Venemaaga 1629 - rahu Poolaga 4 Kolmekümneaastane sõda 1618 - 1648 Hiilgav väejuht Territoorium laieneb Edukas armee Läänemere võimsaim riik Napoleon austas 5 6 Lützelni lahing - surm 6. november 1632 Suri haavadesse Nyköpingi loss Lahingu võitsid rootslased 7 Tähtsus Eestile Tähelepanu haridusele Gustav Adolfi Gümnaasium - 1631 Academia Dorpatensis - Tartu Ülikool - 1632 Asustamisürik 8 9 Rahva südames Gustav Adolf Suur Põhjamaade lõvi Kuldne kuningas 6. november 10 AITÄH! 11 Allikad https://en.wikipedia.org/wiki/Gustavus_Adolp hus_of_Sweden https://miksike.ee/documents/main/referaadi d/kolmekumneaastane_soda_liina.htm https://et.wikipedia.org/wiki/Gustav_II_Adolf
aastal Tartusse Akadeemiline gümnaasium. Skytte esitas kuningale palve muuta gümnaasium ülikooliks ja 1632. aasta 15. oktoobril avati Tartu Ülikool pidulikult. Avakõnes rõhutas Skytte, et ülikoolis saavad õppida ka talupojad. Sellega satub Tartu Euroopa kaardile. Ülikooli asutamisürikus olid kirjas ka privileegid professoritele ja üliõpilastele, mida juba "nautis" Uppsala akadeemia. Need privileegid loeti ette Maarja kirkus avalikult. Ülikooli nimetati ametlikult Academia Dorpatensis, kuid kuninga auks hakati seda nimetama Academia Gustaviana'ks. Ülikoolis oli neli teaduskonda. Õpinguid alustati filosoofiateaduskonnas ja edasi õpiti usu-, arsti- või õigusteaduskonnas. Juhtivaks fakulteediks kujunes usuteaduskond. Sel ajal oli normaalne tudengi vanus 14-17 aastat. 2 Ülikoolis õppis palju rootslasi, sakslasi ja soomlasi. Eestlaste kohta andmed kahjuks
tugev saksa aadli võim reduktsiooniga võim vähenes .. religioonis luterluse kinnistamine 17. saj jooksul kirikuvalitsuse e konsistooriumi loomine, Eestis juhtis piiskop, Liivimaal kindralsuperintendent visitatsioonid, tugev kirikute ja pastorite kontroll tähelepanu usu seletamisele lugemisoskuse leviku suurenemine 1632 Tartu akadeemilise gümnaasiumi muutmine ülikooliks - Academia Dorpatensis, Academia Gustaviana Talupoegadel seni keelatud õppida, sest.. talurahvaks eestlased, baltiaadlikel privileegid taheti hoida talurahvast teadmatuses, hoida pärisorjust vahelduv võim takistas püsivate haridusasutuste loomist Rüütelkond - aadelkonna ühendus mingis teatud piirkonnas Rahud, millega läksid Eesti alad Rootsile Põhja-Eesti - Pljussa rahu 1583 Lõuna-Eesti - Altmargi rahu 1629 Saaremaa - Brömsebro rahu 1645
Vaimuelu 19. sajandi esimesel poolel Aastatel 1700-1721 toimunud Põhjasõja tõttu katkes ligi sajandiks võimalus saada Eestis kõrgharidust, kuid õnneks avati 1802. a Tartus taas ülikool, ent seda hoopis pärast mõtteid rajada uusi ülikoole Venemaal. Õppetöö toimus Tartu ülikoolis (Universitas Dorpatensis) saksa ja ladina keeles ning valida võis kas usu-, arsti-, õiguse- või filosoofiateaduskonna vahel; neist viimane jagati 1850. a veel kaheks: ajaloo-keele- ja matemaatika-loodusteaduskonnaks. Kui rajati ülikoolile pea-hoone, Toomemäele tähetorn, anatoomikum, raamatukogu ja kliinik ning korrastati tollaseni kasu-tuna seisnud Toomemägi kujunes Tartust kiiresti üks Venemaa, osaliselt ka Euroopa tuntumaid õppe- ja teaduskeskusi, mida kinnitas asjaolu, et siin tegutsesid
