Saadiku koht parlamendis: vabadus ja sõltuvus Parlament on esindusdemokraatia keskne institutsioon ja saadikud sellele sisu andvad indiviidid. Saadikute eesmärkideks on poliitika elluviimine ja tagasivalituks osutumine. Kui palju vabadust on saadikul parlamendis ja kui palju on ta sõltuv reeglitest? Kas see erineb riigiti, kus on erineva suurusega parlamendid? Üksiku parlamendiliikme võimalus mõjutada esinduskogu tegevust ja käituda oma vaba mandaadi järgi sõltub paljudest asjaoludest. Kui suur vabadus üldse jääb saadikutele reeglite järgimisel ning kas on võimalik käituda vaba mandaadi järgi või ei saa üksikliige parlamendi töö tulemusi mõjutada. Parlamendi istungi olulise osa moodustavad küsimised ja arupärimised
• Ameerika Iseseisvussõja toetamine rahaliselt suurendas kulusid • Kolmas seisus- rahulolematu: maksumaksja, kel poliitilised õigused puuduvad. • Lakkamatu maksutõus. • Rahulolematus absolutistliku valitsemisviisiga, feodaalsed igandid. • Valgustusideede levik, kuningavõimu kriitika Revolutsiooni algus 1789 • 5.mail 1789 kutsutakse kokku Generaalstaadid 300+300+600 • Kolmanda seisuse esindajad nõudsid hääletamiskorra muutmist, et igal saadikul oleks üks hääl, mitte igal seisusel. • 17. juunil 3. seisuse esindajad kuulutavad end kogu rahva esindusorganiks – Rahvuskoguks, mille otsuseid kuningal ei ole õigust tühistada. • Rahvuskoguga ühines ka osa aadlikke ja vaimulikke. • 9. juulil kuulutas Rahvuskogu end Asutavaks Koguks, mis pidi koostama Prantsusmaa jaoks põhiseaduse ja panema aluse uuele riigikorrale. • 14.juunil rüüstati Bastille kindlus, rajati rahvuskaart – revolutsiooniline sõjavägi
Too kummagi iseloomustamiseks 2 näidet. Piiramatu kuningavõim, kõik keerles kuninga ümber. Parlamentaarses monarhias pidi kuningas arvestama parlamendiga, valitsejal polnud piiramatut võimu. Millised nimetused kinnistusid alaliste saatkondade töötajatele uusajal? Kes rajas rahvusvahelise õiguse põhimõtted ja millised õigused pidid tema järgi olema saatkonna töötajatel asukohamaal? Erakorraline suursaadik, neid aitavad asjurid. Hugo grotius, 1 saadikul on õigus olla vastuvõetud selle valitseja poolt, kelle juurde ta on saadetud. 2 saadiku ja ta kaaskonna isiku ning vara puutumatus. Viimasega seoses kuulub saadiku õiguste hulka eksterritoriaalsus, mis tähendab seda, et saadik ei allu tolle maa seadustele kuhu ta on lähetatud. Nimeta 2 sõjategevuse piirkonda 17. sajandi rahvusvahelistes suhetes (va 30 aastane sõda) ja selgita iga konflikti olemust.
