Riigiõiguse eksami konspekt (0)

RIIGÕIGUS 07.01.2011
Õigusselguse põhimõtte kohaselt peab isikul olema võimalik piisava selgusega ette näha, missuguse õigusliku tagajärje üks või teine tegevus kaasa toob.
Hõljuvas olekus muudatus : eelnõud ei menetletud kiireloomulisena, RK ei kujunenud üks-meelt vastu võtmiseks, see otsustati muuta kahe järjestikuse RK koosseisu poolt, vastu-võtmine sõltub RK 12 koosseisu otsusest .
Õigus algatada PS muutmist on RK 1/5 koosseisul ehk 21 liiget ja VP.
Võimude lahusus on seadusandliku, täidesaatev- ja kohtuvõimu lahus hoidmise põhimõte.
Täidesaatev võim rakendab seaduseid ja viib ellu poliitikat. Üldjuhul on täidesaatvaks võimuks valitsus. Eesti omavalitsuses, vallas on täidesaatvaks võimuks vallavalitsus
Seadusandlik võim on riigi institutsiooni pädevus seadusi välja töötada ja vastu võtta.
Põhiõiguste olemasolu oluliseks põhjuseks on üksikisiku autonoomia tagamine.
„Eesti õiguse üldpõhimõtete kujundamisel tuleb põhiseaduse kõrval arvestada ka Euroopa Nõukogu ja Euroopa Liidu asutuste poolt kujundatud õiguse üldpõhimõtteid. Need põhimõtted on tuletatud arenenud õiguskultuuriga liikmesriikide õiguse üldpõhimõtetest.“
Kollisioon tähendab, et ühte ja sama õigussuhet reguleerivad võrdselt kaks õigusnormi, mis samas kumbki välistavad vastastikku teineteist

Kas Põhiseaduse säte ja mõte langevad kokku?
Põhiseaduse mõtte klausel ütleb, et põhiseaduse tõlgendamine pole seotud üksnes sõnastusega, samas peab lähtuma PS sätetest!?

Kes ja kuidas teeb selgeks, kas seadus on põhiseadusega kooskõlas?
Riigikohu, uurimise teel.
§ 4.Menetluse algatamine
(1) Riigikohus kontrollib õigustloova akti, selle andmata jätmise või välislepingu põhiseadusele vastavust põhistatud taotluse, kohtuotsuse või -määruse alusel.
(2) Taotluse võivad Riigikohtule esitada Vabariigi President , õiguskantsler, kohaliku omavalitsuse volikogu ja Riigikogu.
(3) Kohus algatab menetluse kohtuotsuse või -määruse edastamisega Riigikohtule.

Põhiseaduse täiendamise seaduse eesmärk ja sisu
Põhiseaduse täiendamise seaduse eesmärk on teha võimalikuks Euroopa Liidu liikmena tegutsemine, taganemata seejuures Eesti riigi olulisimatest eesmärkidest ja alustest.
§ 1. Eesti võib kuuluda Euroopa Liitu, lähtudes Eesti Vabariigi põhiseaduse aluspõhimõtetest.
§ 2. Eesti kuulumisel Euroopa Liitu kohaldatakse Eesti Vabariigi põhiseadust, arvestades liitumislepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi.

Millised on teie arvates Eesti Põhiseaduse aluspõhimõtted? Nimetage sätted ja põhjendage!
Võib öelda, et alusõhimõteteks on PS preambula , I ja II peatükk, kus on ära toodud üleüldised sätted ja põhiõigused, vabadused ja kohustused. Need peatükid on aluseks ülejäänud PS-le

Demokraatliku ja sotsiaalse õigusriigi põhimõte:

Kuidas mõistate demokraatiat?
"Demokraatia on rahva valitsus: rahva poolt ja rahva huvides

Millised kohustused tekivad riigile sotsiaalriigi põhimõttest?
Riigil on kohustus tagada igaühele vähemalt minimaalne väärikas äraelamine, kaitsta isikuid hättasattumise eest ja pakkuda hättasattumisel abi. Sotsiaalriigi põhimõttest tuleneb mh, et riik peab kaitsma üksikisikute suhete reguleerimisel nõrgemat poolt nt. koondamishüvitis, sotsiaalabi , ravikindlustus, pensionikindlustus .

Õigusriigi põhimõtet elemendid.

• põhiõiguste tagamine
  
• võimude lahusus ja tasakaalustatus, kohtute sõltumatus
  
• seaduseandja enda, valitsuse ja kohtu seotus PS ja seadustega
  
• halduse seaduslikkus
  

• õiguskindlus
  

Põhiseaduse muutmise kolm viisi. Mitu korda ja millistes küsimustes on 1992. a Põhiseadust muudetud?
PS muutmise 3 viisi- rahvahääletus, RK 2 järjestikuse koosseisu poolt, RK poolt kiireloomulisena.

PS muudatus 25.02.2003 jõustus 2005- KOV volikogu valimisperioodi pikendati 4 aastale, vahevalimiste võimaldamine. Menetleti kiireloomulisena.

PS täiendus 14.09.2003 jõustus 2004- täiendus oli seotud Euroopa Liiduga ühinemiseks ja euro käibele võtuga- vastu võetud rahvahääletusel.

2007 preambula muudatus- lisati juurde, et lisaks kultuurile ja rahvusele peab säilima ka keel.- vastu võetud RK kahe järjestikuse koosseisu poolt.
Jõustumata- hõljuvas olekus on Kaitseväe juhtimiskorraldust käsitletavate sätete muutmine.

Miks on vaja erakondade rahastamist kontrollida?
Et välida korruptsiooni ehk vältida selliseid olukordi , kus nt. ehitusettevõtete oamnikud abistavad rahaliselt teatud erakondi, et need siis valituna võtaksid vastu ehitusvaldkonnas soodsaid seadusi.

