vanematest, antakse lapsele eesnimi tema ettepanekul. Kui kokkulepet ei ole või ettepanekut ei tehta, otsustab eestkosteasutus,
Passi saamiseks võib taotluse esitada iga 15- aastaseks saanud Eesti kodanik. Alla 15-aastane Eesti kodanik võib saada passi, kui ta sõidab välismaale eraldi oma vanematest või koos vanemaga, kelle passi tema andmeid pole kantud. 15-aastasele ja vanemale Eesti kodanikule antakse pass üldjuhul 10 aastaks, alla 15- aastastele lastele kuni 5 aastaks. Eesti kodaniku pass on 32-leheküljeline. Alla 15- aastase kodaniku passi taotleb lapsele tema vanem, eestkostja või eestkosteasutus Riigikogu Aastal 1992, kui oli möödunud pool sajandit okupatsiooni ja Eesti oli taasiseseisvunud, toimusid Riigikogu valimised, mille aluseks oli 1992. aasta suvel vastuvõetud põhiseadus. Praegune Riigikogu koosseis valiti 1999. aasta 7. märtsil. Põhiseadus sätestab, et Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu Riigikogu valimisega.
saanud last. Kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama. 1.2. Elatis lapsele Kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kohus võib elatise suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse,
vajava isiku kohta, on kohustatud sellest teatama eestkosteasutusele eestkostet vajava isiku elukoha järgi (Kaseoja 1997). Eksisteerib mitmeid põhjusi, millal saab määrata eestkostjaks teist isikut peale vanemate, sõltumata sellest kas vanemad on olemas või ei ole (Uord 1995). Eestkoste seadmise otsustab kohus eestkosteasutuse avalduse alusel. Eestkoste seadmise otsustamiseks vajalikud andmed kogub ja valmistab ette eestkosteasutus. Eestkostet korraldab eestkosteasutus. Eestkoste seatakse eestkostet vajava isiku elukoha järgi. Eestkostet teostab kohtu poolt määratud isik - eestkostja. Ettepaneku isiku määramiseks eestkostjaks teeb eestkosteasutus. Isikut võib eestkostjaks määrata üksnes tema kirjalikul nõusolekul. Eestkostja valikul tuleb arvestada isiku omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle üle eestkoste seatakse (justiitsministeerium 2004). Hoolduspere
Tööleht nr 1 Küsimused Mis on õigus? Kuidas tekkis õigus? Õiguseks nimetatakse ühiskonnas kehtivate ettekirjutuste ja käitumisnormide kogumit /see definitsioon on eelkõige mandri-euroopa õiguskultuuri järgi/ . Ürgühiskonnas kirjapanemata kombe- e. tavaõigus, ühesugused õ. normid levinud sugukonniti. Õ arenes Vana-Idamaade riikide ja kõrgtsivilisatsiooni kujunedes. Tuntud vanaaja õigusmälestised *kuningas Hammurabi seaduste kogu (18. saj. eKr, kivitahvlile raiutud); *Antiik-Kreekas Soloni seadustekogu; *Platoni ja Aristotelese õigusfilosoofia. Vanaaja tsivilisatsioonile iseloomulik taliooniprintsiip (silm silma, hammas hamba vastu tekitada kurjategijale samasugust kahju kui tema tekitas). Mis on õigussüsteem ja millisesse õigussüsteemi kuulub Eesti õigussüsteem? Õigussüsteemiks nimet. teatud kindlas ühiskonnas kehtivaid õigusnorme, mis moodustavad omavahel haakuva terviku. Riikide õigussüsteemid küll erinevad, ...
