Kaasaegse riigi õigusaktide süsteemi vundamendiks on konstitutsioonid või konstitutsioonilised seadused. Neile järgnevad õigusjõult seadused ning seejärel haldusaktid. Näitlikustava ülevaate õigusaktidest Eesti õiguskorras annab alljärgnev joonis. 1) P õ h i s e a d u s (Põhiseadus § 3 lg 1; § 102) 2) P õ h i s e a d u s l i k u d s e a d u s e d (Põhiseadus § 104 lg 2) 3) S e a d u s e d ( Põhiseadus §65; §105) 4) S e a d l u s e d (Põhiseadus §109) 5) M ä ä r u s e d (Põhiseadus §87) 6) K o h a l i k u o m a v a l i t s u s e õ i g u s a k t i d (Põhiseadus § 139) 1) Põhiseadus Kõige üldisemalt võibki konstitutsiooni defineerida kui õigusnormide süsteemi, mille normidel on teiste õigusnormide suhtes kõrgem juriidiline jõud ning millega määratakse kindlaks kõige fundamentaalsemad suhted inimeste ja riigi vahel ning riigikorralduse põhialused.
2) formaalses : õigusloome, st viisid, kuidas riigivõim annab käitumisreeglile üldkohustusliku jõu ehk legislatiivtegevus (ld: legislatio - seadusandlus) Õiguse allikate põhiliikideks on: 1) tavaõiguse normid (tavad); 2) lepingud; 3) õigusteadlaste arvamused; 4) kanooniline õigus; 5) pretsedendiõiguse normid (pretsedendiõigus); 6) korporatiivsed normid; 7) normatiivaktid (fikseeritud positiivne õigus). RIIGIÕIGUSE ALLIKAD 1. Põhiseadus (riikliku korralduse ülesehituse ning riigi ja üksiskisiku vaheliste suhete põhiküsimused ongi reguleeritud põhiseadusega) 2. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normid (vastavalt PS §-le 3 on rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa) 3. Riigiõiguse allikaks on ka konstitutsioonilised seadused, mis on loetletud PS §-s 104 lg.2 1) kodakondsuse seadus; 2) Riigikogu valimise seadus;
2) formaalses : õigusloome, st viisid, kuidas riigivõim annab käitumisreeglile üldkohustusliku jõu ehk legislatiivtegevus (ld: legislatio - seadusandlus) Õiguse allikate põhiliikideks on: 1) tavaõiguse normid (tavad); 2) lepingud; 3) õigusteadlaste arvamused; 4) kanooniline õigus; 5) pretsedendiõiguse normid (pretsedendiõigus); 6) korporatiivsed normid; 7) normatiivaktid (fikseeritud positiivne õigus). RIIGIÕIGUSE ALLIKAD 1. Põhiseadus (riikliku korralduse ülesehituse ning riigi ja üksiskisiku vaheliste suhete põhiküsimused ongi reguleeritud põhiseadusega) 2. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normid (vastavalt PS §-le 3 on rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa) 3. Riigiõiguse allikaks on ka konstitutsioonilised seadused, mis on loetletud PS §-s 104 lg.2 1) kodakondsuse seadus; 2) Riigikogu valimise seadus;
Kordamisküsimused 2012 Riigiõigus NB! Abistav materjal, mitte "piletid" 1. Kas Põhiseaduse säte ja mõte langevad kokku? Põhiseaduse säte ja mõte ei pruugi langeda kokku. Riigikohus tõstetakse parlamentaarse seadusandja tõeliseks vastaspooluseks ning põhiseaduse ülemvalvuriks. Formuleering ,,säte ja mõte" toonitab, et Riigikohus ei pea seejuures põhiseaduse sõnastuses kinni olema, vaid võib ammutada argumente kõigist põhiseaduse tõlgendamise meetodeist. Riigikohus tohib argumenteerida, lähtudes põhiseaduse mõttetervikust. 2. Põhiseaduse täiendamise seaduse (PSTS) eesmärk ja sisu. 14.9.2003.a