Proportsionaalse ja majoritaarse valimissüsteemi põhierinevus. Milline valimissüsteem kehtib Riigikogu valimistel?
Võrdeline ehk proportsionaalne valimissüsteem on valimissüsteem, mille puhul esinduskogu mandaadid jagatakse valimistel kandideerinud nimekirjade või kandidaatide vahel võrdeliselt nende saadud häälte arvuga. Võrdeliste valimiste puhul on kasutusel mitmemandaadilised ringkonnad ning valimistulemuste põhjal moodustatakse tavaliselt mitme partei koalitsioonivalitsus , harvemini vähemusvalitsus. Võrdelised valimised vastanduvad enamusvalimistele, mille puhul jagatakse mandaadid enim hääli saanud kandidaatidele ning kaotaja poolt antud hääled lähevad kaduma.
RK valimistel proportsionaalne.
9. Vabariigi Valitsus

Vabariigi Valitsuse funktsioonid
Teostada täidesaatvat võimu. Poliitilise juhtimise funktsioon seisneb poliitiliste otsuste tegemises või nende ettevalmistamise. Haldusfunktsioon seisneb seadsute täitmises üksikotsuste vastuvõtmise teel.

Vabariigi Valitsuse koosseis. Erinevad ministritüübid
VV kui kollegiaalorgan koosneb peaministrist ja ministritest:

• peaminister
  
• sotsiaalminister
  
• kultuuriminister
  
• majandus- ja kommunikatsiooniminister
  
• haridus - ja teadusminister
  
• justiitsmin
  
• kaitsemin
  
• keskkonnamin
  
• põllumajandusmin
  
• rahandusmin
  
• regionaalmin
  
• sisemin
  
• välismin
  
• portfellita minister- ei juhi ministeeriumi ja kelle ülesanded määrab kindlaks PM oma korraldusega.
  

Erinevalt PM on minister vastutav konkreetse tegevusvaldkonna eest.

Vabariigi Valitsuse liikme tööülesannete ühitamine
Vabariigi President võib peaministri ettepanekul nimetada mõne ministri juhtima kahte ministeeriumi. Peaministriametiga ei saa ühitada ministriametit. Vabariigi Valitsuse liige ei tohi olla üheski muus riigi- või kohaliku omavalitsuse ametis ega kuuluda tulundusettevõtte juhatusse või nõukogusse, tegutseda ettevõtjana, töötada ühelgi teisel tasustataval ametikohal, välja arvatud teaduslik ja pedagoogiline töö.

Vabariigi Valitsuse moodustamine
Peaministrikandidaadi määrab 14 päeva jooksul pärast valitsuse tagasiastumisest president. Riigikogu annab peaministrikandidaadile volitused valitsuse moodustamiseks. Peaministrikandidaat esitab 14 päeva jooksul pärast valitsuse moodustamise ülesande saamist riigikogule ettekande tulevase valitsuse moodustamise aluste kohta, mille järel riigikogu otsustab läbirääkimisteta avalikul hääletusel peaministrikandidaadile volituste andmise valitsuse moodustamiseks.
Riigikogult valitsuse moodustamiseks volitused saanud peaministrikandidaat esitab 7 päeva jooksul valitsuse koosseisu presidendile, kes nimetab 3 päeva jooksul valitsuse ametisse.
Kui presidendi määratud peaministrikandidaat ei saa riigikogu poolthäälte enamust või ei suuda valitsust moodustada või loobub selle moodustamisest, on presidendil õigus 7 päeva jooksul esitada teine peaministrikandidaat.
Kui president ei esita 7 päeva jooksul teist peaministrikandidaati või loobub selle esitamisest või kui teine kandidaat ei saa riigikogult volitusi või ei suuda valitsust moodustada või loobub selle moodustamisest, läheb peaministrikandidaadi ülesseadmise õigus üle riigikogule. Riigikogu seab üles peaministrikandidaadi, kes esitab valitsuse koosseisu presidendile. Kui 14 päeva jooksul, arvates peaministrikandidaadi ülesseadmise õiguse üleminekust riigikogule, on valitsuse koosseis presidendile esitamata, kuulutab president välja riigikogu erakorralised valimised.

Vabariigi Valitsuse liikme õiguslik seisund ja volituste lõppemine
Vabariigi Valitsus astub tagasi:
1) Riigikogu uue koosseisu kokkuastumisel;
2) peaministri tagasiastumise või surma korral;
3) kui Riigikogu avaldab Vabariigi Valitsusele või peaministrile umbusaldust.
§ 12.Ministri volituste lõppemine

Ministri volitused lõpevad:
1) tema tagasiastumisel;
2) tema surma korral;
3) peaministri ettepanekul Vabariigi Presidendi otsuse alusel;
4) talle Riigikogu poolt umbusalduse avaldamise korral;
5) tema suhtes süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel;
6) Vabariigi Valitsuse tagasiastumisel.
Vabariigi Valitsuse liiget saab kriminaalvastutusele võtta ainult õiguskantsleri ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul. Valitsuse liiget süüdi mõistva kohtuotsuse jõustumisega lõpevad tema volitused.

Täidesaatva võimu ülesehitus
Täidesaatva riigivõimu asutused on :
1) valitsusasutused;
2) valitsusasutuste hallatavad asutused.
Valitsusasutused on VVS kohaselt riigi eelarvest finantseeritavad asutused, millede põhiülesandeks on täidesaatva riigivõimu teostamine .
Valitsusasutuste hallatavate asutuste põhiülesandeks ei ole täidesaatva riigivõimu teostamine. Nimetatud riigiasutused teenindavad valitsusasutusi või täidavad teisi riiklikke ülesandeid kultuuri, hariduse, sotsiaal- või muus valdkonnas

Vabariigi Valitsuse töökorraldus ja õigusaktid
Vabariigi Valitsus otsustab tema pädevuses olevaid asju istungi.Vabariigi Valitsuse istungid on kinnised, kui valitsus ei otsusta teisiti. Valitsus teeb oma otsused peaministri või asjaomase ministri ettepanekul. Valitsuse määrused kehtivad, kui nad kannavad peaministri, asjaomase ministri ja riigisekretäri allkirja. Vabariigi Valitsus on otsustusvõimeline, kui istungist võtab osa peale peaministri vähemalt pool valitsuse koosseisust. Vabariigi Valitsuse istungit juhatab peaminister. Vabariigi Valitsuse istungid on kinnised, kui valitsus ei otsusta teisiti. Vabariigi Valitsuse istungist võtab sõnaõigusega osa riigisekretär.
Vabariigi Valitsus annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi.
Vabariigi Valitsuse määrus on õigustloov akt- seadus, seadlus, Ministri-määrus
Vabariigi Valitsuse korraldus on üksikakt- otsus, PM-korraldus, Ministri-käskkiri
Intra legem määrus on seadust täpsustav määrus.
Contra legem määrustega võib muuta ja tühistada varem antud seadusi.
Praeter legem määrus reguleerib seadusega käsitlemata valdkondi.

