Kui ei saa valitud, valimiskogu (Riigikoguliikmed +KOV volikogu esindajad). 21. Riigikogu: põhiülesanded ja töökorraldus Riigikogu: o Võtab vastu seaduseid ja otsuseid o Otsutab rahvahääletuse korraldamise o Valib vabariigi presidendi o Ratifitseerib välislepinguid o Annab peaministri kandidaadile volitused VV moodustamiseks 22. Riigikogu liikme õiguslik staatus (immuniteet, indemniteet ja ametite ühildamatus) Immuniteet- isikupuutumatus. Neid ei tohi ilma parlamendi enamuse koosseisu nõusolekuta kriminaalvastutusele võtta. Indemniteet- riigikogu liige ei kanna õiguslikku vastutust hääletamise ja poliitiliste avalduste eest. Ei saa vastutusele võtta solvangute või laimu eest. Ametite ühildamatus- rk liige ei tohi olla mingis muus riigiametis. 23. Seaduseelnõude menetlemine Riigikogus (algatamisõigus, lugemised, vastuvõtmine)
Sellest tulenevalt: Ei saa Riigikogu liiget ennetähtaegselt tagasi kutsuda; Riigikogu liige pole õiguslikult seotud valimiseelsete lubaduste ega erakonna programmiga; Teda ei saa kohustada liituma mõne fraktsiooniga. Selles küsimuses on vaba mandaadi põhimõtet võimalik piirata; Poliitiline vastutus (nt valimisnimekirja mittekandmine, erakonnasisene distsiplinaarvastutus) pole välistatud. 7) Mis on indemniteet? V: Põhiseaduse § 62 järgi ei kanna Riigikogu liige õiguslikku vastutust hääletamise ja poliitiliste avalduste eest Riigikogus ja selle organites. 8) Seleta kuidas mõista riigikogu liikme immuniteeti. V: Immuniteet ehk saadikupuutumatus tähendab, et Riigikogu liige on puutumatu. Teda saab kriminaalvastutusele võtta ainult õiguskantsleri ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul. 9) Millega tegelevad riigikogu komisjonid? V:
rahvusvaheliste organisatsioonide poole; kehtestab riiklikud autasud, sõjaväelised ja diplomaatilised auastmed; otsustab umbusalduse avaldamise vabariigi valitsusele, peaministrile või ministrile; kuulutab riigis välja erakorralise seisukorra; kuulutab vabariigi presidendi ettepanekul välja sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni 20. Riigikogu liikme õiguslik staatus (immuniteet, indemniteet ja ametite ühildamatus) immuniteet – isikupuutumatus, kõrgete võimuesindajate eriseisund. Neid ei tohi parlamendi enamuse koosseisu nõusolekuta kriminaalvastutusele võtta indemniteet e vastutamatus – Riigikogu liige ei kanna õiguslikku vastutust hääletamise ja poliitiliste avalduste eest Riigikogus või selle organites. Rk liiget ei saa vastutusele võtta nt solvangute või laimu eest Rk-s tehtud avalduste puhul
priviligeering §218 Kogum ideaal- (§63 I) või reaalkogum (§63 II) IV. Karistatavuseeldused väljaspool õigusvastasust ja süüd 1. Objektiivsed karistatavuseeldused 1) Negatiivne eeldus: § 246 (ÜRO Julgeolekunõukogu luba) 2) Positiivsed eeldused a) Diplomaatilised suhted (§-d 247, 249, 250) b) Pankrot (§ 384 II) 2. Isikulised negatiivsed karistatavuseeldused 1) Parlamendisaadikute materiaalõiguslik indemniteet (PõhiS § 62) 2) Ütluse andmisest keeldumine (§ 318)
esindajatena, mitte aga konkreetse valimisirngkonna esindajatena, kus nad valiti. Vabamandaadi põhimõte tähendab ka seda, et valija ei saa parlamendi liikmele anda siduvaid juhiseid, ega teda tagasi kutsuda. Riigikogu liige ei ole seotud mandaadiga. Immuniteet ehk saadiku puutumatus- parlamendi liiget võib vahistada või võtta kriminaal vastutusele vaid parlamendi nõusolekul. Erandiks on see, kui parlamendi liiga tabatakse kuriteo toimepanemisel. (§ 76). Indemniteet – parlamendi liige ei kanna õiguslikku vastutust parlamendis peetud sõnavõttude ega hääletuse eest. ( §62) Valitsus on täitevvõimu organ. Valitsuse puhul on tegemist kollegiaalse organiga, mis koosneb peaministrist ja ministritest. Valitsust nimetatakse rinevates riikides erinevalt (ministrite nõukogu, ministrite kabinet jne) Portfelliga minister – ta on vastav ministeerium Portfellita minister – ei juhi ministeeriumi
