Läänemaakond). * Liivimaa kubermang Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti; keskus Riia, juht kuberner Tartu, Pärnu, Riia ja Võnnu; hiljem ka Saaremaa. --- * Aadli omavalitsus < Rüütelkond (Saare- ja Eestimaa oli enne Liivimaad) koos käidi Maapäevadel (üle kolme aasta; otsused fikseeriti Maapäeva retsessis, mille kuberner avaldas patendina) > vahepeal oli Maamõisnike kolleegium (tegutses kuberneri eesistumisel; maanõunik suri = teised valisid uue). --- * Eestimaa kohtud: 1) Adrakohtunik (talupoegade tagaotsimine ja nendevahelised tülid); 2) Maakohus (talupoegadevahelised tülid); Kubermang e ülemmaakohus (edasikaebamine ja aadlike probleemid) Eestimaa Maanõunike Kolleegiumisse. * Liivimaa kohtud: 1) Sillakohtunikud; 2) Maakohus; 3) Liivimaa õuekohtu Stockholmi õuekohus. --- * Rootsiaja alguses 500, lõpus 1000 mõisa (kuni maareformini). * 1550 1:4 (mõisa- vs talupõld); 1700 1:2,5 (mõisa- kasvasid talupõldude arvelt).
LIIVI SÕDA 1558-1583 :põhj:võim Läänemerel,valduste laiendamine Liivimaa arvelt. Osalejad:taani(kun Friedrik 4.)rootsi(kun. Karl 13.)Venemaa(Ivan Julm) Poola-Leedu(kun. Sigismund 2. August) 1561-Vilniuse leping*ordu ja riia peapiiskopkond andsid end Poola kuninga Sigismund 2. õimu alla*privileegid Liivimaa aadlikele:usuvabadus, õigus töötada kohalukes riigiametites. 1582 Jam Zapolski rahu Venemaa ja Poola vahel, Lõuna-Eesti poola kuningale. 1582- Pljussa rahu* venemaa ja rootsi vahel* saaremaa jäi taanile EESTI alad pärast peale sõda: Liivimaa=Poolale, Eestimaa= rootsile, Saaremaa=taanile. 1629-Altmargi rahu, lõuna-est rootsile 1645-Brömnbo rahu, Saaremaa rootsile 1660-Oliva rahu, poola tunnistas rootsi õigust 1661-Kärde rahu ,venelased tunnistasid rootsi õigust. PÕHJASÕDA: 1700-1721 põhjused samad, mis liivi sõjal Osalejad:venemaa(peeter 1.) Rootsi . 1701-Peeter 1. rajas Peterburi 1708- Peeter 1. käsud:küüditamine, Tartu hävitamine 172...
KESKAEG EESTIS 1227 -1558 I VANA LIIVIMAA riigid ja põlisrahvas: 1. Vallutatud alade jagamine · Eesti ja Läti vallutatud alad nimetati LIIVIMAA · Taani valdusesse läinud Põhja-Eesti alad nimetati EESTIMAA Vana-Liivimaa riigid: Muistse vabadusvõitluse järel toimus Eesti ja Läti alade jaotamine võõrvallutajate vahel. Ühtset riiki Vana-Liivimaal välja ei kujunenud ning tekkisid feodaalsed väikeriigid, mille eesotsas olid enam-vähem sõltumatud valitsejad maahärrad RIIK ALAD MAAHÄRRA KESKUS Riia peapiiskopkond Läti kesk- ja Riia peapiiskop Riia idaosas Kuramaa Läti lääneosas Kuramaa piiskop Miitavi Piiskopkond Taani valdus e. Põhja- Eesti Taani kuningas oli Harju-Viru, Eestimaa alad Eestimaa hertsog, Tallinn esindas asehaldur Liivi ordu...
