Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Riigiõigus (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mitu PS on Eestil olnud?
  • Millal ja kuidas võeti vastu kehtiv PS?
  • Mitu korda ja mis asjus on 1992 a PS muudetud?
  • Millised on põhiseaduse tõlgendamise meetodid?
  • Millised on rahvusvahelise õiguse allikad?
  • Mida kujutab endast välislepingu ratifitseerimine ja mida denonsseerimine?
  • Kuidas teostab Eestis rahvas kõrgeimat riigivõimu?
  • Kes saab Eestis otsustada rahvahääletuse?
  • Kuidas saab tekkida topeltkodakondsus?
  • Kes tohib esitada kandidaatide nimekirja?
  • Mis on kautsjon?
  • Miks kautsjonit vaja on?
  • Mis on demokraatlik legitimatsioon?
  • Milles seisneb erakonna roll demokraatlikus riigis?
  • Millist funktsiooni täidab Riigikogu komisjon Riigikogu töös?
  • Mida kujutab endast fraktsioon?
  • Mis on riigieelarve?
  • Kellel on õigus algatada seaduseelnõu?
  • Millal võib Vabariigi President anda seadluse?
  • Kumba kohaldatakse?
  • Milline seadus käsitleb seaduste avaldamist?
  • Mitu vooru milline on nõutav häälteenamus?
  • Kes on põhiseaduse järgi Vabariigi Presidendi asendaja?
  • Milles seisneb poliitilise juhtimise funktsioon?
  • Millisel põhjusel milline on häälteenamus?
  • Millised on umbusalduse avaldamise tagajärjed?
  • Mis on määrusandluse eesmärk?
  • Mis on delegatsiooninorm?
  • Milliste küsimuste reguleerimist ei saa Riigikogu delegeerida valitsusele?
  • Mis on erikohus?
  • Milles seisneb õigusemõistmise funktsioon?
  • Mis on Eestis põhiseaduslikkuse järelevalve kohus?
  • Mis on abstraktne normikontroll?
  • Mis on konkreetne normikontroll?
  • Mis on abstraktse ja konkreetse normikontrolli vahe?
  • Kellel on õigus algatada PS järelevalve menetlus?
  • Mis tingimustel tohib KOV volikogu PS järelevalve menetluse algatada?
  • Mis on individuaalkaebus ja kas see on Eestis lubatud?
  • Millise otsuse saab Riigikohus langetada normikontrolli raames?
  • Millised on KOV üksused põhiseaduse järgi?
  • Kuidas kohalik omavalitsus teostub?

SÜGISSEMESTRI TULEMUSED
Vastuseid allolevaile küsimustele peab jurist peast teadma. Vaja ei ole pähe tuupida loetelusid, menetluslikke detaile ega ms, aga vaja on teada, kust järele vaadata. Vastused on leitavad PS kommenteeritud väljaandest, loengute eel lugemiseks antud materjalidest (kursuse kavas kirjas, enamik linkidena) ja asjakohastest seadustest . Head kordamist!
ÜLDTEADMISED JA -OSKUSED
  • e-RT, Riigikohtu veebilehe, Riigikogu veebilehe, Euroopa Inimõiguste Kohtu veebilehe1, Euroopa Liidu institutsioonide veebilehtede , EurLex-i, teiste riikide õigusaktide usaldusväärsete andmebaaside kaudu vajaliku teabe leidmise oskus;
  • riigiõiguse allikate tundmine , oskus valida sobivaid allikaid riigiõiguslikele küsimustele vastamiseks NB! Õiguse allikaid tuleb osata peast loetleda , mh tähtsuse järjekorras. See on oluline, et kaasuste lahendamisel ja küsimustele vastamisel oskaks kohe asjakohased allikad välja valida.
  • riigiõiguse valdkonna seaduste lühendite tundmine

  • ÕIGUSE ALLIKAD
    Õiguse allika mõiste pärineb rooma õigusest - seda kahes tähenduses :
    1) materiaalses : sotsiaalsed faktorid , mis põhjustavad ning kujundavad riigi tahte ja on seetõttu õigustloovaks allikaks (st: reaalsed ühiskondlikud suhted);
    2) formaalses : õigusloome, st viisid, kuidas riigivõim annab käitumisreeglile üldkohustusliku jõu ehk legislatiivtegevus (ld: legislatio - seadusandlus )
    Õiguse allikate põhiliikideks on:
    1) tavaõiguse normid (tavad);
    2) lepingud ;
    3) õigusteadlaste arvamused;
    4) kanooniline õigus;
    5) pretsedendiõiguse normid (pretsedendiõigus);
    6) korporatiivsed normid;
    7) normatiivaktid (fikseeritud positiivne õigus).
    RIIGIÕIGUSE ALLIKAD
  • Põhiseadus (riikliku korralduse ülesehituse ning riigi ja üksiskisiku vaheliste suhete põhiküsimused ongi reguleeritud põhiseadusega)
  • Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normid (vastavalt PS §-le 3 on rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa)
  • Riigiõiguse allikaks on ka konstitutsioonilised seadused, mis on loetletud PS §-s 104 lg.2
    1) kodakondsuse seadus;
    2) Riigikogu valimise seadus;
    3) Vabariigi Presidendi valimise seadus;
    4) kohaliku omavalitsuse valimise seadus;
    5) rahvahääletuse seadus;
    6) Riigikogu kodukorra seadus ja Riigikogu töökorra seadus;
    7) Vabariigi Presidendi ja Riigikogu liikmete tasu seadus;
    8) Vabariigi Valitsuse seadus;
    9) Vabariigi Presidendi ja Vabariigi Valitsuse liikmete kohtulikule vastutusele võtmise seadus;
    10) vähemusrahvuste kultuurautonoomia seadus;
    11) riigieelarve seadus;
    12) Eesti Panga seadus;
    13) riigikontrolli seadus;
    14) kohtukorralduse seadus ja kohtumenetluse seadused;
    15) välis- ja siselaenudesse ning riigi varalistesse kohustustesse puutuvad seadused;
    16) erakorralise seisukorra seadus;
    17) rahuaja riigikaitse seadus ja sõjaaja riigikaitse seadus.
    I PÕHISEADUS ÜLDISELT, PREAMBUL
  • PS preambul. Kas Eesti PS preambulil on juriidiline tähendus?
    Preambul on sissejuhatav selgitus , mis esineb sageli õigusaktidel. Enamasti viitab preambul asjakohastele ajaloosündmustele, õiguslikele põhimõtetele ning varasematele õigusaktidele.
    Põhiseaduse preambuli kohaselt peab Eesti riik “tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade”. Riigikohtu seisukoha järgi tuleneb sellest lauseosast riigi eesmärk, mille saavutamise peab riigivõim kindlustama (RKPJKo 3-4-1-1-98, II).
    Põhiseaduse preambuli kohaselt on Eesti riik rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele. Riigis, mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele, kehtivad õiguse üldpõhimõtted. Seetõttu seadus, mis on vastuolus nende põhimõtetega, on vastuolus ka Põhiseadusega.” (RKPJKo III-4/1-5/94)
    Preambuli peamine juriidiline tähendus seisneb selles, et ta sõnastab need üldised sihtjooned, mis on aluseks põhiseaduse teiste normide ning põhiseadusest alamalseisva õiguse tõlgendamisel. Kogu põhiseadust tuleb vaadelda preambulas sätestatud printsiipide valgusel.
  • Mitu PS on Eestil olnud? 1920., selle 1933. a muudatuste ja 1937. a PS lühiiseloomustus
    Enne praeguse põhiseaduse vastuvõtmist on Eesti Vabariigis kehtinud kolm põhiseadust (kokku 4):
    1) 15. juunil 1920 Asutava Kogu poolt vastu võetud ja 21. detsembril 1920 jõustunud Eesti Vabariigi põhiseadus;
    2) 14., 15. ja 16. oktoobril 1933 toimunud rahvahääletusel vastu võetud ja 24. jaanuaril 1934 jõustunud Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seadus;
    3) 28. juulil 1937 Rahvuskogu poolt vastu võetud, 17. augustil 1937 riigivanema poolt välja kuulutatud ning 1. jaanuaril 1938 jõustunud Eesti Vabariigi põhiseadus.
    I: 1920 a. PS – põhilised tunnused: kõige olulisem ja mõjuvõimsam organ Riigikogu (100 l), presidenti ei olnud (seadusi kuulutas välja RK juhatus, vetoõigus puudus); „riigipeaks“ riigivanem , kes oli ka Valitsuse eesotsas; VV ja riigivanem olid sõltuvuses Riigikogu usaldusest; PS iseloomustati kui ülimalt demokraatlikku.
    1920. a PS muutmine 1933 – presidendi ametikoht , RK koosseisu vähendati(50l), valitsuse etteotsa pidi saama peaminister .
    II 1938 a PS. – kuulutati 37 välja, jõustus 38; kahekojaline Riigikogu (Riigivolikogu ja Riiginõukogu), riigipeaks sai president (riigivanema asemel), loodi õiguskantlseri ametkond (aga tal puudus õigustloovate aktide kontrolli õigus)
  • Millal ja kuidas võeti vastu kehtiv PS?
    Kehtiva põhiseaduse eelnõu koostas 60-liikmeline Põhiseaduse Assamblee, mis töötas 1991. aasta septembrikuust kuni 1992. aasta aprillikuuni. Põhiseaduse (koos põhiseaduse rakendamise seadusega) võttis Eesti rahvas vastu 1992. aasta 28. juuni rahvahääletusel.
    Kehtiv PS võeti vastu rahvahääletusel 28 juuni 1992. Põhiseaduse Assamblee töötas PS välja ja Ülemnõukogu pani selle 20. aprillil rahvahääletusele.
  • Põhiseaduse Assamblee – funktsioon, moodustamise põhimõte ja koosseis (mitte nimeliselt)
    Põhiseaduse Assamblee ehk Põhiseaduslik Assamblee oli Eesti Vabariigi uue põhiseaduse koostamiseks loodud esinduskogu, mille 20. augustil 1991 moodustasid Eesti Komitee ja Eesti Vabariigi Ülemnõukogu.
    13. septembril 1991 alustab tööd Põhiseaduse Assamblee, kuhu kuulub 30 Eesti Vabariigi Ülemnõukogu ja 30 Eesti Kongressi poolt lähetatud saadikut. Juhatajaks valitsakse jurist Tõnu Anton, asejuhatajateks Lauri Vahtre ja Ülo Uluots. Assambleele esitatud neljast põhiseaduse eelnõust (sh 1938. aasta EV põhiseadus) otsustatakse 11. oktoobril edaspidise töö aluseks võtta ERSPlase Jüri Adamsi ja tema töörühma eelnõu.
    Assamblee peab kuni 10. aprillini 1992 kokku 30 istungit, töötades veebruariks välja põhiseaduse ja selle rakendamise seaduse eelnõud. Ülemnõukogu otsustab nende rahvahääletuse korraldada 28. juunil 1992, kuid ilma assamblee koostatud ja Eesti Kongressi poolt heaks kiidetud lisaküsimuseta, kas kehtestada NLKP ja ÜLKNÜ endistele kõrgematele funksionääridele ajutine keeld riiklikult tähtsatele valitavatele ametikohtadele kandideerimiseks või asumiseks.
    Funktsioon: Eesti Vabariigi põhiseaduse ja põhiseaduse rakendamise seaduse eelnõud
    Moodustamise põhimõte: Eesti Vabariigi üles ehitada tasakaalustatud parlamentaarse demokraatia põhimõtetest lähtuvalt.
    Koosseis: 30 Eesti Vabariigi Ülemnõukogu ja 30 Eesti Kongressi poolt lähetatud saadikut
  • Mitu korda ja mis asjus on 1992. a PS muudetud?
    1992. PS on muudetud neljal korral.
    I kord: 25.02.2003 muudatuse sisuks oli KOV volikogu volituste pikenemine kolmelt aastalt neljale aastale. Ühtlasi jäeti RK-le õigus volituste perioodi lühendada seoses KOV üksuste ühinemise või jagunemisega või volikogu tegutsemisvõimetusega.(Võeti vastu kiireloomulisena § 163)
    II kord: Enne EL liitumist võttis rahvas rahvahääletusel vastu PSTS, mis lubas muu hulgas Eestil kuuluda EL-i. (Formaalselt tegu PS täiendamisega, sisuliselt ikka muutmine vt: §163 lg 1 p 1)
    III kord: Muudeti preambulit, lisati „eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade“
    IV kord: Puudutab riigikaitse korraldust. Loobuti kaitseväe ülemjuhataja mõistest, kaitseväge juhib edaspidi kaitseväe juhataja; kaotati kaitseväe juhataja ametinimetamise sätted (õigus läks valitsusele, enne oli RK-l) Kaks viimast võeti vastu kahe järjestikuse RK koosseisu poolt.
  • PS muutmise viisid Eestis (otsustamiseks vajalikke häälteenamuse nõudeid ei pea peast teadma, aga peab teadma, kust need leida)
    § 163: PS saab muuta seadusega, mis on vastu võetud 1) rahvahääletusel (Ps muutmise seaduse eelnõu rahvahääletusele panekuks on nõutav RK koosseisu kolmeviiendikuline häälteenamus §164) 2) RK kahe järjestikuse koosseisu poolt (vt §165) 3) RK poolt kiireloomulisena. (vt § 166)
  • PS aluspõhimõtted: näitlik loetelu
    Demokraatia ja rahvasuveräänsus (§ 1 lg 1); Riigisuveräänsus (§ 1 lg 2); Unitaarriiklus (§ 2 lg 2); Vabariiklik valitsemisvorm (§ 1 lg 1); Võimude lahusus ja tasakaalustatus (§ 4); Seaduslikkus (§ 3)
  • Rahvasuveräänsus ja riigi suveräänsus
    Riigi suveräänsus ehk kõrgeim riigivõim on rahva ja territooriumi kõrval üks riigi kolmest elemendist. Riigisisestes suhetes täh see avaliku võimu teostamise monopoli (avaliku võimu teostamine väljendub täitmiseks kohustuslike reeglite kehtestamises riigi poolt ja nende alusel isikutele kohustuste panemises). RV tasandil tähendab riigi suveräänsus riigi vahetut allumist üksnes rahvusvahelisele õigusele.
    Rahvasuveräänsus: Rahva olek kõrgeima riigivõimu kandjana tähendab ühtlasi seda, et riigivõimu teostamine peab olema legitimeeritud rahva poolt (rahvas teeb kõige põhimõttelisemad ja ülimuslikud otsused riigi tegevuse suunamisel)
  • PSTS olemus (muutmise kord, asend normihierarhias, seos preambuli ja aluspõhimõtetega)
    PSTS-l on normihierarhias PS I ja XV peatükiga võrdne asend. Muutmise ainus võimalus on rahvahääletus.
    Kuni PSTS jõustumiseni ei omanud PS aluspõhimõtete ja PS ülejäänud printsiipide või põhimõtete eristamine kehtiva õiguse seisukohalt tähendust. Iga autori valida oli, kas neid mõisteid eristada või kasutada sünonüümidena. Õigusnormiks, milles esmakordselt kasutati mõistet „põhiseaduse aluspõhimõtted”, oli PSTS § 1. Seega tingib PSTS § 1 PS aluspõhimõtete eristamise PS muude printsiipide või põhimõtete hulgast.
    PS aluspõhimõtted on põhiväärtused, ilma milleta Eesti riik ja PS kaotavad oma olemuse.
  • Millised on põhiseaduse tõlgendamise meetodid?
    Mandrieuroopalik õiguskultuur tunneb kaanoneid (canones), mille abil on võimalik tõlgendamistulemusteni jõuda. Tegemist on ajaloolise koolkonna rajaja Fr. C. von Savigny poolt õiguse kohta info saamiseks formuleeritud erineva kvaliteediga küsimustega, mille esiisadeks olid juristid klassikalise Rooma õiguse ajast. Õiguse kohta on võimalik esitada viis erinevat küsimust: keele, loogika , süstemaatika, ajaloo ja funktsionaalsuse ehk teleoloogia-alase küsimuse. Viimati nimetatutega on mõeldud seisukohti, mis püüavad leida vastust õigusnormi algupärasele eesmärgile.
    Pikemalt PS sissejuhatus (kommentaarid).
  • Siseriikliku ja rahvusvahelise õiguse vahekord
    PS Paragrahv 123. Eesti Vabariik ei sõlmi välislepinguid, mis on vastuolus põhiseadusega.
    Komm1: PS § 123 sisaldab rahvusvahelise lepinguõiguse osas kahte tähtsat otsustust:
    1) sätestab rahvusvaheliste lepingute rakendamise võimalikkuse Eesti territooriumil kõrvuti siseriikliku õigusega ja õigussuhetes, mida võivad samaaegselt reguleerida ka Eesti õigusaktid, ning
    2) reguleerib rahvusvaheliste lepingute ja Eesti õigusaktide jõuvahekorda.
  • Millised on rahvusvahelise õiguse allikad?
    Rahvusvahelise õiguse allikad juriidilises mõttes on aktid, milles väljenduvad õigusnormid. Sõna „allikas“ on sümboolses tähenduses.
    Vaid riikide poolt tunnustatud õigusallikates väljendatud rahvusvahelise õiguse normid õigustavad ja kohustavad riike.
    Rahvusvahelise õiguse allikad jaotatakse põhilisteks õigusallikateks, milles õigusnormid on otseselt fikseeritud ja abiõigusallikateks, kus normid ei ole otseselt kirja pandud, kuid mis on abivahenditeks riikidevahelistes suhetes õigusnormide tuvastamisel.
    Põhilised õigusallikad on:
    • Rahvusvaheline leping – s.o. kahe või enama riigi vaheline kokkulepe rahvusvahelis – õiguslike õigussuhete loomiseks, muutmiseks või lõpetamiseks. Rahvusvaheline leping prevalveerib rahvusvahelise tava üle, st nendevahelise vastuseisu korral arvestatakse lepingu sätteid.

