1) koalitsioonivalitsus:ühendus,liit;mitme partei põhjal demokraatlikus riigis moodustatud valitsus,mis tegeleb koalitsioonilepe alusel anamusvalitsus:kontrollib vähemalt pooli parlamendi kohti vähemusvalitsus:pole parlamendi enamuse toetust 3) a)positiivses tähenduses:püsivus,proffesionaalsus,arvukus b)negatiivses tähendused:ebaefektiivsus,jäikus,ebainimlikkus ja tülikad protsessid Sest nüüdisaegne riik ei saa hakkama ilma bürokraatiata ehk ametnikkonnata 1) funktsioon:poliitika elluviimine selgitus:poliitikud hoolitsevad asjade normatiivse külje eest,st tegelevad avalike huvide jüüriidilise süsteemiga,bürokt. peab tagama nende huvide elluviimisesüsteemis funktsioon:süsteemi stabiliseerija selgitus:toetavad selge ametihierarhia,tööjaotus ja kirjalikud tegevusjuhised funktsioon:ametnikkonna taastootmine,arendamine ja inimressursijuhtimine selgitus:ametkondadevahelise suhtluse edendamine,poliitikate täitmise koordineerimine 2)jälgida...
võimu omav riigipea suudab päästa maa ja rahva raskustest ning paneb maksma uuesti kindla korra. 5. 1934. aasta riigipööre 12.märtsil 1934.aastal viisid Laidoner ja Päts Eestis läbi riigipöörde, et hoida ära vapside võimule tulekut ning haarata enda kättesse võim. 6. Vaikiv ajastu, selle tunnused Perioodi 1934-1938 nimetatakse Vaikivaks ajastuks, selle tunnused on see, et Riigikogu on laiali saadetud ning rahval puudub võimalus riigi elus kaasa rääkida. 7. Selgita: koalitsioonivalitsus, riigivanem, vapsid, president, vaikiv ajastu. koalitsioonivalitsus erinevate poliitiliste jõudude poolt moodustatud valitsus. riigivanem riigipea president. vapsid Vabadussõjalased, kes olid Eesti 1920. 1930. aastatel tegutsenud vabadussõdalaste ühendustesse koondunud liikmed. president - vaikiv ajastu - perioodi 1934-1938 nimetatakse Vaikivaks ajastuks. 8. Eesti Vabariik demokraatliku parlamentarismi aastatel, vaikival ajastul. Osata võrrelda järgmiste tunnuste alusel:
Liberalism ja konservatism olid kujunenud poliitiliseks liikumiseks 19 sajandil. Pärast maailmasõda kaotasid liberali toetajad, juhtivaks paremerakonnaks sai konservatiivne erakond. Liberaalide langus soodustas sotsialistide ja sotsiaaldemokraatide esiletekkimist. Nad esindasid pahempoolset tiiba, taotlesid võrdsust ühiskonnas ning kuulutasid ideaaliks sotsialismi varandusliku õigluse. Oma eesmärke lootsid nad saavutada järgmiselt: reformidega. Nad lubasid valimiskastide juurde mehe, naise, kes olid täiskasvanud. Majandusraskused ja poliitiline ebastabiilsus soodustasid liikumisi, mis lubasid karmikäelise võima diktatuuri kehtestamist. Mõjukamateks neist olid kommunistlik, fasistlik ja natsionalistlikud. Kommunistide arvates oli ajaloo liikumapanevaks jõuks klassivõitlus, kus tohib kasutada kõiki vahendeid: relva abil võimu kaasamine, terror oma rahva suhtes, sõjalise jõu kasutamine naaberriikide vastu. Fasistid ja natsionalistid ülista...
Mart Laar kaitseminister Rein Lang kultuuriminister Jaak Aaviksoo haridusminister Keit Pentus keskkonnaminister Kristen Michal justiitsminister Juhan Parts majandus- ja kommunikatsiooniminister Helir-Valdor Seeder põllumajandusminister Jürgen Ligi rahandusminister Siim Valmar Kiisler regionaalminister(siseministeeriumi juhib) Ken-Marti Vaher siseminister Hanno Pevkur sotsiaalminister Urmas Paet kaitseminister Mis on enamusvalitsus, vähemusvalitsus, üheparteivalitsus ja koalitsioonivalitsus? Peate põhjendama, millist eelistate ja miks. Enamusvalitsus-üheparteiline valitsus, selle saab luua erakond, kellele kuulub vähemalt pool parlamendi kohtadest. Vähemusvalitsus- mitmeparteiline e. koalitsioonivalitsus. Sinna lähevad need parlamendis esindatud erakonnad, kes suudavad tulevase poliitika põhijoonte suhtes omavahel kokku leppida. Hea:Mitmeparteiline valitsus arvestab oma poliitikas erinevaid ühiskondlikke huve. Halb:
esimees ühe kuu jooksul Vabariigi Presidendi valimiseks kokku valimiskogu. Kes on hetkel Eesti Vabariigi pea-, sise-, välis-, kultuuri- ja haridusminister? Eesti Vabariigi peaminister on taavi Rõivas Eesti Vabariigi siseminister on Hanno Pevkur Eesti Vabariigi välisminister on Marina Kaljurand Eesti Vabariigi haridus- ja teadusminister on Jürgen Ligi Eesti Vabariigi kultuuriminister on Indrek Saar 18) Mida tähendab mõiste koalitsioonivalitsus? V: Koalitsioonivalitsus ehk valitsusliit on mitmest erakonnast moodustunud valitsus parlamentaristlikus riigis. Koalitsioonivalitsus võib olla enamusvalitsus või vähemusvalitsus. Koalitsiooon on erakondade ajutine liit. 19) Mida tähendab mõiste opositsioon? V: Opositsioon (vastasseis) koosneb ühest või rohkemast erakonnast , isikust või organisatsioonist, kes vastandavad end valitsusele, mõnele erakonnale või grupile , kes omab võimu
Advokaat/kaitsja jurist, kelle ülesandeks on süüaluse kaitsmine. Alampalk riiklikult kehtestatud palga alampiir, millest vähem ei tohi tööandja töövõtjale täistööaja eest maksta. Ametiühing mingi kutseala tööliste/teenistujate organisatsioon, mille eesmärk on töötajate sotsiaal- majanduslike nõudmiste kaitsmine ja esindamine. Apellatsioon kohtualuse edasikaebus kõrgema astme kohtusse madalama astmega kohtust. Astmeline maksusüsteem maksustamise põhimõte, mille kohaselt suurematelt tuludelt tuleb maksta rohkem makse. Avalik sektor ühiskonna osa, mille moodustavad riigi- ja omavalitsused, ressursid ja tegevus; põhieesmärgiks on tagada riigi tõhus toimimine. Brutopalk kogu väljateenitud palk, millelt maksud ei ole maha arvutatud. Demokraatia valitsusvorm, mille puhul rahvas teostab võimu kas vahetult või valitud esindajate ja esinduskogude vahendusel, valimised regulaarsed. Diktatuur õigusvastane valitsemisvorm, mille puh...