1)keskajal: Saare-lääne piiskopkond, Taani alad, Ordu alad, Tartu piiskopkond. Peale Jüriöö ülestõusu müüs Taanimaa oma alad ordule. Peale Liivi säda jagunesid Eesti alad 3 kuninga vahel : Rootsi(põhja eesti), Poola(lõunaeesti) ja Taani(saaremaa). 1645- ndaks aastaks olid terve eesti rootsi valduses. 2) Valiti õige moment (23. aprill 1343), Leiti head liitlased ( rootslased ja venelased), vastuhakuks plaaniti tallinna piiramist ja vallutamist, ettevalmistused läksid hästi 3) Padise kloostri vallutamine, Nelja kuninga mõrvamine, Ordu pealetung,Sõjamäe lahing. Saarlaste ülestõusu ja ordu lõplik võit. 4) 13.sajand: laialdaselt karistati talupeogi, feodaalid arvestasid nende õigustega vähem kui enne Jüriöö Ülestõusu. 16.sajand: kuna turustamisvõimalused suurenesid, kasvas ka feodaalide huvi teraviljasaakide suurendamise vastu. Tõsteti ka talurahva koormust. . Mõisinikud nõudsid rohkem raha. 16.sajandi alguses mindi üle loonusrendilt raharen...
Ajalugu Vana-Liivimaa-keskaegne Eesti ja Läti, kus tekkis mitu feodaalriiki -maaisandat Eestimaa hertsogkond-Taani kuninga valdus Põhja-Eestis, mille ta müüs 1346 peale Jüriöö ülestõusu ordule 19 tuh. hõbemarga eest Rüütelkond-vasallide seisuslikud korporatsioonid Kümnis-1/10 talu saagist põhikoormisena Hinnus-n kindel naturaalmaks Vakused-u. 100 talust koosnevad maad eestlastest vanemate juhtimisel eeskätt maksustusühikuna. Kodukariõigus- Adrakohtunik Adratalupoeg Üksjalg-adratalunike pojad, kellele isakodus elatist ei jätkunud Vabatalupoeg-olid end koormistest raha eest vabaks ostnud Maavaba-ülikute järeltulijatest taluomanikud, kes koormistest vabad ja osaledes sõjateenistuses kergeratsanikena Raad-linnavalitsus:Tln.-s 24 raehärrat (pooled neist valitsesid ühel aastal, pooled teisel aastal, kuna palka ei makstud) Bürgermeister-rae juhatus Sündik-juuraharidusega seadusetundja
23.Carl Robert Jakobson Sakala, rahvuslik ärkamine, kolm isamaa kõnet 24.Johann Köler - rahvusliku maalikunsti rajaja, üks aleksandri kooli liikumise rajajaid Mõisted 1. Adrakohtunik, sillakohtunik - ajalooline maapolitseikohtunik Eestimaal 2. Reduktsioon mõisad võeti riigi omandusse tagasi 3. Teorent teotöö, mis jagunes korraliseks nädalateoks ning hooajatööde ajal ka abiteoks. Sellele lisandusid ka rahamaksud, nt vakuraha. 4. Loonusrent - ehk naturaalrent on talupoegade või teiste maakasutajate tasu feodaalühiskonnas kasutatava maa eest maaomanikule. Sisuliselt tähendas
Jaani kiriku kirikuõpetaja. Baltiaadlike vastane 24. Carl Robert Jakobson ühiskonnategelane, publitsist, kirjanik ja pedagoog. Ajalehe Sakala asustaja. Püüdis baltiaadlikega läbi saada. 25. Johann Köler Eesti esimene kunstnik ja Vene keisri maalija 26. Philipp Karell Eesti arst, oli Kreutzwaldi ja Faelmanni kaasaegsena ka suur Eesti patrioot, oli Nikolai I ja Aleksander II perekondade ihuarst. Mõisted 1. adrakohtunik, sillakohtunik Eestimaa ja Liivimaa I astmekohtunikud, kes tegelesid talupoegade tagasitoomisega mõisasse. 2. reduktsioon aadlikele läänistatud riigimõisade tagasivõtmine 3. restitutsioon Rootsi ajal riigistatud mõisate tagastamine 4. teorent feodaalne koormis, kus talupoeg ehk teomees pidi osa nädalast oma töövahenditega oma kasutuses oleva talumaa eest tasumiseks mõisa jaoks tööd tegema 5. loonusrent Sisuliselt tähendas loonusrent kohustust anda
Seejärel käsutati saarlased, kes parajasti Kuressaare piiskopilinnust ehitasid Maasilinna karistuslinnsut tegema. T alurahva olukord pärast Jüriöö ülestõusu lõppu 1345. aastal oli kehvapoolne. Talupoegade õigustele ei pööratud enam nii palju tähelepanu kui enne Jüriöö ülestõusu. Talukoha rendi eest tasumiseks hakkas esile tõusma teoorjus. Mitmetes eramõisates mindi üle loonusrendilt raharendile. Ärakaranud talupoegade eest hoolitses haagi- ehk adrakohtunik, kelle ülesandeks oli nende talupoegade kindlakstegemine, ülesotsimine ja tagasitoomine. Kõige arvukamalt oli talupoegade seas adratalupoegi, kelle ülesandeks oli põlluga tegelemine; tema käsutusse kuulus ½ 5 adramaad. Suuremates taludes olid sulased ja teenijatüdrukud. Tekkisid nn. üksjalad, kes olid talupoegade pojad, kes enam oma isa tallu ära ei mahtunud ning rajasid oma talud kusagile ääremaale. Vabatalupojad olid talupojad, kes ei pidanud tegema mõisa jaoks
Sisemigratsioon Suur näljahäda - Rootsi valitsusaja lõpul (1696-1697) tabas Eestit näljahäda. Adramaa - sellise suurusega põllumaa, mida hariti ühe adraga. Agraarmaa Rehielamu - palkidest hoone, mis oli eestlastele iseloomulik nii elu-kui tootmishoone. Jagunes ahjuga köetavaks toaks ja kojaks. Kuna vili meie laiuskraadil ei jõua tavaliselt põllul valmida, siis kuivatati teda ahjuga toas ehk rehes. Eestimaa kubermang Eesti oli jagatud kahe kubermangu vahel. Eestimaa kubermangu moodustasid Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa, mis olid Rotsi kätte läinud Liivi sõjas. Liivimaa kubermang koosnes Poola käest vallutatud aladest, Lõuna-Eestist (Pärnu ja Tartu maakonnad) ning Põhja-Lätist. Keskus asus Riias. Saaremaa asus ka Liivimaa kubermangus, kuid säilitas mitmeid eriõigusi. Seal oli oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus ja Eesti- ning Liivimaast erinev maksusüsteem. Kindralkuberner Eesti- ja Liivimaa kubermangu kõrgeim valits...
DAATUMID 1582 sõlmiti Jam Zapolski rahu Poola ja Vene vahel. Venemaa sai poolakate vallutatud linnad tagasi, kuid Venemaa käes olevad Liivimaa linnused pidi andma Poola valdusesse. 1583 sõlmiti Pljussa rahu Rootsi ja Vene vahel. Rootsalased said venelaste Liivi sõja ajal vallutatud maad endale(Narva, Tartu, Ingerimaa, Karjala) 1629 sõlmiti Altmargi rahu Rootsi ja Poola-Leedu ühendatud riigi vahel. Lõpetas Poola- Rootsi sõja. Rootsi säilitas Preisi linnad ja Liivimaa alad, mis olid põhja pool Daugava jõge. 1632 asutati Tartu Ülikool. Gustav II Adolf suri Saksamaal Lützeni lahingus. 1641 Piiskop Joachim Jhering andis välja esimese teadaoleva eestikeelse aabitsa. 1645 sõlmiti Brömsebro rahu Taani ja Rootsi vahel. Rootsi sai Saaremaa endale. Kogu Eestimaa v.a. Setumaa Rootsi käes. 1660 Suri Rootsi kuningas Karl X. Sõlmiti Oliwa rahu Rootsi, Rzeczpospolita, Austria ja Brandenburg margi v...
