valitud jutlustajad viisid läbi teenistusi. Luterlikule kirikule selline isetegevus ei meeldinud ning 1743. aastal vennastekogudused keeleti. Hoolimata kitsendustest ja keeldudest jätkasid paljud kogudused poolsalaja oma tegevust. 19. sajandil keeld tühistati ja ning hernhuutlus elas läbi uue õitsengu. Arvatakse, et ristiusk jõudis eesti rahva südametesse just tänu hernhuutlusele.2 Käesolevas töö esimene pool keskendub hernhuutluse mõjudele Eesti kirikuloole. Selleks avan esimeses peatükis hernhuutliku liikumise ajaloo. Põgusalt tuleb juttu ka vennastekogudustest kui vabakogudustest Peamiseks eesmärgiks on ikkagi mõista, kas ja miks me võime vennastekoguduste liikumist pidada üheks mõjukamaks eesti rahva kristliku maailmapildi kujundajaks. Töö teine osa on pühendatud aga hernhuutlaste mõjudele Eesti kultuuriloole. Siinjuures on eesmärgiks uurida, millise panuse on andnud vennastekoguduse
KIRJAVARA • 1739. AASTAL ILMUS EESTI-KEELNE PIIBEL. • PIIBLI ILMUMINE OLI MÄRKIMISVÄÄRSE TÄHENDUSEGA. • JÄRJEST ENAM HAKATI ILMUTAMA ERINEVAT KIRJANDUST – TALURAHVAKALENDRID, KALENDRISABAD, JUTURAAMATUD. USUELU • LUTERLIKUD KIRIKUD SAID SÕJA KÄIGUS KANNATADA. • RAHVAUSUND OLI ENDISELT TUGEV. • 18. SAJANDIL LEVISID KIRIKUTEGELASTE SEAS KAKS SUUNDUMUST – PIETISM JA RATSIONALISM HERNHUUTLUSE ESIMENE LAINE • HERNHUUTLASTE LIIKUMINE, EHK VENNASTEKOGUDUSTE LIIKUMINE. • VENNASTEKOGUDUSES OLID KÕIK SARNASED. • 1739. AASTAL ALGAS TALUPOEGADE USULINE ÄRKAMINE. • USULINE ÄRKAMINE VÕTTIS ÄÄRMUSLIKUD VORMID. • 1743. AASTAL KÄSKIS KEISRINNA JELIZAVETA PETROVNA VENNASTEKOGUDUSED KEELATA. • LUTERLIKU KIRIKU JA HERNHUUTLASTE LIIKUMISE SUHTED OLID ÜLDISELT TERAVAD. TÄNAN TÄHELEPANU EEST!
Kontrolltöö nr IV 1. Vaimuelu 18.saj (pietism, Vennastekoguduse liikumine, teoloogiline ratsionalism) Pietism on usuvool mis levis peale Põhjasõda. Pietistidest kirikuõpetajad kutsusid rahvast usuvabadusele s.t inimene ei tohi olla mässaja ja peab suutma Piiblit ise lugeda. Pietistidest kujuneski välja Vennastekoguduse liikumine ehk hernhuutlus. Hernhuutlased pidasid tähtsaks usuvagadust, alandlikkust, kõlblust aga ka sotsiaalset võrdsust ja vendlust. Võrdsus ja vendlus tähendas siis seda, et kõik on võrdsed. See liikumine toimus luteri kiriku siseselt. Positiivne külg : kadus ära selline sotsiaalne pahe nagu vargus, eneseteostuse võimalused, lugemise- ja kirjaoskuse tähtsustamine. Negatiivne külg : hakati hävitama vanu ohvrikohti, ehteid ja uhkuseasju teatud vastandumine ühiskonnale (suleti baare, kuna keegi seal ei käinud) ...