kehtestab riiklikud autasud, sõjaväelised ja diplomaatilised auastmed; otsustab umbusalduse avaldamise vabariigi valitsusele, peaministrile või ministrile; kuulutab riigis välja erakorralise seisukorra; kuulutab vabariigi presidendi ettepanekul välja sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni 9 22. Riigikogu liikme õiguslik staatus (immuniteet, indemniteet ja ametite ühildamatus) immuniteet isikupuutumatus, kõrgete võimuesindajate eriseisund. Neid ei tohi parlamendi enamuse koosseisu nõusolekuta kriminaalvastutusele võtta indemniteet e vastutamatus Riigikogu liige ei kanna õiguslikku vastutust hääletamise ja poliitiliste avalduste eest Riigikogus või selle organites. Rk liiget ei saa vastutusele võtta nt solvangute või laimu eest Rk-s tehtud avalduste puhul. Vastutusele võtu keeld jääb püsima ka
7. RK liikme volituste peatumise alused, arutlus valitsusliikme RK-kku kuulumise võimaldamise üle V: Volituste lõppemise juhud: asumine teise riigiametisse, teda süüdi mõistva kohtuotsuse jõustumine, tagasiastumine, kestev võimetus ülesannete täitmiseks ning surm. Riigikogu liikme volitused loetakse lõppenuks Riigikogu järgmiste valimiste tulemuste väljakuulutamise päevast. 8. Vaba mandaat, immuniteet, indemniteet, inkompatibiliteet V: Vaba mandaat Riigikogu liige ei ole seotud mandaadiga. Riigikogu liige peab täitma oma ülesandeid vabalt, sõltumatult ja oma südametunnistusest lähtuvalt. Immuniteet saadikupuutumatus. Ei saa võtta saadikut kriminaalvastutusele. Traditsiooniline põhjus selleks on, et välistada Riigikogu liikme vahistamine või kohtu alla andmine täitevvõimu poolse mõjutusaktsioonina. Indemniteet vastutamatus
vabalt kõikuda alates 80–90 kuni 150-ni. 65. Riigikogu liikme staatuse seaduse (RKLS) ja Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse (RKKTS) reguleerimisala erinevus Erinevus on selles, et RKLS sätestab ära RK liikme õigused, kohustused ja muud ametiga seonduvad sätted. RKKTS aga määrab kindlaks kogu riigikogu töö ja päevakorra ning sealhulgas ka riigikogu esimehe ja teiste ametnike õigused, kohustused, ametissemääramise jne. 66. vaba mandaat, immuniteet, indemniteet, inkompatibiliteet Vaba mandaadi põhimõte - Vaba mandaat § 62 - ei ole seotud valimiseelsete lubadustega. Vabamandaadi riigikorralduse valdkonda kuuluv õigus: a) Indemniteet – riigikogu liige ei kanna õiguslikku vastutust hääletamistulemuste eest ega poliitiliste vabaduste eest § 62 b) Immuniteet – ajalooliselt tekkinud parlamentääri - ei tohi kriminaalõiguslikult jälitada § 76. 12
Seega, KOV juhtimine toimub kahetasandiliselt. Volikogu määrab omavalitsusüksuse haldamise põhimõtted ning tema pädevuses on kõige tähtsamate kohaliku elu küsimuste otsustamine. Volikogu valitakse neljaks aastaks, v.a. juhul, kui toimuvad erakorralised valimised. Volikogu ei ole parlament, vaid tegemist on haldusorganiga. Volikogu liikmele ei laiene immuniteet ega indemniteet. Kuid kuna volikogule laieneb esindusdemokraatia põhimõte, kehtib volikogu liikmele vaba mandaadi põhimõte. 14.5. KOV õigusaktid Kohaliku omavalitsuse õigusaktid (Põhiseadus § 139) - Põhiseaduse § 139 sätestab, et õiguskantsler on oma tegevuses sõltumatu ametiisik, kes teostab järelvalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide 3 RKPJo 21.11.1994 nr III-4/A-11/94.
