Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"landesstaat" - 21 õppematerjali

landesstaat – maariik – Eesti- ja Liivimaa aadlike omavalitsus.
thumbnail
1
doc

Rootsi Aeg (mõisted)

Samal aastal avati Tartu lähedal Forseliuse seminar Stahl ­ kirjutas jutlusekogu nn. käsi-ja koduraamatu. Tema raamatul oli laialdane levik ja kogus tuntust. Tegi ka eesti keele grammatika aga surus sellele peale saksa reeglistikku. Maapäev ­ Balti rüütelkondade kõrgeim esinduskogu Academia Gustaviana ­ oli ametlik Tartu Ülikooli algne nimi. Gustav II Adolf ­ Rootsi kuningas, kes ei tunnustanud Liivimaa rüütelkonda ega sõlminud mingeid kokkuleppeid nende vahel Maariik ­ ehk landesstaat oli E. Ja L. Aadlike omavalitsus Reduktsioon ­ endiste riigimaade osaline tagasivõtmine Rüütelkond - Balti aadlike seisuslik ühendus, E. , L. ja Saaremaal Maanõunike kolleegium ­ rüütelkonna alaline tegutsev organ. Manufaktuur - tööjaotusega käsitööettevõte, kus töötasid palgatöölised Clas Tott maaseadustik ­ pärisorjuse lõpliku seadustamise akt (1671) Kodukariõigus ­ õigus talupoegi peksta Rahvusriigid - asjaajamine/kultuuriloome riigi põhikeeles, mitte ladina

Ajalugu → Ajalugu
19 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Rootsi aeg Eestis

haldusjaotus-Liivi- ja Eestimaa kubermangud. Eestimaa jagunes Harju-, Lääne-, Viru- ja Järvamaaks. Liivimaa jagunes Saaremaa, Lõuna- Eesti ja Põhja-Läti. Lõuna-Eesti jagunes Pärnu- ja Tartumaaks. maariik-Landesstaat, Rüütelkondade ja nende ulatuslike võimupiiride tunnustamise tagajärjel 17. saj keskpaigaks maariik. Eesti- ja Liivimaa aadlike omavalitsus.Eesti- ja Liivimaa aadlike moodustatud rüütelkonnad, mille alaliselt tegutsevaks organiks ehk omavalituseks maanõunike kolleegium. konsistoorium-Eesti- ja Liivimaal moodustatud kiriku kõrgeim valitsemis- ja juhtimisorgan. Eestimaal etteotsa piiskop, Liivimaal etteotsa kindralsuperintendent. Bengt Gottfried Forselius-Harju-Madise ja Risti rootslasest pastori poeg.1684.aastal lõi Forseliuse seminari, kus koolitati Eesti talupoegadest õpetajaid välja. Pakri Hansu Jüri ja Ignatsi Jaagu õpetaja, viis nad Karl XI ette. Seminaris u160 talupoissi, kellest 50 said õpetajateks. Andis suure panuse ...

Ajalugu → Ajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
6
doc

EESTI ALA VALITSEMINE Rootsi ajal

*EESTI ALA VALITSEMINE. §15 I. Eesti ja Läti haldusjaotus Rootsi ajal. Eesti jagunes kaheks kubermanguks. 1. KUBERMANG Eestimaa kubermangu keskus: Kubermangu kuulunud maakonnad : 1)Läänemaa 2)Harjumaa 3)Järvamaa 4)Virumaa 2. KUBERMANG Liivimaa kubermangu keskus: Kubermangu kuulunud maakonnad : 1)Pärnu maakond 2)Tartu maakond 3)Saaremaa 4) II. Võimukorraldus Kõrgeim valitsusametnik: Tema ülesanded: 1)Kindrelkuberner-kamandasid oma haldusalal asuvat sõjaväge,nimetasid ametisse ja kontrollisid kõigi riigiametnike tööd, jälgisid raha laekumist ja kulutamist kaubermangus. Kindralkubernerid kandsid hoolt ka postiteenistuse, teede ja sildade korrashoiu ning avaliku korra eest. 2)Rüütelkond- koondasid siinsed aadlikke, kaitsesid nende õigusi Rootsi ja Vene riigivõimu ees ning lahendasid kõiki kohalikke küsimusi. 3)Meeskohtud/ Maakoh...