Umbusalduse avaldamine ja usaldusküsimus
Riigikogu võib avaldada umbusaldust:

• Vabariigi Valitsusele tervikuna;
  
• peaministrile;
  
• ministrile.
  

Umbusalduse avaldamise võivad algatada vähemalt 21 Riigikogu liiget ning umbusalduse avaldamise korral:
astub tagasi kogu valitsus, kui umbusalduse adressaadiks oli valitsus tervikuna või peaminister;
 vabastatakse ametist umbusalduse adressaadiks olnud minister
Põhiseaduses ettenähtud Vabariigi Valitsusele või peaministrile umbusalduse avaldamise mehhanismi võib nimetada destruktiivseks umbusaldusavalduseks, kuna selle tulemusena tagandatakse valitsus küll ametist, kuid uut peaministrit samaaegselt ei määrata.
Konstruktiivse umbusaldusavalduse korral esitavad ametisoleva peaministri umbusaldajad uue peaministri kandidaadi ning kui parlament teda toetab, loetakse senine peaminister ja valitsus ametist tagandatuks.
PS § 98 kohaselt võib Vabariigi Valitsus ise tõstatada usaldusküsimuse, sidudes sellega mõne tema poolt Riigikogule esitatud eelnõu vastuvõtmise.
Kui Riigikogu eelnõu vastu ei võta, astub Vabariigi Valitsus tagasi.
Vabariigi Valitsus soovib uue tulumaksuseaduse vastuvõtmist, kuid osa valitsust toetavatest Riigikogu liikmetest on selle vastu. Sidudes tulumaksuseaduse eelnõu vastuvõtmise usaldusküsimusega, sunnib valitsus Riigikogu liikmeid otsustama, kas nad eelistavad (a) eelnõu seadusena vastu võtmata jätmist ja valitsuse tagasiastumist või (b) eelnõu seadusena vastuvõtmist ja valitsuse jätkamist.
10. Kohus ja kohtumenetlused

Põhiõigus ausale õigusemõistmisele ja tõhusale õiguskaitsele:
- Õigus pöörduda kohtusse
- Õigus asja arutamisele mõistliku aja jooksul
- Õigus asja arutamisele sõltumatus ja erapooletus, seaduse alusel moodustatud õigusemõistmise volitustega institutsioonis
- Õigus asja avalikule arutamisele
- Õigus kohtuotsuse avalikule kuulutamisele
- Õigus olla kohal asja arutamisel võistlevas protsessis
- Õigus poolte võrdsusele
- Õigus põhistustega kohtuotsusele
- Õigus ausale tõendite esitamisele
- Õigus ristküsitlusele

Kohtusüsteemi ülesehitus
I kohtuaste, maakohtud (4) – Harju Maakohus , Viru Maakohus, Pärnu Maakohus ja Tartu Maakohus, mis arutavad kõiki tsiviil- ja kriminaalasju ühes või mitmes kohtumajas, mis asuvad maakohtu tööpiirkonnas;
I kohtuaste, halduskohtud (2) – Tartu Halduskohus ja Tallinna Halduskohus, mis arutavad esimese astme kohtuna haldusasju;
II kohtuaste, ringkonnakohtud (2) – Tallinna Ringkonnakohus ja Tartu Ringkonnakohus, mis arutavad tsiviil-, kriminaal - ja haldusasju apellatsioonikohtuna;
III kohtuaste, Riigikohus on kõrgeim kohus, põhiseaduse järelevalve kohus ning kassatsioonkaebusi ja teistmisavaldusi läbivaatav kohus.

Kohtuniku staatus (kohtuniku ametisse nimetamine, kohtuniku ametist vabastamine, kohtuniku ametist tagandamine, ametite ühitamatus, immuniteet, kohtuniku sotsiaalsed tagatised)
Kohtunikuks võib nimetada:
EV kodaniku, kes on omandanud akrediteeritud õppekava alusel magistrikraadi õigusteaduses või kellel on samaväärsete õpingute kohta välismaal saadud kõrgharidustunnistus,

• kes oskab eesti keelt,
  
• on kõrgete kõlbeliste omadustega ning
  
• kellel on kohtunikutööks vajalikud võimed ja isikuomadused
  

Kohtunikuks ei või nimetada isikut, kes nt on süüdi mõistetud kuriteo toimepanemise eest, on advokatuurist välja heidetud jne. Kohtunikud nimetatakse ametisse eluaegsena. Kohtuniku teenistusvanuse ülemmäär on 67 a.
Kohtuniku ametikitsendused:

• Kohtunik ei või väljaspool kohtunikuametit töötada mujal kui õppe- ja teadustööl.
  
• Kohtunik ei või olla Riigikogu liige ega valla- või linnavalitsuse liige, erakonna liige, äriühingu asutaja , äriühingu juhtimisõiguslik osanik , juhatuse või nõukogu liige ega välismaa äriühingu filiaali juhataja, pankrotihaldur jms.
  

Kohtuniku immuniteet:
Kohtunikku saab ametisoleku ajal võtta kriminaalvastutusele ainult

• Riigikohtu ettepanekul ja
  
• Vabariigi Presidendi nõusolekul.
  

