Ajalugu - Rootsiaeg, Liivisõda (0)

Sarnased õppematerjalid

12

docx

Ajaloo mõisted ja küsimused

Kontrolltöö Liivi sõda 1558 – 1583 Tallinna piiramised 1570, 1577 Altmargi vaherahu 1629 Brömesbro rahu 1645 Tartu Ülikool 1632 Reduktsioon 1680 Forseeliuse seminar 1684  1686 NG Ivan Julm – Algatas liivisõja hertsog Magnus Pontos de la Gordie – Rootsi väejuht Stefan Batory – 1576. aastal Poola kuningas, kes alustas 1578.a. pealetungi venelaste vastu Balthsar Russow - Kroonik Johan Skytte – Tartu Ülikooli asutaja Bengt Gottfried Forselius Uus ordumeister/Asutati Piiskopimõisa seminar, kus hakati ette valmistama eesti koolmeistreid ja köstreid Jgnatsi Jaak  Forseliuse õpilane Pakri Hanso Jüri Forseliuse õpilane Adrian ja Andreas Virginius  Tõlkisid uue testamendi eesti keelde Sisemigratsioon- siseränne Suur näljahäda(1696-1697) Kubermang- haldusüksus( 2 tk) Kindralkuberner- Eestimaa ja Liivimaaa kubermangu kõrgeimaks valitsusametnikuks oli monarhi määratud ning talle vahetult alluv kindralkuberner. Sil

Ajalugu

7

docx

Varauusaeg

Konspekt Liivi sõda · 16.sajandi keskpaiku oli Vana-Liivimaa killustunud 5 omavahel nõrgalt seotud ning sageli vaenujalal olevaks väikeriigiks: Saksa ordu, Liivimaa haru territoorium, Riia peapiiskopkond, Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkond. · Liivimaa vahetus naabruses tugevnesid Moskva suurvürstiriik ning Poola-Leedu, kes huvitusid üha enam mõju tugevdamisest Baltikumis, et haarata kaubandustulud endale. · Huvi Läänemere idaranniku vastu kasvas ka Taanis ja Rootsis. Üha selgemaks sai, et sõda ülemvõimu pärast on vältimatu. · Jaanuaris 1558 ületasid Moskva väed Tartu piiskopkonna piiri ning rüüstasid Lõuna- Eesti külasid. · Sama aasta kevadel asusid uued Vene väed Narva ordulinnuse piiramisele. Mais 1558 vallutati linn tormijooksuga. · Juulis 1558 langes piiskopkonna pealinn venelaste kätte · Augustis 1559 andis Liivimaa tugevaim riik-orduriik- end Poola kaitse alla

Ajalugu

7

rtf

Eesti keskajal

· 1710 - Eesti ja Põhja-Läti Vene võimu all · 1712 - sõja lõpp, Uusikaupungi rahu, Ingleri,Eesti ja Liivimaa liideti Venemaaga tagajärjed : · rootsi kaotas omad alad · Ingeri, Eesti ja Liivimaa liideti Vene riigiga · võidetud alad jäid Venemaa valdusesse 2ks aastaks · rahvaarv oli vähenenud poole võrra · paljud talud olid maha jäetud EESTI RAHVASTIK 17.-18.SAJANDIL Eesti rahvastiku olukord ja arv pärast Liivisõda · rahvaarv oli kahandenud poole võrra(alguses oli 250000-300000 pärast 120000-140000) · 75% taludest maha jäetud või tühjad(põhja-eesti ja lõuna-eesti aladel) · Järvamaal 90% taludest tühjad · tühjaks jäänud alad koloniseeriti kiiresti uusasukatega tegurid rahvaarvu taastamiseks · pikk rahuaeg, mis soodustas sündimust · eesti mehi ei võetud sundkorras Rootsi väkke · koloniseerimispoliitika

Ajalugu

4

doc

Rootsi aeg ja Põhjasõda

Rootsi aeg ­ 17. sajand Asustus: *Pärast Liivi sõda taastus Eesti rahvaarv küllaltki kiiresti *Kui vaenutegevus lõppes, hakkas talurahva arv jõudsasti kasvama *Eesti mehi ei võetud sundkorras Rootsi väkke *Iseloomulik oli sisemigratsioon. ­ asuti tihedama asustusega aladelt hõredama asustusega pakadesse *Eesti-sisene ümberasumine võimaldas kasutusele võtta viljakamaid maid, mis soodustas sündimuse kasvu *Ümberasumise negatiivne tagajärg oli seenise asustuse järjepidevuse katkemine, mis soodustas talurahva pärisorjastamist *Rohkesti asus Eesti aladele ka vene talupoegi, käsitöölisi, kaupmehi ja kalureid *Samuti ka soomlasi, kes pagesid Eestisse kohustusliku sõjaväeteenistuse eest *Lõuna-Eestisse asus rohkesti lätlasi *lisaks veel hollandlased, sotlased, ungarlased, leedulased jt *Sisserännanute side päritolumaaga jäi nõrgaks ja assimilieeruti eestlastega Suur näljahäda: *Rootsi valitsuse lõpul 1696-1697 *Põhjus oli hiline kevad, lausvihmades suvi ning k?

Ajalugu

16

doc

Eesti ajalugu (1550-1905)

Isikud Gotthard Kettler ­ oli Liivi ordumeister 1559­1562 ja Kuramaa hertsog 1562­1587, Sigismund II August ­ 1529. aastast Leedu suurvürst, sai Poola kuningaks 1548 hertsog Magnus ­ Taani kuningriigi prints, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskop ning Liivimaa kuningas 1570­1577, Magnus oli Taani kuninga Christian III poeg ja kuningas Frederik II vend Balthasar Russow ­ Tallinna kroonikakirjutaja ja luterlik vaimulik, "Liivimaa kroonika", mis käsitleb põhjalikult Liivimaa ajalugu 16. sajandil, olles oluline allikas Liivi sõja kohta koos Johann Renneri ülestähendustega Liivimaa ajaloost aastatel 1556­1561 Stefan Batory ­ 1571­1576 Transilvaania vürst ja alates 1576 kuni surmani Poola (Rzeczpospolita) kuningas, Jam Zapolski vaherahuga sai Stefan enda kätte kogu Vana- Liivimaa lõunaosa, millest hiljem kujunes Liivimaa kubermang. Ivo Schenkenberg ­ Vene-Liivi sõjas juhtis Vene vägede vastu sõdinud eestlaste väesalka, (16. saj.) Peeter I ­ e

Ajalugu

4

docx

LIIVI SÕDA

LIIVI SÕDA Algus: 16. sajandi keskel oli Liivimaa jagunenud viieks väikeriigiks: Saksa Ordu, Riia peapiiskopkond, Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond ja Kuramaa piiskopkond. Sõja vallandas Moska suurvürstiriik, kasutades ära Liivimaa sõjalist nõrkust. Jaanuaris 1558 ületasid Moskva väed Tartu piiskopkonna piiri ja rüüstasid Lõuna-Eesti külasid. Sama aasta mais vallutati Narva, juulis aga Tartu. Vana Liivimaa langeb: August 1559 annab Saksa Orduriik end Poola kaitse alla. Saare-Lääne piiskop müüb oma valdused Taanile ning pageb ise Saksamaale. Sõtta on kaasatud ka Poola ja Taani. 1560 aasta sügisel puhkes Harju- ja Läänemaal talurahva ülestõus. Kuna sõjategevus jätkus, taotlesid Tallinn ja Harju-Viru orduvasallid Rootsi abi. Juunis 1561 andsid Harju-Viru vasallid ja Järvamaa aadel ning Tallinna linn Rootsi kuningale ustavusvande. 28.november 1561 sõlmiti Vilnius

Ajalugu

7

doc

Varauusaeg Eestis

Varauusaeg Eestis Liivi sõda 1558-1583 Põhjused: * Vana- Liivimaa olukord- mahajäänud, kerge saak * riigikeste omavahelised suhted * naaberriikide taotlused: Venemaa, Taani, Rootsi ning Poola-Leedu Vana-Liivimaal viis väikeriiki: Saksa ordu Liivimaa haru, Riia peapiiskopkond, Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkond. Vahendaja Ida- ja Lääne-Euroopa vahel. Huvi kasvas Moskva suurvürstiriigil, Poole-Leedul, Taanil ja Rootsil ­ sõda ülemvõimu pärast. Sõja alustas Venemaa, kes lootis ära kasutada Liivimaa sõjalist nõrkust ja naaberriikide lahkhelisid; neid aitasid ka tatarlased. 1558- Moskva väed rüüstavad Lõuna-Eesti külasid. Narva linnuse piiramine, mais vallutati linn, tähtsaim sadamalinn. Suvel langes Tartu Vene vägedele. 1559- orduriik annab end Poola kaitse alla, ordumeister Gotthard Kettler. Saare-Lääne ja Kuramaa oma valdused Taanile. 2.8.1560 ordu viimane välilahing Hoomuli lahing, saavad lüüa. Venele Viljandi. Sügisel talurahva ülestõus Harju

Ajalugu

6

doc

Varauusaeg. Konspekt KT jaoks.

1. Liivi sõda Liivi sõja põhjused: Liivi sõja vallandas Moskva suurvürstiriik, kes lootis ära kasutada Vana-Liivimaa sõjalist nõrkust ning teiste Läänemereäärsete riikide omavahelisi lahkhelisid. Vana-Liivimaa sõjaline ja poliitiline nõrgenemine. Rootsi püüd oma mõjuvõimu laiendada ida suunas. Liivi sõja osapooled ja nende eesmärgid; kuidas sekkus sõtta. Poola-Leedu ühisriik - Rzeczpospolita ­ unioon üritas oma võimu laiendada põhjapoole; Sõlmis kokkuleppe Liivi orduga, kes palus Poola-Leedult sõjalist abi. Rootsi kuningriik ­ talle kuulus ka Soome ning soovis oma võimu laiendada ka Läänemere idakaldale; Põhja- Eesti vandus Rootsile venelaste vastu truudust ja palus kaitset Taani kuningriik ­ 14. sajandi keskel oli ta loobunud Põhja-Eestist ning hakkas taas taotlema Vana-Liivimaa alasid; 1559 valiti ordumeistriks Poola-sõbralik Gotthard Kettler, kes üritas leida raha ja sõjaväge, et venelastele vastu hakata. Ta ründas Vene vägesid Rõngu a

Ajalugu

Kommentaarid (0)