President, õiguskantsler või riigikontrolör kestvalt võimetuks oma ülesandeid täitma - lahendab taotlusi lõpetada Riigikogu liikme volitused; - otsustab nõusoleku andmise Riigikogu esimehele Vabariigi Presidendi ülesannetes kuulutada välja Riigikogu erakorralised valimised või keelduda seaduse väljakuulutamisest; - lahendab taotlusi lõpetada erakonna tegevus; - lahendab kaebusi ja proteste valimiskomisjoni otsuste ja toimingute peale Normikontroll • Normikontrolli objekt seadused (nii väljakuulutatud kui ka välja kuulutamata jäetud seadused, nii jõustunud kui ka jõustumata seadused); Vabariigi Presidendi seadlused; Vabariigi Valitsuse määrused; ministrite määrused; linna- ja vallavolikogude määrused; linna- ja vallavalitsuste määrused. • Esitatud loetelu ei ole ammendav. • Abstraktse normikontrolli võivad algatada: - Vabariigi President (PS § 107 lg 2 ja PSJKS § 5); - õiguskantsler (PS § 142 ja PSJKS § 6);
riigikogu erakorralised valimised või keelduda seaduse väljakuulutamisest ning otsustab erakonna tegevuse lõpetamise üle. Põhiseaduslike organite vahel alluvussuhe puudub. Organivaidluste lahendamine on põhiseaduslikkuse järelevalve kohtus võimalik ühel juhul-kui seadusega on organite pädevust täpsustatud ning president või õiguskantsler algatavad selle seaduse suhtes põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse. Normikontroll Normikontroll-õigustloovate aktide põhiseaduslik kontroll. Normikontroll hõlmab lisaks juba vastuvõetud normide põhiseaduspärasuse kontrollile ka kontrolli normide andmata jätmise põhiseaduslikkuse üle. Normikontrolli teostatakse õigustloovate aktide üle. Üksikakte saab igaüks vaidlustada halduskohtus. Õigustloova akti ja üksikakti vahetehu võib olla keeruline. Erisus põhineb sellel, kas õigusaktis sisalduvad ettekirjutised on suunatud konkreetsele isikule või konkreetse
ül kuulutada välja riigikogu erakorralised valimised või keelduda seaduse väljakuulutamisest ning otsustab erakonna tegevuse lõpetamise üle. Põhiseaduslike organite vahel alluvussuhe puudub. Organivaidluste lahendamine on põhiseaduslikkuse järelevalve kohtus võimalik ühel juhul-kui seadusega on organite pädevust täpsustatud ning president või õiguskantsler algatavad selle seaduse suhtes põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse. Normikontroll Normikontroll-õigustloovate aktide põhiseaduslik kontroll. Normikontroll hõlmab lisaks juba vastuvõetud normide põhiseaduspärasuse kontrollile ka kontrolli normide andmata jätmise põhiseaduslikkuse üle. Normikontrolli teostatakse õigustloovate aktide üle. Üksikakte saab igaüks vaidlustada halduskohtus. Õigustloova akti ja üksikakti vahetehu võib olla keeruline. Erisus põhineb sellel, kas õigusaktis sisalduvad ettekirjutised on suunatud
Õigusriigi tunnused on: Riigivõimu piiramine individuaalse vabadusega ja sellest tulenev proportsionaalsuse põhimõte, võimude lahusus, õiguskindlus, halduse seaduslikkus ning sõltumatute kohtute poolt tagatav õiguskaitse. 95. Mis on Eestis põhiseaduslikkuse järelevalve kohus? Riigikohus on Eesti kõrgeim kohus. Põhiseaduse järgi on Riigikohus kassatsioonikohus ja põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Põhiseaduslikkuse järelevalve ülesanded jaotuvad kolme gruppi: 1) normikontroll, 2) riigivõimusiseste konfliktide lahendamine ja 3) individuaalsete põhiseaduslike kaebuste lahendamine. 96. Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium Riigikohtu koosseisus on põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium. Riigikohus kontrollib põhiseaduslikkuse järelevalve korras õigustloova akti, selle andmata jätmise või välislepingu vastavust põhiseadusele. Sellekohase taotluse võivad vastavalt