Kontrolltöö- põhiseaduslikud institutsioonid I Parlament Riigikogu 1. Mis on Riigikogu istungjärk? 2. Mis on: a. Riigikogu komisjonide; b. fraktsioonide ülesandeks , mitu neid on? 3. koalitsioonivalitsus 4. poolthäälteenamus 5. Riigikogu koosseisu häälteenamus 6. Millise hääletustoiminguga on tegemist, kui on vaja vähemalt Riigikogu koosseisu 68 pool häält? 7. Riigikogu peamised ülesanded - 5 8. Missugust võimu esindab parlament? II President 1. Kirjelda presidendivalimiste protseduuri. 2. Presidendi ülesanded- 5 3. Millised piirangud kehtivad presidendikandidaadile? III Valitsus 1. Millistel juhtumitel valitsus vahetub 2
Tänapäeva demokraatia tunnusjooned Demokraatia on riigivorm kus igal kodanikul on võrdne õigus osaleda riigi juhtimises kas otseselt või läbi valitud esindajate. Demokraatia tunnusteks on: eraelu vabadus, avalik võim, võim pole ühe isiku käes. Demokraatia vormis on näiteks vabariik ja konstitutsiooniline monarhia. Kõigis demokraatilikes riikides: on kõik inimesed seaduse ees võrdsed, järgitakse inimõiguseid ja põhiseaduses on kirjas valitsuse korraldus .Demokraatia jaguneb kaheks. Otsene ja kaudne demokraatia. Otseses demokraatias otsustab rahvas ise poliitiliste otsuste üle käbi rahvahääletuste, kaudses demokraatias valib rahvas endale esindajad parlamenti. Demokraatlikes riikides on valimised kas majoritaarsed valimised või porportsionaalsed valimised. Majoritaarsetes valimistes võidab see otsus millel on kõige rohkem hääli. Porpotsionaalsetes valimistes jagatakse mandaadid valimistel kandideerinud nimekirjade või k...
http://www.abiks.pri.ee Mõisted Manifest -tähtis määrus (seadus) Diktatuur -vägivallal põhinev võim Autoritaarne -"leebe" diktatuur Kubermang -haldusüksus Reform -ümberkorraldus Repressioon -jõuga midagi maha suruma Landeswehr -Baltisakslaste eliit väeosa Koalitsioonivalitsus -mitmest parteist koosnev valitsus Autonoomia -osaline iseseisvus Vabariik -kõrgeim võim riigis kuulub rahvale Isikud J.Laidoner -Eesti Vabariigi sõjavägede ülemjuhataja M.Under -Eesti kuulsaim poetess J.Koort -Eesti skulptor ("Metskits") M.Saar -Eesti helilooja A.Smetona -Leedu Vabariigi president kahe maailmasõja vahel P.Keres -Malekuulsus Eest...
Demokraatia Poliitilise korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu ning eksisteerivad demokraatlikud vabadused. Demokraatlikud vabadused- Sõnavabadus, trükivabadus, koosolekute ja demonstratsioonide vabadus, südametunnistuse vabadus, elukoha valiku vabadus. Desarmeerimine- Relvastuse ja relvajõudude likvideerimine või vähendamine; relvitustamine Diktatuur- Mitte milleski piiratud, seadustega kitsendamatu, jõule toetuv võim. Diskrimineerimine- Kellegi õiguste kitsendamine. Doktriin- Õpetus, poliitiline juhtmõte. Dominioon- Briti Rahvaste Ühenduse autonoomne liikmesriik, millel on oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus. Glasnost- Avalikustamispoliitika ja sõnavabaduse avardumine NSV Liidus 180. aastate teisel poolel. Globaalprobleemid- Ülemaailmsed probleemid, mille lahendamisest sõltub kogu inimkonna edasine käekäik Heaoluühiskond- Ühiskond, mille puhul on saavutatud enamiku kodanike so...
Kuidas moodustatakse Eestis valitsus? Toimub riigikogu valimised, peale mida alustavad erakonnad läbirääkimisi valitsuse moodustamiseks. President määrab peaministrikandidaadi, mida ta tutvustab riigikogule, kes seejärel hääletavad poolt või vastu. Millal valitsus tagasi astub? Kui tekib peaministri umbusaldus. Millised on valitsuse ülesanded? Õigusalane tegevus, majandus, sotsiaalne heaolu ja kultuur, välissuhted. Kui palju võib Eestis olla maksimaalselt ministreid? See loetelu pole seadusega määratud. Millest räägitakse, kui räägitakse ministriportfellidest? See tähendab, et koos ametikohaa saab minister ka õiguse ja kohustuse juhtida ministeeriumi tööd. Miks töötab valitsuse juures palju ametnikke? Sest valitsusel on nii palju erinevaid valdkondi ja ülesandeid, et nad palkavad selleks ametnikke. Miks ametnikus seoses valitsuse vahetamisega ei muutu? Sest valitsuse vahetusega jäävad ülesanded ikkagi samaks. Üheparteiline valits...
MRP sõlmimine tähendas, et uus sõda võis alata. Tähendus Eestile: omariikluse häving, rahvastiku kaotused. Ühiskond Täidesaatev võim. Eesti Vabariigi valitsus. Täidesaatva võimu peaülesandeks on viia ellu parlamendi antud seadusi, nende alusel riigi igapäevane toimise korraldamine. Riigi kõrgemaiks täidesaatvaks võimuks on valitsus ( PS 6.ptk). 26.03.2014 Riigikogu ees ametivande andnud Taavi Rõivase valitsus on 14. Taasiseseivunud EV valitsus, 2-parteiline koalitsioonivalitsus, 14-liikmeline, sh 5 naist. Vabariigi Valitusus §87 Filosoofia Teema: Moraalselt õige käitumise probleem Näidisküsimus: Kas pooldad moraaliabsolutismi või moraalirelativismi? Argumentide esitamisel too konkreetseid näiteid. Materjal: õpik lk 310-312 Pooldan moraaliabsolutismi, sest see on arusaam, mille kohaselt igale moraaliprobleemile leidub ainult üks õige vastus. Täiesti absolutistlik eetika koosneb absoluutsetest printsiipidest,
Võrdeline ehk proportsionaalne valimissüsteem on valimissüsteem, mille puhul esinduskogu mandaadid jagatakse valimistel kandideerinud nimekirjade või kandidaatide vahel võrdeliselt nende saadud häälte arvuga. 5. Milised on nende süsteemide erinevused ja sarnasused? Plussid ja miinused? Võrdeliste valimiste puhul on kasutusel mitmemandaadilised ringkonnad ning valimistulemuste põhjal moodustatakse tavaliselt mitme partei koalitsioonivalitsus, harvemini vähemusvalitsus. Võrdelised valimised vastanuduvad enamusvalimistele, mille puhul jagatakse mandaadid enim hääli saanud kandidaatidele ning kaotaja poolt antud hääled lähevad kaduma.
