Suvevaheajaks tööle Suvi algas nii ootamatult ja ma olin valmis kõigeks. Ma olin mõelnud, et otsin siinsamas kodukohas natukene tööd, et taskuraha teenida. See plaan ellu äratada oli mul juulis. Juhtus aga teisiti. Oli suve algus ja ma nautisin puhkamist. Ma tegin plaane, mida järgmistel kuudel ette võtta ja istusin päevad läbi arvutis, käisin metsas jne. Ma poleks arvanudki, et suurem osa plaanidest ma see suvi ei jõua täita. Meie külas elab üks mees nimega Mart, kellel on siin suvila. Tema naise nimi on Ruti ja neil on kaks last. Ühel päeval tuli Mart meilt läbi, et printida välja üks kuulutus. Kui ta sai prinditud ja hakkas lahkuma, siis minu toa uksel ta peatus ja küsis minult, et kas ma ei tahaks tema juures see suvi natukene tööd teha. Ma isegi ei mõelnud ja vastasin jaatavalt. Ta võttis mu numbri ja lubas samal päeval helistada. Ta pidi seda Rutiga arutama. Hiljem mõtlesin m...
Tegevus toimub suvevaheajal ja räägib kolmest sõbrast,Jürnasest,Meelikust ja Kaurist.Poisid arvavad et nende suvi on rikutud kui nad saavad teada et jürnasele tuleb külla ta sugulane Kärt,kelle meelt peavad poisid lahutama Jürnasel õnnestub oma aias fotole püüda ufod kui ta seltskonda pildistab. Õigemini on fotodel tumedad laigud. Poisid otsustavad kirjutada observatooriumisse, et selgust saada.Vahepeal aga päästab Peeter koduarestist oma sõbra Riho ja riho pea maskeeritakse vahelejäämise hirmus.Peeter ja Riho satuvad jamasse kui nad kogemata lasevad lehmapidaja tädi Leeni lehma lahti. Poisid saavad küll lehma kätte ja viivad ta ilusti tagasi oma lauta kuid sel hetkel pole kedagi kodus peale Leeni väikese lapselapse ja poisid ütlevad talle et said lehma kätte puu otsast. Tädi Leeni saab sellest teada ja ta räägib sellest Jürnasele ja tema sõpradele nemad aga arvavad et tegu on ufodega, sest ka Jürnas oli ju pildile saanud kahtlased l...
lähedastega. Kolm aastat tagasi, kui Deanna oli 13 aastane, tegi ta ühe vea. Nii koolis kui ka kodus on olnud tema elu õudusunenägu. Koolis on tema staaus "kooli lits", ning tema isa pole temaga kolm aasta korralikult rääkinud, nad väldivad üksteist igal võimalikul juhul. Tema vend Darren elab koos oma lapse noore emaga nende maja keldris. Deanna unistab kolida koos oma venna perega Pacificast, väikesest linnast kus kõik teavad üksteist ja teavad kõikide elust, kuhugi mujale. Suvevaheajal otsib Deanna töökohta, et teenida raha väljakolimiseks. Pacificas pole palju töökohti,kuid ta leiab tööd Picasso's Pizzas. See on rääbakas koht, mis on kindlasti näinud paremaid päevi. Deanna õnnetuseks töötab seal ka Tommy Webber, poiss, kellega ta kolm aastat tagasi oli vahele jäänud autoparklas tagistmel oma isale. Samal ajal tekivad Deannal tunded ka oma ammuse sõbra Jasoni vastu, kes on koos Deana parima sõbra Leega
lähedastega. Kolm aastat tagasi, kui Deanna oli 13 aastane, tegi ta ühe vea. Nii koolis kui ka kodus on olnud tema elu õudusunenägu. Koolis on tema staaus "kooli lits", ning tema isa pole temaga kolm aasta korralikult rääkinud, nad väldivad üksteist igal võimalikul juhul. Tema vend Darren elab koos oma lapse noore emaga nende maja keldris. Deanna unistab kolida koos oma venna perega Pacificast, väikesest linnast kus kõik teavad üksteist ja teavad kõikide elust, kuhugi mujale. Suvevaheajal otsib Deanna töökohta, et teenida raha väljakolimiseks. Pacificas pole palju töökohti,kuid ta leiab tööd Picasso's Pizzas. See on rääbakas koht, mis on kindlasti näinud paremaid päevi. Deanna õnnetuseks töötab seal ka Tommy Webber, poiss, kellega ta kolm aastat tagasi oli vahele jäänud autoparklas tagistmel oma isale. Samal ajal tekivad Deannal tunded ka oma ammuse sõbra Jasoni vastu, kes on koos Deana parima sõbra Leega
Gümnasistid kooli kõrvalt tööl Paljud noored käivad suvevaheajal endale taskuraha teenimas. Ka mina olen käinud, aga on ka teistsuguseid neide ja noormehi, kes peavad gümnaasiumi kõrvalt tööl käima, et oma peret ja ennast ära toita, üüri või laene maksta. Minu arvates on see õudne, kui gümnasist peab pere toimetulemis eesmärgil tööle minema. Nad on selleks liiga noored ja nende esmaseks tööks oleks ikkagi õppimine. Kui aga gümnasistid käivad suvel väikse taskuraha teenimise eesmärgil tööl on hoopis teine asi ja väga teretulnud nähe.
