Ülikooli asutamise tegeliku töö tegi ära Liivimaa kindralkuberner Johan Skytte. 1632. aastal avas Tartu Ülikool uksed. Neli teaduskonda. Usu-, õigus-, arsti- ja filosoofiateaduskond. Õpetöö toimus Ladina keeles. Forseliuse seminar Bengt Gottfried Forseliuse poolt loodud 1684. aastal. Seminari õpilasteks võeti Tartumaalt pärit talupoisse. Lisaks usuõpetusele ja kirikulaulule õpetati ka rehkendamist, saksa keelt, ja raamatu köitmist. Talurahvakoolid 1687 aastal võttis Liivimaa maapäev võimude nõudel vastu otsuse rajada mõisnike kulul igasse kihelkonda talurahvakoolid. Rootsi aja lõpuks oli Lõuna-Eesti rahvakoolidega kaetud ning lugemisoskus tähelepandavalt kõrge. Põhja-Eestis ja Saaremaal oli koole vähem. Skytte Liivimaa kindralkuberner, kes tegi ära Tartu Ülikooli asutamise tegeliku töö. Sthal Tallinna toomkiriku õpetaja, kes koostas esimese eestikeelse grammatika 1637. aastal. Sobitas eesti
koos. 1693 oli rahvaarv umbes 350 000. 1695-1697 suur närlg, üle 20% rahvast suri nälga. Kultuur *Usk-valitseb luteriusk, riigitasandil, sest see oli Rootsis valitsev usk ka. Talupojal puudusid suured teadmised usust. Kirjaoskuse levik, lugeja pidi Piibli läbi lugema, et õndsaks saada, saab alguse talurahva haridus. *Kirjakeel Luther ütles, et Piibel peab olema emakeeles. 1. saks.k grammatika 2. soome keele grammatika. Forseliuse seminar talurahvakoolide õpetajatele. 1680 talurahvakoolid. Kõige enne olid gümn. Tartus ja TLN-s. Uus testament L-Eesti murdes. Esimene est.k. aabits. Linnad, kaubandus ja kästitöö->Vana-Pärnut pole, Valga ja Kuress. said linnaõig. Rootsi ajal suurenes sõltuvus riigivõimust. TLN säilitas ainsana oma iseseisvuse. Paljud linnad kaotasid tähtsuse, Viljandi ja Tartu ning Rakvere s.h. Rahvaarv vähenes, Narvas ja TLN-s mitte, Narva linna tähtsus tõusis. *Kaubandus- peamine väljaveo artikkel terasvili ja sisseveo art. sool
1. Nimeta sinu arvates kolm kõige rohkem eestlaste elu 19. sajandil mõjutanud sündmust .Põhjenda oma valikut. 1. 1857 Johann Voldemar Jannsen hakkas välja andma „Perno Postimeest“ Sellega pani ta aluse eestikeelsele ajakirjandusele. 1866 – Uus vallaseadus. Talurahva omavalitsus vabanes mõisnike eeskostest. 1870.1880. – Kehtestati koolikohustus nõue. 2. Millised olid talurahva koormised 19. sajandil? Teorent, naturaalandamid, rahamaksud, pearaha, nekrutiandmine, nekrutite varustamine, sõjaväe majutamine ja küüt, sõjaväekohustus, teede korrastamine, magasiaida ehitamine, kooli ehitamine, kirikumaksud, vaeste hoolekanne. 3. Talurahva käärimine 19. sajandil: seletage, kuidas oma olukorda üritati parandada, milline oli nende tegevuse tulemuslikkus ja tooge võimalusel näiteid. Majanduslik olukord ei paranenud. Talude rendilepingud olid ikka piiranguteta, 1840 puhkes näljahä...
viikingid (800-1050) 2. Eesti keskaeg (13.saj. - Liivi sõda- 1558-1583) maakonnad, kihelkonnad, muinaslinnused Balti ristisõda, Muistne vabadusvõitlus, I kirjalik ajalooallikas eestlaste ristimine, vabaduse kaotus, Eesti ala jagamine Jüriöö ülestõus sunnismaisus, pärisorjus orduaeg, Vana-Liivimaa 3. Uusaeg (1558 1900) varauusaeg (1550 1800) uusaeg (19.saj. - 20.saj.algus) Liivi sõda, Eesti ala uued jagamised (Rootsi, Taani, Poola) Rootsi aeg (1645-1710): Tartu ülikool, talurahvakoolid, pärisorjuse kinnitamine, Suur nälg Põhjasõda, Vene aeg (1710 1917): pärisorjuse tugevnemine 1816, 1819 pärisorjuse kaotamine ärkamisaeg, venestusaeg, 1905.a.revolutsioon 4. Lähiajalugu (al. 20.saj. ) Esimene maailmasõda, Eesti Vabariigi sünd, Vabadussõda Eesti aeg (1918 1940), Teine maailmasõda, okupatsioonid Nõukogude aeg (1944 1991) Taasiseseisvumine 1991, Eesti aeg
viikingid (800-1050) 2. Eesti keskaeg (13.saj. - Liivi sõda- 1558-1583) maakonnad, kihelkonnad, muinaslinnused Balti ristisõda, Muistne vabadusvõitlus, I kirjalik ajalooallikas eestlaste ristimine, vabaduse kaotus, Eesti ala jagamine Jüriöö ülestõus sunnismaisus, pärisorjus orduaeg, Vana-Liivimaa 3. Uusaeg (1558 1900) varauusaeg (1550 1800) uusaeg (19.saj. - 20.saj.algus) Liivi sõda, Eesti ala uued jagamised (Rootsi, Taani, Poola) Rootsi aeg (1645-1710): Tartu ülikool, talurahvakoolid, pärisorjuse kinnitamine, Suur nälg Põhjasõda, Vene aeg (1710 1917): pärisorjuse tugevnemine 1816, 1819 pärisorjuse kaotamine ärkamisaeg, venestusaeg, 1905.a.revolutsioon 4. Lähiajalugu (al. 20.saj. ) Esimene maailmasõda, Eesti Vabariigi sünd, Vabadussõda Eesti aeg (1918 1940), Teine maailmasõda, okupatsioonid Nõukogude aeg (1944 1991) Taasiseseisvumine 1991, Eesti aeg
lõpuks aastat 1721, mil lõppes Põhjasõda ja Eesti jäi Venemaa võimu alla. Seega võib öelda, et Roosti aeg kestis umbes 100 aastat ja see tõi endaga kaasa palju olulisi muudatusi. Tähtsaimateks muudatusteks selle aja jooksul võib pidada kohtusüsteemi ümberkorraldamist ja uue haldusjaotuse väljakujunemist, kuid Karl XI valitsusajal toimus veel mitmesuguseid reforme. Näiteks võib välja tuua koolihariduse edendamise, rahvakirjanduse väljaandmise ja esimesed talurahvakoolid. Tähtsündmuseks võib pidada ka Tartu Ülikooli asutamist 1632. aastal. Talurahva elu muutus drastiliselt, mõisate reduktsiooni käigus vabastati nad pärisorjusest, maad hakati hindama, kaardistama ja selleks võeti kasutusele vakuraamatud. Talupoegadel tekkis võimalus kaebada mõisarentnike peale, koormised pandi täpselt kirja ja sõltuvus mõisnikest vähenes. Katk ja suur nälg mõjusid Eestile laastavalt. 1665-1690 aastatel levinud katk hävitas suure
Vaimuelu 18saj. 18saj. on olnud kultuuri elus vaikne periood, mis on tingitud sõdade laastamistööst. 1739a. sai valmis Põhja-Eesti murdekeeles piibel. Talurahvakoolid ei töödanud 18sajandil. 19 saj. algul Tartu Ülikooli taasavmisega algas ka elavnemine kultuurielus. Kultuuri Olulisuse põhjendus saavutused 1802 TÜ Sellest saab Venemaa teaduskeskus. Taasavamine Ülikooli juures tegutsesid mitmed kultuuriseltsid. TÜ Arendus Georg Friedrich Parroti tegusus aitas leida ülikoolilae raha, selle arendamiseks ehitati anatoomikum, tähetorn ja kliinik. Tuntud koht Tegutsesid Struve, Jacobi, von Baer jpt
mõisnikule vaja oli. Negatiivseks võib lugeda ka seda, et Rootsi ajal hakati Liivimaal läbi viima nõiaprotsesse. Targemaid inimesi hakati nõidadeks pidama ja nii hukati paljud andekad inimesed. Rootsi aega nimetatakse tihtipeale ,,vanaks heaks Rootsi ajaks". Kuid ,,hea aeg" kestis tegelikult väga vähe aega, Rootsi kuninga Karl XI ajast kuni 1680. aasta suure näljani. Mõisate reduktsioon, talupoegade pärisorjusest vabastamine, talurahvakoolid ja rahvavalgustus tõid lühikese ajaga kaasa olulise muutuse rahva mentaliteedis. Kas see aeg oli just hea aeg eesti talupoegadele, ei saa täpselt öelda, kuid allikaid uurides võib öelda, et nende olukord siiski paranes piisavalt Rootsi ajal.
Poola aladele Eesti rahvastiku vähenemine pärast Liivi sõda. Eelkõige põhjuseks katk, nälg ja sõjategevus. Rootsi ja Poola hakkasid enda rahvast oma Liivimaa aladele ümber asutama. Rootsi aeg. Isikud Forselius õpetas talupoegi lugema, lõi seminari, kus koolitati uusi köstreid ja koolmeistreid. Aabits ka tematehtud. Gustav II Adolf Rootsi kuningas, tõi eesti aladele hariduse TÜ ja GAG näol. Haridus Eesmärk oli õpetada piiblit lugema usulistel eesmärkidel, talurahvakoolid, esimene grammatikaõpik, eesti keele areng, TÜ, GAG Talupojad Talupojad läksid sunnismaiseks, aga neid ei tohtinud mõisnikud enam omavoliliselt karistada. Mõisate reduktsioon ehk talud riigistati ja pidi maksma makse riigile. Pärisorjusest vabastamine ja rahvavalgustus. Usk Emakeelsed teenistused, et rahvast kirikusse saada, luteriusk, kirikumehed arendasid kirjakeelt ja rahvaharidust.
Riigi huvides oli see, et talupojad ei laostuks ning selleks tehti koormisi kergemaks. Talupoeg ei sõltunud enam nii väga mõisnikust ja tänu sellele mäletatakse Rootsi aega, kui head ja õnnelikku aega Vaimuelu Rootsi ajal Kuna rootslased olid luteri usku, oli nende üks peamisi ülessandeid luterluse tugevdamine Et usu põhitõed selgeks teha, õpetati talurahvas lugema ja neile tehti usu põhitõed selgeks Asutati talurahvakoolid, mis haaras peaaegu kogu talurahvast Kuna rahvas oskas lugeda, avaldati aina rohkem Eesti keelseid lauluraamatuid ja usulise sisuga tekste Küsimused Kuidas oli Eesti jagunenud pärast Liivi sõda? Kui palju elas Eestis umbes inimesi Rootsi ajal? Millise maa milline kuningas sai Eesti lõpuks enda võimu alla? Tänan kuulamast!
Vene ajal oli suur tagasilöök ka hariduses. Rootsi ajal tegutses selline mees, nagu Forselius. Tema arendas talurahva haridust ning lõi neile ja mitmeid koole. Samuti töötas ta välja eesti kirjakeele ja grammatika. Rootsi ajal tegutses ka Tartu ülikool. Enamik inimesi sellel ajal olid haritud ning oskasid lugeda ja kirjutada. Vene riik haridusele suurt ei pühendanud. Kõrgharidusele ammugi mitte. Tartu ülikool jäi taasavamata ja väiksemad talurahvakoolid samuti. Kes tahtsid õppida, pidi tegema seda välismaal. Nagu näha muutus talurahva olukord Vene võimu tulekuga päris palju, kuid kahjuks mitte paremuse poole. Arvan, et ega asjata ei kutsuta Rootsi aga ,,vanaks heaks Rootsi ajaks". On selge et Rootsi võimud hoolisid talupoja heaolust rohkem kui Vene võimud.
Edendati kooliharidust. Johann Fischer. Protestantlik kirik võttis üle katoliku kirikus valitseva nõiajahi ja ilmutas Rootsi võimude toetusel erilist agarust nõidade jälitamisel. Just nüüd hakati üle kogu maa korraldama nõiaprotsesse, mille ohvriks langesid tihti rahva aktiivsemad ja andekamad liikmed, näiteks rahvaarstid. 10)Forseliuse seminar, miks see oli tähtis? Bengt Gottfried Forselius võttis enda peale koolmeistrite väljaõpetamise raske ülesande. Talurahvakoolid ja eesotsas koolmeistrid. 11) TÜ asutamine Eesti hariduse edendamisel oli oluline tegelane kindralkuberner Johan Skytte, kes oli Rootsi kuninga Gustav II Adolf kasvataja ja hiljem Uppsala ülikooli kantsler. Tänu temale loodi 1630. aastal Tartus Akadeemiline Gümnaasium. 1631. aastal esitas Skytte kuningale palve muuta Tartu gümnaasium ülikooliks. 1632. aastal avati kuningas Gustav II Adolfi korraldusel Tartu ülikool, millest sai esimene kõrgem õppeasutus Eestis
Õppetöö toimus Tartus saksa ja ladina keeles. Ülikooli esimese rektori Georg Friedrich Parroti lähedane sõprus keisriga kindlustas ülikoolile laialdase autonoomia ja rahalise toetuse. Tartu Ülikoolist kujunes 19. saj maailmatasemega õppe- ja teadusasutus. 1820 - loobuti ühtluskoolist, pöörduti tagasi seisuslike õppeasutuste süsteemi juurde. Selge koolikorraldus: maal · vallas vallakool; · kihelkonnas kihelkonnakool; · õigeusu talurahvakoolid (rajati 1840. aastatel, kõige rohkem Saaremaal); linnas · elementaarkoolid; · kreiskool (eestikeelseid ei olnud, üks venekeelne, 1870. a nim linnakoolideks, asutati reaalkoolid); · gümnaasium; · ülikool. 9. Fr. R. Faehlmann ( 1798 - 1850) ÕES,eepose koostamise idee, Carl Wilhelm Freundlich (1803- 1872)-muhu köster ja kooliõpetaja."pöllumehhe ait" , Fr. R. Kreutzwald ( 1803- 1882)-kalevipoja kirjapanija, Johann Voldemar Jannsen ( 1819 -
Põhjasõda > Eesti ja Põhja-Läti Poolale Uusikaupunki vaherahu > kogu Eesti *Pljussa vaherahu 1583. Venemaa ja Rootsi vahel > P-Eesti ja Venemaale Ingerimaa Rootsile, Venemaa kaotab pääsu Läänemerele Märksõnad Tsunftid ja nende teke, gildid ja nende teke, Hansa Liit (Tallinn, Esimesed talurahvakoolid, Tartu Tartu, Uus-Pärnu, Viljandi), Jüriöö ülestõus, reformatsiooni Ülikooli asutamine, luterluse võit linnades, katoliiklus, 9 linna (Tallinn, Rakvere, Narva, võidukäik, Õpetajate seminar e. Paide, Tartu, Viljandi, Uus-Pärnu, Vana-Pärnu, Haapsalu), Forseliuse seminar, esimesed
lõpp 17.saj mõlemad jagunesid staarostkondadeks), Taani Rootsi-Taani sõda 1643-1645 Brömsebro rahu seminar I pool võim Saaremaal Saaremaa Rootsile Rootsi aeg Eestimaa kubermang (Põhja-Eesti Lääne, 1700-1721 Põhjasõda (Rootsi vs Venemaa) Suur nälg 17.saj lõpus, esimesed 16.saj lõpp Harju, Järva ja Virumaa) 1721 Uusikaupungi rahu Eesti alad Venemaale talurahvakoolid, Tartu Ülikool 1632, Uus 18.saj algus Liivimaa kubermangu Eesti osa (Lõuna-Eesti Testament Lõuna-Eesti murdesse, esimesed Saare, Pärnu ja Tartumaa) manufaktuurid, reduktsioon (mõisate riigistamine), pärisorjuse kehtestamine,
Vara-uusaeg 1.) LIIVISÕDA - Jaanuar 1558 - 1583 1560-talurahva ülestõus 1561-ustavusvanne (Tallinn andis Rootsi kuningale) Venemaa vallutused Liivimaal 1570- Tallinna esimene piiramine (7 kuud) 1572- Ivan Julm saabus Liivimaale, hakkas vägesid juhatama - vene rüüsteretked ulatusid ka Saaremaale ; mõne aastaga said venelased rootslaste ja poolakate käest suurema osa mandri-Eestist. 1577- Tallinna teine piiramine -(7 nädalat) vene väeülemate juhtimisel; hävitati Pirita klooster. Ivo Schenkenberg - käsitööliste väesalga juht Tallinnas; tema retked ulatusid Tartuni; hiljem sattus venelaste kätte ja hukati. 1576- Stefan Batary (Poola kuningas) 1578-ulatuslik pealetung venelaste vastu 1582- Venemaa-Poola vaherahu (sõlmiti Pihkvamaal) 2.) RAHULEPINGUD 1582- Poola-Venemaa vaherahu. Poola sai kõik venelaste vallutatud kindlused ! 1583- Venemaa-Rootsi vaheruhu (Pljussa) Rootsi sai nii Põ...
müüa ega vahetada. Rootsi riik pärisorjust ei kaotanud, sest ei tahetud minna tülli kohalike mõisnikega. Venemaa nägi võimalust laiasid Eesti alasid endale saada ning ründas Tartut ja Ida-Eestit sõjaga, mille aga jällegi lõpetas seekord Kärde rahu (1661). Nüüd asus troonile noor Rootsi kuningas Karl XI. Arenes ajakirjandus, Tallinnas hakkas ilmuma nädalaleht, 1655 otsustas Eestimaa vaimulike kokkutulekul Forselius luua talurahvakoolid, mis tähendas igas kihelkonnas koolmeistrite välja õpetamist. Mõisnikud arvasid, et talupojad ei küündi sellisele tasemele, et oleks vaja koole, et nad oskavad vaid põllutöid. Üldiselt oli talupoegade elu raske, neid koormas kiireloomuline mõisatöö, neid sunniti andma mõisale oma põllult saadud viljasaaki, isegi kui põlluharimine oli vähetootev, kuigi nende põllud olid viljakamad, sest neil oli rohkem loomi.
olulisi muutusi. Tähtsamateks neist võib pidada kohtusüsteemi ümberkorraldamist ja uue haldusjaotuse väljakujunemist. Uus kohtusüsteem püsis osalt isegi kuni 19. sajandi lõpuni. Levinud on komme nimetada seda aega "vanaks heaks Rootsi ajaks". "Hea aeg" kestis tegelikult väga vähe aega, Rootsi kuninga Karl XI valitsemise ajal kuni 1680. aasta suure näljani. Mõisate reduktsioon, riigitalupoegade pärisorjusest vabastamine, talurahvakoolid ja rahvavalgustus tõid lühikese ajaga kaasa olulise muutuse rahva mentaliteedis. Negatiivsed küljed Talupojad olid endist viisi oma maa külge seotud. Kui nad põgenesid, võisid mõisnikud neid tagasi nõuda. Talupoeg vabastati küll mõisniku kohtumõistmise alt, kuid viimasele jäi siiski väiksemate eksimuste korral kodukariõigus. Seda õigust tarvitas mõisnik tihti kurjasti. Kindlaks määratud maksud olid kõrged ja teopäevade arv küllaltki suur
elanikele kaasa palju olulisi muutusi. Tähtsamateks neist võib pidada kohtusüsteemi ümberkorraldamist ja uue haldusjaotuse väljakujunemist. Uus kohtusüsteem püsis osalt isegi kuni 19. sajandi lõpuni. Levinud on komme nimetada seda aega "vanaks heaks Rootsi ajaks". "Hea aeg" kestis tegelikult väga vähe aega, Rootsi kuninga Karl XI valitsemise ajal kuni 1680. aasta suure näljani. Mõisate reduktsioon, riigitalupoegade pärisorjusest vabastamine, talurahvakoolid ja rahvavalgustus tõid lühikese ajaga kaasa olulise muutuse rahva mentaliteedis. Negatiivsed küljed Talupojad olid endist viisi oma maa külge seotud. Kui nad põgenesid, võisid mõisnikud neid tagasi nõuda. Talupoeg vabastati küll mõisniku kohtumõistmise alt, kuid viimasele jäi siiski väiksemate eksimuste korral kodukariõigus. Seda õigust tarvitas mõisnik tihti kurjasti. Kindlaks määratud maksud olid kõrged ja teopäevade arv küllaltki suur
Vana hea Rootsi aeg? Rootsi aeg kestis 1629-1699 aastatel. See oli aeg, mil oluline osa Eesti territooriumist kuulus Rootsile. Rootsi aja alguseks nimetatakse Liivi sõda, mille lõppedes jäi Eesti Rootsi võimu alla. Rootsi aja lõpp ja algus on aga vaieldavad. Üks seisukohti on näiteks see, et Rootsi aeg lõppes Põhja sõjaga, millega algas Vene aeg, uus periood Eesti ajaloos. Üldisemalt on Rootsi aega nimetatud ka Rootsi-Poola ajaks. Aastatel 1629 sõlmiti Preisimaal Altmargi rahu, millega Poolaloovutas kõik Väina jõesti ülespoole jäävad alad Rootsile. Saaremaa jäi veel esialgu Taani valdustesse, aga aastail 1543-1645 toimunud Taani ja Rootsi vahelist sõda jäi Saaremaa Taani kaotuse tulemusel Rootsile. Seega olit erve Eesti Rootsi riigi valduses. Rootsi aega nimetatakse ka "Kolme kuninga ajaks", kuna Eestimaal valitsesid kolme erineva riigi kuningad. Peale Rootsi, Poola ja...
organiseerimine, 10. Millal algas talude päriseksostmine? 1830-ndatel, linamüügist saadud raha eest, enne L-Eestis, hiljem Saaremaal. 11. Millal taasavati Tartu ülikool, kes oli esimene rektor, millised hooned rajati, kes oli nende hoonete arhitekt? Mis keeles toimus õppetöö? Millised teaduskonnad olid? 1802- et aadlikud ei läheks Euroopasse. Rektor Dorpat. Saksa keel (hiljem vene, 1895). Peahoone 18 ...., J.W. Kruuse. Filo, usu, õigus, arsti. 12. Nimetage 4 kooliastet linnas, talurahvakoolid: Kihelkonna ja kreisi maakonnas. Gümn. Kubermangulinnas. Ülikool; Talurahvas- valla, kihelk, õigeusu maarahvakoolid. 13. Üpetajate seminarid Eestis, eriti Cimze seminar: saksakeelne kihelk. Kooli õpetajateselts. Elementaarkooliõp. Seminar 1828. 14. Millal kehtestati koolikohustus Eestis? 19.s keskel. 1870-80 üle Eesti, peaaegu täielik lugemis- ja kirjutamis kohust. Pilistvere kihelk. ? 15. Esimene eestikeelne ajaleht. O.W. Masing ,,Maarahva Nädalaleht" 1806 (1821)
Eesti rahvusliku liikumise eeldused: vt vih. 1917 võeti omaks oma riigi ideed alles!!!! mitte varem palvekirjade liikumisega algab eesti rahvuslik liikumine rahvuslik liikumine on erilaadne esimene organiseeritud liikumine! Konsult 3.03.2008 Miks tekkis ja millal Euroopa kontekstis. Suure Prantsuse Revlutsiooni ajal. Rahva vastandumine aristokraatiale. Rahvusteadvuse kujunemine. Romantism samuti. Eesti rahvuslikuliikumise eeldused: haridus talurahvakoolid valla- ja kihelkonnakoolid, kirjasõna levik, 19. sai lõpuks said eestlased kirjaoskajate sekka. Ajakirjanduse levik lugejaskond on olemas, 19. saj suur rahvutse aeg, sinna langeb ka Eesti järjepideva ajakirjanduse algus. 1857 ei katke enam ajalehtede välja andmine Pärnu Postimees. Sellest aga ei piisa rahvusliikumise tekkimiseks. Baltisaksa estofiilid ühiskonna eliit, eestluse armastajad. Rosenblenter hakkab koguma rahvajutte. E. Arens? - paneb aluse uuele kirjaviisile
Pikka aega õpetasid talurahvast lugema köstrid ning hiljem õpetati lapsi ka kodus. Ametis olid ajutiselt ka koolmeistrid ning tegutses ka talurahvakoole. Kuid täiendava muutuse rahvahariduse korraldusse tõi kuninga Karl XI ajal kehtestatud kirikuseadus, tänu millele 2 Estonica. Kaubandus ja Tööstus. http://www.estonica.org/et/Ajalugu/1558- 1710_Rootsi_aeg/Kaubandus_ja_t%C3%B6%C3%B6stus/ 3 Laur, Mati. Eesti ajalugu I. Avita, 2005, lk 105. olid 17. sajandi lõpuks talurahvakoolid kogu Eestis. Mõnda aega tegutses koolmeistrite seminar, kus sai õpetust ligi 160 eesti soost noormeest, kes hiljem asusid tegevusse üle Eesti. Tänu sellele, et luterliku ideoloogia kohaselt peaksid pühakirjad ja usu põhitõed olema lugeja emakeeles, hakati pärast trükikodade avamist tootma valdavalt eestikeelseid trükiseid. Teadaoleva eestikeelse trükisõna ajaloo algus on seotud tihedalt reformatsiooniga. Arvan, et talurahva harimiseks tehtu oli piisav ning
· 1783 taastati kõigi maakonnakeskuste linnaõigused, kokku 12 linna · Linnade omavalitsus jäi püsima, kuigi riigivõim õigusi kärpis; kodanikuõigused ainult sakslastest ülemkihil 17. Miks oli luteri kirik huvitatud rahvahariduse korraldamisest? · Luteri usu põhiseisukoht oli, et inimene saab õndsaks tänu usule · Usu allikas Piibel pidi olema rahvakeelne · Talupojad pidid oskama emakeeles Piiblit lugeda · Lugema õpetamiseks tuli rajada talurahvakoolid 18. Millised probleemid ilmnesid seoses eestikeelse kirjasõna väljaandmisega? Kuidas neid probleeme lahendada püüti? · Esimesed eestikeelsed trükised vaimuliku sisuga, mõeldud kirikuõpetajale abimaterjaliks (Stahli käsiraamatud) · Piibli rahvakeeles väljaandmine nõudis kirjakeele grammatikat (Stahl) · Paralleelselt käibel põhjaeesti ja lõunaeesti kirjakeel (ilmus lõunaeestikeelne Wastne Testament)
Koolide kõrval omas lugemisoskuse omandamisel olulist osa ka koduõpetus. Edaspidi hakatigi koolidesse nõudma eeskätt neid lapsi, keda kodus ei suudetud õpetada. Rootsi aja lõpuks oli eestlaste lugemisoskus märkimisväärselt kõrge. Täiendava muutuse rahvahariduse korraldusse tõi 17. sajandi lõpul absolutistliku kuninga Karl XI (valitses aastail 16721697) ajal Eestis kehtestatud Rootsi kirikuseadus, mille ettekirjutusel olid sajandi lõpuks rajatud talurahvakoolid kogu Eestis ning seatud kindlatele alustele koolmeistrite tasustamine. 1680. aastaid iseloomustab lugemisõpetuse kampaania ka Rootsis.Sellel ajal sai alguse Eesti erakordselt kõrge kirjaoskuse tase, mis juba 19. sajandil ületas enamuse teisi maid Euroopas. Rootsi aja lõpuks oli Lõuna-Eesti rahvakoolidega kaetud ning lugemisoskus tähelepandavalt kõrge. Aastatel 1687-88 oli Eesti alal kokku 49 kooli, rohkem kui 1060 õpilasega. Levis
2.1. Haridus 19.sajandil: 19.sajandi alguseks oli taastunud koolivõrk maapiirkondades. Koole oli enamasti üks iga kihelkonna peale. Seal olid õpetajateks peamiselt ilma spetsiaalse ettevalmistuseta köstrid ning õpetust anti peamiselt talvekuudel. 19.sajandi alguse koolitüübid Eesti alal olid: 1) Maapiirkondades eestikeelsed: - vallakoolid. - kihelkonnakoolid. - õigeusu talurahvakoolid (alates 1840.aastate usuvahetusliikumisest; õppetöö toimus vene keeles). Püsiv koolivõrk maapiirkondades kujunes välja 1870. - 1880. aastateks; samal ajal kehtestus ka koolikohustuse nõue. 2) Linnades ainult saksakeelsed: - elementaarkoolid (alamastme koolid, kus õpetati lugemist, kirjutamist ja arvutamist).
muutusi. Tähtsamateks neist võib pidada kohtusüsteemi ümberkorraldamist ja uue haldusjaotuse väljakujunemist. Uus kohtusüsteem püsis Balti erikorra osana osaliselt isegi kuni 19. sajandi lõpuni. Levinud on komme nimetada seda aega "vanaks heaks Rootsi ajaks". "Hea aeg" kestis tegelikult väga vähe aega, Rootsi kuninga Karl XI valitsemise ajal kuni 1680. aasta suure näljani. Mõisate reduktsioon, riigitalupoegade pärisorjusest vabastamine, talurahvakoolid ja rahvavalgustus tõid lühikese ajaga kaasa olulise muutuse rahva mentaliteedis. Rahvastik Maa oli tänu pikkadele sõdadele harimata ja võsastunud. Paljud inimesed olid kodust lahkunud, talud olid maha jäetud. Osa linnu, aleveid, linnuseid, mõisaid ja külasid olid ahervaremetes. 1620 oli Eesti ala rahvaarv vähem kui 100 000 inimest. 1630ndatel aastatel hakati maad uuesti kasutusele võtma.
Talurahva olukord Rootsi ajal Tinglikult algas Rootsi aeg Liivi sõja lõpus aastal 1629. Rootsi aja lõpu üle aga vaieldakse. Osad arvavad, et Rootsi aeg sai läbi, kui Eesti ala läks Vene ülemvõimu kätte aastal 1710 ja teised arvavad, et Rootsi aeg sai läbi, kui sõlmiti Uusikaupunki rahu, 1721 aastal, mida loetakse Põhjasõja lõpuks. Kolmanda seisukoha järg lõppes Rootsi aeg Põhjasõjaga, millega algas Vene aeg, uus periood Eesti ajaloos. Rootsi aega nimetatakse ka Rootsi-Poola ajaks. Peale mitmeid pikki sõdu, oli Eestimaa alad täiesti laastatud. Inimesi elas siin arvatavasti alla 100 000. Paljud linnad, kindlused, mõisad olid varemetes. Mõisnikud, kes soovisid kiiresti tööjõudu kasvatada, pakkusid talurahvale mõni aasta maksuvaba elu nende alal. Nii liikuski umbes kolmandik rahvast vähe viljakatelt aladelt laastatud viljakamatele aladele. Talurahvas valis endale viljakamaid maid elamiseks ja samuti valiti ka inim...
Milline oli talurahvakultuuri käekäik Rootsi ja Poola ajal? Poola ja Rootsi aeg. Kui 1561.aastal Vana-Liivimaa sisuliselt lagunes, siis Põhja-Eesti koos Harju-Viru ja Järvamaa rüütelkonnaga läksid Rootsi krooni alla ning Lõuna-Eesti ja Lätimaa aga ka Liivimaa Leedu suurvürsi võimu alla.1569.aastast peale Lublini uniooni sõlmimist läksid aga need alad Poola maade koosseisu.Kui aga 1570.aastal puhkes sõda Moskva tsaaririigi ja Rootsi vahel siis pidid Leedu suurvürstiriik ja Poola kuningriik ühinema ning sellest saigi Rzeczpospolita. Pärast 12 aastat väldanud sõda sõlmisidki Rootsi kuningriik, Rzeczpospolita ning Moskva tsaaririik vaherahud, mis jaotasid Eesti just nii nagu ka üleval mainisin. Rootsi ja Poola valdusi märkiv piir pandi paika 1582.aastal, sellest jaotusest kujuneski välja Eestimaa ja Liivimaa, mis likvideeriti alles 1918.aastal ühise Eestimaa kubermangu moodustamisega. Haridus ja kultuur Poola võimu aladel Zygmund II Augu...
sajandil: 2.1. Haridus 19.sajandil: 19.sajandi alguseks oli taastunud koolivõrk maapiirkondades. Koole oli enamasti üks iga kihelkonna peale. Seal olid õpetajateks peamiselt ilma spetsiaalse ettevalmistuseta köstrid ning õpetust anti peamiselt talvekuudel. 19.sajandi alguse koolitüübid Eesti alal olid: 1) Maapiirkondades eestikeelsed: - vallakoolid. - kihelkonnakoolid. - õigeusu talurahvakoolid (alates 1840.aastate usuvahetusliikumisest; õppetöö toimus vene keeles). Püsiv koolivõrk maapiirkondades kujunes välja 1870. - 1880. aastateks; samal ajal kehtestus ka koolikohustuse nõue. 2) Linnades ainult saksakeelsed: - elementaarkoolid (alamastme koolid, kus õpetati lugemist, kirjutamist ja arvutamist).
(arhitekt Johann Wilhelm Krause); varemetes Toomkiriku kooriossa rajati ülikooli raamatukogu, piiskopilinnuse kunagisele asukohale kerkis Tartu Tähetorn, ülikoolile rajati ka mitmeid abihooneid. Mis keeles toimus õppetöö? Millised teaduskonnad olid? -- Saksa- ja Ladina keeles, 4 teaduskonda : usu, arsti, õigus-ja filosoofia teaduskond- jagunes kaheks 1) ajaloo keele 2) matemaatika loodusteaduskond 15. Nimetage 4 kooliastet linnas, talurahvakoolid. – kihelkonnakool ja kreisikool maakondades ning gümnaasium kubermangu linnades ning ülikool. 16. Õpetajate seminarid Eestis, eriti Cimze seminar. – 1828a Tartusse (esimene), oli läti pedagoogi juhitud Liivimaa kihelkonnakooliõpetajate ja köstrite seminar. 17. Millal kehtestati koolikohustus Eestis? – 1870-1880 18. Esimene eestikeelne ajaleht- “Tartu Maarahva Nädalaleht”. – 1806 ilmus, võimud sulgesid aasta lõpuks O.W. Masing „Maarahva Nädalaleht“ – 1821-1823, 1825
Tähtsamateks neist võib pidada kohtusüsteemi ümberkorraldamist ja uue haldusjaotuse väljakujunemist. Uus kohtusüsteem püsis Balti erikorra osana osaliselt isegi kuni 19.sajandi lõpuni. Rootsi aega nimetatakse rahvaseas ka ’’vanaks heaks Rootsi ajaks’’, kuid see ’’hea aeg’’ kestis tegelikult meeletult vähest aega. Rootsi kuninga Karl XI valitsemise ajal kuni 1680.aasta suure näljani.Sel ajal toimus riigitalupoegade vabastamine pärisorjusest, tekkisid talurahvakoolid jne. Need tõid lühikese ajaga kaasa suure muutuse rahva mentaliteedis. 2.Põjasõda 2.1. PÕHJASÕJA ALGUS Põhjasõda algas Poola kuningaks valitud Saksi kuurvürsti August II Tugeva vägede ootamatu rünnakuga Riia vastu ööl vastu 12. veebruari 1700. Üllatusrünnak ebaõnnestus ja ka Riia kindlused ei osutunud nii nõrkadeks, nagi Patkul oli jutustanud, ning nii tuli Saksi vägedel asuda linna pikaajalisele piiramisele. Karl XII otsustas
parandada kirikuõpetajate ja ametnike haridustaset (7). Oli ka muid muutusi, millest tähtsamateks võib pidada kohtusüsteemi ümberkorraldamist ja uue haldusjaotuse väljakujunemist. Uus kohtusüsteem püsis osalt isegi kuni 19. sajandi lõpuni (7). Levinud on komme nimetada seda aega "vanaks heaks Rootsi ajaks". "Hea aeg" kestis tegelikult väga vähe aega, kuni 1680. aasta suure näljani. Mõisate reduktsioon, riigitalupoegade pärisorjusest vabastamine, talurahvakoolid ja rahvavalgustus tõid lühikese ajaga kaasa olulise muutuse rahva mentaliteedis (6). Gustav II Adolfi tähtsus Eesti hariduselus Gustav Adolf pööras tõsist tähelepanu haridusolude korraldamisele meie maal. Nn Rootsi ajal asutati gümnaasiumid Tartusse 1630. aastal ja Tallinnasse 1631. aastal. Tallinnasse jäi gümnaasium püsima ja on pidevalt töötanud poeglaste õppeasutusena sajandite kestel 5
elanikele kaasa palju olulisi muutusi. Tähtsamateks neist võib pidada kohtusüsteemi ümberkorraldamist ja uue haldusjaotuse väljakujunemist. Uus kohtusüsteem püsis osalt isegi kuni 19. sajandi lõpuni. Levinud on komme nimetada seda aega "vanaks heaks Rootsi ajaks". "Hea aeg" kestis tegelikult väga vähe aega, Rootsi kuninga Karl XI valitsemise ajal kuni 1680. aasta suure näljani. Mõisate reduktsioon, riigitalupoegade pärisorjusest vabastamine, talurahvakoolid ja rahvavalgustus tõid lühikese ajaga kaasa olulise muutuse rahva mentaliteedis. http://et.wikipedia.org/wiki/Rootsi_aeg#Talupoegade_kohustused http://et.wikipedia.org/wiki/Rootsi_aeg#Rootsi_aja_algus http://estonica.org/est/lugu.html?menyy_id=47&kateg=8&alam=12&leht=1 http://narva.ut.ee/estica/est/ajalugu/rootsiaeg.html http://et.wikipedia.org/wiki/Rootsi_aeg#Talupoegade_kohustused http://et.wikipedia.org/wiki/Rootsi_aeg#Rootsi_aja_algus http://estonica.org/est/lugu.html
Eesti 19. sajandil 1.Pärisorjuse kaotamine 19. sajandi esimese poole talurahvaseadused (plussid ja miinused), talurahva omavalitsuse kujunemine, kirikuvahetusliikumine. *1802-1804 Esimene seadus reguleeris eluolu. Normeeriti teopäevade arvu, koormisi. Vallasvara oli talupoja enda vara. 1804 koostasid rüütelkonnad uued talurahvaseadused, millega määrati kindlaks iga talu kohustused mõisa ees. Aga talurahvas tekitas see suurt pahameelt, sest nt oli probleemiks öine rehepeks. Tekkisid rahutused, sest neile jagati uued vakuraamatud ning normid. Neid ei usutud, sest need tekitasid palju pahameelt ja segadust. 1816-1819 Pärisorjuse kaotamine-(1816 Eestimaal ja 1819 Liivimaal). Talupoega ei tohi enam osta, müüa. Võisid hakata ostma kinnisvara, teha juriidilisi tehinguid. Saadi perekonnanimed. Saadi kodanikuõogused. Talupoeg ei olnud enam sunnismaine....
· Karl XI aegsed reformid o Liivimaa kindralsuperintendent Johann Fischer (1674-1700) o edendas kooliharidust, o Korraldas Uue ja Vana Testamendi tõlkimist lõuna- ja põhja-eesti keelde o andis välja rahvakirjandust o kindlustas organisatsiooniliselt Liivimaa kiriku o Esimesed talurahvakoolid XVII saj keskel · Karl XI aegsed uuendused o 1684-1688 Forseliuse seminar Lugemine, kirjutamine Usuõpetus, kirikulaul Rehkendamine Saksa keel Raamatuköitmine o Ignatsi Jaak ja Pakri Hanso Jürri Rootsi kuninga juures o määrati Eesti- ja Liivimaa talurahvakoolide inspektoriks, kuid tagasiteel Rootsist hukkus o 1687 talurahvakool mõisnike kulul igasse
muutusi. Neist tähtsamateks võib pidada kohtusüsteemi ümberkorraldamist ja uue haldusjaotuse väljakujunemist. Uus kohtusüsteem püsis Balti erikorra osana osaliselt isegi kuni 19. sajandi lõpuni. Levinud on komme nimetada seda aega "vanaks heaks Rootsi ajaks". "Hea aeg" kestis tegelikult väga vähe aega, Rootsi kuninga Karl XI valitsemise ajal kuni 1695.-97. aasta suure näljani. Mõisate reduktsioon, riigitalupoegade pärisorjusest vabastamine, talurahvakoolid ja rahvavalgustuS tõi d lühikese ajaga kaasa olulise muutuse rahva mentaliteedis Eesti alade minek Rootsi valdusse Pärast Liivi sõda olid Eesti alad jaotatud Poola, Rootsi ja Taani vahel. Veel aastaid kestis sõjategevus Poola ja Rootsi vahel. 1561. aastal alistusid Rootsile Harju-, Viru- ja Järvamaa rüütelkonnad ning Tallinn. 1581. aastal, pärast Paide vallutamist Rzeczpospolitalt, läks kogu Põhja- Eesti ja Hiiumaa Rootsile.
aastal. Kokkuvõtteks Rootsi aeg kestis Eestis peaaegu 100 aastat ja tõi siinsetele elanikele kaasa palju olulisi muutusi. Tähtsamateks neist võib pidada kohtusüsteemi ümberkorraldamist ja uue haldusjaotuse väljakujunemist. Levinud on komme nimetada seda aega "vanaks heaks Rootsi ajaks". "Hea aeg" kestis tegelikult väga vähe aega, Rootsi kuninga Karl XI valitsemise ajal kuni 1680. aasta suure näljani. Mõisate reduktsioon, riigitalupoegade pärisorjusest vabastamine, talurahvakoolid ja rahvavalgustus tõid lühikese ajaga kaasa olulise muutuse rahva mentaliteedis. Kas see aeg oli just eesti talupoegadele hea aeg, ei oska mina täpselt öelda, kuigi allikaid uurides tundub et nende olukord siiski paranes piisavalt Rootsi ajal.
Haridus- ja koolielu Rootsi ajal Talurahvakoolide rajamise eeldused · Luteri usu kontekst · Maarahava harimine kuulus Rootsi keskvõimu poliitikasse eriti K XI ajal riigi ühtsuse tugevdamiseks · Soodustavaks teguriks kroonutalupoegade positsiooni parandamine reduktsiooni tulemusena · Rootsi kirikuseadus(1686) eeldas, et köstrid õpetavad lapsi lugema · Probleemiks eesti keelt valdavate kirjaoskajatest köstrite puudus · Üksikud talurahvakoolid tegutsesid juba 17 saj keskpaiku Talurahvakoolid LM-l · K XI kiitis heaks superintendent J. Fischeri LM kooliolude parandamise kava(1675): 1. Tartu lähedal tegutses õpetajate seminar köstrite ja koolimeistrite koolitamiseks maapiirkondade talurahvakoolid jaoks(1684-86): - Juhtis Bengt Gottfried Forselius, kes sai Wittenbergist uusi pedagoogilisi rahvahariduse ideesid
Vähehaaval taastus koolivõrk. Koole oli enamasti üks iga kihelkonna peale, seal olid õpetajateks peamiselt ilma spetsiaalse ettevalmistuseta köstrid ning õpetust anti peamiselt talvekuudel. 18.sajandi teisel poolel tehti ka esimesi katseid seada sisse üldine koolikohustus, ent peamiselt mõisnike vastuseisu tulemusena polnud koole siiski kõigis kihelkondades. 19.saj.alguse koolitüübid Eesti alal olid: · Maal: A) vallakoolid B) kihelkonnakoolid C) õigeusu talurahvakoolid (alates 1840.aastate usuvahetusliikumisest) NB! Püsiv koolivõrk maapiirkondades kujunes välja 1870-1880. aastateks; samal ajal kehtesus ka koolikohustuse nõue. · Linnas: A) elementaarkoolid (alamastme koolid, kus õpetati lugemist, kirjutamist ja avutamist). B) kreiskoolid (kus õpetuse põhirõhk oli matemaatikal, loodusteadustel ja geograafial). C) gümnaasiumid (Tallinnas ja Tartus; süvendatult õpiti antiikkeeli, kirjandust ja ajalugu). Linnakoolide õppekeeleks oli ainult saksa keel.
Võlvid,laed: teravkaar. Tornid: kõrged, sakilised,kaunistatud viilud. Kaunistused: dekoratiivviil portaalil. Stiilinäide: teravkaar. 7.Ülikoolide asutamine Euroopas, nende korraldus ja õppetöö. - Teaduse arengut pidurdas ristiusk. Keskaegne filosoofia skolostika. Selle peamine sisu oli antiikteoste omavaheline kooskõlla viimine. Eriti peeti lugu Aristotelese formaalloogikast. Kogu koolihridus oli ladinakeelne. Esialgu asusid algkoolid kloostrite juures. Hiljem asutati linnakoolid ehk talurahvakoolid. Ülikool 1)filosoofiateaduskond andis keskahariduse 12-15 a poistele. Õppetöö kestis 6-7 aastat ja pärast lõpetamist võis minna bakalaureause õppesse. Bakalaureus 1) teoloogia, meditsiin, juura. Doktoriõpe toimus individuaalsel õppel. Õppeained olid 7 vabakunsti. Triivium lad.keele grammatika, retoorika, dialektika(eeldus,väide,tõestus). Kvadiirium lad. Koolis ja filosoofia teaduskonnas aritmeetika, geomeetria, astronoomia,muusika
- Balti erikorra aegse korralduse likvideerimine. - Balti kubermangude tihedam sidumine Vene impeeriumiga. - Rüütelkondade mõju ja saksa keele ning meelsuse allasurumine. - NB! Selle kõrvalt tallati jalge alla ka eestlaste õigused. · Milliseid reforme läbi viidi: A) koolireformiga (mille eesmärgiks oli avalik venestamine): - allutati luterlikud talurahvakoolid Vene haridusministeeriumile. - saksakeelsed linnakoolid muudeti venekeelseteks. - 1880-ndate lõpust mindi üle venekeelsele õppetööle kõikides toolitüüpides. B) politseireformiga kaotati seisuslikud politseiasutused. C) kohtureformiga kaotati seisuslikud kohtuasutused; vanast süsteemist säilitati vallakohtud talupoegade omavaheliste
Võlvid,laed: teravkaar. Tornid: kõrged, sakilised,kaunistatud viilud. Kaunistused: dekoratiivviil portaalil. Stiilinäide: teravkaar. 7.Ülikoolide asutamine Euroopas, nende korraldus ja õppetöö. - Teaduse arengut pidurdas ristiusk. Keskaegne filosoofia skolostika. Selle peamine sisu oli antiikteoste omavaheline kooskõlla viimine. Eriti peeti lugu Aristotelese formaalloogikast. Kogu koolihridus oli ladinakeelne. Esialgu asusid algkoolid kloostrite juures. Hiljem asutati linnakoolid ehk talurahvakoolid. Ülikool – 1)filosoofiateaduskond andis keskahariduse 12-15 a poistele. Õppetöö kestis 6-7 aastat ja pärast lõpetamist võis minna bakalaureause õppesse. Bakalaureus – 1) teoloogia, meditsiin, juura. Doktoriõpe toimus individuaalsel õppel. Õppeained olid 7 vabakunsti. Triivium – lad.keele grammatika, retoorika, dialektika(eeldus,väide,tõestus). Kvadiirium – lad. Koolis ja filosoofia teaduskonnas aritmeetika, geomeetria, astronoomia,muusika
Ka pidi pastor lapsevanemaid veenma, et nad nõuaksid oma lastelt usuõpetuse tükkide usinat õppimist. Kaplan või köster pidi laste õpetamist korraldama. Eriti tuli jälgida gümnaasiumide ja linnakoolide tööd. Piiskopid pidid kontrollima, missuguse usinuse, püüdmise ja kasuga koolmeistrid lapsi õpetavad. Oma kohustustes oskamatud ja hooletud tuli vallandada ja ainult need ametisse jätta, kellest kindlasti teati, et nad noorsoole kasulikud on. Esimesed talurahvakoolid avati kõigepealt Tartu lähedastes kihelkondades, kus Forseliust kõige enam tunti. Pärast seminari esimese lennu lõpetamist pöördusid koolmeistri saamiseks Forseliuse poole kõik selle aja parimad eesti keele tundjad: J. D. Berthold asutas kooli Pilistverre, C. F. Rauschert Sangastesse, M. Schütz Tartusse, Adrianus Verginius Puhja, R. Broocmann Laiusele. Seni oli talurahva õpetamisega õige aktiivselt tegelenud Nõost pärit Kambja professor Andreas Verginius
Liivi sõda 1558-1583 Pärast 1583. aastat jätkus sõda veel Soome aladel.1583 lõppes sõda Vana-Liivimaa pinnal. 1595 lõppes aga sõda Soome pinnal. 16 saj ordu võim kõvasti vähenenud.Seda osaliselt tänu Jungingeni armukirjale, aga ka tänu sellele, et ordude aeg oli mujal Euroopas juba ammu läbi. Siinne ordu ei saanud enam euroopast liitlaseid jne. Ka välispoliitiliselt ümbritsesid Vana-Liivimaad tugevnenud riigid, eriti Venemaa, aga ka Poola- Leedu, Rootsi ja Taani. Sõja ajendid: Tartu maks, mis oli Venemaa nõue saada 1 hõbemünt iga meeskodaniku kohta aastas kolme aasta jooksul. Venelased toetusid väitele, et 1030a vallutas Jaroslav Tark Tartu linna ja selle ümbruse. 1061 vallutasid eestlased selle tagasi. Venelased aga ütlesid, et maa kuulub tegelikult siiski neile ja, et nemad lubasid sakslastel sinna elama asuda. Oli aga teada, et Tartul pole kuskilt sellist raha võtta.Venelased otsisisd lihtsalt põhjuseid, et saada see maa endale. Eel...
Tähtsamateks neist võib pidada kohtusüsteemi ümberkorraldamist ja uue haldusjaotuse väljakujunemist. Uus kohtusüsteem püsis osalt isegi kuni 19. sajandi lõpuni. Levinud on komme nimetada seda aega "vanaks heaks Rootsi ajaks". "Hea aeg" kestis tegelikult väga vähe aega, Rootsi kuninga Karl XI valitsemise ajal kuni 1680. aasta suure näljani. Mõisate reduktsioon, riigitalupoegade pärisorjusest vabastamine, talurahvakoolid ja rahvavalgustus tõid lühikese ajaga kaasa olulise muutuse rahva mentaliteedis. Kas see aeg oli just eesti talupoegadele hea aeg, ei oska mina täpselt öelda, kuigi allikaid uurides tundub et nende olukord siiski paranes piisavalt Rootsi ajal. Rootsi aeg, mis kestis Eestis rohkem kui 100 aastat, tõi siinsetele elanikele kaasa palju olulisi muutusi. Tähtsamateks on kohtusüsteemi ümberkorraldamine ja uue haldusjaotus välja kujundamine. Kuid just
4. Majandus arenes, tööstused arenesid. Linan koondusid käistöölised, kaupmehed, töölised, ametnikud. 5. Kiirendas uute tööstusettevötete ja asulate rajamist. Majandus arenes, raudteede lähedale asutati linnad. Kaupa oli parem vedada. Inimesed said rongiga sõida. 6. Kauba transport Riiga ja Peterburi, salakaubandus. 23. Vaimuelu 18saj. on olnud kultuuri elus vaikne periood, mis on tingitud sõdade laastamistööst. 1739a. sai valmis Põhja-Eesti murdekeeles piibel. Talurahvakoolid ei töödanud 18sajandil. 19 saj. algul Tartu Ülikooli taasavmisega algas ka elavnemine kultuurielus. 1) Põhjasõja tagajärjed Pärast Põhjasõda vähenes eestlaste arv poole võrra. Selle tõttu jäi palju põlde harimata ning paljud talud jäid tühjaks, samuti mõisad jäid viletsasse seisusesse. 2) Balti erikord oli mõlema valitsuse huvides Venemaa jaoks oli tähtis kohaliku baltisaksa aadli toetuse tagamine.
1889 vene kohtukorralduse kehtestamine 1892 linnaseadus Kultuuriliselt puudutas baltisakslasi vaid TÜ venestamine, muudel puhkudel puudutas venestamine eestlasi. Ajakirjandus venestusajal Venestuse pooldajad Ajaleht ,,Valgus" Jakob Kõrv (1849-1916) ,,Olevik" ja Ado Grenzstein (1849-1916) Venestuse vastane ,,Postimees" ja K. A. Hermann, alates 1896 Tõnisson Haridus ja venestuspoliitika Rahvakoolid ja keskharidus 1885-1893 haridusreformide elluviimine 1886 luteri talurahvakoolid viidi Vene haridusministeeriumi alluvusse (õigeusu koolid allutati juba 1873) 5 Venekeelne õpetus, muutus koolide järelvalvesüsteem, õpetajate vallandamine, koolide sulgemine, uute koolide asutamine Tartu Ülikool ja venestuspoliitika TÜ venestamine viidi läbi venestuse tippajal, aastatel 1889-1895. Sellele eelnes koolisüsteemi venestamine. 1893 nimetati TÜ Jurjevi Ülikooliks.
MASSIKOMMU SEMINARID 1. Tooge välja teadete levitamise arengut mõjutavad või peegeldavad faktorid (vähemalt 6). Millal need muutsid Eesti teabelevi? 1. Lugemisoskus laiem lugemisoskus 17saj. lõpus, kus Rootsi kunn käskis igasse kihelkonda rajada talurahvakoolid. 19. sajandi II poolel muutub ajakirjandus kahepoolseks. 2. Trükikunsti areng vt. järgmine küsimus 3. Postikorralduse areng Eestis kehtestati Rootsi riigiga ühtne postimäärustik 1636. 4. Tsensuur meetmed tekkisid pärast Prantsuse Revolutsiooni (1804 esimene tsensuurimäärustik Venemaal, vist) 5. Raske elu sõjad, katkud, orjus jne. Varsti tulid talurahvaseadused, mis ärgitasid mõttelendu! 6. Teaduse ja uute ideede levik mujal maailmas ülikool tegi tarku mehi, kes tulid meie rahvast päästma! 2. Trükikunst: milliseid kvalitatiivseid muudatusi tõi kaasa selle leiutamine ja kuidas mõjutas Eestit? Võimaldas teksti liigendada ja indekseerida, tekivad sisukorrad. Tekkis s...
uue haldusjaotuse väljakujunemist. Uus kohtusüsteem püsis osalt isegi kuni 19. sajandi lõpuni. Levinud on komme nimetada seda aega "vanaks heaks Rootsi ajaks". 17 "Hea aeg" kestis tegelikult väga vähe aega, Rootsi kuninga Karl XI valitsemise ajal kuni 1680. aasta suure näljani. Mõisate reduktsioon, riigitalupoegade pärisorjusest vabastamine, talurahvakoolid ja rahvavalgustus tõid lühikese ajaga kaasa olulise muutuse rahva mentaliteedis. Kas see aeg oli just eesti talupoegadele hea aeg, ei oska mina täpselt öelda, kuigi allikaid uurides tundub et nende olukord siiski paranes piisavalt Rootsi ajal. Rootsi kuningad: 16111632 Gustav II Adolf 16321654 Kristiina 16541660 Karl X Gustav 16601697 Karl XI 16971718 Karl XI Rootsi territoorium 1658. aastal. Gustav II Adolf, Rootsi kuningas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