Riigikohtu esimeest ja liikmeid saab kriminaalvastutusele võtta vaid õiguskantsleri ettepanekul
Riigikogu koosseisu enamuse nõudel.
Kohtunikud nimetatakse ametisse avaliku konkursi alusel. Kohtunikukandidaat peab läbima julgeoleku-kontrolli, mis võimaldaks tal juurdepääsu riigisaladusele. I ja II astme kohtunikud nimetab ametisse Vabariigi President. Ettepaneku selleks teeb Riigikohtu üldkogu, kuulanud eelnevalt ära kohtu üldkogu arvamuse, kuhu isik kandideerib. Riigikohtu esimehe nimetab üheksaks aastaks ametisse Vabariigi Presidendi ettepanekul Riigikogu. Riigikohtu esimees juhib ja esindab Riigikohut, teeb Riigikogule ettepaneku Riigikohtu kohtunike ametisse nimetamiseks, teostab seaduses ettenähtud järelevalvet ja täidab muid seadusest tulenevaid ülesandeid.
Kohtuniku kohustused
Kohtunik peab täitma oma ülesandeid erapooletult ja omakasupüüdmatult ning järgima teenistushuve ka väljaspool teenistust . Ta peab käituma laitmatult nii teenistuses kui ka väljaspool seda ning hoiduma tegudest, mis kahjustavad kohtu mainet. Kohtunikul on vaikimiskohustus – ta ei või avaldada andmeid, mis on talle teatavaks saanud kinniseks kuulutatud kohtuistungil (v.a Riigikohtu üldkogu loal). Vaikimiskohustus on tähtajatu, kehtib ka peale ametist lahkumist .
Kohtuniku sõltumatuse tagatisteks on ka tema sotsiaalsed tagatised.
Kohtuniku sotsiaalsed tagatised hõlmavad:

• ametipalka,
  
• kohtuniku lisatasusid,
  
• kohtuniku pensioni,
  
• kohtuniku puhkust jm tagatisi , mis kaasnevad tema ametiseisundiga.
  

Kohtuniku palk ja lisatasud on reguleeritud otse kohtute seaduses. Kohtuniku vanaduspension on 75 % tema viimasest ametipalgast ja selle saamise õigus tekib isikul, kes on kohtunikuna töötanud vähemalt 15a ning jõudnud vanaduspensioni ikka. Kohtuniku iga-aastane puhkus on 49 kalendripäeva, Riigikohtu kohtunikel 56 kalendripäeva.
Kohtunik vabastatakse ametist:

• tema soovil;
  
• vanuse tõttu 68 a vanuseks saamisel;
  
• ametisse sobimatuse tõttu (3 a jooksul peale ametisse nimetamist);
  
• kohtu likvideerimisel;
  
• kohtunike arvu vähendamisel
  
• jm seaduses loetletud põhjustel.
  

Kohtunikku saab ametist tagandada ainult kohtuotsusega.

Tsiviilkohtumenetluse põhimõtted (võistlevus, menetlusökonoomika, dispositiivsus , kompromissi soodustamine)
Tsiviilkohtumenetluse ülesanne-menetlusökonoomia
Tsiviilkohtumenetluse ülesanne on tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega .
Dispositiivsuse põhimõtte kohaselt ei saa kohus algatada tsiviilasja ilma poole avalduseta. Samuti peavad pooled määrama hagi eseme ja vaidluse ulatuse. Dispositiivsuse põhimõtte hulka kuulub ka poolte õigus lõpetada menetlus kokkuleppega. Dispositiivuse põhimõtte piirangud on võimalikud eelkõige avalikes huvides, alaealise ning piiratud teovõimega isiku huvides. /.../ Kolleegium leiab, et dispositiivsuse põhimõte tähendab ka poolte õigust kohtumenetluse vältel kokku leppida vaidluse lahendamisele kohaldatava õiguse suhtes.”
Võistlev kohtumenetlus – Üldmenetluse põhiprintsiip on võistlevuse võimaldamine. See tähendab, et kõik tõendid esitatakse vahetult suuliselt kohtuistungil, et kõik menetlusosalised saaksid vahetult küsitleda. Nii ei saa piirduda vaid eeluurimisel antud ütlustega, tuleb ikkagi kohtusaalis uuesti kõigil oma jutt ära rääkida ja saalis räägitust tuleb ka otsuse tegemisel lähtuda.
Kompromissi soodustamine- Kohus peab kogu menetluse ajal tegema kõik endast sõltuva, et asi või selle osa lahendataks kompromissiga või muul viisil poolte kokkuleppel, kui see on kohtu hinnangul mõistlik.

Halduskohtumenetluse põhimõtted (uurimispõhimõte)
Haldusorgan on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel .

Kriminaal- ja väärteomenetluse põhimõtted (kohustuslikkus e legaliteet, riiklikkuse e avaliku süüdistuse põhimõte, süütuse presumptsioon)
§ 5. Riiklikkuse põhimõte
Kriminaalmenetlust alustatakse ja toimetatakse Eesti Vabariigi nimel
§ 6. Kriminaalmenetluse kohustuslikkuse põhimõte
Kuriteo asjaolude ilmnemisel on uurimisasutus ja prokuratuur kohustatud toimetama kriminaalmenetlust
§ 7. Süütuse presumptsioon
(1) Kedagi ei käsitata kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus.
(2) Kriminaalmenetluses ei ole keegi kohustatud tõendama oma süütust.
(3) Kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks.
10.7 Põhiseaduslikkuse järelevalve

Põhiseaduslikkuse järelevalve mõiste
Põhiseaduslikkuse järelevalve on järelevalve selle üle, et seadused jm õigusaktid oleksid kooskõlas põhiseadusega. Kuigi kohtud saavad hinnata, kas asja lahendamisel kohaldatavad seadused on kooskõlas põhiseadusega, saab ainult Riigikohus tunnistada põhiseaduse mõtte ja sättega vastuolus olevad õigusaktid kehtetuks

Põhiseaduslikkuse järelevalve korraldus Eestis
Vastavalt põhiseadusele on Eesti kõrgeim kohus Riigikohus ühtlasi põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Riigikohtu koosseisus on põhiseaduslikkuse järelevalve olleegium. Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium koosneb üheksast Riigikohtu liikmest, kes valitakse Riigikohtu üldkogu poolt. Kohtukolleegiumi esimeheks ja eesistujaks on Riigikohtu esimees, kohtukolleegiumi peab kuuluma vähemalt üks liige nii Riigikohtu tsiviil-, kriminaal- kui ka halduskolleegiumist.
Teatud juhtudel lahendab põhiseaduslikkuse järelevalve asju Riigikohtu üldkogu. Vastavalt Riigikohtu reglemendile antakse asi arutamiseks üldkogusse, kui taotlus asja läbivaatamiseks on tulnud Riigikohtu teiselt kolleegiumilt või kui taotlus käsitleb põhiseaduslikkuse olulist küsimust. Samuti võib põhiseaduslikkuse järelevalve kohtukolleegium otsustada anda asi arutamiseks üldkogule, kui asja arutamisel kolleegiumis on vähemalt üks kohtunik jäänud eriarvamusele või asja lahendamine üldkogus on vajalik varasema tõlgendus- või otsustamispraktika muutmiseks.