avalikes huvides ja isikule vähim kahjulikul viisil, see on proportsionaalsuse põhimõte. Isikul peab olema võimalus aru saada, millised õigused ja kohustused tal suhetes avaliku võimuga on, see on õigusselguse põhimõte. 4. Kas PS lubab Eestis Rootsi tüüpi heaoluriiki? V: 5. Mitu põhiseadust on Eestil olnud? Mis aastail kehtinud? Presidentaalne või parlamentaarne? 1933. a põhiseaduse muutatuste sisu. V: 3 põhiseadust. 1920.a põhiseadus (parlamentaarne), 1938.a põhiseadus(presidentaalne) ja 1992.a põhiseadus(parlamentaarne). 1933.a põhiseaduse muudatus: Riigikogu kosseisu vähendati 50 liikmeni, valimisperioodi pikendati 4 aastani, varasema puhta nimekirjavalimise asemel ette oli nähtud teatud isikuvalimise momendid. Riigipeaks jäi nimetuse järgi küll riigivanem, kelle pidanuks valima rahvas viieks aastaks, valitsuse etteotsa pidid saama peaminister
Riigiõigus Kohustuslik kirjandus: Taavi Annus "Riigiõigus" Juura 2006 Põhiseadus / ww.pohiseadus.ee Kasulikud lingid: riigiteataja.ee president.ee riigikogu.ee valitsus.ee õiguskantsler.ee riigikontroll.ee kohus.ee Lugemissoovitused: Taavi Annus "Riigiõigus" Jüri Põld "Loenguid Eesti riigiõigusest" Rait Maruste "Põhiseadus ja selle järelvalve" Riigiõiguse põhiküsimused Riigiõiguse mõiste Riigiõigus on õigusnormide kogum, mis määrab kindlaks ühiskondliku korra põhialused, riigiorganite moodustamise korra,
,,Eesti õiguse üldpõhimõtete kujundamisel tuleb põhiseaduse kõrval arvestada ka Euroopa Nõukogu ja Euroopa Liidu asutuste poolt kujundatud õiguse üldpõhimõtteid. Need põhimõtted on tuletatud arenenud õiguskultuuriga liikmesriikide õiguse üldpõhimõtetest." Kollisioon tähendab, et ühte ja sama õigussuhet reguleerivad võrdselt kaks õigusnormi, mis samas kumbki välistavad vastastikku teineteist 1. Kas Põhiseaduse säte ja mõte langevad kokku? Põhiseaduse mõtte klausel ütleb, et põhiseaduse tõlgendamine pole seotud üksnes sõnastusega, samas peab lähtuma PS sätetest!? 2. Kes ja kuidas teeb selgeks, kas seadus on põhiseadusega kooskõlas? Riigikohu, uurimise teel. § 4.Menetluse algatamine (1) Riigikohus kontrollib õigustloova akti, selle andmata jätmise või välislepingu põhiseadusele vastavust põhistatud taotluse, kohtuotsuse või -määruse alusel.
Valitsus austab põhiseadusega talle pandud piiranguid ja tagab, et seadusandjad koostavad põhiseadusega kooskõlas olevaid seadusi ning et kohtuvõim on iseseisev ja erapooletu. Õiguskantsler on sõltumatu ametiisik, kes valvab selle järele, et õigusaktid vastaksid põhiseadusele ja teistele seadustele + kontrollib kodanike põhiseaduslike õiguste tagamist 3. Põhiseaduse täiendamise seaduse eesmärk ja sisu. Pärast põhiseaduse täiendamist koosneb Eesti põhiseadus kolmest dokumendist: põhiseadusest, põhiseaduse rakendamise seadusest ja põhiseaduse täiendamise seadusest. Viimane reguleerib Eesti kuulumist ELi. Põhiseaduse selline kooskõlla viimine ELi liikmesusega kaasnenud õiguslike muudatustega on unikaalne, sest teistes ELi liikmesriikides on muudetud või täiendatud põhiseaduse teksti ennast. 4. Millised on teie arvates Eesti Põhiseaduse aluspõhimõtted? Nimetage sätted ja põhjendage!