Minu praegused plaanid on hästi õppida , tarkusi saada ja kooli lõpetada. Need on minu plaanid. Ma pean alluma enda vanemate , vanavanemate ja õpetajate sõnade alla. Nad on minust vanemad ja nad teavad paremini mida ma pean tegema ja kuidas paremini teha. Kuid vahest mulle ei meeldi nende pakkumised ja õpetused. Vahest koolis on raske või üldsegi igav aga ma tean ,et ma pean õppima ja koolis käima. Kui ma käitun hästi , õpin korralikult ja olen pai poiss , siis ma saan suvevaheajal Tallinna inglise keele õpimis laagrisse . Seal on mul palju sõpru . Minu praegune plaan on ikkagi seda huvitavat kohta külastada ja sõpradega kohtuda . Tegelikult mul on veel üks praegune plaan. See on isa töö juures autopesulas tööd saada. Seal ma veedan terve vaheaja. Seal mulle meeldib ka väga. Ning ausalt öeldes seal ma saan ma väga head palka. Ning tuligi vist meie arutuse lõpp. Mida ma tahtsin seletada ma ütlesin ära. Ning viimane mida ma tahaksin öelda on see ,et
*Teenijanna Täitis kohustusi, mida Mirja ja Mirja isa palusid *Gilbert Mirja koer *Barbara Dima ema *Voodik Dima hea sõber *linnalapsed, politsei Tallinna tegelased *salapärane võõras Miljöö Suurem tegevus toimus Peipsi järveäärses külas, kus Mirja ja Dima esimest korda kohtuvad ja samas ka armuvad. Kõik tegevus toimus suvevaheajal, tänapäeva ajastul. Raamatu lõpus aga läheb Dima Tallinnasse Mirjat otsima. Ja raamat lõpebki sellega, et Dima saab Tallinnas kuuli. Probleemid ja lühikokkuvõte Esialgu, kui Mirja oli tulnud suvevaheaega veetma Paali mõisasse ja kui ta seal Dimaga kokku oli saanud, ei olnudki veel probleeme. Probleemid tekkisid alles siis, kui Dima ja Mirja vahel oli tekkinud armumine. Esialgu tekkisid mõned väiksed probleemid. Nt. Mirja sai koduaresti, kuna oli viibinud Dimaga kaua aega väljas
Ta oli rahulik, vaikne ja viisakas poiss. Ta oli peres ainuke laps. Peagi oli saabumas koolivaheaeg ning Jaanus kavatses oma suvevaheaja veeta vanaema ja vanaisa juures Tõrvas. Vanavanemad ei elanud korteris, vaid neil oli oma maja ja garaaz, kus Jaanus ikka midagi putitas. Vanaisa garaazis leidus alati mutreid ja polte ning erinevaid metallitükke. Jaanusele armastas koos vanaisaga ja ka üksi garaazis putitada. Jaanusele meeldis midagi ise välja mõelda ja meisterdada. Ta plaanis oma suvevaheajal midagi ise üksinda meistardada. Esmalt mõtles, et meisterdab mõne mootori või roboti. Kuna ta täpselt ei teadnud, mis see võiks olla, hakkas ta oma meisterdust kutsuma Kratiks. Ta oli seda meisterdamist juba ammu plaaninud ning meisterdamiseks isegi oma kahe aasta taskurahad kõrvale pannud. Jaanus pani kõrvale ka mõned oma mudellennuki puldid ja rattad ning mootoriosad, sest neid saaks kasutada meisterdamisel. Ta ostis meisterdamiseks juhtmeid, kruvisid, seibe, patareisid,
Justus oli veidi üllatunud, kuna talle teatati sellest viimasel koolipäeval, kuid siiski õnnelik pakkumise üle. Justusel oli koolis austaja, Meeta Räägu, eesti keele õpetaja. Koolist koju minnes avastas Justus, et Meeta Räägu kõnnib natuke maad tagapool tema järel. Justus kees põiktänavasse, et mitte Meeta Rääguga kontakti sattuda. Koju jõudes rääkis Justus oma naisele ja tütrele ametikõrgendusest ja plaanist suvevaheajal kirjutada raamat Sokratesest. Naine kutsust meest Narva-Jõesuu puhkama, mida nad iga aasta suvel tegid, kuid mees keeldus, tuues ettekäändeks raamatu kirjutamise. Justus jäigi üksi linna raamatut kirjutama. Esimesed kaks nädalat läks raamatu kirjutamine lennates. Justus oli jõudnud raamatu kirjutamisega Sokratese kohtumõistmiseni, kus Sokrates pidi surema läbi mürgikarika joomise, kuid surm lükkus edasi, sest Ohvrilaev läks kolmekümnepäevasele merereisile Delose saarele.
hobina. Arsti ameti pidin samuti maha matma, sest kahjuks polnud keemia minu eriala kuid seda on just kõige enam arstiks õppides vaja. Keskooli ajal ei teadnud ma üldse kelleks edasi õppida või mida ma tegelikult teha sooviksin. Samas kui osad klassiõed juba lobisesid kuhu nad edasi lähevad ning millised nende unistused on. Tegelikult tundsin ennast nagu tesest maailmast, kellel puuduvad igasugused ambitsioonid. Kord pakkus mulle ema, kes töötas lasteaias kokana, et ma võiksin minna suvevaheajal lasteaia õpetaja abiks niiöelda puhkuseasendajaks. See oli minu jaoks uus ja tegelikult väga huvitav kogemus eelkõige kuna mulle meeldivad väikesed lapsed. Pealegi sain seal lastega koheselt sõbraks ja kui hommikul tööle minnes lapsed rõõmsalt hõiskasid ,,Tere kasvataja Mari", see tegi südame väga soojaks. Nii ma siis vahepeal mõtlesin, et oleks tore olla lasteaia õpetaja. Minu isa on jällegi ametilt metsnik ja kuna ma alles kompasin olin
SISSEJUHATUS Võimalusi vaba aja sisustamiseks on mitmeid, alustades niisama sõpradega koosolemisest, arvutis surfates ja kinos käimisest ning lõpetades laagris olles, töö või sporditegevusega. Vaba aja sisustamise viisi valik saab alguse noore enda huvidest, eelistustest, võimalustest aga ka saadud informatsioonist. Kuna peagi on käes õpilaste aasta pikim puhkuseaeg, siis otsustasin valida teema, mis aitaks leida erinevaid võimalusi, millega on võimalik tegeleda suvevaheajal. Samuti soovisin teada saada, mida koolinoored suve sisustamiseks teevad ja kus käivad. Hüpotees uurimistööl oli et koolinoorte suvi on tihedalt sisustatud ning meeldivate ja taskukohaste ürituste seast on võimalik oma valikud teha. Töö koosneb sissejuhatusest, kahest peatükist, kokkuvõttest, kasutatud kirjanduse loetelust, kolmest lisast. Tööl on 18 lehekülge ning tööd illustreerivad kaks tabelit, kus on ära toodud sellel suvel toimuvate tegevusloaga noortelaagrite
tegemas. Need päevad on küllaltki västitavad, sest puid on vaja teha väga palju. Need tegevused, mida me kõik koos oleme teinud, ühendavad meie perekonda. Kugi me oleme siin Saaremaal juba päris hästi sisse elanud, pole me mandrielu sugugi ära unustanud. Tallinnas on alati tore käia ja vanu aegu meenutada. Lisaks on tore vaadata, mis on seal vahepeal muutunud. Tallinnas elab minu vanaema, vanaisa ja minu kaks tädi, kelle juures me iga aasta külas käime. Peamiselt käin seal suvevaheajal, sest siis on palju huvitavaid tegevusi. Saan kokku oma vanade sõpradega, kes pole mind veel ära unustanud. Lisaks veedame mõnusalt aega ka maakodus Kiisal. Mandril olles käime ka sugulasi vaatamas, sest neid just eriti tihti ei näe. Peamiselt saavad sugulased kokku ainult pidupäevadel. Ka aastavahetusel meeldib mulle Tallinans käia, sest siis saan palju kingitusi ja näen võimsat ilutulestikku. Vahest tuleb vanaema ka meile Saaremaale külla
Alaealine võib täiskasvanu järelevalve all teha loomingulist tööd kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamialal kella 20...24. Puhkus Alaealise töötaja põhipuhkus on minimaalselt 35 kalendripäeva aastas. Sellest 7 kalendripäeva hüvitatakse riigieelarve vahenditest. Taotlus puhkuseosa hüvitamiseks tuleb tööandjal esitada Sotsiaalkindlustusametile. Ehkki puhkust saab nõuda töötaja, kes on töötanud tööandja juures vähemalt kuus kuud ning seega üksnes suvevaheajal töötavad alaealised üldiselt puhkust kasutada ei saa, tuleb ka neile puhkust siiski arvestada ning töölepingu lõppemisel maksta neile kasutamata puhkuse eest hüvitist. Alaealised, kes töötavad tööandja juures vähemalt kuus kuud, saavad nõuda puhkust nagu teisedki töötajad, kusjuures tööandja peab neile soovi korral võimaldama puhkust koolivaheajal. Töölähetus Alaealiste töötajate töölähetusse saatmine on võimalik üksnes juhul, kui sellega nõustub nii
Pöide sünnimeetrikast (kanne 42) võime lugeda, et 26. nov. (8. dets. ukj.) 1880 sündis Kõigustes Mihkel ja Ann Aavikul poeglaps, kellele 1. dets. kirikumõisas korraldatud risteil pandi eesnimeks J o h a n n e s. Lapsepõlves kiindub Aavik nii oma sünnipaika Randveresse kui ka Saaremaa loodusse, selle kadakaväljadesse ja nõmmemaadesse. Õppides Neini instituudis, tekib tal "kange nõu" sõita suvevaheajal Kõigustesse, "et vaadata oma sündimise kohta, et jälle näha neid paiku, seda küla, kus ta oma esimesed eluaastad elanud, neid rihvaaukusid, küla väljasid, saueauku, kus lapsepõlves mänginud", kus tal iga kivi, iga küngas selgesti veel meeles oli. J. Aaviku oli kuue või seitsmeaastane, kui ema õpetas talle lugemise selgeks. "Õppisin vist kerge vaevaga lugema," mainib J. Aavik kirjas. "Pöide tolleaegne pastor von Nolcken ..
Karl Ristikivi ,,Rohtaed" ,,Rohtaed" jutustas Juulius Kilmiti elust, mehe kolmest kindlalt piiritletud kolmest elulõigust: õpiaastad, küpsusaastad ja eluloojaku aastad. Juulius Kilimit sündis küla koolmeistri pojana. Kõigi raskuste kiuste tahtis isa anda pojale korraliku hariduse. Juuliuse huvi hariduse ja koolmeistriameti vastu sai alguse üsna varakult. Isa oli talle suur eeskuju ja õpetaja. Poisi ema suri, kui poiss oli alles väga noor. Isa Aleksander Kilimit abiellus uuesti ja Juulius sai endale võõrasema. Kuid ka Juuliuse võõrasema suri enne, kui olid jõudnud tulla kõik need ebameeldivad sündmused, mis pidid lõpetama ta lapsepõlve. Üsna pea suri segastel asjaoludel ka Juuliuse isa Aleksander. Edasi läks Juulius linna kooli, teda abistas tema onu. Poiss asus elama mamma Neideri pansioni. Mamma Neideril oli kaks tütart, vanem tütar Emiile Villemiine ja noorem tütar Anna Karoliine. Mamma Neider hindas väga...
Kuigi ta oli nii vaesest perekonnast pärit, sai ta oma klassikaaslastega väga hästi läbi. Wikmani kooli direktori nimi om härra Wikman.Temale kuulub see kool ja ühtalsi sai kool tema perekonna nime järgi ka endale nime.Härra Wikman on alati korrektne ning tegelikult väga hea südamega.Raamatu kesel kahjuks Wikman haigestub ning avastatakse et tal on vähk.Wikman saadetakse välismaale ning loodetakse parimat, ehk et siis ta saab terveks.Kuid kahjuks nii ei lähe ning 10nda klassi suvevaheajal ta sureb.Jaak käis ka tema matustel.Arvati et kindlasti tuleb sinna ka Riks, kuna ta oli hea õpilane ning tema oli ükskord käinud supiköögis.See oli üritus mis toimus Häraa Wikmani hoovis, ning seal jagati tasuta suppi.Kuna Riks on vaene ning sellel koolil olid ka maksud.Sai Riks tasuta koolis käijaArvatavasti sellepärast et Härra Wiman nägi Riksis õppimise vastu potensiaali. Seal koolis käib veel Riksi ja Jaagu hea sõber Juss Pukspuu, Juss on hajameelne ning natukene rumal poiss
loetakse ja tänu sellele hakatakse lugemist nautima. Teose peategelased Kleer ja Rene on kaks Tartus elavat noort, kelle elud on väga värvikad. Kui Kleeri pere otsustab pealinna Tallinnasse kolida, hakkab Kleer oma kodulinna Tartut väga igatsema ning otsustab pärast pikki kuid ebaõnnestunud läbirääkimisi vanematega iseseisvalt Tartusse põgeneda. Ta on isegi oma pinginaabri Triinuga kokku leppinud, et Kleer võib suvevaheajal tema juures elada. Sügisest pidi Kleer niikuinii Tartus endale korteri üürima ja gümnaasiumi viimast klassi alustama. Tuli aga välja, et Triinu peab isa ja vennaga kolmeks nädalaks Soome sõitma ning Kleer jääb oma loodetud uluasemest ilma. Ta otsustab paar ööd kusagil odavas hostelis peatuda kuni tal tuleb plaan, kus Triinu tagasitulekuni elada. Tal on kaasas arvuti ja fotoaparaat, millega talle väga meeldib pilte teha. Ühes fotograafiast huvitunute
Holden flirdib kolme naisega, kes on nii mõõdukalt oma 30ndates. Tundub, et nad pole siitkandist ja on peamiselt huvitunud näha kuulsusi. Siiski, Holden tantsib nendega ja tunneb et ta on 'poolenisti armunud' blondi, sest too tantsib nii hästi. Pärast narrides nende vanust, naised lahkuvad jättes talle arve maksta. Kõndides välja fuajeesse, hakkab ta mõtlema Jane Gallagheri peale ning talle tuleb meelde, kuidas ta teda tundma õppis. Nad kohtusid suvevaheajal Maine-is, mängisid golfi ja kabet ja hoidsid käest kinni kui nad käisid kinos. Ühel õhtupoolikul, kui nad mängisid kabet, ta kasuisa tuli välja verandale, kus nad mängisid ja kui ta lahkus hakkas Jane nutma. Holden istus ta kõrvale ja suudles ta nägu, kuid Jane ei lasnud tal suudelda huultele. See oli ainuke intiimne kontakt,mis neil oli. Holden lahkub Edmontist ja võtab takso, et sõida Ernie jazzi klubisse, mis asub Greenwich Village-is
.........................11 Kasutatud allikad............................................................................................................................12 Lisa 1...............................................................................................................................................13 Lisa 2...............................................................................................................................................14 SISSEJUHATUS Pidime suvevaheajal lugema ühe kohustusliku kirjanduse, mille kohta tuli ka referaat koostada. Mina lugesin Iris Murdochi kirjutatud raamatut „Must prints“. Raamat tundus alguses väga raske, pidin mõnda kohta korduvalt lugema, et aru saada. Keerulised sõnad ja laused. Aga hiljem hakkas mulle raamat väga meeldima, ei saanud lausa käest panna. Kui olin lugemisega lõpule jõudmas arvasin, et olen kõigest aru saand, kuid lugedes