………………………………………………………………………………………………………………….. 57) Riigi tähtsaimad sümbolid on Eesti…lipp…… ,riigivapp………………….. ja ……………… riigihümn…………… . 58) Erakondade moodustamise aluseks on,et erakonda saab moodustada 18a EV kodanik(teovõimeline.Erakonnaseadus sätestab erakonna õigusi ja kohustusi.…………. . 59) Koalitsioonivalitsus …… ehk valitsusliit on mitmest erakonnast moodustatud valitsus parlamentaristlikus riigis. Koalitsioonivalitsus võib olla enamusvalitsus või vähemusvalitsus. ……………… ………………………………………………………………………………………………………………….. 60) Kohalikud omavalitsused …valmistavad ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi;esindab valda või linna kohtus
Demokraatia on poliitilise korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu ning eksisteerivad demokraatlikud vabadused. Diktatuur on mitte milleski piiratud, seadustega kitsendamatu, jõule toetav võim. Itaalias kehtestati fasistlik diktatuur, kuna sõjajärgsetel aastatel oli Itaalia siseriiklik olukord üsna keeruline: keskvalitsus oli nõrk, koalitsioonivalitsus oli võimul, parteidevahelised tülid, tööpuudus riigis ning millest tekkisid rahutused ning tööliskond sattus üha enam kommunistide mõju alla. Nendes tingimustes tekkis üks väike rühmitus nimetusega Võitlusliin, kuhu põhiliselt kuulusid sõjaväelased ja töötud. Neid hakati kutsuma fasistideks. Mõne aja eest tekkis rühmitus Rahvuslikuks Fasistlikuks Parteiks, mida juhtis Benito Mussolini. Varsti oli Mussolinil sadu tuhandeid toetajaid. Mussolinist
1. Miks tungis Punaarmee 1918.a. novembris Eestisse ? Punaarmee tahtis teostada kommunistliku maailmarevolutsiooni ja taastada endise Vene impeeriumi vägevust 2. Milline oli koolipoiste roll Vabadussõjas ? Väga tähtis roll, sest nad ei kartnud sõda. Nad kuulusid mitmesugustesse vabatahtlike löögiüksuste koosseisu ja osalesid mitmetes tähtsates lahingutes. 3. Missugustelt riikidelt tuli sõjalist välisabi ? Inglismaa, Soome, Taani, Rootsi 4. Anna ülevaade Vabadussõja sündmustest kronoloogilises järjekorras (8) 1) 28.nov.1918 Vabadussõja algus (Punaarmee vallutab Narva) 2) 3) 4) 5) 6) 7) 8) 02.02.1920 Tartu Rahuleping 5. Seleta mõisted : 1)Rahvavägi Eesti vabatahtlikest koosnev rahvuslik väeosa 2) Landeswehr`i sõda Vabadussõja raames Lätis kestnud sõjaline konflikt Saksa väekoondise ja Eesti vahel. 3)võidupüha Võnnu vallutamise päev, kus eestlased võitsid. 4)Tart...
moodustamise ettepaneku valimiste võitnud erakonna peale. Riigikogult valitsuse moodustamiseks volitused saanud peaministrikandidaat esitab valitsuse koosseisu presidendile ametisse nimetamiseks. Valitsuse moodustamise üldine põhimõte: et valitsuse loomisel osalevatel parteidel oleks seadusandliku esinduskogu ehk parlamendi enamuse saadikute toetus ja usaldus. Et ei hakkaks olema mingeid lahkarvamusi. (nt valitsuse esitatus seaduseelnõusid maha hääletades) Eestile on omane Koalitsioonivalitsus, vähemusvalitsus. EESTI VALITSUSE STRUKTUUR. *peaminister- juhib ja esindab valitsust *Ministrid- juhib ministeeriumi, korraldab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi, annab seaduse alusel välja määrusi ja käskkirju. (erinevad ministrid , haridus jne) *Riigikantselei- korraldab valitsuse ja peaministri asjaajamist ja dokumendihaldust, annab välja Riigi Teatajat, korraldab Vabariigi Valitsuse ja peaministri suhtlemist Riigikoguga. Riigikantseleid juhib
parlamendiväliselt. Valitsuse juht on president. 2. parlamentaalne vabariik valitsus moodustatakse parlamendi heakskiidul. Valitsuse juht tavaliselt peaministrid. Kaks valimissüsteemi: 1) Valitsus moodustatakse ühe partei baasil enamusvalitsus, mis baseerub ühel parteil. Majoritaarse valimissüsteemiga riikides tavaliselt. 2) Enamusvalitsus, mis on moodustatud mitme erakonnaliidust koalitsioonivalitsus. 3) ERAND vähemusvalitsus, valitsusel ei ole parlamendi enamuse toetust. Nt. Kui koalitsioon laguneb, üks lahkub, kuid teised jätkavad valitsuses tööd. Nt. Kui ei suudeta kokkuleppele jõuda, enamust ei saavutata, kokkulepetega võidakse panna vähemusvalitsus ametisse. Eesti- Valitsust juhib peaminister Taavi Rõivas vastutab valitsuse ülesannete täitmise eest. Ministrid kõik eluvaldkonnad on jaotatud ministrite vahel 13
DEMOKRAATLIK EESTI SISEPOLIITILINE ARENG____________________________________________________ Õigusliku aluse rajamiseks Eesti riigile tuli koostada põhiseadus. 23. aprillil 1919 astus selleks kokku demokraatlike üldvalimiste teel moodustatud Asutav Kogu. 15. juuni 1920 võttis Asutav Kogu vastu Eesti esimese põhiseaduse. Eesti esimene põhiseadus Kõrgeima võimu kandjaks on rahvas, kes viis oma võimu ellu valimiste, rahvahääletuste, rahvaalgatuste kaudu. Seadusandlikku võimu teostas Vabariigi valitsus, mis vastutas Riigikogu ees ja mida juhtis Riigivanem. Riigipea/presindendi ametikoht PUUDUS! demokraatlikud liialdused - presidendi ametikoha puudumine (seadusandlik võim oleks võinud täidesaatva võimu üle kaaluda) - poliitiliste erakondade paljusus (parlamendi killustumine, koalitsioonivalitsus) MAJANDUSELU____________________________________________________________ 1920. aasta majandusreform, mille aluseks oli 10. oktoobri 1919. a vast...
