Riigiõigus (0)

Tallinna Ülikool - Õigus - Õigusteadus

5 VÄGA HEA

Lastele - Kõige pisematele meeldivad vahvad luuleread väga, millega saab neid rahulikult unemaale saata

Riigiõigus
Kohustuslik kirjandus:

Taavi Annus "Riigiõigus" Juura 2006
Põhiseadus / ww.pohiseadus.ee

Kasulikud lingid:

riigiteataja .ee
president .ee
riigikogu.ee
valitsus.ee
õiguskantsler.ee
riigikontroll .ee
kohus.ee

Lugemissoovitused:

Taavi Annus "Riigiõigus"
Jüri Põld "Loenguid Eesti riigiõigusest"
Rait Maruste "Põhiseadus ja selle järelvalve"

Riigiõiguse põhiküsimused
Riigiõiguse mõiste

Riigiõigus on õigusnormide kogum, mis määrab kindlaks ühiskondliku korra põhialused, riigiorganite moodustamise korra, pädevuse, nende vastastikused suhted, tegutsemise põhimõtted ja üksikisiku põhiõigused, vabadused ja kohustused
Riigiõiguse ese on riik
Riigiõiguse allikad
Riigiõiguse suhe avaliku õigusega
Riigiõiguse suhe rahvusvahelise õigusega

Riigiõigusest(ainult meile, Eestile kehtivad) ei leia sanktsioone- tuleb vaadata teisi õigusharusid.
PARAGRAHV 102
Seadusi võetakse vastu kooskõlas põ hiseadusega
Seaduste algatamise õigus on:

Riigikogu liikmel

Riigikogu raktsioonil

Riigikogu komisjonil

Vabariigi Valitsusel

Vabariigi Presidendil põhiseaduse muutmiseks
Riigikogul on õigus koosseisu häälteenamusega tehtud otsuse alusel pöörduda Vabariigi Valitsuse poole ettepanekuga algatada Riigikogu poolt soovitav eelnõu
§ 14 PÕHIÕ IGUSED , VABADUSED JA KOHUSTUSED
Õ iguste ja vabaduste tagamine on seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning
kohalike omavalitsuste kohustus
1. Paragrahvi 14 eelkäijaks tuleb pidada J. Adamsi töögrupi eelnõu § 8 lg 1 teist lauset ja lg 2 (Põhiseadus ja Põhiseaduse Assamblee, lk 1170). Assamblee töö lõppfaasis lisati sätte teksti seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu kõ rvale kohalikud omavalitsused .
Paragrahvil 14 on kolm olulist tähendust:

Kõigepealt määrab ta sõnaselgelt kindlaks põhi- õigussuhte kohustatud poole, põhiõiguste adressaadid. Termin “tagamine” ulatub aga kaugema- le.
Paragrahv sisaldab seetõttu puhtast põhiõiguste järgimise kohustusest kaugemale ulatuvat põhiõiguste tagamise kohustust, sätestades sel viisil üldise põhiõ iguse korraldusele ja menet- lusele.
Kolmandaks sätestab § 14 võimude funktsionaalse lahususe põhimõtte, täiendades sel viisil § 4.

2. Paragrahvi 14 esimene funktsioon on sätestada põhiõiguste adressaadid. Selle järelduseni ei jõua puhtsemantilise tõlgendamise teel. Paragrahvi 14 sõnastuse järgi on kohustus tagada põhiõigusi eelkõige seadusandlikul, täidesaatval ja kohtuvõimul.
Riigivõim jaguneb:

seadusandlikuks
täidesaatvaks
kohtuvõimuks: § 4 järgi on jagatud Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse ja kohtute vahel.

Riigi- ja haldusorganid teostavad riigivõimu Eesti Vabariigi ja riigist alamal seisvate avalik-õiguslike juriidiliste isikute nimel, mille osaks nad on. Põhiõigussuhte kohustatud pooleks on Eesti Vabariik või riigist alamal seisev avalik-õiguslik juriidiline isik, kelle nimel organ riigivõimu teostab .
Kolme võimu kõ rval nimetab § 14 veel kohalikku omavalitsust. Sel klauslil ei ole iseseisvat regulatiivset tähendust, vaid ainult näitlik iseloom, sest kohaliku omavalitsuse kohustus tagada põhiõigusi tuleneb juba sellest, et seda peab tegema kogu riigivõim. Riigikohus kasutab selles kontekstis terminit “avalik võim".
Põhiõiguste järgimise kohustus on pandud riigivõimule, nimetades selle kolme funktsiooni. Põhiseadusega konstitueeritud riigil ei ole üheski valdkonnas õ igust meelevaldsusele ning seetõttu peab kogu avalik võim alati järgima põhiseadust ning eelkõige põhiõigusi. Põhiõigu- sed kohustavad riiki kõ igis selle korraldus- ja tegutsemisvormides. Põhiõiguste adressaadid on nii juriidilisest isikust riik kui ka iga riigist alamal seisev avalik-õiguslik juriidiline isik, nt mis tahes vald, Tartu Ü likool , Kaitseliit jne.
Avalik võim ei saa põhiõigustega seotusest vabaneda ei eraõiguslike tegutsemisvormide korral ega ka avaliku võimu volitusi eraisikule delegeerides. Seetõttu on avalik-õigusliku juriidilise isikuga võrdses ulatuses põhiõigustega seotud ka eraisik (füüsiline või eraõiguslik juriidiline isik), kellele on üle antud mõni avaliku võimu teostamise volitus , nt kohtutäitur, kes tegutseb TMS alusel.
5 Kõigepealt on § 14 kohaselt kohustatud põhiõigusi tagama seadusandlik võim.
Seadus- andlik võim kuulub Riigikogule. Seadusandlik võim on kohustatud tagama põhiõigusi eelkõige siis, kui Riigikogu võtab vastu seadusi. Seadused, mis ei ole kooskõlas põhiõigustega, on põhiseadusega vastuolus .
6 Teiseks on § 14 kohaselt kohustatud põhiõigusi tagama tä idesaatev võim. “Täidesaatev võim” hõlmab nii valitsuse kui ka halduse, see hõlmab kogu institutsionaalses ja funktsionaalses mõttes riigivõimu, mis ei ole seadusandlus ega kohtumõistmine. Seetõttu on Vabariigi Valitsus ja kõik keskvõimu allasutused seotud põhiõigustega. Lisaks on riigi täidesaatvaks võimuks ka kõik riigist alamal seisvad avalik-õ iguslikud juriidilised isikud.
Täitevvõim peab põhiõigusi tagama nii avalik-õiguslikes kui ka vajadusel eraõiguslikes suhe- tes, nt üldhuviteenuste osutamise üle järelevalvet tehes. Avaliku võimu kandjad peavad põhiõigusi järgima ka siis, kui nad tegutsevad eraõiguslikult. Riigikohus on rõhutanud, et avaliku võimu osalemisel eraõiguslikes suhetes peab viimane “arvestama põhiõigustega, proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise, õiguspä rase ootuse ja teiste avaliku õiguse põhimõ tete ja normidega”
Samuti peab füüsiline ja eraõiguslik juriidiline isik järgima põhiõigusi, kui ta kasutab mõnda avaliku võimu volitust . Näiteks on notar vastavalt NotS § 2 lg-le 1 avalik-õigusliku ameti kand - ja, kellele riik on andnud õiguse tõestada isikute taotlusel õigusliku tähendusega asjaolusid
Riigi eesmärk, ülesanded, tegevuspiirid

julgeoleku tagamine
sotsiaalne, majanduslik, kultuurne heaolu
üksikisiku õiguste ja vabaduste tagamine
Õigus tegeleda ainult sellega mis on PS väljendatud

Riigi mõiste

rahvusvahelises õiguses loetakse riigiks üksust, millel on järgmised elemendid:

territoorium

rahvas

suveräänne riigivõim
Siseriiklikes õigussuhtes esineb riik avalik-õigusliku juriidilise isikuna
Eesti riigi ja riigiõiguse kujunemine
PS-eelsed dokumendid

15.november 1917.a otsus kõrgemast võimust
24.veebruar 1918.a manifest kõigile Eestimaa rahvastele nn iseseisvumismanifest
4.juuni 1919.a Asutava Kogu poolt vastuvõetud Eesti Vabariigi valitsemise ajutine kord

1920. põhiseadus

Väga põhjalik põhiõiguste kataloog
Kõrgemaks võimuks loeti rahvast, kes teostas riigivõimu hääleõiguslike kodanike kaudu rahvahääletuse, rahvaalgatuse ja valimistel osalemise teel
Hääleõiguslikeks loeti 20-aastaseks saanud Eesti kodanikud, kes on olnud kodanikud vähemalt üks aasta
Riigikogu valiti kolmeks aastaks propotsinaalsete valimiste teel
Riigikogusse kuulus 100 liiget
Eksisteeris rahvahääletus ja rahvaalgatus . Rahvaalgatuse korras sai eelnõu esitada 25 000 kodanikku.
Presidenti ei olnud
Seadusi kuulutas välja Riigikogu juhatus
Täitevvõim kuulus Vabariigi Valitsusele, mille eesotsas oli riigivanem
Põhiseaduse muutmine oli võimalik vaid rahvahääletusel

1933. aasta Põhiseaduse täiendused

Riigikogu koosseis vähendati 50 liikmeni, valimisperiood pikenes 4 aastani
Muudeti riigivanema ja Riigikogu pädevust, mille tulemusena senine Riigikogukesksus asendus võimu kontsentreerumisega riigivanema kätte
Riigivanema valib rahvas 5 aastaks
Riigikogu poolt vastuvõetud seaduste väljakuulutamise õigus läks riigivanemale. Riigivanemale anti õigus jätta seadus välja kuulutamata ja anda see uuesti riigikogu arutamiseks
Valitsuse moodustamine anti riigivanema ainupädevusse, tekkis peaministri institutsioon
Riigikogule jäi õigus avaldada umbusaldust valitsusele

1938. aasta Põhiseadus

150 paragrahvi
Ulatuslik põhiõiguste blokk
Rahvaesinduseks sai kahekojaline Riigikogu-otsevalitav Riigivolikogu (80 liiget) ja Riiginõukogu (riigivanema poolt määratud liikmed)
Riigipeaks sai riigivanema asemel kuueks aastaks valitav president
Presidendi pädevus oli suur, valitsuse määramine, vetoõigus Riigikogus vastuvõetud seaduste suhtes

Kehtiva põhiseaduse eellugu

Sinimustvalge värvikombinatsioon Eesti rahvusvärvideks
Rukkilill ja suitsupääsuke rahvussümboliteks
16.nov 1988 deklaratsioon Eesti NSV süveräänsusest
IME
1989 MRP-le õigusliku hinnangu andmine
30.märts 1990.a Ülemnõukogu otsus "Eesti riiklikust staatusest "
3.märts 1991.a referendum
20.august 1991. a Eesti iseseisvue väljakuulutamine
Põhiseaduslik Assablee