Ajalugu → Ajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Rootsi aeg

Rootsi aeg. Kordamisküsimused 1) Millal ja kelle valitsemisajal hakkas Rootsist kujunema suurriik? - Gustav II adolfi ajal (1611-1632). 2) Milles seisnes Rootsi keskvõimu ja kohaliku balti aadli vastuolu? - Kuningakoda polnud harjunud nii suurte õigustega aadlimeestega ning aadlimehed harjunud sellega et kõrgem võim sekkub nende õigusesse oma maa ja talup. Üle. 3) Mida tähendab mõiste Landesstaat? - Maariik, iseseisev provints. Eesti-ja Liivi omavalitsuslik elukorraldus kus võim kuulus aadlile. 4) Kuidas valitseti Eesti ala Rootsi ajal? - Eestlased suhtusid Rootsi ülemvõimu paremini kui eelmistesse, sealt ka väljend "vana hea rootsi aeg".(rootsi andis talupoegadele rohkem vabadust ja alandas makse. Seetõttu läks Rootsi keksvõim tülli kohaliku baltisaksa aadliga). 5) Kuidas mõjutas kuulumine Rootsi riigi koosseisu kaubanduse ja käsitöö arengut Eesti alal

Ajalugu → Ajalugu
181 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Kuidas mõjutas Rootsi aeg elu Eesti alal

Kuidas mõjutas Rootsi aeg elu Eesti alal Rootsi aeg algas Eesti alal 17. sajandi alguses ja tõi Eesti rahva ellu suuri muudatusi. Siia saabusid uuenduslikud mõtted ja valitsejad, kes soovisid midagi ette võtta, et vähendada siinse aadli iseseisvust ja parandada talupoegade elutingimusi. Peaeesmärk oli küll parandada tootlust ja suurendada ühtsust Rootsi ja asumaade vahel, kuid see tuli kasuks ka Eesti põlisrahvale. Muutustega kaasnesid paljud lihtrahva jaoks olulised sündmused ja eluolu areng. Kõige tähtsam oli põlisrahva, talupoegade silmis kindlasti majandus: söök pidi laual olema ja katus pea kohal, ülejäänud asjad olid teisejärgulised. Raske oli aga muretseda enda eest kui pidi kogu aeg käima mõisa põllul tööd tegemas ja suuri makse maksma. Selles suhtes ei tundunud ka Rootsi aja alguses asi paranevat. Karl IX ei julgenud vastu hakata aadlile, Gustav II Adolf pööras peatähelepanu sõdimisele ja Kristiina viis asja nii kaugele, et fik...

Ajalugu → Ajalugu
17 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Rootsi aeg

1620 ­ Eesti rahvaarvu hinnatakse vähem kui 100 000-le 1629 ­ Altmargi vaherahuga loovutas Poola kõik Väina jõest põhja pool asuvad alad Rootsile 1629 ­ Ametisse astus kindralkuberner Johan Skytte 1630-ndad ­ Maad hakati uuesti kasutusele võtma, talupoegade elukohavahetus 1630-ndad ­ Saarlaste elanikkond moodustab eestlastest 25% 1630 ­ Luuakse Tartu Akadeemiline gümnaasium 1631 ­ Avatakse Tallinna gümnaasium (Hilisem Gustav Adolfi gümnaasium) 1632 15. oktoober ­ Avatakse Tartu Ülikool 1632 ­ Gustav II Adolfi surm 1634 ­ Johan Skytte kutsutakse tagasi 1637 ­ Heinrich Stahl koostab esimese eesti keele grammatika 1638 ­ Joachim Jheringi ametiaja algus 1642 ­ Väärusuga seondatud Pühajõe mäss 1642 ­ Tartu Ülikoolis alustab õpinguid Eesti rahvusest Johannes Freyer. 1645 ­ Brömsebro rahuga liideti Rootsi aladega Saaremaa 1645 ­ Eestimaa kuberneri Gustav Oxenstierna uuendatud maakorraldus fikseeris sunnismaisuse ja pärisorjuse Põhja-Eestis. 16...