majandus, sotsiaalne heaolu ja kultuur, välissuhtlus) Valitsus vahetub: · pärast Riigikogu valimisi, mille järel eelmine valitsus volitused maha paneb · pärast valitsuskriisi, mille tagajärjel Riigikogu avaldab umbusaldust peaministrile KOGU valitsuse tagandamine Üheparteiline valitsus kõigi ministrite kuulumine ühte erakonda, selle saab luua erakond, kellele kuulub vähemalt pool parlamendikohtadest Mitmeparteiline e. koalitsioonivalitsus need parlamendis esindatud erakonnad, kes suudavad tulevase poliitika põhijoonte suhtes omavahel kokku leppida e. luua koalitsiooni Valitsuskriis avaldub erimeelsustes valitsuse sees või valitsuse ja parlamendi vahel Valitsust juhib peaminister, valitsuse liikmeteks on ministrid. Eesti ministeeriumid: välis-, kaitse-, sise, justiits-, majandus- ja kommunikatsiooni-, põllumajandus-, rahandus-, keskkonna-, sotsiaal-, haridus- ja teadus- ja kultuuriministeerium
Kui poolt, siis asub kandidaat valitsust komplekteerima. Uus valitsus annab Riigikogu ees ametivande ning president nimetab valitsuse ametisse. Kui Riigikogu hääletab peaministrikandidaadi vastu, tuleb presidendil leida uus kandidaat. Üheparteiline valitsus valitsus, kuhu kuuluvad vaid ühe partei liikmed. See saab võimalik olla vaid erakonnal, kellele kuulub vähemalt pool parlamendikohtadest. + See valitsus püsib kauem. - Arvestatakse vaid ühte moodi ühiskondlikke huve. 18. Mis on koalitsioonivalitsus? Millised on selle positiivsed ja negatiivsed küljed? Koalitsioonivalitsus on valitsus, mis on mitmeparteriline. Sinna lähevad need parteid, kes suudavad tulevase poliitika suhtes omavahel kokku leppida. + arvestab oma poliitikas erinevaid ühiskondlikke huve - vähepüsivam. 19. Mis on valitsuskriisid? Miks need puhkevad? Kuidas neid lahendatakse? Valitsuskriis on olukord, kus parlament on avaldanud umbusaldust ministrile või kogu valitsusele.
kellele loota, sest riigil polnud püsivat juhti, sellepärast majanduskriisi tekkimisel süüditaski rahvas valitsust, parteisid ja parlamenti ja arvati, et riigipea ametikoha loomine päästab olukorra. 2. 1920-1934.a. iseloomustatakse Eesti sisepoliitikat mitmeparteilise demokraatiana, sest kuna oli lubatud mitmeparteisüsteem, siis tähendab, et Eestis valitses demokraatia, mitmeparteiline sest Riigkogus oli esindatud palju erakondi (6 suurt ja mõned väiksemad) ning sest koalitsioonivalitsus koosnes mitmest parteist. 3. Vaikiva ajastuse iseloomulikumad jooned on: riigikogu saadeti laiali ja enam kokku tulla ei lubatud, valimised lükati edasi, keelati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused, piirati kodanikuõigusi, erakondade tegevus lõpetati ja loodi ainupartei Isamaaliit, riik hakkas kontrollima ajakirjandust ja elualasid, olulisi seadusi anti välja presidendi dekreedina, 1937.a. põhiseadusega loodi riigipea ametikoht, presidendiks sai K. Päts ja peaministriks K
KOMMUNISTLIK VENEMAA *1917. a enamlaste (bolsevike) võimule tulek (Nõukogude riigi loomine) Valitsus: Rahvakomissaride Nõukogu; Seadusandlik võimuorgan: Ülevenemaaline Kesktäitekomitee *1918. a riigi ametlik nimetus: Venemaa Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik; Asutava Kogu laiali saatmine; Venemaa viimase keisri Nikolai II tapmine; Sõjakommunism *1918. a - 1920. a kodusõda (13 milj inimest surma) (enamlaste võit) *1919. a Kommunistlik Internatsionaal (Komintern) - rahvusvahelise kommunistliku liikumise keskne organisatsioon *1920. a võimuvõitlusest väljus võitjana Jossif Stalin ("suur hüpe") - sotsialistlik suurtööstus, kolhoosikord, riigi sõjalise võimuse tugevdamine; revolutsiooni õhutamine Poolas, Bulgaarias, Saksamaal, Eestis jt; segamajandus; probleemid viljavarumisega *1921. a Uus Majanduspoliitika *1922. a NSV liidu loomine : Venemaa, Ukraina, Valgevene, Taga- Kaukaasia (lõpetati 16 lv-ga) *1924. a Lenin suri *1927. a...
Põllumeestekogud ja Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei. Eestis olid esindatud ka sakslaste ja venelaste erakonnad. Erakondade rohkus tõi kaasa parlamendi killustatuse ja sellega seoses probleemi üksmeelsete ja pikaaealiste valitsuste moodustamisel. Näiteks 1921-1931 oli Eestis 11 valitsust, keskmise elueaga 11 kuud. Ükski partei ei saavutanud valimistel ainuparteilise valitsuse moodustamiseks piisavat ülekaalu, mille tõttu tuli moodustada koalitsioonivalitsus kuhu kuulus tavaliselt esindajaid neljast kuni viiest erakonnast. Eestil ei olnud kogemusi võrreldes teiste riikidega, kuna ta oli enne iseseisvumist olnud kogu aeg võõra võimu all. Kui Eesti iseseisvus pidi ta looma oma põhiseaduse. Esimese põhiseadusega ei määratud veel presidendi ametid, mis võis olla üks demokraatliku kriisi põhjustajaid, kuna rahval oli vaja kedagi kes riiki juhiks. Hiljem kui põhiseadus parandati, loodi ka riigipea ametikoht, kuid siis sai
võimuharude tasakaalu ja vastastikust kontrolli ning tõsta Eesti rahvusvahelist mainet, kuulutada välja valimised ja seadused, teha ettepanekuid kõrgete riigiametnike nimetamiseks, riigikaitse kõrgeim juht. Riigikogu liikmed valivad presidendi salajasel hääletamisel. Vabariigi valitsus- kõrgeim täidesaatev võim. Uus valitsus moodustatakse peale Riigikogu valimist või pärast umbusaldusavaldust peaministrile. Eestis ja mujal Euroopas on mitmeparteiline valitsus ehk koalitsioonivalitsus. Kui valitsus vahetub sagedamini kui parlamendi koosseis, on põhjuseks valitsuskriisid. Valitsust juhib peaminister. Eesti ministeeriumid: välis-, kaitse-, sise-, justiits-, majandus- ja kommunikatsiooni-, põllumajandus-, rahandus-, keskkonna-, sotsiaal-, haridus- ja teadus- ning kultuuriministeerium. Ülesanded on viia ellu riigi sise- ja välispoliitikat, juhtida riiki seaduste ja riigieelarve alusel, koostada enamik seaduseelnõusid, suunata ja
-Teha seadusi RIIGI ÜLESANNE: -Koguda makse -Teha seadusi MUNITSIPAALOMAND on kohalikule omavalitsusele kuuluv asutus. INTELLEKTUAALOMAND- inimese poolt tehtud looming. PÕHISEADUSES on inimese õigused, põhiõigused, riigi valitsejad KOALITSIOON: - IRL (Isamaa ja Res Publica Liit) - Sotsiaaldemokraatlik Erakond - Eesti Reformierakond KOALITSIOON on erakondade ajutine liit. Koalitsioonivalitsus ehk valitsusliit on mitmest erakonnast moodustatud valitsus parlamentaristlikus riigis • Riigikogusse kandideerija peab olema vähemalt 21. a. • Kohalikku volikogusse kandideerija peab olema vähemalt 18. a. • Hääletada saab vähemalt 16. a. 16. aastase valimise: + Teismelistega arvestatakse rohkem. + Teismelised saavad arvamust avaldada. + Ärgitab noori tähele panema, mis nende ümber toimub. + Ärgitab noori rohkem poliitikaga tegelema.