vabariigi kodanik või isik kes peale selle toime panekut sai kodanikuks.Eesti karistusseadust saab kohaldada välismaalase suhtes kes pani teo toime välismaal,kuid peeti eestis kinni. Kõiki neid põhimõtteid ühendab see et teod on toime pandud väljaspool eestit. Välja ei saa anda poliitilisi põgenikke. Karistusseadustiku isikuline kehtivus on piiratud ka siseriiklikult,nimelt eesti õigus tnnistab: 1) teatud isikute materjaalõiguslikku idemniteeti 2)menetuslikku immuniteeti. Indemniteet kehtib põhiseaduse § 62 kohaselt riigikogu liikmesuhtes kes ei kanna õiguslikku vastutust hääletamiste ja poliitiliste avalduste eest riigikogus või selle organites. Menetluslik immuniteet kehtib riigikogu liikme,presidendi,valitsuse liikme, riigikontrolöri,õiguskantsleri,riigikohtu liikme ja riigikohtu esimehe suhtes.Neid saab kriminaalvastutusele võtta vaid õiguskantsleri ettepanekul riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul.Kohtunikku saab vastutusele võtta tema
tagasi kutsuda. Deputaat on seotud ainult oma enda südametunnistuse ja fraktsiooni distsipliiniga. Demokraatlikud riigid kasutavad valdavalt vaba mandaati. Vaba mandaadi põhimõte on fikseeritud ka Eesti Põhiseaduse §-s 62. Vaba mandaadi korral seisneb deputaadi poliitiline vastutus valijate ees selles, et temaga rahulolematuse korral teda järgmine kord lihtsalt ei valita. 58. Mida kujutab endast parlamendiliikme immuniteet, mida indemniteet? Immuniteedi ehk saadikupuutumatuse eesmärgiks on vältida täitevvõimu võimalust otsitud või väljamõeldud põhjustel vahistada deputaati ja anda ta kohtu alla. Selle eesmärgi saavutamiseks võib harilikult deputaati vahi alla võtta ja kohtu alla anda ainult parlamendi nõusolekul. Teatud erandjuhtudel, näiteks tabamisel kuriteo toimepanemisel, kinnipidamiseks nõusolekut sageli ei nõuta. Harilikult kestab immuniteet kogu deputaadi volituste ajal. Vahel on aga immuniteet kitsam.
Valimiskünnis Valimisnimekirjade ühendamine Suletud nimekirjad ja avatud nimekirjad Panašaaz Valimisprotsess Parlament Parlamendi mõiste, sotsiaalsed funktsioonid ja pädevus Parlamendi struktuur Seadusandlik protseduur Parlamendi sisestruktuur Parlamendi abiaparaat Parlamendi juures olevad ametnikud ja organid, kes ei kuulu parlamendi tööaparaati Lobby Parlamendiliikme staatus, tema immuniteet ja indemniteet Valitsus Valitsuse mõiste, liigid ja koosseis Valitsuse ja selle liikmete vastutus Riigiõigus -- eriosa. Eesti riigiõigus Eesti riigiõiguse põhiprintsiibid Eesti riigiõiguse ajalugu Olulised daatumid Eesti riigiõiguslik areng 1917-36 Eesti riigi teke ja tema eelkonstitutsioonid 1920. a. Põhiseadus, selle rakendamine ja muutmine 1933. a. Põhiseadus ja vaikiv ajastu Eesti riigiõiguslik areng 1936-92 Rahvuskogu ja 1937.a
Ajalooliselt olid parlamendid monarhismi perioodi justiitsorganid. Parlamendid olid nii unitaar kui ja föderatiivsetes riikides, kusjuures ka föderatsiooni subjektidel on oma parlamendid. JURIIDILINE LAAD- parlament on kaasajal põhimõtteliselt rahva otseseks usalduusosaliseks, parlamendile kuulub juhtiv osa võimude lahussuse ja tasakaalustatuse alusel korraldatud riigiorganite süsteemis ning teda isel kolm põhiprintsiipi: diskontinuiteet, indemniteet ja immuniteet. 1) Diskontinuiteet – antud koosseisu volituste lõppedes jäävad lõplikult otsustama küsimused lõpetamata, järgmin ekoosseis ei ole seotud eelneva arvamusega. 2) Indemniteet – parlamendisaadikuid ei tohi võtta vastustusele parlamendis esitatud mõtteavalduste või vastava hääletamise eest. 3) Immuniteet – parlamendi eriloata ei tohi ühtegi pralamendisaadikut võtta kriminaalvastutusele. Juriidilise laadi tunnused:
