Ajalugu - Rootsiaeg, Liivisõda (0)

Mõisted
Sisemigratsioon- siseränne
Suur näljahäda (1696-1697)
Kubermang - haldusüksus ( 2 tk)
Kindralkuberner - Eestimaa ja Liivimaaa kubermangu kõrgeimaks valitsusametnikuks oli monarhi määratud ning talle vahetult alluv kindralkuberner.
Sillakohus- Liivimaal olev kohus, mis täitis politseilisi ülesandeid, vastutas avaliku korra tagamise eest ning tegeles väiksemate ülesastumiste uurimise ja karistamisega
Maakohus - Liivimaal olev kohus, mis arutas talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju.
Liivimaa Õuekohus- seal lahendati raskemaid kuritegusi ning aadlike kohtuasju.
Adrakohus-Eestimaal olev kohus, mis täitis politseilisi ülesandeid, vastutas avaliku korra tagamise eest ning tegeles väiksemate ülesastumiste uurimise ja karistamisega
Meeskohus -Eestimaal olev kohus, mis arutas talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju.
Eestimaa Ülemmaakohus- seal lahendati raskemaid kuritegusi ning aadlike kohtuasju.
Maapäev - Rüütelkonna liikmed käisid maapäevadel keskeltläbi iga kolme aasta tagant.
Maanõunik- ehk Landrat, ajasid rüütelkonna asju(12), (Saaremaal 6), kes valiti maapäevadel kõige lugupeetavamate aadlike hulgast eluks ajaks ametisse. Tegelesid küige olulisemate küsimuste lahendamisega.
Maamarssal (L)/Peamees(E)- tegelesid igapäevaste küsimuste lahendamisega.
Rüütelkond - koondasid siinseid aadlikke, kaitsesid nende õigusi Rootsi ja Vene riigivõimu ees ning lahendasid kõiki kohalikke küsimusi .
Reduktsioon - erakätesse andtud riigimaade tagasivõtmine
Vakuraamat - raamat, milles peeti koormiste üle arvestust
Maarevisjoon- korraldati iga 7-8 aasta tagant, kus pandi kirja kõik töövõimelised talupojad
Rüütlimõis- eramõisad, mis kuulusid peamiselt baltisaksa mõisnikele.
Kroonumõis - riigimõisad, mis olid välja renditud riigiteenistuses olnud aadlikele, kellel rüütlimõisa polnud
Pastoraat- kirikumõisad, mis olid väiksemad kui rüütli ja kroonumõisad ning andsid elatist kirikuõpetajatele.
Rakmetegu - teotöö liik, mille puhul tegi talupoeg tööd rakendiga
Jalategu- teotöö liik, mille puhul tegi talupoeg tööd jala
Abitegu - teotöö liik kiireloomuliste hooajatööde (rehepeks, sõnnikuvedu, heinategu jne) tegemiseks
Loonusrent- talupoegade tasu kasutatava maa eest maaomanikule( mitte raha)
Moonavoor- talupoeg viis ühe mõisniku ntks vilja vms tema sugulastele/ sõpradele( teisele mõisnikule)
Laevaehitusmaterjal: plangud, köied, tõrv , täkat
Sõbrakaubandus - igal talupojal oli enamasti linnas kindel kaupmees , kellega ta äri ajas.
Maalaadad- olulised kauplemiskohad
Manufaktuur - väike käsitöö tuba
Jesuiidid - toodi Liivimaale 
Gümnaasium- 1583. asutati Tartus jesuiitide gümnaasium, mille haridustasemele polnud Eesti varasemas ajaloos võrdset.
Seminaar (tõlkide, õpetajate)- eesmärk oli ette valmistada preestrikutseks sobivaid kandidaate kohaliku rahva hulgast.
Wanradt - Koelli katekismus (1535)- vanim osaliselt säilinud trükis, mis sisaldab eesti keelt
Vastne Testament (1686)- on esimene eestikeelne terviklik Uue Testamendi trükiversioon.
Academia Gustaviana/Tartu Ülikool(1632)-asutati Tartu Ülikool
Aastad
1558-1583 Liivi sõda
1570, 1577 Tallina piiramine
1629 Altbargi rahu (Lääne- Eesti Rootsile)
1645 Brömsebro Rahu
1632 Ülikooli loomine
1680 Reduktsioon(mõisnikelt võetakse riigi maa tagasi)
1684- Forseliuse seminar
1686-
Nimed
Ivan Julm- Moskva tsaar, alustas liivisõda
hertsog Magnus - endine Saaremaa asevalitseja , kellele Ivan Julm pakkus Liivimaa kuninga tiitlit , kuid hiljem astus hoopis Poola teenistusse
Pontus de la Gardia- Rootsi väejuht
Stefan Batory- Poola kuningas
Balthasar Russov- liivi kroonika kirjutaja
Johan Sytte- oli üks haritumaid rootslasi ning