kaitseseisukorra kohta, korra kutsuti veel RK kokku, saadeti kohe laial ja rohkem kokku ei kutsutud. 1938 PSi isel tunnused (kuulutati välja 1937, jõustus 1938): Säilis ulatuslik põhiõiguste blokk RK kahekohaliseks – isikuvalimise põhimõttekohaselt otsevalitavad 80 liiget + kutsekodade esindajatest, teatud ametikandjatest ja riigivanema poolt määratud liikmetest koosnev Riiginõukogu Riigipeaks president (6 aastat) – kandidaate võis üles seada Riigivolikogu, Riiginõukogu ja koh.omv-de esinduskogu. Mitme kandidaadi ülesseadmisel toimus rahvahääletus, ühe kandidaadi puhul valis presidendi kolme kogu ühine valimiskoosolek. Presidendi pädevus sarnane 1933-ga: võis RK laiali saata, moodustada valitsuse (umbusaldamine keeruline protsess), dekreetide andmise ja vetoõigus, nimetas ametisse mitmeid ametikandjaid (sh kohtunikke)
Sisukord Riigiõigus -- üldosa Riigiõiguse mõiste, süsteem, normid ja allikad Riigiõiguse mõiste Riigiõigus kui õigusharu Riigiõigus kui teadusharu Riigiõigus kui õppedistsipliin Riigiõiguse süsteem Riigiõiguse üldprintsiibid Riigiõiguse instituudid Riigiõiguse normid Riigiõiguse allikad Konstitutsioon Seadused Täitevvõimu aktid Tavad Kohtupretsedendid Õiguse üldtunnustatud põhimõtted Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted Riigiõiguse norme sisaldavad välislepingud Euroopa Liidu institutsioonide poolt antud aktid, kui neil on riigiõiguslikku tähendust Rahvusvaheliste kohtute otsused, kui need omavad riigiõiguslikku tähendust Muud riigiõiguse allikad
Eksamiks õppimisel on soovitatav lähtuda T.Annuse Riigiõiguse õpikust ja PS kommenteeritud väljaannetest. Lisaks Juridica artiklitest, millele on viidatud aineprogrammis. 1. Milline on riigiõiguse mõiste (sh uurimisobjektid) ja koht õigussüsteemis? Riigiõigus on avaliku õiguse haru, mis reguleerib põhiseaduslike riigiorganite ülesehitust ja toimimist ning määratleb isikute põhiõigused, vabadused ja põhikohustused. Riigiõiguse olulisim allikas on riigi põhiseadus. Riigiõigusel on teiste õigusharude suhtes juhtiv koht, sest annab neile põhimõttelised lähtealused ja reguleerib ühiskonna ja riigi seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid. 2. Millised on riigiõiguse allikad ning kuidas on ta puutumuses rahvusvahelise õigusega? N ormatiivsed allikad: 1. PS; 2. Välislepingud; 3. Seaduse ja määrused; 4. Halduse üld- ja üksikaktid.