Põhiseaduse mõiste
Põhiseadus on riigi õiguslik põhikord. Ühelt poolt on põhiseadus õigusakt, mille järgi toimib riigivõim ja kujundatakse õiguskord ning milles fikseeritakse isikute põhilised õigused riigi suhtes. Teiselt poolt on põhiseadus aga ühiskonnaliikmete kokkulepe oma elukorralduse aluseks olevates väärtustes ja põhimõtetes ning ühiselt taotletavates eesmärkides.
Põhiseaduse ülimuslikkus

Põhiseadus on kõrgeima juriidilise jõuga õigusakt riigis. Kõik teised õigusaktid peavad olema põhisedusega kooskõlas. Eesti vabariigi põhiseaduses väljendub see põhimõte eelkõige §3 lõike 1 esimeses lauses

Põhiseaduse struktuur

Preambul
riiklikuse aluspõhimõtted
Põhiõigused
Riigiorganisatsiooni sätted

Põhiseaduse muutmine

Põhiseaduse muutmise kord on sätestatud PS XV peatükis (§-d 161-168)
Õigus algatada põhiseaduse muutmist on vähemalt viiendikul (21 liiget) Riigikogu koosseisust ja Vabariigi Presidendil
Põhiseaduse muutmist ei saa algatada ega põhiseadust muuta erakorralise seisukorra ega sõjaseisukorra ajal
Riigikogus peab eelnõu läbima kolm lugemist
I ja II lugemise vahe peab olema vähemalt kolm kuud
II ja III lugemise vahe vähemalt üks kuu
III lugemisel otsustatakse põhiseaduse muutmise viis

Põhiseadust saab muuta seadusega, mis on vastu võetud:
Rahvahääletusel
Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt
Riigikogu poolt kiireloomulisena

Kehtiva põhiseaduse muudatused

25.02.2003 Riigikogu poolt vastu võetud ning 17.11.2005 jõustunud Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seadusega kohaliku omavalitsuse volikogu valimiseks 4 aastaks
14.09.2003 rahvahääletusel vastu võetud ning 06.01.2004 jõustunud Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamise seadusega
12.04.2007 Riigikogu poolt vastu võetud ning 21.07.2007 jõustunud Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seadusega
13.04.2011 Riigikogu poolt vastu võetud ning 22.07.2011 jõustunud Eesti vabariigi põhiseaduse muutmise seadusega
06.05.2015 riigikogu poolt vastu võetud ning 13.08.2015 jõustunud Eesti vabariigi põhiseaduse muutmise eaduse kohaliku omavalitsuse volikogu valimisel valimistel valimisea langetamiseks. *Kohalike omavalitsuste valimistel saavad alates 16.aastased valida

