Euroopa Liiduga. Põhiseaduse täiendamise seaduse eelnõu tekst ei sisaldanud algselt aluspõhimõtteid ning aluspõhimõtetest ei räägi ka põhiseaduse täiendamise seadusele lisatud seletuskiri. Põhiseaduse täiendamise seaduse eelnõu esimese paragrahvi algtekst oli: “Eesti võib ühineda Euroopa Liiduga.” Kahtlust ei saa olla selles, et põhiseaduse täiendamise seadus on siduv lüli Eesti rahvusliku õiguskorra ja Euroopa Liidu õiguse vahel. Siduvusel on teatavasti tervikut kujundav jõud, kuigi antud juhul sidustatakse kahte erineva kaalu ja tähendusega õigust. Kuigi seostatavate subjektide õigus on sisuliselt erinev, on neil vähemalt kaks ühisjoont: tähistus “õigus” ja juurestik “aluspõhimõtted”. Just siin ongi peidus põhimõtteline lahendus nii tunnetus•ulatuse loomiseks aluspõhimõtetest kui ka edasiste arengute mõistmine.
esiteks siis, kui tehtud viga ei mõjuta kaebaja õiguste sfääri; teiseks aga siis, kui puudub põhjuslik seos diskretsioonivea ning lõppotsuse vahel. Kui põhjenduses on toodud mitmeid otsuse tegemiseni viinud asjaolusid ning osad neist osutuvad vääraks, siis ei vii see kohe haldusakti õigusvastaseks tunnistamiseni, pigem sõltub tehtav otsus vigade kaalukusest ning nende mõjust lõppotsuse tegemisele. Kokkuvõte Haldusakti kehtivusel ja siduvusel on oluline õigussuhteid stabiliseeriv funktsioon. Üksikjuhtumi efektiivseks reguleerimiseks tuleb üksikregulatsioonile anda iseseisev, üldaktidest sõltumatu tähendus. Stabiilsuse ja õiguskindluse huvides tuleb õiguskaitse reeglina tagada haldusakti andmisel, mitte täitmisel. 7
pääsu EL koosseisu, ning teised, mis jäävad elu korraldama ka pärast ühinemist. Just viimati nimetatute hulka kuulub ka meie PSTS, kus määratletakse Eesti ja EL suhted. PSTS mõte selles oligi, et muuta meie põhiseadust EL-ga ühinemisel nii, et Eesti võiks põhiseadusest tulenevad riigivõimuvolitused delegeerida EL institutsioonidele sel määral, et see ei vastanduks Eesti riikluse aluspõhimõtetele. Seega on PSTS siduv lüli Eesti õiguse ja EL õiguse vahel. Siduvusel on ühendav, tervikut kujundav jõud. Ühte võib siduda nii sarnaseid kui ka erineva sisuga asju, nähtusi ja mõttevara. PSTS on siduv lüli erineva kaalu ja tähendusega õiguse vahel. Kuigi seostavate subjektide õigus on sisuliselt erinev, on neil vähemalt kaks ühisjoont: tähistus ,,õigus" ja juurestik ,,aluspõhimõtted". Siin peitub ühtlasi edasiste arengute võti. Kui senini oli korralise seadusandluse ja normiloomingu seaduslikkuse
Nimelt piirab igasugune põhikohustus vähemalt §-is 19 nimetatud üldist vabadusõigust (õigus vabale eneseteostusele). PS §10 (nagu ka põhiõiguste puhul) jätab põhikohustuste kataloogi avatuks. Põhikohustused on sätestatud §-des 17, 19 lg2, 25, 27 lg3-5, 32 lg 2, 3. lause, 37 lg1 2. lause, 53, 54 lg1, 55, 113, 124 lg 1. Seejuures mõned põhikohustused seovad ka füüsilisi isikuid omavahel, nt §17, 25, 27 lg 3-5, sellises valdkonnas aga sellisel horisontaalsel siduvusel erilist praktilist tähendust ei tohiks olla, sest vastavad valdkonnad on seadustega täidetud.
annaabi.ee 