Riigikohtu pädevus (põhiseaduslikkuse järelevalve asjade liigid)
1) lahendab taotlusi kontrollida õigustloova akti või selle andmata jätmise vastavust põhiseadusele;
2) lahendab taotlusi kontrollida välislepingu vastavust põhiseadusele;
21) lahendab taotlusi anda seisukoht, kuidas tõlgendada põhiseadust koostoimes Euroopa Liidu õigusega;
3) lahendab taotlusi ja kaebusi Riigikogu otsuste peale;
4) lahendab kaebusi Riigikogu juhatuse otsuste peale;
5) lahendab kaebusi Vabariigi Presidendi otsuste peale;
6) lahendab taotlusi tunnistada Riigikogu liige, Vabariigi President, õiguskantsler või riigikontrolör kestvalt võimetuks oma ülesandeid täitma;
7) lahendab taotlusi lõpetada Riigikogu liikme volitused;
8) otsustab nõusoleku andmise Riigikogu esimehele Vabariigi Presidendi ülesannetes kuulutada välja Riigikogu erakorralised valimised või keelduda seaduse väljakuulutamisest;
9) lahendab taotlusi lõpetada erakonna tegevus;
10) lahendab kaebusi ja proteste valimiskomisjoni otsuste ja toimingute peale.

Konkreetne normikontroll
Konkreetse normikontrolliga on tegemist siis, kui õigusnormi põhiseadusele vastavust hinnatakse seoses konkreetse kohtuasjaga.

Abstraktne normikontroll
Abstraktse normikontrolliga on tegemist siis, kui õigusnormi põhiseadusele vastavust hinnatakse mitte seoses konkreetse kohtuasjaga, vaid üldiselt.

Euroopa Liidu õiguse põhiseaduslikkuse järelevalve
Teostab Riigikohus.

Riigikohtu volitused
(1) Asja lahendamisel võib Riigikohus:
1) tunnistada jõustumata õigustloova akti põhiseadusega vastuolus olevaks;
2) tunnistada jõustunud õigustloova akti või selle sätte põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks;
21) tunnistada õigustloova akti andmata jätmise põhiseadusega vastuolus olevaks;
3) tunnistada jõustunud või jõustumata välislepingu või selle sätte põhiseadusega vastuolus olevaks;
4) tühistada Riigikogu otsuse seaduseelnõu või muu riigielu küsimuse rahvahääletusele panemise kohta;
5) tunnistada, et vaidlustatud õigustloov akt, õigustloova akti andmata jätmine või välisleping oli taotluse esitamise ajal vastuolus põhiseadusega;
51) anda seisukoha, kuidas tõlgendada põhiseadust koostoimes Euroopa Liidu õigusega;
6) jätta taotluse rahuldamata.
(2) Jõustumata õigustloova akti põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamise korral akt ei jõustu.
(3) Välislepingu või selle sätte põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamise korral on välislepingu sõlminud organ kohustatud sellest võimaluse korral väljuma või algatama välislepingu denonsseerimise või selle muutmise viisil, mis tagaks selle kooskõla põhiseadusega. Põhiseadusega vastuolus olevat välislepingut siseriiklikult ei kohaldata.
11. Vabariigi President

Vabariigi Presidendi funktsioonid
1) esindab Eesti Vabariiki rahvusvahelises suhtlemises;
2) nimetab ja kutsub tagasi Vabariigi Valitsuse ettepanekul Eesti Vabariigi diplomaatilised esindajad ning võtab vastu Eestisse akrediteeritud diplomaatiliste esindajate volikirjad;
3) kuulutab välja Riigikogu korralised valimised
4) kutsub kokku Riigikogu uue koosseisu vastavalt põhiseaduse §-le 66 ja avab selle esimese istungi;
5) teeb Riigikogu esimehele ettepaneku Riigikogu erakorralise istungjärgu kokkukutsumiseks
6) kuulutab välja seadused ning kirjutab alla ratifitseerimiskirjadele;
7) annab seadlusi vastavalt põhiseaduse
8) algatab põhiseaduse muutmist;
9) määrab peaministrikandidaadi;
10) nimetab ametisse ja vabastab ametist valitsuse liikmed
11) teeb Riigikogule ettepaneku Riigikohtu esimehe, Eesti Panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri, õiguskantsleri ning kaitseväe juhataja või ülemjuhataja ametissenimetamiseks;
12) nimetab Eesti Panga nõukogu ettepanekul ametisse Eesti Panga presidendi;
13) nimetab Riigikohtu ettepanekul kohtunikud;
14) nimetab ja vabastab ametist Vabariigi Valitsuse ja kaitseväe juhataja ettepanekul kaitseväe juhtkonna;
15) annab riiklikke autasusid , sõjaväelisi ja diplomaatilisi auastmeid;
16) on Eesti riigikaitse kõrgeim juht;
17) teeb Riigikogule ettepanekud sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ning vastavalt põhiseaduse §-le 129 erakorralise seisukorra väljakuulutamiseks;
18) kuulutab Eesti vastu suunatud agressiooni korral välja sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni ning nimetab ametisse kaitseväe ülemjuhataja vastavalt põhiseaduse §-le 128;
19) vabastab süüdimõistetuid nende palvel armuandmise korras karistuse kandmisest või kergendab karistust;

algatab õiguskantsleri kriminaalvastutusele võtmise vastavalt põhiseaduse §-le 145.