Põhiseaduse tõlgendamine
Põhiseaduse tõlgendamisel kasutatakse klassikalisi meetodeid :
- keeleline tõlgendamine *
-süstemaatiline tõlgendamine
- teleoloogiline tõlgendamine
-ajalooline tõlgendamine
loeng II 13.09.18
Põhiseaduse printsiibid
PS preambula
• Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki, mis on loodud Eesti rahva riikliku enesemääramise kustumatul õigusel ja välja kuulutatud 1918. aasta 24. veebruaril,
mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele,
mis on kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus, mis peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade –
võttis Eesti rahvas 1938. aastal jõustunud põhiseaduse § 1 alusel 1992. aasta 28. juuni rahvahääletusel vastu jä rgmise põhiseaduse
PS üldsätted
§ 1. Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõ rgeima riigivõimu kandja on rahvas.
Eesti iseseisvus ja sõ ltumatus on aegumatu ning võõrandamatu.
§ 2. Eesti riigi maa-ala, territoriaalveed ja õhuruum on lahutamatu ja jagamatu tervik.
Eesti on riiklikult korralduselt ühtne riik, mille territooriumi haldusjaotuse sätestab seadus.
§ 3. Riigivõimu teostatakse ü ksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa.
Seadused avaldatakse ettenähtud korras. Täitmiseks kohustuslikud saavad olla üksnes avaldatud seadused.
§ 4. Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse ja kohtute tegevus on korraldatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttel.
§ 5. Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. § 6. Eesti riigikeel on eesti keel.
§ 7. Eesti riigivä rvid on sinine, must ja valge. Riigilipu ja riigivapi kuju sätestab seadus.
Riigivõimu tulenemine rahvast
Kõrgeima võimu kandja on rahvas ( PS § 1 lg 1)
Rahvas teostab riigivõimu kahel peamisel viisil:
- vahetu demokraatiana
- vahendatud demokraatiana/esindusdemokraatia.
• Vahetu demokraatia puhul teostab rahvas oma võimu ise ja otse – referendum, valimistel hääletades.
• Vahendatud demokraatia puhul delegeerib rahvas oma võimu valimiste teel valitud esindajatele, kellest moodustub esinduskogu, mis teostab võimu rahva nimel ja huvides.
Valimised
• Parlamentaarse korra lahutamatuks osaks on perioodiliselt toimuvad esindusorganite valimised. Vaid nii saab tagada rahva tahte realiseerumise läbi esinduskogu.
• PS § 60 lg 1 sätestab valimisõiguse printsiibid: valimised on vabad, ü ldised , ühetaolised ja otsesed , hääletamine on salajane ning rakendatakse proportsionaalset valimissüsteemi.
• Aktiivse valimisõiguse all mõ istetakse hääleõiguslike kodanike õ igust valida
• Passiivse valimisõiguse all mõistetakse õigust kandideerida ja valituks osutumise korral
asuda esindusorganis tä itma oma ametiü lesandeid .
• Valimispõhimõtted:
Vabad valimised – valin, ei vali - Absentism
Üldised valimised
• Valimistsensused:
- kodakondsus
- vanus
- teovõime
- piirata võib nende isikute hääletamist, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud ja kannavad karistust kinnipidamiskohtades
- süümevanne
Otseste valimised Ühetaolised valimised Salajased valimised Proportsionaalsed valimised
• KOV valimistel on hääleõiguslikud selle omavalitsuse maa-alal püsivalt elavad isikud, seega ka mittekodanikud, kes on vä hemalt 16 aastat vanad.
Rahvahääletus
• Rahvahääletuse toimumise otsustab ainult Riigikogu (PS § 105, lg 1)
• Hääletamise objektiks võib olla:
- seaduseelnõu
- muu riigielu küsimus.
• Ainult rahvahääletusel saab muuta:
- PS I peatüki – „Üldsätted“ ;
- PS XV peatüki - „Põhiseaduse muutmine“ muutmine
• Rahvahääletusele ei saa panna (PS §106, lg 1):
- eelarve;
- maksude;
- riigi rahaliste kohustuste;
- välislepingute ratifitseerimise ja denonsseerimise; - erakorralise seisukorra kehtestamise ja lõpetamise; - riigikaitse kü simusi .
Rahvaalgatus ja rahvakü sitlus
• Rahvaalgatuse all mõeldakse rahva seast tulnud ettepanekuid mõne riigielu küsimuse (eelkõige seaduseelnõu) arutamiseks ja otsustamiseks.
• PS ei näe rahvaalgatust ette
• Rahvaküsitlus on menetlus rahva arvamuse väljaselgitamiseks konkreetses küsimuses, kuid erinevalt rahvahääletusest ei ole selle tulemus riigiorganitele siduv
• Terminit „rahvaküsitlus” põhiseadus ei kasuta “Kas öist alkoholimüüki Tallinnas tuleks piirata?”
„Kas Tallinna kesklinnas tuleks sõ idukite piirkiirus alandada 50 km/h-lt 40 km/h-le?“
Eesti riigi rajanemine vabadusel, õiglusel ja õigusel
• Vabaduse põhimõte
- igal ühel on õigus vabale eneseteostusele“ PS § 19 lg 1
• Igaühe vabadus
- Igaüks peab oma õiguste ja vabaduste kasutamisel ning kohustuste täitmisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust. (PS § 19 lg 2)
• Võrdsuse põhimõte
• Õ igluse põhimõte
• Õiguse põhimõte
Demokraatia printsiip
• Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik (PS § 1)
• Kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas (PS §1)
• Igaüks peab oma õiguste ja vabaduste kasutamisel ning kohustuste täitmisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust (PS §19 lg 2)
• Arvamuste paljusus
• Demokraatlik kontroll
• Poliitiline vastutus
Erakonnad
• Erakond (partei) on Eesti kodanike vabatahtlik poliitiline ü hendus , mille eesmärgiks on oma liikmete ja toetajaskonna poliitiliste huvide väljendamine ning riigivõimu ja kohaliku omavalitsuse teostamine , ning mis on registreeritud käesolevas seaduses sätestatud korras.(EKS § 1)
• Erakonna eesmärkide saavutamise vahendid on:
erakonna kandidaatide esitamine ning valimiskampaania lä biviimine Riigikogu, Euroopa Parlamendi ja kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel;
• Erakonna liikmeks võib olla vähemalt 18-aastane teovõ imeline Eesti kodanik. Erakonna liikmeks võib olla ka vähemalt 18-aastane teovõimeline Euroopa Liidu kodanik, kes ei ole Eesti kodanik, kuid kes elab püsivalt Eestis. Üheaegselt võib kuuluda ainult ühte Eestis registreeritud erakonda.
• Erakonna liikmeks ei või olla:
1) õ iguskantsler ja tema nõ unikud ;
2) riigikontrolör ja Riigikontrolli peakontrolör;
3) kohtunik ;
4) prokurör;
5) politseiametnik;
6) tegevteenistuses olev kaitsevä elane .
• Vabariigi President peatab ametisoleku ajaks oma erakondliku kuuluvuse .
• Erakonnal ei või olla kollektiivliikmeid
• Erakond registreeritakse, kui tal on vähemalt 500 liiget
Erakonnal on põ hikiri ja programm
Eestis registreeritud erakonnad
• Eesti Iseseisvuspartei – Sven Sildnik
• Eesti Keskerakond – Jüri Ratas
• Eesti Konservatiivne Rahvaerakond – Mart Helme
• Eesti Ühendatud Vasakpartei – Valev Kald
• Eesti Reformierakond – Kaja Kallas
• Eesti Vabaduspartei - Põ llumeeste Kogu – Rein Koch
• Eesti Vabaerakond – Andres Herkel
• Erakond Eestimaa Rohelised –Züleyxa Izmailova
• Isamaa Erakond – Helir-Valdor Seeder
• Rahva Ühtsuse Erakond – Paavo Raudsepp
• Sotsiaaldemokraatlik Erakond – Jevgeni Ossinovski
Sõltumatu kohus
• Kohtu roll on tagada riigivõimu teostamine demokraatlikul ja seaduslikul teel
• Õigust mõistab ainult kohus. Kohus on oma tegevuses sõltumatu ja mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega (PS § 146)
• Sõltumatu kohtu vajaduse tingivad:
- võimu teostamise seaduslikkuse järelevalve;
- kohtu õigus ja kohustus otsustada inimühiskonna väärtuste üle
Avalikkus ja vaba ajakirjandus
• Seadused avaldatakse ettenähtud korras. Täitmiseks kohustuslikud saavad olla üksnes avaldatud seadused (PS § 3 lg 2)
• Igaühel on õigus vabalt saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni (PS § 44)
• Igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi , veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Seda õigust võib seadus piirata avaliku korra, kõlbluse, teiste inimeste õiguste ja vabaduste, tervise, au ning hea nime kaitseks. Seadus võib seda õigust piirata ka riigi ja kohalike omavalitsuste teenistujatel neile ameti tõttu teatavaks saanud riigi- või ärisaladuse või konfidentsiaalsena saadud informatsiooni ning teiste inimeste perekonna- ja eraelu kaitseks, samuti õigusemõ istmise huvides.
• Tsensuuri ei ole (PS §45)
Inimõiguste ja –vabaduste austamine
• Inimõigused on iga inimese põhiõigused. Need indiviidi sünnipärased õigused ei sõltu tema rassist, soost ega usutunnistusest.
• Inimõigused on leidnud rahvusvahelist tunnustust Inimõiguste Ülddeklaratsioonis, mille ÜRO kuulutas üldkehtivaks aastal 1948
• Inimõiguste üleü ldine kehtimine ( universaalsus ) on tagatud rahvusvahelise õigusega.
• Inimõigused hõlmavad ka kodanikuõigusi, mida mõistetakse kitsamalt kui inimõigusi ja kaitstakse riigisiseselt, näiteks põhiseaduse abil
Vabariikluse printsiip
Parlamentarismi tunnused:
- seaduste andmise prerogatiiv;
- täitevvõimu poliitiline kontroll arupärimiste ja umbusalduste avaldamise kaudu
- riigi eelarve vastuvõtmine ja selle kaudu tegevusprioriteetide määramine
- kõrgemate riigivõimu asutuste juhtide ametisse nimetamine, valimine, ametist vabastamine
• Seadusandlik võim kuulub Riigikogule (PS § 59)
Inimväärikuse põhimõte
• EV põhiseaduse järgi on inimväärikus riigi poolt kaitstav vää rtus . Põhiseaduses räägitakse inimväärikusest eeskätt inimese põhiõiguste, vabaduste, kohustuste ning põhiõiguste kaitsmise kaudu.
PS § 10 järgi peavad põhiõigused, vabadused ja kohustused vastama inimväärikuse ning sotsiaalse ja demokraatliku õ igusriigi põhimõtetele;
- kedagi ei tohi väärikust alandavalt kohelda (PS 18)
- riik võib sekkuda eraellu sh kõlbluse ja põhiõiguste kaitseks (PS §26)
Õ igusriik
• Õigusriigiks saab lugeda riiki, kus:
- riigivõimu teostamine on allutatud rahva tahet väljendavatele
seadustele ;
- kehtib õiguskindlus;
- riigivõimu teostatakse võimude lahususe idee kohaselt;
- õigust mõistab kohus;
- põhiõigused on tagatud
Rahvusvahelise õiguse ülimuslikkuse printsiip
• Riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa (PS § 3 lg 1)
•Kui Eesti seadused või muud aktid on vastuolus Riigikogu poolt ratifitseeritud välislepingutega, kohaldatakse välislepingu sä tteid (PS 123 lg 2)
Seaduslikkuse printsiip
• Riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel (PS § 3)
• Seaduse reservatsiooni printsiip – kõige olulisemad riigielu küsimused tuleb reguleerida seadustega
• Seaduse ülimuslikkuse printsiip – haldusorganid on seotud olemasolevate seadustega
• Seadusliku aluse printsiip – haldusorgan tohib tegutseda, kui talle on selleks antud seadusega volitus
Õiguskindluse põhimõte
• Õiguskindluse põhimõtte kohaselt peab isikutel olema võ imalik riigi tegevust mõistlikul määral ette näha
• Õigusselgus
• Õigusrahu
• Vacatio legis
• Õiguspärase ootuse põhimõte
• Tagasiulatuva jõu keeld
• Avaldamiskohustus
Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte
• Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse ja kohtute tegevus on korraldatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttel (PS §4)
- Funktsionaalne võimude lahusus st riigivõimu teostamine on jaotatud erinevateks funktsioonideks
- Institutsionaalne võimude lahusus st riigivõimude jaotamist erinevate riigivõimuorganite vahel
- Personaalne võimude lahusus st ühes võimuharus töötavad isikud ei kuuluks teise võimuharu juurde
• Võimude tasakaalustatus tähendab, et riigi funktsioone täitvad organid kontrollivad ja mõjutavad ü ksteist vastastikku
Sotsiaalriikluse põhimõte
• Riigi ü lesanne on toimida sotsiaalselt ning hoolitseda sotsiaalse õigluse eest
• Riik on kohustatud tagama kõ igile ühiskonnaliikmetele vähemalt inimväärseks eluks vajalik miinimum
• Eesti kodanikul on õigus riigi abile vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral. Abi liigid, ulatuse ning saamise tingimused ja korra sätestab seadus. Kui seadus ei sätesta teisiti, siis on see õigus võrdselt Eesti kodanikuga ka Eestis viibival välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul (PS § 28 lg 2)
• Perekond on kohustatud hoolitsema oma abivajavate liikmete eest (PS §27 lg 5)
Unitaarriikluse printsiip
• Eesti on riiklikult korralduselt ühtne riik, mille territooriumi haldusjaotuse sätestab seadus (PS §2 lg 2)
• PS ei luba Eestis moodustada osariike, liidumaid, autonoomseid territoriaalüksusi
Lugemissoovitused:
• Taavi Annus „Riigiõigus“, lk 44-118
• Rait Maruste „Põhiseadus ja selle järelevalve“, lk 51-115
loeng III
Vabariigi president
• Konstantin Päts (1874–1956) – 24. aprill 1938 – 21. juuni 1940
• Peaministrid Vabariigi Presidendi ülesandeis eksiilis
• Jüri Uluots (1890–1945) – 21. juuni 1940 – 9. jaanuar 1945
• August Rei ( 1886 –1963) – 9. jaanuar 1945 – 29. märts 1963
• Aleksander Warma (1890–1970) – 29. märts 1963 – 23. detsember 1970
• Tõnis Kint (1896–1991) – 23. detsember 1970 – 1. märts 1990
• Heinrich Mark (1911–2004) – 1. märts 1990 – 6. oktoober 1992
• Eesti Vabariigi presidendid
• Lennart Georg Meri (1929–2006) – 6. oktoober 1992 – 8. oktoober 2001
• Arnold Rüütel (1928-) – 8. oktoober 2001 – 9. oktoober 2006
• Toomas Hendrik Ilves (1953-) – alates 9. oktoobrist 2006 – 10. oktoober 2016 • Kersti Kaljulaid (1969-) 10.oktoober 2016 –
• Vabariigi president on Eesti riigipea (PS § 77)
• Riigipea amet omab parlamentaarses demokraatias eelkõige
sümboolset ja protokollilist tähendust
• Vabariigi president kui riigipea on ühtlasi ka riigikaitse kõ rgeim juht (PS § 78 p 16)
• Vabariigi presidendile kuulub armuandmisõigus (PS §78 p 19)