- lapsi, kelle vanemad on eeskosteasutusele andnud kirjaliku nõusoleku lapsendamiseks. (Perekonnaseadus, 1994: §78) Eestkoste. EV perekonnaseaduse järgi kuulub eestkostjale nii lapse isikuhooldus- kui ka varahooldusõigus. Eestkoste seatakse lapse üle, kelle vanemad on surnud, tunnistatud teadmata kadunuks või teovõimetuks või kellelt on vanemlikud õigused ära võetud. Eestkostet teostab kohtu poolt määratud eestkostja, kelle isiku kohta teeb ettepaneku eestkosteasutus. Lapse eestkostja on tema seaduslik esindaja, kes on kohustatud hoolitsema lapse kasvatamise ja ülalpidamise eest. Eestkostja on kohustatud andma eestkosteasutusele aru eestkostja ülesannete täitmise kohta. (Perekonnaseadus, 1994: §172) Hooldamine perekonnas on isiku hooldamine sobivas perekonnas, kelle liikmete hulka ta ei kuulu. Hooldamine perekonnas toimub valla- või linnavalitsuse ja hooldamisele võtja vahel sõlmitud kirjaliku lepingu alusel
Kuidas klubil on võimalus oma huvide kaitseks protsessi sekkuda? Klubil õigus esitada TsMS § 212 alusel esitada antud asjas iseseisva nõudega kolmanda isikuna hagi mõlema poole vastu, § 212 lg 2. tulenevalt on tal hageja õigused ja kohustused. 6. Anna Koskla esitas kohtusse avalduse, milles palus tuvastada fakti, et surnud Ants Parik, kellega ta polnud seaduslikus abielus, tunnistas eluajal end avaldaja lapse isaks ja pidas last ülal. Kohtumäärusega kaasati ka eestkosteasutus ning Ants Pariku endine abikaasa ja täisealine tütar. Kas kohus talitas õigesti? Avalduse nõue pole päris õige- saab esitada avalduse hagita perekonnaasjade menetluses põlvnemise tuvastamiseks isikust pärast tema surma- menetlusnormid TsMS § 579-583. Hagita asjades kaasatakse menetlusse asjast puudutatud isikutena kõik, kes on asjast huvitatud või kuidagi puudutatud ning seaduses ette nähtud juhtudel ka eestkosteasutus-TsMs § 198 lg.1 p.2 ja lg. 2
perekonnaseisuameti ametnik, prokurör või muu ametiisik, kellel on andmeid eestkostet vajava isiku kohta, on kohustatud sellest teatama eestkosteasutusele eestkostet vajava isiku elukoha järgi. § 93. Eestkoste seadmine ja korraldamine (1) Eestkoste seadmise otsustab kohus eestkosteasutuse või isiku, kelle üle eestkoste seatakse, avalduse alusel. (2) Eestkoste seadmise otsustamiseks vajalikud andmed kogub ja valmistab ette eestkosteasutus. (3) Eestkostet korraldab eestkosteasutus. § 94. Eestkoste seadmise koht Eestkoste seatakse eestkostet vajava isiku elukoha järgi. § 95. Eestkostja (1) Eestkostet teostab kohtu poolt määratud eestkostja. Ettepaneku isiku määramiseks eestkostjaks teeb eestkosteasutus. (2) Isikut võib eestkostjaks määrata üksnes tema kirjalikul nõusolekul.
kohustatud sellest teatama eestkosteasutusele eestkostet vajava isiku elukoha järgi. 10 § 93. Eestkoste seadmine ja korraldamine (1) Eestkoste seadmise otsustab kohus eestkosteasutuse või isiku, kelle üle eestkoste seatakse, avalduse alusel. (2) Eestkoste seadmise otsustamiseks vajalikud andmed kogub ja valmistab ette eestkosteasutus. (3) Eestkostet korraldab eestkosteasutus. § 94. Eestkoste seadmise koht Eestkoste seatakse eestkostet vajava isiku elukoha järgi. § 95. Eestkostja (1) Eestkostet teostab kohtu poolt määratud eestkostja. Ettepaneku isiku määramiseks eestkostjaks teeb eestkosteasutus. (2) Isikut võib eestkostjaks määrata üksnes tema kirjalikul nõusolekul. (3) Eestkostja valikul tuleb arvestada isiku omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle üle eestkoste seatakse.
(2) Täisealist isikut ei või lapsendada. Lapsendajaks võib olla vähemalt 25-aastane isik, kes on suuteline lapsendatavat kasvatama, tema eest hoolitsema ja teda ülal pidama. Kohus võib lubada lapsendajaks olla ka nooremal täisealisel isikul. Lapsendamise otsustab kohus lapsendada sooviva isiku avalduse alusel. Lapsendamise otsustamisel kaasab kohus protsessi eestkosteasutuse arvamuse andmiseks. Lapsendamise otsustamiseks vajalikud andmed kogub ja valmistab ette eestkosteasutus kohtu korraldusel 14.Eestkoste ja hooldus. eestkoste sisu 1) Eestkoste seatakse lapse kasvatamiseks, tema isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks. (2) Eestkoste seatakse lapse üle, kelle vanemad on surnud, teadmata kadunud või piiratud teovõimega või kelle vanematelt on vanema õigused ära võetud. (3) Eestkoste võidakse seada ka lapse üle, kes on muudel põhjustel jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest.