    On olemas teatud hulk norme, mida ei saa luua regionaalselt, need on lõplikud, rippumatud, vastuvaidlematud (IUS COGENS ). Selleks on orjapidamise, genotsiidi, piraatluse jms seonduvad aktid, samuti inimõiguste põhimõtted.
    Rahvusvaheline leping, mis on vastuolus IUS COGENSiga on tühine.
    • Rahvusvaheline tava – s.o. õigusnorm, mis valjendub riikide poolses korduvas ja õiguslikult tähtsas tegevuses ningpraktikas.

    Abiõigusallikad:
    • Õiguse üldpõhimõtted – need on tunnustatud tsiviliseeritud rahvaste poolt, on kirjas ka nt ÜRO Peaassamblee 1970.a deklaratsioonis (suveräänsus ja mittesekkumine teise riigi siseasjadesse).
    • Kohtu pretsedendid – enamalt jaolt rahvusvaheliste kohtute , sh Rahvusvahelise Kohtu otsused, mis aitavad likvideerida auke õiguses, aitavad likvideerida vastuolusid õiguses või mille järgi saab paremini arvestada riikide tegevuse tegelikku praktikat.
    • Rahvusvaheliste organisatsioonide otsused.
    • Publikatsioonid – s.o. ahistava iseloomuga rahvusvahelise õiguse allikad, nt teaduslikud tööd rahvusvahelise õiguse alal.

  • Välislepingu mõiste
    Eesti õigusaktides on rahvusvahelise lepingu sünonüümiks välisleping.
    Rahvusvaheline leping on kõige laiemas mõttes rahvusvahelise õiguse subjektide vahel sõlmitud kokkulepe. Rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsiooni artiklis 2(1)(a) sisalduva kitsama definitsiooni kohaselt on rahvusvaheline leping rahvusvaheline kokkulepe, mis on sõlmitud riikide vahel kirjalikult ja mida reguleeritakse rahvusvahelise õigusega, sõltumata sellest, kas see sisaldub ühes, kahes või mitmes omavahel seotud dokumendis, samuti olenemata tema konkreetsest nimetusest.
    Lisaks konventsioonile ja statuudile võivad rahvusvahelised lepingud kanda ka näiteks järgmisi nimesid : pakt, kokkulepe, deklaratsioon , konkordaat, protokoll , memorandum.
  • Mida kujutab endast välislepingu ratifitseerimine ja mida denonsseerimine?
    Välislepinguid sõlmib Vabariigi Valitsus ja esitab ratifitseerimist nõudvad lepingud Riigikogule. Ratifitseerimine tähendab rahvusvahelist akti, mille vahendusel riik väljendab oma nõusolekut selle kohta, et leping on talle kohustuslik. Ratifitseerimine ei saa olla tingimuslik , ega ole kohustuslik. Siiski loetakse heaks tavaks, et riigid peaksid hoiduma alla kirjutamast lepingutele, mida nad ei kavatse ratifitseerida.
    Rahvusvahelise lepingu denonsseerimine tähendab rahvusvahelise lepingu ülesütlemist, tühistamist või sellest väljumist. Selle aktiga vabastab riik ennast rahvusvahelisest lepingust tulenevatest kohustustest.
    Riigikogu ratifitseerib ja denonsseerib Eesti Vabariigi lepingud:
    • mis muudavad riigipiire
    • mille rakendamiseks on tarvis Eesti seaduste vastvõtmist, muutmist või tühistamist
    • mille kohaselt Eesti Vabariik ühineb rahvusvaheliste organisatsioonide või liitudega
    • millega Eesti Vabariik võtab endale sõjalisi või varalisi kohustusi
    • milles ratifitseerimine on ette nähtud.