• Armuandmisel ei hinnata tegu tagantjä rele ü mber , vaid süüdimõistetu vabastatakse karistuse kandmisest pärast Vabariigi Presidendi otsuse jõustumist
• Armuandmine eeldab selle individuaalset taotlemist
• Armuandmise ega armuandmisest keeldumise otsust ei põhjendata
Vabariigi Presidendi funktsioonid
• PS § 78 sätestab 20 presidendi pädevust • Kolm põhilist funktsiooni:
- esindusfunktsioon;
- riiginotarifunktsioon;
- iseseisev poliitiline funktsioon
• Vabariigi Presidendi töökorra seadus
Esindusfunktsioon
• Esindusfunktsioon välissuhtlemises
- esindab Eesti Vabariiki rahvusvahelises suhtlemises (PS §78 lg 1)
- nimetab ja kutsub tagasi Vabariigi Valitsuse ettepanekul Eesti Vabariigi diplomaatilised esindajad ning võtab vastu Eestisse akrediteeritud diplomaatiliste esindajate volikirjad (PS § 78 lg 2)
• Siseriiklik esindusfunktsioon
- esinemised ja vastuvõtud (nt 24.02)
- annab riiklikke autasusid , sõjavä elisi ja diplomaatilisi auastmeid (PS § 78 p 15)
Riiginotarifunktsioon
• See funktsioon seostub Presidendi ülesandega anda formaalne kinnitus riiklikutele toimingutele. Selle funktsiooni täitmisel ei ole Vabariigi Presidendil iseseisvat otsustusõigust
- kuulutab välja Riigikogu korralised valimised ja vastavalt PS §-le 89, 97, 105 ja 119 Riigikogu erakorralised valimised (PS §78 p 3)
- Riigikogu uue koosseisu esimese istungi kokkukutsumine (PS § 78 p 4)
- rahvahääletusel vastuvõetud seaduste väljakuulutamine (PS § 105 lg 3)
- nimetab Eesti Panga nõ ukogu ettepanekul ametisse Eesti Panga presidendi (PS § 78 p 12)
- nimetab Riigikohtu ettepanekul kohtunikud (§ 78 p 13)
- nimetab ja kutsub tagasi Vabariigi Valitsuse ettepanekul Eesti Vabariigi diplomaatilised esindajad ning võtab vastu Eestisse akrediteeritud diplomaatiliste esindajate volikirjad (PS § 78 p 2)
Iseseisev poliitiline funktsioon
• Seaduste väljakuulutamine ( PS § 78 p 6, § 107)
- Vabariigi President võib jätta Riigikogu poolt vastuvõetud seaduse välja kuulutamata ja saata selle koos motiveeritud otsusega neljateistkümne päeva jooksul, arvates saamise pä evast , Riigikogule uueks arutamiseks ja otsustamiseks. Kui Riigikogu võtab Vabariigi Presidendi poolt tagasi saadetud seaduse muutmata kujul uuesti vastu, kuulutab Vabariigi President seaduse välja või pöördub Riigikohtu poole ettepanekuga tunnistada seadus põhiseadusega vastuolus olevaks. Kui Riigikohus tunnistab seaduse põhiseadusega kooskõlas olevaks, kuulutab Vabariigi President seaduse välja
- Suspensiivne veto
- teeb Riigikogule ettepaneku Riigikohtu esimehe, Eesti Panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri ja õiguskantsleri ametissenimetamiseks (§78 p 11)
- nimetab ametisse ja vabastab ametist valitsuse liikmed (§ 78 p 10)
- teeb Riigikogule ettepanekud sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ning vastavalt põhiseaduse §-le 129 erakorralise seisukorra väljakuulutamiseks ( § 78 p 17)
- kuulutab Eesti vastu suunatud agressiooni korral välja sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni vastavalt põhiseaduse §-le 128 (§78 p 18)
• Seadusandlus
- annab seadlusi vastavalt põhiseaduse §-dele 109 ja 110 ( § 78 p 7)
- Kui Riigikogu ei saa kokku tulla, võib Vabariigi President edasilükkamatute riiklike vajaduste korral anda seaduse jõuga seadlusi, mis kannavad Riigikogu esimehe ja peaministri kaasallkirja (§ 109)
Kui Riigikogu on kokku tulnud, esitab Vabariigi President seadlused Riigikogule, kes võtab viivitamatult vastu nende kinnitamise või tühistamise seaduse.
- Vabariigi Presidendi seadlusega ei saa kehtestada, muuta ega tühistada põhiseadust ega põhiseaduse §-s 104 loetletud seadusi, riiklikke makse kehtestavaid seadusi ega riigieelarvet (§ 110)
• Algatab põhiseaduse muutmist (§ 78 p 8)
• Riigikogu erakorraliste valimiste väljakuulutamine pärast umbusaldusavaldust
- kuulutab välja Riigikogu korralised valimised ja vastavalt põhiseaduse §-dele 89, 97, 105 ja 119 Riigikogu erakorralised valimised ( § 78 p 3)
• Erakorralise istungjärgu kokkukutsumine
- teeb Riigikogu esimehele ettepaneku Riigikogu erakorralise
istungjärgu kokkukutsumiseks vastavalt põhiseaduse §-le 68
- Vabariigi President võib ettepaneku teha juhul, kui tema ülesannete täitmiseks on vajalik Riigikogu toiming ning Riigikogu korralise istungjärgu alguseni ei ole võ imalik oodata. Näiteks võib Vabariigi Presidendi ettepanekut ajendada vajadus kuulutada välja erakorraline või sõjaseisukord, mobilisatsioon või demobilisatsioon (§ 78 p 17), vajadus ametisse nimetada kõrge riigiametnik (§ 78 p 11) või erandina vajadus lahendada muu oluline küsimus
Presidendi valimine § 79
• Vabariigi Presidendi valib Riigikogu või käesoleva paragrahvi neljandas lõ ikes sätestatud juhul valimiskogu
• Vabariigi Presidendi kandidaadi ülesseadmise õigus on vähemalt viiendikul Riigikogu koosseisust
• Vabariigi Presidendi kandidaadiks võib seada sünnilt Eesti kodaniku, kes on vähemalt nelikü mmend aastat vana
• Vabariigi President valitakse salajasel hääletusel. Igal Riigikogu liikmel on üks hääl. Valituks tunnistatakse kandidaat, kelle poolt hääletab Riigikogu koosseisu kahekolmandikuline enamus. Kui ü kski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, siis korraldatakse järgmisel päeval uus hääletusvoor. Enne teist hääletusvooru toimub uus kandidaatide ülesseadmine. Kui teises hääletusvoorus ei saa ükski kandidaat nõutavat häälteenamust, siis korraldatakse kahe teises voorus enim hääli saanud kandidaadi vahel samal päeval kolmas hääletusvoor. Kui Vabariigi Presidenti ei valita ka kolmandas hääletusvoorus, kutsub Riigikogu esimees ühe kuu jooksul Vabariigi Presidendi valimiseks kokku valimiskogu
• Valimiskogu koosneb Riigikogu liikmetest ja kohalike omavalitsuste volikogude esindajatest. Iga kohaliku omavalitsuse volikogu valib valimiskogusse vähemalt ühe esindaja, kes peab olema Eesti kodanik
• Riigikogu esitab valimiskogule presidendikandidaadiks kaks Riigikogus enim hääli saanud kandidaati . Presidendikandidaadi ülesseadmise õigus on ka vähemalt kahekümne ühel valimiskogu liikmel
• Valimiskogu valib Vabariigi Presidendi hääletamisest osavõtnud valimiskogu liikmete häälteenamusega. Kui esimeses voorus ükski kandidaat ei osutu valituks, korraldatakse samal päeval kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel teine hääletusvoor
• Vabariigi Presidendi valimise täpsema korra sätestab Vabariigi Presidendi valimise seadus
• Vabariigi President valitakse ametisse viieks aastaks. Kedagi ei tohi valida Vabariigi Presidendiks rohkem kui kaheks ametiajaks järjestikku
• Vabariigi Presidendi korralised valimised toimuvad varemalt kuuskümmend ja hiljemalt kümme päeva enne Vabariigi Presidendi ametiaja lõppemist
• Vabariigi President astub ametisse ametivande andmisega Eesti rahvale Riigikogu ees
Vabariigi Presidendi volituste lõppemine
• Vabariigi Presidendi volitused lõ pevad :
• ametist tagasiastumisega;
• teda süüdi mõistva kohtuotsuse jõustumisega;
• tema surma korral;
• uue Vabariigi Presidendi ametisseastumisega
Vabariigi Presidendi asendamine
• Kui Vabariigi President on puhkuse, haiguse või muu takistuse tõttu ajutiselt võimetu täitma oma ülesandeid, teeb ta Riigikogu esimehele selle kohta kirjaliku avalduse, milles nimetab põ hjuse
• Kui Vabariigi President on võimetu nimetatud avaldust esitama või tema asukoht on üle 48 tunni teadmata, teeb seda õiguskantsler
• Kui Vabariigi President on Riigikohtu otsusel kestvalt võimetu oma ülesandeid täitma või ei saa ta neid seaduses nimetatud juhtudel ajutiselt täita või on tema volitused enne tähtaega lõ ppenud , lähevad tema ülesanded ajutiselt üle Riigikogu esimehele (PS § 83)
• Ajaks, mil Riigikogu esimees tä idab Vabariigi Presidendi ülesandeid, peatuvad tema volitused Riigikogu liikmena
• Riigikogu esimehel Vabariigi Presidendi ü lesannetes ei ole õigust Riigikohtu nõusolekuta välja kuulutada Riigikogu erakorralisi valimisi ega keelduda seadusi välja kuulutamast
• Kui Vabariigi President ei saa oma ametikohustusi täita üle kolme kuu järjest või kui tema volitused on enne tähtaega lõppenud, valib Riigikogu neljateistkümne päeva jooksul uue Vabariigi Presidendi vastavalt põhiseaduse §-le 79
Vabariigi Presidendi õ igusaktid
• Vabariigi Presidendil on õigus anda seaduse jõuga seadlusi (PS 109, 110) • Vabariigi Presidendi õigusaktid on seadlus , otsus ja käskkiri (VPTS § 13) • Vabariigi Presidendi on seadluste andmisel jä rgmised PS tingimused:
- on olemas edasilükkamatu riiklik vajadus;
- Riigikogu ei saa kokku tulla;
- Vabariigi Presidendi seadlus peab kandma Riigikogu esimehe ja peaministri kaasalkkirja;
- Vabariigi Presidendi seadlusega ei saa reguleerida kõiki valdkondi;
- Vabariigi President peab esitama seadluse Riigikogule kinnitamiseks
• Vabariigi Presidendi otsus on üksikakt, millega president vormistab oma põhiseaduslike ülesannete täitmist
• Vabariigi Presidendi otsus ja käskkiri on üksikaktid
• Vabariigi President võtab oma põhiseaduslike ülesannete täitmiseks
vastu otsuseid
• Riigikaitse kõrgeima juhina ja Vabariigi Presidendi Kantselei tegevuse korraldamiseks annab Vabariigi President käskkirju
• Vabariigi Presidendi otsused ja käskkirjad jõustuvad nende allakirjutamisega, kui nendes enestes ei sätestata teist tähtaega
Vabariigi Presidendi ametihüved (vt Presidendi ametihüve seadus)
• Ametipalk
• President saab esinduskulude katteks esindustasu, mille suurus on 20%
ametipalgast
• Ametivolituste ajal on presidendil õigus kasutada riigi kulul töö-, elu- ja esindusruume ning ametiautot koos nende korrashoiu ja kasutamisega seotud
• Ametivolituste ajal on presidendil õigus saada aastas kuni 35 kalendripäeva puhkust
• Ametivolituste lõ ppemise korral on presidendil õigus saada kasutamata jäänud puhkuse eest rahalist hü vitist
• Presidendi ametivolituste ajal tekkivad muud ametikulud hüvitab Vabariigi Presidendi Kantselei
• Presidendi ametivolituste ajal kaitseb presidenti ning tagab tema perekonna ja elukoha turvalisuse Politsei- ja Piirivalveamet.
• Presidendi abikaasaga seotud hüved
• Presidendi abikaasal on õigus presidendi ametivolituste ajal: 1) saada oma käsutusse sekretär, kes on Vabariigi Presidendi
Kantselei teenistuja;
2) kasutada riigi kulul ametiautot ning selle korrashoiu ja
kasutamisega seotud teenuseid;
3) saada esinduskulude katteks igakuist esindustasu, mille suurus on
30 protsenti presidendi ametipalgast;
4) saada käesoleva seaduse §-s 6 nimetatud korras hüvitist
lähetuskulude ja muude põ hjendatud kulutuste eest
Presidendi hüved pärast ametivolituste
lõppemist
• saada oma kasutusse elu-, esindus - ja tööruumid ruumide üüri- ja korrashoiukulude hüvitamisega riigi poolt või saada riigilt hüvitist presidendi elukoha korrashoiuga seotud mõistlike kulude eest
• saada oma käsutusse nõunik ja sekretär, kes on Vabariigi Presidendi Kantselei teenistujad
• saada ühekordset hüvitist ühe aasta ametipalga ulatuses
• kasutada riigi kulul ametiautot ning selle korrashoiu ja kasutamisega seotud teenuseid
• korras hüvitist lähetuskulude ja muude põhjendatud kulutuste eest
• Hü vede üle otsustab Vabariigi Valitsus korraldusega ühe aasta jooksul alates presidendi ametivolituste lõppemisest, arvestades presidendi ühiskondlikku positsiooni ja funktsioone, mida president täidab pärast ametivolituste lõppemist, Eesti Vabariigi rahalisi võimalusi ning presidendi arvamust.
Kirjandus
• Taavi Annus „Riigiõigus“, lk 135-145 • Vabariigi Presidendi töökorra seadus
https://www.riigiteataja.ee/akt/112032015055
• Vabariigi Presidendi valimise seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/110072012032
• Vabariigi Presidendi ametihüve seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/117122015095
Vabariigi Valitsus
loeng IV
Vabariigi Valitsuse funktsioonid
• Täidesaatev riigivõim kuulub Vabariigi Valitsusele ( PS § 86) • Poliitilise juhtimise funktsioon (PS § 87 p 1, 4,5)
- viib ellu riigi sise- ja välispoliitikat;
- esitab Riigikogule seaduseelnõusid ning ratifitseerimiseks ja denonsseerimiseks välislepinguid;
- koostab riigieelarve eelnõu ja esitab selle Riigikogule, korraldab riigieelarve täitmist ning esitab Riigikogule riigieelarve tä itmise aruande
• Haldusfunktsioon (PS § 87 p 2,3,6,7,8)
- suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust;
- korraldab seaduste, Riigikogu otsuste ja Vabariigi Presidendi aktide täitmist;
- annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi;
- korraldab suhtlemist teiste riikidega;
- kuulutab loodusõnnetuse ja katastroofi korral või nakkushaiguse leviku tõkestamiseks välja eriolukorra riigis või selle osas
Vabariigi Valitsuse koosseis
• Vabariigi Valitsusse kuuluvad peaminister ja ministrid (PS § 88)
• PS käsitleb Vabariigi Valitsust kui kollegiaalorganit
• Peaminister esindab Vabariigi Valitsust ja juhib selle tegevust (PS § 93)
- esindusfunktsioon
- juhtimisfunktsioon
• Peaminister nimetab kaks ministrit, kellel on õigus asendada peaministrit tema äraolekul. Asendamise korra määrab peaminister (PS § 93 lg 2)
• Põhiseaduses on ettenähtud kahte tüüpi ministreid:
- ministrid, kes juhivad ministeeriume (PS § 94 lg 2)
-ministrid, kes ei juhi ministeeriumi (PS § 94 lg 4)