siis, kui ilmneb, et on rikutud käesoleva seaduse § -des 74-76 ja 78-82 sätestatud tingimusi, samuti kui lapsendamine oli näilik. Kohus võib lapsendajalt ära võtta vanema õigused käesoleva seaduse § -s 54 sätestatud alustel või lapse lapsendajalt ära võtta vanema õiguste äravõtmiseta käesoleva seaduse § -s 53 sätestatud alustel.Lapsendamist vaidlustavad isikudLapsendamise kehtetuks tunnistamist võivad nõuda isikud, kelle õigusi lapsendamisega rikuti, samuti eestkosteasutus. Kui lapsendamine toimus vanema või eestkostja seaduses ettenähtud nõusolekuta, võib selle alusel lapsendamise kehtetuks tunnistamist nõuda ainult see isik, kelle nõusolekuta lapsendamine on toimunud.Täisealiseks saanud lapsendatu lapsendamise kehtetuks tunnistamine:Täisealiseks saanud lapsendatu lapsendamist võib kehtetuks tunnistada käesoleva seaduse § -s 87 sätestatud alustel ja üksnes lapsendatu nõudel ning tingimusel, et lapsendamise kehtetuks tunnistamisega on
"Olen teadlik oma soovidest ja vajadustest, sest mida täpsemad on minu sihid, seda suurem on võimalus minu soovide täitumiseks". Kohustused ja õigused peale lahutust Lahutuse või lahkumineku puhul on oluline kindlaks määrata, kas lapsed elavad ühe lapsevanemaga või vaheldumisi mõlemaga. Üritatakse jõuda kokkuleppele. Kui vanemad ei ole kokku leppinud, mil viisil lahus elav vanem võtab osa lapse kasvatamisest ja temaga suhtlemisest, lahendab vaidluse eestkosteasutus või vanema nõudel kohus. Lapsest lahus elaval vanemal on õigus lapsega suhelda. Vanem, kelle juures laps on, ei või takistada teist vanemat lapsega suhtlemast. Olukorras, kus tegemist on rohkem kui ühe riigiga (nt kui lapsevanemad ei ela ühes ja samas riigis), vastutab kohus, mis asub kõige lähemal lapse alalisele elukohale, vanemlikku vastutust käsitlevate juhtumite menetlemise eest. Asjaomasel protsessil analüüsitavad küsimused (kes saab hooldusõiguse, otsustab
Et vältida väga keerulisi nimesid, on kehtestatud eesnimede õigekeelsuse reeglid. Nimeseadus [6] jõustus Eestis 31.03.2005. Seega gümnaasiumi õpilaste nimedes võib olla keeleseadusega võrreldes erinevusi. Eesnimi võib olla vaid kuni kolm lahku kirjutatud nime või sidekriipsuga seotud kaks nime, heade kommetega ning vastama isiku soole. Ei tohi sisaldada võõrtähti, numbreid ja mittesõnalisi tähiseid. Kui vanemad ei jõua eesnime osas kokkuleppele, otsustab nende eest eestkosteasutus. Eesti statistikaamet on teinud mitmeid väljavõtteid nimedest aastate jooksul. Sealsed töötajad on kokku kogunud populaarsemad ja sagedasemad nimed statistikatesse. Need jagunevad maakondade, aastate ja nimepäevade järgi. Kõige varasem statistika on tehtud 1935. aastal [9]. 5 2. MATERJAL JA METOODIKA 2.1. Materjal
Tsiviilõiguslik teovõime on isiku võime oma tegudega omandada tsiviilõigusi ja -kohustusi. Õigus- ja teovõimet ei või piirata teisiti, kui seaduses sätestatud alustel ja korras (sellele suunatud tehing on kehtetu). Teovõime tekib inimesel 18 a. saamisel. Kui aga alaealine on abiellunud enne seda, siis teovõime algab abiellumisega. Lahutusel teovõime säilib (ka enne 18 a.) Vanuses 7-18 a. on inimesel piiratud teovõime. Õigus teha tehinguid seadusliku esindaja nõusolekul. Eestkosteasutus võib aga selle seadusliku esindaja nõusolekul või nõudmisel anda vähemalt 15 a. alaealisele õiguse olla ettevõtja. Kuni 7 a. inimene on teovõimetu. Tema nimel teeb tehinguid seaduslik esindaja. Võib ise teha vaid pisitehinguid (poodi leiba ostma).Kohus võib huvitatud isiku nõudel piirata teovõimet isikul, kes paneb oma perekonna raskesse majandusliku olukorda pillamise, alkohoolsete jookide või uimastava toimega ainete tarbimisel