Need olid inimesed kelle käes oli võim ja kes valitsesid eesti talupoegi. Baltisakslastel oli võimalus omandad kõrgharidust Tartu ülikoolis kuni 18. sajandi alguseni. Hiljem, 1802. aastal, see küll taasavati. Haridus ei olnud talupojale niivõrd kättesaadav kui ta oli baltisakslasele, sest see eeldas, et sul oli raha. Haridust seostati 18. sajandil peamiselt usuga. Luteri usu suundumus, pietism, tõi Eestisse kaasa hernhuutluse. Tänu vennastekoguduse tegutsemisele oskas üha rohkem ja rohkem talupoegi lugeda ja kirjutada. Tõsi, eestlaste ajalugu ei ole olnud kõige helgem ega parem, kuid sellest hoolimata oleme me püsinud jalgadel. Ajad olid rasked, kuid aja möödudes muutus meie olukord paremaks ja paremaks. Suurimad muutused toimusidki 18. sajandil Vene aja saabudes. Kõik muutused ei olnud just kõige paremad, pärisorjuse taastamine näiteks, kuid fakt, et 18. sajand oli valgustussajand, peab igati paika
Levima hakkas pietism 2.2.1.2.1. Levitajad püüdsid usuelus elavdada sisemist tunnetamist luteri kiriku konservatismi asemel 2.2.1.2.2. Aitasid madalseisust üle saada ja usku rahvale lähendada 2.2.1.3. Kiriku osa vaimuelu edendajana varauusaja lõpuni väga oluline 2.3.2. Vennasteliikumine 2.3.2.1. Saksa käsitöölised tõid hernhuutluse ideed 1730. aastate algul Eestisse, siinne talurahvas võttis need kiirelt omaks 2.3.2.2. Tähtsaks peeti usuvagadust, alandlikkust, kõlblust, sotsiaalset võrdsust ja vendlust 2.3.2.3. Ametlikust luteri kirikust lahkulöömata moodustati oma kogudusi ja leiti jutlustajad 2.3.2.4
*Keelati mõisnikel talupoegade müümine, kinkimine ja pantimine maast lahus. *Piirati mõisniku õigust talupoega karistada. *Liivimaal loodi vallakohtud, talurahva seast valitud kohtumehed. *Talupoegade omavalitsuste kujunemine. Valgustus Pietismi ja hernhuutluse järel jõudis alates 18. sajandi keskpaigast uue vaimse vooluna Eesti aladele valgustus. Balti provintsidesse vahendas valgustusideid absolutismilt tuge lootev saksa valgustusliikumine, mille kandvaid sambaid oli ka protestantlik kirik. Valgustus muutus peagi ulatuslikuks sotsiokultuuriliseks liikumiseks, mis haaras baltisaksa ühiskonna kõrgemaid ja haritumaid kihte (aadlikud, pastorid, raehärrad, ametnikud, arstid, õpetajad).
üleminekut väheviljakalt teorendilt majanduslikku ettevõtlikkust soodustavale raharendile. 1765. aastal väljastatud positiivsete määrustega said talupojad õiguse vallasvarale, ülejäänud vilja võis talupoeg turul maha müüa ja pandi piir mõisakoormistele, mida mõisnik muuta ei võinud. 5)Pietismi levik. iseloom ja mõju Eestis - Juba Põhjasõja aastail Baltikumis levima hakanud usuliikumine, mis levis peamiselt haritud baltisakslaste hulgas, talupoegade seas levis pietism hernhuutluse nime all. Pietism pani rõhku usudogmade arusaamisele, mitte pähetuupimisele, pietistid tõlkisid esimese eestikeelse piibli, 6)Too välja vennastekoguduste liikumise + ja - jooned! - Vennastekoguduste liikumine ehk herhuutlus oli talurahva seas levinud pietismi kõrvalharu, mis tõi usku rahvale lähemale, ehitati palvemaju ning hävitati vanu ohvrikohti, ehteid ja uhkusasju, torupille ja viiuleid. Paljud kõrtsid pandi vähese huvi tõttu kinni kuna pietism toonitas kõlbelise elu tähtsust
kiiresti toetuspinna. Rahvausund Rahvausundi ajaloos moodustab 18. sajand omapärase üleminekuaja, mida ilmestab mitme erineva vanuse ja päritoluga kihi samaaegne eksisteerimine ning põimumine. Põhjasõja ja eriti katkuaastad elustasid katoliiklikkusega kombineeritud muinasusundit. Ka 18. sajandist on teateid jätkuvatest kombetalitustest endistel kabeliasemetel, ehkki selliste kultusekohtade arv hakkas pastorite visa töö ja hernhuutluse leviku tagajärjel vähenema. 18. sajandil arenes välja talurahvakoolide võrk, trükiti ja loeti arvukalt usulist kirjandust. Eestlased sattusid Euroopast puhuvate uute tuulte kätte, lasksid neil end osaliselt mõjutada, osalt hoidsid visalt kinni vanast. Suuremad muutused olid aga veel ees ja leidsid aset 19. sajandil (Vahtre, 2000). Pietismi levik Baltikumis Oma olemasolu esimese sajandi vältel püsis luteri usk suhteliselt kindlates raamides.
Kunda kultuur. 1227 Muistse vabadusvõitluse lõpp. Algab võõrvõimu aeg Eestis. 1343 Jüriöö ülestõus. 1535 trükitakse Wanradt-Koelli (saksa/eesti k.) luterlik katekismus.Kohtu otsusel hukatakse mõisnik J.Uexküll talupoja tapmise eest. 1601 Tallinna Pühavaimu kirikus astub ametisse Georg Müller, kelle 39 eestikeelset jutlusteksti on säilinud. Rootsi võimude korraldatud maarevisjon Eesti- ja Liivimaal. 1632 avatakse pidulikult Tartu Ülikool 1739 Hernhuutluse tõusulaine jõuab Saaremaale, avaldades rahvakultuurile negatiivset mõju. 1766 Põltsamaal alustab ilmumist arstiteaduslik ajakiri ,,Lühhike öppetus, mis sees monned head rohhud täeda antakse...",mille materjalid eestindab kirikuõpetaja A.W. Hupel. 1802 Tartu Ülikooli pidulik taasavamine. Eestimaa talurahvaseadus ,,Iggaüks".J.C.Petri saksakeelne raamat ,,Eestimaa ja eestlased", milles kritiseeritakse Balti olusid.