    Riigikogu ratifitseerib lepinguid seadusega ning ratifitseerimise seadus avaldatakse Riigi Teatajas. Eesti riigipiire muutvate lepingute ratifitseerimiseks on nõutav Riigikogu koosseisu kahekolmandikuline häälteenamus. Riigipiiri mõiste, riigipiiri asukoha määramise ja tähistamise ning piirimärkide hooldamise korra ja piirirežiimi sätestab riigipiiri seadus. Eesti Vabariik ei sõlmi välislepinguid, mis on vastuolus põhiseadusega. Välisleping võib olla vastuolus sama küsimust reguleeriva Eesti õigusaktiga ning sel juhul juhindutakse välislepingust.
    II RAHVAALGATUS JA RAHVAHÄÄLETUS; RAHVAS
  • Kuidas teostab Eestis rahvas kõrgeimat riigivõimu?
    PS Paragrahv 56.
    Kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu:
    1) Riigikogu valimisega ;
    2) rahvahääletusega.
  • Rahvahääletuse, rahvaalgatuse ja rahvaküsitluse vahe
    Rahvahääletuse ehk referendumi korral hääletab mõne riigielu küsimuse või seaduseelnõu üle vahetult riigi kodanikkond .
    Rahvaalgatuse all mõeldakse aga rahva seast tulnud ettepanekuid mõne riigielu küsimuse (enamasti seaduseelnõu) arutamiseks ja otsustamiseks.
    Rahvaküsitlus on seevastu meetod, mille abil saab riik küsida rahva käest siduva iseloomuta arvamust, et saada informatsiooni meeleolude ja seisukohtade kohta.
  • Kas Eestis on rahvahääletuse tulemus riigiorganeile siduv?
    Jah, rahvahääletuse tulemus on riigiorganitele kohustuslik ja siduv.
  • Kes saab Eestis otsustada rahvahääletuse?
    Rahvahääletuse seadus § 8. Rahvahääletuse algatamise õigus
    (1) Rahvahääletuse algatamise õigus põhiseaduse muutmiseks on:
    1) vähemalt viiendikul Riigikogu koosseisust;
    2) Vabariigi Presidendil.
    (2) Muu seaduse või muu riigielu küsimuse rahvahääletuse algatamise õigus on Riigikogu liikmel, Riigikogu fraktsioonil, Riigikogu komisjonil ja Vabariigi Valitsusel.
  • Riigielu küsimuse ja seaduseelnõu vahe rahvahääletusel (olemus, tagajärjed Riigikogule)
    Põhiseaduse järgi: kui riigielu küsimus ei saa rahvahääletusel poolthäälte enamust , siis president ei kuuluta välja riigikogu erakorralist valimist, aga kui seaduseelnõu ei saa rahvahääletusel poolthäälte enamust, siis president kuulutab välja riigikogu erakorralised valimised. Riigikogu võib mingi küsimuse rahvahääletusele panna vaid siis, kui selles küsimuses rahvahääletuse korraldamine ei ole PS §-ga 106 keelatud, kui Riigikogul endal on selle küsimuse otsustamise pädevus ja selle küsimuse otsustamiseks ei ole põhiseadus ette näinud kindlat korda.
  • Kuidas saab tekkida topeltkodakondsus? ius soli ja ius sanguinis
    Ius soli – e territoriaalpõhimõte tähendab seda, et see, kes vastava riigi territooriumil on sündinud, omandab selle riigi kodakondsuse.
    Ius sanguinis – tähendab, et laps omandab sündides oma vanemate kodakondsuse.
    Eesti seaduste järgi topeltkodakondsust olla ei tohi. Kui alaealisel isikul see siiski on, siis peab ta 18-aastaseks saamisest kolme kuu jooksul valima ühe. Topeltkodakondsus saab tekkida näiteks, kui muu kodakondsusega vanematel sünnib laps USA territooriumil.
    III INIMVÄÄRIKUS, SOTSIAALRIIK , ÕIGUSRIIK
  • Inimväärikuse mõiste
    Nt. PS § 18 „Kedagi ei tohi piinata, julmalt või väärikust alandavalt kohelda ega karistada . Kedagi ei tohi tema vaba tahte vastaselt allutada meditsiini- ega teaduskatsetele.“– selle normi aluseks on inimväärikus. Iga inimese individuaalne olemasolu on elu vaieldamatu põhiväärtus.
    Inimväärikus kui põhiseaduslik põhimõte kaitseb igaüht selle eest, et teda käsitatakse vahendina riiklike eesmärkide saavutamisel.
  • Õigusriigi tunnused
    Riigivõimu piiramine individuaalse vabadusega ja sellest tulenev proportsionaalsuse põhimõte, võimude lahusus, õiguskindlus, halduse seaduslikkus ning sõltumatute kohtute poolt tagatav õiguskaitse.
  • Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte: horisontaalne ja vertikaalne võimude lahusus, isikuline ja institutsionaalne võimude lahusus
    Horisontaalse puhul on funktsionaalselt jaotatud otsustamispädevust teostavad organid formaalselt ühel ( riiklikul ) tasandil, vertikaalse puhul jaotatakse võim mitmete (riiklike) otsustamistasandite vahel.
    Institutsionaalne võimude lahusus on PS § 4 „Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse ja kohtute tegevus on korraldatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttel“; Isikuline võimude lahusus tähendab, et inimene ei tohi olla üheski muus riigiametis (Nt: kui on RK-s, ei tohi olla kohtus ka vms)
  • Põhiseadusorgani enesekorraldusõigus
    Eesti Põhiseaduslike institutsioonide hulka kuuluvad vastavalt Eesti Vabariigi Põhiseadusele Riigikogu (PS §59), Vabariigi President (PS §77), Vabariigi Valitsus (PS §86), Riigikontroll (PS §132), Õiguskantsler (PS §139) ja Kohus (PS §146). Ehkki nende instutsioonide tööd reguleerivate seaduste tekstidest ei leia isekorraldusõiguse mõiste selgitust expressis verbis , on RKPJK oma otsustest vähemalt kaks korda määratlenud selle instituudi olemust.
    Isekorraldusõigus tähendab, et riigivõimu harud ning põhiseaduslikud institutsioonid peavad olema neile põhiseadusega otsesõnu antud pädevuse teostamise korraldamisel autonoomsed ning neil on üldjuhul õigus ise kindlaks määrata oma pädevuse teostamise sisemine organisatsioon ja kord, sealhulgas ka nõustamine ja selle tähtajad.”
  • Õiguskindluse põhimõte, mh: kas tohib kehtestada tagasiulatuvalt isikule soodsamat normi? Aga ebasoodsat normi? Millise seaduse järgi mõistetakse karistus : kas alati teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi?
    Tuleneb PS § 10 „Käesolevas peatükis loetletud õigused, vabadused ja kohustused ei välista muid õigusi, vabadusi ega kohustusi, mis tulenevad põhiseaduse mõttest või on sellega kooskõlas ja vastavad inimväärikuse ning sotsiaalse ja demokraatliku õigusriigi põhimõtetele“.
    Igaühel peab olema garantii , et teda koheldakse inimväärselt ning kooskõlas kehtivate seadustega. Kergendavad asjaolud on tagasiulatuva jõuga, raskendavad edasiulatuva jõuga. Karistus mõistetakse alati teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi. (Süüteod inimsuse vastu ja sõjasüüteod on karistatavad, sõltumata teo toimepanemise ajast.)
  • Õiguspärase ootuse põhimõte
    Õiguspärase ootuse põhimõtte järgi peab isikul olema õigus realiseerida oma õigusi mõistlikus ootuses , et talle lubatu ka kehtima jääb (näiteks kui isikule on määratud mingiks ajaks teatud soodustus, siis antud põhimõte aitab vältida soodustuse ennetähtaegset äravõtmist).
    (Vastavalt õiguskindluse põhimõttele on isikul õigus näiteks vaidlus läbi vaadata selle esemeks olnud sündmuse toimumise ajal kehtinud seaduse alusel ning tagasiulatuvate isiku olukorda halvendavate normide rakendamine on kriminaalõiguses keelatud.)
  • Riigivõimu teostamise seaduslikkuse põhimõte
    Põhiseaduse § 3 lg 1 sätestab, et riigivõimu teostatakse üksnes Põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Seega kehtib Eestis demokraatlikes õigusriikides tunnustatud põhimõte, et avaliku võimu teostamisel (nii seadusandliku, täidesaatva kui ka kohtuvõimu) tuleb järgida legaalsuse põhimõtet. Kõik põhilised otsused, mis avalik võim teeb, peavad lähtuma seadustest. Põhiseaduses on ka teisi sätteid, mis täiendavad legaalsuse printsiipi . Näiteks põhiseaduse §146 järgi mõistab õigust ainult kohus, kes on oma tegevuses sõltumatu ja mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega. Ka inimeste õigusi ja vabadusi võib piirata vaid kooskõlas põhiseadusega ja seaduses sätestatud juhtudel. Põhiseaduse §15 sätestab, et igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Võimu teostamine peab olema legaalne nii õigusakti sisu kui ka võimu teostamise viisi ja vormi poolest.
  • Kohtute sõltumatus
    Sõltumatute kohtute poolt tagatava õiguskaitse keskne norm on üldine põhiõigus tõhusale õiguskaitsele ja ausale õigusemõistmisele (§ 15 lg 1 koosmõjus §-ga 14), mis annab igaühele õiguse pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. (PS § 146 „Õigust mõistab ainult kohus. Kohus on oma tegevuses sõltumatu ja mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega.“)
  • Sotsiaalriigi põhimõte
    Sotsiaalriigi põhimõtte eesmärgiks on luua eeldused selleks, et põhiõiguste kandjad saaksid võimalikult suurel määral kõiki oma põhiõigusi realiseerida ja täisväärtusliku liikmena ühiskondlikust elust osa võtta. Ülesandeks on ka sotsiaalse sidususe (ühtekuuluvustunde ja solidaarsuse) edendamine.
    IV VALIMISED
  • Majoritaarse ja proportsionaalse valimissüsteemi vahe
    Majoritaarse valimissüsteemi puhul osutub valituks isik, kes oma valimisringkonnas kogub seadusega nõutava häälteenamuse. Proportsionaalse valimissüsteemi puhul jaotatakse mandaadid mitmemandaadilistes valimisringkondades parteide vahel proportsionaalselt nende kandidaatide poolt antud häälte arvuga. Vt. http://www.pohiseadus.ee/ptk-4/pg-60/ 3.8.1 ja 3.8.2
    Proportsionaalsuse põhimõte aitab tagada olukorda, kus parlamendi koosseis kajastab võimalikult tõepäraselt kogu valijaskonna poliitilisi tõekspidamisi.
    Majoritaarne – Ühemandaadilised ringkonnad , kus kandideerib 4-5 inimest, valituks osutub üks. Parlamentivalimiste puhul kehtib lihthäälteenamus, Presidendivalimiste puhul kasutatakse absoluutse häälteenamuse nõuet, lihtne ja arusaadav.
    ProportsionaalneJagab saadikukohad parteide vahel võrdselt neile antud häältega. Mitmemandaadilised ringkonnad. Kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas.
  • Valimiskünnise mõte
    Valimiskünnise kehtestamine aitab vältida parlamendi killustumist pisifraktsioonideks (ja radikaalsete erakondade jõudmist parlamenti).
  • Riigikogu valimise süsteemi põhimõtted:
  • Kes tohib esitada kandidaatide nimekirja?
    Erakond
  • Mis on kautsjon ? Miks kautsjonit vaja on?
    Riigikogu valimistel tuleb iga kandidaadi kohta tasuda kautsjon (suurus: kahekordne kuupalga alammäär). Kautsjoni eesmärk on vältida kandidaatide kergekäelist ülesseadmist ja ebatõsiste kandidaatide osalemist.
  • Valimiskünnis
    Riigikokku pääsevad vaid need erakonnad , kes saavad vähemalt 5% kogu riigis antud häältest.
  • Isikumandaat
    Isikumandaadi saab kandidaat, kes kogub lihtkvoodi jagu hääli ( lihtkvoot on valimisringkonnas antud häälte arvu ja mandaatide arvu jagatis).
  • Ringkonnamandaat
    Ringkonnamandaat: Kõik hääled , mille mingi nimekirja kandidaadid ühes valimisringkonnas koguvad, liidetakse kokku. Nimekirjasisene järjekord tehakse valimistulemuste alusel ümber. Pingerida koostatakse selle järgi, kui palju hääli iga kandidaat isiklikult kogus.
  • Kompensatsioonimandaat
    Mingi valimistel osalenud erakonna või erakondade liidu kvootide jäägid kantakse üle vastavale üleriigilisele nimekirjale. Üleriigiliste nimekirjade sisene järjekord on muutmatu ega sõltu kandidaadi kogutud häälte arvust.
  • Hääletamistulemuse ja valimistulemuse vahe
    Hääletamistulemuste kindlakstegemine tähendab lõppkokkuvõttes selle kindlakstegemist, kui palju iga kandideerinud isik sai hääli. Valimistulemuste kindlakstegemine tähendab lõppkokkuvõttes selle kindlakstegemist, kes kandideerinutest osutusid valituks.
  • Valimiskaebused – mis on valimiskaebus ja kuidas seda menetletakse
    Isik saab valimiskaebust Riigikohtule esitada ainult omaenese rikutud õiguste kaitseks. Valimiskaebustega on võimalik Riigikohtult taodelda osaliselt või täielikult hääletamistulemuste tühistamist (üks Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelvalve menetluse liikidest).
  • Nimetage valimispõhimõtted, avage lühidalt nende sisu
    Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed , hääletamine on salajane ning rakendatakse proportsionaalset valimissüsteemi. (PS § 60 lg 1)
    Vabade valimiste printsiip kehtib nii aktiivse kui ka passiivse valimisõiguse teostamisel. Aktiivse valimisõiguse puhul tähendab valimisvabadus, et valija enese otsustada on see, kas ta osaleb või ei osale valimistel. Valimisvabadus hõlmab ka vabaduse üles seada saadikukandidaate, mis on aktiivse valimisõiguse element. Passiivset valimisõigust kaitseb valimisvabaduse põhimõte sel teel, et nõuab kandidaatide vabaks konkureerimiseks tingimuste loomist ja kandidaatide sõnavabaduse austamist valimiskampaanias ning keelab sunni kandidaatide suhtes.
    Üldisuse põhimõtte järgi peab olema tagatud kõigi täisealiste teovõimeliste kodanike osavõtt valimistest.
    Otseste valimiste põhimõtte järgi peab kandidaadi üle otsustamine toimuma valimistest vahetult osa võtnud isikute tahteavalduse alusel, mitte aga valijameeste või mõne muu organi poolt.
    Aktiivse valimisõiguse puhul tähendab ühetaolisuse printsiip, et kõigil valijatel peab olema võrdne arv hääli ja eri valimisringkondade valijate häälel peab olema enam-vähem ühesugune kaal. Passiivse valimisõiguse puhul seisneb ühetaolisuse printsiip selles, et kõigile kandidaatidele tuleb tagada võrdsed võimalused.
    Valimised on salajased seetõttu, et oleks tagatud vaba valiku võimaldamine. Valijaid tuleb kaitsta nii ühiskondliku kui riikliku surve eest. Elektroonilise hääletamisviisi kasutajate õigus oma häält muuta on vajalik, et tagada valimiste vabadus ja hääletamise salajasus.
  • Hääletamis- ja kandideerimisõigus Riigikogu, KOV volikogu, EP valimistel
    Riigikogu: hääletamine 18, kandideerimine 21. a Eesti kodanik.
    KOV volikogu: mõlemad 18.a Isik, kelle püsiv elukoht antud vallas/linnas.
    EP: hääletamine 18, kandideerimine 21.a EL kodanik.
    V DEMOKRAATIA, ERAKONNAD
  • Demokraatia põhimõte ja selle eristamine õigusriigi põhimõttest
    Demokraatlik legitimatsioon tähendab seda, et kogu riigivõim peab lähtuma rahvast, st. toimuma rahva otsesel või kaudsel heakskiidul. Toimub otseste või kaudsete vahendite abil, rahvahääletuse või valimiste teel.
    Õigusriigi printsiibi põhielement- riigivõimu teostamine toimub ainult põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel.
    Demokraatlikes riikides põhineb seadusandlik võim parlamendi tegevusel. Riigivõim kuulub rahvale ja lähtub rahvast. Rahval on õigus formeerida kõrgemaid riigiorganeid- oma valitud esindajate kaudu kujundada riigi poliitikat. Põhiseaduse § 1 kohaselt on rahvas kõrgeima riigivõimu kandja EESTIS. Rahvas teostab kõrgeimat riigivõimu hääleõiguslike kodanike kaudu, Riigikogu valimistega ning rahvahääletusega. Demokraatlikus režiimis saab valdav enamus kasutada poliitilisi- ja inimõigusi ning nende õiguste kaitse on kohtulikult tagatud, peavad toimuma üldised, perioodilised, ausad ja vabad valimised.
  • Mis on demokraatlik legitimatsioon?
    Demokraatlik legitimatsioon tähendab seda, et kogu riigivõim peab lähtuma rahvast, st. toimuma rahva otsesel või kaudsel heakskiidul. Toimub otseste või kaudsete vahendite abil, rahvahääletuse või valimiste teel.
    Demokraatlik legitimatsioon - Seadustamine või õigustamine. Riigi aparaat peab olema legitimeeritud rahva poolt. Legitimatsiooni kett.
  • Enamusreegli ja vähemuste kaitse vastandlikkus
    Enamusreegel - Keda on rohkem, otsustavad (nt parlamendi puhul).
    Akt - seadus või otsus. Otsuseid on kahte liiki - sisulised ja isiku ametissenimetamise / valimise otsus. Reeglite puhul võib ette tulla erandeid .
    Vähemuse kaitse - väljendusvabadus, infovabadus, koosolekuvabadus, erakonnavabadus. PS järelevalve - olulised opositsiooni õigused - piisavad tagatised, koalitsioon ei tohi jõustruktuure kasutada opositsiooni vastu.
  • Parlamentaarse ja presidentaalse riigi vahetegu
    Presidentaalne: Demokraatliku riigi valitsemisvorm, milles seadusandluse ja täidesaatva võimu teostamine on jaotatud riigi eriorganite vahel ja nende organite tegevus on tasakaalustatud. Täidesaatva võimu teostamine on rahva poolt kas otse või kaudselt ja tähtajaliselt valitud riigipeal -presidendil, kes on parlamendist sõltumatu, kuid kellel puudub võimalus aktiivselt osa võtta seadusandlusest.
    Parlamentaarne: Riigi valitsemiskord, kus parlament on otsustav seadusandja, kuid teostab ka kõrgemat kontrolli täidesaatva võimu üle.
  • Milles seisneb erakonna roll demokraatlikus riigis?
    Erakonnaseadus paragrahv 1: Erakond (partei) on Eesti kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus, mille eesmärgiks on oma liikmete ja toetajaskonna poliitiliste huvide väljendamine ning riigivõimu ja kohaliku omavalitsuse teostamine, ning mis on registreeritud käesolevas seaduses sätestatud korras.
    VI RIIGIKOGU
  • Riigikogu funktsioonid
    PS § 65
    Riigikogu:
    1) võtab vastu seadusi ja otsuseid;
    2) otsustab rahvahääletuse korraldamise;
    3) valib Vabariigi Presidendi vastavalt põhiseaduse paragrahvile 79;
    4) ratifitseerib ja denonsseerib välislepinguid vastavalt põhiseaduse paragrahvile 121;
    5) annab peaministrikandidaadile volitused Vabariigi Valitsuse moodustamiseks;
    6) võtab vastu riigieelarve ja kinnitab selle täitmise aruande;
    7) nimetab Vabariigi Presidendi ettepanekul ametisse Riigikohtu esimehe, EESTI Panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri ja õiguskantsleri; [RT I, 27.04.2011, 1 – jõust. 22.07.2011]
    8) nimetab Riigikohtu esimehe ettepanekul ametisse Riigikohtu liikmed;
    9) nimetab EESTI Panga nõukogu liikmed;
    10) otsustab Vabariigi Valitsuse ettepanekul riigilaenude tegemise ja riigile muude varaliste kohustuste võtmise;
    11) esineb avalduste ja deklaratsioonidega ning pöördumistega Eesti rahva, teiste riikide ning rahvusvaheliste organisatsioonide poole;
    12) kehtestab riiklikud autasud, sõjaväelised ja diplomaatilised auastmed ;
    13) otsustab umbusalduse avaldamise Vabariigi Valitsusele, peaministrile või ministrile;
    14) kuulutab riigis välja erakorralise seisukorra vastavalt põhiseaduse paragrahvile 129;
    15) kuulutab Vabariigi Presidendi ettepanekul välja sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni;
    16) lahendab muid riigielu küsimusi , mis ei ole põhiseadusega antud Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse, teiste riigiorganite või kohalike omavalitsuste otsustada.
  • Parlamentaarse kontrolli vormid
    Parlament kontrollib valitsust kaudselt ja otseselt. Kaudne mõjutab parlamendi ja valitsuse suhteid varjatult.
    1.Otsese kontrolli vormid:
    • Õigus avaldada umbusaldust ministritele (peaministrile), seeläbi määrata valitsuse ametisoleku kestust.
    • Parlamendi parteilise koosseisu arvestamine valitsuse kokkupanemisel.
    • Õigus võtta vastu seadusi, mis on valitsusele kohustuslikud isegi siis,kui need lahknevad valitsuse seisukohtadest.
    • Ainupädevus võtta vastu riigieelarve, mille alusel eraldatakse valitsuse tegevuseks raha (“rahakoti võim”)
    • Õigus kutsuda ministreid esinema parlamendi täiskogu ette ja esitada arupäerimisi.

    2.Kaudse kontrolli vormid:
    • Parlamenti kuuluvad valitsusparteide juhtpoliitikud nõuavad poliitilist distsipliini oma erakonna ministritelt
    • Ministrid , kes on olnud varem parlamendisaadikuks, toovad valitsussse kaasa parlamenditöö stiili
    • Sotsiaalne kommunikatsiooni kanal . Valijaskonna hääl kõlab parlamendi seisukohavõttudes tugevamalt kui valitsuse tegevuses.

  • Vaba mandaat – mõiste ja tähtsus
    PS §62 Riigikogu liige ei ole seotud mandaadiga ega kanna õiguslikku vastutust hääletamise ja poliitiliste avalduste eest Riigikogus või selle organites .
    See loob õiguslikud eeldused, et Riigikogu liige saaks täita oma ametiülesandeid vabalt, sõltumatult ja oma südametunnistustest lähtuvalt.
  • Vastutamatus (indemniteet) – mõiste ja tähtsus
    PS §62 Riigikogu liige ei ole seotud mandaadiga ega kanna õiguslikku vastutust hääletamise ja poliitiliste avalduste eest Riigikogus või selle organites.
    Eesmärk kaitsta ühelt poolt Riigikogu liikme sõna- ja otsustamisvabadust ning teiselt poolt vaba poliitilist debatti parlamendis. Et rahvaesindaja saaks oma mandaati teostada, peab tal olema võimalus esitada ettepanekuid, arvamusi ja hinnanguid (sealhulgas kriitikat). See võimalus ei oleks täielikult tagatud, kui Riigikogu liiget saaks tema sõnade eest vastutusele võtta.
  • Puutumatus (immuniteet kitsamas tähenduses) – mõiste ja tähtsus
    PS § 76 Riigikogu liige on puutumatu . Teda saab kriminaalvastutusele võtta ainult õiguskantsleri ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul.
    Traditsiooniliselt kaitseb immuniteet parlamendiliiget täitevvõimupoolse meelevaldse kriminaalsüüdistuse alusel kohtu alla andmise, vahistamise, läbiotsimise ja tema kirjavahetussaladusse sekkumise eest. Eri riikides on deputaadi immuniteet sätestatud mõneti erinevalt.
  • Vastutamatuse ja puutumatuse garantii erinevus
    Vastutamatuse põhimõte - Riigikogu liige ei kanna õiguslikku vastutust hääletamise ja poliitiliste avalduste eest Riigikogus ja selle organites (PS § 62). Selle on põhimõtte eesmärk on tagada, et:
    • Riigikogu liige saaks täita rahvaesindaja ülesandeid sõltumatult ning kooskõlas oma südametunnistuse ja veendumustega;
    • Riigikogu liikmetel oleks võimalik vabalt arutada kõiki riigi- ja ühiskonnaelu puudutavaid küsimusi.

    Vastutamatuse põhimõte:
    • kaitseb Riigikogu liiget üksnes tema ametiülesannete täitmisel (seaduseelnõude esitamine, sõnavõtud, hääletamine jms);
    • välistab kriminaal -, tsiviil- haldus- ja distsiplinaarvastutuse;
    • on ajaliselt piiramatu, st ka pärast volituste lõppemist ei kanna isik vastutust Riigikogu liikmeks m,olemise ajal tehtud avalduste eest.

    Puutumatuse põhimõte - PS § 76 kohaselt on Riigikogu liige puutumatu. Kriminaalmenetluses kehtib tema suhtes erikord nii süüdistusakti koostamisel kui ka teatavate menetlustoimingute (näiteks kahtlustatavana kinnipidamine ja tõkendi kohaldamine) tegemisel (vt KrMS 14. peatükk).
    Puutumatuse põhimõtte eesmärk on:
    • tagada, et Riigikogu saaks segamatult toimida;
    • kaitsta Riigikogu liikmeid meelevaldsete, poliitilistel kaalutlustel esitatavate kriminaalsüüdistuste eest.

