Seine põhjas, lääne suunas voolavad Loire ja Garonne ning Genfi järvest Vahemerre voolav Rhône. Vaabariigi presidendil on täita oluline poliitiline roll. Tema on ministrite nõukogu (kabinet) kohtumistel eesistujaks ning tal lasub üldine vastutus välis- ja kaitsepoliitika võtmevaldkondades. Riigi igapäevaküsimuste lahendamine on peaministri kätes. President valitakse rahvahääletusel viieks aastaks. Parlament jaguneb iga viie aasta järel otsestel valimistel valitavaks rahvusassambleeks ja valijameeste poolt valitavaks senatiks. Prantsusmaa on arenenud tööstusriik, millel on ka tõhus põllumajandus. Peamised majandusvaldkonnad on autotööstus, kosmose- ja infotehnoloogia, elektroonika, keemia-, ravimi-, ja moetööstus. Mitmed meie maailmajao mõjukaimad kirjanikud ja mõtlejad on prantslased Descartes ja Pascal 17. sajandil, Rousseau ja Voltaire 18.ndal, Balzac, Baudelaire ja Flaubert 19.ndal. ning Sartre ja Camus 20. sajandil
7. Reini Liit sinan kuulus 16 Lõuna- ja Lääne-Saksamaa riiki. Viimastes viidi läbi kodanlikke reforme, millega vähenes oluliselt aadli mõju, likvideeriti kloostrid ja loodi riiklike koolide süsteem, milles eriline rõhk pandi gümnaasiumidele. Seoses uue ühenduse tekkimisega kaotas oma tähenduse keskajast pärit Saksa-Rooma keisririik. Pärisorjuse kaotamine. Linnaseadus muutis magistraadid linnakodanike poolt valitavaks, 1811 kaotati tsunftisundus. Kehtivaks tunnistati ilmalik abielu, juutidele anti kodanikuõigused. Berliini ülikool 1810. 8. Erinevalt senisest Saksa liidust oli uus ühendus föderaalriik. Kõrgem võimuorgan (parlament) oli Riigipäev, riigipeaks Preisi kuningas. Juhtiv ametiisik oli liidukantsler Bismarck. 9. 29 kubermangu Venemaa Euroopa-osas. Läänes liitusid selel alaga 15 kubermangu, mida asustasid samuti slaavlased ukrainlased ja valgevenelased
2010. aastal avalikustas ta oma suhte Valérie Trierweileriga. Tänapäeva Prantsusmaa Vaabariigi presidendil on täita oluline poliitiline roll. Tema on ministrite nõukogu (kabinet) kohtumistel eesistujaks ning tal lasub üldine vastutus välis- ja kaitsepoliitika võtmevaldkondades. Riigi igapäevaküsimuste lahendamine on peaministri kätes. President valitakse rahvahääletusel viieks aastaks. Parlament jaguneb iga viie aasta järel otsestel valimistel valitavaks rahvusassambleeks ja valijameeste poolt valitavaks senatiks. Prantsusmaa on arenenud tööstusriik, millel on ka tõhus põllumajandus. Peamised majandusvaldkonnad on autotööstus, kosmose- ja infotehnoloogia, elektroonika, keemia-, ravimi-, ja moetööstus. Mitmed meie maailmajao mõjukaimad kirjanikud ja mõtlejad on prantslased Descartes ja Pascal 17. sajandil, Rousseau ja Voltaire 18.ndal, Balzac, Baudelaire ja Flaubert 19.ndal. ning Sartre ja Camus 20. sajandil
1806 moodustati nende baasil Reini Liit, kuhu kuulus 16 Lõuna- ja Lääne-Saksamaa riiki. Seoses uue ühenduse tekkimisega kaotas oma tähenduse keskajast pärit Saksa-Rooma keisririik. Rahvuslikku vabadusvõitlust valmistasid ette ka suured reformid Preisis, mis viidi läbi värast IV koalitsiooni lüüasaamist Napoleoni keisririigi vastu peetud sõjas 1806. Aastal. Tähtsaim nendest oli pärisorjuse kaotamine 1807 aastal. Linnaseadus (1808) muutis magistraadid linnakodanike poolt valitavaks, 1811 kaotati tsunftisundus. Rahvusliku liikumise üheks juhtivaks keskuseks kujunes 1810. Aastal asutatud Berliini ülikool, kuhu koondusid oma aja eesrindlikud teadlased, kellest mõned olid alustanud avalike loengute pidamist juba enne õppeasutuse ametlikku avamist. Napoleoni sõdade lõppjärgus osalesid sakslased esialgu sõjakäigus Moskvasse. Pärast Suure armee hukkumist võitlesid Preisi jt Saksa riikide väed Prantsuse keisririigi vastu, sealhulgas