proportsionaalsus = materiaalne ühetaolisus, ühetaolisus välistab majoritaarsed süsteemid, Rahvahääletus on avalik 18 5. Vaba mandaat § 62 ei ole seotud valimiseelsete lubadustega Ei ole seotud valimiseelsete lubadustega RKPJKo 02.05.2005 3-4-1-3-05 Vaba vs imperatiivne mandaat Vabamandaat riigikorraldus valdkonda kuuluv õigus a) Indemniteet riigikogu liige ei kanna õiguslikku vastutust hääletamistulemuste eest ega poliitiliste vabaduste eest § 62 b) Immuniteet ajalooliselt tekkindu parlamentääri ei tohi kriminaalõiguslikult jälitada § 76 6. Demokraatia kaitse demokraatia vaenlaste vastu Demokraatia peab suhtuma sallimatule neisse, kes püüavad demokraatlikul teel demokraatiat kõrvaldada § 48 lg 3;§ 129 131;§ 54 § 10 Õigusriik I Sätestus § 10
proportsionaalsus = materiaalne ühetaolisus, ühetaolisus välistab majoritaarsed süsteemid, Rahvahääletus on avalik 5. Vaba mandaat § 62 ei ole seotud valimiseelsete lubadustega 18 Ei ole seotud valimiseelsete lubadustega RKPJKo 02.05.2005 3-4-1-3-05 Vaba vs imperatiivne mandaat Vabamandaat riigikorraldus valdkonda kuuluv õigus a) Indemniteet riigikogu liige ei kanna õiguslikku vastutust hääletamistulemuste eest ega poliitiliste vabaduste eest § 62 b) Immuniteet ajalooliselt tekkindu parlamentääri ei tohi kriminaalõiguslikult jälitada § 76 6. Demokraatia kaitse demokraatia vaenlaste vastu Demokraatia peab suhtuma sallimatult neisse, kes püüavad demokraatlikul teel demokraatiat kõrvaldada § 48 lg 3;§ 129 131;§ 54 § 10 Õigusriik I Sätestus § 10 II Mõiste
Riigikogu liikmele ei saa anda õiguslikult siduvaid tegevusjuhiseid. Vaba mandaadi põhimõttest tulenevalt ei ole Riigikogu liige seotud teda valinud valimisringkonna valijate ega nende suunistega. Kuid siiski peab Riigikogu liige oma tegevuses arvestama rahva huvidega laiemas mõttes. Oma otsuste langetamisel peaks ta lähtuma oma parimast äranägemisest ja südametunnistusest, olles oma otsustustes vaba. Vaba mandaadi alaprintsiipideks: 1). indemniteet ehk vastutamatus, 2). immuniteet ehk puutumatus ja 3). ametite ühildamatuse põhimõte. Immuniteet - Põhimõte kaitseb Riigikogu tema vahistamise, kirjavahetuse saladuse rikkumise jms. Riigikogu liikme kriminaalvastutusele võtmiseks on Riigikogu andnud nõusoleku neljal korral. Ameti ühitamatuse puhul eeldatakse, et kui muu ametikandja kandideerib parlamendiliikmeks, loobub see isik oma eelnevast ametist
poliitilisi seisukohti valimispäeval proportsionaalsus = materiaalne ühetaolisus, ühetaolisus välistab majoritaarsed süsteemid, Rahvahääletus on avalik 5. Vaba mandaat § 62 ei ole seotud valimiseelsete lubadustega Ei ole seotud valimiseelsete lubadustega RKPJKo 02.05.2005 3-4-1-3-05 Vaba vs imperatiivne mandaat Vabamandaat riigikorraldus valdkonda kuuluv õigus a) Indemniteet riigikogu liige ei kanna õiguslikku vastutust hääletamistulemuste eest ega poliitiliste vabaduste eest § 62 18 b) Immuniteet ajalooliselt tekkindu parlamentääri ei tohi kriminaalõiguslikult jälitada § 76 6. Demokraatia kaitse demokraatia vaenlaste vastu Demokraatia peab suhtuma sallimatule neisse, kes püüavad demokraatlikul teel