nimek”, st, need on rahvale meelepärased. 2) Huvipakkuv asjaolu minu jaoks oli, et nii Poolas kui Leedus võib saadik esitada nii küsimusi kui järelpärimisi, samas kui Poolas üksiksaadik seaduseelnõu esitada ei või (eelnõu võivad esitada vähemalt 15 saadikut), küll aga Leedu Seimases võib eelnõud esitada iga üksiksaadik. 3) Võrreldes Leedu ja Poola olukorraga on Eestis eelnõu esitamise õigus nii saadikul, fraktsioonil ja komisjonil – ning valitsusel. Seega oleme me eelistatumas seisus - mida väiksem parlament, seda rohkem võimalusi on üksikparlamendiliikmel. Mihkel Solvak ”Kakskümmend aastat Riigikogu: kas tööparlamendist kõneparlamendiks?“, RiTo nr 26, 2012 1) Antud artikkel toob välja, et parlamentaarsetes süsteemides domineerib reeglina täidesaatev võim ning tänapäeva stabiilses parlamentaarses demokraatias on parlamendi
Lasteaiamaksu tõstmise otsuse poolt 24 hääletas, vastu oli 16 volikogu liiget. *Kaja Kallase asemel tuleb riigikokku Terje Trei. Lähtudes riigikogu liikme Kaja Kallase avaldusest peatada tema volitused ajutise töövõimetuse tõttu alates 14. novembrist käesoleval aastal kuni tuleva aasta 14. veebruarini otsustas riigikogu juhatus, et käesoleva aasta 14. novembrist kuni tuleva aasta 13. veebruarini asub riigikogu liikmeks asendusliige Terje Trei.Reformierakondlasest riigikogu saadikul Kaja Kallasel ja Eleringi juhatuse esimehel Taavi Veskimäel sündis eelmise nädala teisipäeval poeg. Vaid päev varem oli saadik parlamendis tööl. Riigikogu juhatus registreeris täna Terje Trei Reformierakonna fraktsiooni liikmeks ning kinnitas ta keskkonnakomisjoni liikmeks, teatas parlamendi pressiesindaja.Riigikogu juhatus kinnitas sellega seoses veel riigikogu liikme Kalle Pallingu lahkumise keskkonnakomisjonist ja asumise majanduskomisjoni liikmeks ning
Autor: Mihkel Solvak Selle konkreetse artikli eesmärk oli hinnata kui suur vabadus on parlamendiliikmel esinduskogu töös ning kui suur võimalus on käituda vaba mandaadi põhimõtte alusel. Samuti räägib artikkel saadiku kahest eesmärgist, eelnõude algatamisest, tööst komisjonis ja kuidas vähemuse arvamust lisada. Annab ka aimu, kui avatud või suletud on istungid. Saadikul on kaks eesmärki: poliitika elluviimine ja tagasivalituks osutumine. Poliitika elluviimise tingimus on saada alati valituks või tagasivalituks. Saadik peab poliitikat elluviima nii, et see meeldib tema rahvale. Ta peab tegema õigeid otsuseid ja suutma võita rahva usalduse ja armastuse, vastasel juhul teda tagasi ei valita. Saadiku elu on tegelikult raske, selleks et valituks osutuda, tuleb tal esmalt rahvale anda valimislubadusi, valituks
aastal seisuse esindajaist, kelle hulgas oli ka riigireetmise eest. Louis XVI Louis vaimulikke ja aadlikke, liberaalseid XVII oli Bourboni dünastia juht pärast aadlikke oli aga vähem kui kolmandik. oma isa, kuningas Louis XVI Nii oli reformide läbiviimiseks vajalik, et hukkamist.Kuningas 17931795. igal saadikul oleks oma isiklik Kolmas seisus -17.juuni 1789 Sieyes hääl.Jacques Necker määrati uueks tegi ettepaneku teha 3. Seisusel rahanduse peakontrolöriks, oli rahva endal Rahvuskogu. seas populaarne.Päästmaks riigikassat Maikuus kogunenud generaalstaatidel rahapuudusest,seadis ta esialgu