Ius distributiva - jaotav õigus Ius commutativa -võrdsustav õigus 11. kas preambuli muutmisel on sisuline tähtsus? Jah, sest preambul kajastab Eesti riigi aluseks olevaid põhilisi väärtusi (Eesti rahvuse, keele ja kultuuri kohta käiv säte). 12. PS-ste tüübid maailmas, näiteid (mis mõttes erinevad nt Rootsi, Prantsuse, USA, UK, Eesti, Saksa, Iiri, Šveitsi PS) Kirjutatud ja kirjutamata – Eristuse alus on kirjaliku PS olemasolu. Nt Suurbritannial puudub kirjutatud konstitutsioon, pole ühtegi tervikteksti, vaid on erinevate konstitutsioonilise olemusega aktid: „Bill of rights“, mida võib pidada põhiõiguste kataloogiks. Kodifitseeritud ja mittekodifitseeritud – Kirjutatud konstitutsiooni puudumine ei tähenda, et riigil pole üldse konstitutsioonilist dokumenti, vaid et konstitutsioonilised normid pole kodifitseeritud. Prantsusmaal eksisteerivad lisaks konstitutsioonile lois organiques: seadused, mis asetsevad
Õppeaine: Konstitutsiooniõigus/kohalik omavalitsus Kontrollküsimused ja lühivastused Eesti Vabariigi Põhiseaduse I-XV peatüki kohta 1.Eesti Vabariigi põhiseadus kui põhiseadusliku korra riigiõiguslik alus. Põhiseadus on õiguslik alusakt, käsitletav riigiõigusliku aluslepinguna, sõlmitud aastal 1991 Eesti kodanikkonna poolt Eesti Vabariigi toimimiseks. Põhiseaduse selline õiguslik iseloom tuleneb kinnitatusest rahvahääletusel. Õigusteooria käsitleb Põhiseadust riigiõiguse kui õigusharu allikana, konstitutsiooniõiguse kui teadusharu uurimisobjektina. Põhiseadusele tugineb ja sellest lähtub kogu Eesti õigussüsteem. Õigusaktide lahknemise
Riik on avalik-õiguslik organisatsioon, mis oma õiguskorra loomisel ja sellel korral põhinevates võimuavaldustes on oma territooriumil piiramatu ja rahvusvahelistes suhetes sõltumatu igast muust võimust. 7. Kodakondsuse mõiste, kodanikuõigused ja –kohustused Kodakondsus on püsiv õiguslik seos isiku ja riigi vahel, mis annab kodanikule kodakondsusega seotud õigused ja kohustused. Kodanikuõigused on riigi kodanikule laienevad õigused. Kodakondsus e rahva hulka kuulumine loob tihedamad sidemed riigiga koos sellega kaasnevate eriliste õiguste ja kohustustega. Kodaniku õigused on määratud Eesti Vabariigi põhiseaduses. Need on eeskätt õigused riigi kaitsele (ka välismaal viibides), isikupuutumatusele, eneseväljendusele ja poliitilised õigused. Kodanikustaatus annab peale õiguse riigi ja seaduse kaitsele ka õiguse riiki ise kaitsta, valida ja olla valitud ning moodustada erakondi. Kodanikul on õigus:
Õigus tegeleda ainult sellega, mis on PS väljendatud Rahvusvahelises õiguses loetakse riigiks üksust, millel on järgmised elemendid:territoorium, rahvas, suveräänne riigivõim PS-eelsed dokumendid 15nov 1917. a otsus kõrgemast võimust 24.veebruar 1918.a manifest kõigile Eestimaa rahvastele nn iseseisvumismanifest 4juuni 1919. a. Asutava kogu poolt vastuvõetud Eesti Vabariigi valitsuse ajutine kord 1920. a põhiseadus Väga põhjalik põhiõiguste kataloog Riigikogu valiti kolmeks aastaks proportsionaalsete valimiste teel Riigikogusse kuulus 100 liiget Erakorralised valimised said PS kohaselt toimuda juhul, kui mõni eelnõu lükati rahvahääletusel tagasi või rahvahääletusel võeti vastu Riigikogus tagasilükatud seadus. Presidenti ei olnud. Seadusi kuulutas välja Riigikogu juhatus 1920.a põhiseaduse muutumine 1933.a
I OSA: Sissejuhatus.........................................................................................................................3 § 1 Üldist......................................................................................................................................3 § 2 Eesti Vabariik........................................................................................................................ 4 § 3 Eesti Vabariigi põhiseadus.....................................................................................................9 § 4 Põhiseaduse tõlgendamine...................................................................................................10 II OSA: Põhiseaduse aluspõhimõtted............................................................................................13 § 5 Ülevaade.................................................................................................................