Ministrite pädevuse ministeeriumi juhtimisel ja ministrite vastutusvaldkonnad määrab peaminister oma korraldusega. Korraldus tehakse teatavaks Vabariigi Valitsuse istungil . Peaministri korraldus kehtib kuni selle muutmiseni või Vabariigi Valitsuse volituste lõppemiseni (VVS § 3 lg 2)
Vabariigi Valitsuses ei ole üle 15 liikme (VVS § 3 lg 4)
Minister vastutab konkreetse tegevusvaldkonna eest. Ministri tegevusala on piiritletud selle ministeeriumi valitsemisalaga, mida ta juhib või määratud kindlaks peaministri korraldusega ( vt lisaks VVS § 49)
Vabariigi President võib peaministri ettepanekul nimetada mõne ministri juhtima kahte ministeeriumi (VVS § 4 lg 1)
Peaministriametiga ei saa ühitada ministriametit (VVS §4 lg 2)
Vabariigi Valitsuse liiget saab kriminaalvastutusele võtta ainult õiguskantsleri ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul (PS§ 101 lg 1)
Vabariigi Valitsuse liikmed ei tohi olla üheski muus riigiametis ega kuuluda tulundusettevõtte juhatusse või nõukogusse (PS§99)

Ministeeriumid (VVS § 45)
• Valitsemisalade korraldamiseks on moodustatud järgmised ministeeriumid: 1) Haridus - ja Teadusministeerium;
2) Justiitsministeerium;
3) Kaitseministeerium;
4) Keskkonnaministeerium;
5) Kultuuriministeerium;
6) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; 7) Maaeluministeerium ;
8) Rahandusministeerium;
9) Siseministeerium ;
10) Sotsiaalministeerium;
12) Välisministeerium.
• Peaminister
• Siseminister
• Kultuuriminister
• Riigihalduse minister
• Tervise- ja tööminister
• Majandus-jataristuminister
• Sotsiaalkaitseminister
• Haridus - ja teadusminister
• Kaitseminister
• Keskkonnaminister
• Välisminister
• Rahandusminister
• Maaeluminister
• Justiitsminister
• Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister
Vabariigi Valitsuse moodustamine
• Eelmise Vabariigi Valitsuse tagasiastumine (PS § 92 lg 1)
• Peaministrikandidaadi määramine Vabariigi Presidendi poolt (PS § lg-d
1 ja 4) või ülesseadmine Riigikogu poolt (PS § 89 lg 5)
• Peaministrikandidaadile volituste andmine valitsuse moodustamiseks ( PS §89 lg 2)
• Valitsuse koosseisu esitamine Vabariigi Presidendile ja Vabariigi Valitsuse ametisse nimetamine ( §89 lg 3)
• Vabariigi Valitsuse ametisse astumine (PS §91)
• Riigikogu erakorralised valimised valitsuse moodustamise nurjumise korral (PS §89 lg 6)
Vabariigi Valitsuse töökorraldus (PS § 96 lg 1, VVS § 16)

Vabariigi Valitsus otsustab tema pädevusse kuuluvaid küsimusi istungil

Vabariigi Valitsus on otsustusvõimeline, kui istungist võtab osa peale peaministri vähemalt pool valitsuse koosseisust

Riigi julgeolekut ähvardava vahetu ohu korral on Vabariigi Valitsus otsustusvõimeline, kui istungist võtab peale peaministri osa vähemalt kaks ministrit

Vabariigi Valitsuse istung toimub Vabariigi Valitsuse asukohas . Vabariigi Valitsuse reglemendis tähendatud juhtudel võib istung toimuda ka mujal.
Vabariigi Valitsuse asukoht on Tallinnas
Vabariigi Valitsuse istungid on kinnised, kui valitsus ei otsusta teisiti

Umbusalduse avaldamine (PS § 97)

Riigikogu võib avaldada Vabariigi Valitsusele, peaministrile või ministrile umbusaldust otsusega, mille poolt hääletab Riigikogu koosseisu enamus.
Umbusalduse avaldamise võib algatada vähemalt viiendik Riigikogu koosseisust kirjaliku nõude esitamisega Riigikogu istungil.

Umbusalduse avaldamine võib tulla otsustamisele kõige varem ülejärgmisel päeval pärast selle algatamist, kui valitsus ei nõua kiiremat otsustamist.

Valitsusele või peaministrile umbusalduse avaldamise korral võib Vabariigi President kolme päeva jooksul valitsuse ettepanekul välja kuulutada Riigikogu erakorralised valimised.
Ministrile umbusalduse avaldamise korral teatab Riigikogu esimees sellest Vabariigi Presidendile, kes vabastab ministri ametist.
Umbusalduse avaldamist võib samal alusel uuesti algatada kõige varem kolme kuu möödumisel eelmisest umbusaldushääletamisest.

Usaldusküsimus (PS § 98)

Vabariigi Valitsus võib siduda tema poolt Riigikogule esitatud eelnõu vastuvõtmise usaldusküsimusega.
Hääletamine ei saa toimuda varem kui ülejärgmisel päeval pärast eelnõu sidumist usaldusküsimusega. Kui Riigikogu ei võta eelnõu vastu, astub valitsus tagasi.
Usaldusküsimust ei saa siduda erakorraliste valimistega.
Usaldusküsimusega seotud eelnõu menetlus on kiire, sest
muudatusettepanekud on keelatud.
Vabariigi Valitsus võib siduda tema poolt algatatud eelnõu vastuvõtmise usaldusküsimusega eelnõu algatamisel, enne eelnõu teist lugemist või enne eelnõu kolmandat lugemist.(RKKTS §135 lg1)

Vabariigi valitsuse ja selle liikme õigusaktid

Vabariigi Valitsus annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi (VVS § 26 lg 1)
Vabariigi Valitsuse määrus on õigustloov akt ( VVS § 27 lg 1)
Vabariigi Valitsus annab määrusi valitsusasutuste ülesehituse, asjaajamise ja töö korraldamiseks, samuti teenistusliku järelevalve teostamiseks (VVS § 27 lg 3)

Vabariigi Valitsuse määrusele kirjutavad alla peaminister, asjaomane minister ja riigisekretär. Peaministrit asendav minister kirjutab määrusele alla oma ametinimetuse ja sõnad «peaministri ülesannetes». Juhul kui asjaomane minister on eriarvamusel, lisatakse tema kirjalik seisukoht Vabariigi Valitsuse istungi protokollile (VVS § §28 lg 3)

Täitmiseks kohustuslikud on üksnes Vabariigi Valitsuse avaldatud määrused (VVS §29 lg 1)
Vabariigi Valitsuse korraldus on üksikakt (VVS § 30)
Vabariigi Valitsus võib anda korraldusega valitsusasutusele ülesandeid
(VVS §30 lg 31 )
Vabariigi Valitsuse korraldusele kirjutavad alla peaminister ja riigisekretär (VVS § 30 lg 4)
Peaminister annab korraldusi üksikküsimuste otsustamiseks (VVS § 37 lg 1)
Minister annab määrusi ja käskkirju seaduse alusel ja täitmiseks (VVS § 50 lg 1)
Minister, kes ei juhi ministeeriumi, ei anna määrusi ega käskkirju (VVS §50 lg 2)