Rahvahääletus on avalik Rahvahääletuse põhimõtted: vabadus, üldisus, ühetaolisus, otsesus, salajus ja häälteenamus. 5. Vaba mandaat § 62 – ei ole seotud valimiseelsete lubadustega Ei ole seotud valimiseelsete lubadustega RKPJKo 02.05.2005 3-4-1-3-05 Vaba vs imperatiivne mandaat Vabamandaat riigikorraldus valdkonda kuuluv õigus a. Indemniteet – riigikogu liige ei kanna õiguslikku vastutust hääletamistulemuste eest ega poliitiliste vabaduste eest § 62 b. Immuniteet – ajalooliselt tekkindu parlamentääri – ei tohi kriminaalõiguslikult jälitada § 76 6. Laiaulatuslikkus ja demokraatia kaitse demokraatia vaenlaste vastu Läbipaistvus (eelkõige erakondade rahastamine) Stabiilsus § 48 lg 3 (kohati liiga kitsas, kohati liiga lai) § 129-131 (demokraatliku riigi puhul väga erandlik) § 54
Organi ülesannete täitja- füüsiline isik, kes teostab organi pädevusi. Vaba mandaat (otsused lähtuvalt südametunnistusest, võrdsuse põhimõte). Volituste algus ja lõpp, peatumine PS §§61, 64, 83 lg2. PS §§62, 71 lg2, 74, 103 lg1 p1. Tagatisteks on immuniteet, õigus saada tasu. Muus riigiametis olemise keeld personaalse võimudelahususe tagamiseks. Riigikogu liige on kogu rahva esindaja, ei ole õiguslikult seotud juhistega, ei ole ametist tagasikutsutav. Indemniteet §62: kaitseb sõna- ja hääletamisvabadust vaba debati eesmärgil. Sellel on absoluutne iseloom, mille kaitse ei lõpe mandaadi lõppemisega. Immuniteet kitsamas mõttes §76: riigikogu liige on puutumatu. Teda saab kriminaalvastutusele võtta ainult õiguskantsleri ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul. Laieneb tegudele, mis on toime pandud väljaspool parlamenti. Kestab Riigikogu liikme volituste algusest kuni lõppemiseni. Immuniteet laiemas mõttes §§62 ja 76.
esindajatena, mitte aga konkreetse valimisirngkonna esindajatena, kus nad valiti. Vabamandaadi põhimõte tähendab ka seda, et valija ei saa parlamendi liikmele anda siduvaid juhiseid, ega teda tagasi kutsuda. Riigikogu liige ei ole seotud mandaadiga. Immuniteet ehk saadiku puutumatus- parlamendi liiget võib vahistada või võtta kriminaal vastutusele vaid parlamendi nõusolekul. Erandiks on see, kui parlamendi liiga tabatakse kuriteo toimepanemisel. (§ 76). Indemniteet parlamendi liige ei kanna õiguslikku vastutust parlamendis peetud sõnavõttude ega hääletuse eest. ( §62) Valitsus on täitevvõimu organ. Valitsuse puhul on tegemist kollegiaalse organiga, mis koosneb peaministrist ja ministritest. Valitsust nimetatakse rinevates riikides erinevalt (ministrite nõukogu, ministrite kabinet jne) · Portfelliga minister ta on vastav ministeerium · Portfellita minister ei juhi ministeeriumi
TÄISKOGU VASTUVÕTMINE TAGASILÜKKAMIN E VABA MANDAAT: Riigikogu liige ei ole seotud valijatega, liidu liige võib hääletada nii nagu südametunnistus tüleb (vaba mandaat) PS 62 Riigikogu liige ei ole seotud mandaadiga INDEMNITEET: PS 62 – Riigikogu liige ei /../ kanna õiguslikku vastutust hääletamise ja poliitilise avalduste eest Riigikogus või selle organites kaitseb sõna- ja hääletamisabandust absoluutne iseloom kaitse ei lõpe mandaadi lõppemisega IMMUNITEET KITSAMAS MÕTTES: PS 76: Riigikogu liig ei ole puutumatu. Teda saab krimaalvastutusele võtta ainult õiguskantsleri ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekus
Teiseks tuleneb vaba mandaadi põhimõttest, et parlamendi liige peab saama langetada poliitilisi valikuid oma südametunnistusest lähtuvalt. Seejuures kuulub Riigikokku valitud isiku vabast mandaadist tulenevate õiguste hulka vabadus oma maailmavaatelisi seisukohti ja/või erakondlikke eelistusi muuta ilma ohuta saada seetõttu rahvaesindusest eemaldatud. Samuti tuleneb vaba mandaadi põhimõttest, et Riigikogu liige ei ole seotud valimiste eelsel ajal antud lubadustega. 44. Vastutamatus (indemniteet) – mõiste ja tähtsus Riigikogu liige ei kanna õiguslikku vastutust hääletamise ja poliitiliste avalduste eest Riigikogus ja selle organites (PS § 62). Selle on põhimõtte eesmärk on tagada, et: Riigikogu liige saaks täita rahvaesindaja ülesandeid sõltumatult ning kooskõlas oma südametunnistuse ja veendumustega; Riigikogu liikmetel oleks võimalik vabalt arutada kõiki riigi- ja ühiskonnaelu puudutavaid küsimusi. Vastutamatuse põhimõte:
Olulisim ülesanne on seaduste vastuvõtmine, kusjuures nende seaduste hulka võib kuuluda ka põhiseadus. Riigipea valimine. Parlamentaarsed ja presidentaalsed riigid. EV on parlamentaarne, riigipeal on vaid esindusfunktsioon ja riigikogu poolt vastuvõetud seaduste väljakuulutamise dekreet. Immuniteet e saadikupuutumatus – parlamendi liikme võib kriminaalvastutusele võtta vaid riigikantsleri taotlusel parlamendi enamuse nõusolekul, kohe võib kinni võtta otse kuriteo sooritamisel. Indemniteet – parlamendi liige ei kanna õiguslikku vastutust parlamendis peetud sõnavõttude ega hääletuse eest. Valitsus on TÄITEVVÕIMU organ. Kollegiaalne organ, mis koosneb peaministrist ja ministritest. Portfelliga ministrid juhivad ministeeriumi, portfellita ministrid ei juhi ministeeriumi (nt. regionaalminister) ja võtavad osa valitsuse tööst, neil on hääleõigus. Parlamendis on hääleõigus vaid peaministri ametisse seadmisel, mitte aga üksikute ministrite üle otsustamisel
2. Eestis registreeritud laeval või õhuruumis 3. Eestis registreeritud laeva või õhuruumi vastu 4. kui see tuleneb välislepingust 5. esimese astme kuritegu, mis kahjustab eesti elanikkonna elu ja tervet, riigivõimu teostamisel ja kaitset keskkonda. Süüteo toimepannud: 1. eesti kodanikud 2. välisriigi kodanikud 3. kodakondsusetud isikud (nii FI, kui ka JUR). Aga on isikud, kellele laienev diplomaatiliine immuniteet, menetluslik immuniteet või indemniteet. Seega PS ja RVL on ettenähtud (nt. RK liikmed, VP, Riigikohtunikud, kohtunikud jne) menetluslik immuniteet, nende kohta ei või menetlustoiminguid algatada, kuni selleks ei ole luba (ei ole võetud nendest immuniteedi). Kaasaja KriM järgi ei ole vaja kriminaalmenetluse algatamist (vanasti oli vajalik määrus; algatati). Praegu esimene menetlustoiming tähendabki algatamist. Esimese astme kohtuniku immuniteet ja indomniteet (maakohtunikud) on seotud Riigikohtu
Valijaskonna hääl kõlab parlamendi seisukohavõttudes tugevamalt kui valitsuse tegevuses. 43. Vaba mandaat – mõiste ja tähtsus PS §62 Riigikogu liige ei ole seotud mandaadiga ega kanna õiguslikku vastutust hääletamise ja poliitiliste avalduste eest Riigikogus või selle organites. See loob õiguslikud eeldused, et Riigikogu liige saaks täita oma ametiülesandeid vabalt, sõltumatult ja oma südametunnistustest lähtuvalt. 44. Vastutamatus (indemniteet) – mõiste ja tähtsus PS §62 Riigikogu liige ei ole seotud mandaadiga ega kanna õiguslikku vastutust hääletamise ja poliitiliste avalduste eest Riigikogus või selle organites. Eesmärk kaitsta ühelt poolt Riigikogu liikme sõna- ja otsustamisvabadust ning teiselt poolt vaba poliitilist debatti parlamendis. Et rahvaesindaja saaks oma mandaati teostada, 12
Valijaskonna hääl kõlab parlamendi seisukohavõttudes tugevamalt kui valitsuse tegevuses. 43. Vaba mandaat mõiste ja tähtsus PS §62 Riigikogu liige ei ole seotud mandaadiga ega kanna õiguslikku vastutust hääletamise ja poliitiliste avalduste eest Riigikogus või selle organites. See loob õiguslikud eeldused, et Riigikogu liige saaks täita oma ametiülesandeid vabalt, sõltumatult ja oma südametunnistustest lähtuvalt. 44. Vastutamatus (indemniteet) mõiste ja tähtsus PS §62 Riigikogu liige ei ole seotud mandaadiga ega kanna õiguslikku vastutust hääletamise ja poliitiliste avalduste eest Riigikogus või selle organites. Eesmärk kaitsta ühelt poolt Riigikogu liikme sõna- ja otsustamisvabadust ning teiselt poolt vaba poliitilist debatti parlamendis. Et rahvaesindaja saaks oma mandaati teostada, 12
selle alusel, millised funktsioonid on delegeeritud föderatsioonile kui tervikule. P.1. JURIIDILINE LAAD (ISELOOM ) Parlament on kaasajal põhimõtteliselt rahva otseseks usaldusosaliseks (esimene ja vahetu volitatu). Parlamendile kuulub juhtiv osa võimude lahususe ja tasakaalustatuse alusel korraldatud riigiorganite süsteemis ning teda iseloomustab kolm põhiprintsiipi: diskontinuiteet, indemniteet ning immuniteet. 55 Diskontinuiteet tähendab, et tema antud koosseisu volituste lõppedes väljuvad parlamendi menetlusest kõik osundatud koosseisu poolt lõplikult otsustamata küsimused, eriti seaduseelnõud (järgmine koosseis ei ole seotud eelneva arvamustega). Indemniteet tähendab, et deputaate ei tohi ei ametisoleku ajal ega ka peale volituste lõppemist võtta
kutsuda ning neile ei saa anda õiguslikult siduvaid juhiseid, neid ei saa anda ka erakond (iseasi kuidas see faktiliselt on). Parlamendi liikmel on enamikes riikides saadikupuutumatus ehk immuniteet (parlamendi liikme võib vahistada või võtta kriminaalvastutusele ainult parlamendi nõusolekul va kui liige tabatakse teoslt). Immuniteet on tagatud ka eesti põhiseadusega. Lisaks immuniteedile kuulub parlamentääri õigusliku staatuse hulka ka indemniteet (parlamendi liige ei ole õiguslikult vastutav parlamendis peetud sõnavõttude ega hääletuste eest). Eestis samuti kehtiv. · Valitsus on täitevvõimu organ. Tegemist on kollegiaalse organiga mis koosneb peaministrist ja ministritest. Ministreid võidakse nimetada portfelliga (juhivad ministeeriumit) ja portfellita (ei juhi ministeeriumi kuid on valitsuse liikmed ning hääleõiguslikud). Peaministri roll on sageli
Pealkiri peaks kajastama nii lühidalt kui võimalik haldusakti sisu ("Ettekirjutus"; "Ehitusloa andmine"), pealkirjaks võib ka olla lihtsalt sõna "Otsus" vms. Keelatud ei ole haldusakti dokumenteerimine isikule saadetavas ametikirjas, nt sellises, kus teatatakse, et taotletud loa andmisest keeldutakse. Mõistagi peavad sellises kirjes sisalduma kõik vajalikud andmed, sh õiguslik ja faktiline põhjendus. Volikogu ja selle õiguslik seisund - immuniteet -(puutumatus) ei kehti - indemniteet -(ei ole seotud mandaadiga ega kanna õiguslikku vastutust hääletamise ja poliitiliste avalduste eest) ei kehti -diskontinuiteedi -küsimus selles, kas volikogu koosseisu volituste lõppemisega langevad volikogu menetlusest välja kõik eelnõud, mida see koosseis ei jõudnud menetleda, siis siin osas kehtiv seadus ettekirjutusi ei tee. Volikogu liikme suhtes kehtib vaba mandaadi põhimõte. Volikogu liige juhindub seadusest, valla või linna õigusaktidest ning
annaabi.ee 