Nii mõneski mõttes oli tegu viikingite traditsiooniliste Idaretkede jätkuga uutes tingimustes. Põhjamaades valitsesid nüüd kristlikud kuningad, kes olid mingil määral unifitseerinud ja rahustanud oma riigi sisetingimusi, ning konsolideerinud kuningavõimu ühtse kuninga institutsiooni alla. Pärilik kuninga institutsioon primogenituurse ehk esmasünniõiguse korras kehtestati ainult Norras 1163. aastal. Taanis ja Rootsis jäi kuningavõim valitavaks see tingis ühtlasi aadlike mõjuvõimu suurenemise aja jooksul, sest nemad olid valijad ja potentsiaalsed tulevased kuningad. Kuningriikide sisemine stabiilsus võimaldas vaadata Euroopa ristimata saarekese poole. Ristimine ,,tule ja mõõgaga" oli saanud juba traditsiooniliseks ettekäändeks. Seda oli kasutanud näiteks Karl Suur sakside alade vallutamisel. See oli sõna otseses mõttes võitlus hingede pärast ja seeläbi oma territooriumi kaardistamine, märgistamine. Iga uus võim lasi
teadmusühiskonnaks. Ka teadmusühiskond muutus töö iseloomu. Oluline oli: 1) Loovus 2) Meeskonnatöö 3) Teadmiste rakendamine Heaoluriik Majanduse ja tehnoloogia areng on avaldanud suurt mõju inimeste elukorraldusele ja nende heaolule. 19. sajandil oli Lääne-Euroopas aset leidnud 2 põhinevat ühiskonna muutust: 1) Tööstlusrevolutsioon oli teinud vabrikutöö valitavaks 2) Muutis inimeste elustiili Heaoluriik riik, mis sekkub majandusliku tootmise ja jaotamise protsessi, selleks et leevendada sotsiaalsete teenuse ja väljamaksete abil turuhindade mõju inimese toimetulekule. Heaoluriigi peamine tunnus: 1) Sotsiaalpoliitika suur osa riigi valitsemissüsteemis. Heaoluriik ei tähenda külluse riiki, kus kõikidel inimestel on hea elada. Igas riigis tuleb arvestada oma raha ressursse, et neid kõige otstarbekamalt jagada.
Esialgu oli see vürsti ametnik kuid vürstide sagedase vahetumise ajal hakkasid need ülikutest valitud asjamehed linna juhtima ja alates 1130 muutus see amet veetsel valitavaks-kui alguses oli ta vürsti huvide ellu viia siis nüüd linna huvide kaitsja vürsti ees. Possaadniku ülesanne oli linna ja kohtu juhtimine ja ametis oli ta seni kuni oli ,,rahvale meeltmööda". Juhtimis astmel järgmine mees oli tuhatnik kes esialgu valiti vürsti poolt kuid samuti 13 saj alates muutus veetsel valitavaks. Esindas kaupmeeste huve kelle hulgast ka valiti. Esialgu oli ülesanne sõjaväge juhtida aga peagi hakkas tegelema hoopis korravalve, kohtu ja maksude kogumisega. Tegelikku elu korraldas ja kõrgema võimu kandjaks oli siiski veetse ja sellist küsimust polnud mida seal otsustada ei oleks saanud. Hääletamine toimus ilmselt toetuskisa tugevust arvestades ja sagedased olid ka suured löömingud. Enne kui mingi küsimus
kohustus oli riigi ja rahva hea käekäik, majanduslik edenemine. Rõhutati usuvabadust, paljud valitsejad andisid oma rahvale usuvabaduse. Filosoofid rõhutasid, et absoluutne võim on kuritegelik ja nõuti võimude lahusust. Seadusandlik ja täidesaatev võim pidi olema erineva inimese käes. Nõuti ka seisuslikku võrdsust. Rokokookunst. Suur-Prantsuse revolutsioon 1789-1799 hävitab vana korra, kaotatakse seisused ja seisuslikud privileegid, tsunftikord. Linnavõim muudetakse rahva poolt valitavaks. Lõppeb ka absolutismiajastu. Kuninga kõrval hakkas tööle rahvaesindusorgan. Seadusandlik lahutatakse täidesaatvast. Võimude lahutamine toimus põhiseaduse alusel. Valitsejad jäid täidesaatva võimu etteotsa. Viimane piiramatu võimuga riik oli Venemaa. Sai alguse uusaeg, mis puudutab 19.sajandit. Sajand jaotatakse erinevatesse perioodidesse. Tööstuspööre sai alguse Inglismaal. Ühiskonnas muutus oluliseks tööstus. Paranes saagikus ja töökäte vajadus väheneb
leida.Peeter tstis vaigistavalt ke ja libistas pilgu kiiresti le selge ja korraliku kekirjaga vormistatud teate.Paistab,et Bobi algatus on populaarseks ostnud.Siin kirjutavad Hiina keskkonnakaitseministeeriumi ametlikud,et planeerivad teha loodusluuletuste kirjutamise ametnike vastuvtmisel kohustuslikuks.Ja heks soovitavaks keeleks planeeritakse just eesti keelt. Lk 373-374 Igasuguse keele omadamine oli tehniliselt arenenud riikides nii lihsaks tehtud,et keel muutus vabalt valitavaks identiteediks ja triistaks.Kuna eesti keeles puudusid vastavaks poliitiliseks ja tehnoloogiliseks asjaajamiseks sobivad terminid ja snad,ei olnud seda mingit mtet t ajal kasutada- Keeleinstituut aga keeldus kangekaeselt uusi snu standardpaketti lisamast.Nii eelistatigi igapevasel asjaajamisel vanu ja raproovituid keeli- inglise,kreeka,prantsuse keelt.Ladina keelne taaselustamise liikumine oli sna tugev,aga kuna vahepeasetel aegadel oli ka selle arendamine unarusse
Lotringi, v. a Itaalia, mis jäi Ludwig II (Lothari poeg ja nimelisel keiser) kätte. Ribemonti jagamine nihutas Lotringi itta, Ida-Frangi riigi poole. Pärast seda tundus keisririigi ühtsus hetkeks taastuvat Ludwig Saksase kolmanda poja Karl Paksu ajal. Pärast tema surma lagunes Karolingide ühtsus kiiresti. Pärast karoling Armulfi kandsid keisritiitlit ainult väksed itaalia kuninga ning tiitel kadus 924. Sootuks. Lääne-Frangi riigis muutusid kuningad taas valitavaks ja Karolingidest kuningad vaheldusid kuningatega Odode suguvõsast. Saksamaal hääbus Karolingide dünastia koos Ludwig Lapsega. VÄLISINVANSIOONIE AJAJÄRK: VIIKINGITE RÜÜSTERETKED (800-1050): mindi kas kaubandustehinguid tegema või haritavat maad otsima. Rüüsteretked toimusid peamiselt kahte teed pidi: idatee (Soome lahest mööda jõgesid Konstantinoopolisse) ja läänetee (Inglismaa ja Prantsusmaa kaudu Vahemerele)
va Itaalia, mis jäi Ludwig II kätte, kes oli Lothar I poeg ja nimeliselt keiser. Ribemont'i jagamine (880) nihutas Lotringi itta, Ida-Frangi riigi poole. Pärast sed tundus keisririigi ühtsus hetkeks taastuvat Ludwig Sakslase kolmanda poja Karl Paksu ajal. Pärast tema surma lagunes Karolingide ühtsus kiiresti. Pärast karoling Arnulfi (896-899) kandsid keisritiitlit ainult väiksed itaalia kuningad ja tiitel kadus 924.aastal sootuks. Lääne-Frangi riigis muutusid kuningad taas valitavaks ja Karolingidest kuningad vaheldusid kuningatega Odode suguvõsast. Saksamaal hääbus Karolingide dünastia koos Ludwig Lapsega (911). Välisinvasioonide ajajärk: 9.-11. sajand invasioonide aeg Euroopas languse aeg, seda peetakse varakeskaja lõpuks. viikingite rüüsteretked 800-1050, mindi kas kaubandustehinguid tegema või haritavat maad otsima (nooremad pojad, sest rahva juurdekasv oli suur ja maad vähe). Rüüsteretked toimusid
mis jäi Ludwig II kätte, kes oli Lothar I poeg ja nimeliselt keiser. Ribemont'i jagamine (880) nihutas Lotringi itta, Ida-Frangi riigi poole. Pärast sed tundus keisririigi ühtsus hetkeks taastuvat Ludwig Sakslase kolmanda poja Karl Paksu ajal. Pärast tema surma lagunes Karolingide ühtsus kiiresti. Pärast karoling Arnulfi (896-899) kandsid keisritiitlit ainult väiksed itaalia kuningad ja tiitel kadus 924.aastal sootuks. Lääne-Frangi riigis muutusid kuningad taas valitavaks ja Karolingidest kuningad vaheldusid kuningatega Odode suguvõsast. Saksamaal hääbus Karolingide dünastia koos Ludwig Lapsega (911). Välisinvasioonide ajajärk: 9.-11. sajand invasioonide aeg Euroopas languse aeg, seda peetakse varakeskaja lõpuks. Invasioon ehk sõjaline invasioon on mingi riigi sõjaväe tungimise teise riigi territooriumile(). Viikingite rüüsteretked 800-1050, mindi kas kaubandustehinguid tegema või haritavat maad otsima
Union'i ja aitas vormida parlamentaalset vabariiklust. Pariisi kommuuni tegevus ja ümberkorraldused. Kõik Kommuuni saavutused teostati spontaanselt ja improviseeritult võimu haaranud rahva poolt. Kommunaarid rakendasid juba esimesest päevast edukaid abinõusid rahvakihtide ainelise ja kultuurilise olukorra parandamiseks. Kommuuninõukogu liikmed, Rahvuskaardi ohvitserid, politseinikud, kohtunikud ja üldse kõik võimuesindajad muudeti valitavaks ja väga lühikese aja jooksul tagandatavaks. Neile maksti keskmise töölise palka nii et nad juskui polnudki enam võimuesindajad, midagi ühiskonnast kõrgemal seisvat, vaid selle orgaanilised osad. Kommuuni seadusandlik ja täideviiv funktsioon ühendati. Vaeste jaoks avati sööklad, jagati küttepuid ja sütt. Võeti üle lahkunud rikkurite majad ja hotellid. Religioon, mida seni hariduses ja ühiskonnaelus peale oli surutud, muudeti eraasjaks.