5. Mirjam Allik ”Kaasamine Riigikogus: komisjonide tavad ja liitude arvamused” 3 Seminaritöö 1 5.1. Kaasamisel peetakse komisjoni esimehe rolli tähtsaks kuna tema loal moodustatakse töörühm ja kutsutakse istungile teised osapooled. Kui aga komisjoni esimehe aktiivsusest hoolimata mõnel saadikul huvi, tahe või teadmised puuduvad, võib töö eelnõuga nurjuda. Enamikel juhtudel on kaasamiste käigus võimalik komisjoniliikmetel ja nõunikel ka ise end harida ning omandada uusi teadmisi ja kogemusi. Samuti võimaldab kaasamine saada väärtuslikku tagasisidet praktikutelt ja spetsialistidelt ning just sisulise tagasiside saamine annaks kõikidele osapooltele veendumuse, et nende arvamuste ja ettepanekutega on arvestatud ja õigesti aru saadud
säilitada rahu. 2. Prantsusmaa oli absolutistlik monarhia, mida 1774. aastast valitses kuningas Louis XVI, kuningas ei pööranud tähelepanu riigiasjade ajamisele. 1789. aasta mais Versailles'sse kokku tulnud saadikute hulgas puudus kohe üksmeel ja kohe ilmnesid selged vastuolud kolmanda ja prvillegeeritud sisuste vahel. Kolmanda seisuse saadikud ei olnud varasema hääletuskorraga, kus igal seisusel on üks hääl. Nad nõudsid et igal saadikul oleks üks hääl. Seejärel lahkusid kolmanda seisuse esindajad ja Versailles'st ja kuulutasid end 17. juunil 1789 kogu rahva esindusorganiks- Rahvuskoguks. Rahvuskoguga ühines ka osa aadlike ja vaimulike saadikuid, seejärel kuulutas end Austavaks Koguk, mis pidi koostama Prantsusmaa jaoks põhiseaduse ja panema aluse uuele riigikorrale.1789 usuvabadus. Protestandid ja juudid saavad kodanikuõigused. 1789 kat. kiriku varanduse konfiskeerimine (riigile võõrandamine). Motiiviks
Riigi välg kasvas ja riik oli pankroti äärel. Suured kulutused õukonnale said avalikuks. Toiduained läksid kallimaks. Ameerika Iseseisvussõja toetamine rahaliselt suurendas kulusid. Maksumaksjatel puudusid poliitilised õigused ja maksud aina tõusid lakkamatult. Absolutistliku valitsemisviisiga ei oldud rahul ja levisid valgustusideed ja kuningavõimu kriitika. 1789 aastal 5. mail kutsuti kokku generaalstaadid. Kolmas seisus nõudis hääletamiskorra muutumist, et igal saadikul mitte igal seisusel oleks üks hääl. 3. seisuse esindajad kuulutavad end kogu rahva esindusorganiks – Rahvuskoguks, millega ühines ka osa aadlikke ja vaimulikke.14.juunil rüüstati Bastille kindlus, rajati rahvuskaart – revolutsiooniline sõjavägi.Võeti vastu „Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon“ 16.Millised olid Prantsuse revolutsiooni tagajärjed? 5p Vana korra hävitamine, seisused ja feodaalsed igandid kaotati Valgustusideede levik
Võtta vastu riigi eelarve Järelevalve valitsuse tegevuse üle Õigus avaldada umbusaldust Valitsuse koostamisel tuleb arvestada parlamendi koosseisu Riigi eelarvega eraldatakse raha ka valitsuse tööks Parlamendi saadikud esitavad ministritele arupärimisi Parlamendi fraktsiooni liikmed kutsuvad oma ministreid korrale Seaduseelnõu menetlemine Algatamise õigus on: Valitsusel Riigikogu komisjonil Riigikogu fraktsioonil Üksik saadikul 1) Algataja edastab eelnõu riigikogu juhatusele 2) Eelnõud hakkab menetlema vastava valdkonna komisjon (juhtiv komisjon) 3) Väljatöötatud seaduseelnõud hakatakse arutama riigikogus. Toimub vähemalt kaks lugemist ja muudatuste hääletamine (väga tähtsate seaduste puhul toimub ka kolmas lugemine nt. riigi eelarve) 4) Riigikogus toimub lõpphääletus a) Lihthäälte enamusega kohal olevate saadikute enamusega