1. Riik- kindla territooriumi ja kindla elanikkonnaga maa-ala. On avalik võim. 2. Riigi siseül- maa kaitsmine välismaalaste eest, kava pidamine riigis, sotsiaalabi otsimine, majanduse organiseerimine, korra ja turvalisuse tagamine, haridus, kultuur. Riigi välisül- teiste riikidega tutvumine, riigi huvide kaitse välismaal, riigile sobivate lepingute sõlmimine 3. Demokraatia-rahvavõim, rahvas saab oma esindajate kaudu võimust osa 4. Kõrgeima võimu kandja on rahvas = Rahvas kannab võimu valimiste teel valib parlamendi. 5. Eestis saab rahvas võimutseda nii, et ta saab valida. 6. Seadusandlik võim-koostab ja annab välja seadusi Täidesaatev võim- viib seadusi ellu Kohtuvõim- jälgib, et seadused oleksid kooskõlas põhiseadusega & mõistab õiglust 7. Võimude lahusus- riigi 3 võimu peavad üksteisest seisma eraldi Võimude tasakaalustatus- igalühel 3 võimust on sama kaal kui kahel ülejäänul e ükski kolmest võimust e...
Sõjakommunismi poliitika · Koustus anda riigile toitaineid · Toidlustussalgad · Ettevõtted riigistati · Transport, elamispind ja esmaabitabed tasuta · Lõpetati palkade maksmine Uus Majanduspoliitika (NEP) · Toiduainete riigile andmine osaliselt · Ülejäägid turule · Piiratud ettevõtlusmajandus · Suurtööstus riigi kontrolli alla · Rahareform · Manajduslik areng Fasistide võimule tuleku põhjused. · Keskvalitsus nõrk · Koalitsioonivalitsus · Tööpudus Millised muutused toimusid Saksamaa, NSVL-i ja Itaalia majanduses, sisepoliitikas, välipoliitikas pärast diktatuuri kehtestamist? Saksamaa Majandus · Säilis eraomand tööstuses ja põllumajanduses · Riik sekkus majandusse kui: ettevõte kuulus juudile; eraomanik ei saanud riigile olulises valdkonnas tootmisega hakkama · Eelisarendati sõjatööstust; aktivineeriti teedeehitust
Riigivõimu tasandid Opositsioon – koosneb ühest või enamast erakonnast, isikust või organisatsioonist, kes vastandavad ennast valitsusele, mõnele erakonnale või grupile, kes omab võimu. Koalitsioon – erakondade ajutime liit. Koalitsioonivalitsus on mitmest erakonnast moodustatud valitsus parlamentaristlikus riigis. Fraktsioon – Riigikogu liikmete poliitiliste veendumuste põhjal moodustatud liit, kus sünnivad olulised kollektiivsed seisukohad. Kohaliku omavalitsuse tuluallikad: osa üksikisiku tulumaksust, maamaks, riigi toetus, kohalikud maksud, laenud, laekumised teistelt omavalitsustelt, trahvid, riigilõivud, kaupade ja teenuste müük jne. Eesti kohtusüsteem: I aste
4.Miks on oluline parlamendi toetus? • Kui ei ole toetust, siis võivad parlamendis domineerivad opositsiooniparteid tõkestada valitsuse tegevust, nt valitsuse esitatud seaduseelnõusid maha hääletades ning avaldades umbusaldust mõnele ministrile või valitsusele tervikuna. 5.Valitsusmudelid • Üheparteiline enamusvalitsus on omane majoritaarse valimissüsteemiga riikidele, kus valimised võitnud partei saavutab absoluutse enamuse ning võib valitsuse moodustada üksinda. • Koalitsioonivalitsus 1. Enamusvalitsus on omane proportsionaalse valmissüsteemiga riikidele. Valitsus on kahe või rohkema partei võimuliit, millele kokku kuulub enamik parlamendi saadikukohti. 2. Vähemusvalitsuse moodustanud partei(de)l puudub enamus parlamendis. Sellise situatsiooni võib tekitada mõne valitsuserakonna lahkumine võimukoalitsioonist või parlamendivalimised absoluutse enamusega võitnud partei(de) soovimatus osaleda valitsuse moodustamisel
Kui aga 2/3 on poolt siis kandidaat tunnistatakse valituks ja president annab ametivande RK ees. 3.Vabariigi Valitsus kuidas moodustatakse?, millal tagandatakse?, millal ära kaob?, peamised ülesanded! Uus valitsus moodustatakse nii peale RK valimist kui ka pärast umbusaldusavaldust peaministrile. President määrab valimistulemusi arvestades peaministrikandidaadi. Viimane tutvustab RK ees oma plaani ja saadikud hääletavad tema poolt või vastu. Eestis moodustatakse enamasti koalitsioonivalitsus, st. et valitsust juhivad mitu erakonda. Tihti vahetub valitsus kiiremini kui parlament. Selle põhjuseks on valitsuskriisid. Valitsuskriiside kõige radikaalsemaks lahenduseks on parlamendi umbusaldushääletus valitsusele. Kui vähemalt 51 inimest RK saadikut on valitsuse vastu, tuleb sellel ametist tagasi astuda. Valitsuse peamised ülesanded: Viia ellu riigi sise- ja välispoliitikat. Õigusalase tegevuse vallas: Esitada parlamendile seaduseelnõusid
1933.aastal. 1920ndail tegutses Eestis hulgaliselt parteisid, kellest edukamad olid valimistel tavaliselt Põllumeestekogud ja Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei. Eesti poliitilisel maastikul olid esindatud ka vähemusrahvuste erakonnad. Erakondade rohkus tõi kaasa parlamendi killustatuse ja sellega seoses probleemi üksmeelsete ja pikaaealiste valitsuste moodustamisel. Ükski partei ei saavutanud valimistel ainuparteilise valitsuse moodustamiseks piisavat ülekaalu ning tuli moodustada koalitsioonivalitsus, kuhu kuulus tavaliselt esindajaid 4-5 erakonnast. Et üksmeelt oli valitsuses raske saavutada, viisid vastuolud sageli valitsuskriiside ja valitsuste lagunemiseni. 1921-31 oli Eestis 11 valitsust keskmise elueaga 11 kuud. Valitsuskriisidele lisandusid 1920. aastail veel probleemid nendega, kellele iseseisev Eesti Vabariik meeltmööda ei olnud. Peamisteks vastalisteks kujunesid kohalikud kommunistid, keda toetas Nõukogude Liit. 1924. aasta 1. detsembril korraldas umbes 300 kohalikku