I OSA: Sissejuhatus.........................................................................................................................3 § 1 Üldist......................................................................................................................................3 § 2 Eesti Vabariik........................................................................................................................ 4 § 3 Eesti Vabariigi põhiseadus.....................................................................................................9 § 4 Põhiseaduse tõlgendamine...................................................................................................10 II OSA: Põhiseaduse aluspõhimõtted............................................................................................13 § 5 Ülevaade.................................................................................................................
I OSA: Sissejuhatus 3 § 1 Üldist 3 § 2 Eesti Vabariik 4 § 3 Eesti Vabariigi põhiseadus 9 § 4 Põhiseaduse tõlgendamine 10 II OSA: Põhiseaduse aluspõhimõtted 13 § 5 Ülevaade 13 § 6 Inimväärikus 14 § 7 Vabadus 15 § 8 Võrdsus 15
I OSA: Sissejuhatus.........................................................................................................................3 § 1 Üldist......................................................................................................................................3 § 2 Eesti Vabariik.........................................................................................................................4 § 3 Eesti Vabariigi põhiseadus.....................................................................................................9 § 4 Põhiseaduse tõlgendamine...................................................................................................10 II OSA: Põhiseaduse aluspõhimõtted............................................................................................13 § 5 Ülevaade.................................................................................................................
mõttevabadusele. 2) Igaühe õigused, mis Eesti riigis üldjuhul on tagatud igale Eestis viibivale isikule, kuid mida võib teatud tingimustel piirata. Õigus vabadusele ja isikupuutumatusele, õigus rääkida, trükkidda, õigus perekonna ja eraelu puutumatusele, õigus vabalt liikuda, õigus eneseteostusele, igaühe omand on puutmatu ja võrdelt kaitstud. 3) Üksnes kodanikule kuuluvad õigused. Õigus sünnijärgselt anda oma kodakondsus lapsele edasi, õigus osutada vägivallale vastupanu, õigus valida tegevusala, elukutse ja töökoht, õigus valimistel osaleda, õigus saada kaitset välismaal olles, õigus luua ühinguid ja liite. 5. Leia alljärgnevast EV PS-le tuginevast loetelust 5 inimõigust ja 5 kodanikuõigust Kodanikuõigus - õigus kuuluda erakonda - § 48 Inimõigus - õigus riigi ja seaduse kaitsele - § 13 Kodanikuõigus - õigus luua poliitilisi parteisid - §31
AKTIIVNE PASSIIVNE RAHVAHÄÄLETAMISÕIGUs RAHVAALGATAMISÕIGUS HÄÄLETAMISÕIGUS KANDIDEERIMISÕIGUS VALIMISÕIGUSE ALLIKAD Allikas: läte, alguskoht info saamiseks Õiguse allikas: õiguse allikas on koht kus me leiame õigust Valimisõiguse allikas: koht kus leiame infot valimiõiguse kohta (realiseerimine) *õigusaktid: põhiseadus, valimisseadus * välilepingud: 1) EL lepingu art 14 lg3 2) EL toimimise lepingu art 20 lg2 punkt b, art 222 lg2, art 223 lg1 3) EL põhiõiguste harta art 39 4) Euroopa inimõiguste ja põhivabanduste kaitse konventsiooni 1.lisaprotokoll art 3 * Riigikohtu lahendid, Euroopa inimõiguste lahendid – hoiab aega kokku, oluline teada kuidas kohus käitub kui antud probleem jõuab välja kohtusse
jaanuaril 1938. 1940 a. juunis langes Eesti NSV liidu mõju alla. Esimesed demokraatlikud valimised olid 1990. a kevadel, valiti Eesti NSV Ülemnõukogu. Märtsis 1991 toimus referendum iseseisvuse üle, hääletada said kõik Eesti NSV elanikud (77,8%) 20. augustil 1991 võttis Ülemnõukogu vastu otsuse Eesti iseseisvuse kohta. Moodustati Põhiseaduse Assamblee, mille ülesandeks oli põhiseaduse väljatöötamine. Rahvahääletusel 28. juunil 1992 võeti vastu uus põhiseadus.Peale seda muudeti põhiseadust kahel korral: 25. veebruaril 2003 kui KOV volitused pikenesid 4-le aastale ja enne Euroopa liiduga liitumist. Parlamentaarne riigikord -esindusdemokraatia väljendus -jooksev asjaajamine ja riiklike otsuste tegemine rahva valitud esindajate poolt. Põhiseaduse kohaselt on selleks Riigikogu, kelle ülesandeks on legitimeerida kogu riigivõimu teostamine. Riigikogu on peamine koht, kus toimub poliitiline võitlus ning poliitiliste otsuste tegemine.