1. NORMATIIV- ja MITTE-NORMATIIV AKTI ERINEVUSED Normatiivakt: · Suunatud objektiivse õiguse kehtestamisele · Sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid ehk õigusnorme Mittenormatiivne õigusakt: · Annab subjektiivsed õigused ja paneb kohustused konkreetsele subjektile või määratletud subjektide ringile · Ei sisalda õigusnorme, vaid rakendavad neid( N: kohtuotsus, ametisse nimetamine, autasustamine jne.) 2. EV NORMATIIVAKTIDE SÜSTEEM Normatiivaktid moodustavad hierarhilise süsteemi, milles kõrgeimaks aktiks on seadus. Seadus on normatiivakt, mis on vastuvõetud riigivõimu kõrgeima parlamendi poolt või rahvahääletusel.Kõik muud õigusaktid peavad olema seadusega kooskõlas. Seadused liigitatakse oma juriidilise jõu järgi: a) Põhiseadus riigi tähtsaima õigusaktina reguleerib riigi ja ühiskonna seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid. Sellepärast on põhiseaduse muutmine tehtud väga keeruliseks. ...
See algab sünniga ja lõpeb surmaga. Tsiviilteovõime on isiku võime oma tegudega omandada tsiviilõigusi ja kohustusi ja teovõimet ei piirata teisiti, kui seaduses sätestatud alustel ja korras. Teovõime tekib inimesel 18-aastaseks saamisel, kui aga alaealine on abiellunud enne, siis teovõime saabub abiellumisel. Vanuses 7-18 on inimesel piiratud teovõime. Tal on õigus teha tehinguid seadusliku esindaja nõusolekul. Eestkosteasutus võib seadusliku esindaja nõudmisel anda vähemalt 15 aastasele õiguse olla ettevõtjaks. Kuni 7 aastane on teovõimetu. Tema nimel teeb tehinguid tema seaduslik esindaja. Õigusvõime võime omada tsiviilõigusi ja kohustusi Teovõime isiku võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid 2. Miks ja kuidas toimub füüsilise isiku surnuks tunnistamine? Kui viie aasta jooksul ei ole isiku kohta andmeid, et ta on elus, võib kohus isiku surnuks
7. the Citizenship act kodakondusseadus 8. according to § 8 - § 8 alusel/järgi 9. right to õigus millelegi 10. shall be acquired by birth omandatakse sünniga 11. proceeds from the principle tuleneb ... printsiibist 12. any child found in Estonia iga Eestist leitud laps 13. at the request of the child's legal guardian lapse seadusliku esindaja/hooldaja nõudel/palvel 14. guardianship agency eestkosteasutus 15. to acquire (apply for?) Estonian citizenship taotlema Eesti kodakondsust 16. unless kui just 17. to receive saama/omandama 18. to receive Estonian cs. through naturalisation naturalisatsioon/(i) alusel kodakondsuse saamine 19. provides conditions näeb ette tingimused 20. an alien välismaalane 21. on the basis of a permanent residence permit alalise elamisloa alusel 22
TSIVIILÕIGUSLIK TEOVÕIME on isiku võime oma tegudega omandada tsiviilõigusi ja -kohustusi. Õigus- ja teovõimet ei või piirata teisiti, kui seaduses sätestatud alustel ja korras (sellele suunatud tehing on kehtetu). Teovõime tekib inimesel 18 a. saamisel. Kui aga alaealine on abiellunud enne seda, siis teovõime algab abiellumisega. Lahutusel teovõime säilib (ka enne 18 a.) Vanuses 7-18 a. on inimesel PIIRATUD TEOVÕIME. Õigus teha tehinguid seadusliku esindaja nõusolekul. Eestkosteasutus võib aga selle seadusliku esindaja nõusolekul või nõudmisel anda vähemalt 15 a. alaealisele õiguse olla ettevõtja. Kuni 7 a. inimene on teovõimetu. Tema nimel teeb tehinguid seaduslik esindaja. Võib ise teha vaid pisitehinguid (poodi leiba ostma).Kohus võib huvitatud isiku nõudel piirata teovõimet isikul, kes paneb oma perekonna raskesse majandusliku olukorda pillamise, alkohoolsete jookide või uimastava toimega ainete tarbimisel. Piiratud isikule