  • Ametite ühitamatuse keelu sisu ja eesmärk
    Inkompatibiliteet on erinevate võimufunktsioonide ühe isiku poolt samaaegselt täitmise lubamatus . Nii nagu Riigikogu liige ei tohi selle põhimõtte järgi kuuluda tulundusettevõtte haldusnõukogusse, ei tohiks ta kuuluda ka kohaliku omavalitsuse volikogusse.
    Ühitamatuse põhimõtet kasutatakse omavahel kokkusobimatute ametite reguleerimiseks. Ühitamatuse põhimõte lubab ühitamatutel ametikohtadel olevatel isikutel kandideerida, kuid valituks osutumisel tuleb otsustada ühe või teise ametikoha kasuks. Peamine eesmärk on tagada võimude lahusus ja tagada ka see, et näiteks kõrvaline ametikoht ei häiriks parlamenditööle pühendumist.
  • Millist funktsiooni täidab Riigikogu komisjon Riigikogu töös?
    Riigikogu komisjonid jagunevad alatisteks ja erikomisjonideks.
    Riigikogu alatine komisjon valmistab ette eelnõusid Riigikogu täiskogus arutamiseks, teostab oma valdkonna piires kontrolli täidesaatva riigivõimu teostamise üle ning täidab muid seadusega või Riigikogu otsusega talle pandud ülesandeid.
    Uurimiskomisjon moodustatakse Riigikogu otsusega avalikku huvi pakkuva sündmuse asjaolude uurimiseks. (eri)
    Probleemkomisjoni võib moodustada olulise tähtsusega probleemi läbitöötamiseks. (eri)
  • Mida kujutab endast fraktsioon ?
    Fraktsioonid on rühmad, mille kaudu kujundatakse suur osa parlamendi tööst. Fraktsioonides lepitakse kokku poliitilistes otsustes, mille järel on võimalik komisjonis ja Riigikogu täiskogu istungil ja avalikkuse ees oma arvamust esitada. Fraktsioon on koht, kus sõlmitakse poliitilisi kokkuleppeid.
    Fraktsiooni võivad moodustada ja sinna peavad kuuluma vähemalt viis Riigikogu liiget, kes on valitud sama nimekirja järgi. Ühte nimekirja kuuluvad Riigikogu liikmed võivad moodustada ainult ühe fraktsiooni.
  • Riigikogu liikmete arv ja kuupjuure reegel parlamendi suuruse määramisel
    Rein Taagepera on leidnud, et optimaalne parlamendi suurus on kuupjuur elanike arvust riigis. Nii et Riigikogu liikmete arv võib vabalt kõikuda alates 80–90 kuni 150-ni.
    Kuupjuur aktiivsest elanikkonnast ongi tavaliselt aluseks parlamendi suurusele. Nii on saadud ka Eesti Riigikogu 101 liiget.
  • Riigikogu kui organi kontinuiteet ja Riigikogu koosseisu diskontinuiteet
    Põhiseaduse § 61 lg 1 sätestab Riigikogu kui Eesti Vabariigi seadusandliku organi katkematuse ehk kontinuiteedi ning Riigikogu kui koosseisu katkemuse ehk diskontinuiteedi. Riigikogu kontinuiteet tähendab, et Eesti Vabariigis ei ole hetke, kus meil puuduks konstitutsiooniorgan Riigikogu. Samal ajal vahetub Riigikogu personaalne koosseis päeval, mil kuulutatakse välja valimistulemused. Kõnelda saab seega esimesest , teisest jne. Riigikogu koosseisust.
  • Mis on riigieelarve?
    Riigieelarve on riigi ühe aasta raha ja muu finantsvara sissetulekute ja väljaminekute plaan, mille alusel kasutavad põhiseaduslikud institutsioonid ja valitsus riigile laekuvat raha erinevate poliitikate elluviimiseks. Volituse laekuva raha kasutamiseks annab valitsusele riigikogu, kes riigieelarve seadusena heaks kiidab.
    Riigieelarve koosneb riigi eelarveaasta kõigist tuludest, kuludest ning finantseerimistehingutest, mis riigieelarve seaduses esitatakse riigiasutuste lõikes.
    VII SEADUSANDLUS
  • Seaduse mõiste
    Seadus – kas Riigikogu poolt või rahvahääletusel vastu võetud kõrgeima juriidilise jõuga õigusakt.
    Seadustel on ülimuslik iseloom: kõik teised õiguse allikad peavad olema vastavuses seadusest tulenevate nõuetega; seadust saab muuta või tühistada vaid seda vastuvõtnud organ. Kõik seadused tuleb teatavaks teha avaldamise teel.
  • Seaduse ja Riigikogu otsuse vahetegu
    Seadused on harilikult üldaktid, seadused materiaalses mõttes. Erandiks on seadusena vastu võetav iga-aastane riigieelarve, mis kannab küll seaduse nimetust , kuid ei ole üldakt, sest see sisaldab üksikregulatsioone (vt ka § 59 komm 3). Riigikohtu üldkogu on samuti sedastanud, et EESTI õiguspraktikas on seadusi, mis sisaldavad nii õigusnorme kui ka üksikregulatsioone. Selline seadus oli näiteks 1999. a riigieelarve (vt RKÜKo 17.03.2000, 3-4-1-1-00). Seadusandlikku menetlust reguleerib PS VII peatükk.
    Riigikogu otsused on üksikaktid. Riigikogu peab küsimuse lahendama otsusega, kui tegemist ei ole seadusega materiaalses mõttes. Erandiks on iga-aastane riigieelarve, mis § 115 lg 1 järgi tuleb vastu võtta seadusena. Otsuse võib Riigikogu vastu võtta PS, RKKTS või muu seadusega ettenähtud juhtudel.
  • Seaduste liigitamine vastuvõtmiseks nõutava häälteenamuse alusel
    Vastuvõtmise korra järgi eristatakse põhiseaduses kahte liiki seadusi:
    1) lihtseadused, mille vastuvõtmiseks ja muutmiseks on nõutav Riigikogu poolthäälte enamus (PS § 73, PSRS § 3 lg 6 p 1);
    2) konstitutsioonilised seadused, mille vastuvõtmiseks ja muutmiseks on nõutav Riigikogu koosseisu häälteenamus (PS § 104 lg 2, PSRS § 3 lg 6 p 4).
  • Kellel on õigus algatada seaduseelnõu?
    Seadusandlik menetlus algab seaduse algatamisega, mis seisneb seaduseelnõu Riigikogule esitamises.
    PS § 103 lg 1 järgi on seaduste algatamise õigus:
    1) Riigikogu liikmel;
    2) Riigikogu fraktsioonil;
    3) Riigikogu komisjonil;
    4) Vabariigi Valitsusel.
    Seaduseelnõu Riigikogu menetlusse võtmise otsustab Riigikogu juhatus, kelle ülesanne on kontrollida, kas seaduse algatamisel on järgitud kõiki menetlus- ja vorminõudeid (RKTS §-d 92 ja 93). Kui Riigikogu juhatus otsustab seaduseelnõu Riigikogu menetlusse võtta, määrab ta juhtivkomisjoni Riigikogu alatiste komisjonide hulgast (RKTS § 93 lg 2).
  • Seaduse ja Vabariigi Presidendi seadluse vahe
    Seadus – kas Riigikogu poolt või rahvahääletusel vastu võetud kõrgeima juriidilise jõuga õigusakt.
    Seadustel on ülimuslik iseloom: kõik teised õiguse allikad peavad olema vastavuses seadusest tulenevate nõuetega; seadust saab muuta või tühistada vaid seda vastuvõtnud organ. Kõik seadused tuleb teatavaks teha avaldamise teel.
    Seadlus - sisuliselt seadusjõuga õigusakt, mille kehtestamise õigus kuulub presidendile .
    Vastavalt põhiseadusele saab president võtta vastu seadlusi ainult erandlikes olukordades . (Kui Riigikogu ei saa kokku tulla ja ilmnevad edasilükkamatud riiklikud vajadused või kui on kehtestatud riigis eriolukord .)
  • Selgitage, millal võib Vabariigi President anda seadluse?
    PS Paragrahv 109. Kui Riigikogu ei saa kokku tulla, võib Vabariigi President edasilükkamatute riiklike vajaduste korral anda seaduse jõuga seadlusi, mis kannavad Riigikogu esimehe ja peaministri kaasallkirja. Kui Riigikogu on kokku tulnud, esitab Vabariigi President seadlused Riigikogule, kes võtab viivitamata vastu nende kinnitamise või tühistamise seaduse.
  • Kui vastuolus on nn konstitutsiooniline seadus ja poolthäälte enamust nõudev seadus, kumba kohaldatakse? NB! Teha endale konstitutsiooniliste seaduste loetelu selgeks, seda peab praktikas teadma peast, mitte loeteluna, aga suutes peast vastata, kas nt kohtumenetluse norm on hierarhias kõrgemal nt GMMOKS (geneetiliselt muundatud mikroorganismide suletud keskkonnas kasutamise seaduse) normist
    Juhinduda tuleb konstitutsioonilisest seadusest, sest see on õigusaktide hierarhias kõrgemal.
    PS Paragrahv 73. Riigikogu aktid võetakse vastu poolthäälte enamusega, kui põhiseadus ei näe ette teisiti.
    Riigikogu koosseisu häälteenamusega (poolt hääletab üle poole Riigikogu koosseisust – PSRS § 3; Riigikogu koosseisu häälteenamuseks on 51):
    1) võetakse vastu PS § 104 lg-s 2 loetletud seadused;
    Põhiseaduse § 104 lõige 2. Ainult Riigikogu koosseisu häälteenamusega saab vastu võtta ja muuta järgmisi seadusi (konstitutsioonilised seadused):
  • kodakondsuse seadus;
  • Riigikogu valimise seadus;
  • Vabariigi Presidendi valimise seadus;
  • kohaliku omavalitsuse valimise seadus;
  • rahvahääletuse seadus;
  • Riigikogu kodukorra seadus ja Riigikogu töökorra seadus;
  • Vabariigi Presidendi ja Riigikogu liikmete tasu seadus;
  • Vabariigi Valitsuse seadus;
  • Vabariigi Presidendi ja Vabariigi Valitsuse liikmete kohtulikule vastutusele võtmise seadus;
  • vähemusrahvuste kultuurautonoomia seadus;
  • riigieelarve seadus;
  • Eesti Panga seadus;
  • Riigikontrolli seadus;
  • kohtukorralduse seadus ja kohtumenetluse seadused;
  • välis- ja siselaenudesse ning riigi varalistesse kohustustesse puutuvad seadused;
  • erakorralise seisukorra seadus;
  • rahuaja riigikaitse seadus ja sõjaaja riigikaitse seadus
    Konstitutsioonilised seadused erinevad teistest kolme järgmise tunnuse poolest:
    • nad on põhiseaduse järel teisel kohal õigusaktide süsteemis;
    • nad võetakse vastu erikorras - Riigikogu koosseisu häälteenamusega;
    • nende kehtestamine, muutmine ja tühistamine välistatakse Vabariigi Presidendi seadlustega. Järelikult saab neid muuta ja täiendada üksnes omaette muutmise ja täiendamise seadusega analoogselt nende arutamise , vastuvõtmise ja jõustamise korrale. Konstitutsiooniliste seaduste muutmine ja täiendamine lihtseadustega peaks olema välistatud nii sisulistel kui ka protseduurilistel kaalutlustel ( Maruste , Truuväli 1995, 306).