.............14 KASUTATUD ALLIKAD................................................................................................15 LISA 1................................................................................................................................16 LISA 2................................................................................................................................17 2 SISSEJUHATUS Pidime suvevaheajal lugema ühe kohustusliku kirjanduse, mille kohta tuli ka referaat koostada. Mina lugesin Iris Murdochi kirjutatud raamatut ,,Must prints". Juba algul tundus see raamat mulle väga huvitav ja põnev,aga osutus väga raskeks. Keerulised sõnad ja laused. Raamatu ülesehitus oli ka kuidagi ebatavalisem kui harjund olen. Nimelt peategelane väidab, et loen tema kirjutatud raamatut. Peategelane, aga on meessoost, kuid tegelik autor naissoost. See ajas algul väga segadusse
Karl Ristikivi "Rohtaed" Esimene jagu Esimene peatükk Märts 1890 kroonugümnaasium. Oli õpetaja Semmulni ladina keele tund. Elmar pidi vastama, kuid ta ei osanud. Tema selja taga istuv Kilimit sosistas talle valesti ette. Sellise vale vastuse eest pandi Elmar nurka. Järgmisena pidi vastama Julius Kilimit, kes teeskles, et temagi ei oska vastata. Kilimit pääses karistuseta. Pinginaaber Sagrits ei mõistnud, miks Julius ei vastanud, kuigi ta tegelikult oskas. Julius Kilimit elas kindlate põhimõtete alusel. Ta ei võtnud tavaliselt kunagi kellegi abi vastu ning püüdis õilsalt käituda. Peale matemaatika tunni lõppu tõi Landmann junior talle raamatu, mida Julius oli ihanud. Vastutasuks soovis noormees, et Kilimit ta matemaatika ülesande ära teeks. Julius läks koju koos Sebedeus (Sebastian) Koik`uga. Teine peatükk Lapsena elas Julius külas, kus kolme kihelkonna peale oli vaid üks kool. Tema isa Aleksander Kilimit ...
Viie masina ostuks kuluks 199 * 5 = 995 . Kuna EMÜ ühiselamu on 15 korruseline ning seal elab umbes 250 inimest.Tõenäosusega ¾ neist hakkab kasutama meie teenust ja ¼ teist kohta. Suurem osa üliõpilastest hakkab eelistama just meie pesumaja 250 * 3 /4 = 188 inimest. Me kavatseme rendida 30 ruumi. 1 maksab 2,50 seega, 1 kuu eest peame tasuma 30 * 2,00 = 60 , 1 aasta eest 60 * 12 = 720 . Kuna rendi kulu alla ei kuulu vesi, küte ja elekter, peame neid eraldi ka arvestama. Suvevaheajal on pesumaja suletud (juuni, juuli, august), seega töötab aastas meie pesumaja 9 kuud. Ostetud pesumasinad kulutavad 0,042 (kuna meil on 5 masinat, siis 0,042* 5 = 0,21) külma vett ja 1 külma vett maksab 1,90 . Ühe kordne masina kasutamine maksab 0,21 * 1,90 = 0,399 . Tudengeid, kes hakkavad meie teenust kasutama on 188. Iga inimene peseb oma pesu 1 kord nädalas, seega kuu jooksul inimene peseb oma pesu 4 korda ja 9 kuu jooksul 36 korda (juunis, juulis, augustis-suletud; 4 * 9 = 36)
ja andis inspiratsiooni luuletuste kirjutamiseks. Ometi ei saanud sellest armastuset kunagi asja. See armastus oli Juuliuse jaoks rohkem nagu unelm ja illusioon, kui tõeline armastus. Kuigi Leonoore inspireeris Juuliust, ei õnnestunud noormehel luuletuste kirjutamine kuigi hästi, millest ta ka ise aru sai. Luuletuste kirjutamisega sai ta väljendada vaid neid tundeid mida ta tüdruku vastu tundis.Kuid neis polnud enam mingit luulet, seda tundis ta ise kohe. Suvevaheajal onu juurde maale minnes ei võetud teda just kuigi hästi vastu. Tema suhtes olid suured eelarvamused. Kuna poiss oli enamuse jast linnas olnud, arvati et kuna tal on paremad riided ja korralikumad kombed peab ta ennast ka teistest üleolevaks. Maarahvas suhtus Juulius Kilimiti kui haritlasse kes maailma tegelikest õigetest väärtustest ja oskustest ei tea midagi, tema ebatavalised kombed ja viisakus olid neile lihtsalt võõrad.