õigusi ja kohustusi iseseisvalt teostada ja kasutada. Täielik teovõime tekib inimesel täisealiseks saamisega e. Eestis 18-aastasena. Erandina võib selle omandada alaealisena abiellumisel (vähemalt 16-aastasena). Vanuses 7-18 aastat on inimesed 5 piiratud teovõimega. Tal on õigus teha tehinguid seadusliku esindaja nõusolekul. Eestkosteasutus võib seadusliku esindaja nõudmisel anda vähemalt 15-aastasele alaealisele õiguse olla ettevõtjaks. Kuni 7-aastane on teovõimetu. Tema nimel teeb tehinguid tema seaduslik esindaja. Vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkuse tõttu võib kohus tunnistada isiku teovõimetuks. Kohus võib piirata teovõimet alkohoolikutel, uimastitarvitajatel vms. põhjustel. Sel juhul määratakse isikule eestkostja. Juriidilise isiku teovõime teke ja lõpp vt. eelmine küsimus
Tsiviilõiguslik teovõime on isiku võime oma tegudega omandada tsiviilõigusi ja -kohustusi. Õigus- ja teovõimet ei või piirata teisiti, kui seaduses sätestatud alustel ja korras (sellele suunatud tehing on kehtetu). Teovõime tekib inimesel 18 a. saamisel. Kui aga alaealine on abiellunud enne seda, siis teovõime algab abiellumisega. Lahutusel teovõime säilib (ka enne 18 a.) Vanuses 7-18 a. on inimesel piiratud teovõime. Õigus teha tehinguid seadusliku esindaja nõusolekul. Eestkosteasutus võib aga selle seadusliku esindaja nõusolekul või nõudmisel anda vähemalt 15 a. alaealisele õiguse olla ettevõtja. Kuni 7 a. inimene on teovõimetu. Tema nimel teeb tehinguid seaduslik esindaja. Võib ise teha vaid pisitehinguid (poodi leiba ostma).Kohus võib huvitatud isiku nõudel piirata teovõimet isikul, kes paneb oma perekonna raskesse majandusliku olukorda pillamise, alkohoolsete jookide või uimastava toimega ainete tarbimisel. Piiratud isikule seatakse sisse
Füüsilise isikuõigusvõime on võime algab sünniga ja lõpeb surmaga. Tsiviilteovõime on isiku võime oma tegudega omandada tsiviilõigusi ja kohustusi ja teovõimet ei piirata teisiti, kui seaduses sätestatud alustel ja korras. Teovõime tekib inimesel 18-aastaseks saamisel, kui aga alaealine on abiellunud enne, siis teovõime saabub abiellumisel. Vanuses 7-18 aastat on inimesed piiratud teovõimega. Tal on õigus teha tehinguid seadusliku esindaja nõusolekul. Eestkosteasutus võib seadusliku esindaja nõudmisel anda vähemalt 15-aastasele alaealisele õiguse olla ettevõtjaks. Kuni 7-aastane on teovõimetu. Tema nimel teeb tehinguid tema seaduslik esindaja. Kohus võib huvitatud isiku nõudel piirata teovõimet isikul, kes paneb oma perekonna raskesse majanduslikku olukorda pillamise, alkohoolsete jookide või uimastava toimega ainete tarvitamise tagajärjel. Piiratud isiku üle seatakse eestkoste ja kohus otsustab, millised tehingud see isik võib teha
Avalik-õiguslik juriidiline isik lõpeb seaduses kehtestatud ajal. Teovõime on isiku võime oma õigusi ja kohustusi iseseisvalt teostada ja kasutada. Täielik teovõime tekib inimesel täisealiseks saamisega e. Eestis 18-aastasena. Erandina võib selle omandada alaealisena abiellumisel (vähemalt 16-aastasena). Vanuses 7-18 aastat on inimesed piiratud teovõimega. Tal on õigus teha tehinguid seadusliku esindaja nõusolekul. Eestkosteasutus võib seadusliku esindaja nõudmisel anda vähemalt 15-aastasele alaealisele õiguse olla ettevõtjaks. Kuni 7- aastane on teovõimetu. Tema nimel teeb tehinguid tema seaduslik esindaja. Vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkuse tõttu võib kohus tunnistada isiku teovõimetuks. Kohus võib piirata teovõimet alkohoolikutel, uimastitarvitajatel vms. põhjustel. Sel juhul määratakse isikule eestkostja. Juriidilise isiku teovõime teke ja lõpp vt. eelmine küsimus