Kohe alguses tekib küsimus generaalstaatide töö põhimõtetest. Esimene ja teine seisus sisenevad peauksest, kolmas seisus kõrvalustest. Kuninga tulles tõusevad esimene ja teine seisus püsti ja võtavad mütsid peast, mida kolmas seisus ei tee. Kuninga kõnet kuulatakse tõrksalt. Tekivad erimeelsused hääletamise korra üle kolmas seisus nõuab, et esimesel ja teisel seisusel oleks kummalgi 300 häält ja kolmandal seisusel 600 häält ning et hääletatamisel oleks igal saadikul üks hääl, mitte seisusel. Kolmas seisus hakkab hääletama eraldi ja kuulutab end 17.06. RAHVUSKOGUKS. Otsustatakse jääda kokku kuni Põhiseaduse väljatöötamiseni. Rahvuskoguga ühineb osa aadlikke ja vaimulikke ning see kuulutab end (9. juuli 1789) ASUTAVAKS KOGUKS. See pidi välja töötama põhiseaduse ja uue riigikorra alused. Pariisis algavad rahutused. Tekib esimene vabatahtlik meeste ühendus Prantsuse Rahvuskaart. Mõeldud korra ja julgeoleku tagamiseks
diplomaadid, sõjaväe juhtkond), täidab tseremoniaalseid kohustusi. Praegune president on valitud valimiskogu poolt. Kellest koosneb valimiskogu? Valimiskogu koosneb Riigikogu liikmetest ja kohalike omavalitsuse esindajatest. Miks on põhiseaduses kehtestatud presidendiks kandideerija vanuse alampiiriks inimese keskiga, aga mitte näiteks 21 aastat nagu Riigikokku kandideerijate puhul? Esita kaks põhjendust. *Presidendil suurem vastutus kui Riigikogu saadikul. *Presidendi töö nõuab rohkem kogemusi. Millal vahetub Eestis valitsus? *Riigikogu uue koosseisu kokkuastumisel. *Peaministri tagasiastumise või surma korral. *Kui Riigikogu avaldab umbusaldust. Kuidas toimub valitsuse moodustamine peale Riigikogu valimisi? Kirjelda erinevaid etappe. *Riigikogu valimiste tulemuste väljakuulutamine *President nimetab peaministrikandidaadi *Riigikogu otsustab peaministrikandidaadile volituste andmise
mail 1789. Viimasest kooskäimisest saadik oli aga ühiskonnas palju muutunud. Kolmas seisus keeldus kahe teise seisuse privileegidega hääletamisel- nad istusid, kuigi seda polnud neil kui alamal seisusel lubatud teha, ja olid vastu vanale hääletamiskorrale. Vana traditsiooni järgi oli igal seisusel üks hääl, mis andis vaimulikele ja aadelkonnale võimaluse suruda peale oma tahet. Kolmanda seisuse esindajad hakkasid aga nõudma sellist hääletamiskorda, kus igal saadikul oleks üks hääl. Sellega lootsid nad, et osa vaesematest vaimulikest ja alamaadlikest annavad oma hääled kolmanda seisuse otsuseprojektide poolt. Vaidlused kestsid kaua ja umbes kuu aega pidas iga seisus oma istungeid eraldi. Kuna erimeelsused ei lahenenudki, kuulutasid kolmanda seisuse saadikud 1789. aasta juunis ennast Rahvuskoguks, mille otsuseid pole kuningal õigus tühistada. Peale seda, kui osa aadlike ja vaimulike saadikuist
Kuldvillak 1. Kreeka kuningas, kelle naine oli jumalikust soost. Neile sündisid poeg Phrixos ja tütar Helle. 2. Kuningas kihutas oma naise majast välja ja võttis uue naise. (lapsed jäid kuningaga) 3. Võõrasema vihkas lapsi. Veel hullemaks läks siis , kui võõrasemale sündisid kaks poega. Võõrasema ihkas P. ja H. surma. 4. Võõrasema soovitas Kreeka naistel viljaterad enne maha külvamist ära praadida, siis pidavat suurem saak tulema, kuid nii see ei läinud. 5. Kuningas käskis saadikul minna Delfi oraaklisse pärima, miks jumalad saatsid ta maale näljahäda. 6. Kuninganna maksis saadikule, et ta ei läheks Delfisse, vaid jääks poole tee peal metsa pidama ja tuleks siis tagasi valetades, et näljahäda lõppeb, kui kuningas toob jumalatele ohvriks Phrioxose ja Helle. 7. Kuninganna käskis naistel sundida kuningat seda tegema. Rahvahulgad kogunesid palee ette ja nõudsid laste surma, kuningas andis järele. 8
1788. aastal tunnistama, et teist teed ei ole ning kuulutas välja, et generaalstaadid tulevad kokku 1789. aasta mais. Generaalstaatide valimised 1788. aasta lõpus ning 1789. aasta alguses pandi paika generaalstaatide valimiste põhimõtted ning otsustati, et aadlike ja vaimulike seisuste esindajaid tuleb kumbagi 300 ning kolmanda seisuse esindajaid sama palju kui neid kokku- 600. Samas jäi selgusetuks, kas hääletatakse seisuste kaupa, nagu vanasti, või on igal saadikul oma individuaalne hääl. Seda viimast taotlesid mõistagi peamiselt kolmanda seisuse esindajad. Valimiste ajal tekitas skandaali abbé Emmanuel-Joseph Sieyès, kes avaldas oma kuulsa brosüüri "Mis on kolmas seisus?" Mai alguseks olid generaalstaadid valitud ning ühtekokku oli saadikuid umbes 1150 ehk veidi vähem kui algselt plaanitud. Enamik kolmanda seisuse esindajaist, kelle hulgas oli ka vaimulikke ja aadlikke, ning suur osa vaimulikest pooldas reforme, liberaalseid aadlikke oli
Õigus olla vastu võetud selle valitseja poolt, kelle juurde ta on saadetud Saadiku ja ta kaaskonna isiku ja vara puutumatus Eksterritoriaalsus saadik ei allu tolle maa seadustele, kuhu ta on lähetatud Kuritöö sooritanud saadik kuulub väljasaatmisele Vene diplomaatia reeglid · Saadikute Prikaas · Suhtlemine toimus kindlate küsimuste lahendamiseks lähetatud saatkondade vahendusel o Saadikul polnud lubatud enne audientsi suhelda teiste välispoliitikaga tegelevate isikutega o Saadik ei tohtinud viibida vastuvõtul üheaegselt mõne teise riigi saadikuga ega mitte ka samal päeval o Eeldati et vene saadikult küsitakse tema tervise järele · Venemaal aga välismaa saadikutele pakuti suures koguses toitu ja jooke o saabujad võeti vastu suure rahvahulgaga Rahvusvahelised suhted 17. sajandil
Parlamenti pääsejaks ühest piirkonnas on isik / erakond, kes kogus enim hääli. Majoritaarse süsteemi tugevused 8 1) valitsused reeglina püsivamad kui proportsionaalses süsteemis, sest tihti domineerib valitsuses üks suur partei. 2) Majoritaarne valimissüsteem on selge ja lihtne ning seetõttu ka valijatele arusaadavam 3) Piirkonda esindaval saadikul on suur vastutus / konkreetne vastutus antud piirkonna valijate ees. Majoritaarse süsteemi nõrkused 1) suur hulk valijate hääli läheb kaduma 2) süsteem soosib suurerakondasid ning väikeerakonnad tihti parlamenti ei pääse, seega poliitiline pluralism on väiksem kui proportsionaalse süsteemi korral. Hübriidsed valimissüsteemid Saksamaa, Itaalia, Leedu Ühendavad endas nii proportsionaalse kui majoritaarse süsteemi põhimõtteid (valijatel 2 häält)
Kolmest seisusest oli intellektuaalses mõttes kõige paremini esindatud kolmas. Ligi pooled selle seisuse saadikud olid juristid, Chartres'i linna kolmandat seisust esindas hoopis abt (preester) SIEYÈS4[sje´jess], Lõuna-Prantsusmaa üheks kolmanda seisuse esindajaks oli aga krahv MIRABEAU5 [mira´boo]. Loomulikult peeti neid mehi Versailles' õukonnas oma seisuse reetjaiks. Terve kuu vältel vaieldi selle üle, kuidas lugeda hääli. Uuendusmeelsed soovisid, et igal saadikul oleks üks hääl, tagurlased tahtsid jääda iidse tava juurde: igal seisusel olgu üks hääl. Nii aga jäänuks kolmas seisus otsuste vastuvõtmisel ühe häälega kaotajaks. Lõpuks pani abt SIEYÈS 17. juunil ette moodustada kolmanda seisuse saadikutest kui enamusest RAHVUSKOGU (l'ASSEMBLÉE NATIONALE) kuna nemad esindavadki rahvast. Sellega oli parlamentaarne revolutsioon alanud: parlament oli sündimas. 20