Vabariigi Presidendi staatus ja volituste lõppemine, Vabariigi Presidendi asendamine
Vabariigi President on Eesti riigipea .
Vabariigi Presidendi volitused lõpevad:
1) ametist tagasiastumisega;
2) teda süüdi mõistva kohtuotsuse jõustumisega;
3) tema surma korral;
4) uue Vabariigi Presidendi ametisseastumisega.
Kui Vabariigi President on Riigikohtu otsusel kestvalt võimetu oma ülesandeid täitma või ei saa ta neid seaduses nimetatud juhtudel ajutiselt täita või on tema volitused enne tähtaega lõppenud, lähevad tema ülesanded ajutiselt üle Riigikogu esimehele.
Ajaks, mil Riigikogu esimees täidab Vabariigi Presidendi ülesandeid, peatuvad tema volitused Riigikogu liikmena. Riigikogu esimehel Vabariigi Presidendi ülesannetes ei ole õigust Riigikohtu nõusolekuta välja kuulutada Riigikogu erakorralisi valimisi ega keelduda seadusi välja kuulutamast. Kui Vabariigi President ei saa oma ametikohustusi täita üle kolme kuu järjest või kui tema volitused on enne tähtaega lõppenud, valib Riigikogu neljateistkümne päeva jooksul uue Vabariigi Presidendi vastavalt põhiseaduse §-le 79.
12. Õiguskantsler

Õiguskantsleri ülesanded ja staatus
(1) Õiguskantsler on oma tegevuses sõltumatu ametiisik , kes teostab järelevalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide Eesti Vabariigi põhiseadusele (edaspidi põhiseadus) ja seadustele vastavuse üle.
(2) Õiguskantsler analüüsib seaduste muutmise, uute seaduste vastuvõtmise ja riigiasutuste töö kohta talle tehtud ettepanekuid ning esitab vajaduse korral Riigikogule ettekande.
(3) Õiguskantsler teeb Riigikogule ettepaneku Riigikogu liikme, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse liikme, riigikontrolöri, Riigikohtu esimehe ja Riigikohtu liikme kriminaalvastutusele võtmiseks vastavalt seadusele.
(31) Õiguskantsler teeb Euroopa Parlamendi presidendile ettepaneku Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmelt Euroopa Ühenduste privileegide ja immuniteetide protokolliga ettenähtud immuniteedi võtmiseks.
(4) Õiguskantsler teeb Riigikohtu üldkogule taotluse tunnistada Vabariigi President kestvalt võimetuks oma ülesandeid täitma.
(5) Õiguskantsler lahendab eraõiguslike isikute vahel diskrimineerimise üle tekkinud vaidluse põhiseaduse ning teiste seaduste alusel.
(6) Õiguskantsler teostab järelevalvet õigusaktide välislepingutele vastavuse üle.
(7) Õiguskantsler on piinamise ning muu julma , ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastase konventsiooni fakultatiivse protokolli artiklis 3 sätestatud riigi ennetusasutus.
Õiguskantsleri nimetab ametisse Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul seitsmeks aastaks.

Riigikontrolli ülesanded
1) riigiasutuste, riigiettevõtete ja muude riiklike organisatsioonide majandustegevust;
2) riigi vara kasutamist ja säilimist;
3) kohalike omavalitsuste valdusse antud riigivara kasutamist ja käsutamist;
4) nende ettevõtete majandustegevust, kus riigil on üle poole osakute või aktsiatega määratud häältest või kelle laene või lepinguliste kohustuste täitmist tagab riik.

Eesti Panga funktsioonid. Eesti Panga roll, kui Eestist on saanud Majandus- ja Rahaliidu täieõiguslik liige
(2) Eesti Panga ülesanded on:
1) Euroopa Ühenduse rahapoliitika kujundamisele kaasaaitamine ning Euroopa Keskpanga nõukogu poolt määratletud rahapoliitika elluviimine;
2) ametlike välisvaluutareservide hoidmine ja juhtimine;
3) maksesüsteemide tõrgeteta toimimisele ja finantssüsteemi stabiilsusele kaasaaitamine;
4) maksesüsteemide ning finantssüsteemi arendamisel osalemine;
5) raharingluse korraldamine, europangatähtede emiteerimisele kaasaaitamine ja euromüntide emiteerimine;
6) Eesti maksebilansi koostamine;
7) oma ülesannete täitmiseks vajaliku statistika kogumine ja avaldamine;
8) muud seadusega Eesti Pangale pandud ülesanded
15. Kohalik omavalitsus (KOV)

Kohaliku omavalitsuse alusteooriad
Kohalik omavalitsus rajaneb järgmistel põhimõtetel:
1) kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine;
2) igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine vallas ja linnas;
3) seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel;
4) valla- ja linnaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamisel;
5) vastutus oma ülesannete täitmise eest;
6) tegevuse avalikkus ;
7) avalike teenuste osutamine soodsaimatel tingimustel.

Kohaliku omavalitsuse süsteem
Valdadel ja linnadel on põhimäärused, milles sätestatakse antud valla või linna omavalitsusorganite, nende komisjonide ning valla või linna ametiasutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord.

KOV üksused
Vallad ja linnad

KOV organid
1) volikogu - kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse valla või linna hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel;
2) valitsus - volikogu poolt moodustatav täitevorgan.