    Põhiseaduses tähendab:
    poolthäälte enamus – poolt hääletab enam kui vastu;
    kahekolmandikuline häälteenamus – poolt hääletab vähemalt kaks korda enam kui vastu;
    neljaviiendikuline häälteenamus – poolt hääletab vähemalt neli korda enam kui vastu;
    Riigikogu koosseisu häälteenamus – poolt hääletab üle poole Riigikogu koosseisust;
    Riigikogu koosseisu kahekolmandikuline häälteenamus – poolt hääletab vähemalt kaks kolmandikku Riigikogu koosseisust;
    Riigikogu koosseisu kolmeviiendikuline häälteenamus – poolt hääletab vähemalt kolm viiendikku Riigikogu koosseisust.
  • Milline seadus käsitleb seaduste avaldamist?
    Seaduste avaldamist reguleerib Riigi Teataja seadus.
  • Seaduse jõustumise põhiseadusjärgne kord
    PS §108. Seadus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei sätestata teist tähtaega.
  • Seaduse jõustamise erinevad võimalused (üldkord, jõustumisnorm, eraldi seadusega jõustamine)
    Jõustumisnorm – Seaduseelnõu lõpus on eraldi norm, mis ütleb, millal seadus jõustub.
    Üldkord – RTS ja PS ütlevad, et seadus jõustub 10. päeval pärast Riigiteatajas avaldamist, kui seadus ise ei näe ette teist jõustumise korda. Seega kui jõustumisnormi ei ole, siis kehtib üldkord.
    Eraldi rakendumisseadusega – Seadus jõustub mingi rakendumisseaduse jõustumise ajal. Seal on täpselt, detailselt kirjutatud, kuidas toimub uuele korrale üleminek, et inimesed saaksid uued reeglid selgeks ja need hakkaksid rakenduma
  • Vacatio legis
    Kohanemisaeg, mis jääb seaduse avaldamise ja jõustumise vahele.
    VIII PRESIDENT
  • Presidendi põhirollid parlamentaarses riigis
    (PS § 78 ) President omab pigem sümboolset tähendust – tema põhiülesandeks on esindusfunktsioon. Põhilisteks peetakse lühidalt: tasakaalustaja; riigikaitse kõrgeim juhtimises; välismaal esindamine ; rahvuslik ühtsus; kriisides toimetulek .
  • Eesti president riigikaitse kõrgeima juhina
    Vabariigi President on riigikaitse kõrgeim juht. Tema ülesanne on teha Riigikogule ettepanek kuulutada Eesti vastu suunatud agressiooni korral välja sõjaseisukord, mobilisatsioon ja demobilisatsioon, samuti lõpetada sõjaseisukord. Presidenti abistab tema riigikaitsekompetentsi täitmisel presidendi juures nõuandva organina tegutsev riigikaitse nõukogu, kuhu kuuluvad seaduse järgi Riigikogu esimees, peaminister, Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees, kaitseminister, siseminister, välisminister, justiitsminister, rahandusminister, Riigikogu väliskomisjoni esimees ja kaitseväe juhataja (sõja ajal kaitseväe ülemjuhataja). Riigikaitse Nõukogu tegutseb Vabariigi Presidendi kinnitatud kodukorra alusel.
  • Armuandmisõigus
    Vabariigi President vabastab süüdimõistetuid nende palvel armuandmise korras karistuse kandmisest või kergendab nende karistust. Armuandmispalve saab Vabariigi Presidendi nimele esitada üksnes süüdimõistetu, sest isikul on ka õigus karistust kanda, kui ta leiab selle olevat õiglase.
  • Presidendi tasakaalustav funktsioon (seoses valitsuskriiside ärahoidmisega, võimu liigse koondumise takistamisega, kõrgemate riigiteenijate nimetamisega –mh õigus ametisse nimetamisest keelduda, kui see on vastuolus riigi huvidega jne)
    Seoses valitsuskriiside ärahoidmisega: Presidendil on ühel juhul otsustamisõigus, kas kuulutada välja erakorralised Riigikogu valimised või mitte. President kutsub kokku Riigikogu uue koosseisu istungi.
    Võimu liigse koondumise takistamisega: President võib jätta seaduse välja kuulutamata, kui selleks on teatud juriidiline või poliitiline motiiv .
    Kõrgemate riigiteenijate nimetamine: President teeb Riigikogule ettepaneku Riigikohtu esimehe, Eesti panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri, õiguskantsleri ning kaitseväe juhataja ametisse nimetamiseks. Õigus ametiisikuid ametisse nimetamast keelduda juhul, kui nimetamine oleks vastuolus seadusega või riigi huvidega.
  • VP veto Eestis – kas ja kuidas piiratud, mida kontrollib VP seaduse väljakuulutamisel?
    Vabariigi Presidendi seadlusega ei saa kehtestada,muuta ega tühistada põhiseadust ega põhiseaduse paragrahvis 104 loetletud seadusi, riiklikke makse kehtestavaid seadusi ega riigieelarved . Presidendil on kontrolliõigus nii materiaal - kui ka protsessuaalõiguslike sätete üle. Kui Riigikogu presidendi poolt väljakuulutamata jäetud seaduse muutmata kujul uuesti vastu võtab, kuulutab president selle välja või pöördub Riigikohtu poole taotlusega tunnistada seadus põhiseadusega vastuolus olevaks. Kui Riigikohus leiab, et seadus on põhiseadusega kooskõlas, kuulutab president selle välja.
  • Vabariigi Presidendi valimise üldskeem – kes valib, kellel on õigus kandidaate üles seada, mitu vooru , milline on nõutav häälteenamus?
    Vabariigi Presidendi valib Riigikogu või käesoleva paragrahvi neljandas lõikes sätestatud juhul valimiskogu .
    Vabariigi Presidendi kandidaadi ülesseadmise õigus on vähemalt viiendikul Riigikogu koosseisust.
    Vabariigi Presidendi kandidaadiks võib seada sünnilt Eesti kodaniku, kes on vähemalt nelikümmend aastat vana.
    Vabariigi President valitakse salajasel hääletusel. Igal Riigikogu liikmel on üks hääl. Valituks tunnistatakse kandidaat, kelle poolt hääletab Riigikogu koosseisu kahekolmandikuline enamus. Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, siis korraldatakse järgmisel päeval uus hääletusvoor. Enne teist hääletusvooru toimub uus kandidaatide ülesseadmine. Kui teises hääletusvoorus ei saa ükski kandidaat nõutavat häälteenamust, siis korraldatakse kahe teises voorus enim hääli saanud kandidaadi vahel samal päeval kolmas hääletusvoor. Kui Vabariigi Presidenti ei valita ka kolmandas hääletusvoorus, kutsub Riigikogu esimees ühe kuu jooksul Vabariigi Presidendi valimiseks kokku valimiskogu.
    Valimiskogu koosneb Riigikogu liikmetest ja kohalike omavalitsuste volikogude esindajatest. Iga kohaliku omavalitsuse volikogu valib valimiskogusse vähemalt ühe esindaja, kes peab olema Eesti kodanik.
    Riigikogu esitab valimiskogule presidendikandidaadiks kaks Riigikogus enim hääli saanud kandidaati . Presidendikandidaadi ülesseadmise õigus on ka vähemalt kahekümne ühel valimiskogu liikmel.
    Valimiskogu valib Vabariigi Presidendi hääletamisest osavõtnud valimiskogu liikmete häälteenamusega. Kui esimeses voorus ükski kandidaat ei osutu valituks, korraldatakse samal päeval kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel teine hääletusvoor.
    Vabariigi Presidendi valimise täpsema korra sätestab Vabariigi Presidendi valimise seadus.
  • Presidendi valimise korra seos tema volitustega
    Riigipea valimise viisi valikul arvestatakse üldiselt riigipea pädevust. Parlamentaarses riigis presidendi otsevalimise ettenägemisel tuleb arvestada, et selliselt saab president tugeva mandaadi, mille kasutamiseks rahva ootustele vastavas ulatuses on õigusi vähe. See võib kaasa tuua rahva pettumise ja riigiõiguslikke probleeme, kui riigipea asub oma volitusi praktikas laiendama. Presidentaalses riigis, s.o riigis, kus valitsus vastutab presidendi ees ja presidendil on ulatuslikud võimuvolitused, on presidendi otsevalimine loogiline ja demokraatia põhimõttest tulenevalt soovitav .
    Seega selleks, et rahvas ei pettuks ja ei tekiks riigiõiguslikke probleeme (riigipea laiendab volitusi).
  • Kes on põhiseaduse järgi Vabariigi Presidendi asendaja ?
    PS Paragrahv 83. Kui Vabariigi President on Riigikohtu otsusel kestvalt võimetu oma ülesandeid täitma või ei saa ta neid seaduses nimetatud juhtudel ajutiselt täita või on tema volitused enne tähtaega lõppenud, lähevad tema ülesanded ajutiselt üle Riigikogu esimehele.
    IX VALITSUS
  • Vabariigi Presidendi osalus valitsuse moodustamisel
    Vabariigi President määrab neljateistkümne päeva jooksul Vabariigi Valitsuse tagasiastumisest peaministri kandidaadi, kellele teeb ülesandeks uue valitsuse moodustamise. Riigikogult valitsuse moodustamiseks volitused saanud peaministri kandidaat esitab valitsuse koosseisu Vabariigi Presidendile, kes nimetab kolme päeva jooksul uue valitsuse ametisse. Vabariigi President teeb peaministri ettepanekul muudatusi valitsuse koosseisus , st ta vabastab ametist ja nimetab ametisse üksikuid ministreid.
  • Riigikogu osalus valitsuse moodustamisel
    PS Paragrahv 89. Vabariigi President määrab neljateistkümne päeva jooksul Vabariigi Valitsuse tagasiastumisest peaministrikandidaadi, kellele teeb ülesandeks uue valitsuse moodustamise.
    Peaministrikandidaat esitab neljateistkümne päeva jooksul, arvates valitsuse moodustamise ülesande saamisest, Riigikogule ettekande tulevase valitsuse moodustamise aluste kohta, mille järel Riigikogu otsustab läbirääkimisteta avalikul hääletusel peaministrikandidaadile volituste andmise valitsuse moodustamiseks.
    Riigikogult valitsuse moodustamiseks volitused saanud peaministrikandidaat esitab seitsme päeva jooksul valitsuse koosseisu Vabariigi Presidendile, kes nimetab kolme päeva jooksul valitsuse ametisse.
    Kui Vabariigi Presidendi määratud peaministrikandidaat ei saa Riigikogu poolthäälte enamust või ei suuda valitsust moodustada või loobub selle moodustamisest, on Vabariigi Presidendil õigus seitsme päeva jooksul esitada teine peaministri kandidaat.
    Kui Vabariigi President ei esita seitsme päeva jooksul teist peaministrikandidaati või loobub selle esitamisest või kui teine kandidaat käesoleva paragrahvi lõigete kaks ja kolm tingimustel ja tähtaegadel ei saa Riigikogult volitusi või ei suuda valitsust moodustada või loobub selle moodustamisest, läheb peaministri kandidaadi ülesseadmise õigus üle Riigikogule.
    Riigikogu seab üles peaministrikandidaadi, kes esitab valitsuse koosseisu Vabariigi Presidendile. Kui neljateistkümne päeva jooksul, arvates peaministrikandidaadi ülesseadmise õiguse üleminekust Riigikogule, on valitsuse koosseis Vabariigi Presidendile esitamata, kuulutab Vabariigi President välja Riigikogu erakorralised valimised.
  • Vabariigi Valitsuse põhifunktsioonid
    PS Paragrahv 87.
    Vabariigi Valitsus:
    1) viib ellu riigi sise- ja välispoliitikat;
    2) suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust;
    3) korraldab seaduste, Riigikogu otsuste ja Vabariigi Presidendi aktide täitmist;
    4) esitab Riigikogule seaduseelnõusid ning ratifitseerimiseks ja denonsseerimiseks välislepinguid;
    5) koostab riigieelarve eelnõu ja esitab selle Riigikogule, korraldab riigieelarve täitmist ning esitab Riigikogule riigieelarve täitmise aruande;
    6) annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi;
    7) korraldab suhtlemist teiste riikidega;
    8) kuulutab loodusõnnetuse ja katastroofi korral või nakkushaiguse leviku tõkestamiseks välja eriolukorra riigis või selle osas;
    9) täidab muid ülesandeid, mis põhiseaduse ja seadustega on antud Vabariigi Valitsuse otsustada.
  • Milles seisneb poliitilise juhtimise funktsioon?
    Täidesaatev riigivõim jaguneb kahe funktsiooni vahel, milleks on valitsemine ja haldus. Valitsemise all mõistetakse riigi poliitilist juhtimist: see kujutab endast riigi sise- ja välispoliitika juhtimist ning suunamist ning hõlmab muu hulgas ka majandusprotsesside juhtimist. Kokkuvõtlikult öeldes tähendab mõiste „poliitiline juhtimine” avaliku elu kui terviku ja tema eri valdkondade dünaamilist ja tulevikku suunatud juhtimist ning kujundamist (õiguspoliitika, majanduspoliitika , kultuuripoliitika, sotsiaalpoliitika , keskkonnapoliitika jne). See tegevus eeldab sotsiaalsete jõudude ja protsesside arengu hindamist ning prognoosimist, kavandatavate abinõude eeliste ja negatiivsete külgede kaalumist, samuti rakendatavate abinõude mõju arvestamist.
    Kui valitsemine on poliitiliste eesmärkide püstitamine ja nende teostamine (poliitiliste otsuste tegemine), kus domineerib loominguline element, siis haldus kujutab endast praktilist tegevust, selle eesmärk on eelkõige täitev-korraldavate ülesannete täitmine. Väga üldiselt võib öelda, et halduse sisuks on plaanipärane ja eesmärgistatud tegevus poliitiliste otsuste elluviimisel.
  • Valitsuse koosseis
    EV peaministrid 1990-2014
    1990-92 E. Savisaar
    1992 Tiit Vähi
    1992-94 M. Laar
    1994-95 Andres Tarand
    1995-97 Tiit Vähi
    1997-99 Mart Siimann
    1999-2002 M. Laar
    2002-03 Siim Kallas
    2003-05 J. Parts
    2005-14. A. Ansip
    2014-... T.Rõivas
    Alates 26.märts 2014
    peaminister – Taavi Rõivas;
    haridus - ja teadusminister – Jevgeni Ossinovski;
    justiitsminister – Andres Anvelt ;
    kaitseminister – Sven Mikser;
    keskkonnaminister – Mati Raidma ;
    kultuuriminister – Urve Tiidus;
    majandus- ja taristuminister; – Urve Palo;
    põllumajandusminister – Ivari Padar ;
    rahandusminister – Maris Lauri;
    sise- ja regionaalminister – Hanno Pevkur;
    sotsiaalkaitseminister – Helmen Kütt;
    välisminister – Keit Pentus-Rosimannus;
    väliskaubandus- ja ettevõtlusminister - Anne Sulling
    tervise- ja tööminister - Urmas Kruuse
  • Umbusalduse avaldamine – mõiste, kellel on õigus algatada, kellele võib avaldada, millisel põhjusel , milline on häälteenamus?
    PS § 97. Riigikogu võib avaldada Vabariigi Valitsusele, peaministrile või ministrile umbusaldust otsusega, mille poolt hääletab Riigikogu koosseisu enamus.
    Umbusalduse avaldamise võib algatada vähemalt viiendik Riigikogu koosseisust kirjaliku nõude esitamisega Riigikogu istungil.
    Umbusalduse avaldamine võib tulla otsustamisele kõige varem ülejärgmisel päeval pärast selle algatamist, kui valitsus ei nõua kiiremat otsustamist.
  • Millised on umbusalduse avaldamise tagajärjed?
    Valitsusele või peaministrile umbusalduse avaldamise korral võib Vabariigi President kolme päeva jooksul valitsuse ettepanekul välja kuulutada Riigikogu erakorralised valimised. Ministrile umbusalduse avaldamise korral teatab Riigikogu esimees sellest Vabariigi Presidendile, kes vabastab ministri ametist.
    Umbusalduse avaldamist võib samal alusel uuesti algatada kõige varem kolme kuu möödumisel eelmisest umbusaldushääletamisest.
  • Enamus- ja vähemusvalitsuse mõiste
    Enamusvalitsus on valitsus, millel on parlamendis enam kui poolte esindajate toetus.
    Vähemusvalitsus on valitsus, mida aktiivselt toetab alla poole parlamendist.
  • Millist eesmärki täidab valitsuse võimalus siduda eelnõu vastuvõtmine Riigikogus usaldusküsimusega?
    Eelnõu sidumine usaldusküsimusega tähendab valitsusepoolset ähvardust/surve­avaldust parlamendile, et eelnõu vastu võtmata jätmise korral astub Vabariigi Valitsus tagasi. Samuti võimaldab RKKTS menetleda usaldusküsimusega seotud eelnõu kiiremini ja ignoreerida eelnõusse tehtud muudatusettepanekuid. Nimelt hakkab eelnõu usaldusküsimusega sidumisel Vabariigi Valitsus eelnõu menetlemisel funktsioneerima nagu juhtivkomisjon . Muudatusettepanekud esitatakse valitsusele, kes võtab nende suhtes seisukoha. Valitsuse poolt arvestamata jäetud muudatusettepanekuid Riigikogus hääletamisele ei panda.
  • Vabariigi Valitsuse/ministri määruse mõiste
    Määrus – põhiseaduse §-de 87 ja 94 alusel on Vabariigi Valitsusel ja ministril õigus anda seaduse alusel ja täitmiseks määrusi. Kohaliku tähtsusega küsimuste korraldamiseks või seaduses sätestatud juhtudel on õigus anda määrusi ka kohalike omavalitsuste volikogudel. Määrus on materiaalses mõistes üldakt. Määrusi võib anda üksnes seaduses sätestatud volituse alusel piiratud ulatuses. Peale Vabariigi Valitsuse on määrusandlusõigus antud ka teistele iseseisvatele õigussubjektidele – avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele (ülikool) ja asutustele. Lisaks on põhiseaduse § 154 lõike 1 alusel määrusandlusõigus ka kohaliku omavalitsusüksuse volikogudel ja § 111 alusel Eesti Pangal.
    Vabariigi Valitsusel ja ministritel on õigus anda intra legem määrusi. Määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avaldamist Riigi Teatajas, kui määruses ei ole teisiti sätestatud.
  • Mis on määrusandluse eesmärk?
    Vabariigi Valitsuse regulatiivsesse pädevusse kuulub määruste andmine. Valitsus annab määrusi seaduse alusel ja täitmiseks (§ 87 p 6). Nimetatud õigusaktid on oma olemuselt materiaalsed seadused, st nad sisaldavad õigusnorme. Käsitletava sätte ja seadusereservatsiooni printsiibi sätestava § 3 lg 1 koostoimel võib öelda, et üldjuhul on legaalsed üksnes määrused intra legem, mis on antud spetsiaaldelegatsiooni alusel. Seda põhimõtet on rõhutanud ka Riigikohus (RKPJKo 12.01.1994, III-4/A-2/94), kes on märkinud järgmist: „Põhiseaduse § 65 p 1 kohaselt võtab seadusi vastu Riigikogu. Vabariigi Valitsus annab põhiseaduse § 87 p 6 kohaselt seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi. Eeldatus kajastub põhiseaduslik õigusaktide hierarhia ning järeldus, et täitevvõim ei saa praeter legem määrustega reguleerida valdkondi, mida põhiseaduse kohaselt tuleb reguleerida seadusejõuliste „õigusaktidega”.” Et valitsus saaks realiseerida oma määrusandlusõigust, peab seadus sisaldama vastava volituse (delegatsiooni). Sellele on juhtinud tähelepanu Riigikohus (RKPJKo 20.12.1996, 3-4-1-3-96): „Täitevvõimu üldaktide andmiseks peab seaduses olema vastavasisuline delegatsiooni- ehk volitusnorm . Selles normis täpsustatakse akti andmiseks pädev haldusorgan ning selle antava määrusandliku volituse selge eesmärk, sisu ja ulatus.” Vabariigi Valitsuse määrustega täpsustatakse ja konkretiseeritakse seaduste regulatsioone, et muuta seadused rakendatavaks. Valitsuse määrustele kirjutavad alla peaminister, asjaomane minister ja riigisekretär (§ 96 lg 3).
    Vabariigi Valitsus võib oma määrusega täpsustada valitsemisalade piire ja anda ühe või teise ministeeriumi pädevusse küsimusi, mis jäävad kehtestatud valitsemisalade vahele nn halli tsooni.
    Vabariigi Valitsuse määrustele kirjutab peale peaministri ja riigisekretäri alla ka asjaomane minister (§ 96 lg 3). See tähendab, et kui Vabariigi Valitsuse määrus käsitleb ministri valitsemisalasse puutuvaid küsimusi, peab seal olema ka tema allkiri . Kui minister oma allkirja määrusele ei anna, ei ole määrus kehtiv (§ 96 lg 3).
    (Teadmiseks: Peaminister võib Vabariigi Presidendile teha ettepaneku nimetada ametisse ministreid, kes ei juhi ministeeriumi. Pärast PS jõustumist on valitsuses olnud üldjuhul kaks portfellita ministrit. Nende ministrite ülesanded määrab kindlaks peaminister. Portfellita ministritel ei ole samu õigusi nagu ministritel, kes juhivad ministeeriumi. Nii näiteks ei ole neil õigust anda määrusi.)
  • Mis on delegatsiooninorm ?
    Delegeeritakse volitus . Delegatsiooninorm näitab ära määrusandliku volituse eesmärgi, sisu.
  • Milliste küsimuste reguleerimist ei saa Riigikogu delegeerida valitsusele?
    Riigikogu ei saa delegeerida valitsusele seda, mis põhiseadusega on pandud Riigikogule.
  • Määruse andmise tingimused – mida tähendab, et valitsus tohib anda määrust „seaduse alusel ja täitmiseks“?
    Vabariigi Valitsus annab põhiseaduse § 87 p 6 kohaselt seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi. Eeldatus kajastub põhiseaduslik õigusaktide hierarhia ning järeldus, et täitevvõim ei saa praeter legem määrustega reguleerida valdkondi, mida põhiseaduse kohaselt tuleb reguleerida seadusejõuliste „õigusaktidega”.” Et valitsus saaks realiseerida oma määrusandlusõigust, peab seadus sisaldama vastava volituse (delegatsiooni). Sellele on juhtinud tähelepanu Riigikohus (RKPJKo 20.12.1996, 3-4-1-3-96): „Täitevvõimu üldaktide andmiseks peab seaduses olema vastavasisuline delegatsiooni- ehk volitusnorm. Selles normis täpsustatakse akti andmiseks pädev haldusorgan ning selle antava määrusandliku volituse selge eesmärk, sisu ja ulatus.” Vabariigi Valitsuse määrustega täpsustatakse ja konkretiseeritakse seaduste regulatsioone, et muuta seadused rakendatavaks. Valitsuse määrustele kirjutavad alla peaminister, asjaomane minister ja riigisekretär (§ 96 lg 3).
    X KOHUS
  • Kohtuastmed ja -harud Eestis
  • Apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluse vahe
    APELLATSIOONIMENETLUS - ringkonnakohtusse kaebamine
    KASSATSIOONIMENETKUS - riigikohtusse kaebamine
  • Erakorralise kohtu keeld
    Keelatud on erakorraliste kohtute loomine (erakorraline kohus on kohus, mis on moodustatud teatud kindla kohtuasja lahendamiseks üksikjuhtumil, erinevalt erakorralisest kohtust on erikohus oma korralduselt alaline kohus).
  • Mis on erikohus?
    Erikohus on kohtuorgan, kes arutab üldkohtute pädevusest eritunnuste (kohtualuse isiku, kuriteo liigi ja toimepanemise koha) põhjal eraldatud kohtuasja.
  • Milles seisneb õigusemõistmise funktsioon?
    1) Avaliku võimu kontroll (PS § 15)
    2) Põhiseaduslikkuse järelvalve (PS § 15)
    3) Tsiviilõiguslikud nõuded, õigused ja kohustused (PS § 15)
    4) Kriminaalasjades esitatavad süüdistused (PS § 22)
    PS § 15
    Igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Igaüks võib oma kohtuasja läbivaatamisel nõuda mis tahes asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või toimingu põhiseaduse vastaseks tunnistamist.
    Kohus järgib põhiseadust ja tunnistab põhiseaduse vastaseks mis tahes seaduse, muu õigusakti või toimingu, mis rikub põhiseaduses sätestatud õigusi ja vabadusi või on muul viisil põhiseadusega vastuolus.
    Paragrahv sisaldab nelja eri ulatuse ja funktsiooniga sätet. Paragrahvi 15 lg 1 esimene lause sätestab keskse normina üldise kohtusse pöördumise õiguse, sisaldades ühtlasi üldist põhiseaduslikku õigust tõhusale õiguskaitsele ja ausale õigusemõistmisele. Teine lause sätestab õiguse nõuda asjasse puutuva õigusakti ja toimingu põhiseadusvastaseks tunnistamist, mida võib nimetada väikeseks põhiseaduslikuks kaebuseks. Paragrahvi 15 lg 2 algus sisaldab kohtuvõimu objektiivset kohustust järgida PS ja kordab sellega § 146 teise lause teist poolt, lõike teine pool sätestab kohtuvõimu ülesande ja kohustuse tunnistada seadus põhiseadusvastaseks.
  • Kohtu sõltumatus
  • Institutsiooniline
  • Personaalne
    Nüüdisaegne arusaam eristab õigusemõistmise personaalset ja institutsionaalset sõltumatust (vt Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovitus CM/Rec (2010)12, p 7). Sõltumatuse kahe tahu eristamiseni viib ka § 146 teise lause ja § 147 lg 4 võrdlemine, milles ühes räägitakse kohtu tegevuse sõltumatusest ja teises kohtuniku sõltumatuse tagatistest (kohtuniku sõltumatuse tagatiste kohta vt § 147 komm-d 5–7). Personaalse sõltumatuse puhul võib omakorda eristada kohtuniku sõltumatust otsuse tegemisel ja tema vaimset sõltumatust.
    Kohtute institutsionaalne sõltumatus on seotud esmajoones kohtuhalduse ja kohtute tegevuse rahastamisega. Euroopa riikides tunnustatakse valdavalt kohtusüsteemi isekorraldusõigust. Isekorraldusõigus, mis avaldub kohtusüsteemi haldussõltumatuses, saavutatakse kohtute nõukogu või sarnase haldusasutuse, kus kohtunikel on otsustav sõnaõigus, moodustamise kaudu.
    Sõltumatus otsuse tegemisel eeldab kohtuniku erapooletust kohtuasja lahendamisel. See tähendab, et otsuse langetamisel peab kohtunikul olema võimalus tegutseda piirangute, kohatu mõjutamise, surve, ähvarduste ja sekkumiseta otseselt või kaudselt mis tahes organi poolt, sealhulgas kohtusüsteemisiseste organite poolt (vt Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovitus CM/Rec (2010)12, p 23) ning kohtunik ei pea kartma sanktsioone pärast otsuse langetamist.
    Kohtuniku vaimset sõltumatust mõjutavad tema kompetentsus, moraalsus ja julgus . Kompetentsus sõltub teadmistest, kogemusest ja arukusest. Nimetatud omadused on kohtu autoriteedi ja personaalse sõltumatuse olulised tegurid.
  • Kohtuniku sõltumatuse tagatised
    KS nimetab kolm kohtuniku sõltumatuse põhitagatist:
    1) ameti eluaegsus (vt komm-d 2–3);
    2) kohtuniku tagandamine üksnes kohtuotsuse alusel (vt komm 4);
    3) esimese ja teise astme kohtu kohtunikule saab tema ametis oleku ajal esitada kriminaalasjas süüdistust ainult Riigikohtu üldkogu ettepanekul ja Vabariigi Presidendi nõusolekul ning Riigikohtu kohtunikule õiguskantsleri ettepanekul ja Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul (KS § 3).
  • Nimetage kolm õigusemõistmise põhiseaduslikku põhimõtet
    PS § 146. Kommenteeritav paragrahv sisaldab kolme olulist põhimõtet: 1) kohtul on õigusemõistmise monopol, 2) kohus on sõltumatu ja 3) õigusemõistmisel lähtub kohus demokraatlike protsesside kaudu jõustatud õigusaktidest.
    XI PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE
  • PS järelevalve seos õigusriiklusega
    PS järelvalve tagab selle, et kõik vastuvõetud seadused oleks kooskõlas põhiseadusega.
    Õigusriigi tunnused on: Riigivõimu piiramine individuaalse vabadusega ja sellest tulenev proportsionaalsuse põhimõte, võimude lahusus, õiguskindlus, halduse seaduslikkus ning sõltumatute kohtute poolt tagatav õiguskaitse.
  • Mis on Eestis põhiseaduslikkuse järelevalve kohus?
    Riigikohus on Eesti kõrgeim kohus. Põhiseaduse järgi on Riigikohus kassatsioonikohus ja põhiseaduslikkuse järelevalve kohus.
    Põhiseaduslikkuse järelevalve ülesanded jaotuvad kolme gruppi: 1) normikontroll , 2) riigivõimusiseste konfliktide lahendamine ja 3) individuaalsete põhiseaduslike kaebuste lahendamine.
  • Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium
    Riigikohtu koosseisus on põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium.
    Riigikohus kontrollib põhiseaduslikkuse järelevalve korras õigustloova akti, selle andmata jätmise või välislepingu vastavust põhiseadusele. Sellekohase taotluse võivad vastavalt põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadusele Riigikohtule esitada üksnes Vabariigi President, õiguskantsler, kohaliku omavalitsuse volikogu ja esimese, teise ning kolmanda astme kohtud.
    Riigikogu võib esitada Riigikohtule taotluse anda seisukoht, kuidas tõlgendada põhiseadust koostoimes Euroopa Liidu õigusega, kui põhiseaduse tõlgendamine omab otsustavat tähtsust Euroopa Liidu liikme kohustuste täitmiseks vajaliku seaduse eelnõu vastuvõtmisel.
    Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi esimees on ametist tulenevalt Riigikohtu esimees Priit Pikamäe.
    Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumisse kuulub üheksa riigikohtunikku. Üldkogu nimetab Riigikohtu esimehe ettepanekul igal aastal kaks uut põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi liiget ja vabastab kaks staažikamat liiget põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi liikme kohustustest, arvestades haldus-, kriminaal- ja tsiviilkolleegiumi seisukohta ning nende kolleegiumide võimalikult võrdset esindatust põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumis.
    Riigikohus lahendab põhiseaduslikkuse järelevalve asju kas põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi või üldkogu istungil. Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium arutab asju vähemalt kolmeliikmelises koosseisus.
    Asi võidakse anda üldkogule, kui:
    taotlus asja läbivaatamiseks on tulnud Riigikohtu teiselt kolleegiumilt;
    • tegemist on olulise põhiseaduslikkuse küsimusega;
    • selle arutamisel kolleegiumis on jäänud eriarvamusele vähemalt üks kohtunik;
    • asja lahendamine üldkogus on vajalik varasema tõlgendus- või otsustamispraktika muutmiseks.
    Põhiseaduslikkuse järelevalve korras lahendab Riigikohus järgmised taotlused ja kaebused :
    1. kontrollib õigustloova akti vastavust põhiseadusele;
    2. kontrollib välislepingu vastavust põhiseadusele;
    3. taotlused ja kaebused Riigikogu otsuste peale;
    4. kaebused Riigikogu juhatuse otsuste peale;
    5. kaebused Vabariigi Presidendi otsuste peale;
    6. taotlused tunnistada Riigikogu liige, Vabariigi President, õiguskantsler või riigikontrolör kestvalt võimetuks oma ülesandeid täitma;
    7. taotlused lõpetada Riigikogu liikme volitused;
    8. otsustab nõusoleku andmise Riigikogu esimehele Vabariigi Presidendi ülesannetes kuulutada välja Riigikogu erakorralised valimised või keelduda seaduse väljakuulutamisest;
    9. taotlused lõpetada erakonna tegevus;
    10. kaebused ja protestid valimiskomisjoni otsuste ja toimingute peale.
    Riigikohus tunnistab täielikult või osaliselt kehtetuks mis tahes seaduse või muu õigusakti, kui see on vastuolus põhiseaduse mõttega ja mis tahes sättega.
  • Riigikohtu üldkogu PS järelevalve teostajana
    Teatud juhtudel lahendab põhiseaduslikkuse järelevalve asju Riigikohtu üldkogu, kuhu kuuluvad kõik 19 riigikohtunikku. Asi antakse arutamiseks üldkogule, kui taotlus asja läbivaatamiseks on tulnud Riigikohtu teiselt kolleegiumilt või kui taotlus käsitleb põhiseaduslikkuse olulist küsimust. Kui asja lahendamiseks on vajalik varasema Riigikohtu praktika muutmine või on jäänud vähemalt üks kohtunik võimaliku lahendi osas eriarvamusele, võib põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium anda asja lahendamiseks samuti Riigikohtu üldkogule.
    § 3. Asja läbivaatamine Riigikohtus
    (1) Käesoleva seadusega Riigikohtu pädevusse antud asju lahendab põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium (edaspidi kolleegium) või üldkogu.
    (2) Kolleegium vaatab asja läbi viieliikmelises koosseisus. Kaebuse või protesti valimiskomisjoni otsuse või toimingu peale vaatab kolleegium läbi vähemalt kolmeliikmelises koosseisus. Kui valimiskomisjoni otsuse või toimingu peale esitatud kaebuse või protesti läbivaatamisel kontrollib Riigikohus lisaks asjassepuutuva õigustloova akti või selle andmata jätmise vastavust põhiseadusele, vaadatakse asi läbi viieliikmelises koosseisus.
    (21) Taotluse anda seisukoht, kuidas tõlgendada põhiseadust koostoimes Euroopa Liidu õigusega, vaatab kolleegium läbi 5–9-liikmelises koosseisus.
    (3) Üldkogu lahendab põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi üleantud asja, kui kolleegium peab vajalikuks asja lahendamist üldkogus. Üldkogu lahendab Riigikohtu haldus-, tsiviil- või kriminaalkolleegiumi või erikogu üleantud asja, kui kolleegiumil või erikogul tekib põhjendatud kahtlus kohtuasja lahendamisel asjassepuutuva õigustloova akti, selle andmata jätmise või välislepingu põhiseadusele vastavuses.
    (4) Ainult üldkogu lahendab taotluse tunnistada Riigikogu liige, Vabariigi President, õiguskantsler või riigikontrolör kestvalt võimetuks täitma oma ülesandeid, lõpetada Riigikogu liikme volitused või lõpetada erakonna tegevus.
    (5) Üldkogu vaatab asja läbi vähemalt üheteistkümneliikmelises koosseisus.
    Üldkogu lahendab asja viivitamata, kuid mitte hiljem kui seitsme tööpäeva jooksul pärast asja üldkogule andmist.
  • Mis on abstraktne normikontroll?
    Normikontroll on põhiseadusest alamalseisvate õigusnormide põhiseaduspärasuse kontroll. Normikontroll jaguneb abstraktseks ja konkreetseks. Abstraktne normikontroll võib toimuda järelkontrolli (ex post) ja eelkontrolli (ex ante) vormis. Esimesel juhul nõutakse, et kontrollitav õigustloov akt oleks jõus, teine annab võimaluse kontrollida õigustloovaid akte , mis veel ei kehti. Eelkontrolli õigustatakse väitega , et konstitutsioonikohus ei pea mitte üksnes konstitutsiooni rikkumisi heastama, vaid neid pigem ennetama. Abstraktne normikontroll tähendab, et PS või seadusega kindlaksmääratud ametiisikutel või organil on õigus konstitutsioonikohtu ees tõstatada õigustloova akti või selle sätte abstraktne ühildatavus PS-ga. See kontroll pole seotud ühegi üld- või halduskohtus käsiloleva asjaga.
  • Mis on konkreetne normikontroll?
    Konkreetse normikontrolli käigus kontrollitakse, kas kohtu menetluses olevas kohtuasjas asjasse puutuv norm on PS-ga kooskõlas.
    Konkreetse normikontrolli käigus kontrollitakse, kas õigustloov akt rikub isiku õigusi ja vabadusi. Kohtute pädevuses ei ole algatada konkreetset normikontrolli, kui see ei riku menetlusosaliste õigusi ja vabadusi
  • Mis on abstraktse ja konkreetse normikontrolli vahe?
    Abstraktse kontrolli puhul kontrollitakse akti põhiseaduspärasust ilma, et konkreetset vaidlust oleks veel tekkinud. Konkreetne kontroll toimub konkreetse kohtuasja pinnalt ja arvestab kaasuse asjaolusid.
    Abstraktne järelvalve on normikontrolli protseduur , mis on suunatud kaalul oleva normi vastu. Uurmisobjektiks on normi kui sellise vastavus põhiseadusele. Konkreetses normikontrollis ei ole protseduurilises mõttes oluline mitte normi kooskõla põhiseadusega, vaid sellel normil põhineva või sellega nähtamatult seatud mõne muu akti põhiseaduslikkus, mille vastuolu põhiseadusega võib kaasa tuua mõne teise akti vastuolu põhiseadusega.
  • Õiguskantsler PS järelevalve algatajana – milliste aktide suhtes
    PS Paragrahv 142. Kui õiguskantsler leiab, et seadusandliku või täidesaatva riigivõimu või kohaliku omavalitsuse õigustloov akt on põhiseaduse või seadusega vastuolus, teeb ta akti vastuvõtnud organile ettepaneku viia see kahekümne päeva jooksul põhiseaduse või seadusega kooskõlla.
    Õiguskantsler võib esitada Riigikohtule taotluse:
    • tunnistada jõustunud seadusandliku või täidesaatva riigivõimu või kohaliku omavalitsuse organi õigustloov akt või selle säte kehtetuks;
    • tunnistada väljakuulutatud, kuid jõustumata seadus põhiseadusega vastuolus olevaks;
    • tunnistada jõustumata täidesaatva riigivõimu või kohaliku omavalitsuse organi õigustloov akt põhiseadusega vastuolus olevaks;
    • tunnistada alla kirjutatud välisleping või selle säte põhiseadusega vastuolus olevaks; tühistada Riigikogu otsus seaduseelnõu või muu riigielu küsimuse rahvahääletusele panemise kohta, kui rahvahääletusele pandav seaduseelnõu, välja arvatud põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu, või muu riigielu küsimus on vastuolus põhiseadusega või Riigikogu on rahvahääletuse korraldamise otsuse vastuvõtmisel oluliselt rikkunud kehtestatud menetluskorda.
  • President PS järelevalve algatajana – milliste aktide suhtes
    PS § 107. Seadused kuulutab välja Vabariigi President.
    Vabariigi President võib jätta Riigikogu poolt vastuvõetud seaduse välja kuulutamata ja saata selle koos motiveeritud otsusega neljateistkümne päeva jooksul, arvates saamise päevast, Riigikogule uueks arutamiseks ja otsustamiseks. Kui Riigikogu võtab Vabariigi Presidendi poolt tagasi saadetud seaduse muutmata kujul uuesti vastu, kuulutab Vabariigi President seaduse välja või pöördub Riigikohtu poole ettepanekuga tunnistada seadus põhiseadusega vastuolus olevaks. Kui Riigikohus tunnistab seaduse põhiseadusega kooskõlas olevaks, kuulutab Vabariigi President seaduse välja.
  • Instantsikohus PS järelevalve algatajana – kuidas see toimub
    PS Paragrahv 152. Kohus jätab kohtuasja lahendamisel kohaldamata mis tahes seaduse või muu õigusakti, kui see on vastuolus põhiseadusega.
    Riigikohus tunnistab kehtetuks mis tahes seaduse või muu õigusakti, kui see on vastuolus põhiseaduse sätte ja mõttega.
    Vt punkt 97
    Riigikogu võib esitada taotluse anda seisukoht, kuidas tõlgendada põhiseadust koostoimes Euroopa Liidu õigusega, kui põhiseaduse tõlgendamine omab otsustavat tähtsust Euroopa Liidu liikme kohustuste täitmiseks vajaliku seaduse eelnõu vastuvõtmisel. Kui esimese või teise astme kohus on kohtuasja lahendamisel jätnud kohaldamata mis tahes asjassepuutuva õigustloova akti või välislepingu, tunnistades selle põhiseadusega vastuolus olevaks, edastab ta vastava otsuse või määruse Riigikohtusse.
  • Eel- ja järelkontrolli vahe
    Eelkontrolli teostamiseks võimaldab põhiseaduse § 141 lõige 2 õiguskantsleril sõnaõigusega osa võtta Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse istungitest. Sõnaõigus Vabariigi Valitsuse istungil võimaldab õiguskantsleril tähelepanu juhtida kõige ilmsematele eelnõude puudustele ja hankida oma tööks vajalikku informatsiooni.
    Õiguskantsleri järelkontrolli võib jagada kaheks – ettepaneku tegemine õigusakti andnud organile viia vabatahtlikult õigusakt põhiseadusega vastavusse ja põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamine Riigikohtus.
    või
    Eelkontrolli puhul on võimalus taotleda jõustumata või väljakuulutamata seaduse või õigustloova akti põhiseadusega vastuolus olevaks kuulutamist, järelkontrolli puhul juba jõustunud seaduste ja teiste õigustloovate aktide Riigikohtu põhiseaduse järelevalve kolleegiumile arutamiseks esitamist.
  • Kellel on õigus algatada PS järelevalve menetlus?
    Riigikohus kontrollib põhiseaduslikkuse järelevalve korras õigustloova akti, selle andmata jätmise või välislepingu vastavust põhiseadusele. Sellekohase taotluse võivad vastavalt põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadusele Riigikohtule esitada üksnes Vabariigi President, õiguskantsler, kohaliku omavalitsuse volikogu ja Riigikogu; samuti esimese, teise ja kolmanda astme kohtud. Riigikogu võib esitada Riigikohtule ka taotluse anda seisukoht, kuidas tõlgendada põhiseadust koostoimes Euroopa Liidu õigusega, kui põhiseaduse tõlgendamine omab otsustavat tähtsust Euroopa Liidu liikme kohustuste täitmiseks vajaliku seaduse eelnõu vastuvõtmisel.
    Kohtupraktikaga lisandunud individuaalkaebus: Igaühel, kes leiab, et õigustloov akt on põhiseadusega vastuolus, on õigus pöörduda avaldusega õiguskantsleri poole selle õigustloova akti põhiseadusele vastavuse kontrollimiseks.
  • Mis tingimustel tohib KOV volikogu PS järelevalve menetluse algatada?
    § 7. Kohaliku omavalitsuse volikogu taotlus
    Kohaliku omavalitsuse volikogu võib esitada Riigikohtule taotluse tunnistada väljakuulutatud, kuid jõustumata seadus või jõustumata Vabariigi Valitsuse või ministri määrus põhiseadusega vastuolus olevaks või jõustunud seadus, Vabariigi Valitsuse või ministri määrus või selle säte kehtetuks, kui see on vastuolus kohaliku omavalitsuse põhiseaduslike tagatistega.
  • Mis on individuaalkaebus ja kas see on Eestis lubatud?
    Indviduaalkaebus on põhiõiguste kandja poolt põhiõiguse rikkumise võimaluse korral põhiseaduslikkuse järelvalve kohtule esitatav kaebus seaduse või määruse põhiseadusevastaseks tunnistamiseks. Riigikohus ei saa jätta suurt individuaalkaebust õigustloova akti peale menetlemata juhul, kui taotluse esitajal puudub muu tõhus viis talle §-ga 15 tagatud kohtuliku kaitse õiguse tagamiseks.( vt PS § 15 komm 3 ja §149 komm 32)
  • Millise otsuse saab Riigikohus langetada normikontrolli raames?
    Riigikohtu pädevus:
    • abstraktne jõustumiseelne normikontroll
    • abstraktne jõustumisjärgne normikontroll
    • konkreetne normikontroll
    • kõrgete riigiametnike kestva ülesannete täitmise võimetse otsustamine
    • nõusolek RKE-le VP ülesannetes RK erakorraliste valimise väljakuulutamiseks
    • välislepingu põhiseaduselevastavuse kontroll
    • õigustloova akti andmata jätmise põhiseaduselevastavuse kontroll
    • KOV põhiseaduslike tagatiste kaitseks eel-ja järelkontroll
    • erakonna tegevuse lõpetamine
    • RKL volituste lõpetamine
    • valimiskaebused
    • seisukoha andmine RK-le PS koostoimes EL õigusega tõlgendamise kohta (vt RKKTS § 118 prim)
    • kaebus isiku õigusi rikkuva RK otsuse peale
    • kaebus RK juhatuse otsuse peale
    • kaebus Vabariigi Presidendi otsuse peale
    ÕIGUSTLOOVA AKTI V VÄLISLEPINGU PS-PÄRASUSE ASJA LAHENDAMISEL VÕIB RIIGIKOHUS:
    • tunnistada jõustumata õigustloova akti põhiseadusega vastuolus olevajs
    • tunnistada jõustunud õigustloova akti või selle sätte põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks
    • tunnistada õigustloova akti andmata jätmise põhiseadusega vastuolus olevaks
    • tunnistada jõustunud või jõustumata välislepingu või selle sätte põhiseadusega vastuolus olevaks
    • tühistada Riigikogu ptsuse seaduseelnõu või muu riigielu küsimuse rahvahääletusele panemise kohta
    • tunnistada, et vaidlustatud õigustloov akt, õigustloova akti andmata jätmine või välisleping oli taotluse esitamise ajal vastuolus põhiseadusega
    • anda seisukoha, kuidas tõlgendada põhiseadust koostoimes EL õigusega
    • jätta taotluse rahuldamata
    XII ÕIGUSKANTSLER ja RIIGIKONTROLL
  • Õiguskantsleri asend riigiorganite süsteemis
    PS § 139 lg 1 on üldnorm õiguskantsleri sõltumatuse osas. Sõltumatuse põhimõtet konkretiseerivad PS §-d 140, 141, 144 ja 145, samuti ÕKS. Sõltumatus tähendab eelkõige sõltumatust ülejäänud riigivõimu harudest – seadusandlikust, täidesaatvast ja kohtuvõimust (sõltumatuse garantiide kohta vt § 140, § 141 lg 1 ja § 145 komm-d). Sellise sõltumatu kontrolliorganina seisab õiguskantsler väljaspool võimude klassikalist kolmikjaotust. PS § 4 näeb ette Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse ja kohtute tegevuse korraldamise võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttel. Kuna selle sätte eesmärk on riigivõimu jagamine teineteist vastastikku kontrollivateks ja piiravateks osadeks , võib ka õiguskantslerit tema põhifunktsioonidest tulenevalt pidada osaks laiemast võimude lahususe mehhanismist. Võimude lahususe põhimõttest tulenevalt ei tohi õiguskantsler sekkuda teiste organite pädevusse ega täita nende ülesandeid, kuid tema roll on tegutseda tasakaalustajana, juhtides eri võimuharude tähelepanu põhiseaduslikele probleemidele.
    Võimude tasakaalustatust ja lahusust ning kõrgemate riigivõimuorganite funktsioone silmas pidades sobib õiguskantsler täitma nn aluspõhimõtete järgimise vahikoera funktsiooni. Selleks on üks võimalus anda talle seadusega õigus pöörduda Riigikohtusse, kontrollimaks EL teisese õiguse kooskõla põhiseaduse aluspõhimõtetega.
  • Õiguskantsleri põhifunktsioonid
  • Õigustloovate aktide põhiseaduspärasuse kontroll
  • Ombudsman
  • Tasakaalustaja roll kõrgete ametikandjate suhtes kriminaalmenetluse algatamisel
    a. Õigustloovate aktide põhiseaduspärasuse kontroll - saab sekkuda nii enne kui ka pärast seaduse jõustumist; kui Õiguskantsler vaidlustab enne jõustumist (president kuulutab välja, aga pole veel jõustunud) saab ÕK vaidlustada ühe kindla normi
    b. Ombudsman - vahemees avaliku võimu ja inimese vahel
    c. Tasakaalustaja roll kõrgete ametikandjate suhtes kriminaalmenetluse algatamisel
  • Riigikontrolli asend riigiorganite süsteemis
    PS Paragrahv 132. Riigikontroll on oma tegevuses sõltumatu majanduskontrolli teostav riigiorgan .
    Rahvusvahelises suhtluses tähistatakse Riigikontrolli tüüpi riigiorganeid ja - asutusi terminiga „kõrgeim kontrolliasutus” (supreme audit institution). Selliste asutuste pädevuse ulatus ja tööpõhimõtted on riigiti mõnevõrra erinevad. Riigikontroll ei tee ettekirjutusi ega määra karistusi, vaid annab soovitusi kontrollimisel leitud probleemide lahendamiseks. Lisaks ettepanekutele võib kontrolliaruanne sisaldada ka tähelepanekuid ja hinnanguid (RKS § 50 lg 1). Riigikontrolli ettepanekud suunatakse isikule, kes on pädev neid ellu rakendama . Kontrolliaruande saanud isikud on kohustatud esitama Riigikontrollile oma arvamuse ettepanekute suhtes, samuti teavitama Riigikontrolli rakendatavatest abinõudest. Riigikontrolli ettepanekutel on soovituslik iseloom. Kuriteo tunnuseid sisaldava õigusrikkumise avastamise kahtluse korral esitab Riigikontroll vastavad materjalid uurimisorganile, kes teatab Riigikontrollile materjalide läbivaatamise tulemustest.
    Riigikontrolli põhiseadusliku rolli täitmise eelduseks on tema sõltumatus. Sõltumatust võib määratleda isikliku ja tegevuse sõltumatusena. Isikliku sõltumatuse garantiideks on riigikontrolöri ja teiste Riigikontrolli teenistujate ametisse nimetamise ja ametist vabastamise kord ning ametihüved. Riigikontrolöri nimetab ametisse ja vabastab ametist Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul. Riigikontrolöri ametivolituste kestus on PS-s määratletud, tema ennetähtaegne ametist vabastamine on võimalik vaid erandjuhtudel (vt § 134 komm). Riigikontrolli ametnikud nimetab ametisse ja vabastab ametist riigikontrolör seadustes toodud alustel. Riigikontrolörile ja Riigikontrolli ametnikele kehtivad ulatuslikud tegevus- ja töökohapiirangud. Riigikontrolör ega peakontrolörid ei tohi kuuluda erakondadesse, riigikontrolöril on sarnaselt kaitseväelastega (PS § 125) keelatud ka erakonna tegevuses osalemine (RKS § 26 lg 1 p 3).
  • Riigikontrolli põhifunktsioonid
  • Finantsaudit
  • Tulemusaudit
    Finantsaudit
    Kas ressursse kasutatakse efektiivselt?
    Võrreldakse, kas saadu ja kulutatu klapib - vanasti tehti trahve ja ettekirjutusi, tänapäeval mitte eriti. Tehakse pigem soovitusi, mida enamasti järgitakse, sest ametnikud tahavad teha oma tööd hästi. Kui riigikontroll satub peale (maksu)kuriteole, on võimalik algatada ka kriminaalasju.
    Tulemusaudit
    Tulemusaudit on subjektiivne - arutatakse, kas tehtu on andnud tulemuse. Tulemusi analüüsitakse, saadu avalikustatakse ja antakse edasi Riigikogule.
    XIII KOHALIK OMAVALITSUS
    Eesti territoorium jaguneb maakondadeks, valdadeks ja linnadeks. Eestis on 15 maakonda ning 215 kohaliku omavalitsuse üksust: 30 linna ja 185 valda. Maavanem on riigi esindaja maakonnas . Vallad ja linnad on omavalitsuslikud kogukondlikkuse printsiibil põhinevad haldusüksused, mis moodustavad avaliku halduse süsteemi esmase tasandi. Iga omavalitsusüksus kuulub maakonna koosseisu, nad võivad olla maakondliku ja üleriigilise omavalitsusliidu liikmed. Eestis on alates 1993. aastast ühetasandiline omavalitsussüsteem.
  • Millised on KOV üksused põhiseaduse järgi?
    KOV üksused on vallad ja linnad. Muid kohaliku omavalitsuse üksusi võib moodustada seaduses sätestatud alustel ja korras. Kohaliku omavalitsuse üksus on iseseisev haldusüksus, kus teostatakse omavalitsuslikku haldamist. Eesti õiguskorras esinevad KOVü-d avalik-õiguslike juriidiliste isikutena. Avalik-õigusliku korporatsioonina on KOVü-l oma liikmeskond – valla- ja linnaelanikud.
  • Kas maavalitsus on KOV üksus?
    Jah.
  • Kohaliku omavalitsuse mõiste(d)
    Kohalik omavalitsus on kohalike võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduse alusel ja kohalike elanike huvides juhtida nende vastutusalasse kuuluvaid ühiskonnaelu valdkondi. Vastavalt Eesti põhiseadusele otsustavad ja korraldavad kohalikud omavalitsused kõiki kohaliku elu küsimusi, tegutsedes seaduse alusel iseseisvalt. Kohalikule omavalitsusele võib kohustusi panna ainult seaduse alusel või kokkuleppel omavalitsusega.
  • KOV põhiseaduslikud tagatised e garantiid
    Kohaliku omavalitsuse garantii on kohaliku kogukonna poliitilise enesekorralduse tagatis , mille fikseerivad riigi ja KOV suhet reguleerivad õigusnormid.
    Põhiseaduslik garantii väljendub KOV iseseisvas eelarves, mille kujundamise alused ja kord on allutatud seadusereservatsioonile. Kohalik eelarve on aluseks omavalitsuslike haldusfunktsioonide täitmisele vallas või linnas ja üheks kõige olulise- maks vahendiks KOVü arengu kavandamisel.
    KOV põhiseaduslik garantii koosneb kolmest tasandist :
    1. õigussubjektsuse garantiist,
    2. (õiguse) institutsiooni garantiist ja
    3. subjektiivse õigusliku seisundi garantiist.
  • Kohaliku elu küsimused (kohaliku omavalitsuse universaalpädevus) ja riigieluküsimused – mõisted ja eristamine
    KOKS § 22. Volikogu pädevus
    Universaalpädevus on KOVü õigus ilma spetsiaalse volituseta otsustada ja korraldada kõiki kohaliku elu küsimusi. Õigus lahendada kõiki kohaliku elu küsimusi välistab kohaliku elu küsimuste ammendava loetelu seadustes, KOVü-l peab olema õigus lahendada ka neid tunnustelt kohaliku elu küsimusi, mida seadused ei nimeta. Sellest järeldub, et KOVü saab kohaliku elu küsimuse lahendamiseks anda määruse ka juhul, kui puudub seadusest tulenev volitusnorm. Niisugust järeldust kinnitab ka Riigikohus: „Seega võib kohalik omavalitsus sellekohase volitusnormita otsustada iga küsimust, mis ei ole riigielu küsimus. Kui kohalik omavalitsus ei võiks volitusnormita otsustada kohaliku elu küsimusi, siis ei saaks ta otsustada ja korraldada kõiki selliseid küsimusi. See tuleneb ka asjaolust, et kõiki kohaliku elu küsimusi on võimatu ette näha.”
    Põhiseaduse kohaselt peavad kohaliku elu ja riigielu küsimused olema selgelt eristatud . Selle eristuseta ei ole võimalik täita põhiseaduslikku nõuet, mille kohaselt riiklike ülesannete täitmise kulud tuleb katta riigieelarvest. Kohaliku elu küsimuste lahendamiseks peab riik maksu- ja eelarvesüsteemis ette nägema vajaliku raha või selle hankimise võimaluse. Seega peaks omavalitsusüksuste eelarve lisaeelarve otsuses põhiseadusele antud tõlgenduse kohaselt koosnema riigi ülesannete lahendamiseks mõeldud sihtotstarbelistest ja kohaliku elu küsimuste lahendamiseks mõeldud üldjuhul sihtotstarbeta vahenditest.
    Riigi keskvõimu kohustus on esmalt määrata kindlaks riiklikud ülesanded. Enne seda tuleb kõiki ülesandeid pidada omavalitsuslikeks. Omavalitsusüksuste universaalpädevus (põhiseaduse § 154 lõige 1) seisab vastakuti põhiseaduse § 65 punktis 16 sätestatud Riigikogu universaalpädevusega riigielu küsimuste lahendamisel. Riigikogul on õigus ja võimalus otsustada, mis on riigielu küsimus ja seega määrata omavalitsusüksuste ülesannete piir.
  • Kuidas kohalik omavalitsus teostub?
    (1) Kohalik omavalitsus teostub kahel tasandil.
    (2) Esmatasandi kohalik omavalitsus tagab elanike huvidest tulenevalt iseseisva majandustegevuse raames kohaliku tähtsusega küsimuste lahendamise.
    (3) Teise tasandi kohalik omavalitsus tagab elanike huvidest ja riigi regionaalpoliitikast lähtuvalt vastaval haldusterritooriumil kõigi elualade tasakaalustatud arendamise, seadusandluse elluviimise ja täitmise kontrolli.
    KOV teostub demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse, -hääletuse või -algatuse teel.
    1 Osa üldteadmistest omandatakse kevadsemestril
    33
  • Vasakule Paremale
    Riigiõigus #1 Riigiõigus #2 Riigiõigus #3 Riigiõigus #4 Riigiõigus #5 Riigiõigus #6 Riigiõigus #7 Riigiõigus #8 Riigiõigus #9 Riigiõigus #10 Riigiõigus #11 Riigiõigus #12 Riigiõigus #13 Riigiõigus #14 Riigiõigus #15 Riigiõigus #16 Riigiõigus #17 Riigiõigus #18 Riigiõigus #19 Riigiõigus #20 Riigiõigus #21 Riigiõigus #22 Riigiõigus #23 Riigiõigus #24 Riigiõigus #25 Riigiõigus #26 Riigiõigus #27 Riigiõigus #28 Riigiõigus #29 Riigiõigus #30 Riigiõigus #31 Riigiõigus #32 Riigiõigus #33
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 33 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-02-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 102 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor anhelika Õppematerjali autor
    Kordamisküsimused sugis 2014

    Sarnased õppematerjalid

    Riigiõigus
    66
    doc

    Riigiõigus

    SÜGISSEMESTRI TULEMUSED Vastuseid allolevaile küsimustele peab jurist peast teadma. Vaja ei ole pähe tuupida loetelusid, menetluslikke detaile ega ms, aga vaja on teada, kust järele vaadata. Vastused on leitavad PS kommenteeritud väljaandest, loengute eel lugemiseks antud materjalidest (kursuse kavas kirjas, enamik linkidena) ja asjakohastest seadustest. Head kordamist! ÜLDTEADMISED JA -OSKUSED  e-RT, Riigikohtu veebilehe, Riigikogu veebilehe, Euroopa Inimõiguste Kohtu veebilehe1, Euroopa Liidu institutsioonide veebilehtede, EurLex-i, teiste riikide õigusaktide usaldusväärsete andmebaaside kaudu vajaliku teabe leidmise oskus;  riigiõiguse allikate tundmine, oskus valida sobivaid allikaid riigiõiguslikele küsimustele vastamiseks NB! Õiguse allikaid tuleb osata peast loetleda, mh tähtsuse järjekorras. See on oluline, et kaasuste lahendamisel ja küsimustele vastamise

    Riigiõigus
    RIIGIÕIGUSE KORDAMISKÜSIMUSED-eksam-arvestus
    60
    doc

    RIIGIÕIGUSE KORDAMISKÜSIMUSED, eksam, arvestus

    I PÕHISEADUS ÜLDISELT, PREAMBUL 1. PS preambul. Kas Eesti PS preambulil on juriidiline tähendus? Preambula peamine juriidiline tähendus seisneb selles, et ta sõnastab need üldised sihtjooned, mis on aluseks põhiseaduse teiste normide ning põhiseadusest alamalseisva õiguse tõlgendamisel. Kogu põhiseadust tuleb vaadelda preambulas sätestatud printsiipide valgusel. 2. Mitu PS on Eestil olnud? 1920, selle 1933 a muudatuste ja 1937 a PS lühiiseloomustus I: 1920 a. PS – põhilised tunnused: kõige olulisem ja mõjuvõimsam organ Riigikogu (100 l), presidenti ei olnud (seadusi kuulutas välja RK juhatus, vetoõigus puudus); „riigipeaks“ riigivanem, kes oli ka Valitsuse eesotsas; VV ja riigivanem olid sõltuvuses Riigikogu usaldusest; PS iseloomustati kui ülimalt demokraatlikku. 1920. a PS muutmine 1933 – presidendi ametikoht, RK koosseisu vähendati(50l), valitsuse etteotsa pidi saama peaminister. II 1938 a PS. – kuulutati 37 välja, jõustus 38; kahekojaline Riig

    Riigiõigus
    Põhiseaduse kordamisküsimused sügis 2014
    30
    doc

    Põhiseaduse kordamisküsimused sügis 2014

    SÜGISSEMESTRI TULEMUSED Vastuseid allolevaile küsimustele peab jurist peast teadma. Vaja ei ole pähe tuupida loetelusid, menetluslikke detaile ega ms, aga vaja on teada, kust järele vaadata. Vastused on leitavad PS kommenteeritud väljaandest, loengute eel lugemiseks antud materjalidest (kursuse kavas kirjas, enamik linkidena) ja asjakohastest seadustest. Head kordamist! ÜLDTEADMISED JA -OSKUSED  e-RT, Riigikohtu veebilehe, Riigikogu veebilehe, Euroopa Inimõiguste Kohtu veebilehe1, Euroopa Liidu institutsioonide veebilehtede, EurLex-i, teiste riikide õigusaktide usaldusväärsete andmebaaside kaudu vajaliku teabe leidmise oskus;  riigiõiguse allikate tundmine, oskus valida sobivaid allikaid riigiõiguslikele küsimustele vastamiseks NB! Õiguse allikaid tuleb osata peast loetleda, mh tähtsuse järjekorras. See on oluline, et kaasuste lahendamisel ja küsi

    Riigiõigus
    Riigiõiguse eksami konspekt
    19
    doc

    Riigiõiguse eksami konspekt

    RIIGÕIGUS 07.01.2011 Õigusselguse põhimõtte kohaselt peab isikul olema võimalik piisava selgusega ette näha, missuguse õigusliku tagajärje üks või teine tegevus kaasa toob. Hõljuvas olekus muudatus: eelnõud ei menetletud kiireloomulisena, RK ei kujunenud üks-meelt vastu võtmiseks, see otsustati muuta kahe järjestikuse RK koosseisu poolt, vastu-võtmine sõltub RK 12 koosseisu otsusest. Õigus algatada PS muutmist on RK 1/5 koosseisul ehk 21 liiget ja VP. Võimude lahusus on seadusandliku, täidesaatev- ja kohtuvõimu lahus hoidmise põhimõte. Täidesaatev võim rakendab seaduseid ja viib ellu poliitikat. Üldjuhul on täidesaatvaks võimuks valitsus. Eesti omavalitsuses, vallas on täidesaatvaks võimuks vallavalitsus Seadusandlik võim on riigi institutsiooni pädevus seadusi välja töötada ja vastu võtta. Põhiõiguste olemasolu oluliseks põhjuseks on üksikisiku autonoomia tagamine. ,,Eesti õiguse üldpõhimõtete kujundamisel tuleb põhiseaduse kõrval arvestad

    Õigusõpetus
    Riigiõigus Kordamisküsimused 2012
    31
    pdf

    Riigiõigus Kordamisküsimused 2012

    Kordamisküsimused 2012 Riigiõigus NB! Abistav materjal, mitte "piletid" 1. Kas Põhiseaduse säte ja mõte langevad kokku? Põhiseaduse säte ja mõte ei pruugi langeda kokku. Riigikohus tõstetakse parlamentaarse seadusandja tõeliseks vastaspooluseks ning põhiseaduse ülemvalvuriks. Formuleering ,,säte ja mõte" toonitab, et Riigikohus ei pea seejuures põhiseaduse sõnastuses kinni olema, vaid võib ammutada argumente kõigist põhiseaduse tõlgendamise meetodeist. Riigikohus tohib

    Õigus
    Riigiõiguse eksami küsimused ja vastused
    12
    docx

    Riigiõiguse eksami küsimused ja vastused

    2. Kes ja kuidas teeb selgeks, kas seadus on põhiseadusega kooskõlas? Valitsus austab põhiseadusega talle pandud piiranguid ja tagab, et seadusandjad koostavad põhiseadusega kooskõlas olevaid seadusi ning et kohtuvõim on iseseisev ja erapooletu. Õiguskantsler on sõltumatu ametiisik, kes valvab selle järele, et õigusaktid vastaksid põhiseadusele ja teistele seadustele + kontrollib kodanike põhiseaduslike õiguste tagamist 3. Põhiseaduse täiendamise seaduse eesmärk ja sisu. Pärast põhiseaduse täiendamist koosneb Eesti põhiseadus kolmest dokumendist: põhiseadusest, põhiseaduse rakendamise seadusest ja põhiseaduse täiendamise seadusest. Viimane reguleerib Eesti kuulumist ELi. Põhiseaduse selline kooskõlla viimine ELi liikmesusega kaasnenud õiguslike muudatustega on unikaalne, sest teistes ELi liikmesriikides on muudetud või täiendatud põhiseaduse teksti ennast. 4. Millised on teie arvates Eesti Põhiseaduse aluspõhimõtted? Nimetage sätted ja põhjendage! Põ

    Õiguse alused
    Riigiõigus
    32
    docx

    Riigiõigus

    Kohustuslik kirjandus: Taavi Annus "Riigiõigus" Juura 2006 Põhiseadus / ww.pohiseadus.ee Kasulikud lingid: riigiteataja.ee president.ee riigikogu.ee valitsus.ee õiguskantsler.ee riigikontroll.ee kohus.ee Lugemissoovitused: Taavi Annus "Riigiõigus" Jüri Põld "Loenguid Eesti riigiõigusest" Rait Maruste "Põhiseadus ja selle järelvalve" Riigiõiguse põhiküsimused Riigiõiguse mõiste Riigiõigus on õigusnormide kogum, mis määrab kindlaks ühiskondliku korra põhialused, riigiorganite moodustamise korra, pädevuse, nende vastastikused suhted, tegutsemise põhimõtted ja üksikisiku põhiõigused, vabadused ja kohustused Riigiõiguse ese on riik Riigiõiguse allikad Riigiõiguse suhe avaliku õigusega Riigiõiguse suhe rahvusvahelise õigusega Riigiõigusest(ainult meile, Eestile kehtivad) ei leia sanktsioone- tuleb vaadata teisi õigusharusid

    Õigusteadus
    Riigiõigus - Põhiseaduslikkuse järelevalve
    24
    pdf

    Riigiõigus - Põhiseaduslikkuse järelevalve

    Põhiseaduslikkuse järelevalve • Põhiseaduslikkuse järelevalve on kontroll riigivõimu tegevuse põhiseaduspärasuse üle • Riigikohus on riigi kõrgeim kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras. Riigikohus on ühtlasi põhiseadusliku järelevalve kohus (PS § 149) Põhiseaduslikkuse järelevalve korraldus • Kohus järgib põhiseadust ja tunnistab põhiseaduse vastaseks mis tahes seaduse, muu õigusakti või toimingu, mis rikub põhiseaduses sätestatud õigusi ja vabadusi või on muul viisil põhiseadusega vastuolus (PS § 15) • Presidendil on õigus pöördud Riigikohtu poole ettepanekuga tunnistada Riigikogu poolt vastu võetud seadus põhiseadusega vastuolus olevaks (PS § 107 lg 2) • Õiguskantsleri on õigus pöörduda Riigikohtu poole ettepanekuga tunnistada seadusandliku või täidesaatva riigivõimu või kohaliku omavalitsuse õigustloov akt kehtetuks (PS § 142) • Riigikohus on riigi kõrgeim kohus, kes vaatab kohtulah

    Riigiõigus




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun