Riigiõiguse eksami küsimused ja vastused (5)

2. Kes ja kuidas teeb selgeks, kas seadus on põhiseadusega kooskõlas?
Valitsus austab põhiseadusega talle pandud piiranguid ja tagab, et seadusandjad koostavad põhiseadusega kooskõlas olevaid seadusi ning et kohtuvõim on iseseisev ja erapooletu . Õiguskantsler on sõltumatu ametiisik , kes valvab selle järele, et õigusaktid vastaksid põhiseadusele ja teistele seadustele + kontrollib kodanike põhiseaduslike õiguste tagamist
3. Põhiseaduse täiendamise seaduse eesmärk ja sisu.
Pärast põhiseaduse täiendamist koosneb Eesti põhiseadus kolmest dokumendist: põhiseadusest, põhiseaduse rakendamise seadusest ja põhiseaduse täiendamise seadusest. Viimane reguleerib Eesti kuulumist ELi. Põhiseaduse selline kooskõlla viimine ELi liikmesusega kaasnenud õiguslike muudatustega on unikaalne , sest teistes ELi liikmesriikides on muudetud või täiendatud põhiseaduse teksti ennast.
4. Millised on teie arvates Eesti Põhiseaduse aluspõhimõtted? Nimetage sätted ja põhjendage!
Põhiseaduse aluspõhimõtted on põhiväärtused, ilma milleta Eesti riik ja selle nimel kehtestatud põhiseadus kaotavad oma olemuse. Põhiseaduse aluspõhimõtted on paljuski universaalse iseloomuga – samadele või sarnastele printsiipidele tuginevad ka kõigi teiste demokraatlike riikide põhikorrad. Riigi aluspõhimõtted: inimväärikus, vabadus, võrdsus. Põhiseaduse aluspõhimõted – inimväärikuse, demokraatia, õigus- ja sotsiaalriigi järgimine. Põhiõiguste tagamist kontrollides on võimalik omakorda hinnata õigustloovate aktide kooskõla põhiseaduse ja seadustega.
5. Demokraatliku ja sotsiaalse õigusriigi põhimõte:
Õigusriik – riik, kus valitsetakse õigusnormide alusel, mida järgivad nii valitsetavad kui valitsejad .
Demokraatliku riigi esimeseks tunnuseks on võimuorganite saadikute valimine rahva poolt.
6. Kuidas mõistate demokraatiat?
Demokraatia – tähendab rahva võimu. Valitsemisvorm , mille puhul rahvas teostab oma kas vahetult või valitud esindajate ja esinduskogude vahendusel
7. Millised kohustused tekivad riigile sotsiaalriigi põhimõttest?
Riigil on kohustus tagada igaühele vähemalt minimaalne väärikas äraelamine, kaitsta isikuid hättasattumise eest ning pakkuda hättasattunuile abi. Sotsiaalriigi põhimõttest tuleneb mh, et riik peab kaitsma üksikisikute suhete reguleerimisel nõrgemat poolt, kitsendades seega vaba turukonkurentsi ja vastandudes igaühe ise-hakkamasaamise põhimõttele
8. Õigusriigi põhimõtet elemendid.
Põhiseaduse preambuli kohaselt on Eesti riik rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele.
1). võimude lahusus ja tasakaalustatus : a). institutsionaalne ja personaalne ; b). horisontaalne ja vertikaalne
eesmärk: panna institutsioonid ja isikud üksteist kontrollima, tasakaalustama ja piirama. Absoluutset võimude tasakaalu pole. Nt kohtul on õigus tunnistada seadus kehtetuks, parlament (valitsust toetav koalitsioon) määrab valitsuse ettepanekul riigieelarve kaudu kohtu, presidendi, õiguskantsleri, riigikontrolli jt rahastamise.
2). avaliku võimu tegevuse ettearvatavus: a). eaduslikkus (seaduse ülimuslikkus, põhiõiguste piiramine ainult seaduse alusel ja täitmiseks, halduse seaduslikkus ; õigussegus; salajase õiguse keeld); b). ebasoodsa tagasiulatuva mõju keeld (mh nullum crimen, nulla poena sine praevia lege poenali), õiguskindlus (õiguspärane ootus, usalduse kaitse)
3). isiku põhiõiguste kaitse: a). kohtute sõltumatus, igaühe õigus seadusjärgsele kohtualluvusele, erakorralise kohtu keeld, praktiline võimalus kohtusse pöörduda; b). õiguslik võrdsus (kedagi ei tohi diskrimineerida;
c). süütuse presumptsioon, sama teo eest kahekordse karistamise keeld, õigus teada vabaduse võtmise põhjust ning end kaitsta jpm; d). proportsionaalsus ( legitiimne kaalukas eesmärk ja selle saavutamiseks sobivaist kõige leebem piirang).
6. Põhiseaduse muutmise kolm viisi. Mitu korda ja millistes küsimustes on 1992. a Põhiseadust muudetud?
Põhiseadus määrab riigi eesmärgid, väärtused, millest toimimisel juhindutakse, ning riigi ja inimese suhte.
Põhiseaduse muudatused: 1). 25. II 2003 muudatus (jõust 17. X 2005) - muutmiseks, millega kohalike omavalitsuste volikogude volituste aega pikendati kolmelt aastalt neljale; 2). 14. IX 2003 täiendus (jõust 06. I 2004) - põhiseaduse täiendamise seadus, mille alusel Eesti kuulub Euroopa Liitu; 3). 12. IV 2007 muudatus (jõust 21.VII 2007) - põhiseaduse preambuli muudatus, milles tuuakse välja eesti keele säilimise eesmärk; 4). „hõljuvas olekus” muudatus: andis Vabariigi President oma algatust selgitava poliitilise avalduse järel üle PS muutmise eelnõu kaitseväe juhtimiskorralduse muutmiseks. Selle eelnõu menetlemiseks kiireloomulisena, nagu seda soovitas president, ei kujunenud Riigikogus piisavat üksmeelt ning PS otsustati muuta kahe järjestikuse Riigikogu koosseisu poolt.
7. Miks on vaja erakondade rahastamist kontrollida?
Parteide raha teema tuleb jagada kaheks: 1). raha, mille erakonnad saavad riigilt, seaduslikelt annetajatelt, enda majandustegevusest; 2). kõik kirjas erakonna raamatupidamises ja mille kohta esitatakse regulaarselt aruandeid. Audiitorid hindavad igal aastal, kas parteide raamatupidamine on korras, palkadelt maksud makstud jms. Avalikkuses on tõstatatud küsimus rahast ja teenustest, mida me ei näe ehk millest aruannetes juttu pole, kuid mida erakonnad väidetavalt kuskilt kellegi käest saavad. Ka valimiskampaaniate aruanded – korruptsiooni vastu. teadmine, kes ja kui palju erakonnale annetas, võimaldab avalikkusel hinnata erakonna mõjul tehtud otsuse ja erakonnale tehtud annetuste võimalikku seost. Teiste sõnadega – kas esineb poliitiline korruptsioon . Just poliitiline korruptsioon on võtmekoht, millele tegelikkuses tähelepanu tuleks pöörata.
8. Proportsionaalse ja majoritaarse valimissüsteemi põhierinevus. Milline valimissüsteem kehtib Riigikogu valimistel?
Proportsionaalse valimissüsteemi korral kasutatakse mitmemandaadilisi valimisringkondi. Esindusorganikohad jagatakse parteide vahel proportsionaalselt nende valimsinimekirjadele antud häältele.
Enamus- ehk majoritaarsete valimiste puhul jagatakse riik ühemandaadilisteks valimisringkondadeks ja mandaadi esindusorganisse saab kandidaat, kes kogub valimisringkonnas kõige enim hääli.
Eestis kasutatakse proportsionaalset süsteemi. See on palju keerulisem kui majoritarne ehk enamusvalimise süsteem, aga seda peetakse õiglasemaks. Valimisvõitlus käib erakondade vahel. Nad koostavad oma valimisplatvormi või –programmi, kus on sõnastatud nende olulisemad eesmärgid. Valimistulemuste selgitamisel lähtutakse proportsionaalsuse põhimõttest, st erakond peab saama tema kandidaatidele antud häälte summale vastava arvu kohti Riigikogus.
9. Vabariigi Valitsus
9.1. Vabariigi Valitsuse funktsioonid
Vabariigi Valitsusena käsitatakse põhiseaduses kollegiaalset põhiseadusorganit, mis koosneb peaministrist ja ministritest.Täidesaatev riigivõim kuulub VV-le.
VV funktsioonid: 1) viib ellu riigi sise- ja välispoliitikat; 2) suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust; 3) korraldab seaduste, Riigikogu otsuste ja Vabariigi Presidendi aktide täitmist; 4) esitab Riigikogule seaduseelnõusid ning ratifitseerimiseks ja denonsseerimiseks välislepinguid; 5) koostab riigieelarve eelnõu ja esitab selle Riigikogule, korraldab riigieelarve täitmist ning esitab Riigikogule riigieelarve täitmise aruande; 6) annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi; 7) korraldab suhtlemist teiste riikidega; 8) kuulutab loodusõnnetuse ja katastroofi korral või nakkushaiguse leviku tõkestamiseks välja eriolukorra riigis või selle osas; 9) täidab muid ülesandeid, mis põhiseaduse ja seadustega on antud VV otsustada.
9.2. Vabariigi Valitsuse koosseis. Erinevad ministritüübid
VV-sse kuuluvad peaminister ja ministrid . Põhiseadus ei sätesta VV liikmete arvu. Valitsuse liikmete kõige suurem võimalik arv on VV seadus.
Ministrid jagunevad tüüpideks: ministriteks, kes juhivad ministeeriumi (nn portfelliga ministrid) ja ministriteks, kes ei juhi ministeeriumi, kes on ametisse nimetatud (nn portfellita ministrid). Ministeeriumi juhtivaid ministreid on 12. Vabariigi President võib peaministri ettepanekul nimetada kuni 2 portfellita ministrit. Portfellita ministrite ülesanded määratakse kindlaks peaministri korraldusega. Portfelliga ministrite ülesanded ja pädevuse määrab kindlaks VV seadus.
Vabariigi Valitsuse liikmed on: 1) peamin; 2) haridus - ja teadusmin; 3) justiitsmin; 4) kaitsemin; 5)keskkonnamin; 6) kultuuriminister; 7) majandus- ja kommunikatsioonim; 8)põllumajandusmin; 9)rahandusmin; 91) regionaalmin; 10) sisemin; 11) sotsiaalmin; 13)välismin; 14) portfellita minister.
Peaministri esindusfunktsioon seisneb eelkõige valitsuse nimel esinemises suhetes teiste institutsioonidega ja välisriikide valitsustega, aga ka valitsuse õigusaktide ja muude dokumentide allkirjastamises.
Portfellita Ministrid: Vabariigi President võib peaministri ettepanekul nimetada ametisse ministreid, kes ei juhi ministeeriumi ja kelle ülesanded määrab kindlaks peaminister oma korraldusega, mis tehakse teatavaks Vabariigi Valitsuse istungil . Nende ministrite kulutused kaetakse Riigikantselei eelarves eraldi selleks ettenähtud vahenditest.
9.3. Vabariigi Valitsuse liikme tööülesannete ühitamine
Vabariigi President võib peaministri ettepanekul nimetada mõne ministri juhtima kahte ministeeriumi; 2) Peaministriametiga ei saa ühitada ministriametit; 3) Vabariigi Valitsuse liige ei tohi olla üheski muus riigi- või kohaliku omavalitsuse ametis ega kuuluda tulundusettevõtte juhatusse või nõukogusse, tegutseda ettevõtjana, töötada ühelgi teisel tasustataval ametikohal, välja arvatud teaduslik ja pedagoogiline töö.
9.4. Vabariigi Valitsuse moodustamine
Kui valitsus on tagasi astunud , siis peab Vabariigi President 14 päeva jooksul määrama peaministri kandidaadi, kellele ta teeb ülesandeks uue valitsuse moodustamise. Põhiseadus ei sätesta, millest lähtudes peab Vabariigi President peaministri kandidaadi valima. Parlamentaarse riigi tavade järgi peaks ta  kandidaadiks esitama valimistel kõige rohkem mandaate saanud erakonna liidri või äärmisel juhul valitsuskoalitsiooni moodustamise tahet kindlalt deklareerinud erakondadest enim mandaate saanud erakonna liidri. Valitsus astub ametisse ametivande andmisega Riigikogu ees. Ametivande andmise hetkest tekivad uuel valitsusel volitused ja lõpevad tagasi astunud valitsuse volitused.
9.5. Vabariigi Valitsuse liikme õiguslik seisund ja volituste lõppemine, VV liikme õiguslik seisund
VV astub tagasi: 1) Riigikogu uue koosseisu kokkuastumisel; 2) peaministri tagasiastumise või surma korral; 3) kui Riigikogu avaldab Vabariigi Valitsusele või peaministrile umbusaldust. Vabariigi President vabastab Vabariigi Valitsuse ametist uue valitsuse ametisseastumisel.
Ministri volitused lõppevad: 1) tema tagasiastumisel; 2) tema surma korral; 3) peaministri ettepanekul Vabariigi Presidendi otsuse alusel; 4) talle Riigikogu poolt umbusalduse avaldamise korral; 5) tema suhtes süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel; 6) Vabariigi Valitsuse tagasiastumisel.
VV liikme õiguslik seisund - Vabariigi Valitsuse liikmel on ette nähtud põhiseadusest tulenevalt rida spetsiifilisi õigusi. Nii kehtib ka ministri suhtes immuniteedi põhimõte, samuti ametite ühildamatus. Vabariigi Valitsuse liikmete palk on sätestatud Riigikogu ja Vabariigi Presidendi poolt nimetatavate riigiametnike ametipalkade seadusega.
9.6. Täidesaatva võimu ülesehitus
Kõrgeim täidesaatev võim on VV. Täidesaatva riigivõimu asutused on : 1) valitsusasutused; 2) valitsusasutuste hallatavad asutused. Valitsusasutused on VVS kohaselt riigi eelarvest finantseeritavad asutused, millede põhiülesandeks on täidesaatva riigivõimu teostamine . Nimetatud riigiasutused teenindavad valitsusasutusi või täidavad teisi riiklikke ülesandeid kultuuri, hariduse, sotsiaal- või muus valdkonnas.
9.7. Vabariigi Valitsuse töökorraldus ja õigusaktid
Õigusaktid, mis reguleerivad valitsuse tegevust: 1). Põhiseadus; 2). Seadus; 3). Vabariigi Valitsuse reglemendi kinnitamine.
Vabariigi Valitsuse töökorraldus: VV istung: otsustab tema pädevusse kuuluvaid küsimusi istungil. Istungi toimumise aja ja päevakorra kinnitab peaminister, kellel on õigus lisada kinnitatud päevakorda lisada lisaküsimusi. VV istungi töökord: istungi juhib peaminister, istungid on kinnised, kui valitsus ei otsusta teisiti. VV istungist võtab sõnaõigusega osa riigisekretär, õiguskantsler ja riigikontrolör. VV istungite ettevalmistamise ja toimumise ning muud VV töökorraldusküsimused sätestatakse VV määrusega kinnitatavas VV reglemendis. Otsuste tegemine VV istungil: VV teeb otsused peamin ettepanekul. Otsused tehakse valitsusliikmete häälteenamusega. VV istungi protokoll : istung protokollitakse, kus märgitakse toimumisaja, hääle- ja sõnaõigusega osavõtjad, eelnõu ettekandja , vastuvõetud seisukohad ja otsused; otsustuste hääletamistulemused ja eriarvamused. Sõnavõtud salvestatakse vastavalt valitsuse reglemendile. Protokolli allkirjastav istungi juhataja ja riigisekretär.
Vabariigi valitsuse õigusaktid:
1.VV määrus - Vabariigi Valitsusel on õigus anda õigustloovaid akte – määrusi. Määruste andmisega teostab Vabariigi Valitsus sisuliselt seadusandlikku funktsiooni. Valitsuse määrused kehtivad, kui nad kannavad peaministri, asjaomase ministri ja riigisekretäri allkirja. Vabariigi Valitsus ja ministrid õigustatud andma intra legem (seadusi täpsustavaid) määrusi. Vabariigi Valitsuse ja ministrite õigus anda praeter legem määrusi on vaieldav. Siiski võib Riigikohtu seisukohtadest järeldada, et teatavatel juhtudel on lubatav praeter legem määrusi anda. Seadusega käsitlemata valdkonda reguleeriva määruse ehk praetar legem määruse volitusnorm peab sisaldama selget luba, et täitevvõim võib selle sätte alusel anda niisuguseid määrusi. Toimides praeter legem võtab valitsus üle osa seadusandja kompetentsist ning seda saab ta teha üksnes siis, kui seaduseandja on teda selleks expressis verbis volitanud. Contra legem määrustega muudetakse ja tühistatakse seadusi. Eestis on võimude lahususe põhimõttest tulenevalt contra legem määrused põhiseadusega välistatud.