• Ministri määrus on õigustloov akt (VVS § 51 lg 1)
* Ministri määruses peab viitama seadusesättele, mille alusel on määrus antud. Kui Vabariigi Valitsus on seaduse kohaselt volitatud andma küsimuse ministri lahendada, tuleb ministri määruses viidata ka Vabariigi Valitsuse määruse sellekohasele sättele (VVS § 51 lg 2)  
* Ministri määrusele kirjutavad alla minister ja kantsler. Ministrit asendav teine minister kirjutab määrusele alla oma ametinimetuse ning lisab asendatava ministri ametinimetuse koos sõnaga «ülesannetes» (VVS § 51 lg 4)  
* Ministri määrused avaldatakse Riigi Teataja seadusega ettenähtud korras  
Ministri käskkiri (VVS § 52)
• (1) Minister annab käskkirju teenistusalastes ja muudes
üksikkü simustes .
• (3) Ministri käskkirjale kirjutab alla minister. Ministrit asendav teine minister kirjutab käskkirjale alla oma ametinimetuse ning lisab asendatava ministri ametinimetuse koos sõnaga «ülesannetes».
• (4) Ministri käskkiri jõustub allakirjutamise päeval, kui käskkirjas eneses ei sätestata hilisemat tähtpäeva. Käskkiri tehakse viivitamata teatavaks asjaosalistele.
Lugemissoovitused
• Taavi Annus „Riigiõigus“, lk 145-151 • www.valitsus.ee
Loeng 04.10. 2018
Seadusandlus
• Seadusi võetakse vastu kooskõlas põhiseadusega (PS § 102)
• Seaduste algatamise õigus on:
• 1) Riigikogu liikmel;
• 2) Riigikogu fraktsioonil;
• 3) Riigikogu komisjonil;
• 4) Vabariigi Valitsusel;
• 5) Vabariigi Presidendil põhiseaduse muutmiseks.
• Riigikogul on õigus koosseisu häälteenamusega tehtud otsuse alusel pöörduda Vabariigi Valitsuse poole ettepanekuga algatada Riigikogu poolt soovitav eelnõu (PS § 103)
• Seaduste vastuvõtmise korra sätestab Riigikogu kodukorra seadus (PS § 104)
• Lihtseadused , mille vastuvõtmiseks ja muutmiseks on nõutav Riigikogu poolthäälte
enamus (PS § 73)
• PS § 104 lg 2 sätestab, millised seadused ehk konstitutsioonilised seadused tuleb Riigikogus vastu võtta riigikogu koosseisu häälteenamusega
• Riigikogu koosseisu häälteenamust nõuab põhiseadus veel §-des 76, 85, 97, 101, 103, 129, 138, 145, 153 ja 165 sätestatud juhtudel
Rahvahääletus
• Rahvahääletuse toimumise otsustab ainult Riigikogu (PS § 105, lg 1) • Hääletamise objektiks võib olla:
- seaduseelnõu
- muu riigielu küsimus.
• Ainult rahvahääletusel saab muuta:
- PS I peatüki – „Üldsätted“ ;
- PS XV peatüki - „Põhiseaduse muutmine“ muutmine
• Rahvahääletusele ei saa panna (PS §106, lg 1): - eelarve;
- maksude;
- riigi rahaliste kohustuste;
- välislepingute ratifitseerimise ja denonsseerimise; - erakorralise seisukorra kehtestamise ja lõpetamise; - riigikaitse küsimusi.
• Seadused kuulutab välja Vabariigi President (§ 107)
Vabariigi President võib jätta Riigikogu poolt vastuvõetud seaduse välja kuulutamata ja saata selle koos motiveeritud otsusega neljateistkümne päeva jooksul, arvates saamise päevast, Riigikogule uueks arutamiseks ja otsustamiseks. Kui Riigikogu võtab Vabariigi Presidendi poolt tagasi saadetud seaduse muutmata kujul uuesti vastu, kuulutab Vabariigi President seaduse välja või pöördub Riigikohtu poole ettepanekuga tunnistada seadus põhiseadusega vastuolus olevaks. Kui Riigikohus tunnistab seaduse põhiseadusega kooskõlas olevaks, kuulutab Vabariigi President seaduse välja
- Suspensiivne veto
Rahandus ja riigieelarve
Eesti Pank
• Eesti Pank on Eesti Vabariigi keskpank ja Euroopa Keskpankade Süsteemi liige. Eesti Pank on 1919. aastal Eesti Vabariigi keskpangana asutatud Eesti Panga õigusjärglane.(EPS §1)
• Eesti Pank tegutseb muudest riigiasutustest sõltumatult. Ta annab oma tegevusest aru Riigikogule, ei allu Vabariigi Valitsusele ega ühelegi teisele täidesaatvale riigivõimuasutusele ega kolmandatele isikutele. (EPS §3 lg1)
• Euroopa Keskpankade Süsteemi ülesannete täitmisel võivad Eesti Pank ja tema juhtimisorganite liikmed taotleda ja saada täitmiseks juhiseid vaid Euroopa Keskpangalt.(EPS §3 lg 11)
• 2011. aasta algul võttis Eesti seitsmeteistkü mnenda riigina kasutusele euro. Sellega sai Eesti Pangast eurosüsteemi liige.
• Eesti Panga esmane eesmärk on aidata kaasa hinnastabiilsuse säilitamisele euroalal. Stabiilset hinnataset aitab hoida euroala ühtne rahapoliitika , mille kujundamisel Eesti Pank koos teiste eurosüsteemi liikmetega osaleb. Eesti Pank viib ellu euroala ühtset rahapoliitikat Eestis.
• Eurosü steemis on kõikide euroala puudutavate otsuste langetamisel ja nende elluviimisel kasutusel põhimõte, mille järgi langetatakse otsused keskselt Euroopa Keskpanga nõukogus, kuid otsuste elluviimine toimub hajutatult riikide keskpankade kaudu. Seega võtab Eesti Panga president Euroopa Keskpanga nõukogu liikmena osa kõikidest eurosüsteemi puudutavate otsuste langetamisest, kuid eurosüsteemi otsuste elluviimine Eestis on Eesti Panga, mitte Euroopa Keskpanga ülesanne
• Konflikt PS § 111 ja PSTS §2
Rahandus ja riigi eelarve
• Riiklikud maksud , koormised , lõivud, trahvid ja sundkindlustuse maksed sätestab seadus (PS § 113)
• Riigieelarve on riigi majandusplaan eelolevaks aastaks. Eelarve sisaldab tulude ja plaanitavate kulude kalkulatsiooni .
• Vabariigi Valitsus esitab riigieelarve eelnõu koos seletuskirjaga Riigikogule hiljemalt kolm kuud enne eelarveaasta algust (RES § 38 lg 1)
• Riigieelarve või selle eelnõu muutmise ettepanekule, mis tingib nendes ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad (PS § 116)
• Riigikogu poolt vastuvõetud riigieelarve jõustub eelarveaasta algusest. Kui Riigikogu ei võta riigieelarvet eelarveaasta alguseks vastu, võib iga kuu teha kulutusi ühe kaheteistkümnendikuni eelmise eelarveaasta kulutustest (PS § 118)
• Kui Riigikogu ei ole riigieelarvet vastu võtnud kahe kuu jooksul pärast eelarveaasta algust, kuulutab Vabariigi President välja Riigikogu erakorralised valimised (PS § 119)
Kohalik omavalitsus
• Kõiki kohaliku elu küsimusi otsustavad ja korraldavad kohalikud omavalitsused, kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt (PS §154)
• Kohalik omavalitsus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusü ksuse – valla või linna – demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes valla- või linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla või linna arengu iseärasusi (KOKS §2 lg 1)
• Omavalitsusüksused on vallad ja linnad ( PS §155 lg 2)
• Kohaliku omavalitsuse ü ksuste piire ei tohi muuta vastavate omavalitsuste arvamust ära kuulamata (PS §158)
Kohaliku omavalitsuse autonoomia
• Kõiki kohaliku elu küsimusi otsustavad ja korraldavad kohalikud omavalitsused, kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt ( PS § 154 lg 1)
• Kohalikule omavalitsusele võib panna kohustusi ainult seaduse alusel või kokkuleppel kohaliku omavalitsusega. Seadusega kohalikule omavalitsusele pandud riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest (PS § 154 lg 2)
Kohaliku omavalitsuse pädevus
• Kohalikel omavalitsustel on õigus otsustada ja korraldada „kõiki kohaliku elu küsimusi“ ( PS § 154 lg 1)
• Tüü pilised kohaliku omavalitsuse küsimused on kommunaalmajandus, veevarustus ja kanalisatsioon , teede ja tänavate korrashoid, ü histransport , kohalikud planeeringud, sotsiaalhoolekanne jne
• Kohalikule omavalitsusele võib panna kohustusi ainult seaduse alusel või kokkuleppel kohaliku omavalitsusega. Seadusega kohalikule omavalitsusele pandud riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest (PS §154 lg 2)
• Kohalikul omavalitsusel on seaduse alusel õigus kehtestada ja koguda makse ning panna peale koormisi (PS §157 lg 2)
KOV-i toimimine
• Kohaliku omavalitsuse esinduskogu on volikogu, kes valitakse vabadel valimistel neljaks aastaks. Seadusega võib volikogu volituste perioodi lühendada seoses kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise või jagunemisega või volikogu tegutsemisvõimetusega. Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed. Hääletamine on salajane (PS § 156 lg 1)
• Kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel on seaduses ettenähtud tingimustel hääleõiguslikud selle omavalitsuse maa-alal püsivalt elavad isikud, kes on vähemalt kuusteist aastat vanad (PS§ 156 lg 2)
• Eestis elav Euroopa Liitu mittekuuluva riigi kodanik või kodakondsuseta isik saab hääletada kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel, kuid ei saa volikokku kandideerida
• Kohaliku omavalitsuse juhtimine: volikogu, linna- või vallavalitsus
• Kohalikul omavalitsusel on iseseisev eelarve, mille kujundamise alused ja korra sätestab seadus (PS §157 lg 1)
Põhiõigused, vabadused ja kohustused
Rahvusvahelised inimõiguste alased dokumendid
• Inimõiguste ülddeklaratsioon
• Kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt
• Majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste rahvusvaheline pakt
• Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon
• Parandatud ja täiendatud Euroopa Sotsiaalharta
• Euroopa Liidu põhiõiguste harta
• Inimõigused on universaalsed, moraalselt kehtivad, fundamentaalsed, prioriteetsed ja abstraktsed õigused (Robert Alexy)
• Põhiõigustena tuleb käsitada kõiki PS-es sätestatud isikute õigusi • Vabadused on spetsiifilised põhiõigused st vabadust valida
käitumisvõimaluste vahel
• Kohustused on isikute põhiseaduses ettenähtud kohustused käituda teataval viisil kas teiste isikute või üldistes huvides
Põhiõiguste tähendus
• Põhiõigustel on kahesugune tähendus:
1) Põhiõigused on isiku subjektiivsed õigused, mis võimaldavad tal käituda teataval viisil, nõuda teatavat käitumist riigilt ja teistelt isikutelt ja pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse
2) Põhiõigustel on ka objektiivne tähendus: nad kohustavad riiki tegutsema selleks, et saavutada põhiseaduslikke eesmärke ning kaitsta põhiseaduslikke väärtusi
Põhiõiguste funktsioonid
• Õigustesse sekkumise keeld
Põhiõigused ei luba riigil asjatult isikute ellu ja tegevusse sekkuda. • Riigi kaitsekohustus
Põhiõigused ei kaitse mitte ainult riigi tegevuse eest, vaid panevad riigile kohustuse kaitsta igaüht teiste isikute õigustesse sekkuva tegevuse eest
• Institutsioonide loomise kohustus • Õigus menetlusele ja korraldusele • Riigi toetuskohustused
Põhiõiguste kandjad e õigustatud subjektid (PS§9)
• Inimesed on põhiõiguste kandjad alates sünnist kuni surmani • Põhiõigusi on kahte liiki:
1) igaüheõigused (põhiseaduse tekstis “igaüks”, “keegi”, “kõik” jne) laienevad nii Eesti kodanikele kui ka välismaalastele (välisriikide kodanikele ja kodakondsuseta isikutele);
2) kodanikuõigused (põhiseaduse tekstis “Eesti kodanik”) laienevad üksnes Eesti kodanikele
• Juriidilised isikud
• Avalik õiguslikud juriidilised isikud
Põhiõiguste adressaadid e kohustatud subjektid (PS § 14)
• Riik on põhiõiguste adressaat nii seadusandlikku, täidesaatvat kui ka kohtuvõimu teostades
• Kohalikud omavalitsused • Erasubjektid
Erasubjektid, kui nad ei täida avalikke ülesandeid, ei ole põhiõiguste adressaadid, kuid nad on seotud põhiõigustega PS § 19 lõike 2 kaudu. Riigil on kohustus tagada põhiõiguste kehtivus eraisikute vahelistes suhetes