niinimetatud muusa ja andis inspiratsiooni luuletuste kirjutamiseks. Ometi ei saanud sellest armastuset kunagi asja. See armastus oli Juuliuse jaoks rohkem nagu unelm ja illusioon, kui tõeline armastus. Kuigi Leonoore inspireeris Juuliust, ei õnnestunud noormehel luuletuste kirjutamine kuigi hästi, millest ta ka ise aru sai. Luuletuste kirjutamisega sai ta väljendada vaid neid tundeid mida ta tüdruku vastu tundis.Kuid neis polnud enam mingit luulet, seda tundis ta ise kohe. Suvevaheajal onu juurde maale minnes ei võetud teda just kuigi hästi vastu. Tema suhtes olid suured eelarvamused. Kuna poiss oli enamuse jast linnas olnud, arvati et kuna tal on paremad riided ja korralikumad kombed peab ta ennast ka teistest üleolevaks. Maarahvas suhtus Juulius Kilimiti kui haritlasse kes maailma tegelikest õigetest väärtustest ja oskustest ei tea midagi, tema ebatavalised kombed ja viisakus olid neile lihtsalt võõrad.
Uue klassi klassijuhatajaks saamisel oli vaja tutvuda õpilastega ja nende vanematega lähemalt. Selleks tuli külastada kodusid. Klassijuhataja suunas klassi-ja koolivälist tööd. Abistas pioneeritöös ja klassiõhtute korraldamisel. Sügiseti käidi nädal või paar kolhoosis kartuleid võtmas. Vastutasuks saadi ekskursioon või veidike raha. Kevadeti käidi metsa istutamas. Kooli ümbruse korras hoidmine oli terve kooli kollektiivi ühine ülessanne. Suvevaheajal oli igal klassil alates 5 klassist üks nädal tööd kooli juures. Iga nädal oli tööl 2-3 õpetajat, kes juhendasid tööd kooliaedades, spordiplatsidel, pargis ja mujal. Seitsmendad klassid lõhkusid ja ladusid kevadeti küttepuid. Kümnendad klassid pesid enne kooli algust ruumid ja aknad. Suvel koguti ravimtaimi. Igaklass andis kogutud taimed apteeki üle. Õpilaste mitmesugust tööd hinnati ja ühiskondlik- kasuliku töö hinne kanti klassitunnistusele
MARIA LAPSEPÕLV Perekond Freta tänav asus Poola linna Varssavi vana osa südames. Maja number 16 oli kena hoone, mille esiküljel asetses metallrõdu. Majas töötas väike, väga mainekas tütarlaste erakool. Kõik imetlesid selle noor direktissi, sama kooli kunagist õpilast Bronislawa Sklodowskat. Bronislawa ja tema abikaasa Wladyslaw Sklodowski elasid klassitubade taga asuvas korteris ning koolitundide ajal kostis sinna alati tüdrukute jutuvada ja naeru. Ka nende oma lapsed tegid üsna suurt kära. Vanim laps oli 1862. aastal sündinud Zofia, hüüdnimega Zosia, tema vend Josef ehk Jozio oli aasta noorem. Järgnesid kaks tüdrukut - Bronislawa ja Helena. Kõik olid heledapäised ning väga elavad ja targad lapsed. Kõige noorem tütar sündis 7. novembril 1867 ja vanemad panid talle nimeks Maria Salomea. Nagu teisedki lapsed sa ka Maria hüüdnime - Mania. Maria vanemad olid köitvad ja intelligentsed inimesed. Bronislawa oli pühendunud katoliiklane, kui...
