Varauusaeg. Konspekt KT jaoks. (1)

1. Liivi sõda
Liivi sõja põhjused:
● Liivi sõja vallandas Moskva suurvürstiriik, kes lootis ära kasutada Vana- Liivimaa sõjalist nõrkust ning teiste Läänemereäärsete riikide omavahelisi lahkhelisid.
● Vana-Liivimaa sõjaline ja poliitiline nõrgenemine.
● Rootsi püüd oma mõjuvõimu laiendada ida suunas.
Liivi sõja osapooled ja nende eesmärgid; kuidas sekkus sõtta.
● Poola-Leedu ühisriik - Rzeczpospolita – unioon üritas oma võimu laiendada põhjapoole; Sõlmis kokkuleppe Liivi orduga, kes palus Poola-Leedult sõjalist abi.
● Rootsi kuningriik – talle kuulus ka Soome ning soovis oma võimu laiendada ka Läänemere idakaldale; Põhja-Eesti vandus Rootsile venelaste vastu truudust ja palus kaitset
● Taani kuningriik – 14. sajandi keskel oli ta loobunud Põhja-Eestist ning hakkas taas taotlema Vana-Liivimaa alasid; 1559 valiti ordumeistriks Poola-sõbralik Gotthard Kettler , kes üritas leida raha ja sõjaväge, et venelastele vastu hakata. Ta ründas Vene vägesid Rõngu all ning piiras Tartut ja Laiust, kuid nagu kirjutab kroonik, "siis tüdinesid sõjamehed asja nurjamineku ja rahapuuduse pärast ja läksid laiali." Samal aastal sõlmiti Taani vahendusel lühike vaherahu .
● Moskva tsaaririik – soov saada ligipääs Läänemerele ja tahtmine sadamaid saada; Alustas sõda.
Tulemused
● Aastaks 1561 – Juunis andsid Harju-Viru vasallid ja Järvamaa aadel ning Tallinna linn Rootsi kuningale usaldusvande. 28. novembril Vilniuses sõlmitud lepinguga andsid ordu ja Riia peapiiskopkond (Iseseisev Liivimaa riik) andsid end täielikult Poola kuninga Sigismund II Augusti valitsemise alla. Eesti ala oli ära jaotatud Rootsi, Poola, Taani ja Venemaa vahel. Ordu ja peapiiskopkonna alad jagati kaheks: Kurama hertsogriik ja Üleväina-Liivimaa.
● Aastaks 1583 – Liivi sõja lõpp. 10. augustil Venemaa ja Rootsi sõlmisid Pljussa vaherahu, millega Rootsi kätte jäeti Põhja-Eesti kui ka Inglismaal vallutatud linnused . Põhja- ja Lääne-Eesti läksid Rootsi kuninga võimu alla, Lõuna-Eesti ja Liivimaa jäid Poolale, Saaremaa jäi aga kuni 1648. aastani Taani koosseisu. Rootsi valdusi hakati nimetama Eestimaaks( Estland ).
Isikud
● Ivan Julm – Venemaa valitseja. Tema juhtimisel alustas ta oma vägedega Liivi sõda 1558. aasta jaanuaris.
● Gotthard Kettler - Liivi ordumeister 1559– 1562 ja Kuramaa hertsog 1562– 1587 . Toetas suhteid Poolaga. Liivimaa tugevaim- orduriik -andis end Poola kaitse alla ja uueks ordumeistriks sai Gotthard Kettler.
● Erik XIV - oli Rootsi kuningas 1560 –1568. Sekkus 1561 Liivi sõtta, võttes juunis vastu Eestimaa aadlike ustavusvande.
● hertsog Magnus - Taani kuningriigi prints . Saare-Lääne ja Kuramaa piiskop ning Liivimaa kuningas 1570– 1577 .
● Sigismund II August - Vilniuse lepinguga andsid ordu ja Riia peapiiskopkond end täielikult Poola kuninga Sigismund II Augusti valitsemise alla. 31. august ja 15. september Poola kuningas Sigismund II August sõlmib vastavalt ordu ja peapiiskopiga protektsioonilepingu. Alistamislepinguga samal päeval kinnitas ta Liivimaa aadlile privileegi > ulatuslikud õigused.
● Stefan Batory – Valiti 1576 . aastal Poola kuningaks, alustas 1578. aastal ulatusliku pealetungi venelaste vastu. Seadis eesmärgiks vallutada Moskva ja dikteerida seejärel rahutingimused.
● Jam Zapolski vaherahu – Sõlmiti 1582. aastal Pihkvamaal Venemaa ja Poola vahel. Andis kõik venelaste vallutatud linnused Poolale tagasi.
● Pljussa vaherahu - Sõlmiti 1583. aastal Venemaa ja Rootsi vahel, millega Rootsi kätte jäi Põhja-Eestis ja Ingerimaal vallutatud linnused.
● Altmargi vaherahu - oli Poola ja Rootsi vahel 1629. aastal sõlmitud vaherahu, mis lõpetas 1600 alanud Poola-Rootsi sõja. Kogu Eesti mandriala jäi Rootsi võimu alla. Rootsi valdusesse läks ka tänapäeva Põhja-Läti koos Riiaga.
● Brömsebro vaherahu – 1645. aastal Rootsi ja Taani sõlmitud vaherahu. Koos muude Taani poolt üle antud aladega läks Rootsi ülemvõimu alla ka Saaremaa. Lõpetas Taani aja ka Saaremaal.
2. Põhjasõda
Põhjasõja põhjused:
● Võitlus ülemvõimu pärast Läänemerel.
● Venemaa, Poola, Taani pretendeerisid osale Rootsi valdustest.
● Eriti oluliseks kujunesid Venemaa pretensioonid ja väljapääs merele.
● 1699. aastal kujunes välja Rootsi-vastane liit, kus keskset rolli mängis äsja Poola kuningaks valitud Saksi kuurvürst August II tugev, kellega liitus Taani kuningas Frederik IV ning Vene Tsaar Peeter I
Põhjasõja osapooled : Rootsi, Taani, Saksimaa, Rzeczpospolita, 1713. aastal liitusud ka Hannover ja Preisimaa.
Tähtsamad sündmused Eestis:
● Rootslaste võit Narva all – 1700 Pärast seda vabastati Riia Saksi vägede piiramisrõngast Karl XII juhtimisel.
● Narva ja Tartu langemine venelaste kätte – 1704 Idapoolsed linnad ja kindlused vene vägede käes. Läänepoolsed jäid Rootsi alla.
● Tallinna ja Riia kapituleerumine venelastele – Pärast Riia kapituleerumist 1710 (aasta juulis) alistasid sama aasta augustis Pärnu ja septembris Tallinna. Tallinna kapituleerumisega otsene sõjategevus Eestis lõppes.
Millega lõppes:
Rootsi jaoks – Rootsi aeg Eestis oli lõppenud.
Venemaa jaoks – Venemaaga liideti Ingeri-, Eesti-, ja Liivimaa.
Isikud
● Karl XII - Rootsi kuningas 1697–1718. Rootsi peaväega Pärnus maabunud kuningas otsustas esmalt purustada venelased Narva all ning seejärel vabastada Riia Saksi vägede piiramisrõngast. Karl XII juhindus soovist maksta kätte oma vaenlastele, mistõttu ta jättis kogu sõja jooksul vastu võtmata soodsad rahutingimused.
● Peeter I – mängis rolli 1699. aastal loodud Rootsi-vastases liidus. Venemaa väejuht. Peeter I käsul lasti Tartu linn 1708. aastal õhku.
3. Eesti- ja Liivimaa valitsemine
Rootsi ajal - Rootsi võimu kehtestamisega kogu Eesti mandrialal kujunes uus halduskorraldus , mis oma põhijoontes jäi püsima ka pärast vene võimu kehtestamist. Nagu varem, nii ei moodustanud Eesti ala ka nüüd halduslikku tervikut, vaid jäi jagatuks kahe kubermangu vahel. Põhja-Eesti neli maakonda - läänemaa, harjumaa , järvamaa ja virumaa-, mis olid rootsi kätte läinud juba Liivi sõjas, moodustasid Eestimaa kubermangu. Eesti alalt kuulus Liivimaa kubermangu(keskus Riias) Pärnu - ja Tartu maakond, mis olid tänapäevastest vastavatest maakondadest märksa suuremad, hõlmates kogu lõuna-eesti mandriosa. Saaremaa kuulus vormiliselt Liivimaa kubermangu. Saaremaal aga oli oma asehaldur , rüütelkond, kirikuvalitsus ning erinev maksusüsteem.
● Kindlakubernerid - Kubermangude kõrgeimaks valitsusametnikuks oli monarhi määratud ning talle vahetult alluv kindralkuberner , kes kamandas oma haldusalal asuvat sõjaväge, nimetasid ametisse ja kontrollisid riigiametnike tööd.
● Maapäev – Rüütelkonna liikmed käisid seal. Lahendati kohalike küsimusi. Rüütelkondade loodud aadlike õiguste kaitsmiseks tehtud.
● Maanõunike kolleegium - kõrgeim täidesaatev ja nõuandev organ. Tegelesid väga oluliste küsimuste lahendamisega.
● Maamarssal – Rüütelkonna nimetus Liivimaal, kes tegelesid igapäevaste küsimuste lahendamisega.
Vene ajal – Kõrgeim võim – Vene keisririigi kindralkuberner. Lutheri usk. Saksakeel asjaajamiskeel. Kahe kubermangu ühiseks valitsejaks sai Riia kindralkuberner George von Browne. Enamikus Venemaa kubermangudes 1775. aastal kehtestatud uus halduskorraldus laiendati 1783. aastal ja Baltikumile. Eesti- ja Liivimaa kubermangu etteotsa nimetatud ühise asevalitseja, asehalduri järgi on see ajajärk ajalookirjanduses saanud asehalduskorra(1783-1796) nime
● Balti erikord – Balti kubermangude laialdane autonoomia Vene riigi koosseisus . See kehtestati kapitulatsioonidega ja lõplikult Uusikaupungi rahulepingu sätetega. Balti kubermangudes viidi läbi restitutsioon . mõisate territooriumil said mõisnikud laialdase omavalitsuse ja peaaegu piiramatud õigused oma talupoegade üle.
● Asehalduskordusega muutus – Lisaks Eestimaa kubermangu neljale maakonnale lisandus Paldiski maakond. Võru ka. Maakonnakeskused said linna õigused. Narva koos ümbrusega liideti Peterburi kubermanguga.
4. Mõisamajandus
Kõige rohkem oli Eestis era- ehk rüütlimõisaid, mis kuulusid peamiselt Baltisaksa mõisnikele. Kroonumõisad renditi riigi poolt välja aadlikele, kellel seda polnud. Kirikumõisad ehk pastoraadid olid väiksemad. See andis elatist kirikuõpetajale. Mõisaid omasid veel suuremad linnad(Tallinn, Tartu, Pärnu) Mõned mõisad olid rüütelkondade ühiskäsutuses. Mõisnikud said peaaegu piiramatud õigused oma talupoegade üle. Teraviljaeksport – teravilja sai Eestimaalt välja vedada. Viinapõletamine – viina hind oli kaks korda kallim viinaks aetava vilja hinnast , mistõttu umbes kolmandik kogu teraviljasaagist läks viinakateldesse. Vakuraamatud. Adramaarevisjonide käigus pandi kirja kõik töövõimelised talupojad. 1783. aastal pearahamaks koos asehalduskorraldusega, mis ühtlustas Baltikumi maksusüsteemi.
Mõisate reduktsioon :
reduktsioon: 1680-ndatel alanud eramõisate osaline riigistamine.
17.sajandi esimesel poolel kuni 1680-ndateni oli iseloomulik Rootsi riigi käes olevate maade (e. riigimaa) vähenemine ehk siis: müümise tulemusena (kuna riik sõdis palju, siis müüdi mõisaid ühekordse tasu eest), maade läänistamisega riigile osutatud teenete eest (näiteks baltisakslastest või rootslastest ohvitseridele), Rootsi sellise poliitika tulemus- riigi maavaldused Baltikumis olid 17.sajandi teiseks pooleks tühised. 17.sajandi lõpukümnenditel viidi läbi reduktsioon, mis puudutas peamiselt 17.sajandil erakätesse antud mõisaid. Endistel omanikel lubati tavaliselt jääda rentnikuks.
Talupoja õiguslik staatus ja majanduslik olukord 17. sajandil: Sunnismaisusega allutati mõisahärrale. Liivimaa maapäeva ettepanekul vabastati rüütelmõisa talupojad pärisorjusest. Kroonumaade talupoegade õiguslik seisund määratleti 1696. aastal avaldatud Liivimaa majandusreglemendis, mille sätted levisid ka Eestimaa kroonumõisatele. Piirati kodukariõigust.
Vene ajal : Majandusreglement jäi kroonumõisate jaoks kehtima. Talurahva koolide tegevus jäi peamiselt lühiajaliseks. Enamik kroonumõisaid anti endistele omanikele tagasi. Balti erikord vältis talupoegade langemist pärisorja tasemele . Osalesid maakaubanduses. Talupoegade pagenemine.
5. Linnad
Tartu linna majanduslik allakäik. Eesti ala suurimaks Linnaks oli Vene- ja Rootsi ajal Tallinn. Sellest põhjapoole enam suurimaid linnu polnud. Tartu ja Narva elanike arv ei ületanud 3000-4000. tänu soodsale asendile Vene piiri ääres edenes 17. sajandil Narva kaubandus. Sisemaadele jäävate linnade juurde taheti taastada veeteed (Tartust Pihkvasse) (Nende töödeni ei jõutud). Rootsi aja lõpul kõrgkonjunktuuri ajal veeti Tallinnast aastast välja kuni 40 000 tonni vilja.18. sajand tõi majandusliku õitsengu Narvale. Linn ümbritseti ulatusliku kindlustuse vööndiga
Käsitöö alal säilis tsunftikord . 17. sajandil hakati asutama ka Eestis manufaktuure. Narvas rajati kose veejõudu kasutav vase-ja saeveski , Tallinnas Härjapea ojale Eesti esimene paberimanufaktuur. Hiiumaal Kõrgessaare lähedal hütil tegutses paarkümmend aastat klaasimanufaktuur. Püsivamat manufaktuuri tööstust Rootsi ajal Eestis veel ei kujunenud. 18. sajandil rajati tähtsamad manufaktuurid linnadest välja. 1736. aastal alustas tööd Võhandu jõel rajatud Räpina mõisa paberivabrik, mis on jäänud vanimaks tänini tegutsevaks tööstusettevõtteks Eestis ja mis tootis oma hiilgeaegadel koguni rahapaberit. Nii tööjõud kui ka tooraine toodi Räpinasse Venemaalt. Põltsamaa – klaasi valmistamine. 18. sajandi lõpul tuli siinsesse majandusellu üha enam kapitalistlikke jooni. Senised tsunftipiirangud kaotati ning ka kauplemispiirangud. Kaupmeeste positsiooni hakkas määrama nende käsutuses oleva kapitali suurus.
6. Mõisted ja isikud
● Tartu ülikool – Ülikooli asutamine oli üks osa Rootsi riigivõimu kindlustamisest Liivimaal. Ülikooli asutamise tegeliku töö tegi ära Liivimaa kindralkuberner Johan Skytte. 1632. aastal avas Tartu Ülikool uksed. Neli teaduskonda. Usu-, õigus-, arsti- ja filosoofiateaduskond. Õpetöö toimus Ladina keeles.
● Forseliuse seminar – Bengt Gottfried Forseliuse poolt loodud 1684 . aastal. Seminari õpilasteks võeti Tartumaalt pärit talupoisse. Lisaks usuõpetusele ja kirikulaulule õpetati ka rehkendamist, saksa keelt, ja raamatu köitmist.
● Talurahvakoolid – 1687 aastal võttis Liivimaa maapäev võimude nõudel vastu otsuse rajada mõisnike kulul igasse kihelkonda talurahvakoolid. Rootsi aja lõpuks oli Lõuna-Eesti rahvakoolidega kaetud ning lugemisoskus tähelepandavalt kõrge. Põhja-Eestis ja Saaremaal oli koole vähem.
● Skytte – Liivimaa kindralkuberner, kes tegi ära Tartu Ülikooli asutamise tegeliku töö.
● Sthal – Tallinna toomkiriku õpetaja, kes koostas esimese eestikeelse grammatika 1637. aastal. Sobitas eesti keele saksa keele reeglistikuga.
● Johann Hornung – 1693. aastal tegi ladinakeelse eesti keele grammatika, mis märkas rohkem eesti keele eripära erinevalt Sthali omast. Tema kehtestatud reeglistik tunneme ka vana kirjaviisi oli kasutusel kuni 19. sajandi keskpaigani
● Virginiused - Tõlkisid ja toimetasid 1686. aastal välja antud Uue Testamendi, mis oli läbinisti eestikeelne raamat.
● Helle – Toimetas tervikpiibli põhjaeesti keelse 1739. aastal .
7. Aastaarvud
1558-1583 – Liivi sõda
1629 - Altmargi vaherahuga kinnitatakse Mandri-Eesti kuulumist Rootsi võimu alla.
1632 - Avatakse Tartu Ülikool.
1637 – Sthali eesti- ja saksakeelne grammatika.
1645 – Brömsebro rahuga läheb Saaremaa Taani võimu alt Rootsi võimu alla.
1684-1688 – Tartu lähedal Forseliuse juhtimisel rahvakooliõpetajate seminar.
1686 – Läti keeles ilmus piibli esmatrükk.
1700-1721 – Põhjasõda
1704 – Narva ja Tartu langemine venelaste kätte.
1710 – Tallinna kapituleerumisega venelased kehtestavad ülemvõimu kogu Eestis.
1739 – Helle toimetamisel ilmub piibel eesti keeles tervikuna.
1783 – Asehalduskorraga piiratakse märgatavalt aadli ja linnade senist omavalitsust.
8. Mõisted
● Reduktsioon – Karl XI alustas erakätesse läinud riigimaade tagasivõtmist. Üldjuhul kuulusid reduktsiooni alla vaid Rootsi valitsusajal aadlikele annetatud mõisad.
● Restitutsioon – Balti aadli poolehoiu võitmiseks alustati sellega. Rootsi valitsusaja lõpul riigistatud mõisate tagasiandmisega nende endistele omanikele. Mõisatega koos sai aadel tagasi ka varasemad õigused talupoegade üle.
● Aadlimatriklid – 1730 .-1740. aastal tehtud rüütelkondade erilised nimekirjad. Üksnes aadli nimekirja kantud aadlikud omasid Eesti- ja Liivimaal poliitilisi ja majanduslike eesõigusi. Aadlimatriklid pidid kaitsma siinsete põliste aadlisuguvõsade privileege Venemaalt või Saksamaalt saabuvate uustulnukate eest.
● Balti erikord – Sellega kinnitati Baltikumi valitsemise põhijooned koos Uusikaupungi lepinguga . Balti aadel ja linnad säilitasid Vene impeeriumi koosseisus laialdase omavalitsuse. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus ka valitsev lutheri usk, saksakeelne asjaajamine ja tollipiir.
● Asehalduskord – Enamikus Venemaa kubermangudes 1775. aastal kehtestatud uus halduskorraldus laiendati 1783. aastal Baltikumile. Eest- ja Liivimaa kubermangu etteotsa nimetatud ühise asevalitseja, asehalduri järgi on see nii nime saanud.
● Pearaha – Mis oli ka Venemaal käibel Peeter I aegadest, laiendati Eesti- ja Liivimaale. Üldine isikumaks. Maksuelanikkonna arvelevõtmiseks tehti hingeloendusi.
● Vakuraamat – Kuna talumaa kuulus mõisnikule, tuli selle kasutamise eest tasuda mõisale koormisi, mille üle peeti arvet vakuraamatutes.
● Teorent - feodaalne maarent , kus talupoeg ehk teomees pidi osa nädalast oma töövahenditega oma kasutuses oleva talumaa eest tasumiseks mõisa jaoks tööd ehk mõisategu tegema. Teotöö jagunes nädala- ja abiteoks. Ühe adramaalise talu nädalateonorm 17.–18. sajandil oli 6 teopäeva.
Vastavalt talu suurusele (külvipinnale) tuli teha teotööd. Tegu jagunes kaheks:
1) korraline tegu, mis sisaldas:
- rakmetegu - mees hobuse või härjapaari ja töövahendiga aastaringi
- jalategu - teoline jalgsi suvehooajal so jüripäevast mihklipäevani. Jalategu tegid enamasti nn vaimud - naised ja alaealised .
2) abitegu, mis omakorda jagunes kaheks:
- abitegu kitsamas mõttes - talu andis kiiretele hooajatöödele (sõnnikuvedu, heinategu , lõikus, rehepeks jne) lisainimesi
- nn talupäevad, mida tehti korraliste teoliste osavõtuta teatud töödel (külv, viinapõletamine, voorid jne)
● Manufaktuurid - oli hiliskeskajal arenenud tööjaotusega käsitööettevõte, kus töötasid palgatöölised.
● Pietism – Levis vahetult pärast põhjasõda siinsete kirikuõpetajate hulgas. Selle usuvoolu esindajad olid vastu luteri kiriku süvenevale konservatismil e ning püüdsid usuelu elavdada religiooni senisest sügavama sisemise tunnetamise suunas. Nad aitasid kirikul kiiremini üle saada Põhjasõja-järg sest madalseisust. Tänu nendele lähendus luteri usk usuga.
● Ratsionalism – 18. sajandi keskpaigas jõudis Saksamaalt Baltikumi teoloogiline ratsionalism, saavutades sajandi lõpuks valdava osa pastorkonna toetuse. Jutlused muutusid nüüd õpetlikuks.
● Piibel – Vana- ja uus testament . 1686. aastal ilmus esimene eestikeelne piibel. Adrianused (isa ja poeg) tõlkisid selle.
Külakool - 17. ja 18. sajandil kihelkonnakeskustest eemal, külas, asunud talurahvakooli nimetus ja 19. ja 20. sajandi alguses luteri usu vallakooli rahvapärane nimetus.
● LõunaEesti keel - kõneldav põline piirkondlik keel ehk regionaalkeel, mis on ühtlasi läänemeresoome keeltest lõunapoolseim. Lõunaeesti keel pole ühtne, vaid kujutab endast keelte ja murrete rühma, koosnedes neljast piirkondlikust põhivariandist. Need on võru, mulgi, tartu ja setu keel või murre.
● Põhjaeestikeel – rohkem saksapärane, kus on sees W ja C näiteks.