huvilistele. Omanäoline ja väärtuslik ajaloopärand on kogu ülikooli hoonekompleks, mille seob ühtseks tervikuks Toomemägi ja seal asuv park koos mälestusmärkidega. Paljud ülikooli ajaloolised hooned on saanud omamoodi Tartu sümboliteks, kandes endas akadeemilist vaimsust ülikooli algusaegadest kuni tänapäevani. Tartu Ülikooli ajalugu 30. juunil 1632. aastal kinnitas Rootsi kuningas Gustav II Adolf oma kuningliku allkirjaga Nürnbergi all sõjalaagris Academia Dorpatensis'e asutamisüriku, mis lubab meie suurkooli ajalugu sellest ajast alustada ja auväärseks lugeda. 1632-1710 Academia Dorpatensis / rootsiaegne Tartu Ülikool * Academia Gustaviana 1632-1665 * Academia Gustavo-Carolina 1690-1710 Esimesed üliõpilased immatrikuleeriti 20. ja 21. aprillil 1632. Academia Dorpatensise (Academia Gustaviana) pidulik avamine toimus 15. oktoobril 1632. Vene-Rootsi sõja tõttu viidi ülikool 1656. aastal Tallinna, kus akadeemiline tegevus soikus lõplikult 1665
import- siseveokaubad vastureformatsioon- rekatoliseerimine seminar- valistati ette õpetajaid, õpetajate kool ,,pietas"- vagadus, jumalakartus Tallinna Paap- crazy guy, kes kiskus ennast paljaks jne magasivili- talupojad vastutasid magasivilja eest, mida koguti magasiaitadesse magasiait- nö ,,viljapank" vaeste hoolekanne- kedagi ei jäeta niisama laokile talurahva omavalistus- praegune KOV raharent- kui raha pole, peab võlga võtma mulkis- loll Universitas Dorpatensis- Tartu Ülikool, õpperingkonna keskus estofiil- eesti kultuuri ja keele suur armastaja ühtluskool- oli võimalus minna ühelt kooli astmelt teisele ilma probleemideta vallakoolid- asutati külades (eesti keel) kihelkonnakoolid- asutati kihelkonnakeskustes (eesti keel) elementaarkoolid- asutati linnades (eesti keel) kreiskoolid- asutati maakonnakeskustes (saksa/ vene keel) gümnaasiumid- asutati kubermangulinnades (saksa/ vene keel) maamarssal- rüütelkonna pealik Liivimaal
KALRIS · Läti keele teadlane MILENBAHS · TÜs 1876 1880 klassikaline filoloogia (1853 1916) JANIS ENDZELINS · TÜs 1893 1908 (1873 1961) · Slaavi keeled, klassikaline filoloogia, balti keeled · Magistri dissertatsioon läti eessõnadest ALBERTS KVIESIS · 3. Läti president (1881 1944) · TÜs 1902 1907 õigusteadus FRATERNITAS · Vanim läti korporatisoon ACADEMICA · ,,Läti õhtud" DORPATENSIS · J. Alunans (1857 1861) LETTONIA · ,,Tartu läti tudengite kirjandusõhtud" · 1870 · A. Kronvalds LÄTI MAATUNDMINE · Kollane, sinine, roheline · Läti lipp LETTGALLIA · 1899 1940 · 1989 - ... VENTONIA · 1913 1940 · 1990 - ...
· Forselius käis kahe õpilasega Stockholmis nende oskusi demonstreerimas ja uuesti 1688, mil tagasiteel hukkus · 1688 oli Eestimaal 11 talurahvakooli ja 200 õpilast · 1689 andis kuningas korralduse asutada Eestimaa igasse kihelkonda talurahvakool ja aadel pidi ehitamist toetama: - Koolide asutamine edenes kehvemini kui LM-l Kõrgharidus ja kõrgkultuuri mõjud · 1632 Tartu Ülikooli(Academia Dorpatensis) asutamine: - Autonoomia ja maksuvabadus · Õppekeeleks ladina keel ja 4 teaduskonda · Professorid rootslased ja sakslased · Üliõpilased rootslased-soomlased ja baltisakslased ja domineerivalt mitteaadlikud I. tegevusperiood 1632-1656(katkes sõja tõttu) II. Periood 1690-1710(viidi üle Pärnu Põhjasõja tõttu) ja professorid ja ülikooli varad evakueeriti lõpuks Pärnust Rootsi) III
annaabi.ee 