3) Briti impeerium 4) Iirimaa probleem 5) Suurbritannia ja Euroopa mandririigid 6) inglased endi ja teiste silmis Tööülesanded: lk 32-36, TV ptk 6, mõisted: sufrazetid, autonoomia, statuut. 7. Prantsusmaa 1) Prantsusmaa pärast I MS 2) põllumajandusmaast tööstusriigiks 3) majanduskriisi aastad 4) rünnakud demokraatia vastu 5) Rahvarinde reformid 6) Prantsusmaa välispoliitika 1920.-1930. aastail Tööülesanded: lk 37-41, TV ptk 7, mõisted: agraarmaa, koalitsioonivalitsus, sotsiaalsed tagatised. 8. Põhjamaad 1) Skandinaavia maad pärast I MS 2) Soome pärast I MS 3) Soome-Rootsi tüli Ahvenamaa pärast 4) Põhjamaade sisepoliitiline olukord 1920. aastail 5) Soome suhted Skandinaavia maadega 1930. aastail Tööülesanded: lk 42-46, TV 8 ptk, mõisted: neutraliteedipoliitika, orientatsioon. 9. Läänemere maade koostöökatsed 1) Läänemere maad pärast I MS 2) koostöökatsed 1920. aastail 3) Balti riikide ja Poola koostöö 1930. aastail
AJALUGU- eksam Mõisted Reparatsioon- kahju täielik või osaline hüvitamine sõja võitjale Diktatuur- totalitaarne,autoritaarne diktatuur. (juhikultus,üks partei võimul, propaganda) Rahvasteliit-Pariisi rahukonverentsil loodud organisatsioon, mille eesmärk oli riikide omavaheliste tülide lahendamine ning rahvusvaheline koostöö (1919) Inflatsioon- ülikiire raha väärtuse langus (nt Saksamaal reparatsioonide tõttu) New Deal- Roosevelti reformid USA majandusse sekkumiseks, loodi uusi töökohti, ergutati tööstust,sekkuti pangandusse. see oli edukas 33' hakkas olukord paranema Börsikrahh- 24.okt.1929 New Yorki börsi must päev. Kõik soovisid oma aktsiad maha müüa(riik otsustas suurendada laenuprotsente), hinnad olid väga madalad. Suur depresioon- Majanduskriis. Põhjused: börsikrahh, kaupade ületootmine, ebamajanduslik käitumine, riik ei sekkunud majandusse F.D.Roosevelt- USA president, kes r...
Kas Eestis tuleks muuta valimissüsteemi? Eestis kehtib proportsionaalne valmisüsteem, mis tähendab, et esinduskogu mandaadid jagatakse võrdeliselt valimistel kandideerinud nimekirjade või kandidaatide vahel vastavalt nende saadud häälte arvuga. Võrdeliste valimiste puhul on kasutusel mitmemandaadilised ringkonnad ning valimistulemuste põhjal moodustatakse tavaliselt mitme partei koalitsioonivalitsus, harvemini vähemusvalitsus. Kuigi kehtiv valimissüsteem toimib küllaltki hästi, tekib siiski küsimus, kas see on parim ning ei vajaks muutmist. Valimisringkondade mandaatide arv sõltub hääleõiguslike kodanike hulgast ringkonnas. See tähendab, et kui Tallinnas näiteks 2007. aasta Riigikogu valimistel oli 3 ringkonda ja pealinnas elab ka suurem osa eesti kodanikest, siis tallinlaste poolt valiti ka suurem arv saadikuid Riigikokku
5. Peaministrikandidaadi nimetamine on riigipea ülesanne. Kahepareilises parlamentaarses riigis jääb riigipeale vaid formaalne ülesanne kintitada valiku tulemus. Mitmeparteilises parlamentaarses riigis jääb riigipeale suurem mänguruum peaministri kandidaadi leidmisel. Ta peab läbirääkimisi erakondadega. Ministrite nimetamine kujutab endast poliitilisi läbirääkimisi, mida juhib peaminister. Peaministri taotlus on saavutada häälte ülekaal parlamendis. Koalitsioonivalitsus moodustatakse parteilistevaheliste läbirääkimiste käigus. 6. Täidesaatev võim on tugevnenud viimasel ajal. Sellel on tugevam aparaat ja rohkem funktsiooone kui parlamendil. Nüüdisaegne poilitilise otsiustamise protsess nõuab kiiret ja asjatundlikku tegutsemist. Parlamendi protseduuri reeglid on kohmakad ja aeglased. Seepärast eelmistab nüüdisaja valitsus väikseid töörühmi ja eksperte ... 7. Bürokraatia funktsioonid Peamiseks ülesandeks on poliitika elluviimine
DIKTATUUR EUROOPAS agressor- sõjaalgataja ja vallutaja Autoritaalses diktatuuris- ebademokraatlik valitsemisvorm. Kus kogu võim on koondunud ühele isikule või väikeseisikute rühma kätte ja rahval ei ole mingit võimalust osaleda riigijuhtimisel. Bolsevik- enamlne, kommunist Venemaal demokraatia- poliitilise korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu ning on kasutusel demokraatlikud vabadused. Demokraatlikud vabaduse- sõnavabadus, trükivabadus, koosolekute vabadus, elukoha valimis vabadus. Diktatuur- mitte milleski piiratud, jõule toetuv jõud. Fasism-äärmuslik diktatuurivorm Itaalias, mida iseloomustas juhikultus, militarism, rassism. Industrialiseerimine-suurtööstuste arendamine. Interventsioon- välisriikide relvastatud sekkumine teise riigi siseasjadesse. Kapitalism- eraomandusele ja vabaturumajandusel põhinev ühiskondlik süsteem. Koalitsioonivalitsus-erinevate poliitilistejõudude poolt...
Ajaloo Kontrolltöö 23.01.2012 Eesti Vabariigi iseseisvumine 1. Mõisted Landeswehr Baltisaksa vabatahtlikest koosnev maakaitsevägi, mille algne eesmärk oli kukutada Eesti ja Läti raahvuslik valitsus. Riigikogu Eesti Vabariigi nõukogu, kes võttis vastu seaduseid. Riigivanem Eesti Vabariigi valitsusjuht, kes täitis ka mõningaid riigipea ülesandeid. Koalitsioonivalitsus erinevate poliitiliste jõudude poolt moodustatud valitsus. Asundustalud Talud, mis jagati kõigepealt vabadussõdalastele, seejärel teistele, kes soovisid. Vabadussõjalased Vabadussõja veteranide liit, mis sekkus poliitikasse suure majanduskriisi ajal. Vaikiv ajastu Ajajärk, mil riigikogu kokku ei kutsutud, erakonnad keelati, ajakirjanduses valitses tsensuur. Balti liit 5 riigi vaheline tugev majanduslik ja poliitiline koostöö, mis jäi aga loomata erimeelsuste tõttu. (Soon me, Eesti, Läti, Leedu, Poola) 2. Aastaarvud 30.03.191...
Riik on jaotatud nii paljudeks valimisringkondadeks, nagu on parlamendis kohti. Igas ringkonnas saab valituks üks kandidaat, kes pääseb parlamenti. Suurbritannias on 2 suurt erakonda: konservatiivid ja leiboristid ehk sotsiaaldemokraadid, väikseid erakondasid üldiselt ei valita. Võidab lihthäälte enamus. Majoritaarne valimissüsteem on üldjoontes valijatele mõistetav ja see soosib üheparteilise valitsuse teket, mis on reeglina pikaajalisem kui koalitsioonivalitsus. Samuti on saadiku vastutus omavalitsusringkonna ees suurem kui proportsionaalses valimissüsteemis, seega peab saadik kõvasti pingutama, et järgmine kord taas valituks osutuks. Kuid sellel valimissüsteemis on ka nõrkusi, näiteks palju hääli läheb n-ö kaduma, sest valijate antud häälte hulk ja võidetud kohtade arv parlamendis on täiesti erinevad. Samuti soosib süsteem suurerakondasid, mistõttu on väikeerakondadel keeruline parlamenti pääseda ning seetõttu on
võimule allutamine ja selle oma valduses hoidmine ning seal enese kindlustamine genotsiid-tegu, mille eesmärk on mingi rahvusliku, etnilise, rassilise või usulise ühenduse osaline või täielik hävitamine kadunud sugupõlv-sõjas osalenud põlvkond, kes ei suutnud rahuaegses maailmas endistviisi elada Ajutine Valitsus-Venemaal pärast veebruarirevolutsiooni 1917. aastal moodustatud koalitsioonivalitsus, mille eesotsas oli vürst Lvov Petrogradi TSSN- Venemaa 1917. aastal moodustatud erinevate sotsiaaldemokraatlike parteide esindajatest moodustatud nõukogude esindusorgan kaksikvõim-Venemaal välja kujunenud võim, mille ühepoole moodustasid Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu ja teise Ajutine Valitsus Asutav Kogu-1917 aasta detsembris Venemaal valitud kogu, milles olid ülekaalus esserid ning mis juba 6. jaanuaril 1918 laiali saadeti enamlased- VSDTP marksistlik
............7 12. Poliitikute või ametnike valitsus................................................................................8 4 ministri tüüpi............................................................................................................. 9 13. Valitsuse vahetumine presidentaalses ja parlamentaarses riigis...............................9 14. Valitsuse moodustamise etapid Eesti näitel VT § 89..................................................9 15. Üheparteiline ja koalitsioonivalitsus, enamus- ja vähemusvalitsus...........................9 16. Kantsler, riigisekretär, portfellita minister.................................................................9 kantsler........................................................................................................................ 9 Riigisekretär............................................................................................................... 10 Portfellita minister.................................
Demokraatia 9 tunnust: vabad ja õiglased valimised konkurents võimu nimel poliitikud sõltuvuses valijate eelistustest seaduste ülimuslikkus (õigusriik) võimude lahusus (eraldatud seadusandlik, täidesaatev ja kohtu võim) peavad tagatud olema kodanikuvabadused ja inimõigused peavad olema tagatud paljud eripalgelised infoallikad enamus arvestab vähemuse huvidega peab alati valitsema relvajõudude üle tsiviilkontroll Otsedemokraatia - rahva osalemine referendumitel Esindusdemokraatia - valime Riigikokku, KOV'sse, Europarlamenti. Võimude lahusus on vajalik, sest: vältimaks võimutäiuse koondumist ühe isiku kätte võimu kontrollimatu kasutamise vältimiseks vastastikkune kontroll riigiasutuste poolt tõhusam tööjaotus riigiasutuste vahel Võimude lahusus töötab demokraatliku riigi tigimustes, kus valitse...
Luksemburgist 4. oktoobril 1830. Iseseisvuspäevana tähistatakse 21. juulit, mil Léopold I sai 1831. aastal esimeseks Belgia kuningaks.Belgia riigikord on konstitutsiooniline monarhia. Kahekojaline parlament koosneb esindajatekojast (mille liikmed valitakse kuni neljaks aastaks) ja ülemkojast ehk senatist, mille liikmed valitakse või nimetatakse. Belgia poliitilisest olukorrast tulenevalt juhib riiki reeglina koalitsioonivalitsus. Praeguseks riigipeaks on Philippe I. Belgia on 1957. aastast Euroopa Liidu liikmeks. Brüsselis on mitme rahvusvahelise organisatsiooni peakorter: siin paikneb enamik Euroopa Liidu ja NATO asutusi. Majandus Belgias on tööjõulisi 5,07 miljonit. Töötus on 7,9% ja 15,2% elanikkonnast elab alla vaesuspiiri. Belgia majanduse võtmesektoriteks on toiduainetööstus, biotehnoloogia, transport ja logistikatööstus, autotööstus, kosmose- ja lennundustööstus ning farmaatsiatööstus.