KOV õigusaktid
Üldakt on määrus (KOV volikogu, valitsuse)
Üksikaktid:

• KOV volikogu otsused
  
• KOV valitsusel korraldused
  
• vallavanemal ja linnapeal käskkirjad
  
• Osavalla ja linnaosa vanem korraldused (üldküsimused) ja käskkirjad (ametkonnasisesed)
  

16. Riigikogu-MATERJAL KONSPEKTIS

Parlamentaarne ja presidentaalse valitsemisvormi tunnused
Parlamentaarne valitsemisvorm
(võimude lahustatus
Presidentaalne valitsemisvorm
võimude lahusus (eraldatus)
► täidesaatev võim saab volituse seadusandlikult võimult ning püsib seadusandliku võimu usaldusel;
► teatud tingimustel saab täidesaatev võim ellu kutsuda parlamendi valimisi;
► riigipea ning valitsuse rollid on lahutatud, riigipea täidab peamiselt tseremoniaalseid ning formaalseid ülesandeid (riigipea ei saa määrata omal äranägemisel valitsuskoalitsiooni koosseisu ega ministriportfelle);
► Peaminister koos valitsuskabinetiga on vastutav nii poliitika kujundamise kui ka selle elluviimise eest.
► Nii seadusandlik kogu kui ka täidsaatva võimu juht saavad oma volitused otse rahvalt ;
► Otse valitav president on samaaegselt riigipea ning valitsusjuht;
► Ministrite nimetamine ning ametist vabastamine on presidendi suvaotsus;
► President valitakse kindlaks ametiajaks, parlament ei saa presidenti poliitilistel motiividel ametist tagandada;
► Parlamendi laialisaatmise eesõigus on presidendil;
► Presidendil on seadusandliku initsiatiivi õigus;
► Täidesaatev võim ei sõltu parlamendi usaldusest, valitsus on aruandekohustuslik presidendi, mitte parlamendi ees;
► Peamine poliitika kujundaja on parlament, presidendil on vetoõigus. Parlament võib teatud tingimustel veto murda.
16.2 Riigikogu funktsioonid:
- Seadusandlus
- EL õigusloomeprotsessis osalemine
- Parlamentaarne kontroll
- Kõrgemate ametiisikute nimetamine ja valimine
- PS-s sätestatud riigielu küsimuste otsustamine
16.3 Riigikogu sisemine korraldus:

• Riigikogu struktuur
  

Riigikogus on 101 liiget, kes valivad endale 3-liikmelise juhatuse. Riigikogu liikmed koonduvad fraktsioonidesse ning teevad juhatusele ettepaneku oma liikmete nimetamiseks komisjonidesse . Juhatus moodustab komisjonid fraktsioonide ettepanekute alusel.

• Õigusaktide menetlemine Riigikogus
  

Vaata lisa 1
KONSPEKT
16.4 Riigikogu liikme õiguslik seisund:
- Riigikogu liikme tagatised (vaba mandaat, vastutamatus, saadikupuutumatus, ametite ühitamatus)
- Riigikogu liikme sotsiaalsed tagatised
- Riigikogu liikme volituste peatumine ja lõppemine
17. Rahvas, kodakondsus

kuidas jaguneb Eestis elavad isikud (kodanikud, välismaalased, kodakondsuseta isikud, tähtajalise elamisloaga, pikaajalise elaniku elamisloaga, EL kodanik).
Eesti kodanik on isik, kes on Eesti kodakondsuses, samuti isik, kes on omandanud, saanud või taastanud Eesti kodakondsuse.

Rahvas Eesti põhiseaduses. Milline põhiseaduslikud õigused võivad olla ainult Eesti kodanikel võrreldes teiste siin elavate isikutega
Rahvana mõistetakse õiguslikult riigi kodakondsust omavaid isikuid (riigi kodanikud). Rahvas on üheks riigi tunnuseks territooriumi ja suveräänse riigivõimu kõrval. Rahva koosseisu loetakse ka välisriigis asuvad diplomaadid ja teistes riikides asuvates baasides sõjaväelased ning antud riigi lipu all sõitvate laevadel viibivad isikud. Laiema käsitluse järgi on rahvaks kogu riigi alaline elanikkond, sõltumata kodakondsusest. Sellised isikud alluvad riigi jurisdiktsioonile ning elavad riigi territooriumil.
(1) Eesti kodanik on isik, kes käesoleva seaduse jõustumisel on Eesti kodakondsuses, samuti isik, kes on käesoleva seaduse alusel omandanud, saanud või taastanud Eesti kodakondsuse.
Eesti kodanik ei või olla samal ajal mõne muu riigi kodakondsuses.
•Ainult kodanikel on õigus kuuluda erakondadesse.
•Kodanikul on hääleõigus Riigikogu valimistel ja rahvahääletusel, kui ta on saanud 18 aastat vanaks ega ole tunnistatud kohtu poolt teovõimetuks,
•Vähemalt 21-aastane hääleõiguslik kodanik võib kandideerida Riigikokku.
•Vähemalt 40-aastane sünnipärane kodanik võib kandideerida Vabariigi Presidendiks.
•Kodaniku tahte vastaselt ei tohi ametiasutused ja ametiisikud koguda andmeid tema veendumuste kohta.
•Kodanikul on välismaal viibides õigus Eesti riigi kaitsel .
•Ühtki Eesti kodanikku ei tohi Eestist välja saata ega takistada Eestisse asumast. Välisriigile võib kodanikku välja anda kurjategijate vastastikuse väljaandmise vms. lepingu täitmiseks vastava seaduse alusel. Igal üksikjuhul teeb otsuse Vabariigi Valitsus, kusjuures see otsus on vaidlustatav kohtus.
•Riigi- ja omavalitsuse ametikohad täidetakse seadusega sätestatud korras kodanikega. Seadus võib siin teha kitsendusi ka kodanikele, nt. nõuda ametikohale vastavat eriharidust. Teatud ametikohtadele ei tohi võtta välisriikide julgeoleku- ja luureteenistuses olnud isikuid.