Tsiviilõiguslik teovõime on isiku võime oma tegudega omandada tsiviilõigusi ja -kohustusi. Õigus- ja teovõimet ei või piirata teisiti, kui seaduses sätestatud alustel ja korras (sellele suunatud tehing on kehtetu). Teovõime tekib inimesel 18 a. saamisel. Kui aga alaealine on abiellunud enne seda, siis teovõime algab abiellumisega. Lahutusel teovõime säilib (ka enne 18 a.) Vanuses 7-18 a. on inimesel piiratud teovõime. Õigus teha tehinguid seadusliku esindaja nõusolekul. Eestkosteasutus võib aga selle seadusliku esindaja nõusolekul või nõudmisel anda vähemalt 15 a. alaealisele õiguse olla ettevõtja. Kuni 7 a. inimene on teovõimetu. Tema nimel teeb tehinguid seaduslik esindaja. Võib ise teha vaid pisitehinguid (poodi leiba ostma).Kohus võib huvitatud isiku nõudel piirata teovõimet isikul, kes paneb oma perekonna raskesse majandusliku olukorda pillamise, alkohoolsete jookide või uimastava toimega ainete tarbimisel. Piiratud isikule seatakse sisse
piiratud teovõimega isiku ja tehingu teise poole vahel) Nt. vanemad müüvad kinnistu, mis on lapse nimel; nad on esindajateks, tehingu pool on ikkagi piiratud teovõimega isik (laps). Kui ta tehingu ikkagi teeb, siis on oluline teada piiranguid, mis seadus seaduslikule esindajale seab. Loe Perekonnaseadusest 11. peatükk! (§97, §50 lõige 2, §99 ja §100) §100 on sätestatud tehingud, mille jaoks peab olema eestkosteasutuste (mis see on? linna-,või vallavalitsus) eelnev nõusolek. Eestkosteasutus peab kontrollima, kas tehing on lapse huvides. § 100 on antud, mida eestkostja ei või üldse teha. Nt. ei või ta teha tehinguid iseendaga. Nt. vanavanemad on pärandanud lapsele kinnistu, siis saaks laste seaduslik esindaja müüa kinnistu endale; va. kingitused, nt. kui lapsevanem tahab lapsele midagi kinkida, siis lapsevanem võtab lapse nimel ise ka kingi vastu (§100 lg 1). Viga perekonnaseaduses! §100, lõige 2. On jäetud lisamata, et "juhul kui ei teki lisaks tsiviilkohustusi"
piiratud teovõimega isiku ja tehingu teise poole vahel) Nt. vanemad müüvad kinnistu, mis on lapse nimel; nad on esindajateks, tehingu pool on ikkagi piiratud teovõimega isik (laps). Kui ta tehingu ikkagi teeb, siis on oluline teada piiranguid, mis seadus seaduslikule esindajale seab. Loe Perekonnaseadusest 11. peatükk! (§97, §50 lõige 2, §99 ja §100) §100 on sätestatud tehingud, mille jaoks peab olema eestkosteasutuste (mis see on? – linna-,või vallavalitsus) eelnev nõusolek. Eestkosteasutus peab kontrollima, kas tehing on lapse huvides. § 100 on antud, mida eestkostja ei või üldse teha. Nt. ei või ta teha tehinguid iseendaga. Nt. vanavanemad on pärandanud lapsele kinnistu, siis saaks laste seaduslik esindaja müüa kinnistu endale; va. kingitused, nt. kui lapsevanem tahab lapsele midagi kinkida, siis lapsevanem võtab lapse nimel ise ka kingi vastu (§100 lg 1). Viga perekonnaseaduses! §100, lõige 2. On jäetud lisamata, et “juhul kui ei teki lisaks tsiviilkohustusi”
4) avaldab muul viisil lapsele kahjulikku mõju või 5) ei ole kasvatusasutuses viibiva lapse kasvatamises mõjuvate põhjusteta osalenud aasta jooksul. (2) Vanema õiguste äravõtmise nõude läbivaatamisel kaasab kohus protsessi eestkosteasutuse arvamuse andmiseks. (3) Vanema õiguste äravõtmisel teeb kohus otsuse sellelt vanemalt lapse äravõtmise kohta. (4) Kui vanemalt vanema õiguste äravõtmisel jääb laps ilma vanemlikust hoolitsusest, korraldab lapse elu eestkosteasutus. (5) Vanema õiguste äravõtmise kohtuotsuse ärakirja saadab kohus 10 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest perekonnaseisuasutusele, kus lapse sünniakt asub, ja kasvatusasutusele, kus laps asub. Eestkoste seatakse lapse kasvatamiseks, tema isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks. (2) Eestkoste seatakse lapse üle, kelle vanemad on surnud, teadmata kadunud või piiratud teovõimega või kelle vanematelt on vanema õigused ära võetud.