Ajalugu → Ajalugu
206 allalaadimist
thumbnail
8
docx

ISESEISEV TÖÖ ROOTSI AJAST

ISESEISEV TÖÖ ROOTSI AJA KOHTA Ülesanne nr.1 Loetle, milliste , kelle vahel ja millal sõlmitud lepingutega läks praegune Eesti ala Rootsi riigi koosseisu. (nõutud min 4 lepingut) (Punkte annab õigete aastaarvude, lepingute sõlmimise kohtade ja lepinguosapoolte nimetamine, kokku 16 p) 1. 1583.a – Pljussa vaherahu Rootsi ja Venemaa vahel, mis kinnistas Põhja-Eesti kuulumise Rootsile. 2. 1629.a – Altmargi vaherahu, Rootsi ja Poole vahel, millega Rootsile läks ka Liivimaa (Lõuna- Eesti ja Põhja-Läti) 3. 1645 – Brömsebro vaherahu Rootsi ja Taani vahel, millega Rootsile läks Saaremaa. 4. 1660 – Oliwa rahu Rootsi ja Taani vahel, millega viimane loobus lõplikult Liivimaast; ühtlasi läks Rootsile Ruhnu saar. Ülesanne nr.2 Vasta küsimusele esitatud andmetest lähtudes. Millega seletada Eesti rahvaarvu suurt kõikumist Rootsi ajal? Nimeta konkreetsed põhjus ed iga ajavahemiku kohta! ( nõutav min 2 põhjust iga ajavahemiku...

Ajalugu → Ajalugu
76 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Balti erikord

Balti erikord ja keskvalitsus Katariina II ajal kehtestatud asehalduskord oli tõsiseks löögiks Balti aadli senistele privileegidele. Kuid juba keiser Paul I võttis vastu asehalduskorra tühistamise akti ning taastas enamiku Balti aadli eesõigustest. Uuesti alustasid tegevust asehalduskorraeelsed kohtu- ja omavalitsusorganid: taastati aadlimatriklid, maanõunike kolleegiumid, silla- ja adrakohtud. 19saj koostati ka Balti kubermanguda kohalike õigusnormide kogu Balti provintsiaalseadustik, mille esimesed osad avaldati 1845. Provitsiseadustik ­ aadlike, linnakodanike ja vaimulike seisuslike õiguste ning eesõiguste kogu ­ kinnitas veelgi Balti erikorda. Vene avalikule arvamusele ning paljudele valitsusirngkondede tegelastele, kelle sooviks oli kogu impeeriumi ühtlustamine. 1860aastatel vallandusid ajakirjanduses rünnakud Balti erikorra vastu. Neile rünnakutele vastasid baltisakslased omapoolsete selgituste ja vastulausetega. 1710­1850. Balti ...

Ajalugu → Ajalugu
172 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Rootsi aeg

2. Säilitati aadlite ja linnade eesõigused, mis olid paiguti Rootsi aadlite omadest suuremad. Teistmoodi suhtuti Liivimaasse ­ vallutatud provintsi. 1629.aastal ametisse nimetatud kindralkuberner Johan Skytte sai kuningalt ülesandeks kiire Liivimaa rootsistamise. See katkes, 1632.aastal kuninga surmaga. XVII.sajandi keskpaigaks samasugused õigused nagu eestlastel ka liivimaalastele. Aadli omavalitsus ­ landesstaat ehk maariik kestis kuni Karl XI valitsusaja alguseni 1672. Toimus reduktsioon ehk riigi maade tagasivõtmine, millele oli tugev vastuseis balti aadlite seas. Arvati, et seadusi võivad anda ainult kohalikud maapäevad, mitte rootsi riigipäev. Reduktsiooni all oli Liivmaal 4/5 maadest, Eestimaal 54% ja Saaremaal 30%. Kehtestati ka riiklik kontroll. Aadlipositsiooni juht Johan Reinhold Patk läks 1694

Ajalugu → Ajalugu
16 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Ajalugu Rootsi aeg

1) Millal ja kelle valitsemisajal hakkas Rootsist kujunema suurriik? ­ 1523­1560 Gustav Vasa valitsemisajal. 2) Milles seisnes Rootsi keskvõimu ja kohaliku balti aadli vastuolu? ­ Kuningakoda polnud harjunud nii suurte õigustega aadlimeestega ning aadlimehed  harjunud sellega et kõrgem võim sekkub nende õigusesse oma maa ja talup. Üle. 3) Mida tähendab mõiste Landesstaat? ­ Maariik , iseseisev provints . Eesti­ja Liivi omavalitsuslik elukorraldus kus võim kuulus  aadlile. 4) Kuidas valitseti Eesti ala Rootsi ajal? ­ Eestlased suhtusid Rootsi ülemvõimu paremini kui eelmistesse, sealt ka väljend "vana  hea rootsi aeg".(rootsi andis talupoegadele rohkem vabadust ja alandas makse. Seetõttu  läks Rootsi keksvõim tülli kohaliku baltisaksa aadliga). 5) Kuidas mõjutas kuulumine Rootsi riigi koosseisu kaubanduse ja käsitöö arengut Eesti alal? Kuidas muutus Tallinna, Tartu ja Narva positsioon?  ­ Eesti linnad kaotasid oma Hansa aegsed eesõigu...

Ajalugu → Ajalugu
60 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Eesti alad Liivisõjast Põhjasõjani

talupoegade kinni võtmise ja tagasisaatmise eest. Samuti pidid nad uurima talupoegade väiksemaid kuritegusid ning karistama süüdlasi. * Mees- ja maakohtud- arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. * Raskemad kuriteod ja aadlike kohtuasjad lahendati Eestimaa Ülemmaakohtus ja Liivimaa Õuekohtus. 11.Kes oli Johan Skytte ja mille eestvedajaks ta oli? Johan Skytte määrati 1629.a Riias kindralkuberneriks, tema ülesandeks oli Liivimaa kiiresti rootsistada. 12.Selgita mõistet Landesstaat. Aadli omavalitsust hakati nimetama Landesstaatiks e. Maariigiks, mis iseloomustas kätte võidetud rüütli vabadust ja õigusi. 13.Millest olid tingitud 17.saj. rahvaarvu kõikumised? Eestisse tuli välisrahvast: venelased, lätlased ja soomlased. 1697a. Oli rahvaarv tõusnud jälle üle 350 000. 1695- 1697a. Oli suur näljahäda! 14.Selgita reduktsiooni mõistet ja kes selle teostajaks oli ja mis eesmärki see täitma pidi?

Ajalugu → Ajalugu
25 allalaadimist
thumbnail
19
doc

English portfolio

Town Councils, which supplemented their ranks from among the representatives of merchants and lawyers. The citizens and the inhabitants of a town did not coincide -- most of the population had no civic rights. The lower class mainly consisted of Estonians. While an special status secured the supremacy of the Baltic knighthood and the German upper classes in towns, it considerably aggravated the legal and social situation of Estonians. It can be said that the pre-nationhood Landesstaat, with its strict social structure, effectively prevented Estonians from becoming Germans. Considering their relatively small number, the beneficiaries of the Landesstaat were additionally protected by their disproportionally large representation amongst the Russian elite during the following two centuries. Many noblemen of the Baltic provinces had remarkable military careers, the most brilliant being Michael Barclay de Tolly who excelled in the war against Napoleon

Keeled → Inglise keel
38 allalaadimist
thumbnail
28
docx

Eesti rahvakultuuri areng ja mõjutused aastatel

Tallinna Pedagoogiline Seminar Noorsootöö osakond Eesti rahvakultuuri areng ja mõjutused aastatel 1700-1816 Referaat Autor: Andra Pant NT-12 Tallinn 2010 SISUKORD 1 2 SISSEJUHATUS Käesolevas referaadis käsitletav ajajärk hõlmab sada kakskümmend aastat Eesti ajaloost ­ Põhjasõja algusest kuni eestlaste vabanemiseni pärisorjusest. Meie traditsioonilises ajaloojaotuses moodustab see veidi enam kui poole Vene ajast. Põhjasõja-järgne sajand on meie ajalookirjutistes jäänud sündmustevaeseks halliks ajastuks, kus aeg otsekui seiskub. Referaadis on püütud käsitleda Eesti rahvakultuuri arengut, lootes veidi värvi lisada nii tumedale ajajärgule. Põhjalikumat va...

Kultuur-Kunst → Eesti rahvakultuur
82 allalaadimist
thumbnail
12
doc

AJALUGU 4: 11. KLASS Eesti ajalugu muinasajast 19. sajandini

Kronoloogia Paldiski 18. sajandil tõusis Paldiski tähtsus meresadamana Võru samuti oluline linn Vene ajal Eesti ala vabanes lõplikult mandrijääst 11­13 tuhande aasta eest. Vanimad jäljed inimasustuse AJALUGU 4: 11. KLASS olemasolust Eesti alal pärinevad mesoliitikumist (5000 a e. Kr.). Vanimaks teadaolevaks Eesti ajalugu muinasajast 19. sajandini asulapaigaks Eestis on Sindi lähedal Pärnu jõe ääres paiknev Pulli asula, mis pärineb VIII aastatuhande keskpaigast e. Kr. 1. Eesti muinasaeg 1154 ­ Eesti (Astlanda) ja Tallinna (Kolõvan) esmakord...

Ajalugu → Ajalugu
64 allalaadimist
thumbnail
58
pdf

Eesti Uusaeg

õukonnnas, halduses ja armees. - Haritud baltisaksa kodanlased tegutsesid Venemaal nt arstide, teadlaste ja õpetajatena - Baltisakslased olid keisrile kõigutamatult truud(kuni 19. Saj lõpuni=ühinenud Saksa Keisririigi ajastuni) Balti erikord · Aadli omavalitsusele põhinev Landesstaat · Tippaeg 1721-1783(I periood) ja II ajastu 1796-1918 · Aluseks kapitualtsiooniaktid(1710): - Baltisakslased pidasid neid kahepoolseteks lepinguteks tsaari ja kohalike seisuste vahel - Pidid tagama aadli omavalitsuskorralduse · Aadel tõlgendades Eesti- ja Liivimaad hertsogkondadena, mida ühendas Venemaaga vaid ühine valitseja(personaalunioon)

Ajalugu → Eesti uusaeg
62 allalaadimist
thumbnail
29
docx

Balti riikide poliitiline ajalugu

aasta Oliwa rahuga seati sisuliselt jalule status quo ante bellum. Moskva sõlmis samuti rahu 1661.a Rzeczpospolita jõududel õnnestus seejärel tõrjuda Moskva väed Leedust, aga 1667.a ANDURSSOVO rahuga loovutati Kiiev, Ida-Ukraina ja Smolensk. Rootsi domineerimine ja Suur Põhjasõda - Maanõunike kolleegium, amet oli eluaegne. Aadlite võimu tõus. Rootsi võimu ajal tekkinud omavalitsusasutuste süsteem, niinimetatud Landesstaat, püsis Balti kubermangudes mõningate muudatustega 20.sajandini. - Rootsi järgis luteri usu nõuet, et kõik talupeavvad peavad oskama jumalasõna lugeda. Rootsi panustas palju hariduse edendamisele, mis ongi suurim pärand. Algpool igas kihelkonnas. Bengt FORSELIUS esimene õpetajate seminar 1684.a Tartus, 160 eesti meest said ettevalmistuse. 1632, Gustav II Adolf asutas Tartusse Balti ikubermangude esimese ülikooli, mis võttis eeskuju Uppsalast

Ajalugu → Ajalugu
22 allalaadimist
thumbnail
106
docx

EESTI UUSAEG

keskvõimu süsteemide üleviimine uutele alustele. Sai nende teenete eest Peeter I aadli tiitli. Võimukorraldus Eesti alal pärast 1710.aastat. Konglomeraatriik – riik, mis hõlmab erinevaid regioone, mis on keskvõimuga erinevates suhetes. Üldine võimukorraldus muutus. Vene valitsejad olid isevalitsejad, 1710.a järel Vene monarhid esialgu Balti provintside asjadesse ei sekkunud. Balti erikord, der (baltische) Landesstaat – balti rüütelkondade omavalitsussüsteem. Kasutatakse seoses Vene ülemvõimu perioodiga, aga sisuliselt pärineb see omavalitsus juba varasemast ajast. 1765 sai ka Kuramaa need samad privileegid. Narva linn administratiivselt kuulus Peterburi kubermangu, sisuliselt oli ta Balti erikorra osa – Narva rootsiaegsed privileegid kehtisid edasi. Hiilgeaeg 1710-1783, kaptulatsioonide sõlmimisest asehalduskorra kehtestamiseni, katkestus kuni 1796, seejärel Balti erikorra n-ö teine tulemine

Ajalugu → Ajalugu
34 allalaadimist
thumbnail
40
doc

Ajalugu läbi aegade

ametnikud olid kuninga määratud kindral kubernerid tlnas ja riias. Koha peal teostasid võimu ka eestimaa liivimaa saaremaa rüütelkonnad mis koondasid aadlike. Tähtsaimaid asju otsustasid nad maa päevadel. Ligi 3 aasta tagant oli maapäev. Muul ajal otsustasid rüütelkonna asju maanõunike koleegiumid. Landrat- sinna kuulus 12/12/6 amet oli eluaegne. Igapäevaseid probleeme lahendas maa marshal/ rüütelkonna pealik. Seega oli 17saj keskpaigaks tekkinud nn baltimaa riik landesstaat. Aadli ees õiguste ja omavalitsuse süsteem. Jäi püsima mitmeks sajandiks. Balti aadel. Rootslastel ei õnnestunud siinseid aadlike vallutada keskvõimule kuni 1680 a ni. Siis hakkas valitsema absolutsitlikult karl 11nes. Mis tõi kaasa suure põõrde balti aadlike ja rootsi kuningavõimu suhetes. Karl 11 alustas reduktsiooni. Eelmiste valitsejate poolt era kätesse antud mõisate tagasi võtmine. Tõi kaasa aadlike suure vastuhaku eriti liivimaal. Majanduslike huvide kahjustamine

Ajalugu → Ajalugu
145 allalaadimist
thumbnail
70
docx

Eesti Uusaeg

4) Võimukorraldus Eesti alal pärast 1710. aastat: Konglomeraatriik- Riigid või poliitilised ühendused, mis hõlmavad erinevaid regioone, keskvõimu tuumiku ala vahel. Rootsi ajal olid alad absolutistliku kuninga võimu all, kes pidevalt segas end sisse Balti asjadesse. Vene tsaari ajal oli olukord sarnane. Vene tsaar oli piiramatu võimu kandja (isevalitseja). Vene tsaarid ei sekkunud Balti asjadesse, nad tegelesid Vene sisekubarmangu valitsemisega. Balti erikord, der (baltsiche) Landesstaat - Balti provintside, rüütelkonna ja linnade omavalitsussüsteem. Vene tsaari mõju Balti provintsidele oli tagasihoidlik kuni 1840. aastani. Balti saksa seisuste privileegid, kohalikud põlisrahvad (läbiaegade madalaim seisus). Eestlane ja talupoeg olid sünonüümid, olid olukorrad, kus eestlased murdsid läbi ja said parema hariduse, kuid see tähendas, et ta saksastus. Eestlane haridusega oli sakslane, sest parimat haridust oli võimalik saada ainult saksa keeles

Ajalugu → Ajalugu
42 allalaadimist
thumbnail
44
docx

Eesti uusaeg

Saadeti Siberisse, siis sai uue võimu korral jälle tagasi (1743). Konglomeraatriik- Riigitüüp, mis hülmab erinevaid regioone, mis on riigi tuumalaga erinevates õiguslikes sidemetes. Vene keisririik oli ka konglomeraatriik. Samamoodi oli ka Rootsi 17. sajandil. 1710. aasta järel siiski Balti provintsides toimusid olulised muutused Kui Rootsi kunn valitses absolutistlikult, siis vene tsaarid esialgu hoidusid balti siseasjadesse sekkumast. Balti erikord (der baltische Landesstaat ­ balti maariik)- Rüütelkondade ja linnade omavalitsus Balti provintsis. Balti erikorra kõrgaeg oli 18. sajandi jooksul periood 1710- 1783 ( kuni asehalduskorra kehtestamseni). 1796 pmst juba taastati balti erikorra põhijooned. Samuti ka 19. saj esimene pool balti erikorra oluline osa, mille lõpetas selgelt venestusaeg. Balti erikord tugines nendele samadele kapitulatsioonidele, Turu ja Uusikaupunkti rahule, keisrite ja tsaaride nõustumistele jne

Ajalugu → Ajalugu
66 allalaadimist
thumbnail
72
doc

Eesti uusaeg (1710-1900)

Saaremaa rüütelkond saab aluse Taani võimu perioodil. Rüütelkondadel oli juba 17. sajandil, aga eelkõige 18. sajandil kindel roll kohaliku elu juhtimisel. Paljud neist kroonuametnikud. Vene ametnikkond (võimu mõttes) jääb kohapeal suhteliselt nõrgaks, pearaskus selgelt kohalike ehk seisuslike omavalitsuste ehk rüütelkondade käes. Riiklike institutsioonide arengut aeglustas kapatsiteedi puudumine. 1710. aasta kapitulatsioonid annavad aadlile võimaluse kujundada oma Landesstaat. Kiiresti haaratakse kõikvõimalikud võtmepositsioonid. Baltisakslased on omavahel vaidluses selle üle, miks kohapeal on ühtedel nii suur õigus. Debatt toimus 1850-ndatel ja 60-ndatel. Kõige esimeseks asjaks oli see, kuidas muuta Rootsi riigi ,,kuritegu" e reduktsioon tagasipöörduvaks ehk restitutsiooniks. Selge protsess 18. sajandi teisel veerandil ­ aadelkond hakkab uuesti konsolideeruma. Keskseks küsimuseks saab välja selgitada nende inimeste (perekondade) ring, kel pn

Ajalugu → Ajalugu
371 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun