E. M. REMARQUE ,,LÄÄNERINDEL MUUTUSETA" 1. Kes koos Pauliga rindel olid? Kes oli poistesalga peamees?Albert Kropp, Tjaden,Müller V,Haie Westhus,Detering,Leer, Stanislaus Katczinsky, kes on ka ühtlasi salga peamees. 2. Missugune ülem oli allohvitser Himmelstos? Miks Tjaden tema peale pöörast viha kandis? Allohvitser Himmelstos oli üheksanda jao ülem, kes oli muidu tavapäeval kirjakandja.Kõige tigedamaks nahanülgijaks peeti teda kasarmus.Tjadeniga oli tal arveid klaarida, kuna ta oli voodimärgaja siis Himmelstos tegi temaga nö ümberkasvatust. 3. Missugune oli Pauli jaoks rinne? Kirjelda.Pauli jaoks oli rinne üks õudne keeris. Kui
demonstreerivalt järjekordselt visiidilt Rootsi kuninga juurde. JOHAN juba enne Rootsi aega (võeti tagasi5/6). NÄLG riik lasi jagada inimestele kolleegium. See oli ühtlasi ka kõrgeimaks kohtuks. Toimusid maapäevad, SKYTTE oli Rootsi ühiskonna- ja riigitegelane, Liivimaa kindralkuberner ja 12000 tündrit vilja. Inimesed ise püüdsid toituda puukoorest, õlgedest ja kus valiti välja rüütelkonna peamees (Eestimaal) või maamarssal Tartu Ülikooli rajaja. Skyttet peetakse Tartu Ülikooli rajamise ka korjustest. (Liivimaal). Mõlemasse kubermangu määrati Stockholmist keskvõimu peainitsiaatoriks ja läbiviijaks. Ülikool rajati ametlikult 1632. aastal. esindav kuberner või kindralkubener, kes osales ka maapäeva töös.
ORDULINNUSE MAJANDUSÜKSUS . ESIMESE OMANIKUNA ON AASTAST 1436 TEADA JOHAN JKESKOLE VAN POYDE. OTI MÕIS JÄI UEXKÜLLIDE PEREKONNA AINSA SAAREMAAL ASUNUD PÄRUSVALDUSENA NENDE KÄTTE KUNI 18. SAJANDI ALGUSENI, MIL SEE VAREM KÜLLALTKI ARVUKAS SUGUVÕSA SIIN PRAKTILISELT VÄLJA SURI. LIGI NELJA SAJANDI PIKKUSEST PERIOODIST ON ILMSELT KÕIGE ENAM TUNTUD OTTO VON UEXKÜLL (SURN. 1618) - MAANÕUNIK JA KURESSAARE KINDLUSE KUNINGLIK PEAMEES, KES EELNEVALT OLI TEENINUD TAANIS RITTMEISTRINA . OTI MÕIS AASTAL 1920. RITTMEISTRIST JA SAAREMAA MAAKOHTUNIKUST VEND BEREND WOLDEMAR VON ADERKAS (1777-1836) OLI OTI 08.02.2011. MÕISA TÄNASENI SÄILINUD KUJUL PEAHOONE EHITAJA KARL WILHELM OTTOKAR VON ADERKASI (1806-1869) ISA. NOORUSES TEENIS VIIMANE VENE TSAARIRIIGI SÕJAVÄES, JÕUDES VÄLJA IHUKAITSE LEITNANDI, KAARDIVÄEKINDRALSTAABI POLKOVNIKU NING
Sisemigratsioon palju tühje talusid võimaldas neil, kes sõja üle elasid, otsida ja leida endale soodsamaid elukohti Suur näljahäda Eestis aastail 16951697. Viljakasvuks oli ilm ebasoodne, järgmisel aastal sadas suvi läbi külma vihma, nii et heina ei saanud teha. Rukis ei õitsenud ega valminud. Suvivilja hävitas sügisel varajane külm. Kubermang haldusüksus Kindralkuberner Eestimaa ja Liivimaaa kubermangu kõrgeim valitsusametnik Sillakohus madalama astme politseikohus Liivimaa kubermangus Maakohus Liivimaal olev kohus, mis arutas talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Liivimaa õuekohus Liivimaa kohtuorgan, mis vaatas üle maakohtute otsusei[d Adrakohus maapolitseikohus, mis täitis kohapeal nii politsei kui madalama astme kohtu ülesandeid Meeskohus Meeskohus arutas algselt ainult vasallide ja rüütlite süütegusid Eestimaa ülemmaakohus Eestimaa kubermangu seisuslik kõrgeim maa ja aadlikohtuasutus Eestimaal Maapäev Liivimaa seisust...
Läänerindel muutuseta Erich Maria Remarque Paljude langenute tõttu on toitu palju ning mehed nõuavad lisaportsjonit. Meeste seas on väikesekasvuline Albert Kropp, õpihimuline Müller V, tüdrukutest huvituv Leer, “tundmatu sõdur ” Paul Bäumer , lukksepp Tjaden, turbalõikaja Haie Westhaus, talupoeg Detering (kõik 19-aastased), salga peamees Stanislaus Katczinsky (Kat, 40-aastane). Toiduportsjonite väljajagaja polnud nõus lisaportsjoneid andma. Veel enne kui mehed oleks käsipidi kokku läinud tuli leitnant ning lasi lisaportsjonid välja jagada. Mehed said kätte ka koduste kirjad. Nad olid ehitanud endale kaasaskantava ühisvälikäimla. Sõdurite sõnavarast moodustas ¾ seedimise ja maoga seonduv. Igavuse peletamiseks mängisid nad sageli kaarte. Allohvitser Himmelstoß oli karm, lühikest kasvu mees
arutatakse kõige olulisemaid küsimusi aadlike seas Maanõunike kolleegium maapäevad vahepealsel ajal, igapäevasteks asjaajamisteks ära sunrud maanõuniku asemele valivad ülejäänud kolleegiumi liikmed uue (nagu raes kunagi) kogu aeg koos vaatavad igapäevasel aadlike huvide järele ja otsustavad asju kindralkuberneri nõuandja 12 liiget Rüütelkonna peamees/maamarssal liivimaal maamarssal, (põhja eestis) eestis peamees (nimetamine) valitakse maapäeval igapäevased otsused vastasseisu tektianud küsimus - kes peab maksma riigi kaitsmise eest? aadlikud olid veendumusel, et kuna nad on rootsi riigi koosseisu läinud vabatahtlikult, on see keskvõimu asi Kohtusüsteem Aadlike teema: EESTIMAA KUBERMANG 1. MEESKOHUS - kohtunikud kohaliku aadli seast 2. ÜLEMMAAKOHUS - kuberner koos maanõunikega (kõrgeim) LIIVIMAA KUBERMANG 1. MAAKOHUS - juhtis maakohtunik aadlike seast 2
lutikas" (lk6) Haie Westhus ,,niisama vana turbalõikaja, kes sõdurileiva hõlpsasti pihku peidab ja seejärel küsida võib: mõista-mõista, mis mul rusikas on" (lk6) Stanislaus Katczinsky ,,meie salga peamees, visa, kaval, velbas, nelikümmend aastat vana, mullakarva näo, siniste silmade, längus õlgade ja imestusväärse haistmismeelega ähvardavast hädaohust, hüvast söögist ja mõnusatest viilimisotsadest" (lk6-7)
Baltisaksa aadli eesõiguste kinnitamiseks koostati rüütelkondade liikmete nimekirjad-aadlimatriklid. Rüütelkondade täiskogu-maapäev käis koos iga 3 aasta järel. Seal valiti omavalitsus-,kohtu- ja politseiasutuste ametimehed, arutati kubermangu asju, keskvõimude ettepanekuid jne. Kõigi Balti rüütelkondade tähtsaimaks juhtorganiks oli 12-liikmeline maanõunike kolleegium. Rüütelkondade eesotsas seisis rüütelkonna peamees Eestimaal ja maamarssal Liivimaal. Aadli positsioone tugevdas järsult Peeter I pool läbi viidud mõisade restitutsioon, millega kaasnes talupoegade uus pärisorjastamine. Balti erikord-balitsaksa aadli seisuslikel eesõigustel põhinev autonoomne omavalitsussüsteem, kus kohalik võim kuulus rüütelkondadele. Nende juhtida oli kohus ja politsei, luteriusu kirk ja osaliselt ka kool. Nagu Rootsi ajal, olid linnaõigused Tallinnal, Tartul, Narval, Pärnul ja Haapsalul. Säilisid
Hugo Pss klavolinik Hobused ja lkilki olid mu sbrad. Naistega ei saanud ma ldse lbi. Mu kaheksa hektarit olid surutud Knnume ja riigimetsa vahele. Vlgnesin Maxile vaid he krvakiilu- see ji noorplvest,klasimmanilt. Mul olid tuvasikad tema le maakonna kuulsast pullist. Prast sda kutsuti mind vallamajja,anti ktte paberid,tindipliiats ja pss. Lksin normiteateid viima. Peremehed vaikisid,koerad olid kurjad. Metsavennad tulid hel l, prutasid automaadiga akanale ja Kitsniku Elmar tles,nende peamees,kisas: (Kebi les!Peetrus ootab punast hinge!) Mu vintpss oli jnud vallamjja, kirve olin htul unustanud haopinusse. Aare Lemvalts Kitsniku Elmar ja tema kamp vtsid mu kinni kuusikus Saluotsa raudteejaama lhedal tol tuisusel detsmbrikuu htul, kui ruttasin rongile,et sita linna makonna komsomolikomitee pleenumile. Kui metsvennad olikd mind kllalt piinanud, sidusid nad mu kuuse klge ning likasid rinnale sirbi ja vasra. Ma teadsin,mille nimel suren, kuid see oli siiski vike lohutus jull
Kontrolltöö Liivi sõda 1558 – 1583 Tallinna piiramised 1570, 1577 Altmargi vaherahu 1629 Brömesbro rahu 1645 Tartu Ülikool 1632 Reduktsioon 1680 Forseeliuse seminar 1684 1686 NG Ivan Julm – Algatas liivisõja hertsog Magnus Pontos de la Gordie – Rootsi väejuht Stefan Batory – 1576. aastal Poola kuningas, kes alustas 1578.a. pealetungi venelaste vastu Balthsar Russow - Kroonik Johan Skytte – Tartu Ülikooli asutaja Bengt Gottfried Forselius Uus ordumeister/Asutati Piiskopimõisa seminar, kus hakati ette valmistama eesti koolmeistreid ja köstreid Jgnatsi Jaak Forseliuse õpilane Pakri Hanso Jüri Forseliuse õpilane Adrian ja Andreas Virginius Tõlkisid uue testamendi eesti keelde Sisemigratsioon- siseränne Suur näljahäda(1696-1697) Kubermang- haldusüksus( 2 tk) Kindralkuberner- Eestimaa ja Liivimaaa kubermangu kõrgeimaks valitsusametnikuks oli monarhi määratud ning talle vahetult alluv kindralku...
Selle omanik algul oli Gorris Herkel, kelle poja, Reinhold Herkeli tütar abiellus 1614.aastal Otto Ungern- Sternbergiga. 1646.aastal päris mõisa nende poeg, ooberstleitnant ja vabahärra Otto von Ungern- Sternberg. 1655. aastal abiellus ta Helene von Zoegega Erastverest. 1666. aastal suri Otto von Ungern-Sternberg ning mõisa päris tema poeg Reinhold von Ungern-Sternberg. 1696-1697 oli ta Eestimaa rüütelkonna peamees. Tema surres läks mõis edasi tema postuumselt sündinud pojale Reinhold Gustav von Ungern-Sternbergile. Peale viimase surma 1787.aastal pärandus mõis hilisemale Tartu Ülikooli asekuraatorile parun Johann Friedrich Emmanuel Ungern-Sternbergile, kes 1802.aastal müüs selle krahv Jacob Pontus Stenbockile. 1878.aastal ostis mõisa krahv Ewald Alexander Andreas Ungern-Sternberg ning liitis selle Ungern-Sternbergide fideikomissiga. 1899.
Suri tabamuse pärast selga. · Detering: Talupoeg ja selle tõttu mõtleb ta sõjas palju oma naise ja talu peale. Ta üritab põgeneda, kuid pärast seda ei kuuldud temast enam midagi. Silver 9B · Stanislaus Katczinsky: Enne sõda oli kingsepp, sõjas sai temast salga peamees, kelle kohta oli raamatus välja toodud väga palju häid iseloomustavaid omadussõnu. Mõned neist olid kaval, imetlusväärne haistmismeel ähvardavast hädaohust, hüvast toidust ja viilimisoskustes. Lisaks olid tal längus õlad, sinised silmad ja eha söögiisu. Ta eelistas sigarettidele närimistubakat. Sai rindel killu jalga ja Paul asus teda sidumispunkti viima, kui kahjuks tabas teda Pauli seljas
eelisküpsuseksamist Leer- kannab täishabet ja tunneb suurt poolehoidu ohvitseride lõbumajade tüdrukute vastu Kõik neli poissi on üheksateistkümneaastased ja on ühest ja samast klassist sõtta läinud. Tjaden- kõhn lukksepp, samavanune kui poisid, suurim söödik Haie Westhus- vana turbalõikaja, kõige suurem ja tugevam Datering- talupoeg, kes üksnes majapidamisest ja naisest mõtteid mõlgutab Stanislaus Katczinsky e. Kat- nende salga peamees, visa, kaval, 40- aastane, mullakarva näo, siniste silmade, längus õlgade ja imestusväärse haistmismeelega Kemmerich- ta näeb juba välja nõrk ja kahvatu Heinrich- kokk Himmelstof- allohvitser, keda peeti kasarmus kõige tigedamaks nahanülgijaks. Ta oli väike ja 10.a kroonut teeninud mees rebasekarva punaste ülespoole krutitud vurruotstega, eraelus kirjakandja. 6. ,,Õudust saab taluda senikaua, kui sa olukorrale lihtsalt allud, ent see tapab kui sa hakkad selle üle järele mõtlema
eelisküpsuseksamist Leer- kannab täishabet ja tunneb suurt poolehoidu ohvitseride lõbumajade tüdrukute vastu Kõik neli poissi on üheksateistkümneaastasedja on ühest ja samast klassist sõtta läinud. Tjaden- kõhn lukksepp, samavanune kui poisid, suurim söödik Haie Westhus- vana turbalõikaja, kõige suurem ja tugevam Detering- talupoeg, kes üksnes oma majapidamisets ja naistest mõtteid mõlgutab Stanislaus Katczinsky e. Kat- nende salga peamees, visa, kaval, 40-aastane, mullakarva näo, siniste silmade, längus õlgade ja imestusväärse haistmismeelega Kemmerich - ta näeb juba välja nõrk ja kahvatu Heinrich-kokk Himmelstof- allohvitser, keda peeti kasarmus kõige tigedamaks nahanülgijaks. Ta oli väike, masajas ja 10 . a kroonut teeninud mees rebasekarva punaste ülespoole krutitud vurruotstega, eraelus kirjakandja. 6. ,,Õudust saab taluda senikaua, kui sa olukorrale lihtsalt allud, ent see tapab
tunneb suurt poolehoidu ohvitseride lõbumajade tüdrukute vastu; Tjaden kõhn lukksepp, kompanii suurim söödik; Haie Westhus turbalõikaja, neist kõigist kõige suurem ja tugevam; Franz Kemmerich ning peategelane Paul Bäumer on kõik 19-aastased ja kõik on ühest ja samast klassist sõtta läinud. Nende sõbrad samast jaost Detering talupoeg, kes üksnes oma naisest ja majapidamisest mõtteid mõlgutab ning Stanislaus Katczinsky (Kat) - selle salga 40-aastane peamees, visa, kaval, mullakarva näo, siniste silmade, längus õlgade ja imestusväärse haistmismeelega ähvardavast hädaohust, heast söögist ja mõnusatest viilimisotsadest. Koos nende 9-ga oli eesliinile saadetud 150 meest, kuid juba pärast esimest kokkupõrget vaenlasega olid nad kandnud suuri kaotusi, sest tagasi tuli neist vaid 80(esimene, kes neist 9 sõbrast rindel saadud vigastustesse suri, oli Kemmerich. Kuna nemad Pauliga olid koos üles kasvanud ja Franzu ema oli
Ta on Eestis sündinud. Tema oli see kes avastas imetajatel munaraku. Ta oli Venemaa Geograafiaseltsi üks asutajatest. Kogu elu elas ta mujal, aga viimased aastad elas ta Tartus, kus ta oli Eesti Loodusuurijate Seltsi esimeheks. Ta on maetud Tartusse, seal asub ka tema auks püstitatud mälestussammas ning tema portreed kujutati ka Eesti 2 kroonisel rahatähel. Karl Ernst von Baer sündis 17 veebruar 1792 aastal Piibe mõisas Järvamaal kolmanda lapsena. Isa oli tal Eestimaa rüütelkonna peamees Johann von Baer ja ema oli Juliane von Baer. Karlil oli kokku kuus õde-venda. Alghariduse sai ta koduõppes, kuid hiljem 15 aastasena läks ta õppima Tallinna Toomkooli. Lõpetades Tallinna Toomkooli 1810 aastal, suundus ta Tartusse ning läks seal ülikooli arstiteadust õppima. Tartu Ülikooli lõpetas Baer 1814 aastal ning läks Saksamaale. Ta täiendas end Saksamaal Berliini, Viini ja Würtzburgi ülikoolides. 1819. aastal kolis Baer Königsbergi (Kaliningradi), seal abiellus ta 1
Üle kolme aasta käidi koos Maapäevadel (igal rüütelkonnal oli oma Maapäev). Otsused, mida rüütelkond tegi fikseeriti maapäeva retsessis. Tihti avaldati retsessid patendina. Maanõunike kolleegium tegutses vaheajal (kolme aasta vältel). See kujutas kõrgemat võimuasutust. Oli 12 liiget E ja L rüütelkonnal (S vähem). Seda juhatas kuberner. Eestimaa Maanõunike kolleegiume täiendas end ise, aga teistel (S ja L) Maapäev valis liikme. Rüütelkonda juhtis jooksvate asjadega E peamees ja S ning L maamarssal. Kohtuvõim Erinevatele seisustele olid erinevad kohtud. Kuna erineval ajal läksid Rootsi võimu kätte maad olid ka natukene erinevad. E L Madalaim seisus Adrakohtunik Sillakohtunik Maakond Meeskohus Maakohus Kubermangu kohus Ülemmaakohus (maanõunike Liivimaa õuekohus (asus
1) Väiksekasvuline Albert Kropp – kõige targem 2) Müller – Pauli klassivend, kes kannab õpikuid isegi rindel kaasas 3) Leer – armatseja, tunneb suurt huvi lõbumaja tüdrukute vastu 4) Tjaden – lukksepp 5) Haie Westhus – turbalõikaja, neist kõigist kõige tugevam 6) Franz Kemmerich – kõige noorem, Pauli sõber 7) Paul Bäumer – peategelane 8) Detering – talupoeg 9) Stanislaus Katczinsky – hüüdnimega (Kat) , 40-aastane salga peamees Nad olid 19 aastased, kui neid sõtta kutsuti. Nad läksid sõtta õpetaja Kantoreki õhtuamise peale. Kantorek oli nende klassijuhataja. Ta austas sõda ja mehi, kes oma kodumaa eest olid valmis seisma. Koos eelpool nimetatud 9 mehega oli rindele saadetud 150 meest, kuid pärast esimest tulevahetust olid nad kandnud suuri kaotusi. Tagasi tuli 150-est mehest 80. Esimene, kes klassivendadest suri oli Kemmerich. Paul ja Kemmerich olid lapsepõlvesõbrad. Nende emad olid tuttavad üksteisega
Sellest teavitas kuningas Türgi sultanit Ahmed III. Karl mainis: ,,Balkani slaavlaste liitumine Venemaaga muutub jõu poolest nagu hiigellõviks. See lõvi kisub tükkideks Türgimaa ja Euroopa. Kevadel oodake oma maadele moskoviite." Karl XII palus sultanilt endale väge suurusega 50 000 janitari, kuid tingimata vaprat ja julget võitlejat. Kuninga üks ütelusi sellega seoses oli: ,,Selle väega ma paiskan tagasi venelased ja raiun nad tükkideks." Moslemite peamees ettepanekuga ei nõustunud, oli aga nõus sellega, et kristlasest kuningas saadab türklaste väge kui sõjaline nõuandja. Karl kasutas seda võimalust, see on ikkagi parem kui mitte midagi. 1711. aastal Pruti jõe kallastel Karl XII poolt soovitatud kaval taktikaline manööver võttis moskoviidid piiramisrõngasse. Türklaste saamatus ja Karli nõuannete ebatäpne täitmine võimaldas aga enamusel venelastest rõngast väljuda. Neile vene soldatitele tundus see nagu taevane ime,
Korra hoidmiseks oli õigus appi kutsuda sõjavägi. · Kubermangu valitsus vastutab kuberneri ja keskvalitsuse ülesannete täitmise eest. 2. Riigiduuma Riigiduuma (parlamendi alamkoda) ja Riiginõukogu (ülemkoda) moodustasid alates 1905. aastast seadusandliku võimu Vene impeeriumi keskvalitsuses. I ja II Riigiduuma valiti 1905 valimisseaduse alusel, III ja IV Riigiduuma 1907 valimisseaduse alusel. 3. Seisuslik kord 4. Rüütelkond, maanõunike kolleegium, maamarssal/rüütelkonna peamees Eestimaa rüütelkond 13. saj Saaremaa rüütelkond Taani võimu ajal, enne 1645 Liivimaa rüütelkond 1643 · Maapäev rüütelkonna üldkoosolek. (3 aasta tagant, kohustuslik kõigile rüütlimõisate omanikele, igal mehel 1 hääl). Kõrgeim organ. · Maamarssal (Lm) või rüütelkonna peamees (Em). Juhatas Maapäeva. · Maanõunike kolleegium 12 meest, valiti eluks ajaks, üks oli iga kuu resideeriv maanõunik · Aadlikonvent (Lm) või rüütelkonnakomitee (Em)
See asutati 1734. Vabriku töötamine eeldas jõe ülespaisutamist ning sellest tekkinud paisjärv on tänaseni üks Räpina tunnuseid. • 20. s alguses toodeti seal katusepappi, erinevat paberit. 1918. a valmisid seal ka noore Eesti Vabariigi rahatähed. Raudtee ehitus • 1870. a lasti käiku Balti raudtee. • Selle ehitanud aktsiaseltsi juhtis Eestimaa rüütelkonna peamees Aleksander von der Pahlen • Paldiski, Tallinna ja Narva linnad said ühenduse Peterburi linna ning Venemaa sisekubermangudega. • Tallinnasse ehitati raudteede peatehased. Seal remonditi vedureid ning valmistati ja remonditi vaguneid. • Raudteeühendus Tallinna ja Tartu vahel tekkis esimese raudtee avamisest kuus aastat hiljem Tapalt ehitatud uue haru kaudu. • Raudteeühendus Tallinna ja Tartu vahel tekkis esimese raudtee avamisest kuus
Müller V, 19, kooliraamatud ikka kaasas, unistas eksameist; Leer, 19, täishabemega, ainus, kel oli naistega kogemusi; Tjaden, 19, lukksepp, voodimärgaja, suurim söödik, kuid kehalt peenike; Haie Westhus, 19, turbalõikaja; Detering, talupoeg, abielus, mõtles ainult maamajapidamisest; kirsside õitsemise ajal põgenes rindelt. Mitte desertöörlus, vaid koduigatsus; Kemmerich, amputeeriti jalg, suri ühena esimestest. Stanislaus Kaczinsky, 40, peamees, visa, kaval, mullakarva näo, siniste silmade ja längus õlgadega, kuues meel hädaohu ja hea söögi suhtes, osav kohustustest kõrvalehiilija; Himmelstoss - kasarmu 9. jao ülem, endine postiljon, väike masajas, rebasekarva vurrudega, kasarmu tigedaim nahanülgija. Hiljem saadeti rindele; Kantorek, range, karihiirenäoga väike mehike, klassijuhataja, kes utsitas kõiki rindele minema. Hiljem samuti maakaitseväes.
tüdrukute vastu Kõik neli poissi on üheksateistkümneaastased, nad on kõik ühest ja samast klassist sõtta läinud. Tjaden- kõhn lukksepp, samavanune kui poisid, kompanii suurim söödik, saledana istub ta sööma ja tõuseb jälle üles- paks nagu tiine lutikas. Haie Westhus- vana turbalõikaja, kõige suurem ja tugevam Detering- talupoeg, kes üksnes oma majapidamisets ja naistest mõtteid mõlgutab Stanislaus Katczinsky e. Kat- nende salga peamees, visa, kaval, velbas, nelikümmend aastat vana, mullakarva näo, siniste silmade, längus õlgade ja imestusväärse haistmismeelega ähvardavast hädaohust, hüvast söögist ja mõnusatest viilimisotsadest. Sõtta läinud poiste sõbrad ning nad on kõik ühes jaos. Kemmerich- ta näeb juba välja, kollane ja kahkjas Heinrich-kokk Himmelstof- allohvitser, keda peeti kasarmus kõige tigedamaks nahanülgijaks. Ta oli väike, masajas ja 10
Rüütelkonnad käisid koos maapäevadel, mis toimusid keskeltläbi iga kolme aasta tagant. Maapäevade vaheaegadel ajasid rüütelkonna asju alaliselt tegutseva organina maanõunike kolleegiumi 12 (Saaremaal 6) maanõunikku, kes valiti maapäevadel kõige lugupeetavamate aadlike hulgast eluaegsesse ametisse. Kui maanõunikud tegelesid enamasti kõige tähtsamate ja olulisemate küsimuste arutamisega, siis igapäevaste jooksvate küsimuste lahendamisega tegelesid Eestimaa rüütelkonna peamees ja Liivimaa rüütelkonna maamarssal. Uued maanõunikud valitigi enamasti endiste rüütelkonna peameeste ja maamarssalite hulgast. Kohtud ja korrakaitse Pagenud talupoegade kinnivõtmine ja tagasisaatmine oli Eestimaal adrakohtunike ja Liivimaal sillakohtunike ülesandeks, kes esindasid madalamat kohtuvõimu. Nad pidid uurima talupoegade poolt toimepandud kuritegusid ja karistama süüdlasi. Talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju
Poisid on üheksateistkümneaastased, ja kõik ühest ja samast klassist vabatahtlikutena sõtta läinud. Tjaden- kõhn lukksepp, samavanune kui poisid, kompanii suurim söödik, istub saledana laua äärde ja tõuseb jälle üles- paks nagu tiine lutikas. Haie Westhus- vana turbalõikaja, kõige suurem ja tugevam meestest Detering- talupoeg, kes põhiliselt oma majapidamisets ja naistest mõtteid mõlgutab Stanislaus Katczinsky e. Kat- nende salga peamees, visa, kaval, tark, nelikümmend aastat vana, siniste silmade, längus õlgade ja tugeva haistmismeelega ähvardavast hädaohust ning päevade toidumenüüdest Sõtta läinud poiste sõbrad ning nad on kõik ühes jaos. Kemmerich- poiss, kes suri juba alguses Heinrich-kokk Himmelstof- allohvitser, keda peeti kasarmus kõige tigedamaks tervest sõjasalgast. Ta oli väike, tegi valjut häält ja 10 aastat kroonut teeninud mehike rebasekarva punaste ülespoole
Erich Maria Remarque "Läänerindel muutuseta" See on "tundmatu sõduri" jutustus Flandria kaksikutest Esimese maailmasõja päevilt. I Valmistutakse söömiseks. Paljude langenute tõttu on toitu palju ning mehed nõuavad lisaportsjonit. Meeste seas on väikesekasvuline Albert Kropp, õpihimuline Müller V, tüdrukutest huvituv Leer, "tundmatu sõdur" Paul Bäumer, lukksepp Tjaden, turbalõikaja Haie Westhaus, talupoeg Detering (kõik 19-aastased), salga peamees Stanislaus Katczinsky (Kat, 40-aastane). Toiduportsjonite väljajagaja polnud nõus lisaportsjoneid andma. Veel enne kui mehed oleks käsipidi kokku läinud tuli leitnant ning lasi lisaportsjonid välja jagada. Mehed said kätte ka koduste kirjad. Nad olid ehitanud endale kaasaskantava ühisvälikäimla. Sõdurite sõnavarast moodustas ¾ seedimise ja maoga seonduv. Igavuse peletamiseks mängisid nad sageli kaarte. Allohvitser Himmelstoß oli karm, lühikest kasvu mees
läksid nad tagasi. Pärast 4 kuninga tapmist eestlase plaanid läksid nässu, seega hakkasid kõik võitlema eraldi. 1343 suvel suruti vastupanu maha , Harjus ja Rävalas ülestõus vaibus. Jätkus aga Saaremaal, sest seal oldi veidi vabamad. Jätkati linnuste rüüstamist ja ülestõusu. Ordu väed ei saanud enne suure jää teket Saaremaale. Nende õiguseid aga kärbiti ja ülestõus suruti rängalt maha. Kõvad maksud ja pidid ehitama uue linnuse. Saarlaste peamees Vesse tapeti kroonikakohaselt väga julmal moel. Jüriöö ülestõus muutis üsna palju. Olulisem tulemus: muutis haldust. 1346 müüs Taani oma valdused Ordule, sest aitas Põhja-Eesti valitsemisest. Oli alati liiga kaugel ja valitsemine raskendatud. Pärast ülestõusu siis 3 maahärrat. Veel tulemusi: Alates jüriöö ülestõusust hakkasid süvenema pärisorjuslikud tunnused. Tähendas seda, et korjati eestlaselt lõplikult relvad, omamine surmanuhtlusega karistatav. Makse kõrgendati,
Läänerindel muutuseta. Rindeni on 9 km.14 päeva eesliinil magamata olla on jube,150mnest oli ja tagasi tulime 80mne mehega. Kannul seisavad meie sõbrad: Tjaden- kõhn lukksepp, Haie-turbalõikaja, Detering-talupoeg, Stanislaus-salga peamees. Kantorek oli meie klassijuhataja. Behm oli üks esimestest, kes langes, talle sattus mürsukild silmadesse ja jätsime ta. Peale esimest langejat saime aru, et kõik, mis meile on maailmast õpetatud on vale, meie maailmavaade muutus. Laatsaretis lamas Kemmerich, meie saatusekaaslane, kohe näha, et elu hakkab ta seest kaduma, tal oli ainult üks jalg alles. Kantorek oli kirjutanud Kropile, et oleme raudne noorsugu, aga see pole nii, 20nesed, aga oleme vanainimesed. Sestsaadik, kui sõjas oleme, on meile kõik ebaselge. Vaenematele inimestele on sõda ajutine vaheaeg, aga meid on see oma küüsi haaranud ja oleme tooreks muutunud. Müller tahab Kemmerichilt saapaid, kui ta sureb, peasi, et ...
Mõisted Sisemigratsioon- siseränne Suur näljahäda(1696-1697) Kubermang- haldusüksus( 2 tk) Kindralkuberner- Eestimaa ja Liivimaaa kubermangu kõrgeimaks valitsusametnikuks oli monarhi määratud ning talle vahetult alluv kindralkuberner. Sillakohus- Liivimaal olev kohus, mis täitis politseilisi ülesandeid, vastutas avaliku korra tagamise eest ning tegeles väiksemate ülesastumiste uurimise ja karistamisega Maakohus- Liivimaal olev kohus, mis arutas talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Liivimaa Õuekohus- seal lahendati raskemaid kuritegusi ning aadlike kohtuasju. Adrakohus-Eestimaal olev kohus, mis täitis politseilisi ülesandeid, vastutas avaliku korra tagamise eest ning tegeles väiksemate ülesastumiste uurimise ja karistamisega Meeskohus-Eestimaal olev kohus, mis arutas talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Eestimaa Ülemmaakohus- seal lahendati raskemaid kuritegusi ning aadlike kohtuasju. Maapäev- Rüütelkonna liik...
uuesti kirikukelli, millega anti lauljatele märku rongkäigule kogunemisest. Laulupeo peastaabi moodustas ,,Vanemuise" seltsi korter linna servas Tähe tänaval. Sinna voolasid kõik osalised kokku, sest sealt algas ka rongkäik. Lauljad kogunesid distsiplineeritult ja õigeaegselt. Neile pandi rinda hõbedane juubelipeo märk, pasunamängijad said kullavärvi märgid. Kui lauljatele olid kätte antud peomärgid ja peokorraldajatele värvilised õlalindid, hakkas peotalitajate peamees Põltsam osalejaid seadma pidulikku rongkäiku, mille järjestus oli varasemalt loosi teel kindlaks määratud. Kell 9 hommikul alustas lauljate rongkäik liikumist ,,Vanemuise" seltsimaja eest. Tiigi tänavalt mindi Maarja kiriku kaudu Toomeorgu kirikuvaremete kõrval asuvale platsile kus pidi toimuma pidulik jumalateenistus. Ligi tuhande laulja, mängija ja peokorraldaja rong venis küllalt pikaks, nii et selle möödumine kestis vähemalt 10 minutit. Toomemäel rongkäiku juba oodati
Tartu Ülikool Õigusteadkond Tallinnas Eraõiguse instituut Talupoegade pärisorjusest vabastamine Eestis Referaat Õppejõud: lektor Toomas Anepaio TALLINN 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus ............................................................................................................................3 2. Reduktsioon ........................................................................................................................... 4 2.1 Reduktsioon Eestis ja Liivimaal....................................................................................... 4 2.2 Talurahva olukord.............................................................................................................5 3. Agraarreformid 18. ning 19.sajandil......
1700 Põhjasõda-genotsiid 1710- suur katk. Tehti Balti erikord: luteri usk, saksa keel asjaajamises, säilib tollipiir. Mõisnikele tagastakse nende endi mõisad ja talupoegadele nende endi õigused. Talupojad saavad omanliku kaitse – sest mõisnikul on huvi talupoja vastu. Kuid riiglik õiguslik kaitse tegelikult talupojal puudub. Mõisnikud olid valitsejad, sest keiser on kaugel. Kui oli hea mõisnik, siis oli hea talupoja põli. Kui ei siis vastupid. Roseni deklaratsioon - aadelkonna peamees, pidi vene keiserkonnale selgitama, milline on talupoja tegelik seisukord. Sellest paberist pärineb mõiste õigusetu pärisori – kogu sabade ja sarvedega kuulub talupoeg mõisnikule, kõike otsustavad aadlikud, talupoeg ei saa ise endale midagi koguda (ei olnud vallasvara õigust). See mõiste on vastuoluline, sest pärisorjal olid omad õigused. Mõisnikud tegelikult eriasid neid õigusi. Ebastabiilne maksusüsteem – venelased ei suutnud stabiilset maksusüsteemi Balti riikides kehtestada
tööd), poststrukturalismi kolm isakuju on Roland Barthes ja Jacques Lacan (ühelt poolt autor kes liigub kl. struk. semiootikasse ja edasi; teiselt poolt autor, kes lähtub freudilikust psühhonalüüsist ning seob selle strukturalismiga; lisab sinna kriitika jungiaalse psühhonalaüüsi ning Michel Foucault (19261984) on - diskursiivne formatsiooni ja episteem ning võimusuhete kriitika peamees, pöörab tähelepanu ajalookäsitlusele teisti kui varem ("Hullus ja arutus") ; arheoloogiline ning arhiivilne (kehtivate reeglite kogum ühes formatsioonis) 40. Dekonstruktsioon ja kirjandusteadus. Dekonstruktsioon - alates 70 aastatest; - kasvab postsrukturalistlikest pursetest, muutub iseseisvaks traditsiooniks; millel on kalduvust hermeetilisusele (Jacques Derrida); koolkond ei ole pr. keelses kultuuris, vaid in. keelses kultuuris (Paul de Man, Hillis Miller jt), Dek. on
hakkab provintsi asju otsustama. Ülejäänud rüütelkonna suhtumine neisse erinevatel aegadel erinev. vahel kutsutud üles korrektsusele, lepitud kokku mitetes kokkulepetes, maanõunik ei tohtinud laimata, nõunikesse tuli suhtuda austusesse. Maanõunikud ise esindasid mõningaid kandidaate, kui asendajat otsiti. Maanõunike kogul teoorias ei olnud liidrit, kuid paratamatult eeskõneleja siiski tekkis. Rootsi võimuper all on maanõunike seast esile kerkinud rüütelkonna peamees. Tegemist on liidriga, kellele antakse volitused pidada läbirääkimised võimudega, esindavad maanõunikke nt kõnelustel võimukandjatega. Hiljem hakkab rüütelkond maaäeva tööd juhtima. omavalitsuse teostaja teisalt jälegi ülemmaakohtu teostaha maapäev- sellest pidid osa võtma kõik rüütlimõisate omanikud. Maapäevast võtavad osa ka need isikud, kes rüütelkonda ei kuulu. äärmiselt Konservatiivne seltskond. Pm
Erich Maria Remarque "Läänerindel muutuseta" Neli meest, 19 aastased, ühest klassist sõtta läinud. Paul Brämer, Albert Kropp kõige nutikam. Müller V õpib palju. Leer meeldivad lõbutüdrukud. Nende sõbrad: Tjaden kõhn lukksepp, 19a, kompanii suurim söödik. Haie Westhus niisama vana turbalõikaja. Detering talupoeg, mõtleb aint oma talust ja oma naisest. Stanislaus Katezinsky salga peamees, visa, kaval, 40a. Kantorek oli nende klassijuhataja. Kat Katczinsky on asendamatu, sest tal on kuues meel. Ta on kõige kavalam, elukutselt kingsepp, ta on iga asja peale meister. 1. ptk. Paljud olid surnud, ja kokaga vaieldi, et saaks teiste portsud ka ära süüa (150 asemel 80). Hea päev oli, sest lisaks saabus ka post. Käimla asendab kõrtsi, seal saab kuulujutte kuulda ja levitada, ka see häbi (koos sittumine...) on ära kadunud.
asutused: vanadekodu, kroonikute haigla, masina-traktorijaam, Eesti Põllumajandus Tehnika kontor, lasteaed, Saue linnavalitsus ja Saue linnavalitsusele kuuluv firma SAUREM. Alates 1995. aastast kuulub mõis perekond Kriisade eravaldusse, kes on edukalt restaureerinud enamiku hinnalisest stukkdekoorist ning teinud mõisast pidulike ürituste korraldamise armastatud koha. Valdajad Mõisal olnud mitmeid valdajaid: 1. 1629 Eestimaa rüütelkonna peamees Berend von Scharenberg 2. 1663 Ewoldt Scharenberg 3. 1678 kapten Johan Fuhrmann 4. 1678 pandihoidja kapten Robert Segener 5. 1696 rentnik Avelus Liffman 6. 1715 leitnant Scharenbergi lesk ja kaks poega 7. 1724 haagikohtunik Ewold Johann von Scharenberg, rentnik Berend Johann Zint 8. 1748 Franz Heinrich von Scharenberg 9. 1750 leskproua von Scharenberg 10. 1774 major Friedrich Hermann von Fersen 11
lilla-rohelis-valgel õlalindil. Ka ,,Vanemuise" tegelastel oli õlalint- punane-sinine-kollane- valge. Tartu Maarja koguduse lauljad kandsid õlalinte puna-valge-musta kombinatsiooniga, mis pidi tähistama Tartumaa rahvariiete põhivärvi, kuid tõeliselt kujutas Saksa riigilipu värve ja demonstreeris baltisakslaste riigivaenulikkust. Kui lauljatele olid kätte antud peomärgid ja peakorraldajatele värvilised õlalindid, hakkas pidutalitajate peamees Põltsam tegelasi seadma pidulikku rongkäiku, mille järjestus oli loosi teel kindlaks määratud. Peaaegu kõigil kooridel oli oma lipp, üksikud liputa koorid ühendati mõne naaberkihelkonna lipu alla. Rongkäigus lehvis 37 lippu, mis tõstsid oluliselt peo välist dekoratiivsust ja suurendasid pidulikku meeleolu. Lipule soovitati kirjutada koori nimi. Arutluses soovitati lipule kirjutada kihelkonna nimi, kuna see olevat vajalik pealtvaatajaile ja
objektiivsuse relvades); st võib-olla kõik asjad ei jagunegi kaheks. (Juri Lotmani hilisemad tööd). Poststrukturalismi kolm isakuju on Roland Barthes ja Jacques Lacan (ühelt poolt autor kes liigub kl. struk. semiootikasse ja edasi; teiselt poolt autor, kes lähtub freudilikust psühhonalüüsist ning seob selle strukturalismiga; lisab sinna kriitika jungiaalse psühhonalaüüsi. Michel Foucault (19261984) on - diskursiivne formatsiooni ja episteem ning võimusuhete kriitika peamees. Pöörab tähelepanu ajalookäsitlusele teisti kui varem ("Hullus ja arutus") ; arheoloogiline ning arhiivilne (kehtivate reeglite kogum ühes formatsioonis) Dekonstruktsioon alates 70 aastatest; - kasvab postsrukturalistlikest pursetest, muutub iseseisvaks traditsiooniks; millel on kalduvust hermeetilisusele. (Jacques Derrida); koolkond ei ole pr. keelses kultuuris, vaid in. keelses kultuuris (Paul de Man, Hillis Miller jt). Dek. on nähtus
Haie Westhus „niisama vana turbalõikaja, kes sõdurileiva hõlpsasti pihku peidab ja seejärel küsida võib: mõista-mõista, mis mul rusikas on“ (lk6) Stanislaus Katczinsky „meie salga peamees, visa, kaval, velbas, nelikümmend aastat vana, mullakarva näo, siniste silmade, längus õlgade ja imestusväärse haistmismeelega ähvardavast hädaohust, hüvast söögist ja mõnusatest viilimisotsadest“ (lk6-7)
Taani raamatukultuur Kirjanduse algmed Põhjamaade vanemas mütoloogias ja sangariluules oli oma osa ka Taani pärimustel. Nt Edda kangelaslauludes Helgi laul on oletatavalt taani algupäraga. Saxo Grammaticus'e Taani ajaloos on säilitatud paljud taani saagad, nt. Hagbardi ja Signe lugu ja saaga Rolf Krake'st. Ristiusu tulekuga X sajandil langes aga taani vaimuelu tugevate võõraste mõju alla. Kõigepealt sai seal ainuvalitsejaks katoliiklik ladinaharidus. See tähendas seda, et teaduste kuningannaks tunnistati teoloogia ja teised teadused selle teenijaks, kes pidid hoolitsema kirikuõpetuse vankumatu puhtuse eest. Seda kiriklikku suunda teadustes nimetati skolastikaks. Arusaadavalt ei võinud kiriklik vaimuharidus keskaja lõpul sallida osalt veel paganlikust mütoloogiast, osalt rahvuslikest ebausukujutlusist (trolliluule) ainet ammutavat rahva suusõnalist kunsti. Omakeelne sõnakunst elas seepärast keskajal edasi vaid suulise traditsioonina rikk...
- iga mõisalääni keskuseks kroonumõis ja juhiks foogt: foogt kogus talupoegadelt maskud- andamid toimetas need edasi keskvõimule (Rootsi keskvõimu rahastamine) Eestimaa dualistlik haldus: B. Aadli omavalitsussüsteem · 1584 Eestimaa (saksa) rüütlekonna rajamine, mille privileegid Rootsi kuningas kinniotas · I Aadli omavalitsuse ,,keskvõim" 1. Maapäev oli Eestimaa rüütelkonna omavalitsuse kõrgeim organ, mida juhtis rüütelkonna peamees - kogunes kolme aasta järel (17.saj. keskpaigast alates igal aastal) - osalema pidid kõik Eestimaa aadlimõisade valdajad 2. Maanõunike kolleegium kasutas kõrgeimat võimu ajal, mil maapäev ei olnud koos - 12 eluaegset liiget ja valis oma liikmed ise. · II Aadli kohalik omavalitsussüsteem: - Eestimaa oli jagatud 4 maakonnaks ehk kreisiks · III Kohtukorraldus aadli kontrolli all: 1
LÄÄNERINDEL MUUTUSETA Erich Maria Remarque Referaat SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................. 3 I PEATÜKK.................................................................................................... 4 II PEATÜKK................................................................................................... 5 III PEATÜKK.................................................................................................. 7 IV PEATÜKK.................................................................................................. 9 V PEATÜKK................................................................................................. 11 VI PEATÜKK.......................................................................................
Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsi suurvõimu ajastul Rootsi kuningriigile. Tinglikult kestis Rootsi aeg 16291699; selle algus ja lõpp on siiski vaieldav. Üldjoontes loetakse Rootsi aja alguseks Liivi sõda, mille lõppedes jäi Eestimaa Rootsi võimu alla. Rootsi aja lõppu on ajaloolased dateerinud erinevalt. De facto peetakse selleks aastat 1710, kui kogu Eesti langes Vene ülemvõimu alla, de iure aastat 1721, mil sõlmitud Uusikaupunki rahu loetakse Põhjasõja lõpuks. Kolmanda seisukoha järgi lõppes Rootsi aeg Põhjasõjaga, millega algas Venemaa keisririigi valitsusaeg, uus periood Eesti ajaloos. Üldisemalt nimetatakse Rootsi aega ka Rootsi-Poola ajaks[viide?], kuna enamik praegusest Eestist oli jaotatud Rootsi ja Poola riigi vahel. Põhja-Eestis (Eestimaa kubermang) oli Rootsi ja Lõuna-Eestis (Liivimaa kubermang) Rzcezpospolita võim, Saaremaa kuulus aga Taani kuninga v...
omavaheline pidev suhtlemine ning plaanide mõtlemine juhuks, kui osad neist peaks arreteeritama.10 Noori hirmutati ja püüti ära osta. Partei rajoonkomitee informeeris tekkinud olukorrast Võru linna parteiorganisatsioonide ning asutuste, ettevõtete, koolide juhte. Töökollektiivides alustati 21. oktoobri miitingu vastast propagandat. Inimestele ''pandi südamele'' kalmistule mitte minna. Kohalike noorkommunistide peamees Jaak Kärson külastas isiklikult kalmistut, kus noored töötasid ja tutvustas neile plaane noorte vabaaja sisustamise võimaluste parandamisest Võru linnas. Rääkides lausa summadest, mis selleks eraldatud olevat, videomakkidest ja noortemajast. Samal ajal tuli kalmistule keegi Siseasjade Osakonnast ja hoiatas Aini ilma pikema sissejuhatuseta, et öösel tullakse neid koju arreteerima ja lahkus sama kiirelt kui oli tulnud.11 21
objektiivsuse relvades); st võib-olla kõik asjad ei jagunegi kaheks. (Juri Lotmani hilisemad tööd). Poststrukturalismi kolm isakuju on Roland Barthes ja Jacques Lacan (ühelt poolt autor kes liigub kl. struk. semiootikasse ja edasi; teiselt poolt autor, kes lähtub freudilikust psühhonalüüsist ning seob selle strukturalismiga; lisab sinna kriitika jungiaalse psühhonalaüüsi ning Michel Foucault (19261984) on - diskursiivne formatsiooni ja episteem ning võimusuhete kriitika peamees. Pöörab tähelepanu ajalookäsitlusele teisti kui varem ("Hullus ja arutus") ; arheoloogiline ning arhiivilne (kehtivate reeglite kogum ühes formatsioonis) 40. Dekonstruktsioon ja kirjandusteadus. Dekonstruktsioon alates 70 aastatest; - kasvab postsrukturalistlikest pursetest, muutub iseseisvaks traditsiooniks; millel on kalduvust hermeetilisusele. (Jacques Derrida); koolkond ei ole pr. keelses kultuuris, vaid in. keelses kultuuris (Paul de Man, Hillis Miller jt). Dek
kerjusmungad olid ka tänu oma kõneosavusele neist tunduvalt populaarsemad. maanõunik - Eestimaa rüütelkonna maanõunikud moodustasid kokku Eestimaa kohaliku omavalitsusorgani, kes lahendas kubermangu olulisi küsimusi maapäevade vahelisel ajal. Maanõunikke valiti maapäeval ning nende amet oli eluaegne, neid oli kokku 12. Kui maanõunikud tegelesid enamasti kõige tähtsamate ja olulisemate küsimuste arutamisega, siis igapäevaste küsimuste lahendamisega tegeles rüütelkonna peamees. Uued maanõunikud valitigi tihti endiste rüütelkonna peameeste hulgast. Foogt - feodaalaegne kõrgem haldusametnik ja kohtunik Komtuur - vaimuliku rüütliordu kõrgeim piirkondlik võimukandja. Näiteks Tallinna linnakomtuur oli Mõõgavendade ordu ja Liivi ordu käsknik, kes valitses Tallinna komtuurkonda. Esimene komtuur on teada 1234. aastast. Viimane Tallinna komtuur pages aga 1558. aastal Liivimaalt. Tallinna komtuur oli üks olulisemaid ordukäsknikke ja
Lahmuse mõis Tuule Põldsaar 2011/2012 Lahmuse mõis Aadress: Lahmuse park, Lahmuse küla, Suure-Jaani vald, Viljandi maakond |Näita kaardil Lahmuse mõisa asutaja poolakas Alexander Trojanowski järgi on seda mõisat vanemates dokumentides nimetatud Trojanowski mõisaks. Lahmuse peamiseks ilmestajaks on Lõhavere oja, mis mõisasüdame kohal paisub maaliliseks veskijärveks. 1837 a püstitatud härrastemaja on hilisklassitsistlike joontega. Mõisa tähtsamad hooned asuvad ümber härrastemaja esise väljaku, muud majapidamisega seotud veidi tagapool - pilkupüüdvam neist on kuuele sambale toetuva löövialusega tall. 1926.aastas tegutseb peahoones kool. Ja mõis on külastajale vaadeldav vaid väljaspoolt. Hoone keldrikorrusel asub söökla ja paar klassiruumi, esimesel korrusel paiknevad saal ning klassiruumid, teisel korrusel internaadi mag...
Ühes viidatakse slaavikeelsele sõnale dub-tamm. Selle seletuse lükkas kõrvale M. von Taube, kelle arvates mõlemad viitavad vanasaksi sõnale dubba-raiuma. Pealegi kinnituvad kännule pärna-, mitte tammelehed. Kolmanda hüpoteesi esitas 1920-ndatel aastatel Paul Johansen. Selle järgi olevat nii nimi Tuve, kui känd tuletatud eestikeelsest sonast tüvi. Tuvede eesti päritolule viitavat üks 1382. a pärit ürik. 1652. a sai Eestimaa rüütelkonna peamees Berend von Taube koos vabahärra tiitliga ka uue vapi, mille nelitatud kilbi veeranditel kujutati sinist tippu ja punasest tornist vorsuvat sinist lovi ning Norra vappi. Kilbi keskel on ajalooline perekonnavapp /T.Saare 2004/. V.Raami versioon Taubedest Jõhvi kindluskiriku ehitajatena Jõohvi naabruses asuva Edise linnuse omanikud Taubed olid V.Raami arvates Jõhvi kiriku kõige mõjukamad patroonid, kellele kiriku kindluslik positsioon oli isiklikult soodne. Ta
lippu. Vanamõisa parun Otto von Budberg olevat rakendatud hobuse kõrvale vankri ette ning sõidetud Velise kõrtsi, kus talle heinu ette antud. Rahutuse mahasurumine Rahutuste likvideerimise ajaks moodustati keisri ukaasiga 24. novembrist ajutine Balti kindralkubermang ja määrati ajutiseks kindralkuberneriks Vassili Sollogub (1848–1914). Eestimaa kubermangu kuberner oli märtsist kuni 13. novembrini 1905 Aleksei Lopuhhin. 13. detsembril 1905 saatis Eestimaa Rüütelkonna peamees parun Eduard Julius Alexander von Dellingshausen telegrammi Venemaa Keisririigi siseministrile Pjotr Durnovole palvega saata maale sõjaväeosi, et olukorras, kus oli juba välja kuulutatud sõjaseisukord, vajalikul viisil korda kindlustada. Rahutuste mahasurumiseks moodustati ekspeditsioonisalgad: Põhjasalk, mida juhtis Tema Keiserliku Kõrguse õukonna kindralmajor Aleksander Orlov ja kuhu kuulusid 1 pataljon
minnes aadlike võimu alla. Ainult Tallinn, Tartu, Narva ja Pärnu säilitasid täielikul kujul oma linnaõigused. Rootsi riik pööras eriti suurt tähelepanu Narva linnale, millest kujunes sel perioodil üks olulisemaid kaubalinnu Läänemere ääres. Kuberneridele allusid mitmed ametnikud, kellest olulisemad olid tavaliselt baltisakslastest kohutnikud. Eestimaal võttis kubermangu juhtimisest aktiivselt osa ka Eestimaa rüütelkond, mille maanõunikud ja peamees konsulteerisid pidevalt kuberneriga. Liivimaal maanõunikel eriti suurt mõju ei olnud, rüütelkonna ja kuberneri suhtlust vahendasid resideerivad maanõunikud. Rüütelkondade peamiseks omavalitsusorganiks olid maapäevad, mida peeti nii Eesti-, Liivi- kui ka Saaremaal kuni Vene tsaaririigi lõpuni 1917. aastal. · Vene-Rootsi sõda (16561661) 1656. aastal puhkenud Vene-Rootsi sõja käigus vallutasid Vene väed Kagu-Eesti, sealhulgas ka Tartu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