Eestkoste teostamine Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja. Tal on õigus ja kohustus hoolitseda eestkostetava isiku ja vara eest oma ülesannete täitmiseks. Eestkostja ei või eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust jms (PKS § 187). Eestkostet teostatakse üldjuhul tasuta. Eestkostja tegevuse üle teostab järelevalvet kohus, nagu see oli ka Eestis enne II maailmasõda. (1995.a PKSi kohaselt tegi seda eestkosteasutus.) Kohus võib igal ajal nõuda eestkostjalt informatsiooni tema ülesannete täitmise kohta. Eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta esitab eestkostja kohtule iga-aastase kirjaliku aruande. Eestkoste täisealise üle Seotud lahutamatult teovõime mõistega. Kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, määrab
kodakondsuse saamine alla 15-aastase alaealisena. Nii üldkorras kui ka eriliste teenete eest naturalisatsiooni sooviv isik peab olema vähemalt 15- aastane, omama legaalset püsivat sissetulekut, mis tagab tema ja ta ülalpeetavate äraelamise, olema lojaalne Eesti riigile, andma kodanikuvande ja kirjutama omakäelise eestikeelse sooviavalduse. Täisealise teovõimetu isiku eest esitab avalduse ja kõik dokumendid eestkostja või eestkosteasutus. Üldkorras kodakondsuse andmiseks on lisaks eeltoodule nõutav veel kolme tingimuse olemasolu: 1. isik peab olema alalise elamisloa alusel Eestis püsivalt viibinud vähemalt viis aastat enne kodakondsuse saamise sooviavalduse esitamist ja vähemalt kuus kuud pärast sooviavalduse registreerimisele järgnevat päeva (§ 6 p. 2). Pärast selle kuuekuuse tähtaja möödumist peab 15- aastaseks saanud isik, kes taotleb kodakondsust teatama, et ta jätkuvalt soovib Eesti
võimalik anda lapsele ülalpidamist ka muul viisil kui rahas eraldi sätestatud lapseootel ja last kasvatava vanema ülalpidamine teise vanema poolt EESTKOSTE JA HOOLDUS 1. Eestkoste ja hoolduse sotsiaalsed lähtekohad Nii era- kui avalik-õiguslik: · Perekonna kohustus hoolitseda oma abivajavate liikmete eest · Riigi kohustus tagada abivajavate isikute kaitse 2. Riiklik eestkostesüsteem · Eestkosteasutus · legaaldefinitsioon - puudub · olemuselt avalike huvide kaitseks perekondlikesse suhetesse sekkuv riiklik institutsioon · kehtivas õiguses valla- või linnavalitsus: alaealiste laste kaitseks (ShS § 24 lg 1/LakS § 6 lg 1/TsMS) puuetega, sh piiratud teovõimega isikute kaitseks (ShS § 26 lg 1/TsMS) Eestkosteasutuse pädevus perekonnaasjades
See algab sünniga ja lõpeb surmaga. Tsiviilteovõime on isiku võime oma tegudega omandada tsiviilõigusi ja kohustusi ja teovõimet ei piirata teisiti, kui seaduses sätestatud alustel ja korras. Teovõime tekib inimesel 18-aastaseks saamisel, kui aga alaealine on abiellunud enne, siis teovõime saabub abiellumisel. Vanuses 7-18 aastat on inimesed piiratud teovõimega. Tal on õigus teha tehinguid seadusliku esindaja nõusolekul. Eestkosteasutus võib seadusliku esindaja nõudmisel anda vähemalt 15-aastasele alaealisele õiguse olla ettevõtjaks. Kuni 7-aastane on teovõimetu. Tema nimel teeb tehinguid tema seaduslik esindaja. Kohus võib huvitatud isiku nõudel piirata teovõimet isikul, kes paneb oma perekonna raskesse majanduslikku olukorda pillamise, alkohoolsete jookide või uimastava toimega ainete tarvitamise tagajärjel. Piiratud isiku üle seatakse
lepinguvälise kahju eest? 1053 lg 2 (sõnastus väga ebaõnnestunud). See vastutus on süüline ! Eeldused: 62 Vanemate vastutuse tekkimine eeldab, et kahju põhjustanud alaealine ise vastutaks kahju tekitamise eest DÜK alusel. 3-2-1-101-05 kuni eestkoste määramiseni vastutab alaealise deliktide eest eestkosteasutus kui eestkostja on tehtud vastutavaks 1053 lg 2 järgi, siis pärast hüvitamist omab eestkostja tagasinõuet selle 14-18 aastase alaealise vastu. (J.L.: peaks olema vastuolus 1053 lg 4). 89. Kes ja mis eelduste olemasolul vastutavad vaimse puuduse tõttu eestkoste alla antud delik- tivõimetu isiku põhjustatud lepinguvälise kahju eest? 1053 lg 5 Eeldused: piiratud teovõimega isiku objektiivne süü
Kohtuistungi edastamine ning salvestamine võib toimuda üksnes kohtu eelneval loal. Tavapärane asja arutamise järjekord on järgmine (TsMS § 399): - hageja esitab oma nõude - kostja teatab kas tunnistab hagi või vaidleb sellele vastu - menetlusosalised annavad seletused, põhjendades oma seisukohti ja esitades oma vastuväited vastaspoole omade kohta (samuti menetlusse kaasatud riigi või kohaliku omavalitsuse esindaja teatab oma seisukoha. N: eestkosteasutus lapsesse puutuvates vaidlustes); - kohus uurib kõiki vastuvõetud tõendeid, ka tunnistajate ülekuulamine; - menetlusosalised saavad sõna kohtuvaidluseks. Asja sisulise arutamise käigus võivad pooled esitada kompromissi või hageja loobuda hagist või hagi tagasi võtta. See protokollitakse, kui ei ole juba varem kirjalikult vormistatud. Protokollitakse ka hagi õigeksvõtt kostja poolt. Tavaliselt võtab kohus sellisel puhul ka
lõikele, 12-15aastane laps aga vanemate või eestkostjate loal (lg.3). Problemaatiline on aga noorsoo-organisatsioonide liikmeskonna staatus. Selliste ühingute kohta eraldi seadus puudub. Vastavalt lastekaitse seaduse §le 11 peab lapsel olema võimalus osaleda organisatsioonides. Kui lähtuda tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 10 analoogiast, võivad 7-18aastased alaealised koonduda ühingusse seadusliku esindaja nõusolekul. Kuivõrd vähemalt 15aastasele alaealisele võib eestkosteasutus seadusliku esindaja nõusolekul anda õiguse olla ettevõtjaks, siis selle sätte mõttest tulenevalt võib vähemalt 15aastane alaealine ülalnimetatud korras olla ka juriidiliseks isikuks oleva 81 mittetulundusühingu asutajaks ning kuuluda tema organitesse ja esindada ühendust suhetes teiste isikutega. §6. Mittetulundusühingu asutamise kord 1. Mittetulundusühingu asutamise menetluste liigid Haldusõiguses tuntakse kolme asutamismenetluse liiki: korralduskorda, loakorda ning
lõikele, 12-15aastane laps aga vanemate või eestkostjate loal (lg.3). Problemaatiline on aga noorsoo-organisatsioonide liikmeskonna staatus. Selliste ühingute kohta eraldi seadus puudub. Vastavalt lastekaitse seaduse §le 11 peab lapsel olema võimalus osaleda organisatsioonides. Kui lähtuda tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 10 analoogiast, võivad 7-18aastased alaealised koonduda ühingusse seadusliku esindaja nõusolekul. Kuivõrd vähemalt 15aastasele alaealisele võib eestkosteasutus seadusliku esindaja nõusolekul anda õiguse olla ettevõtjaks, siis selle sätte mõttest tulenevalt võib vähemalt 15aastane alaealine ülalnimetatud korras olla ka juriidiliseks isikuks oleva 81 mittetulundusühingu asutajaks ning kuuluda tema organitesse ja esindada ühendust suhetes teiste isikutega. §6. Mittetulundusühingu asutamise kord 1. Mittetulundusühingu asutamise menetluste liigid Haldusõiguses tuntakse kolme asutamismenetluse liiki: korralduskorda, loakorda ning
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