Euroopa Liidu kodanik
Euroopa Liidu kodanik on isik, kes on muu Euroopa Liidu liikmesriigi kui Eesti kodanik. Samas on ka Eesti kodanik tänapäeval Euroopa Liidu kodanik. Senine EL kodaniku seadus läheb peatselt muutmisele, et seaduse sõnastus haakuks paremini tänapäevaga. Euroopa Liidu kodaniku õigused laienevad kogu Euroopa Liidu territooriumile.

kodakondsuse omandamise viisid
(1) Eesti kodakondsus:
1) omandatakse sünniga;
2) saadakse naturalisatsiooni korras;
3) taastatakse isikule, kes on kaotanud Eesti kodakondsuse alaealisena;
4) kaotatakse Eesti kodakondsusest vabastamise, selle äravõtmise või mõne muu riigi kodakondsuse vastuvõtmisega.

topeltkodakondsus
Eesti õigus keelab topeltkodakondsusena ehk mitmekordse kodakondsuse andmist. Kuid paljud riigi lubavad oma kodanikel olla paralleelselt ka mõne teise riigi kodanik. Isiku määratlemisel tuleb arvestada siiski mõlema või enama riigi kodakondsusega ning reeglina ei saa sellist isikut nimetada välismaalaseks riigis, mille kodakondsusele omab isik ka mõne teise riigi kodakondsust. Topeltkodakondsusena ei käsitleta Eesti kodaniku EL kodaniku staatuse samaaegset kandmist.
18. Põhiõigused

Subjektiivsete põhiõiguste tähendus
Subjektiivne põhiõiguste tähendus seisneb riigi kohustuses tegutsema selleks, et saavutada põhiseaduslikke eesmärke ning kaitsta põhiseaduslikke väärtusi, ilma et isikud peaksid seda oma subjektiivsete õiguste tagamiseks nõudma.

Põhiõiguste funktsioonid
Eesmärk tagada igaühele kaitset riigi suhtes, et riik ei sekkuks tema vabaduste teostamisse. Põhilised funktsioonid PS järgi on: kaitsefunktsioon, institutsioonide garanteerimise funktsioon ning toetusfunktsioon.
1.Kaitsefunktsioon
Avalik võim ei või sekkuda üksikisiku tegevusse piirates PS-s tagatud vabadusi. Riik ei tohi kohelda kedagi ebavõrdselt. Kaitstud on aktiivne tegevus ja tegevusetus. (Nt. õigus pidada koosolekuid; õigus mitte kuuluda ususekti).
2.Institutsioonide garanteerimise funktsioon
PS § 30. Ametikohad riigiasutustes ja kohalikes omavalitsustes täidetakse seaduse alusel ja korras Eesti kodanikega. Kooskõlas seadusega võib neid ametikohti erandkorras täita ka välisriigi kodanike ja kodakondsuseta isikutega.
3.Toetusfunktsioon
Riigil on teatud juhul toetuskohustus – sotsiaalsete põhiõiguste puhul (§ 28). Samuti peab riik tagama vähemalt inimväärikust mittekahjustava elamise . Igaühel on õigus valida õigusabi korras endale kaitsja.
4. Objektiivsete väärtuste tagamise funktsioon
Põhiõigustest saab järeldada, milliseid väärtusi riigis väärtustatakse. See on objektiivne funktsioon, mis on juhiseks riigi tegevuses.

Põhiõiguste kandjad
Põhiõiguste kandjateks on eelkõige füüsilised isikud, teatud tingimustel ka juriidilised isikud.
Lähtuvalt õiguste kandjast saab eristada inimõigusi, mis on igaühel, kodanikuõigusi, mis on ainult riigi kodakondsetel, ja rahvusõigusi, mis on ühest rahvusest isikutel, sõltumata nende kodakondsusest. Teine oluline vahetegu põhiõiguste kandjate puhul on füüsiliste ja juriidiliste isikute eristamine. Eriprobleemid kerkivad esile surnute ja veel sündimata laste puhul, ning vist küll kõigi riikide riigiõiguses eksisteerib põhiõiguste ja riigiorganite pädevuste piiritlemise probleem. Nii võib president ametiisikuna tugineda ainult viimastele , eraisikuna aga ainult esimestele.

Põhiõiguste adressaadid
Adressaadid on subjektid , kes peavad põhiõigustest juhinduma ja kelle suhtes õigustatud isik (põhiõiguste kandja) saab põhiõiguste pinnal oma põhiõigusi kaitsta. Põhiõigused seovad kõiki kolme riigivõimu.

Põhiõiguste piiramise lubatavus
Õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas PS-ga ehk siis iga põhiõigust riivav akt peab olema kooskõlas kõigi PS normidega.

Põhiõiguse ja seaduse reservatsioonide liigitus
a) lihtsa seaduse reservatsiooniga – piisab volituse olemasolust seadusandjale;
b) kvalifitseeritud seaduse reservatsiooniga – reservatsioon sisaldab lisaeeldusi, millele piirang peab vastama;
c) Ilma seaduse reservatsioonita põhiõigus – piiramiseks peab olema oluline seadusest tulenev põhjus.

Formaalse ja materiaalse põhiseaduspärasuse hindamine
Formaalne nõue- tähendab, et iga põhiõiguse riive peab vastama kõigile pädevus-, menetlus ja vormieeskirjadele. Materiaalne nõue tähendab, et riivel peab olema legitiimne põhjus ja riive peab olema proportsionaalne.

Kuidas hinnatakse proportsionaalsust
Proportsionaalsuse põhimõtte- piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. See tähendab, et isegi kui mõni põhiõiguse piirang oli kehtestatud PS-s kehtestatud lubatud eesmärgil, võib selline piirang osutuda siiski põhiseadusevastaseks.

Vabadusõigused
Vabadusõiguse eesmärgiks on anda isikutele võimalus elada ja tegutseda vabalt, ilma et nende tegevusse sekkuks riik ja kolmandad isikud.

Võrdsusõigused
Võrdsusõigused kaitsevad võrdseid ebavõrdsete ja ebavõrdseid võrdse kohtlemise eest.
Vabadusõigused tagavad üksikisikule otsustamisvabaduse midagi teha või tegemata jätta.

Ebavõrdse kohtlemise keeld
Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse , poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu.
Rahvusliku, rassilise, usulise või poliitilise vihkamise, vägivalla ja diskrimineerimise õhutamine on seadusega keelatud ja karistatav . Samuti on seadusega keelatud ja karistatav õhutada vihkamist, vägivalda ja diskrimineerimist ühiskonnakihtide vahel.
Kõik on seaduse ees võrdsed.
Ebavõrdseid isikuid tuleb ebavõrdselt kohelda.
Nt noorte emade eriline kaitse.

Sotsiaalsed põhiõigused
Sotsiaalsed põhiõigused on õigused riigi positiivsele tegevusele. Sotsiaalsete põhiõiguste tähtsamaks näiteks on õigus toetusele e hoolekandele ning arstiabile, korterile, tööle ja haridusele.