aastail võeti kasutusele mõiste sotsialistlikud riigid. Sotsialistlik sõprusühendus termin, mida Moskva kasutas eristamaks oma ustavaid liitlasi teistest kommunistlikest maadest. Sotsialistlikkusse sõprusühendusse arvati riigid, mis kuulusid VMNi ja VLOsse. Sovetiseerimise 6 faasi 1. Nn. rahvarinde loomine kommunistide juhtimisel; 2. Nn. ajutise valitsuse ametisse määramine; 3. Pärast suhtelist vabu valimisi moodustatakse koalitsioonivalitsus. Kommunistid saavad siseministri portfelli. 4. Terror kodanliku parlamendienamuse neutraliseerimiseks. 5. Kommunistliku valitsuse moodustamine pärast ühtsete nimekirjade alusel toimunud valimisi 6. Rahvademokraatia ülesehitamine Nõukogude mudeli eeskujul. Idablokki iseloomustasid Idablokile iseloomulikud jooned: võim koondunud kommunistliku partei kätte, kodanikel puudusid demokraatlikud vabadused ja õigused
7. põllumajandusminsiteerium Ivari Padar 8. rahandusministeerium Maris Lauri 9. siseministeerium Hanno Pevkur 10. sotsiaalministeerium Helmen Kütt 11. välisministeerium Keit Pentus-Rosimannus Riigikantselei- korraldab valitsuse ja peaministri asjaajamist ning dokumendihaldust. Kanstler- juhib ministeeriumi igapäevatööd 4. Koalitsioonivalitsus? Mis on enamusvalitsus? Vähemusvalitsus? Enamusvalitsus-valitsus on kahe või rohkema partei võimuliit, millele kokku kuulub enamik parlamendi saadikukohti Koalitsioonivalitsus-võimuliit, mooduatab valitsuse Vähemusvalitsus- puudub enamus parlamendis. Nt mingi erakonna lahkumine võimukolaitsioonist 5. Milline on valitsuse võim piirkondlikul tasandil (maavalitsused) Maakond on riigi haldusüksus, mille juhtkonda ei vali kohalik elanikkond omavalitsuslikul
Valimistel osales 67,4% kodanikest, kõige rohkem hääli sai Isamaa. Presidendi valimised: Arnold Rüütel (Kindel kodu) Lennart Meri (Isamaa) R. Taagepera Lagle Prael (ERSP) I voorus ei saanud ükski kandidaat vajalikku 50% häältest ja II voor toimus riigikogus. Presidendiks sai Lennart Meri. Kuna kõige rohkem hääli parlamenti sai Isamaa, tehti temale ka ülesandeks valitsuse moodustamine. Võimule tulnud valitsus oli koalitsioonivalitsus: Isamaa, ERSP, Mõõdukad. Peaministriks sai Mart Laar. KOV valimised toimusid 1939.a oktoobris. 1992. juunis viidi läbi rahareform. Vene väed pidid Eestist lahkuma 31.augustiks 1994. Venemaa alustas kohe kontrolljoone märkimist. TV lk 62 ül 4 1988. a algus 1988. a lõpp EKP Keskkomitee Karl Vaino Vaino Väljas esimene sekretär ENSV Ülemnõukogu Arnold Rüütel --- Presiidiumi esimees
3) Riigikogu otsustab peaministrikandidaadile volituse andmise 4) Peaministrikandidaat komplekteerib valitsuse 5) President nimetab valitsuse ametisse 6) Valitsus annab Riigikogu ees ametivande Valitsuse vahetumine: Riigikogu uue koosseisu kokkuastumisel, peaministri tagasiastumisel või surma korral, kui Riigikogu avaldab Vabariigi Valitsusele või peaministrile umbusaldust. Valitsuse moodustamise võimalused – üheparteiline või koalitsioonivalitsus, enamus- või vähemusvalitsus Kantsler – oma valitsemisalas ministri järel tähtsuselt teine ametiisik, tema ülesanne on korraldada ministeeriumi igapäevast asjaajamist ning tagada sujuv töö ka ministrite vahetumise perioodil. Riigisekretär – korraldab valitsuste istungite ettevalmistamist ja protokollimist, Vabariigi Valitsuse määruste ja korralduste teatavakstegemist ning nende ja teiste õigusaktide avaldamist Riigi Teatajas.
KT AJALUGU ptk 7 ja 8 (lk 54-61) 7. Fasistlik Itaalia 1 MS tekitas Itaaliale suuri raskusi. Sõjakulud olid liiga suured Itaalia majanduse jaoks, suur välivõlg. Itaalial ei olnud häid sõjalisi oskusi. Nad tekitasid sõjas liitlastele raskusi. Sõja lõpus said nad ainult väikesi alasid, nendesse suhtuti üleolevalt. Itaalia tahtis muutuda suurriigiks. Itaalia keskvalitsus oli nõrk. Pidevalt vahetusid valitsused (koalitsioonivalitsus). Itaalias valitses suur tööpuudus, rahutused, töölised sattusid kommunistide mõju alla. Tekkis rühmitus Võitlusliit, kuhu kuulusid sõjaväelised ja töötud. Neid hakati kutsuma fasistideks. Nad muutusid Rahvuslikuks Fasistlikuks Parteiks, mille etteotsa otsa sai Benito Mussolini. Neil aina kogunes toetajaid. Arvati, et tema taastab korra ning majanduse madalseisust välja tuua. Nad tahtis teha Itaalia nii võimsaks kui Rooma Impeerium. Fasistid kandsid musta särki, see sai nende tunnusmärgiks (mustsärklase...
Üheparteiline valitsus – saab luua erakond, millele kuulub vähemalt pool parlamendikohtadest; esineb üsna harva Mitmeparteilised ehk koalitsioonivalitsused – lähevad need parlamendis esindatud erakonnad, kes suudavad rulevase poliitika põhijoonte suhtes omavahel koku leppida ehk luua koalitsiooni. Mitmeparteiline valitsus arvestab oma poliitikas erinevaid ühiskondlike huve, kuid samas tekivad niisuguses valitsuses kergemini vastuolud ja see võib olla ebastabiilsem. Eesti koalitsioonivalitsus: Eesti Keskerakond – 27 kohta Sotsiaaldemokraatlik Erakond – 15 kohta Isamaa ja Res Publica Liit – 14 kohta Valitsuskriis – Erimeelsused valitsuse sees või valitsuse ja parlamendi vahel; lahendus on kas hääletusega tagasiastumine või vabatahtlik tagasiastumine Peaminister – Juhib valitsust; tavaliselt nimetatakse see, kelle juhitud partei sai kõige rohkem hääli Eestis on 11 ministeeriumi: Välisministeerium Kaitseministeerium
Süsteem-tervik, mille üksikud osad on omavahel seotud ja moodustavad üheskoos uue koosluse. Majandus- valdkond, mille tootmine ja kauplemine moodustavad. Poliitika- ühiskonna arengu üldine koordineerimine ja juhtimine. Avalik poliitika- inimese igapäevane elu ja toimetulekut puudutav poliitika Kodanikuühiskond- avaliku elu sektor, mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ning-ühendused. Kultuur- mitme inimpõlve poolt loodud vaimsed ja materiaalsed väärtused. Pluralistlik ühiskond- ühiskond, kus on lubatud mitmed vaated, ideoloogiad, organisatsioonid jne Identiteet- ühiskonna- või kogukonnaliikmete vaimne ühtekuuluvustunne Tolerantsus- -sallivus teistsuguse väljanägemise, käitumis-või mõtteviisi suhtes Nulltolerants- täisleppimatus Enamusotsus-demokraatias enamlevinud huvide arvestamis viis, mille puhul võetakse vastu otsus mida pooldab enamus Kopromiss- ühe või mitme osapoole järeleandmine oma nõudmistes, eesmä...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