Delegeerimisele esitatavad nõuded: Delegeerides osa seadusandlikust pädevusest VV-le või ministrile, peab Riigikogu pidama kinni järgmistest nõuetest: 1)  Riigikogu ei tohi volitada täitevvõimu reguleerima küsimusi, mis põhiseaduse kohaselt tuleb reguleerida seadusega; 2). Delegatsiooni- ehk volitusnormis tuleb täpsustada akti andmiseks pädev organ ning talle antava volituse eesmärk, sisu ja ulatus. Täitevvõimu üldakti andmiseks peab olema seaduses vastavasisuline delegatsiooni- ehk volitusnorm. Selles normis täpsustatakse akti andmiseks pädev haldusorgan ning talle antava määrusandliku volituse selge eesmärk, sisu ja ulatus.
Määruse andmise nõuded: 1). Uue delegatsiooni- ehk volitusnormi kehtestamise korral peab määrust andma volitatud organ; 2). Määrust andma volitatud organil on kohustus seaduse rakendamiseks vajalik määrus anda, 3) Määrust andma volitatud organil on kohustus jälgida kehtivate määruste kooskõla uute seadustega.
Valitsuse määrused kehtivad, kui nad kannavad peaministri, asjaomase ministri ja riigisekretäri allkirja.
2. Vabariigi Valistuse korraldus - VV korraldus on üksikakt. Korraldusega lahendatakse üksikjuhtumeid esmakordselt, s.t. selliseid juhtumeid, mida antud olustikus ja tingimustes ei ole varem korraldatud.
3. Peaministri korraldus - on üksikakt.
4. Ministri määrus - Ministril on õigus anda õigustloovaid akte – määrusi.
5. Ministri käskkiri on üksikakt.
9.8. Umbusalduse avaldamine ja usaldusküsimus
Riigikogu võib avaldada umbusaldust: 1). Vabariigi Valitsusele tervikuna ; 2). peaministrile; 3). ministrile. Umbusalduse avaldamise võivad algatada vähemalt 21 Riigikogu liiget ning umbusalduse avaldamise korra: * astub tagasi kogu valitsus, kui umbusalduse adressaadiks oli valitsus tervikuna või peaminister; * vabastatakse ametist umbusalduse adressaadiks olnud minister.
Põhiseaduses ettenähtud VV-le või peaministrile umbusalduse avaldamise mehhanismi võib nimetada destruktiivseks umbusaldusavalduseks, kuna selle tulemusena tagandatakse valitsus küll ametist, kuid uut peaministrit samaaegselt ei määrata. Konstruktiivse umbusaldusavalduse korral esitavad ametisoleva peaministri umbusaldajad uue peaministri kandidaadi ning kui parlament teda toetab, loetakse senine peaminister ja valitsus ametist tagandatuks. Vabariigi Valitsus võib ise tõstatada usaldusküsimuse, sidudes sellega mõne tema poolt Riigikogule esitatud eelnõu vastuvõtmise. Kui Riigikogu eelnõu vastu ei võta, astub VV tagasi.
10. Kohus ja kohtumenetlused
10.1 Põhiõigus ausale õigusemõistmisele ja tõhusale õiguskaitsele:
PS sätestatud üldise põhiõiguse eeldus on, et kaebust, hagi või taotlust vaatab läbi kohus, mis vastab PS nõuetele, st mille pädevuses on õigusemõistmine ning mis on sõltumatu ja erapooletu. Põhiõiguste lünkadeta kaitse tagamiseks on eelistatav asuda seisukohale, et üldise põhiõiguse tõhusale õiguskaitsele ja ausale õigusemõistmisele esemelisse kaitsealasse kuuluvad ka põhiseaduse need sätted, mis sätestavad kohtukorralduse põhimõtted.
- Õigus pöörduda kohtusse Igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Igaüks võib oma kohtuasja läbivaatamisel nõuda mis tahes asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või toimingu põhiseadusevastaseks tunnistamist. Kohus järgib põhiseadust ja tunnistab põhiseadusevastaseks mis tahes seaduse, muu õigusakti või toimingu, mis rikub põhiseaduses sätestatud õigusi ja vabadusi või on muul viisil põhiseadusega vastuolus .
- Õigus asja arutamisele mõistliku aja jooksul Mõistliku aja nõude eesmärk on tagada, et mõistliku aja jooksul lõpetataks kohtuotsusega ebakindel olukord, milles isik viibib kas siis tema vastu esitatud kriminaalüüdistuse või tsiviilvaidluse tõttu. See põhimõte peab tagama õiguskindluse. Kriteeriumid asja arutamisele mõistliku aja jooksul on: 1). kohtuasja keerukus ;2) kaebuse esitaja käitumine protsessis;3) ametivõimude, eriti kohtu käitumine; 4) kaebaja jaoks kaalul olevad hüved;
Kui kohus ei määra asja kuulamisele ja see seisab aastate kaupa kapis, siis pole kohus suutnud asja arutada mõistliku aja jooksul.
- Õigus asja arutamisele sõltumatus ja erapooletus , seaduse alusel moodustatud õigusemõistmise volitustega institutsioonis
Institutsioon peab vastama tingimustele: 1). Olema seaduse alusel moodustatud; 2). Sõltumatu; 3). Erapooletu. PS ütleb, et õigust mõistab ainult kohus. Tegelikult täidavad õigusemõistmise funktsiooni lisaks kohtutele ka muud organid – nt ametnik rahatrahvi ja distsiplinaarkaristuse; töövaidluse korral töövaidluskomisjon jne. Kuid lõpliku otsuse langetab ikkagi kohus, kuna kõigi õigusemõistmise funktsione täitvate isikute otsused ei ole lõplikud ja neid saab vaidlustada.
Sõltumatus tähendab sõltumatust täitevvõimust ja protsessiosalistest. Erapoletus on õiglase kohtuotsuse põhi. Kodanike veendumud kohtuniku erapooletuses tagab usalduse kohtumõistmise vastu. Erapooletus tähendab tavaliselt eelarvamuste puudumist protsessi poolte ja vaidluse suhtes. Kohtunik ei tohi otsuse langetamisel lasta end mõjutada informatsioonist, mida ta saab väljaspoolt kohtusaali, ega mingist avalikust arvamusest või ükskõik millisest survest. Ta peab tegema otsuse objektiivsete argumentide alusel, mis on talle esitatud kohtupidamise käigus.
- Õigus asja avalikule arutamisele Tähendab, et üldjuhul tuleb korraldada kohtuistung ja arutada asja suulistes tingimustes, mis tagavad avalikkusele võimaluse protsessi jälgida. Protsessi avalikkus aitab tagada asja õiglase kohtuliku arutamise , kaitseb protsessiosalisi omavoliliste otsuste eest ja võimaldab ühiskonnal kontrollida õigusemõistmist.
- Õigus kohtuotsuse avalikule kuulutamisele Kohtuotsuse avaliku kuulutamisega kindlustab protsessi avalikkus rahva informeerituse, aidates kindlustada inimeste usaldust õigusemõistmise vastu. Avaliku kuulutamise nõue kehtib ka siis, kui asja arutati kinnisel istungil. Kohtuotsus kuulutatakse välja avalikult, kuid ajakirjanikke ja üldsust võidakse eemaldada kas kogu või osast protsessist kõlbluse, avaliku korra või riigi julgeoleku huvides või kui seda nõuavad alaealise huvid või osapoolte eraelu kaitse või asjaolud , kus avalikkus võib kahjustada õigusemõistmise huve. Kohtuotsuse avaliku kuulutamise nõue ei ole täidetud, kui otsus on kättesaadav üksnes menetlusosalistele. Kohtuotsuse avalik kuulutamine eeldab, et otsus oleks kättesaadav avalikkusele.
- Õigus olla kohal asja arutamisel võistlevas protsessis Süüdistaval isikul on õigus viibida asja arutamise juures esimese astme kohtus, see laieneb ka tsiviil- ja kohtuasjade arutamisele.
- Õigus poolte võrdsusele See põhimõte on osa üldisest õigusest õiglasele kohtulikule arutamisele. Protsessiosalisi tuleb kohelda kogu kohtupidamise käigus viisil, mis kindlustaks neile võrdseed protsessuaalsed võimalused. See nõue hõlmab nt võrdset juurdepääsu toimikutele ja dokumentidele, võimalust ühesugustel tingimustel kutsuda eksperte, kuulata üle tunnistajaid.
- Õigus põhistustega kohtuotsusele Nõue kohustab kohtuid oma otsuseid põhjendama, et menetlusosalised ja avalikkus saaksid teada otsuse põhjused ja süüdistatav saaks kasutada võimalust otsus edasi kaevata kõrgemasse kohtusse. Kohtutele jääb suur otsustusvabadus kohtuotsuste sisu ja struktuuri osas ja põhjendatud kohtuotsuse nõue ei t’henda, et selles peaks olema käsitletud igat argumenti.
- Õigus ausale tõendite esitamisele Võistlevuse ja poolte võrdsuse põhimõttest tuleneb süüdistatava võimalus tutvuda süüdistusmaterjalidega. Protsessis, mis baseerub toimikumaterjalidel, on juurdepääs nendele eluline. Nii süüdistusele kui ka kaitsele tuleb anda võimalus teada ja kommenteerida teise poole seisukohti ja tõendeid.
- Õigus ristküsitlusele Seadustikus on üldise kohtumenetluse osas ülekuulamismeetodina sätestatud rist­küsitlus. See on Eesti kri­minaalmenetluses uudne ülekuulamismeetod. Ristküsitluse läbiviimisel tekkivatele küsimustele on vaja leida vastused ristküsitlust reguleerivate seadusesätete mõttest ja kohtumenetluse võistlevuse põhimõttest lähtudes.
10.2 Kohtusüsteemi ülesehitus
Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline, koosneb neljast maakohtust, kahest halduskohtust, kolmest ringkonnakohtust ja Riigikohtust. Esimese astme kohtud on Harju, Pärnu, Tartu ja Viru maakohtud ja Tallinna ja Tartu halduskohtud . Maakohtutel on omad kohtumajad igas maakonnakeskuses. Kahel halduskohtul on neli kohtumaja – Tallinnas. 1). Riigikohus (põhiseaduse järelevalve kohus ning kassatsioonkaebusi ja teistmisavaldusi läbivaatav kohus); 2). Ringkonnakohus (arutavad tsiviil-, kriminaal - ja haldusasju apellatsioonikohtuna); 3). Maakohtud (mis arutavad kõiki tsiviil- ja kriminaalasju ühes või mitmes kohtumajas.), 4). halduskohtud (mis arutavad esimese astme kohtuna haldusasju).
10.3 Kohtuniku staatus (kohtuniku ametisse nimetamine, kohtuniku ametist vabastamine, kohtuniku ametist tagandamine, ametite ühitamatus, immuniteet, kohtuniku sotsiaalsed tagatised)
Kohtuniku staatus. Kohtunikuks võib nimetada: EV kodaniku, magistrikraadiga õigusteaduses, kes oskab eesti keelt, on kõrgete kõlbeliste omadustega ning kellel on kohtunikutööks vajalikud võimed ja isikuomadused. Kohtunikud nimetatakse ametisse eluaegsena.
Kohtuniku sõltumatus: 1). Kohtu sõltumatus; 2). Kohtunike personaalne sõltumatus; 3). Ametite ühtimatus; 4). Kohtuniku ametikitsendused - K ei või olla Riigikogu liige ega valla- või linnavalitsuse liige, erakonna liige, äriühingu asutaja , äriühingu juhtimisõiguslik osanik , juhatuse või nõukogu liige ega välismaa äriühingu filiaali juhataja, pankrotihaldur jms. 5). Kohtuniku immuniteet - Kohtunikku saab ametisoleku ajal võtta kriminaalvastutusele ainult Riigikohtu ettepanekul ja Vabariigi Presidendi nõusolekul. Riigikohtu esimeest ja liikmeid saab kriminaalvastutusele võtta vaid õiguskantsleri ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõudel.
Kohtuniku ametisse nimetamine - avaliku konkursi alusel, Kohtunikukandidaat peab läbima julgeolekukontrolli, I ja II astme kohtunikud nimetab ametisse Vabariigi President Riigikohtu üldkogu ettepanekul.
Riigikohtu esimees - nimetab üheksaks aastaks ametisse Vabariigi Presidendi ettepanekul Riigikogu, esimees juhib ja esindab Riigikohut, teeb Riigikogule ettepaneku Riigikohtu kohtunike ametisse nimetamiseks, teostab seaduses ettenähtud järelevalvet ja täidab muid seadusest tulenevaid ülesandeid.
Kohtuniku sõltumatuse tagatisteks on ka tema sotsiaalsed tagatised.
Kohtuniku sots.tagatised - ametipalk, kohtuniku lisatasusid (reguleeritud kohtute seaduse), kohtuniku pensioni,
kohtuniku puhkust jm tagatisi , mis kaasnevad tema ametiseisundiga.
Kohtuniku ametist vabastamine - tema soovil; vanuse tõttu 68 a vanuseks saamisel; ametisse sobimatuse tõttu (3 a jooksul peale ametisse nimetamist); kohtu likvideerimisel; kohtunike arvu vähendamisel; jm seaduses loetletud põhjustel. I ja II astme kohtuniku vabastab ametist Vabariigi President Riigikohtu esimehe ettepanekul. Riigikohtunikud vabastab ametist Riigikogu. Riigikohtu esimehe võib Riigikogu ametist vabastada esimehe enda soovil Vabariigi Presidendi ettepanekul, kui ta haiguse tõttu või muul põhjusel kuus kuud järjest on kestvalt võimetu täitma oma ametiülesandeid.
Kohtuniku ametist tagamine – ainult kohtuotsusega.
Kohtute juures asuvad üksused - Maakohtutes on kinnistusosakonnad, kus peetakse: kinnistusraamatut; abieluvararegistrit; registriosakond, kus peetakse äriregistrit, mittetulundusühingute registrit ja sihtasutuste registrit, kommertspandiregistrit ning laevakinnistusraamatut. Lisaks on maakohtute juures kriminaalhooldusosakond, kus kriminaalhooldusametnikud valvavad kriminaalhooldusaluste käitumise üle.
10.4 Tsiviilkohtumenetluse põhimõtted (võistlevus, menetlusökonoomika, dispositiivsus , kompromissi soodustamine)
Võistlevus - Üldmenetluse põhiprintsiip on võistlevuse võimaldamine. See tähendab, et kõik tõendid esitatakse vahetult suuliselt kohtuistungil, et kõik menetlusosalised saaksid vahetult küsitleda. Nii ei saa piirduda vaid eeluurimisel antud ütlustega, tuleb ikkagi kohtusaalis uuesti kõigil oma jutt ära rääkida ja saalis räägitust tuleb ka otsuse tegemisel lähtuda.
Menetlusökonoomika peaks vältima liigsete ja pahatahtlike hagide ning kaebuste esitamist, mille eesmärk on vätida kohtusüsteemi ülekoormamist.
Dispositiivsuse põhimõte: poolte õigus/võimalus teisiti kokku leppida kui seadus sätestab. See on rahvusvaheliselt üldtunnustatud tsiviilõiguse, eriti aga võlaõiguse, kõige olulisem põhimõte. Selle kohaselt võib võlasuhte poolte või lepingupoolte kokkuleppel seadusest kõrvale kalduda, kui seaduses ei ole otse sätestatud või sätte olemusest ei tulene, et seadusest kõrvalekaldumine ei ole lubatud või kui kõrvalekaldumine oleks vastuolus avaliku korra või heade kommetega või rikuks isiku põhiõigusi.
Kompromissi soodustamine - tsiviilkohtumenetlus peaks muutuma kodaniku jaoks kiiremaks ja riigile säästlikumaks. Kohus peab kogu menetluse ajal tegema kõik endast sõltuva, et asi või selle osa lahendataks kompromissiga või muul viisil poolte kokkuleppel, kui see on kohtu hinnangul mõistlik.
10.5 Halduskohtumenetluse põhimõtted (uurimispõhimõte)
Uurimispõhimõte kohaselt on haldusorgan kohustatud haldusmenetluses välja selgitama menetlevas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel .
10.6 Kriminaal- ja väärteomenetluse põhimõtted ( kohustuslikkus e legaliteet, riiklikkuse e avaliku süüdistuse põhimõte, süütuse presumptsioon)
Kohustuslikkus ehk legaliteet - kohustab pädevaid ametivõime alustama kuriteo tunnuste sedastamisel kriminaalmenetlust sõltumata mis tahes isiku või riigiasutuse arvamusest.
Riiklikkusse põhimõte (Ametlikkuse ehk avaliku süüdistuse põhimõte) – et menetlust viiakse läbi ja alustatakse riigi nimel.
10.7 Põhiseaduslikkuse järelevalve
10.7.1 Põhiseaduslikkuse järelevalve – seaduste ja teiste õigusaktide põhiseadusele vastavuse kontrollimine.
10.7.1 Põhiseaduslikkuse järelevalve korraldus Eestis
Ettepaneku õigus põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse algatamiseks on presidendil, kohtutel , õiguskantleril, üksikisikul kui tal ei ole võimalik kasutada muid õiguskaitsevahendeid. Seega teostatakse põhiseaduslikkuse järelevalvet Eestis nii eelkontrolli kujul (Vabariigi President jõustumata seaduste, õiguskantsler jõustumata välislepingute osas) kui ka järelkontrolli (jõustunud seaduste ja teiste õigustloovate aktide osas) korras.
10.7.3 Riigikohtu pädevus (põhiseaduslikkuse järelevalve asjade liigid)
Riigikohtu pädevuses on põhiseaduse järelevalve teostamine; kohtulahendite kassatsiooni korras läbivaatamine; teistmisavalduste läbivaatamine; muude seadusest tulenevate ülesannete täitmine.
10.7.4 Konkreetne normikontroll
Siin ei ole oluline mitte normi kooskõla Psga, vaid sellel normil põhineva või sellega nähtamatult seotud müne muu akti põhiseaduslikkus, mille vastuolu Psga võib kaasa tuua mõne teise akti vastuoli Psga.
10.7.5 Abstraktne normikontroll
Abstraktse kontrolli puhul kontrollitakse akti põhiseaduspä rasust ilma et konkreetset vaidlust oleks veel tekkinud. Uurimisobjektiks on normi kui sellise vastavus põhiseadusele.
10.7.6 Euroopa Liidu õiguse põhiseaduslikkuse järelevalve
Järelvalve pädevus kuulub ühele institutsioonile , mis ei ole tavalise kohtusüsteemi osa nindg ei lahenda tavalisi õigusvaidlusi. Järelevalvet võivad algatada pardamendi osa, riigiorganid , president ja üksiksubjektid.
10.7.7 Riigikohtu volitused
1) tunnistada jõustumata õigustloova akti põhiseadusega vastuolus olevaks;
2) tunnistada jõustunud õigustloova akti või selle sätte põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks;
21) tunnistada õigustloova akti andmata jätmise põhiseadusega vastuolus olevaks;
3) tunnistada jõustunud või jõustumata välislepingu või selle sätte põhiseadusega vastuolus olevaks;
4) tühistada Riigikogu otsuse seaduseelnõu või muu riigielu küsimuse rahvahääletusele panemise kohta;
5) tunnistada, et vaidlustatud õigustloov akt, õigustloova akti andmata jätmine või välisleping oli taotluse esitamise ajal vastuolus põhiseadusega;
51) anda seisukoha, kuidas tõlgendada põhiseadust koostoimes Euroopa Liidu õigusega;
6) jätta taotluse rahuldamata.
10.7.8 Asja lahendamise piirid
1). Riigikohus ei ole asja lahendamisel seotud taotluse, kohtuotsuse või -määruse põhistusega. 2) asja lahendamisel kohtuotsuse või -määruse alusel võib Riigikohus tunnistada kehtetuks või põhiseadusega vastuolus olevaks õigustloova akti, välislepingu või selle sätte, mis on kohtuasja lahendamisel asjassepuutuv. 3) Riigikohtu kolleegiumi või erikogu poolt vastava menetlusseadustiku järgi määrusega üleantud asja lahendab üldkogu kõigis asjassepuutuvates küsimustes, kohaldades samaaegselt asja liigile vastavat menetlusseadustikku ja käesolevat seadust.
10.7.9 Menetluse subjektid
iIsikud, kelle kohta menetlus avatakse (klient, kelle probleemi lahendatakse või teenuseosutaja, kelle tegevust kontrollitakse).
10.7.10 Riigikohtu otsuse jõustumine - Jõustub Riigikohtu otsus selle tegemise päevast
11. Vabariigi President
11.1 Vabariigi Presidendi funktsioonid
Siseriikliku poliitilise elu küsimustega; peaministrikandidaadi kindlaksmääramine; erinevaid ülesandeid nii sise- kui välispoliitikas; välissuhtlemises esindusülesandeid; kuulutab välja Riigikogu korralised valimised ja vastavalt põhiseaduse; kutsub kokku Riigikogu uue koosseisu; annab seadlusi vastavalt põhiseaduse; algatab põhiseaduse muutmist; nimetab Eesti Panga nõukogu ettepanekul ametisse Eesti Panga Presidenti; nimetab Riigikohtu ettepanekul kohtunikud jne.
11.2 Vabariigi Presidendi staatus ja volituste lõppemine, Vabariigi Presidendi asendamine
Vabariigi Presidendi volitused lõpevad: 1) ametist tagasiastumisega; 2) teda süüdi mõistva kohtuotsuse jõustumisega; 3) tema surma korral; 4) uue Vabariigi Predidendi ametisseastumisega.
12. Õiguskantsler
12.1. Õiguskantsleri ülesanded ja staatus
ÕK - sõltumatu riigiametnik , kelle peamine ülesanne on järelevalve seaduste ja teiste õigustloovate aktide põhiseadusele vastavuse üle. Seadusega on õiguskantslerile pandud ka muid ülesandeid, sh isikute põhiseaduslike õiguste ja vabaduste tagamise kontroll ning eraõiguslike isikute vahel diskrimineerimise üle tekkinud vaidluste lahendamine. Õiguskantsleril on Riigikogu istungitel sõnaõigus, mida ta on kasutanud ettepanekute, ettekannete ja ülevaadete esitamisel.
12.2. Õiguskantsleri ülevaate, ettepaneku ja ettekande piiritlemine
Õiguskantsleri ettepanek mille kohaselt tehakse ettepanek organile, kelle poolt vastu võetud õigustloov akt on õiguskantsleri arvates põhiseadusega vastuolus. Ettepaneku teine, samuti kitsalt piiritletud definitsioon on antud ettepanek Riigikogu liikme, Vabariigi Presidendi, ministri, riigikontrolöri ja riigikohtuniku kriminaalvastutusele võtmiseks). Kui õiguskantsler leiab, et Riigikogus vastu võetud seadus on põhiseadusega vastuolus, teeb ta Riigikogule ettepaneku viia seadus põhiseadusega kooskõlla.
Õiguskantsleri ettekanne sõnavõtt Riigikogus, mis on ajendatud õiguskantslerile riigiasutuste töö ning seaduste muutmise ja vastuvõtmise kohta tehtud ettepanekutest.
Õiguskantsleri ülevaade esitatakse kord aastas Riigikogule seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohalike omavalitsuste õigustloovate aktide kooskõlast põhiseaduse ja seadustega. Ülevaatega teavitatakse Riigikogu õiguskantsleri põhiülesannete täitmisest ning õiguskorra arengu suundadest möödunud aastal.
13. Riigikontrolli ülesanded
Riigikontroll on riigi audiitor auditeerides avaliku sektori raha kasutamist. Riigikontrolli peamiseks sihtrühmaks on Riigikogu, mis annab seadusi, väljendades oma tahet; valitsus kulutab seda ellu viies raha ja annab kulutamise kohta aru; Riigikontroll uurib, kuidas valitsus on Riigikogu tahet järginud. Riigikontrolli ei huvita mitte ainult formaalne seadustele vastavus, vaid samavõrra ka see, kas seadused ja valitsuse tegevus on piisavad, et tagada raha sihipärane ja otstarbekas kasutamine ning selline aruandlus , mis annaks kulutamisest adekvaatse pildi. Eesmärgiks pole pelgalt olukord fikseerida, vaid esitada valdkonniti ettepanekuid riigi toimimise parandamiseks
14. Eesti Panga funktsioonid. Eesti Panga roll, kui Eestist on saanud Majan- ja Rahaliidu täieõiguslik liige
EP on Eesti Vabariigi keskpank , kes hoiab käigus Eesti rahasüsteemi ehk teostab riigi rahapoliitikat. Eesti Panga missioon on tagada hinnastabiilsus Eestis.
Eesti Pank põhiülesand: 1) osaleb riigi majanduspoliitikas - see tähendab iseseisva rahapoliitika teostamist, valitsuse nõustamist ja rahvusvahelist koostööd; 2) hoolitseb finantsstabiilsuse eest Eestis - see tähendab finantssektori poliitika kujundamist ning usaldusväärsete ja hästitoimivate maksesüsteemide käigushoidmist; 3) korraldab sularaharinglust Eestis; 4) valmistub saama üheks Euroopa kooskõlastatud majanduspoliitika ja ühtse rahapoliitika võrdväärseks kujundajaks teiste euroala keskpankade seas.
Majandus- ja Rahaliidu täieõiguslik liige - olukord, kus Eesti Pank võib emiteerida euro pangatähti Euroopa Keskpanga loal ja euro münte Euroopa Keskpanga poolt ettenähtud mahus . Eesti Panga esindajad osalema ka europiirkonna rahapoliitika väljatöötamisel. Igapäevaselt jätkab Eesti Pank rahvusliku keskpanga funktsioonide täitmist. See tähendab, et lisaks Euroopa Keskpanga rahapoliitiliste otsuste elluviimisele, majandusanalüüsi ja -prognooside koostamisele ning välisvaluutareservide haldamisele jätkub sularaha emissiooni, maksesüsteemide toimimise ja statistika kogumisega seotud ülesannete täitmine.
15. Kohalik omavalitsus (KOV)
15.1 Kohaliku omavalitsuse alusteooriad
1). Eristab kohaliku elu küsimusi ja riiklikke kohustusi; 2) PS-s on kohalikku omavalitsust järjekindlalt eristatud täidesaatvast riigivõimust
15.2. Kohaliku omavalitsuse süsteem
1). väline korraldus (KOV üksuste suhetekorralduse alused riigi ja teiste õigussubjektidega): - KOV üksused ja nende organid; - KOV organite moodustamise kord ja pädevus; - esindamine ; - vahetu demokraatia vormide rakendamine; - KOV üksuste koostöö vormid.
2). sisemine korraldus (enesekorraldus): - KOV üksuste sisene detsentraliseerimine; - ametiasutuste ja hallatavate asutuste, ettevõtete, komisjonide ja ametikohtade moodustamine, reorganiseerimine ja likvideerimine, tööjaotuse ning KOV teenistuse korraldamise küsimused.
15.3. KOV üksused
KOV üksused on vallad ja linnad. Muid KOV üksusi võib moodustada seaduses sätestatud alustel ja korras.
15.4. KOV organid
1) volikogu : KOV üksuse esinduskogu, mis valitakse valla või linna hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel; 2) valitsus: volikogu poolt moodustatav täitevorgan.
Haldusorganiks võib olla: 1) avalik-õiguslik juriidiline isik tervikuna (vald, linn); 2) kohaliku omavalitsuse asutus (nt amet); 3) kollegiaalorgan (nt vallavolikogu); 4) avalikku võimu iseseisvalt teostama volitatud eraisik
15.5. KOV õigusaktid
Üldakt on määrus (KOV volikogu, valitsuse)
Üksikaktid: 1). KOV volikogul otsused; 2). KOV valitsusel korraldused ; 3). vallavanemal ja linnapeal käskkirjad; 4). Osavalla ja linnaosa vanem korraldused (üldküsimused) ja käskkirjad (ametkonnasisesed)
15.6. KOV tegevuse kontroll
1). Internne kontroll: a) teenistuslik järelevalve; b) revisjonikomisjoni kontroll; c) õigusaktide täitmise kontroll; d) poliitiline kontroll. Internse kontrollina võib KOV puhul mõista haldusekandja (KOV üksuse) sisest kontrolli. Halduse aspektist tervikuna, aga hõlmab internne kontroll ka riiklikku järelevalvet KOV tegevuse üle, kuna seda teostatakse haldusorganite poolt.
2). Eksternne kontroll: a) riiklik järelevalve; b) arvestuskontroll; c) õiguskantsleri järelevalve; d) kohtukontroll
15.7. Kohalikud maksud
Kohalik maks on valla- või linnavolikogu määrusega (maksumäärus) kehtestatud maks. Kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine ja valla või linna eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine kuulub volikogu ainupädevusse. Kohalikud maksud on: müügimaks; paadimaks ; reklaamimaks; teede ja tänavate sulgemise maks; mootorsõidukimaks; loomapidamismaks ; lõbustusmaks; parkimistasu.
15.8. KOV üksuste koostöö: 1). Üleriigiline kohaliku omavalitsuse üksuste liit ja 2) maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste liit üksuste koostöö edendamine ja liikmetele seadusega ettenähtud ülesannete paremaks täitmiseks võimaluste loomine.
16. Riigikogu
16.1 Parlamentaarne ja presidentaalse valitsemisvormi tunnused
Parlamentaarsest valitsemisvormist eristatakse presidentaalset valitsemisvormi. Nende kahe peamiseks eristamise aluseks on täidesaatva ning seadusandliku võimu omavaheline suhe
Parlamentaarne valitsemisvorm (võimude lahustatus): - täidesaatev võim saab volituse seadusandlikult võimult ning püsib seadusandliku võimu usaldusel; - teatud tingimustel saab täidesaatev võim ellu kutsuda parlamendi valimisi; - riigipea ning valitsuse rollid on lahutatud, riigipea täidab peamiselt tseremoniaalseid ning formaalseid ülesandeid (riigipea ei saa määrata omal äranägemisel valitsuskoalitsiooni koosseisu ega ministriportfelle); - Peaminister koos valitsuskabinetiga on vastutav nii poliitika kujundamise kui ka selle elluviimise eest.
Presidentaalne valitsemisvorm võimude lahusus (eraldatus): - Nii seadusandlik kogu kui ka täidsaatva võimu juht saavad oma volitused otse rahvalt ; - Otse valitav president on samaaegselt riigipea ning valitsusjuht; - Ministrite nimetamine ning ametist vabastamine on presidendi suvaotsus; - President valitakse kindlaks ametiajaks, parlament ei saa presidenti poliitilistel motiividel ametist tagandada; - Parlamendi laialisaatmise eesõigus on presidendil; - Presidendil on seadusandliku initsiatiivi õigus; - Täidesaatev võim ei sõltu parlamendi usaldusest, valitsus on aruandekohustuslik presidendi, mitte parlamendi ees; - Peamine poliitika kujundaja on parlament, presidendil on vetoõigus. Parlament võib teatud tingimustel veto murda.
16.2 Riigikogu funktsioonid:
1) võtab vastu seadusi ja otsuseid; 2) otsustab rahvahääletuse korraldamise; 3) valib Vabariigi Presidendi vastavalt põhiseaduse; 4) ratifitseerib ja denonsseerib välislepinguid vastavalt põhiseadus; 5) annab peaministrikandidaadile volitused Vabariigi Valitsuse moodustamiseks; 6) võtab vastu riigieelarve ja kinnitab selle täitmise aruande; 7) nimetab Vabariigi Presidendi ettepanekul ametisse Riigikohtu esimehe, Eesti Panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri, õiguskantsleri ja kaitseväe juhataja või ülemjuhataja; 8) nimetab Riigikohtu esimehe ettepanekul ametisse Riigikohtu liikmed; 9) nimetab Eesti Panga nõukogu liikmed; 10) otsustab Vabariigi Valitsuse ettepanekul riigilaenude tegemise ja riigile muude varaliste kohustuste võtmise; 11) esineb avalduste ja deklaratsioonidega ning pöördumistega Eesti rahva, teiste riikide ning rahvusvaheliste organisatsioonide poole; 12) kehtestab riiklikud autasud , sõjaväelised ja diplomaatilised auastmed ; 13) otsustab umbusalduse avaldamise Vabariigi Valitsusele, peaministrile või ministrile; 14) kuulutab riigis välja erakorralise seisukorra vastavalt põhiseaduse §-le 129; 15) kuulutab Vabariigi Presidendi ettepanekul välja sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni; 16) lahendab muid riigielu küsimusi, mis ei ole põhiseadusega antud Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse, teiste riigiorganite või kohalike omavalitsuste otsustada.
- Seadusandlus. Seadusandlik funktsioon on Riigikogu olulisim funktsioon. Riigikogu seadused ja otsused on kogu riigis ning ühiskonnas kohustuslikud, peamiselt nende abil toimub ühiskonnaelu kujundamine. Lisaks seadustele võtab Riigikogu vastu ka teisi õigusakte. Põhiseaduse muutmise võivad algatada vähemalt viiendik Riigikogu koosseisust või Vabariigi President. Kõik seadused peavad olema kooskõlas põhiseadusega. Eestis on riigivõimu teostamise aluseks seadus. Põhiseaduse sätestab, et teatud seadusi saab muuta või vastu võtta üksnes Riigikogu koosseisu häälteenamusega - konstitutsioonilisteks seadusteks.
- EL õigusloomeprotsessis osalemine Eesti seadusandlikul võimul ei ole EL-le delegeeritud valdkondades enam õigusloome ainupädevust. Liikmesriigi kohustuseks on vastuvõetud direktiivid oma õigussüsteemi üle võtta, samas kui määrused on otsekohalduvad õigusaktid, mida üle ei võeta. Täitevvõimu positsioon tugevnes paratamatult tänu sellele, et rahvusvahelisele suhtlemisele omaselt on EL-s valitsusel parlamendiga võrreldes tugev positsioon.
- Parlamentaarne kontroll Parlamentaarses valimissüsteemis peab Valitsusel olema parlamendi usaldus. Kui usaldus kaob, võivad Riigikogu liikmed esitada umbusalduse. Riigikogu teostab Vabariigi Valitsuse üle parlamentaarset järelevalvet klassikaliste parlamentaarse kontrolli vahendite: umbusaldushääletus, arupärimise, kirjalike ja suuliste küsimuste kaudu ning muude kontrollivormide: olulise tähtsusega küsimuste arutelude ning valitsuse tegevuskavade arutelude, valitsusele tehtavate ettepanekute ning peaministri avalduste ja ülevaadete kaudu.
- Kõrgemate ametiisikute nimetamine ja valimine Kuna rahvas valib riigiorganitest otse vaid Riigikogu, siis saab ainult Riigikogu teistele riigiorganitele rahva legitimatsiooni vahendada. Riigikogu osaleb peaaegu kõigi kõrgemate ametiisikute ametisse nimetamises. Kollegiaalse organi poolt ametisse valimine ja ametisse nimetamine erinevad selle poolest, et valimistel on vähemalt kaks kandidaati või on võimalik üles seada vähemalt kaks kandidaati (nt Vabariigi Presidendi valimine), ametisse nimetamiseks esitatakse kollegiaalsele organile üks kandidaat.
- PS-s sätestatud riigielu küsimuste otsustamine Riigiukogu lahendab muid riigielu küsimusi, mis ei ole põhiseadusega antud Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse, teiste riigiorganite või kohalike omavalitsuste otsustada: 1). Rahvahääletuse korraldamise otsustamine; 2). Välislepingute ratifitseerimine ja denonsseerimine (Ratifitseerimine tähendab akti, mille vahendusel riik väljendab oma nõusolekut selle kohta, et leping on talle kohustuslik. Riigikogu puhul on ratifitseerimise vormiks vastava ratifitseerimisseaduse vastuvõtmine. Denonsseerimine tähendab rahvusvahelise lepingu ülesütlemist, tühistamist või sellest väljumist); 3). Riigieelarve vastuvõtmine ja selle täitmise aruande kinnitamine; 4). Riigilaenude tegemise ja riigile muude varaliste kohustuste võtmise otsustamine; 5). Riiklike autasude, sõjaväeliste ja diplomaatiliste auastmete kehtestamine; 6). Erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni väljakuulutamine
16.3 Riigikogu sisemine korraldus:
- Riigikogu struktuur Riigikogus on 101 liiget, kes valivad endale 3-liikmelise juhatuse. Riigikogu liikmed koonduvad fraktsioonidesse ning teevad juhatusele ettepaneku oma liikmete nimetamiseks komisjonidesse . Juhatus moodustab komisjonid fraktsioonide ettepanekute alusel.
Riigikogu struktuur: 1). Riigikogu juhatus (Riigikogu juhatus on kollegiaalne juhtimisorgan , kes korraldab Riigikogu tööd ning tagab Riigikogu haldamise. Riigikogu juhatus on 3-liikmeline: Riigikogu esimees, Riigikogu I aseesimees ning Riigikogu II aseesimees).; 2). Riigikogu komisjonid: a). Alatised komisjonid nt kultuurikomisjon; b). Erikomisjonid nt - Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon; - Korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjon; - Riigieelarve kontrolli erikomisjon; c). Uurimiskomisjonid – praegu ei ole ühtegi; d). Probleemkomisjonid esitab tegevuse lõppemisel Riigikogule aruande oma tegevusest; 3). Riigikogu fraktsioonid võivad moodustada ja sellesse peavad kuuluma vähemalt viis sama erakonna kandidaatide nimekirjast valitud Riigikogu liiget.
16.4 Riigikogu liikme õiguslik seisund:
- Riigikogu liikme tagatised (vaba mandaat, vastutamatus, saadikupuutumatus, ametite ühitamatus)
Vaba mandaat – kaks põhimõtet: 1). tuleneb vaba mandaadi põhimõttest, et Riigikogu liige esindab parlamendis mitte üksnes oma valijate või valimisringkonna huve, vaid ta teostab riigivõimu kogu rahva esindajana. 2). nõuab kõnealune põhimõte, et Riigikogu liige peab saama teha poliitilisi valikuid ning korraldada oma tegevust vabalt, lähtudes oma südametunnistusest ja parimast äranägemisest. Riigikogu liikmele ei saa anda õiguslikult siduvaid tegevusjuhiseid.
Vaba mandaadi põhimõttest tulenevalt ei ole Riigikogu liige seotud teda valinud valimisringkonna valijate ega nende suunistega. Kuid siiski peab Riigikogu liige oma tegevuses arvestama rahva huvidega laiemas mõttes. Oma otsuste langetamisel peaks ta lähtuma oma parimast äranägemisest ja südametunnistusest, olles oma otsustustes vaba.
Vaba mandaadi alaprintsiipideks: 1). indemniteet ehk vastutamatus, 2). immuniteet ehk puutumatus ja 3). ametite ühildamatuse põhimõte.
Immuniteet - Põhimõte kaitseb Riigikogu tema vahistamise, kirjavahetuse saladuse rikkumise jms. Riigikogu liikme kriminaalvastutusele võtmiseks on Riigikogu andnud nõusoleku neljal korral.
Ameti ühitamatuse puhul eeldatakse, et kui muu ametikandja kandideerib parlamendiliikmeks, loobub see isik oma eelnevast ametist. Ametite ühitamatuse printsiibi eesmärgiks on tagada, et järgitaks (personaalse) võimude lahususe põhimõtet, ning luua eeldused huvide konfliktide ärahoidmiseks.
- Riigikogu liikme sotsiaalsed tagatised
Riigikogu liige teenib neli kuni kuus Eesti keskmist palka. Kui Riigikogu liige on komisjoni või fraktsiooni esimees teenib ta viis keskmist palka, aseesimees neli ja pool keskmist palka. Riigikogu esimees teenib kuus ja aseesimees viis ja pool palka.Kui Riigikogu liikme volitused lõppevad, säilitatakse talle ametipalk, mis sõltub Riigikogu töötamise ajast, maksimaalselt kuueks kuuks. Endisele Riigikogu liikmele, kes on jõudnud pensioniikka makstakse parlamendiliikme vanaduspensioni.
- Riigikogu liikme volituste peatumine ja lõppemine
Volitused peatuvad Riigikogu liikme volitused tema nimetamisel Vabariigi Valitsuse liikmeks. Riigikogu esimehe volitused peatuvad Riigikogu liikmena ajaks, mil ta täidab Vabariigi Presidendi ülesandeid. RKLSS näeb ette täiendavad võimalused Riigikogu liikme volituste peatamiseks, so seoses: alla kolmeaastase lapse kasvatamise vajadusega ja ajutise töövõimetusega.
Riigikogu liikme volitused lõppevad enne tähtaega:1) tema asumisega mõnda teise riigiametisse; 2) teda süüdi mõistva kohtuotsuse jõustumisega; 3) tema tagasiastumisega; 4) kui Riigikohus on otsustanud, et ta on kestvalt võimetu oma ülesandeid täitma; 5) tema surma korral.
17. Rahvas, kodakondsus
17.1 kuidas jaguneb Eestis elavad isikud (kodanikud, välismaalased, kodakondsuseta isikud, tähtajalise elamisloaga, pikaajalise elaniku elamisloaga, EL kodanik).
Kodanik - inimene, kellel on vastava riigi kodakondsus. Mõningatel juhtudel peetakse antud riigi kodanikeks ka selles riigis registreeritud juriidilisi isikuid.Riigil on õigus ise määratleda, millised tema riigi territooriumil elavate isikute staatus. PS kohaselt on võrdsed õigused kodanikel ja Eestis viibivatel välisriigi kodanikul, juhul kui PS lubab seadusega piirata neid õigusi. Kodanikul on reeglina suuremad õigused kui välismaalasel.
Välismaalane - Isik, kes ei ole selle riigi kodanik, kelle territooriumil ta viibib. Enamasti on kõik isikud, kes viibides ühe riigi territooriumil ei ole selle riigi kodanikud, riigi jaoks välisriigi kodanikud ehk välismaalased. V.a. topeltkodakondsus.Välismaalaste õigusi ja kohustusi reguleerib välismaalaste seadus.
Kodakondsuseta isik- isik, keda ükski riik ei pea oma kodanikuks.
Tähtajalise elamisloa võib anda välismaalasele:- töötamiseks; - ettevõtluseks; - õppimiseks; - elama asumiseks Eestis alaliselt elava lähedase sugulase juurde; - kelle püsiv legaalne sissetulek tagab tema äraelamise Eestis; - välislepingu alusel;- kes on abielus Eestis alaliselt elava isikuga .
Pikaajalise elaniku elamisloa võib anda välismaalasele, kes vastab järgmistele tingimustele: 1) ta on elanud Eestis elamisloa alusel pidevalt vähemalt viis aastat vahetult enne pikaajalise elaniku elamisloa taotluse esitamist;2) tal on kehtiv tähtajaline elamisluba ;3) tal on püsiv legaalne sissetulek Eestis äraelamiseks;4) ta on kindlustatud isik ravikindlustuse seaduse või Eesti Vabariigi välislepingu tähenduses;5) ta on täitnud integratsiooninõude.
17.2 Rahvas Eesti põhiseaduses. Milline põhiseaduslikud õigused võivad olla ainult Eesti kodanikel võrreldes teiste siin elavate isikutega
Kodanikul on reeglina suuremad õigused kui välismaalasel.
PS eristab kodanike ja välismaalaste õigusi. (Nt. õigus tervise kaitsele, õigus vabalt valida tegevusala, elukutset, ja töökohta.)Välismaalase ehk välisriigi kodaniku Eestisse saabumist, elamist ja lahkumist , õigusi ja kohustusi reguleerib välismaalaste seadus ja sissesõidukeelu- ja väljasõidukohustuse seadus. Välismaalane on isik, kes ei ole Eesti kodanik (lähtutakse kodakondsuse määratlemisest). Põhiseaduse kohaselt tagatakse Eestis viibivale välismaalasele Eesti kodanikuga võrdsed õigused juhul, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Seaduslikult Eestis viibival välismaalasel on õigus elamis- või tööloa pikendamisest keeldumise või ennetähtaegse lõpetamise, tema väljasaatmise otsuse vaidlustamise võimalusele kohtus. EL õiguse valguses nimetatakse isikuid, kes ei ole EL liikmesriigi kodanikud välismaalasteks ehk kolmandate riikide kodanikeks
17.3 Euroopa Liidu kodanik
Isik, kes on muu Euroopa Liidu liikmesriigi kui Eesti kodanik. Samas on ka Eesti kodanik tänapäeval Euroopa Liidu kodanik. Senine EL kodaniku seadus läheb peatselt muutmisele, et seaduse sõnastus haakuks paremini tänapäevaga. Euroopa Liidu kodaniku õigused laienevad kogu Euroopa Liidu territooriumile
17.4 kodakondsuse omandamise viisid
1). sünniga (vanemate kodakondsust tulenev; sünnikohajärgse riigi alusel; segapõhimõte)
2). naturalisatsioon (abiellumine, lapsendamine , aukodanik, isiklik taotlus).
17.5 topeltkodakondsus
Eesti õigus keelab topeltkodakondsusena ehk mitmekordse kodakondsuse andmist. Kuid paljud riigi lubavad oma kodanikel olla paralleelselt ka mõne teise riigi kodanik. Isiku määratlemisel tuleb arvestada siiski mõlema või enama riigi kodakondsusega ning reeglina ei saa sellist isikut nimetada välismaalaseks riigis, mille kodakondsusele omab isik ka mõne teise riigi kodakondsust.
18. Põhiõigused
18.1 Subjektiivsete põhiõiguste tähendus
Põhiõiguste tähendus: 1). tegemist on isikute subjektiivsete õigustega, mis: a). võimaldavad käituda teatud viisil; b). võimaldavad nõuda teatavat käitumist; c). võimaldavad pöörduda kohtusse oma õiguste kaitseks.
Subjektiivne põhiõiguste tähendus seisneb riigi kohustuses tegutsema selleks, et saavutada põhiseaduslikke eesmärke ning kaitsta põhiseaduslikke väärtusi, ilma et isikud peaksid seda oma subjektiivsete õiguste tagamiseks nõudma.
18.2 Põhiõiguste funktsioonid
Põhilised funktsioonid on: 1). kaitsefunktsioon (avalik võim ei või sekkuda üksikisiku tegevusse piirates PS-s tagatud vabadusi. Riik ei tohi kohelda kedagi ebavõrdselt. Kaitstud on aktiivne tegevus ja tegevusetus );
2). institutsioonide garanteerimise funktsioon (ametikohad riigiasutustes ja kohalikes omavalitsustes täidetakse seaduse alusel ja korras Eesti kodanikega. Kooskõlas seadusega võib neid ametikohti erandkorras täita ka välisriigi kodanike ja kodakondsuseta isikutega); 3). Toetusfunktsioon (Riigil on teatud juhul toetuskohustus – sotsiaalsete põhiõiguste puhul. Samuti peab riik tagama vähemalt inimväärikust mittekahjustava elamise . Igaühel on õigus valida õigusabi korras endale kaitsja). 4). Objektiivsete väärtuste tagamise funktsioon (Põhiõigustest saab järeldada, milliseid väärtusi riigis väärtustatakse. See on objektiivne funktsioon, mis on juhiseks riigi tegevuses).
1 8.3 Põhiõiguste kandjad
Põhiõiguste kandjateks on eelkõige füüsilised isikud, teatud tingimustel ka juriidilised isikud ja riik.
18.4 Põhiõiguste adressaadid
Põhiõiguste adressaadiks on eelkõige riik. Seadusandlik, täidesaatev kui ka kohtuvõim on põhiõigustega seotud.
Adressaadid on subjektid, kes peavad põhiõigustest juhinduma ja kelle suhtes õigustatud isik (põhiõiguste kandja) saab põhiõiguste pinnal oma põhiõigusi kaitsta.
1). Riik - Riigivõimu teostamine on peamine vabadustesse sekkumise viis, põhiliselt üksikisiku kaitseks.; 2). Erasubjektid - oluline on arvestada üksikisikute õiguste kaitse vajadusega. Järelikult tuleb piirata erasektori subjekte põhiõiguste abil; 3). Välismaised ja rahvusvahelised subjektid - Riik kaitseb oma kodanikke välisriigis.
18.5 Põhiõiguste piiramise lubatavus
Põhiõigused ei ole piiramatud . PS sisaldab kohustuste osas ainult põhikohustusi. Põhikohustused ei laiene kõigile. Vahetegu tuleneb asjaolust, et iga põhiõiguse vastas on põhikohustus. Eristatakse põhiõiguse piiramist ning põhiõiguse rikkumist, mis on ebaseaduslik põhiõiguse piiramine.
18.6 Põhiõiguse ja seaduse reservatsioonide liigitus
Põhiõiguste piiramisel peab olema alati legitiimne eesmärk ning eesmärk on PS-st tulenevalt reguleeritud kolmel viisil. Põhiõiguse ja seaduse reservatsioonid: a) lihtsa seaduse reservatsiooniga – piisab volituse olemasolust seadusandjale; b) kvalifitseeritud seaduse reservatsiooniga – reservatsioon sisaldab lisaeeldusi, millele piirang peab vastama; c) Ilma seaduse reservatsioonita põhiõigus – piiramiseks peab olema oluline seadusest tulenev põhjus.
8.7 Formaalse ja materiaalse põhiseaduspärasuse hindamine
Õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas PS-ga ehk siis iga põhiõigust riivav akt peab olema kooskõlas kõigi PS normidega. Formaalne nõue - tähendab, et iga põhiõiguse riive peab vastama kõigile pädevus-, menetlus ja vormieeskirjadele. Materiaalne nõue tähendab, et riivel peab olema legitiimne põhjus ja riive peab olema proportsionaalne.
18.8 Kuidas hinnatakse proportsionaalsust
Proportsionaalsuse põhimõtte- piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. See tähendab, et isegi kui mõni põhiõiguse piirang oli kehtestatud PS-s kehtestatud lubatud eesmärgil, võib selline piirang osutuda siiski põhiseadusevastaseks.
18.9 Vabadusõigused
Vabadusõiguste abil võimaldatakse igaühel kaitsta enda vaba käitumist teiste isikute rünnete eest. Igaüks, kelle vabadusõigusi rikutakse, peab saama seda vabadust uuesti kasutada. Vabadusõiguse eesmärgiks on anda isikutele võimalus elada ja tegutseda vabalt, ilma et nende tegevusse sekkuks riik ja kolmandad isikud.
18.10 Võrdsusõigused
Võrdsusõigused kaitsevad võrdseid ebavõrdsete ja ebavõrdseid võrdse kohtlemise eest. Võrdsusõiguste puhul võrdsuse kindlakstegemisel peab olema tuvastamiseks vähemalt kaks isikut, või gruppi või faktilist asjaolu, keda või midagi võrrelda. Vabadusõigused tagavad üksikisikule otsustamisvabaduse midagi teha või tegemata jätta.
18.11 Ebavõrdse kohtlemise keeld
Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse , poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Rahvusliku, rassilise, usulise või poliitilise vihkamise, vägivalla ja diskrimineerimise õhutamine on seadusega keelatud ja karistatav .
8.12 Sotsiaalsed põhiõigused
Sotsiaalsed põhiõigused on õigused riigi positiivsele tegevusele. Nad väljendavad sotsiaalriiklikku traditsiooni. Sotsialismi ajal toimus nende ideoloogiline üleväärtustamine liberaalsete õiguste arvelt. Sotsiaalsete põhiõiguste ülesanne on kompenseerida üksikisikute finantsressursside ja turu defitsiite.