Kolmest seisusest oli intellektuaalses mõttes kõige paremini esindatud kolmas. Ligi pooled selle seisuse saadikud olid juristid, Chartres’i linna kolmandat seisust esindas hoopis abt (preester) SIEYÈS4[sje´jess], Lõuna-Prantsusmaa üheks kolmanda seisuse esindajaks oli aga krahv MIRABEAU5 [mira´boo]. Loomulikult peeti neid mehi Versailles’ õukonnas oma seisuse reetjaiks. Terve kuu vältel vaieldi selle üle, kuidas lugeda hääli. Uuendusmeelsed soovisid, et igal saadikul oleks üks hääl, tagurlased tahtsid jääda iidse tava juurde: igal seisusel olgu üks hääl. Nii aga jäänuks kolmas seisus otsuste vastuvõtmisel ühe häälega kaotajaks. Lõpuks pani abt SIEYÈS 17. juunil ette moodustada kolmanda seisuse saadikutest kui enamusest RAHVUSKOGU (l’ASSEMBLÉE NATIONALE) – kuna nemad esindavadki rahvast. Sellega oli parlamentaarne revolutsioon alanud: parlament oli sündimas. 20
Kirjas 19. XI. 1225 saadik Willem'ile jättis Honorius III ka metropoolkonna asutamise küsimuse Liivimaal saadiku hoolde. Kuna tüli taanlaste ja sakslaste vahel suureks läks, ei võinud legaat juba selle pärast Liivimaa kiriku metropolitaanvõimu küsimust lõplikult lahendada, sest tuli ju sellega ka kohe küsimus lahendada, kui kaugele pidi siis Riia peapiiskopi kiriklik metropolitaanvõim ulatuma. Taani maakondade Tallinna ja Viru piiskopid allusid Taani Lundi peapiiskopile. Ka pidi saadikul paavsti huvide kohaselt küsimus tõusma: kas on see tarvilik ja soovitav, et Liivimaa kiriku eesotsas seisaks metropoliit, kuna need maad ju otseteed paavstile peavad alluma. Asi jäi nii, kuis ta oli, kuni 1246. aastani. Piiskoppidele pidi ordu alluma. Määrus, et Mõõgavendade ordu peab alluma Riia piiskopile ja teistele piiskoppidele, niisamuti kõik, mis kiriku ja vastristitute vabadusse puutub, pidi maksma jääma ka Liivi Saksa ordu kohta (U. B
Hansa kokkukuulumine jätkuvalt sõltus isikutevahelistel suhetel (sugulus- ja ärisidemed). Hansa liidu struktuur kujunes välja 14. sajandi jooksul. Juhtpositsioonile jäi Lübeck. Ühiseid asju hakati arutama hansapäevadel, 1356. aastal Lübeckis. Iga linn võis otsida lahendust oma muredele, kuid tema ülesandeks jäi ka teistelt kooskõlastuse ja otsuse saavutamine. Kutsuti kokku linnade täievolilised saadikud. Otsus langetati siis, kui ühegi linna saadikul polnud enam vastuväiteid. Hansapäevade otsused ehk retsessid hakkasid kehtima alles pärast nende avalikustamist. Väljaspool hansalinnu koondus Hansa kaupmeeste tegevus kontoritesse. Novgorod, INglismaa, Brugges ja Bergenis. Kontoreid juhtisid oldermannid. Asju otsustasid kaupmehed üldkoosolekul, tüliküsimused lahendati oma õiguse kohaselt (Lübecki õigus). Igal kontoril oli oma kohus, kassa ja pitsat. Hansalinnad Liivimaal - Eesti hansalinnadest mõjukamad olid Tallinn ja Tartu.
Mõnikord ta kuulub partei juhtorganisse ametikohuste tõttu. 57. Mida kujutab endast vaba mandaat, mida imperatiivne mandaat? Oma iseloomult võib mandaat olla kas vaba või imperatiivne. Imperatiivse mandaadi korral on deputaat kohustatud täitma oma valijate juhiseid ja valijatel on õigus deputaat juhiste mittetäitmise eest tagasi kutsuda. Imperatiivset mandaati peetakse eluvõõraks nähtuseks. Leitakse, et saadikul peaks olema vabadus hääletada enda südametunnistuse ja parema heaksarvamise järgi. Imperatiivset mandaati on kasutatud autoritaarse või totalitaarse poliitilise reziimiga riikides. Demokraatlikes riikides on imperatiivset mandaati kasutatud haruharva ja peamiselt munitsipaaltasandil. Vaba mandaadi korral ei saa valijad deputaadile anda kohustuslikke juhiseid ja deputaati pole võimalik tagasi kutsuda. Deputaat on seotud ainult oma enda südametunnistuse ja fraktsiooni distsipliiniga.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