· 1802-1889 kõrgetasemeline saksakeelne ,,saksa ülikool" ja vahendas teadust Lääne- Euroopa ja Venemaa vahel ja euroopaliku kõrgkultuuri levitamine · Esimesed eestlased TÜ-s: F. R. Faehlmann, K. J. Peterson ja 1820ndatel F. R. Kreutzwald, P. Karell: - Eestlastest haritlaskonna kujunemise algus Valgustusajastu kultuurielu · Valgustus levis kiiresti Saksamaalt Baltikumisse 18 saj keskpaiku(pietismi ja hernhuutluse järel): - Põhjuseks baltisaksa kõrgeima ja harituima kihi tihedad suhted Saksa alade vaimueluga(ka kirjanduse vahendusel) · Mõned edumeelsed aadlikud-raehärrad ja saksa(sisserändajatest) pastorid ja literaadid(,,kirjamehed" ehk haritlased): koduõpetajad, arstid, juristid ja ametnikud
Osa vaimulikust seisusest oli kohalikku päritolu, ligi pooled pastoritest oli sisse sõitnud, pärit saksa aladelt. Vaimulikkonna koosseis oli pooleks jagunenud. Suurt kultuurimõju saksa aladelt avaldas suur hulk sisserännanud pastoreid. Valgustusideed levisid isiklikul mõjul ja ka trükimeediumi kaudu. Talurahvakultuuri aluseks oli talurahva kohalik traditsioon, mis oli pikema perioodi jooksul välja kujunenud. Kultuuri mõjutasid esiteks kristlus (peamiselt luterluse ja ka hernhuutluse vormis; kiriklik õpetus oli ühendajaks seisuste vahel, erinevad seisused pidid kõik luterluse eeskirju järgima – erinev oli see, et jutlus pidi toimuma rahvakeeles, mis tähendas, et talurahvale eesti keeles, teistele seisustele saksa keeles) (eestlased saksa keelt ei osanud, keeleoskajaid oli väga vähe, keeleoskus oli väga haruldane; sakslaste seas eesti keele oskus oli väga tavaline-mõisnike lapsi ümbritsesid eestlased sünnist saati)
Vastuvõtt oli formaalne. Haridus vormib hiliskeskajal ja renessanssis religiooniindiviidi. Luteri kiriku õpetus hakkas Eestis kinnistuma Rootsi ajast alates. 18.–19.saj pidi võitlema aadlikuga ja uute usuvooludega (nt pietism). See kristlusest väljakujunenud usuvool rõhutab kõlbelisust ja tugevat moraalsust, on konservatiivne. See religioosne õhustik on ka raam, milles ilmus 1739. aastal esimene eestikeelne Piibli tõlge. Pietism jõudis Eesti maarahvani hernhuutluse kaudu. Liikumise keelustas 18.saj keskel Vene tsaarinna, kuid 19.saj järgnes uus tõus. Propageeris usuvagadust, alandlikkust ja kõlblust. Propageeriti sotsiaalset võrdsust ja vendlust. Konkurendid ametlikule kirikule. Vennastekoguduse usuvoolust mõjutatuna sünnib üsna suur tekstikorpus, kus rõhk oli moraalil, narratiivi seisukohalt oli see teisejärguline. 19.saj ja seoses religiooniga tuleb Eesti kultuuriruumi veel üks mõttevool: valgustusideedest mõjutatud
eesotsas on Christjan David. Tegemist on lihtsa mehega, ta on ametilt puusepp, aga karismaatiline usutegelane. Kui Saksamaale asutakse, loob ta ümberasujate asula. Asundust hakatakse kutsuma Herrnhuti asulaks. Piirkonna eesotsas oli Saksi karhv Nikolaus Ludwig von Zinzendorf, kes uut asundust igati tolereerib ja lubab neid seal oma õpetust levitama hakata. Hakati oma õpetust ka laiemalt levitama, see leiab saksakeelsete inimeste seas üsna hea vastuvõtu. Paljuski öeldakse, et hernhuutluse arusaamade levitamine on seotud pietistlike ideede levikuga (kuigi võrdusmärki nende vahel ei ole!). Pietism tegeleb vaimulik-teoreetiliste probleemidega, hernhuutlus on rohkem praktiline. Mõlemal on oluline see, et nad ei löö ametlikust luteri kirikust lahku. 1720. aastate teisel poolel hakkab teave jõudma ka Eesti- ja Liivimale. Kõige esimene algus ideed levivad tänase Läti alal, seejäärel saavutatakse suur aktiivsus Saaremaal.
annaabi.ee 