Rahva esindusorgan (kui ta üldse eksisteerib) on monarhi juures sisuliselt nõuandva staatusega (näiteks Vene Riigiduuma tsaariajal). Tänapäeval on absoluutse monarhiaga riikideks näiteks Saudi-Araabia, Jordaania ja Brunei). 31. Mida kujutab endast dualistlik monarhia? Valitsemisvormilt jagatakse riigid monarhistlikeks ja vabariikideks. Monarhistlikus riigis antakse riigipea amet edasi pärimise teel. Vahel loetakse monarhistlikuks siiski ka mõni selline riik, kus riigipead valitakse. Valitavaks monarhiks loetakse Rooma paavst, kes valitakse eluajaks, ja Malaisia kuningas, kes valitakse teatud tähtajaks. Selliste riikide monarhistlikeks lugemine on siiski ainult traditsiooni küsimus. Monarhistlike riikide põhiseadusest ei pruugi alati ilmneda, millist tüüpi monarhiaga on tegemist (näiteks Norra põhiseadusest lugedes võib jääda mulje, et tegemist on absoluutse monarhiaga; tegelikult on Norras parlamentaarne monarhia).
kukutamise ja vanglasse heitmisega. Poola printsessiga abiellunud Johan III [156892] trooniletulek lõpetas sõjategevuse Rootsi ja Poola vahel. Suured sisemised ümberkorraldused toimusid ka Poolas. 1569 sõlmitud Lublini uniooniga loodi Poola ja Leedu ühisriik Rzeczpospolita. Leedu säilitas ühisriigis oma valitsusaparaadi, sõjaväe ja õiguskorra. Vasallhertsogkondadena kuulusid Poola ülemvõimu alla ka Preisimaa ja Kuramaa. Pärast Sigismund II Augusti surma 1572 sai Poola kuningatroon valitavaks. Valimised toimusid Varssavi lähedal Wola väljal. Et valimisõigus oli kõigil Poola aadlikel, kogunes valimistele tavaliselt 10-15 tuhat osalejat. Sagedased olid tülid ja kähmlused, nii mõnegi kandidaadi toetajaskond võis kohale ilmuda oma suurtükiväega. Esimeseks valitud Poola kuningaks sai Prantsusmaa kuninga Charles IX vend Henri Valois [157274]. Oma valimiskapitulatsioonis (Articuli Henriciani), mis edaspidi esitati kõikidele Poola troonikandidaatidele, moodustades nii omamoodi
Enamikus munitsipaalüksustes on kehtestatud majoritaarne (ühemandaadiline) valimissüsteem. Kuid seadus lubab ka mitmemandaadiliste valimisringkondade moodustamist. Esinduskogu volituste tähtaeg kehtestatakse munitsipaal-üksuse põhimäärusega. Õigus valida esinduskogu saadikuid ja KOV-i valitavaid ametiisikuid kuulub igale Venemaa kodanikule, kes elab alaliselt vastava munitsipaalüksuse territooriumil saanud valimiste päevaks 18-aastaseks. Esindusorgani saadikuks või KOV-i valitavaks ametiisikuks võib olla Venemaa kodanik, kes on saanud 21-aastaseks ja elab alaliselt vastava munitsipaalüksuse territooriumil. Paiksustsensus vastava omavalitsusüksuse territooriumil passiivse valimisõiguse realiseerimiseks ei tohi ületada 1 aastat. 2. Rootsi Kuningriik (kõnes: Rootsi) Pindala: 449 964 km² Rahvaarv: 9 142 817 (2006) Pealinn: Stockholm Riigivalitsemise vorm: konstitutsiooniline monarhia
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