Põhiõigustest loobumine
• Igaüks, kellel on PS-e alusel mingi õigus olemas, võib selle õiguse kasutamisest loobuda
• Põhiõigustest loobumine peab olema vabatahtlik
Põhiõiguste piiramine
• Põhiõiguse piirang on põhiõiguse teatavas ulatuses mitterakendamine mõne teise põhiõiguse või mõne muu põhiseadusliku vää rtuse tõttu
• Põhiõiguste piiramine on lubatav juhul, kui on tä idetud teatud formaalsed nõuded ning piirang on vajalik demokraatlikus ühiskonnas
Põhiõiguste piirangu lubatavus
• Õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust PS § 11
• Põhiõigusi saab piirata üksnes seadusega.
• Põhiõiguste piirang peab olema proportsionaalne st: - kas piirang on:
a) sobiv
b) vajalik
c) mõõdukus
Vabadusõigused
• Vabadusõiguse funktsioon on tagada isikutele elada ja tegutseda vabalt, ilma riigi ja kolmandate isikute sekkumiseta
• Inimväärikus kui vabadusõiguse alus
- kehalise puutumatuse austus ja kaitse
- inimvää rsete elutingimuste tagamine
- inimeste õiguslik võrdsus
- identiteedi säilitamine
- igaühe õigus ise vabalt otsustada
- aus menetlus
Üldine vabadusõigus
• Igaühel on õigus vabale eneseteostusele (PS § 19 lg 1)
• Üldine isikuõigus võimaldab inimesel vabalt isiksuseks kujuneda ning
oma isiksust vabalt teostada.
• Üldine vabadusõigus võimaldab isikul teha seda, mida ta soovib, ning tegemata jätta see, mida ta ei soovi.
• PS § 19 lõikele 1 saab isik tugineda kõigil neil juhtudel, mil põhiseadus ei näe ette spetsiifilist vabadusõigust
Üksikud vabadusõigused
• õigus elule (PS § 16);
• piinamise , julma või väärikust alandava kohtlemise ja karistamise
keeld (PS § 18);
• õigus vabadusele ja isikupuutumatusele (PS §-d 20 ja 21);
• Perekonna- ja eraelu puutumatus (PS § 26);
• kutsevabadus (PS § 29 lg 1);
• ettevõtlusvabadus (PS § 31);
• omandi puutumatus (PS § 32);
• kodu puutumatus (PS § 33);
• liikumis - ja elukohavabadus (PS §-d 34 ja 35);
• südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus (PS §-d 40 ja 41); • korrespondentsi puutumatus (PS § 43);
• informatsioonivabadus (PS § 44);
• väljendusvabadus (PS § 45);
• kogunemisvabadus (PS § 47);
• ühinemisvabadus (PS § 48).
Võrdsuspõhiõigus
• Võrdsuspõhiõigus on isiku õigus sellele, et teda ei koheldaks ebavõrdselt, võrreldes nendega, kes on samasuguses olukorras, ilma et ebavõrdseks kohtlemiseks eksisteeriks mõistlikku põhjust
• Kõik on seaduse ees võ rdsed . Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavä rvuse , soo, keele, pä ritolu , usutunnistuse , poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu (PS § 12 lg 1)
• Rahvusliku, rassilise, usulise või poliitilise vihkamise, vägivalla ja diskrimineerimise õhutamine on seadusega keelatud ja karistatav . Samuti on seadusega keelatud ja karistatav õhutada vihkamist, vägivalda ja diskrimineerimist ühiskonnakihtide vahel (PS § 12 lg 2)
Sotsiaalsed põhiõigused
• Sotsiaalsed põhiõigused annavad isikule nõudeõiguse riigi vastu
• Eesti kodanikul on õigus riigi abile vanaduse, töövõimetuse,
toitjakaotuse ja puuduse korral (PS § 28 lg 1)
• Lasterikkad pered ja puuetega inimesed on riigi ja kohalike omavalitsuste erilise hoole all (PS § 28 lg 4)
• tööotsijate õigus riigi abile (PS § 29 lg 3)
• õigus haridusele (PS § 37)
Menetluspõhiõigused
• Igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele (PS § 13 lg 1)
• Õiguste ja vabaduste tagamine on seadusandliku, täidesaatva ja
kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus (PS §14)
• Igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse (PS §15 lg 1)
• Õigus olla oma kohtuasja arutamise juures (PS § 24 lg 2)
• Süütuse presumptsioon (PS § 22 lg-d 1 ja 2)
• Õigus keelduda tunnistamast iseenda ja oma lä hedaste vastu (PS § 22 lg 3)
• Karistamine üksnes seaduse alusel ning soodsama seaduse tagasiulatuv mõju (PS § 23 lg-d 1 ja 2)
• Mitmekordse kohtumõistmise ja karistamise keeld (PS §23 lg 3)
• Õigus seaduslikule kohtunikule (PS § 24 lg 1) • Edasikaebamisõigus (PS § 24 lg 5)
• Kaitseõigus (PS § 21 lg 1)
Kodakondsus PS § 8
• Igal lapsel, kelle vanematest üks on Eesti kodanik, on õigus Eesti kodakondsusele sünnilt.
• Igaühel, kes on alaealisena kaotanud Eesti kodakondsuse, on õigus selle taastamisele.
• Kelleltki ei tohi võtta sünniga omandatud Eesti kodakondsust.
• Kelleltki ei tohi veendumuste pärast võtta Eesti kodakondsust.
• Eesti kodakondsuse saamise, kaotamise ja taastamise tingimused ning korra sätestab kodakondsusseadus.
• Eestis pole topeltkodakondsus lubatud
Õiguskantsler
PS XII. peatükk
• Õiguskantsler on oma tegevuses sõltumatu ametiisik , kes teostab järelevalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle (PS § 139)
• Õiguskantsleri institutsioon ei ole seadusandliku, täidesaatva ega kohtuvõimu osa, ta ei ole poliitiline ega õiguskaitseasutus
Õiguskantsler on nii põhiseaduslikkuse järelevalvaja kui ka petitsiooniorgan
Õiguskantsleri ülesanded
• Põhiseaduslikkuse järelevalve
• Põhiõiguste kaitse
• Lasteõiguste kaitse
• Väärkohtlemise ennetamine
• Muud ülesanded
Põhiseaduslikkuse järelevalve
• Põhiseaduslikkuse järelevalve ehk normikontrolli korral kontrollib õiguskantsler, kas seadused, määrused ja muud õigustloovad aktid on põhiseaduse ja seadusega kooskõlas
• Õiguskantsler kontrollib järgmisi õigustloovaid akte :
• Riigikogu seadused;
• Vabariigi Presidendi seadlused;
• Vabariigi Valitsuse määrused;
• ministrite määrused;
• kohalike omavalitsuste volikogude ning valla- ja linnavalitsuste
määrused;
• avalik-õiguslike juriidiliste isikute õigustloovad aktid.
• Kui õiguskantsler leiab, et õigustloov akt on põhiseaduse ja seadusega vastuolus võib ta teha õigustloova akti andjale ettepaneku viia akt põhiseaduse ja seadusega kooskõlla
• Õigustloova akti andjal on kohustus esitada oma seisukoht õiguskantslerile 20 päeva jooksul
• Ettepanekuga arvestamata jätmise korral pöördub õiguskantsler Riigikohtu poole taotlusega tunnistada õigustloov akt põhiseadusvastaseks või kehtetuks
Põhiõiguste kaitse
• Igaühel on õigus pöörduda oma õiguste kaitseks õiguskantsleri poole taotlusega kontrollida, kas riigiasutus , kohaliku omavalitsuse asutus või organ, avalik-õiguslik juriidiline isik või avalikke ülesandeid täitev füüsiline või eraõiguslik juriidiline isik järgib põhiõiguste ja -vabaduste tagamise põhimõtet ning hea halduse tava (ÕKS § 19 lg 1)
• Põhiõiguste kaitse ehk ombudsmani menetluse korral kontrollib õiguskantsler, et avalikke ülesandeid täitvad asutused ja ametnikud ei rikuks inimest põhiõigusi ja vabadusi
• Rikkumise tuvastamisel saab õiguskantsler anda soovitusi , kuidas rikkumine kõ rvaldada
• Õiguskantsler ei saa teha kohustuslikke ettekirjutusi
Laste ombutsman
• kaitseb laste õigusi suhetes avalikke ülesandeid täitvate inimeste ja asutustega
• seisab selle eest, et kõik inimesed austaksid laste õigusi ning lähtuksid lapse parimatest huvidest
• tegeleb ka laste õiguste edendamise ja teavitustööga
Väärkohtlemise ennetamine
• Õiguskantsler kontrollib regulaarselt kinnipidamiskohtades vabaduse kaotanud isikute kohtlemist, et vajaduse korral tõhustada nende kaitset väärkohtlemise vastu;
• esitab asjaomastele ametiasutustele soovitusi, mille eesmärk on parandada vabaduse kaotanud isikute kohtlemist ja kinnipidamistingimusi, et ennetada väärkohtlemist, võttes arvesse ÜRO vastavaid norme
Muud ülesanded
• Riigikohtule põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses arvamuse andmine
• Riigikogu liikme arupärimisele vastamine
• Riigikogu liikme kirjalikule küsimusele vastamine
• Puutumatuse äravõtmise ettepaneku tegemine
• Distsiplinaarmenetluse algatamine kohtuniku suhtes
• Diskrimineerimisvaidluse lahendamine
• Õigustloovate aktide eelnõudele arvamuse andmine
Õiguskantsleri staatus
• Õiguskantsleri nimetab ametisse Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul seitsmeks aastaks (PS § 140)
• Õiguskantsler peab olema kõrgete kõlbeliste omadustega teovõimeline Eesti kodanik, kes valdab vabalt riigikeelt, omama akadeemilist kõrgharidust ning ta peab olema kogenud ja tunnustatud jurist (ÕKS § 6)
• Peab läbima julgeolekukontrolli (ÕKS § 61)
• Õiguskantslerit saab tagandada üksnes kohtuotsusega (PS § 140 lg 2)
• Õiguskantsleri saab kriminaalvastutusele võtta ainult Vabariigi Presidendi ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul (ÕKS § 11)
• Ei tohi teha muud tööd v.a teaduslik ja pedagoogiline töö
• Ei tohi kuuluda erakonda
Riigikontroll
XI.peatükk
• Riigikontroll on oma tegevuses sõltumatu riigiorgan (PS § 132)
• Riigikontrolli tegevuse eesmärk on majanduskontrolli kaudu anda Riigikogule ja avalikkusele kindlustunne, et avaliku sektori vahendeid kasutatakse seaduslikult ning tulemuslikult (RKS § 3)
• Finants -, õiguspä rasuse - kui tulemusauditid
• Kontrolliaruanne
• Riigikontrollil ei ole õigust rakendada sanktsioone ja tema tegevuse tulemus piirdub eelkõige Riigikogu ja avalikkuse informeerimisega
• Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon
• Euroopa Kontrollikoda
Riigikontrolli ülesanded (RKS § 7)
• Riigikontrolli põhiülesanne on majanduskontroll (audit).
• Auditi käigus võib Riigikontroll hinnata kontrollitavate:
1) sisekontrolli, finantsjuhtimist, finantsarvestust ja finantsaruandeid; 2) majandustegevuse, sealhulgas majandustehingute õiguspärasust; 3) juhtimise, organisatsiooni ja tegevuse tulemuslikkust;
4) infotehnoloogiasüsteemide usaldatavust
• Tulemuslikkuse hindamisel lä htub Riigikontroll jä rgmistest kriteeriumitest : - säästlikkus;
- tõ husus ;
- mõjusus.
Riigikontrolli poolt teostatav majanduskontroll hõlmab (RKS § 7 lg 1)
- riigiasutusi (nt Riigikantselei, Sotsiaalministeerium, Eesti Pank); - kohaliku omavalitsuse üksusi – valdu ja linnu;
- avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid (nt Rahvusringhää ling );
- äriü hinguid , sihtasutusi ja mittetulundusühinguid, millega riik, kohaliku omavalitsuse üksused või avalik-õiguslikud juriidilised isikud on seotud seaduses ettenähtud viisil (nt sihtasutus, kelle asutaja või liige on riik).
• KOV-de auditeerimisel on Riigikontrolli volitused piiratud (RKS § 7 lg 1 p 3)
• Riigikontroll ei hinda poliitilisi eesmärke (RKS § 14)
Riigikontrolör (PS § 134, § 135, §136,§ 137 RKS 3 peatükk)
• Riigikontrolli juhib riigikontrolör, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul
• Riigikontrolöri volituste kestus on viis aastat
• Riigikontrolör peab olema kõrgete kõlbeliste omadustega teovõimeline Eesti
kodanik, kes valdab vabalt riigikeelt
• Akadeemiline kõrgharidus
• Peab läbima julgeolekukontrolli
• Riigikontrolör esitab Riigikogule ülevaate riigi vara kasutamise ja säilimise kohta eelmisel eelarveaastal üheaegselt riigieelarve täitmise aruande arutamisega Riigikogus
• Riigikontrolör võtab osa Vabariigi valitsuse istungitest, tal on ametkonna juhina samad õigused , kui ministril
• Teda saab kriminaalvastutusele võtta õiguskantsleri ettepanekul Riigikogu kooseisu enamuse nõusolekul