võimekust, mis on sõltuvalt testist kas üldisemalt või kitsamalt määratletud, siis saavutustestid hindavad spetsiifi lises valdkonnas, näiteks mingis õppeaines omandatud teadmisi - Kas kool teeb intelligentsemaks - Peaaegu kõigi alatestide puhul leiti, et kooliskäimisel on tulemustele tugevam mõju kui kronoloogilisel vanusel. Eriti suur oli kooli mõju alatestidele, mis olid seotud verbaalse intelligentsusega - Suvevaheajal IQ langeb - Ebaregulaarselt kooliskäijad on madalama IQga - Iga kooliskäidud aasta tõstab IQd 2-2,5 palli võrra - Kooliskäimise mõju testitulemustele võib KAIA LAIDRA 170 olla otsene, tulenedes sellest, et kool varustab last testis oluliste teadmistega ja harjutab vajaliku vastamisstiiliga või koolis tehtavad ülesanded avaldavad üldisemat mõju kognitiivsetele protsessidele, mida rakendatakse ühtviisi nii koolis kui intelligentsustesti sooritades
Tallinn: Eesti raamat, 1985 lk 33 ). Kuigi Leonoore inspireeris Juuliust, ei õnnestunud noormehel luuletuste kirjutamine kuigi hästi, millest ta ka ise aru sai. Luuletuste kirjutamisega sai ta väljendada vaidtundeid mida tüdruk temas tekitas. ,,Kuid neis polnud õieti enam mingit luulet, seda tundis ta ise kohe. Ja see tundus kõik nii väga ühe teise laulu moodi, mida ta täpselt küll ei mäletanud. ,, (K. Ristikivi. Tallinn: Eesti raamat, 1985 lk 33 ). Suvevaheajal onu juurde maale minnes ei võetud teda just kuigi hästi vastu. Tema suhtes olid suured eelarvamused. ,, Linnahais juures, mis muud! Linnariided ja- puha.. ,, (K. Ristikivi. Tallinn: Eesti raamat, 1985 lk 41 ). Maarahvas suhtus Juulius Kilimiti kui haritlasse kes maailma tegelikest õigetest väärtustest ja oskustest ei tea midagi, tema ebatavalised kombed ja viisakus olid neile võõrad. Kõik uus oli neile võõras, nemad olid harjunud lihtsa maaeluga ja ei suutnud kuidagi
VÕRU KREUTZWALDI GÜMNAASIUM Kaur Pai LED ZEPPELIN - NELJAS Uurimistöö Juhendaja: Mart Usin Võru 2009 SISUKORD SISUKORD SISSEJUHATUS 1. LED ZEPPELIN....................................................................................................................4 1.1 Bändi liikmed......................................................................................................................7 1.2 Diskograafia...........................................................................................................14 2. LED ZEPPELIN IV ALBUM..............................................................................................15 2.1 Plaadi Kujundus......................................................................................................16 3. PLAADI MUUSIKA JA SÕNAD....
Tammsaare leidnud oma algelise proosakunsti lähtekoha. Selle vaatenurga omandanud, ei andunud noor kirjanik mitte taltsat abielulist leppimist või härrast meeleliigutust ülendava külarealismi epigooniks. Tema järgmine etteküündiv külasüzee osutab juba jõhkramat, tumedamat ja keerukamat kooselu mitmuses. ,,Kaks paari ja üksainus" on kasvanud materialistlik-deterministliku ilmavaate karmuses. Need A. Hanseni ,,kriipseldused Läänemaalt" - 1902. a. suvevaheajal paberile visatud metsaülemast õemehe juures Piirsalus - esindasid ta ilutsemist vältivat tungi allapoole, armetu kehvuse ja vaimuvaesuse varjupooltesse, pimeda metsanurga mõisakantnikkude majja. Otsekui protokollipidava külanaturalisti sulega on siin kirjeldatud kahe proletaarse perekonna vaevalist ja vaenulist olemasoluprotsessi, viletsaist viletsam üksik vanarauk Taidi-Laidi kodakondsena nende Kaaside ja Laiade vahel.
üle hellitada. Leiti, et reaalkoolis ja Treffneris on niikuinii tavakoolist kergem õpetada ja seepärast ei tohi seal kellegi pearaha suurendada, ja selle loogika vaimus edasi. Eestis on paras hulk inimesi, kellele laste võrdsus on tähtsam kui nende andekus ja areng. Ilmselt ongi võrdsuse sündroom üks põhjusi (lisaks riigi vähesele haldussuutlikkusele), miks andekate õpilaste toetamine on Eestis praeguseni nii suur probleem, et koolijuhid peavad isegi suvevaheajal ministeeriumile sel teemal kirju kirjutama. 3.3 Tähelepanu andekatele 2.06.2006 Viire Sepp Äsja valminud strateegia "Teadmistepõhine Eesti 20072013" ellurakendamine sõltub suuresti sellest, mida tehakse või, paraku, sagedasti ei tehta andekate noorte arengu heaks üldhariduskoolis. Eesti koolinoorte aineolümpiaadidest osavõtnutega tehtud küsitlused osutavad rahulolematusele nivelleeriva ja "halli massi" kujundava õppesüsteemi suhtes. Tihti ei
mõjutama, enamasti vanemate poolt suunatud, mitmed sportlikud tegevused (Adler, Adler, 1994). Need muutused on läbi ajaloo toimunud viies erinevas astmes: 1. 1960 ndatel aastatel oluliselt kasvas perekondade arv, kus tööl käisid mõlemad vanemad. See põhjustas vajaduse arendada peale kooli ja suvevaheajal erinevaid 75 spordiprogramme, selleks et lapsed saaksid tegeleda peamiselt täiskasvanute poolt suunatud meelelahutusega. 2. 1980 ndate aastate alguses muutus ühiskonnas oluliselt vanemate roll. "Head vanemad" tänapäeval on need, kes teavad oma laste asukohta ja tegevusi kakskümmend neli tundi ööpäevas. Viimased kakskümmend aastat otsivad
" ütlen ma naerusuil ning kõnnin edasi lõpu poole , sinna , kus ootab mind õnn . Kas mäletad, kui aastaid tagasi armusid poissi läbi rate'i? Või poissi kes elas sinu naaber majas? Vandusite, et armastate ja olete lõpmatuseni koos, sa mõtlesid pulmadele ja lastele kes teil kunagi pidid sündima... mängisite täiskasvanuid, kõik tundus päris. Ütlesite, et armastate. Jalutasite ja rääkisite maast ja ilmast. Käisite nurgataga musitamas, kõik tundus nii lihtne. Kui suvevaheajal reisisid vanavanemate juurde, veetsid oma suvest poole seal, kirjutasite msnis kui palju te igatsete, rääkisite kuidas läheb jne. Aga mis nüüd on saanud? Enam ei ole midagi nii lihtne. Sa tutvud Temaga, ja sa tunned seda oma sees. Enne vandusime armastust nagu küsiks sõbralt kommi, nüüd aga vannume armastust pisar silmas. Rääkisime kui palju me igatseme üksteist, aga alles nüüd te teame selle sõna piinavat tähendust, kui minutid tunduvad tundidena ja mitte
KORDAMISKÜSIMUSED 2009. AASTA RIIGIÕIGUSE EKSAMIKS ÜLDOSA 1. Milliseid eesmärke taotletakse riigiõiguse normidega? Erinevad käsitlused. Riigiõiguse normide põhituumiku moodustavad konstitutsioonilised normid, millega siseriiklik õigus peab olema kooskõlas. Kõik need, kes otsivad vastandlikke normide eesmärke, on ühel meelel, et riigiõiguse normid peavad tagama stabiilsuse ja vähendama konflikte. Muus osas võivad seisukohad olla vastandlikud. Iga normi kehtestamisel tuleb välja selgitada põhjused, kas antud situatsioonis tuleks eelistada riigi või indiviidi huve. Sellest tulenevalt ongi riigiõiguse normide praktiline eesmärk tasakaalu saavutamine indiviidi ja avaliku võimu vahel. Tegelikult põhineb sellisel lähenemisel ka isiku põhiõigustesse sekkumise kontrollimehhanismi tagamine, mida kasutavad ka konstitutsioonikohtud ja ka Riigikohus. Teine riigiõiguse eesmärk on indiviidi õiguste kaitse ja luua selline võ...
2 Fr. Chr. Strobel oli omaaegses Tallinna muusikaelus silmapaistev isik, seepärast on kohane siinkohal teda lühidalt tutvustada. Olles lõpetanud Leipzigi konservatooriumi viiuli erialal cum laude, oli ta olnud Šveitsis Monteux’ sümfooniaorkestri ja hiljem Halle teatriorkestri kontsertmeistriks. 1880. aastatel siirdus ta Peterburi Maria teatri orkestrisse viiuldajaks. Sel ajal oli Peterburis moeks käia suvitamas Tallinnas, nii sattus Strobelgi suvevaheajal siia, mängides Kadrioru tiigi kaldal asunud Kontzertgarteni orkestris. Talle hakkas siin sedavõrd meeldima, et paari aasta pärast koliski ta siia elama ja veel aasta hiljem abiellus Kadrioru kontserdiaia restoranipidaja tütre Olga Allasega. Peagi sai temast kontserdiaia orkestri juht, talvehooajal töötas ta Tallinna saksa teatris, 1914. aastast alates aga Estonias. Märkimist väärib ka tema pedagoogiline tegevus (Ojakäär 2000: 80–81)
I. Esimest korda elus Indrek tundis end tõesti üksikuna, mahajäetuna ja nagu maailmast eraldatuna, niipea kui vagunirattad hakkasid põrisema, tagudes mingisugust tundmatut takti. Kogu minevik tõmbus millegi pärast Vargamäele kägarasse kokku ja muutus nagu unenäoks, muinasjutuks, peaaegu olematuks. Mis olnud, tundus kõik tähtsusetuna; mis tulemas, nii tähtsana ja suurena, et tal puudus alles peaaegu igasugune sisu. Ta oli endalegi võõras selles võõras ümbruses. Võhivõõrad inimesed kiilusid ta vaguninurka. Ainuke lohutus, et võis aknast välja vahtida, kus vilksatasid mööda valgete kannudega traate kandvad postid lagedal või poolraagus põõsaste vahel, niidud aedadest piiratud heinakuhjadega, metsad, sood, rabad, viljarõukudega tipitud põllud. Siin-seal kirju kari, tule ääres seisev karjapoiss ja koer, kes sibas põriseva rongiga kaasa, kadudes mahalangevasse vedurisuitsu. Aga need tuttavadki asjad jätsid külmaks ja ei äratanud huvi. Valitse...