Paavstivõimu kõrgaeg Innocentius lll ajal Kuuria paavsti õukond, kirikuelu keskvalitsus Legaat paavsti volitatud esindaja teistes maades Kirikukogu eri maade kõrgvaimulikke ühendav kogu Bullad paavsti ametlikud seisukohavõtud Kümnis kirikumaks kiriku ülalpidamiseks Benediktlased: · 6. Sajand · Püha Benedictus · Kanti musta rüüd · Elati rangelt kloostris, päevaplaani järgi · Füüsiline töö · Kõik pidid alluma kloostriülemale Tsistertslased: · 11. Sajand · Nime sai Citeaux kloostri järgi · Kanti valget rüüd · Lähtuti Benedictuse reeglitest · Nõuti luksusest loobumist · Karmimad kombed · Järjekindel füüsiline töö Fransisklased · 13. Sajand · Franciscus · Kandsid jämedakoelist pruuni või hallikat rüüd · Idealiseeriti kasinust · Lihtne eluviis · Kuulutasid jumalasõna · Hakati rõhku pöörama haridusele Dominiiklased · 13. Sajand · Dominicus · K...
jaotati Lõuna-Eesti ordu ja piiskopkonna vahel Ugandi ja Sakala jäi Ordu täielikult valdusesse. Vaiga aga jägati piiskopkonna ja ordu vahel. Sellele järgnes taaskord kogu mandrit hõlmav vägivaldne ristiusustamine. 1223. aastal võttis [Schwerin]i krahv Taani kuninga Valdemar II vangi ning kasutades ära Taani kuningriigi nõrkust hõivasid sakslased 1225. aastal taanlastelt Virumaa ja Järvamaa. Taanalaste ja sakslaste vahelise järgneva konflikti ärahoidmiseks moodustas paavsti legaat Modena Wilhelm Viru- ja Järvamaast talle alluva haldusüksuse, mille reaalseteks valitsejateks määras eesti päritolu ülikud, kuna paavstivõimul puudusid Põhja-Eestis reaalsed sõjajõud ning esindajad. Modena wilhelm lahkus ise Eestimaalt 1226. aastal Rooma, jättes enda asemikuks asevalitseja Johanni. 1227. aastal sai Valdemar II sõjas Põhja-Saksamaa vürstiriikidega Bornhövedi lahingus lüüa ning koheselt alustasid pealetungi taani aladele ka sakslaste Mõõgavendade Ordu väed
Kaitsjad olid sunnitud rahu tegema nälja, janu ja linnuses puhkenud katku tõttu pärast kahenädalast võitlust ja nad lahkusid linnusest täies relvastuses. 1224. aastal andis Mõõgavendade ordu meister Volquin käsu orduvendadele Viljandi linnust tugevasti kindlustada. Viljandi ordulinnuse ehitamine ja ümberehitamine ning kindlustamine kestis Liivi ordu poolt vaheaegadega üle 300 aasta. 1225. aasta sügisel ja 1226. aasta jaanuaris külastas Viljandit paavsti legaat Modena Wilhelm. Preester Henrik märkis oma kirjutises, et Viljandi linnus oli tugevasti kindlustatud. Viljandi linnuse omandamisega, esialgu veel lepingulistes suhetes eestlastega, oli Mõõgavendade ordu kindlustanud omale kontrolli Läänemerelt algava Pärnu-Viljandi-Tartu-Pihkva-Novgorodi kaubatee üle. Kaup vajas laoruume, kaupmehed peatuspaika ja kirikut. Linnuse kindlustamine ja hoonestamine oli kaubatee kaitsest tingitud vajadus. 283. aasta 29
katoliiklastele.Poola Liivimaa-poliitikas tõusis usuküsimus keskseks 1582. aastast. Tollane paavst Gregorius XIII (ametis 15721585) oli võtnud eesmärgiks taastada katoliiklus Põhja-Euroopas ja ühtlasi tugevdada Rooma kiriku mõju idas. Liivimaad käsitati võtmealana protestantliku Skandinaavia ja "skismaatilise" (s.t. kreeka õigeuskliku) Venemaa vahel, mistõttu sellele pöörati erilist tähelepanu. Liivimaa rekatoliseerimist juhtis isiklikult paavsti legaat, rahvusvahelise tuntusega jesuiit, itaallane Antonio Possevino. Oma tegevust Põhja-Euroopas 1570. aastail Rootsist alustanud Possevino oli muuhulgas ka vahendajaks 1582. aasta Vene-Poola rahulepingu sõlmimisele.Eesti alal seati jesuiitide residents sisse Tartusse. Nagu mujalgi, olid ka Liivimaal nende tegevuse peasuunad lisaks misjonile haridus- ja kasvatustöö. Tartu residentsist kasvas välja jesuiitide kolleegium (katoliku vaimlike ja ilmikvendade ühendus),
Uusaeg X klass Uusaeg- aeg, pärast keskaega 16-19 saj Puritanism- katoliikluse vastane õpetus Inglismaal Predestinatsiooniõpetus-õpetus ettemääratlusest Bacon;Hobbes;Lock- vara uusaja filosoofid Vanausulised-usklikud, kes keeldusid reformitud usku tunnustamast Patriarh-õigeusu kirikupea Descartes;Voltaire;Montesquieu;Rousseau-Valgustajad Generaalstaadid-seisuste esinduskogu Prnts Richelieu-Prnt kardinal, Louis XIII ajal Louis XIII-Prnts kuningas Colbert-majandusteadlane, merkantilismi rajaja Louis XIV; XV; XVI-prantsusmaa kuningad, absolutismi kõrgperioodil 1642-1648-Inglise kodusõda, kuninga ja parlamendi vahel Charles I-Inglise kuningas kodusõja ajal Mihhail Romanov-Romanovite dünastide alusepanija Venemaal 1613-Romanovite dünastia algus Peeter I Vene tsaar 18.saj algul 1700-1721-Põhjasõda Katariina II-Valgustatud valitseja Vene 18.saj II pool Valgustatud absolutism-riiki valitseb haritud valitseja Gust...
Saadik läks tülli patrhiarhiga ja nad panid üksteist kirikuvande alla. See pani aluse vaenulikule lääne ja idi kirikutele. Esimene on paavsti võimu all ning tundtf kui katoliku kirik ja teine õigeusu e. Kreekakatoliku kirik allus patriarhile · Kardinalid tähtsamad vaimulikud · Gregorius VII sõnastas tähtsad nõuded · Innocentius III viis Gregoriuse põhimõtted ka ellu tähistab keskaegse paavstivõimu kõrghetke · Kuuria paavsti õukond · Legaat volitatud esindajad · Paavsti ametlikud seisukohavõtud sõnastati bulladena. · Varakeskajal domineerisid Euroopas püha Benedictuse reeglite alusel tegutsevad benediktiini kloostrid. · Kloostritest said suured majanduskeskused · Kuulsaim oli Citeaux' kloostri munk Bernard Clairavaux'st, kellest sai üks keskaja mõjukamaid teolooge ja vaimuinimesi. · Hallid vennad Frantsisklaste ordu mehed, neil olid jämedakoelised pruunikad või hallikad kuued.
1. ius publicum avalik õigus 2. ius civile tsiviilõigus, Rooma linnas kehtiv õigus 3. legitimatio seadustamine 4. lex seadus 5. ius gentium rahvaste õigus 6. ius naturale loomuõigus 7. ius privatum eraõigus 8. ius honorarium magistraatide (loodud) õigus 9. leges duodecim tabularum 12. tahvli seadused 10. a testato testamendijärgne pärimine 11. ab intestato seadusjärgne pärimine 12. hereditas pärand 13. legatum legaat, annak 14. fideicommissum fideikomiss, testamentlik korraldus 15. testis tunnistaja 16. testamentum testament 17. successio õigusjärglus 18. obligationes ex delicto deliktist ehk õigusrikkumisest tulenevad obligatsioonid 19. obligationes quasi ex delicto nagu deliktist tulenevad obligatsioonid 20. culpa süü; hooletus 21. contractus leping 22. contractus unilaterales ühekülgsed lepingud 23. contractus bilaterales kahekülgsed lepingud 24
– Kui Püha-Rooma keisririik tekkis, oli paavsti võim nõrk. Kõige selgemalt iseloomustas vastuolu investituuritüli, mida põhjustas paavsti nõudmine, et Saksa-Rooma keiser loobuks vaimulikust investituurist st vaimulikele nende vaimuliku võimu ametitunnuste jagamise õigusest. Keisri positsiooni nõrgestamiseks õhutas paavst Saksamaa vasalle mässule. Paavstid kokkuvõttes edukamad. 2. Mõisted: Kuuria – paavstiõukond Legaat – saadik Kümnis – kirikumaks Bulla – dokument 3. Pühakud, reliikvia, palverännakud. Ketserid ja inkvisitsioon. – Ketser on inimene, kes julgeb katoliku kirikut kritiseerida. Inkvisitsioon on katoliku vaimilike kohtupidamine ketserite üle eesmärgiga neid ümber veenda ja vajadusel karistada. Pühakud on isikud, kes on inimeste eeskostjateks jumala ees. Reliikvia on pühakute säilmed või nendega seotud esemed
Eesti ordu ja piiskopkonna vahel Ugandi ja Sakala jäi Ordu täielikult valdusesse. Valga aga jagati piiskopkonna ja ordu vahel. Sellele järgnes taaskord kogu mandrit hõlmav vägivaldne ristiusustamine. 1223. aastal võttis Schwerini krahv Taani kuninga Valdemar II vangi ning kasutades ära Taani kuningriigi nõrkust hõivasid sakslased 1225. aastal taanlastelt Virumaa ja Järvamaa. Taanlaste ja sakslaste vahelise järgneva konflikti ärahoidmiseks moodustas paavsti poolt Eestimaale saadetud legaat Modena Wilhelm Viru- ja Järvamaast talle alluva haldusüksuse. Modena Wilhelm lahkus ise Eestimaalt 1226. aastal Rooma, jättes enda asemikuks asevalitseja Magister Johannese. 1227. aastal sai Valdemar II sõjas Põhja-Saksamaa vürstiriikidega Bornhövedi lahingus lüüa ning koheselt alustasid pealetungi taani aladele ka sakslaste Mõõgavendade Ordu väed vallutades lõplikult kogu Põhja-Eesti, vallutades ka
taanlased ja ordu, ühismalev piirab edutult Tallinnat liivlased, latgalid Koknese vürst Mandri Eesti taas 1224 Tartu kaitsmine Vjatsko alistatud 3.2. 1224- 1227 Üleüldine 1226 jaan. paavsti legaat Modena Modena Wilhelm Rakvere kirjalik lepingutega Eestlased Wilhelm peatub Tarvanpe-s esmamainimine alistumine 1227 Muhu lahingus saarlaste Mõõgavendade Ordu kaotus liivlased, latgalid 1227 Valjale maalinn alistub , Muistse
Pikk sõda verivaenlasega oli lõppenud, rahu oli sõlmitud, ees ootasid uued lahingud põlisvaenlaste, leedukate ja venelaste vastu. 1224. aastal andis Mõõgavendade ordu meister Volquin käsu orduvendadele Viljandi linnust tugevasti kindlustada. Viljandi ordulinnuse ehitamine ja ümberehitamine ning kindlustamine kestis Liivi ordu poolt vaheaegadega üle 300 aasta. 1225. aasta sügisel ja 1226. aasta jaanuaris külastas Viljandit paavsti legaat Modena Wilhelm. Preester Henrik märkis oma kirjutises, et Viljandi linnus oli tugevasti kindlustatud. Kui paavsti legaat Modena Wilhelm külastas Eestimaad 1225/26. aastal, peatus ta kaks korda Viljandi linnuses ja manitses eestlasi ja sakslasi koostööle. Viljandi linnuse omandamisega, esialgu veel lepingulistes suhetes eestlastega, oli Mõõgavendade ordu kindlustanud omale kontrolli Läänemerelt algava Pärnu-Viljandi-Tartu-Pihkva-Novgorodi kaubatee üle
Bütsantsi e Ida-Rooma keisririigi püsimajäämise põhjused: *Sõjaväe ülesehitus rohkesti vabu talupoegi, kes koos käsitöölistega maksid makse sõdurite palkamiseks, riigil polnud vaja varvata sõjaväkke germaanlasi *kaubanduselu jätkus kaubateede ristumiskoht Vahemerelt Mustale merele meretee, maismaatee Väike-Aasiast Euroopasse. *Bütsantsi kuldmünt oli rahvusvaheline valuuta, pikka aega kasutatavaim raha Vahemere ääres *Vabade talupoegade maavaldus säilis ja isegi suurenes pidurdas põllumajanduse langust. Riigkorraldus: *Riigipea oli keiser e Basileus seadusandlik ja kohtuvõim tema valduses, sõjaväe kõrgeim juht, piiramatu võimuga *piiratud volitustega riiginõukogu ja senat *keisrile allusid kõrgemat usujuhid, hiljem ei pidanud Rooma paavst ennast alluvaks, Konst patriarh jäi siiski truuks *eksisteerisid keiser Justinianuse ajal Tsirkusepartei e deemosed e Hipodroomiparteid, vankri juhte pooldavatest linnaelanikud moodustasid erine...
1.Mõisted: Kardinalid – kõrgvaimulikud, kes valivad endi seast järgmise paavsti. Suur kirikulõhe – aastal 1054, ühe järjekordse tüli käigus, kuulutasid paavst ja patriarh teineteise vastastikku tagandatuks. Nii saigi alguse suur kirikulõhe. Paavsti kuuria – paavstile allus hulgaliselt ametnikke, kes tegelesid kõikvõimalike küsimuste lahendamisega ja moodustasid üheskoos omamoodi õukonna. Indulgents – ehk patulunastuskiri. Ketser – paavsti võimu ja katoliku kirikut kritiseeriv kristlane; paljud neist pidasid katoliku kirikut saatana kätetööks. Inkvisitsioon – katoliku kiriku uurimisorgan ja kohus ketserite väljaselgitamiseks. Kerjusmungaordud – rändasid kerjates ja jutlustades ringi. Hussiidid – Jan Husi vaadete pooldajad Legaat – maakondade asemikud keda paavst lähetas. 2.Too 5 erinevust, mille poolest erines katoliku kirik õigeusu kirikust. Läänes Idas Püha Vaim lähtub Isast ja Pojast...
linnuse ümber. Otepäälastel tuli võidelda mitmel korral ristisõdijate ja nende abivägedega kui ka venelastega. 1217. a veebruaris saavutasid suured eesti-vene ühendväed siin võidu, mille tagajärjel pidid ristisõdijad loobuma kõigist seni vallutatud aladest Eestis. 1224. aastal asuti Tartu piiskopkonna esimest kivilinnust rajama just Otepääle ja 1225. aastal võttis Tartu piiskop Hermann I siin valminud linnuses vastu paavsti esindaja legaat Modena Wilhelmi. Seega oli Otepää kivilinnus üks esimesi tellisehitisi Eestis. Esialgu elas linnuses 4 Tartu piiskopi vasalli, kes ajasid üsna aktiivset poliitikat, eriti Venemaa suunal. umbes 2000 aasta eest asus linnamäel kohalike eestlaste lühiajaline, vaid ajuti kasutatud linnus. 7. – 8. sajandil rajati mäe lõunapoolsele kõrgemale osale püsivalt asustatud linnus,
kirjutatud kolmele saadikule, kuhu iganes nad satuvad, peab neile antama peavarju, hobuseid ning mehi. Natuke maad peale teeleasumist haigestus tatari parun äkitselt. Ta jäi maha ühte linna. Nad suundusid Akka poole, kus nad said teada, et paavst Clemens oli vahepeal surnud. Seega nad otsustasid minna Rooma kiriku legaadi Tedaldo di Piacenza juurde. Vennad jutustasid millise ülesandega nad paavsti juurde oli saadetud. Legaat nägi selles suurt kasu ja au ristiusule, seepärast ta soovitas oodata kuni uus paavst valitakse. Nähes, et legaadil on õigus, otsustasid vennad minna tagasi Veneetsiasse oma perekonna juurde. Kohale jõudes sai messer Niccoló kuulda, et tema naine oli vahepeal surnud ja teda oli ootamas tema viieteistkümneaastane poeg Marco. Nii jäid vennad ligi kaheks aastaks Veneetsiasse, ootama päeva, millal ametisse pühitsetakse uus paavst.
AJALUGU 1. Ülevaade Euroopa ristiusustamisest. Kestis üle 1000 aasta. 1.saj pKr. Ristiusu teke Rooma võimu aluses Palestiinas juutide monoteistlikust usust-judaismist. Ristiusu rajajaks peetakse juudi rändjutlustajat Jeesust. Ristiusu kiire levik. 1.-3.saj ristiusu levik Rooma impeeriumis vaatamata kristlaste tagakiusamisele. 313.a Milano ediktiga legaliseeriti ristiusk Roomas 381.a Theodosius suur kuulutas ristiusu riigiusuks 495.a Chlodovechi lasi end ristida ning surus selle ka oma rahvale peale 988.a Venemaal võeti vastu ristiusk. Vürst Vladimiri valitsusajal. I aastatuhande lõpuks oli ristutud peaaegu kogu Euroopea (välja arvatud nö paganlik vöönd- lapimaast leeduni) 1198-1290. a toimus liivima ristisõda sh. muistne vabadusvõistlus (1208- 1227) 12.-13.saj korraldasid rootsi kuningad 3 ristiretke soome ristiusustamiseks. Alates 15.saj lõpust seoses suurte maadeavastustega levis ristiusk üle kogu maailma ja on kaasajal levinuim usk...
1215 Sakala ja Ugandi võtsid vastu ristiusu 1217 kevadtalv suur venelaste (20000 meest), saarlaste, sakalaste ja harjulaste vägi Otepääd, sakslased aeti Ugandist ja Sakalast välja 21. september 1217 Madisepäeva lahing Eestlaste alistumine 1219 taanlased vallutavad Tallinna 1219-1220 Võiduristimine Põhja-Eestis 1222 taanlased Saaremaal 1223 eestlaste ülestõus 1224 Tartu vallutamine (Vjatsko) 1225-1226 Modena Wilhelm, paavsti legaat Liivimaal 1227 Saarlaste alistamine Eestlaste kaotuse põhjused Eestlastel puudus RIIK, ilma ühtse juhtimiseta polnud võimalik keskse juhtimisega vaenlasele vastu astuda; Tehnoloogiline mahajäämus (ammud, kiviheitema- sinad); Ristisõdijad olid professionaalsed sõjamehed, eestlased mitte; Kehvemad relvad (nt puudusid raudrüüd); Eestlaste ressursid piiratud, ristisõdijail mitte. Ristisõja tulemused
kaupmehe perekonnas. Aastatel 1271–1274 reisis ta koos onu Maffeo ja isa Niccològa mööda Siiditeed Hiinasse, kus kus viibis 17 aastat. Selle aja vältel külastas Marco Polo paljusid Hiina piirkondi. Marco suri Veneetsias 1324. aastal 70 aasta vanuselt. Marco Polo koos enda onu ja isaga läksid otse Akkasse. Nad palusid legaadilt luba minna Jeruusalemma, et võtta sealt Kristuse haual põlevast lambist õli, mida soovis suurkhaan. Suurkhaan tahtis õli ema jaoks, kes oli kristlane. Legaat koostas neile ka kirjad, milles tõendas, et Niccoló ja Maffeo tahtsid oma ülesannet täita, kuid ei saanud seda teha paavsti puudumise tõttu. Saanud kirjad kätte, asusid Polod jälle teele, kuid vaevalt olid jõudnud nad Aiaseni, kui juhtus, et paavstitoolile valiti Gregorius X. Ja mõne aja pärast saabus ka paavstiks valitud legaadi saadik, kelle sõnumis oli öeldud, et kui Niccoló ja Maffeo ei ole veel lahkunud, pöördugu nad tagasi ja tulgu tema juurde.
linnafoogt-esindas maahärrat rae juures, skraa-tsunfti põhikiri, missa-jumalateenistus, visitatsioon-kirikukatsumine/piiskoplik ül, pildirüüste-katoliku kirikute rüüstamine ning pühapiltide hävitamine, sündik-jurist, kes tundis seadusi hästi, agul-eeslinn, kus elas vaesem rahvas, liturgia-muusikalis-sõnaline osa missal, jungingeni armukiri-vasall andis õiguse pärandada oma valdused kuni 5nda põlveni, k.a naisliinis. M. Wilhelm- paavsti legaat, kes moodustasViru-, Järve- ja Läänemaast otse Rooma paavtile allutatud vaheriigi. W. von Plettenberg- Liivi ordumeister, kes suutis ajutiselt Vana-Liivimaa sõjajõudusid ühendada ja venelasi lüüa. Nii õnnestus tal kindlustada mitmekümneaastane rahu Liivimaa piiridel. M. Hoffmann- pop. jutustaja, kes oli Saksast pärit kasuksepp, tema juhtulisel mingi Toomemäge kaitsva piiskopi valvemeeskonna vasu lahingusse, selle eest sunniti ta linnast lahkuma, usupuhastuse eestvedaja Liivimaal. H
Usume keskaega Mõisted Paavst Roomakatoliku kiriku pea Apostel Kristuse jünger, keda Jeesuke läkitas usku levitama. Kristuse asemik maa peal. Kirikukümnis Karl Suure tehtud nõue, et kümnendik kõigist sissetulekutest tuleb annetada kirikule. See tagas keskajal kirikutele püsiva sissetuleku. Katedraal toom- ehk peakirik; piiskopkonna keskus; ld cathedra tool, piiskopi jutlustamistool. Visitatsioon Piiskopi külaskäik kohalikesse kirikutesse ja kloostritesse, et kontrollida vaimulike tegevust. Eremiit erak, osad mungad ja nunnad elasid üksi eremiitidena. Misjon ristiusu ulatuslik levitamine paganlikes maades (ld missio saatmine, lähetus). Karolingide renessanss Karl Suure ja tema poegade ajal. Karl ei tahtnud mitte ainult Rooma keisririiki taastada, vaid ka muistset Rooma kultuuri. Poliitiline ja kultuuriline taassünd kuulusid tema silmis ühte. Ta kutsus oma õukonda õpetlasi ja arutles nendega Rooma kultuurist ja p...
USK: inimesed olid veendunud, et maine ja ajalik elu on ainult ettevalmistus igaveseks eluks peale surma. Keha on ajutine ja kaduv, hing igavene. Kõik maine on hingelise kõrval tühine. Usutõe peamine allikas oli Piibel ja vanaaja kirikuisade teosed. Hilisemate kirjanike eesmärk oli autoriteetidele tuginedes jumalikust tõest õigesti aru saada. Keskaegne ettekujutus: jumal troonib inglitest ümbritsetuna taevasel aujärjel. Lucifer kaaslastega tõstis oma ülbuses mässu jumala vastu, ta heideti taevast alla. Tast sai allmaailma e põrgu peremees saatan ja ta kaaslastest deemonid. Saatan on jumala looming ning pole temaga võrdväärne. Saatan kiusas Aadamat ja Evat-võttis mao kuju ja ahvatles õuna sööma. Jumal ajas nad paradiisist välja. Sai alguse inimkonnal lasuv pärispatt-kurjus, mille saatan oli inimestesse sisendanud. Inimene ei suudaks kurjusele vastu seista, kui poleks jumala piiritut armastust. Armastusest inimkonna vastu saatis ta oma po...
seotud sündmuste põhiliseks ajalooallikaks. Kaupo- Toreida liivlaste vanem Andreas Sunesen- Mstislav Uljas- Novgorodi vürst, korraldas koos uue Pihkva vürstiga sõjaretke Eestisse. Lembitu- Leole linnuse vanem, tungis Pihkva linna ja rüüstas selle. Vladimir (Pihkva)- Pihkva vürst Valdemar II- Taani kuningas, juhtis Taani vägesid Eestis. Vjatško- Koknese vürst, saadeti 200 mehega Tartusse Novgorodist sisuliselt Ugandi halduriks. Modena Wilhelm- paavsti legaat Modena piiskop, püüdis lahendada tüliküsimust taanlaste ja sakslaste vahel. Millineoliisikuterolljakuivõrdedukadolidnadomateg evuses?
ius publicum avalik õigus ius civile 1. tsiviilõigus; 2. Rooma kodanike suhteid reguleeriv õigus legitimatio seadustamine; õiguspäraseks tunnistamine lex seadus; määrus; korraldus; kirjutatud õigus ius gentium rahvaste õigus (tänapäeval tähistatakse selle mõistega ka rhv õigust) ius naturale loomuõigus, loodusõigus, loomulik õigus ius privatum eraõigus ius honorarium Rooma kõrgete riigiametnike (preetorite ja ediilide) loodud õigus leges duodecim tabularum "Kaheteistkümne tahvli seadused" (451-450 eKr, Rooma vabariigi aegne seadus, roomlaste õiguse ius Quiritium'i peamine allikas) a testato testamendijärgne pärimine ab intestato seadusjärgne pärimine (pärimine seaduse eeskirjade kohaselt, kui testamenti ei ole tehtud) hereditas pärand, pärimine legatum legaat; kellelegi testamendiga määratud varaline hüve; annak fideicommissum fideikomiss; testamentlik korraldus, millega pärandaja esitab pärijale palve anda...
FEODAALKORD a)maasuhted 1)vasall kohustas senjööri ustavalt teenima,eelkõige tema kutsel sõjateenistusse ilmuma 2)vasallil oli õigus ja kohustus senjöörile nõu andma 3) vasall pidi lunaraha maksma,kui senjöör vangi sattus ja kingitusi tegema, kui senjööri vanim tütar abiellus 4)vasall andis end senjööri kaitse alla,senjöör aga andis vasallile kasutada maatüki koos seal elavate talupoegadega b)rüütliks saamine 1)alustas 7 aastaselt teenistust paazina mõnes aadliperekonnas,kus talle õpetati häid kombeid 2)15a. Sai paazist kannupoiss,kes õppis ka ise võitlus võtteid 3) 20a. Löödi noormees pidulikult rüütliks 4)rüütliks löömise traditsioonis kombineerusid kiriklikud ja sõjalised jooned c) relvastus 1)piik-püüti vastast sadulast piasata 2)mõõk -kasutati lühivõitluses 3)kiiver-kaitses nägu 4)kilp- kaitses,kandisperekonna vappi TALUPOEGADE ÕIGUSLIK JA ...
Keskaeg Maahärra enam-vähem sõltumatud valitsejad Ordumeister tähtsaim isik Liivi ordus. Talle kuulusid peamiselt Läti alad, Eestist Sakala kõrval ka Järva ja Kesk-Eesti vähemusmaakonnad. Komtuur- ja foogtkonnad ordualad jagunesid omakorda väiksemateks haldusüksusteks, mida juhtisid vastavad võimukandjad foogtid ja komtuurid Rüütelvennad olid Liivi ordu sisemises korrastuses olulisemad, kelle vormiriietuseks oli valge mantel musta ristiga. Poolvennad organisatsiooni sepad, pagarid, kingsepad jne. Preestervennad omasid ordus tähtsat kohta ja pidasid kiriklikke talitlusi Riia peapiiskop vaimuliku poole tähtsaimaks võimukandjaks Vana-Liivimaal. Talle allusid Tartu piiskop, Saarel-Lääne piiskop, aga samuti Kuramaa piiskop Lätis Kümnis kümnes osa talu saagist. Hinnus koormise kergem variant, kindlaksmääratud naturaalmaks Linnafoogt maahärra esindaja Oldermann tsunfti vanem Vitaalivend Läänemerel tegutsenud mererööv...
KÕRGKESKAEG: 1)valitseb feodaalkorraldus 2)kujuneb lõplikult välja seisuslik kord 3)areneb rahamajandus, mille baasiks on linnad 4)tsunftikäsitöö õitseaeg 5)kaubanduse areng 6)algab tsentraliseeritud riikide teke 6)ristiusk 7)rahvastiku kasv HILISKESKAEG: 1)kapitalistliku majanduse teke 2)keskajale omased tunnused asenduvad uusaja omadega 3)feodaalsuhete ja rüütliväe tähtsuse langus 4)100a sõda-Inglise ja Prantsusmaa vahel, Prantsumaa sai oma valdused tagasi INGLISMAA KUNINGAVÕIM: William: kehtestas feodaalsuhted, kõik Inglismaa ülikud, ka kuninga vasallide vasallid pidid talle truudusvande andma Henry II: pani aluse Plantageneti dünastiale, korraldas valitsemist kohtadel ja tugevdas kohtuvõimu, kujunes uus tavaõigus PRANTSUSMAA KUNINGAVÕIM: Philippe II Auguste:kasvatas endale alluva domeeni kolmekordseks, osavate poliitiliste trikkidega ning ka relvajõudu kasutamata murdis kuningas oma vastaste võimu, koolitati välja suur hulk osavaid ...
Mõisted ISLAMI TEKE Kalifaat – Araabia nimetus,m is tuleneb profeti asemikust valitseja kaliifi järgi Kaaba – tempel Mekas, mille seina on müüritud must meteoriit. Moslemid paletavad Kaaba templi poole Allah – Islami ainujumal Islam – Muhamedi kuulutatud usk, kus austatakse ainult ühte jumalat, Allahit, ja mille pühakiri on koraan. Moslem – Islami pooldaja, tõlkes tähendab „see, kes allub“ Koraan – Islami püharaamat, mis on kirja pandud Muhamedi sõnade järgi valdavalt peale tema surma. Prohvet – Isik, kes on jumalalt saanud ilmutuse ning seda kuulutab. Meka - Islami püha linn, kus asub Kaaba tempel ja islami prohveti Mohamedi sünnilinn. Medina – Linn, kuhu Mohamed põgenes, sai seetõttu „prohveti linna“ nime Kaliif – prohveti asemik, kes valitseb kaliifi Jihad – moslemi pingutus usu nimel, mõistetakse eeskätt püha sõjanaislami eest ja muu- usuliste vastu Vesiir – praktilisi riigi...
Katolikus kirikus piiskoppidest alamad preestrid. Lutheri kirikus õpetajad. Kuna inimene peab ise uurima, siis peaks pühad tekstid olema emakeeles. Paavst jättis Lutheri väljaastumise kahe silma vahele. Paavsti arvates tegu tavalise vaimulikevahelise dispuudiga (vaidlus) ja jättis tähelepanuta. Lutheri seisukohad olid rahvale hästi vastuvõetavad ja levisid Saksamaal rahva seas, leidsid toetust. Kui paavst saatis oma legaadi e. saadiku olukorraga tutvuma. Legaat tuli sõnumiga: 90% rahvast: Elagu Luther! 10% rahvast: Maha paavst! Paavst pani seejärel Lutheri kirikuvande alla. Bulla paavsti ametlik teadaanne. Martin Lutheril palju erinevaid toetajad erinevatel põhjustel. Nt Saksa vürstid tahtsid kiriku käest maad saada. Lutheri põhimõte: kirikul ei peaks suuri maavaldusi olema. Ilmalikud valitsejad nägid võimalust oma maaalasid kirkualade arvelt suurendada. Kodanlus
AJALUGU II MS SÜNDMUSED KUUPÄEVADEGA: 1. Molotov-Ribbentropi pakt 1939 2. Teise Maailmasõja algus 1.september 1939 3. Nõukogude Liit tungin Poolale kallale 17. september 1939 4. Viiakse läbi esimene küüditamine Eestis 14. juuni 1941 5. Saksamaa tungib kallale NSV Liidule 22. juuni 1941 6. Põhja-Prantsusmaal avatakse Teine Rinne 6. juuni 1944 7. Saksamaa kapituleerus, lõppes sõda Euroopas 8. mai 1945 8. Jaapan alistus, lõppes Teine Maailmasõda 2. september 1945 ISIKUD: · STALIN- NSV Liidu partei- ja riigijuht, osales Teherani, Jalta ja Potsdami konverentsidel. · HITLER- Saksamaa füürer, raamatu ''Mein Kampf'' autor. · CHAMBERLAIN-Briti poliitik, Mü...
taanlased, rootslased, venelased. - Vaenlaste sõjajõud said pidevalt täiendust - Vaenlased olid head diplomaadid, suutsid hankida endale liitlasi (latgalid, liivlased, taanlased) ja kasutasid ära kohalike rahvaste ja maakondade omavahelisi tülisid. 8. Kirjelda Modena Wilhelmi tegevust ja plaane Eesti aladel? 2p Ta tegi kohalike oludega põhjalikult ja moodustas paavsti legaat Taani ja Saksa valduste vahel puhverriigi, mis pidi tuginema muu hulgas ka eesti vanemate ja kohtunike autoriteedile. 9. Mida otsustati Stensby lepinguga? 1p Stensby lepinguga otsustati Põhja-Eesti saatust.( Saksa ordu pidi tagastama Taani kuningale Tallinna,Rävala,Harjumaa,Järvamaa ja Virumaa). 10. -Milles seisnes taanlaste ja sakslaste vaheline võistlus, nn ,,võidujooks"? 1p
Kõrg- ja hiliskeskaja ühiskond ja kultuur Kellest koosnesid ja millega tegelesid? Raad - linnanõukogu(koosnes rikastest kaupmeestest ehk patriitsidest) linnade majandus-ja kaitseküsimused,kohtumõistmine,linnade heakord Gild - kaupmeeste/käsitööliste organisatsioon keskkajal(koosnes linna kodanikest),otsustas usuliste ja poliitiliste asjade üle Tsunft - ühe eriala käsitööliste ühing keskajal(koosnes linna käsitöölistest),oma liikmete huvide kaitse,tootmise reguleerimine,toodangu kvaliteedi kontroll Kuidas oli keskaegse panganduse teke seotud kauplemisega? Too kaks näidet. 1)Arenes kaubandus.Kasutusele võeti raha.Veneetsia ja Genua rikkus põhines kauplemisel idamaadega.Peamiseks kaubaartikliks olid luksuskaubad,siid, vürtsid. Nende eest pakuti nüüd teiste kaupade asemel münte. 2)Arenes toodang.Flandria linnad muutusid keskajal Euroopa tähtsamateks riidetootjateks.Riideid valmistati linast ja villast. Nimeta 7 katoliku kir...
Ristiusk ja kirik §12 Varakeskaja kiriku-ja vaimuelu Katoliku kiriku pea on Rooma paavst Pärimuse järgi oli Rooma esimene piiskop ja seega paavstlusele alusepanija apostel Peetrus Kuna ta asus riigi pealinnas, tegi see temast metropoliidi, kuid ei tõstnud teda teistest kõrgemale. Rooma piiskoppi hakati kutsuma isaks. Gregorius Suur. Paavstide autoriteeti tõstis ka nende tihe liit Frangi valitsejatega. Pippin Lühikese annetusega 756. aastal sai paavstist ilmalik valitseja Itaalia kirikuriigis. Karl Suur seadustas muistne komme. (Kirikukümnis) Kiriku korraldus Kristlik maailm jagatud piiskopkondadeks. Piiskopkonna keskust tähistas piiskopikirik ehk katedraal-toomkirik. Ilmalik maaisand määras preestri ametisse, kuid piiskop pidi selle valiku kindlalt kinnitama. Preestril oli ülesanne jagada sakramente ja korraldada kirikuteenistusi. Preester oli tuntud ka kui hingekarjane. Piiskop kontrollis oma peapiiskopkonna vaimulike tegevust ja korra...
Mõisteid Eesti ajaloo kursusest alepõllundus e. aletamine algeline põlluharimise tüüp, kus mets raiuti maha, puudel lasti mõnda aega kuivada, seejärel põletati, tuhka külvati seemned, põldu hariti karuäkkega. söödiviljelus - mõnda aega haritud maa jäeti paariks aastaks sööti, kasutades teda karjamaana. Kui loomasõnnik oli maad piisavalt väetanud, hariti maa taas üles. põlispõllundus - maad hariti pidevalt, põlvkondade jooksul, väetades teda loomasõnnikuga ja harides adraga. tsuud - eestlaste jt. läänemeresoomlaste nimetus Venemaal; sageli on sellel mõistel juures negatiivne varjund. adramaa - maamõõduühik Eestis, mille suurus on aegade jooksul muutunud. N. muinasaja lõpul nimetati adramaaks sellise suurusega põllumaad, mida hariti ühe adraga, 15. saj loeti adramaa suuruseks 8-12 hektarit. sumbküla - külatüüp, mille puhul talud paiknesid keset põlde tihedalt koos, levis peamiselt Lääne-, Kesk-, ja Põhja-Eestis ning Saaremaal. ridakü...
valdusesse. Vaiga aga jagati piiskopkonna ja ordu vahel.Sellele järgnes taaskord kogu mandrit hõlmav vägivaldne ristiusustamine Ordu ja Taani võimuvõitlus 1223. aastal võttis Schwerini krahv Taani kuninga Valdemar II vangi ning kasutades ära Taani kuningriigi nõrkust hõivasid sakslased 1225. aastal taanlastelt Virumaa ja Järvamaa. Taanlaste ja sakslaste vahelise järgneva konflikti ärahoidmiseks moodustas paavsti poolt Eestimaale saadetud legaat Modena Wilhelm Viru- ja Järvamaast talle alluva haldusüksuse. Modena Wilhelm lahkus ise Eestimaalt 1226. aastal Rooma, jättes enda asemikuks asevalitseja Magister Johannese. 1227. aastal sai Valdemar II sõjas Põhja-Saksamaa vürstiriikidega Bornhövedi lahingus lüüa ning koheselt alustasid pealetungi taani aladele ka sakslaste Mõõgavendade Ordu väed vallutades lõplikult kogu Põhja- Eesti, vallutades ka Tallinna linnuse seal asunud Taani kuninga vasallidelt ning
Sama kiire oli ka vaimse elu areng. 20. sajandi lõpuaastakümnenditel vähenes raudtee olulisus ümbruskonna majandusele. Simuna sai oma nime kiriku järgi, mida kutsuti Katkuküla Püha Siimoni kirikuks. Koos Tallinna Toomkirikuga kuulub Simuna kirik Eesti vanimate hulka. Katkuküla oli 1219. aastal Taani valduste lõunapiiriks. Läti Henriku Kroonika järgi tekkis siin Riia sakslaste ja Tallinna taanlaste vahel ristimistüli, mida käis 1225. aastal lahendamas Rooma paavsti legaat. Avanduse küla nimi on esimest korda kirjas Taani hindamisraamatus (1241) - Auendois, Avanduse mõisat on esimest korda kirjasõnas märgitud 1453. aastal. Tuntuim mõisaomanik oli Vene Geograafia Seltsi asutaja, ümbermaailmareisi juht ja Peterburi Teaduste Akadeemia president aastail 1864-1881 Friedrich Lütke. Aastatel 1938-1955 asus Avanduse mõisahoones põllumajanduskool, hiljem Simuna sovhoosi/kolhoosi kontor, siis Avanduse vallavalitsus. Praegu on hoones
· 1228 - esimeseks Saare-Lääne piiskopiks sai Gottfried. · 12301233 - paavsti legaadi Alna Balduini tegevus Liivimaal. Ta haaras paavsti nimel enda võimu alla Põhja-Eesti ja Läänemaa, kuid kaotas need peagi Mõõgavendade ordu vastuseisu tõttu. Umbes samal ajal asusid Tallinna elama kuni 200 saksa kaupmeest ja mainitakse esmakordselt Tallinna kodanikke. · 1233 - Tallinnas toimus lahing paavsti vasallide ja ordu vahel, mille viimane võitis, haarates Põhja-Eesti taas enda kätte. · 1234 - Paavsti legaadiks Liivimaal sai taas Modena Wilhelm (legaat ka 12251227). Märtsis Novgorodi vürsti Jaroslavi retk suurearvulise sõjaväega Tartu ümbruskonda, põletati Kärkna klooster ja võideti ordu vägesid Emajõe juures. · 1236 - Mõõgavendade ordu sai Saule lahingus leedulastelt rängalt lüüa ja liideti järgmisel aastal Saksa orduga. Saaremaa vabastas end ordu ja piiskopi kontrolli alt. · ...
Albert - 1199-1229 Liivimaa piiskop, Liivimaa vallutamise peaorganisaator ja juht A. Possevino- oli itaalia vaimulik ja paavsti legaat Põhja-Euroopas. Possevino juhtis sealset vastureformatsiooni A. & A. Virginius -kirikuõpetajad, tõlkisid esmakordselt eesti keelde ja kirjastasid "Wastse Testamendi" August II Tugev-oli Poola kuningas 1697 kuni surmani. Ta oli ka Saksimaa kuurvürst aastail 16941733. Oli kehaliselt tugev kuid riigiasjadega hakkama ei saanud. A.W. von Hupel-Põltsamaa pastor, viljakas literaat, kirjutas oma kaasjast palju, osales ka raamatute levitamises, ja
Stefan Batory- oli Transilvaania vürst ja Poola kuningas 15761586. Ta oli edukas sõjamees ning sundis venelased Liivimaalt taanduma. Jam Zapolski vaherahuga sai Stefan enda kätte kogu Vana-Liivimaa lõunaosa, millest hiljem kujunes Liivimaa kubermang. Pontus De la Gardie-Oli aastast 1574 Liivimaa asehaldur ja aastast 1581 kuberner, juhatas 15801583 Liivi sõjas Rootsi väge. Antonio Possevino- oli itaalia vaimulik ja paavsti legaat Põhja-Euroopas. Possevino juhtis sealset vastureformatsiooni. Gustav II Adolf-oli Rootsi kuningas 16111632. Sai tuntuks hiilgava väejuhina Kolmekümneaastases sõjas, langes Lützeni lahingus, mille rootslased siiski võitsid. Veidi enne lahingut kirjutas ta alla Tartu Ülikooli asutusürikule. ROOTSI AEG 1645-1721 Johann Skytte- oli Rootsi ühiskonna- ja riigitegelane, Uppsala Ülikooli kantsler 1622-1645, vabahärra 1624, Ingerimaa ja Liivimaa
asset vara nursing põetamine, õigusabi non-nursing mitte põetamine, mitte õigusabi maze rägastik eligible soovitav, vastuvõetav, kõlblik due maksta olev, maksmisele kuuluv Lk 16 core tuum, südamlik contemplate mõtisklema, võimalikuks pidama, vaatlema purpose otstarve, funktsioon, ülesanne bequest annak, osak, pärijale seotud kohustus legacy pärand, legaat veil of tears pisaraid varjama freely vabalt, vabal tahtel Lk 17 primary esmane, peamine, olulisim, tähtsaim residuary võlgadest ja pärandist loobujatest puhas complex kompleks, keeruline, kompleksne Lk 18 common law õiguses ühine majority enamus, enamik, ülekaal community property ühisvara, abieluvara acquire omandama, soetama, hankima deed pitseriga notaalne dokument
In stirpes – pärand jaotatakse põlvkondade viisi Ad infinitum - lõpmatus Bonum vacans /bona vacantia/ - vaibepärand Aditio - vastvõtmine Ultra vires hereditatis – üle pärandi piiride vastutus Cum viribus hereditatis – pärandvara piires vastutus Intra vires hereditatis – pärandvara ulatuses vastutus Ius accrescendi - juurdekasvuõigus Collatio – kaaspärija peab pärandi hulka arvama ka selle, mis ta sai pärandajalt tema eluajal Hereditatis petitio – pärandi hagi Legatum - legaat Fideicommissum – testamentlik korraldus, millega pärandaja esitab pärijale palve anda või teha midagi kolmanda isiku kasuks Fideicomrnissum hereditatis – teatud isikule määrati kogu pärand, mitte osa pärandist Codicillus – fideikomisside koostamine erilise kirja kujul pärija nimel Donatio mortis causa – kinkimine surma puhuks s.o. eriline kinkimine, kus kingi kehtivus on tehtud olenevaks kinkija surmast enne kingi saajat
Arvestades tsiteeritud kroonika esialgse versiooni puudumist ning analüüsides hilisemaid ärakirju, samuti tollal Läänemere-piirkonnas valitsenud poliitilist olukorda, ei saa välistada, et kroonikateksti tekkis aja jooksul viga ning esialgne vendade saabumise aasta oli sootuks 1239. Aastal 1234 saatis paavst Gregorius IX Riia piiskopile Nicolausele ning mõõgavendadele ja Riia kodanikele tsitatsiooni, mis käsitles piiskopi ja mõõgavendade õigusrikkumisi, tuginedes ilmselt legaat Alna Balduini andmetele. Tsitatsioon kritiseerib mõõgavendade veriseid akte Rooma kiriku vasallide vastu, ning Ojamaa kaupmeeste Eestisse toomist ja seega kohalike vastristitute maade ärajagamist. Tähelepanu väärib tsitatsioonis lõik, kus mainitakse, et mõõgavennad röövisid kodanike majakraami. Järelikult pidid Tallinnas olema mingid kodanikud ning see ongi ainus käesolevas dokumendis leiduv tõsine tõend linnalisest asulast Tallinnas. See
Vana-Liivimaa 1. Defineeri mõiste Vana- Liivimaa ehk orduaeg- keskaegsed Eesti ja Läti alad moodustasid Vana-Liivimaa (mõiste tekkis 17. sajand) Eestimaa hertsokkond- taani vallutatud osa eesti aladel Pullad- seadused Ühe regiooni piiskopkonnad moodustasid kirikuprovintsi Saksa ordu kõrgeim juht kõrgmeister Liivimaa meister- Liivimaa haru juht Läänistamine- maa andmine lääniks Vasall- see, kes sai maa Seniöör- läänistaja Legaat- paavsti saadik Mõis- tootmisüksus (võeti kasutusele peale kristianiseerumist), keskajal põllumajanduslik tootmisüksus Vakused- Talupoegade ja isandate kokkusaamine, pidusööming Linnafoogt- hoolitses maaisanda ja linna vahel olevate kaubandussidemete eest Raad- ehk magistraat oli keskajast pärinev kollegiaalne linna võimu-, valitsus-, esindus- ja kohtuorgan S...
millal ametisse pühitsetakse uus paavst. Kaks aastat hiljem alustasid vennad taas teekonda, kartes, et jäävad suurkhaani tagasiminekuga muidu liiga hiljaks. Sedapuhku võeti Veneetsiast kaasa ka Niccoló seitsmeteistkümne aastane poeg Marco. Nad läksid otse Akkasse, kus said kokku taas legaadiga. Nad palusid temalt luba minna Jeruusalemma, et võtta sealt Kristuse haual põlevast lambist õli, mida suurkhaan oli soovinud. Suurkhaan tahtis õli ema jaoks, kes oli kristlane. Legaat koostas neile ka kirjad, milles tõendas, et Niccoló ja Maffeo tahtsid oma ülesannet täita, kuid ei saanud seda teha paavsti puudumise tõttu. Saanud kirjad kätte, asusid Polod jälle teele, kuid vaevalt olid jõudnud nad Aiaseni, kui juhtus, et paavstitoolile valiti toosama legaat. Ta võttis endale nimeks Gregorius X. Ja mõne aja pärast saabus ka paavstiks valitud legaadi saadik, kelle sõnumis oli öeldud, et kui Niccoló ja Maffeo ei ole veel
külgijoones,vastavalt sugulusastme lähedusele.lõpmatuseni. Kui pärijaid polnud muutus pärand vaibepärandiks-bonum vacans. Legaadid ja fideikomissid Legaadiks-surnud isiku vara saamine singulaarse õpisjärgluse korras Legataar-vara saaja Sinugaarsed sugulased-isikud, kes saavad mingi eseme kellegi kaudu surnult isikult endale. Testament ainult legaatide kohustusega seadusjärgsele pärijale on kehtetu. Legaadid jagunevad: 1. Legatum per vindicationem.Isik, kellele legaat määrati, sai pärija poolt pärandi vastuvõtu momendist alates kohe vahenditult omandiõiguse legenteeritud asjale. Mittekättesaamisel võis esitada vendikatsioonihagi. Objektiks või solla servituut. 2. Legatum per damnationem.Pärijale pandi kohustus täita see,mis on legaadi objektiks. 3. Legatum sinendi modo.pärija kohustus lubama mitte takistada legiitaaril võtma legiteeritud asi. 4. Legatum per praeceptionem
maad Preisist Narva jõeni. Ordu hakkas tema vastu rinnet kujundama > kutsus 1230 Ojamaalt hulga sakslasi Tlnna, kes panid siin aluse linn-asundi kujunemisele. Konflikt kurelaste alade pärast Balduini ja riialaste ja Ordu vahel > lahenes, kui saabus Riia ppks saanud Nicolaus >Kuramaa jagati võrdselt Ordu, Riia kiriku ja Riia kodkonna vahel; Järva ja Viru langesid Mõõga ordule. 1231 lahkus Balduin Liivimaalt Rooma, kus talle anti rohkelt volitusi(Kuramaa eluks ajaks, paavsti legaat Liivim, Ojam, Soome, õigus vabadel pkondadele). Balduni saabus uuesti Liivimle 1233 suvel, tegutses ettevaatlikumalt, toetjana arvestas Viru vasalle, Dünamünde ja Kärkna kloostri munki, üksikuid vaimulikke ja mõõgavendi. Võttis omale Viru- Järva- ja Läänemaa, eriti tähtsaks kujunes Tln linnuse omastamine. Lossiplatsil ja toomkiriku ees puhkes lahing aug või sept algus 1233, kus Balduini vasallid said rängalt lüüa, Balduni ise
säilitada ning parandada ka kohalikud eesti soost ülikud, kellel oli selles piirkonnas üsna suures ulatuses õnnestunud ellu jääda ning võimu juures püsida. 1225. aasta sügisel puhkeski seal tõsine tüli, mis olevat alguse saanud Viru vanematest, kes kutsunud endale appi sakslasi Otepäält. Sakslased lõid taanlased Virumaa linnustest välja ja asusid seal ise valitsema. Samal ajal viibis Eestis kohaliku olukorraga tutvuma tulnud paavsti legaat Modena Wilhelm. Taanlaste ja sakslaste vahelise sõja ärahoidmiseks moodustas Wilhelm tülile põhjuseks saanud aladest paavsti nimel eraldi haldusüksuse. Pudivirus tulid kokku kõik kohalikud vanemad ja Wilhelm võttis Virumaa paavsti võimu alla - see tähendas eestlaste edaspidist alluvust otse paavstile. Uue riigikese põhiliseks sõjaliseks jõuks said eesti soost ülikud, kuna paavstivõimul puudusid seal oma sõjajõud. Wilhelm püüdis sundida sakslaseid ja taanlaseid
maa kui Maarjamaa. Henrik kirjeldas. Kroonika eesmärk legitimeerida Riiat. Maarjamaa teema on selles samas kontekstis. Sedasi legitimeeris paavst vallutuse. Maarjakultus vms polnud reaalselt siin sugugi suurem kui mujal. Maarjale pühendatud alasid oli tohutult. 1220 Lihula retk. Sekkuvad rootslased – kunn Johan, piiskop Karl. Saarlased lõid tagasi. 1224 vallutati Riialaste poolt Tartu. Tehti rahu. Et lahendada Riia-Taani konflikti tuli paavstilt piiskop Modena Wilhelmi legaat. Albert palus. Igatahes oli Wilhelmi tegevus Riia huvides. 1225 hoolimata legaadist oli konflikt Virumaal. Taanlastelt võeti sealne ala ära kuni tuleb rahu. Ala valitsejaks sai kaplan Johannes. Too tegi 1227 Muhu linnuse retke ja seejärel Valjala ning siit lõppes ka Henriku jutt. 1230 aastad: Johannese ala kadus juba 1227. Seejärel toimus vastuhakk, mis tõi kaasa Mõõgavendade vallutuse kogu Taani ja piiskopi alale. Kogu taanlaste ala läks riialaste kätte.
sajandil, nõudes vaimuliku võimu sõltumatust ilmalikust ja rõhutades selle ülimuslikkust. Õigeusu ja katoliku kiriku õpetuste areng kulges järjest enam eri suundades. Oluliseks erinevuseks oli ka vahekord ilmaliku võimuga. Cluny liikumine oli suunatud ilmalikule võimule allumise vastu. Seega ei sobinud ka läänekirikule allumine Konstantinoopoli patriarhile, vaid tugevnes paavstide püüd allutada endale kreekakatoliku kirik. 1054. a pani paavsti legaat Konstantinoopolis patriarhi kirikuvande alla. See omakorda oani paavsti legaadi kirikuvande alla. Lõplikku lahkulöömise põhjustasid ristisõjad. 26) Milleni viis konflikt katoliku ja õigeusu kiriku vahel? Suure kirikulõheni 1054. aastal ja ka 14.sajandi lõpul toimuvatele konfliktidele ning lõhenemisele. 9. sajandil hakkasid ida ja läänekirik üksteisest eralduma, kui Rooma patriarhid hakkasid teistelt patriarhidelt allumist nõudma. Et õigeusu
· Heinrich IV Saksa-Rooma keiser, kes pidi ette võtma patukahetusretke paavsti juurde Conossasse, mille tulemusena nähti paavstivõimu ülemuslikust ilmaliku võimu ees. · Innocentius III paavst, kes kuulutas välja 4.ristisõja ja juhtis tolleaegset võitlust ketserlusega, täpsustas ristiusu seisukohti ning täiustas kiriku korraldust. · Kuuria paavsti õukond, kirikuelu keskvalitsus · Legaat paavsti volitatud esindaja · Kirikukogu kõrgvaimulike ühendus, mille paavst tähtsamate küsimuste arutamiseks kokku kutsus · Bulla paavsti ametlik seisukohavõtt · Kümnis kirikuorganisatsiooni ülalpidamiseks kogutav maks, 1/10 maksja sissetulekutest. · Varakeskajal domineerisid Euroopas püha Benedictuse reeglite alusel tegutsevad benediktiini kloostrid suured ja jõukad munkade/nunnade kogukonnad.
Henry VIII...................................................................................................................................1 1.Sissejuhatuseks ....................................................................................................................1 2.Henry VIII noorus................................................................................................................1 3.Troonile pääsemine..............................................................................................................2 4.Esimesed valitsusaastad.......................................................................................................3 5. Reformatsioon....................................................................................................................4 6.Valitsusaja teine pool.............................................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