.DOCX Laadi alla originaalfail 32 lk · .docx · 16 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 32 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2018-10-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti

16 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

daphneaura Õppematerjali autor

Riigiõigus Maret Maripuu esituses, õigusteaduse esimese aasta bakalaureuse üliõpilastele.

riigiõigus õigusteadus Tallinna Ülikool Õigus Law bakalaureus

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

pdf

Riigiõigus Kordamisküsimused 2012

Kordamisküsimused 2012 Riigiõigus NB! Abistav materjal, mitte "piletid" 1. Kas Põhiseaduse säte ja mõte langevad kokku? Põhiseaduse säte ja mõte ei pruugi langeda kokku. Riigikohus tõstetakse parlamentaarse seadusandja tõeliseks vastaspooluseks ning põhiseaduse ülemvalvuriks. Formuleering ,,säte ja mõte" toonitab, et Riigikohus ei pea seejuures põhiseaduse sõnastuses kinni olema, vaid võib ammutada argumente kõigist põhiseaduse tõlgendamise meetodeist. Riigikohus tohib

Õigus

doc

Riigiõigus

SÜGISSEMESTRI TULEMUSED Vastuseid allolevaile küsimustele peab jurist peast teadma. Vaja ei ole pähe tuupida loetelusid, menetluslikke detaile ega ms, aga vaja on teada, kust järele vaadata. Vastused on leitavad PS kommenteeritud väljaandest, loengute eel lugemiseks antud materjalidest (kursuse kavas kirjas, enamik linkidena) ja asjakohastest seadustest. Head kordamist! ÜLDTEADMISED JA -OSKUSED  e-RT, Riigikohtu veebilehe, Riigikogu veebilehe, Euroopa Inimõiguste Kohtu veebilehe1, Euroopa Liidu institutsioonide veebilehtede, EurLex-i, teiste riikide õigusaktide usaldusväärsete andmebaaside kaudu vajaliku teabe leidmise oskus;  riigiõiguse allikate tundmine, oskus valida sobivaid allikaid riigiõiguslikele küsimustele vastamiseks NB! Õiguse allikaid tuleb osata peast loetleda, mh tähtsuse järjekorras. See on oluline, et kaasuste lahendamisel ja küsimustele vastamise

Riigiõigus

doc

Riigiõigus

SÜGISSEMESTRI TULEMUSED Vastuseid allolevaile küsimustele peab jurist peast teadma. Vaja ei ole pähe tuupida loetelusid, menetluslikke detaile ega ms, aga vaja on teada, kust järele vaadata. Vastused on leitavad PS kommenteeritud väljaandest, loengute eel lugemiseks antud materjalidest (kursuse kavas kirjas, enamik linkidena) ja asjakohastest seadustest. Head kordamist! ÜLDTEADMISED JA -OSKUSED e-RT, Riigikohtu veebilehe, Riigikogu veebilehe, Euroopa Inimõiguste Kohtu veebilehe1, Euroopa Liidu institutsioonide veebilehtede, EurLex-i, teiste riikide õigusaktide usaldusväärsete andmebaaside kaudu vajaliku teabe leidmise oskus; riigiõiguse allikate tundmine, oskus valida sobivaid allikaid riigiõiguslikele küsimustele vastamiseks NB! Õiguse allikaid tuleb osata peast loetleda, mh tähtsuse järjekorras. See on oluline, et kaasuste lahendamisel ja küsimustele vastamisel os

Riigiõigus

docx

Kordamisküsimused: Riigiõiguse eksamiks

1 Kordamisküsimused Riigiõiguse eksamiks Eksamiks õppimisel on soovitatav lähtuda T.Annuse Riigiõiguse õpikust ja PS kommenteeritud väljaannetest. Lisaks Juridica artiklitest, millele on viidatud aineprogrammis. 1. Milline on riigiõiguse mõiste (sh uurimisobjektid) ja koht õigussüsteemis? Riigiõigus on avaliku õiguse haru, mis reguleerib põhiseaduslike riigiorganite ülesehitust ja toimimist ning määratleb isikute põhiõigused, vabadused ja põhikohustused. Riigiõiguse olulisim allikas on riigi põhiseadus. Riigiõigusel on teiste õigusharude suhtes juhtiv koht, sest annab neile põhimõttelised lähtealused ja reguleerib ühiskonna ja riigi seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid. 2. Millised on riigiõiguse allikad ning kuidas on ta puutumuses rahvusvahelise õigusega?  Normatiivsed allikad: 1. PS; 2. Välis

Riigiõigus

docx

Kordamisküsimused riigiõiguse eksamiks

Riigiõigus

docx

RIIGIÕIGUS konspekt eksamiks

1 I LOENG: RIIGIÕIGUSE PÕHIKÜSIMUSED Riik (rahvas, territoorium) kindla territooriumiga suverääne üksus – juriidiline lähenemine Õigus on sotsiaalne kord, mis reguleerib inimeste omavahelisi suhteid. Riigiõigus on õigusnormide kogum, mis määrab kindlaks ühiskondliku korra põhialused, riigiorganite moodustamise korra, pädevuse, nende vastastikused suhted, tegutsemise põhimõtted ja üksikisiku põhiõigused, vabadused ja kohustused. Riigiõiguses puuduvad sanktsioonid.Riigiõigus pole üldine, tema sisu on igas riigis erinev. Rahvusvaheline õigus on riigiväline, ta vaatelb riiki kui üksust. Riiki eesmärk, ülesanded, tegevuspiirid  Julgeoleku tagamine  Sotsiaalne, majanduslik, kultuuriline heaolu  Üksikisiku õiguste ja vabaduste tagamine  Õigus tegeleda ainult sellega, mis on PS väljendatud  Rahvusvahelises õiguses loetakse riigiks üksust, millel on järgmised elemendid:territoorium, rahvas,

Riigiõigus

doc

Põhiseaduse kordamisküsimused sügis 2014

Riigiõigus

doc

Riigiõigus

1. RIIGIÕIGUSE ALLIKAD e. millised õigusaktid on olemas? Allikad: tavad, lepingud, kohtupretsedendid, teised õigust loovad aktid. Õigus on sotsiaalne norm (üldise määratluse järgi mõeldakse normi all juhist või reeglit), millega puutume kokku iga päev. Sotsiaalne norm on käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimese tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks. Sotsiaalne norm tähendab ka sotsiaalset kohustust- inimene peab käituma teatud viisil, ta peab käituma normis sätestatud viisil. Õigust defineeritakse kui kindlal territooriumil riigi poolt kehtestatud üldkohustuslike normide kogumit, mis on loodud inimkäitumise korrastamiseks ja mille täitmist peab lõppastmes riik tagama. Õigust kui nähtust iseloomustab rida tegureid: Õigus on üldise iseloomuga käitumisnormide kogum. s.t. õigus haarab formaalselt kõiki indiviide, kes satuvad tema toimesfääri. Käitumiseeskirjad on adresseeritud kõikidele isikutele. Õigusnormide süsteem on rajatud ki

Riigiõigus

Rohkem sarnaseid