- Loomulik maa pind: Principality of Sealand (Kohus ei tunnustanud, kuna pole loomulikku pinda ehk pinda Maa peal) Peab olema loomulik pind, kuna suured riigid hakkavad vastasel juhul tekitama endale satelliite. - Rahvas: Füüsilised isikud (ühine eesmärk, mis aitab ühiskonda säilitada genuine link) Nottebohm loobus saksa kodakondsusest ning võttis Liechtensteini kodakondsuse ning kolis Lõuna-Ameerikasse (peale sõda võeti kodakondsus ära). Kohus ütles, et sa oled siiski sakslane, sest sul on genuine link Saksamaaga. Kasutati ka Principality of Sealandile kui hipid saarel panevad pidu, siis pole rahvas (Love Parade pole rahvas!) - Suveräänne võim: Sealandi vürstiriigis pole piisavalt suveräänset võimu. 2. Juriidiline riigi mõiste (seespidine vaatlus) Riik on avalik-õiguslik juriidiline isik, millel on pädevuse määratlemise pädevus (kompetents). AINSANA!
sunniga ja mis on väljendatud erilises vormis. Seega väljendatakse õiguses riigi tahe. Selle tahte sisu on määratud ühiskonna sotsiaalsete ja majanduslike elutingimustega. See tahe peab olema teataval viisil vormistatud. Õiguseks on ainult selline riiklik tahe, mis on väljendatud riigipoolt aksepteeritud vormis, mis on väljendatud seaduses. 2. Õigussüsteemi mõiste: Õigussüsteemi alus on põhiseadus. Õiguslik ja poliitiline süsteem on praktiliselt üks ja sama. Poliitiline süsteem võib muutuda valimistega, aga õigussüsteeb muutub paindlikult, teda ei saa muuta päevapealt. Õigussüsteemi kujunemine on riigi areng, st. Ta on lõputu protsess. Algab peale õigusloomest. Igal riigil on oma õigussüsteem, mis liigestub õigusharudeks ja need omakorda õigusinstitutsioonideks. Kujunes välja rahvuslikest tavadest.
Õigus tegeleda ainult sellega, mis on PS väljendatud Rahvusvahelises õiguses loetakse riigiks üksust, millel on järgmised elemendid:territoorium, rahvas, suveräänne riigivõim 1.2 PS-eelsed dokumendid 15nov 1917. a otsus kõrgemast võimust 24.veebruar 1918.a manifest kõigile Eestimaa rahvastele nn iseseisvumismanifest 4juuni 1919. a. Asutava kogu poolt vastuvõetud Eesti Vabariigi valitsuse ajutine kord 1.3 1920. a põhiseadus Väga põhjalik põhiõiguste kataloog Riigikogu valiti kolmeks aastaks proportsionaalsete valimiste teel Riigikogusse kuulus 100 liiget Erakorralised valimised said PS kohaselt toimuda juhul, kui mõni eelnõu lükati rahvahääletusel tagasi või rahvahääletusel võeti vastu Riigikogus tagasilükatud seadus. Presidenti ei olnud. Seadusi kuulutas välja Riigikogu juhatus 1.4 1920.a põhiseaduse muutumine 1933.a
15) kuulutab Vabariigi Presidendi ettepanekul välja sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni; 16) lahendab muid riigielu küsimusi, mis ei ole põhiseadusega antud Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse, teiste riigiorganite või kohalike omavalitsuste otsustada. §66. Riigikogu uue koosseisu esimene istung toimub kümne päeva jooksul arvates Riigikogu valimistulemuste väljakuulutamisest. Esimeseks istungiks kutsub riigikogu kokku Vabariigi President. §67. Riigikogu korralised istungjärgud toimuvad jaanuarikuu teisest esmaspäevast juunikuu kolmanda neljapäevani ning septembrikuu teisest esmaspäevast detsembrikuu kolmanda neljapäevani. §68. Riigikogu erakorralised istungjärgud kutsub kokku Riigikogu esimees Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse või vähemalt viiendiku Riigikogu koosseisu ettepanekul. §69. Riigikogu valib oma liikmete hulgast riigikogu esimehe ja kaks aseesimeest,
EESTI VABARIIK PÕHISEADUSED Demokraatlik riik tugineb põhiseadusele. Põhiseadus on riigi kõrgeim seadus ja kehtib ühtviisi kõigi kodanike suhtes. Põhiseadus määrab riigivõimu ja üksikisiku põhilised suhted, riigikorralduse põhialuse, riigivõimu ja kohalike omavalitsuste seisundi ning õigusloome põhialuse. Põhiseadus sisaldab eelkõige üldisi põhimõtteid. Seda täiendavad sajad tavalised seadused. Suuremahulisi seadusi nimetatakse seadustikeks või koodeksiteks. Kõik riigi õigusaktid peavad olema kooskõlas põhiseaduslike õigusnormidega. Põhiseaduse kehtestab kas seadusandlik organ või rahvahääletus. Põhiseaduse muutmine on muude seaduste muutmisest raskem, seda tehakse erimenetlusega. Esimesed kaasaegset tüüpi põhiseadused kehtestati XVII ja XVIII sajandil Inglismaal, Prantsusmaal ja USAs.
.................................................................................................10 Kasutatud kirjandus.............................................................................................11 2 Sissejuhatus ,,Aeg on näidanud, et meil on erinevaid otsustusviise, nendeni on jõutud erineval moel, kuid tulemus ei pruugigi olla erinev" E. Nestor. (Postimees 2015) Põhiseaduse § 65 kohaselt võtab seadusi vastu parlament Riigikogu -, kellele kuulub seadusandlik võim. Seadused võetakse vastu vastavalt põhiseadusele ning avaldatakse selleks ettenähtud viisil Riigi Teatajas. Täitmiseks on kohustuslikud vaid avaldatud seadused. Õigusaktidest on tähtsamad seadused, mida võtab vastu parlament. Seadusega korraldatakse kas mõnda avaliku elu valdkonda või reguleeritakse sotsiaalseid suhteid näiteks karistusseadustik. Seadus seletab kasutatavad mõisted ja sätestab üldised põhimõtted. Seadustest
organisatsiooniliseks lahutamiseks) - seadusandlik võim, täidesaatev võim, kohtuvõim Õigusriigi materiaalsed tunnused: ● käsk austada ja kaitsta järjekindlalt inimväärikust ● "ülipositiivse" õiguse tunnustamine ● seadusandja seos konstitutsiooniga II Kodakondsuse mõiste ja tähendus. 1. Kodakondsuse kommunitaristlik käsitlus. Kommunitaristliku lähenemise kohaselt on kodakondsus ühiskonna liikmeid liitev ning olemasolevaid sidemeid kindlustav ja tihendav jõud. 2. Kodakondsus –kas subjektiivne õigus või privileeg? Kodakondsus kui subjektiivne õigus on näiteks riigis sündinud inimestel. Privileeg on kodakondsus siis, kui see saadakse naturalisatsiooni (kodakondsuse saavutamiseks ette nähtud seaduslik toiming) korral. 3. Kodakondsusetus rahvusvahelise õiguse ja -tavade seisukohalt.
Riigiõiguse arvestus 1. Milline on riigiõiguse mõiste (sh uurimisobjektid) ja koht õigussüsteemis? Riigiõigus on avaliku õiguse haru, mis reguleerib põhiseaduslike riigiorganite ülesehitust ja toimimist ning määratleb isikute põhiõigused, vabadused ja põhikohustused. Riigiõiguse olulisim allikas on riigi põhiseadus. Riigiõigusel on teiste õigusharude suhtes juhtiv koht, sest riigiõigus reguleerib ühiskonna ja riigi seisukohalt kõige olulisemaid suhteid. 2. Millised on riigiõiguse allikad ning kuidas on ta puutumuses rahvusvahelise õigusega? Normatiivsed allikad: PS Välislepingud Seadused ja määrused Halduse üld-ja üksikaktid Mittenormatiivsed allikad: Õiguse üldtunnustatud põhimõtted
EESTI VALITSEMISSÜSTEEM 1. Vabariigi Valitsus Valitsuse moodustamine: Kui valitsus on tagasi astunud, peab Vabariigi President 14 päeva jooksul määrama peaministri kandidaadi, kellele ta teeb ülesandeks uue valitsuse moodustamise. Põhiseadus ei sätesta, millest lähtudes peab Vabariigi President peaministri kandidaadi valima. Parlamentaarse riigi tavade järgi peaks ta kandidaadiks esitama valimistel kõige rohkem mandaate saanud erakonna liidri või äärmisel juhul valitsuskoalitsiooni moodustamise tahet kindlalt deklareerinud erakondadest enim mandaate saanud erakonna liidri. Valitsus astub ametisse ametivande andmisega Riigikogu ees. Ametivande andmise hetkest tekivad uuel valitsusel volitused ja lõpevad tagasi astunud valitsuse volitused. Ehk lühidalt ja konkreetselt:
......................5 1.2. Põhiseaduse struktuur .................................................................................6 1.2.1. Struktuur ......................................................................................6 1.2.2. Preambula ....................................................................................7 1.2.3. Printsiibid .....................................................................................8 1.3. Eesti Vabariigi põhiseadus arenguvisioon ........................................................11 2. Põhiseaduse ajalooline areng .........................................................................12 2.1. Riikluse loomine ..................................................................................12 2.2. Põhilised Eesti Vabariigi Põhiseadused ........................................................13 2.2.1. 1920 a. põhiseaduse väljatöötamine ...........................................
1. Milline Põhiseaduse muudatus võeti vastu 14.09.2003? 14.09.2003 toimunud rahvahääletust teatakse kui EL-ga ühinemise rahvahääletust - ,,Euroopa Liiduga ühinemise ja Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamise küsimuses" 2. Millal jõustus EV põhiseadus? Eesti iseseisvuse taastamisega 28. juuni 1992. a rahvahääletusel jõustus uus põhiseadus. 3. Kuidas muudetakse EV Põhiseadust? Õigus algatada põhiseaduse muutmist on vähemalt viiendikul Riigikogu koosseisust ja Vabariigi Presidendil. Põhiseaduse muutmist ei saa algatada ega põhiseadust muuta erakorralise seisukorra ega sõjaseisukorra ajal. Põhiseadust saab muuta seadusega, mis on vastu võetud: 1) rahvahääletusel; 2) Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt; 3) Riigikogu poolt kiireloomulisena. Põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu arutatakse Riigikogus 3 lugemisel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