Õigusriigi tunnused on: Riigivõimu piiramine individuaalse vabadusega ja sellest tulenev proportsionaalsuse põhimõte, võimude lahusus, õiguskindlus, halduse seaduslikkus ning sõltumatute kohtute poolt tagatav õiguskaitse. 95. Mis on Eestis põhiseaduslikkuse järelevalve kohus? Riigikohus on Eesti kõrgeim kohus. Põhiseaduse järgi on Riigikohus kassatsioonikohus ja põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Põhiseaduslikkuse järelevalve ülesanded jaotuvad kolme gruppi: 1) normikontroll, 2) riigivõimusiseste konfliktide lahendamine ja 3) individuaalsete põhiseaduslike kaebuste lahendamine. 96. Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium Riigikohtu koosseisus on põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium. Riigikohus kontrollib põhiseaduslikkuse järelevalve korras õigustloova akti, selle andmata jätmise või välislepingu vastavust põhiseadusele. Sellekohase taotluse võivad vastavalt
Neid on keeruline algatada. 2. Pädevusvaidlus: Riigist alamal seisva avaliku õigusliku juriidilise isiku kaebus, et tema põhiseaduslikku pädevust on rikutud. Enesekorraldus- või autonoomia kaitseks esitatud kaebus. Neid on meil põhiseaduses potentsiaalselt 3 tk. Meil on olemas KOV kaebus. Lisaks §38(2). Kolmas on eesti pank, millel on ps-st tulevad pädevusega, aga nende olulisus vähenes eesti liitumisel euroga, see muutus euroopa liidu keskpanga osakonnaks. 3. Normikontroll: Abstraktne normikontroll ja konkreetne normikontroll. Abstraktse kontrolli ese on seaduse abstraktne ühilduvus põhiseadusega. Seaduse kontroll kogu ulatuses. See on omakorda jaotatav proaktiivseks ehk ennetav, nt vabariigi president ja reaktiivseks ehk pärast seaduse jõustumist ehk õiguskantsler. See tekib konkreetse õigusvaidluse pinnalt- konkreetne. Asjasse puutuv seadus! Konkreetne normikontroll on kõige relevantsem eesti seaduses. 4
PS-ga tagatud enesekorraldusõiguse või autonoomia kaitseks. Vaidluse ese on küsimus, kas seadusandja või valitsuse akt rikub vastava üksuse põhiseaduslikku omavalitsuse või autonoomia garantiid. Garantiide liigid: (1) KOV garantii PS § 154 ,157-160, (2) avalik-õigusliku ülikooli ja teaduskonna autonoomia PS § 38 lg 2, (3) Eesti Panga tagatised PS § 111, 112 3. Normikontroll: Normikontroll tähendab põhiseadusest alamal seisvate universaalsete õigusnormide põhiseaduspärasuse kontrolli. Abstraktne NK esemeks on seaduse abstraktne ühilduvus põhiseadusega. Abstraktne NK jaguneb proaktiivseks, mis esineb siis, kui seadus ei ole veel kehtima hakanud, mistõttu ei saa selle raames seadust kehtetuks tunnistada, ning reaktiivseks, mis leiab aset pärast seaduse jõustumist. Konkreetne NK esemeks on küsimus,
– Juridica 2016/3, lk 147-164. 4. I. Gräzin. Lugemik poliitiliste õpetuste ajaloost. I osa. Tartu, Tartu riiklik ülikool, 1987. 5. J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusõigus. Kommenteeritud väljaanne. Õigusteabe AS Juura. Tallinn, 2015. 6. K-D. Borchardt. Euroopa Ühenduse õiguse ABC. V trükk. Tallinn, 2001. 7. K. Merusk, R. Narits. Eesti konstitutsiooniõigusest. Tallinn, Juura 1998. 8. M. Ernits, Konkreetne normikontroll de lege lata ja de lege ferenda. – Juridica 2001/8, lk 572-596. 9. M. Kingisepp. Vastutav subjekt tootja vastutuse kohaldamisel. Juridica, 2011. 10. R. Maruste. Konstitutsionalism ning põhiõiguste ja -vabaduste kaitse. Tallinn, Juura 2004.
otsustavat tähtsust Euroopa Liidu liikme kohustuste täitmiseks vajaliku seaduse eelnõu vastuvõtmisel. Kohtupraktikaga lisandunud individuaalkaebus: Igaühel, kes leiab, et õigustloov akt on põhiseadusega vastuolus, on õigus pöörduda avaldusega õiguskantsleri poole selle õigustloova akti põhiseadusele vastavuse kontrollimiseks. 149. Milliseid asju lahendatakse PS järelevalve menetluses vastavalt PSJKS-le? • Normikontroll – Abstraktne (eel- ja järelkontroll) – Konkreetne (ainult järelkontroll: konkreetses kohtuasjas asjassepuutuva normi kontroll) • Individuaalkaebused • Organitülid • Valimiskaebused 25 • Muu (sh arvamus RK taotlusel) 150. Mis tingimustel tohib KOV volikogu PS järelevalve menetluse algatada?
§ 152 lg 2 ütleb, milline kohus on; pädevussäte § 149 lg 3lause 2 § 152 lg 1 IV Põhiseaduslikkuse järelevalve liigid 1. sisu järgi a. organitüli vaidlus kõrgemate riigiorganite või nende osade omavaheline vaidlus põhiseaduslikkuse õiguste või kohustuste üle (pädevuste ulatuste üle) b. pädevusvaidlus eelkõige omavalitsuse kaebus riigi vastu; riik ja mingi muu avalik-õiguslik juriidiline isik c. normikontroll põhiseadusest alamal seisva normi üle; i. abstraktne normikontroll üks organ abstraktselt vaidlustab normi ii. konkreetne normikontroll KNK ühe konkreetse normi põhiseaduspärasusest d. individuaalne põhiseaduslik kaebus isiku kaebus kas seaduse või määruse põhiseaduspärasuse kontrollimiseks või viimase instantsi kohtuotsuse põhiseaduspärasuse kontrollimiseks
§ 152 lg 2 ütleb, milline kohus on; pädevussäte § 149 lg 3lause 2 § 152 lg 1 IV Põhiseaduslikkuse järelevalve liigid 1. sisu järgi a. organitüli vaidlus kõrgemate riigiorganite või nende osade omavaheline vaidlus põhiseaduslikkuse õiguste või kohustuste üle (pädevuste ulatuste üle) b. pädevusvaidlus eelkõige omavalitsuse kaebus riigi vastu; riik ja mingi muu avalik-õiguslik juriidiline isik c. normikontroll põhiseadusest alamal seisva normi üle; i. abstraktne normikontroll üks organ abstraktselt vaidlustab normi ii. konkreetne normikontroll KNK ühe konkreetse normi põhiseaduspärasusest d. individuaalne põhiseaduslik kaebus isiku kaebus kas seaduse või määruse põhiseaduspärasuse kontrollimiseks või viimase instantsi kohtuotsuse põhiseaduspärasuse kontrollimiseks
OT169 RIIGIÕIGUS kordamisküsimused __________________________________________________________________________________ VIII Õiguskantsler Allikad : 1) PS kom. v.a.; 2) Õiguskantsleri seadus 1. Õiguskantsleri pädevus normikontrolli teostamisel. Normikontroll on põhiseadusest alamalseisvate õigusnormide põhiseaduspärasuse kontroll. Õiguskantsleril on abstraktne eelkontrolli algatamise õigus. Erinevalt Vabariigi Presidendist võib õiguskantsler algatada seaduse abstraktse normikontrolli pärast seaduse väljakuulutamist Õiguskantsleri pädevuses teostada järelevalvet täidesaatva riigivõimu õigustloovate aktide üle ning algatada normikontroll justiitsministri määruse üle 2. Õiguskantsleri pädevus põhiõiguste tagamisel
§ 152 lg 2 ütleb, milline kohus on; pädevussäte § 149 lg 3lause 2 § 152 lg 1 IV Põhiseaduslikkuse järelevalve liigid 1. sisu järgi a. organitüli vaidlus kõrgemate riigiorganite või nende osade omavaheline vaidlus põhiseaduslikkuse õiguste või kohustuste üle (pädevuste ulatuste üle) b. pädevusvaidlus eelkõige omavalitsuse kaebus riigi vastu; riik ja mingi muu avalik-õiguslik juriidiline isik c. normikontroll põhiseadusest alamal seisva normi üle; i. abstraktne normikontroll üks organ abstraktselt vaidlustab normi ii. konkreetne normikontroll KNK ühe konkreetse normi põhiseaduspärasusest d. individuaalne põhiseaduslik kaebus isiku kaebus kas seaduse või määruse põhiseaduspärasuse kontrollimiseks või viimase instantsi kohtuotsuse põhiseaduspärasuse kontrollimiseks
mõttes võrdse tähtsusega õiguslikku tagajärge ning haldusorgan on volitatud valima, millist tagajärgedest ta konkreetsel juhtumil kohaldab. MÄÄRATLEMATA ÕIGUSMÕISTE Määratlemata õigusmõistega on tegemist siis, kui seadusandja eesmärk oli anda õiguse rakendajale volituse sisustada õigusnormi mõni eeldustest või tagajärgedest konkreetse juhtumi eripära arvestades. EHK Avatud sisuga, sisustab rakendaja. Normikontroll on õiguspärasuse kontrolli meetod, mille raames kontrollitakse madalamalseisva üldakti vastavust kõrgemalseisvale üldaktile. Vastavuskontroll on konkreetsele juhtumile õigusliku hinnangu kas isiku või organi tegu või otsustus oli kooskõlas üldaktiga andmine.
1. sisu järgi a. organitüli – vaidlus kõrgemate riigiorganite või nende osade omavaheline vaidlus põhiseaduslikkuse õiguste või kohustuste üle (pädevuste ulatuste üle) b. pädevusvaidlus – eelkõige omavalitsuse kaebus riigi vastu; riik ja mingi muu avalik-õiguslik juriidiline isik c. normikontroll – põhiseadusest alamal seisva normi üle; i. abstraktne normikontroll – üks organ abstraktselt vaidlustab normi ii. konkreetne normikontroll KNK – ühe konkreetse normi põhiseaduspärasusest d. individuaalne põhiseaduslik kaebus – isiku kaebus kas seaduse või määruse põhiseaduspärasuse kontrollimiseks või viimase instantsi kohtuotsuse põhiseaduspärasuse kontrollimiseks
riigikontrolör kestvalt võimetuks oma ülesandeid täitma; 7) lahendab taotlusi lõpetada Riigikogu liikme volitused; 8) otsustab nõusoleku andmise Riigikogu esimehele Vabariigi Presidendi ülesannetes kuulutada välja Riigikogu erakorralised valimised või keelduda seaduse väljakuulutamisest; 9) lahendab taotlusi lõpetada erakonna tegevus; 10) lahendab kaebusi ja proteste valimiskomisjoni otsuste ja toimingute peale. 10.7.4 Konkreetne normikontroll Konkreetse normikontrolliga on tegemist siis, kui õigusnormi põhiseadusele vastavust hinnatakse seoses konkreetse kohtuasjaga. 10.7.5 Abstraktne normikontroll Abstraktse normikontrolliga on tegemist siis, kui õigusnormi põhiseadusele vastavust hinnatakse mitte seoses konkreetse kohtuasjaga, vaid üldiselt. 10.7.6 Euroopa Liidu õiguse põhiseaduslikkuse järelevalve Teostab Riigikohus. 10.7.7 Riigikohtu volitused (1) Asja lahendamisel võib Riigikohus:
Riigikohtul. PS järelevalve on seega õigusmõistmine põhiseaduspärasuse küsimuses. Esemeks võib olla: - Seaduse kooskõla põhiseadusega - Kõrgemate riigiorganite pädevuste ulatus ja jaotus - või mõni muu põhiseaduspärasuse küsimus. §149 (2) 2 Riigikohus on ühtlasi põhiseadusliku järelevalve kohus. Teoreetilised PS järelevalve menetlusliigid: - Normikontroll - ANK (abstraktne) - Pro-aktiivne ehk ennetav Vabariigi Presidendi algatatud normikontroll ennem seaduse väljakuulutamist! + hetkel Õiguskantsleri ESM ennetav kontroll - Re-aktiivne ehk reageeriv Õiguskantsler! - KNK (konkreetne) kui kohus algatab konkreetses kohtuvaidluses asjassepuutuva normi põhiseaduslikkusega
Rait Maruste ja Eerik-Juhan Truuväli võrdsustavad õigustloova akti üldaktiga, mille vastandavad omakorda üksikaktile. Vt R. Maruste, E.-J. Truuväli. Teooria ja praktika probleem seonduvalt põhiseadusliku järelevalvega. Juridica, 1995, nr 7, lk 306. Veelgi kitsamalt käsitati õigustloovat akti Põhiseaduse Assambleel, kus see samastati seadusandluse aktiga. Vt L. Hänni. Põhiseadus ja Põhiseaduse Assamblee (viide 4), lk 765. 72 M. Ernits. Konkreetne normikontroll de lege lata ja de lege ferenda. Juridica, 2001, nr 8, lk 575 viide 18. 73 A.-T. Kliimann. Õiguskord. Tartu, 1939, lk 121. 74 Mõisteid õigustloov akt ja õigusakt peavad sünonüümideks nii Ilmar Rebane kui ka Heinrich Schneider. Vt I. Rebane. Õigustloo- vatest aktidest Eesti Vabariigi põhiseaduse järgi. Juridica, 1993, nr 1, lk 12; H. Schneider (viide 3), lk 21. Taasloodud Eesti Vabariigi
kolleegiumid ja erikogu, kui neil tsiviilasja, kuriteo- või väärteoasja või haldusasja lahendamisel tekib põhjendatud kahtlus asjasse puutuva õigustloova akti või välislepingu PS-le vastavuses. Üldkogu ainupädevuses on läbi vaadata taotlused tunnistada Riigikogu liige, Vabariigi President, õiguskantsler või riigikontrolör kestvalt võimetuks täitma oma ülesandeid, lõpetada Riigikogu liikme volitused või erakonna tegevus (PSJKS § 3). 98. Mis on abstraktne normikontroll? Tähendab, et ei lähtuta konkreetsest kaasusest. Abstraktne normikontroll võib toimuda järelkontrolli (ex post) ja eelkontrolli (ex ante) vormis. Esimesel juhul nõutakse, et kontrollitav õigustloov akt oleks jõus, teine annab võimaluse kontrollida õigustloovaid akte, mis veel ei kehti. 99. Mis on konkreetne normikontroll? Konkreetse normikontrolli käigus kontrollitakse, kas kohtu menetluses olevas kohtuasjas asjasse puutuv norm on PS-ga kooskõlas. 100
See on üksnes Riigikohtu tegevus. Amet: seaduses sätestatud ning ministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, millel on 20. Milline on Riigikohtu pädevus? juhtimisfunktsioon ja mis teostab riiklikku järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi seaduses o Normikontroll ettenähtud alustel ja ulatuses. o Riigikogu, riigikogu juhatuse ja vabariigi presidendi otsuste läbivaatamine 51. Mis on maavalitsus? o Kõrgemate ametisikute tunnistamine kestvalt võimetuks oma ülesandeid täitma Kohahaldusorgan
seostest, seostest kohtulahendite, haldusaktide ja muude dokumentidega · Õigusajalooline analüüs lähtutakse ühe instituudi ajaloolisest arengust, · Võrdlevõiguslik analüüs lähtutakse hiljuti toimunud ja tulevikus toimuvatest muudatustest õiguses Vastavuskontroll hinnatakse konkreetse juhtumi vastavust üldistele õigusnormidele ehk kas koostatud üksikakt vastab üldaktile. Normikontroll kontrollitakse madalamalseisva üldnormi vastavust kõrgemalseisvale üldnormidele. Abstraktses normikontrollis kontrollitakse kahe üldakti vastavust väljaspool konkreetse juhtumi konteksti. Konkreetses normikontrollis kontrollitakse, kas madalamalseisva õigusakti konkreetse juhtumi raames on rakendatud nii, et see on kooskõlas kõrgemalseisva õigusaktiga. Kaalutusõigus haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda erinevate otsuste vahel. Iseloomustab sõna ,,võib", ,,on õigus"
õiguskantsler jõustumata välislepingute osas) kui ka järelkontrolli (jõustunud seaduste ja teiste õigustloovate aktide osas) korras. 10.7.3 Riigikohtu pädevus (põhiseaduslikkuse järelevalve asjade liigid) Riigikohtu pädevuses on põhiseaduse järelevalve teostamine; kohtulahendite kassatsiooni korras läbivaatamine; teistmisavalduste läbivaatamine; muude seadusest tulenevate ülesannete täitmine. 10.7.4 Konkreetne normikontroll Siin ei ole oluline mitte normi kooskõla Psga, vaid sellel normil põhineva või sellega nähtamatult seotud müne muu akti põhiseaduslikkus, mille vastuolu Psga võib kaasa tuua mõne teise akti vastuoli Psga. 10.7.5 Abstraktne normikontroll Abstraktse kontrolli puhul kontrollitakse akti põhiseaduspä rasust ilma et konkreetset vaidlust oleks veel tekkinud. Uurimisobjektiks on normi kui sellise vastavus põhiseadusele. 10.7.6 Euroopa Liidu õiguse põhiseaduslikkuse järelevalve
Õiguskantsleri nimetab ametisse Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul 7ks aastaks. Õiguskantsleri roll ja ülesanded: 1. Õigusnormide kontroll- ei tee ettekirjutusi, vaid ettepanekuid puuduste kõrvaldamiseks 2. Lähtub oma tegevuses vaid põhiseadusest ning oma südametunnistusest 3. Põhiliseks funktsiooniks on õigustloovate aktide Põhiseaduslikkuse järelvalve. 4. Järelevalve õigustloovate aktide põhiseaduslikkuse ja seaduslikkuse üle (normikontroll) 5. Järelevalve põhiõiguste ja- vabaduste järgimise üle (ombudsmani roll) 6. Võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise põhimõtte edendamine Õiguskantslerile saadetakse kõigi seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide, jõustumata välislepingute ning kõigi Riigikohtu põhiseaduslikke vaidlusi käsitlevate jõustunud kohtuotsuste, samuti rahvahääletuse
Õiguskantsleri sõltumatuse tagab ka keeld olla mõne teise riigi-, kohaliku omavalitsuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku ametis, osaleda erakonna tegevuses, kuuluda äriühingu juhatusse, nõukogusse või järelvalveorganisse ja osaleda ettevõtluses. Õiguskantsler on oma tegevuses teistest riigivõimukandjatest sõltumatu. Õiguskantsleri otsused on soovituslikud. Kohtuotsused on täitmiseks. Õiguskantsleri pädevus: Normikontroll- põhiseaduslikkuse järelevalve. Õiguskantsler on oma tegevuses sõltumatu ametiisik, kes teostab järelevalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide Eesti Vabariigi põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle. Õiguskantsler analüüsib seaduste muutmise, uute seaduste vastuvõtmise ja riigiasutuste töö kohta talle tehtud ettepanekuid ning esitab vajaduse korral Riigikogule ettekande.
. etc vt PSJVS § 2 Riigikohus kontrollib õigustloova akti, selle andmata jätmise või välislepingu põhiseadusele vastavust põhistatud taotluse, kohtuotsuse või -määruse alusel. Asja vaatab läbi Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium (esimees RK esimees, kuulub 9 kohtunikku) või üldkogu. PS JV põhiline funktsioon on õigustloovate aktide ja välislepingute PS-le vastavuse kontroll. Abstraktne normikontroll on menetlus, mille raames kolleegium või üldkogu püüavad diskussiooni teel määratleda, kas õigustloov akt on PS-ga kooskõlas või mitte. Järelkontroll (ex post). Eelkontroll. (ex ante). Lahendatakse ka riigiorganite pädevusvaidlusi. Kordamisküsimused 2012 Riigiõigus NB! Abistav materjal, mitte "piletid" Konkreetne normikontroll tõusetub haldus- või üldkohtumenetluses, kui konkreetses
põhiseaduslikkuse järelvalve menetluse ajaks kohtumenetluse teate. abstraktset normikontrolli jõustumata seaduste suhtes saab algatada president, nii jõustunud kui ka jõustumata seaduste suhtes on abstraktse kontrolli algatamise õigus õiguskantsleril ja teatud tingimustel kohaliku omavalitsuse volikogudel. Õiguskantsler saab kontrollida ka välislepingu kooskõla põhiseadusega. 19. Mida kujutab endast konkreetne normikontroll, mida abstraktne normikontroll? Mida kujutab endast formaalne, mida materiaalne põhiseaduspärasuse kontroll? Konkreetse normikontrolli puhul teostatakse konstitutsioonilist kontrolli konkreetse kohtuasja pinnalt ja juba jõustunus õigustloovate aktide osas. Abstraktse normikontrolli puhul teostatakse õigusnormi konstitutsioonilist kontrolli ilma et konkreetset kohtuasja üldse oleks, nt. kontroll veel jõustumata aktide osas. Abstraktse
annaabi.ee 