Üksjalg – adratalupoegade nooremad pojad, kes isakoju ei mahtunud; pidid käima korra nädalas mõisas tööl Adratalupoeg – talupoeg, kel oli 0,5 kuni 5 adramaad Raad – linnavalitsus Maapäev – Vana-Liivimaa iga aastane koosolek, kus arutati politikat puudutavaid küsimusi. Maavaba - ülikute järglased, kes omasid maad läänikirja alusel, neil poolnud koormusi. Tsunft - ühe erialaga käsitööliste grupp Adrakohtunik – tegelesid põgenud talupoegade ülesotsimise ja tagastamisega. 19. Dateeri. Jüriöö ülestõus – 23.aprill 1343-1345 Esimene säilinud Eestikeelne trükis – 1535 Liivi sõda – 22.jaanuar 1558-1583 20. Millega said Tuntuks? I.Schenkenberg - Hertsog Magnus – Taani kuninga vend, kelle anti Saara-Lääne alad W.V.Plettenberg – Liivi ordumeister B.Notke - kunstnik J
Adratalupojad talupojad, kes kandsid teokoormist ja maksid lääniisandatele maksma andameid, kõige arvukamalt Üksjalad talupojad, kes pidid tegema ühe jalapäeva nädalas, oma talu pidid rajama mõisahärra võsamaale Vabatalupojad talupojad, kes tasusid koormisi rahas ega pidanud tegema mõisategu 9. Kirjelda talurahva õigusliku seisundi halvenemist? (Seosta sellega mõisted mõis, teokohustus (teoorjus), adrakohtunik, sunnismaisus) Esialgu tunnistasid vallutajad eestlaste isiklikku vabadust ja õigust pärilikule maakasutusele. 13. saj keskel külastasid vasallid oma valdusi paar korda aastas, et määratud andameid vastu võtta (üsna lõtv), peeti koos talupoegadega vakusepidusid e ühiseid söömaaegu. 13. saj teisel poolel aga ehitati esimesed eramõisad ning hakkas tekkima koormisi: viljakümnis (protsentuaalne andam), hinnus (kindla suurusega
võimuasutust. Oli 12 liiget E ja L rüütelkonnal (S vähem). Seda juhatas kuberner. Eestimaa Maanõunike kolleegiume täiendas end ise, aga teistel (S ja L) Maapäev valis liikme. Rüütelkonda juhtis jooksvate asjadega E peamees ja S ning L maamarssal. Kohtuvõim Erinevatele seisustele olid erinevad kohtud. Kuna erineval ajal läksid Rootsi võimu kätte maad olid ka natukene erinevad. E L Madalaim seisus Adrakohtunik Sillakohtunik Maakond Meeskohus Maakohus Kubermangu kohus Ülemmaakohus (maanõunike Liivimaa õuekohus (asus kolleegium) Tartus) kõrgeim Stockholmi õuekohus A S tegelesid väiksemate talupoegade vaheliste tülide lahendamisega ja põgenenud talupoegade otsimisega.
1965 - 1698 - 300 000 inimest: suur näljahäda, puhkes düsenteeria ja plekiline tüüfus. Viljaeksport Soome ja Rootsi suurenes. 1700 - 1711 – umbes 120 000 inimest: puhkes Põhjasõda ning leidis asset järjekordne ikaldus ning katkuepideemia. Ülesanne nr.3 Selgita mõisted: Maanõunik – maanõunikud moodustasid koos raehärradega omavalitsuse ladviku, kusjuures nende amet ei olnud valitav, vaid nad nimetati ametisse kogu eluks kas Maanõunike Kolleegiumi või rae poolt Adrakohtunik - politseilised ülesanded, avaliku korra tagamine, väiksemate üleastumiste uurimine ja karistamine Reduktsioon - aadlike kätte antud endiste riigimaade tagasivõtmine Rootsi aja lõpus (Karl XI) Rakmetegu – talupoegade tähtsaima kohustuse, teotöö üks osa, kus nõuti keskmisest talust 3-6 päevaks nädalas mõisasse meest hobuse või härjapaari ja rakendiga. Konsistoorium - kirikuvalitsus Maamiilits - kohalikest talupoegadest moodustatud väeüksused Rootsi vägedes Põhjasõja
ametisse maanõunik Maanõunikud tegelesid enamasti kõige tähtsamate ja olulisemate küsimuste arutamisega Rüütlekonna pealik lahendas igapäevaseid küsimusi Uued maanõunikud valiti enamasti endiste rüütelkonna pealikke või maamarssalite hulgast Maapäev maahärrade ja feodaalühiskonna vabade esindajate nõupidamine keskajal Kohtukorraldus Avaliku korra tagamiseks seati Eestimaal ametisse kohalike mõisnike hulgast valitud adrakohtunik, liivimaal sillakohtunik, kelle ülesandeks oli hoolitseda pagenud talupoegade kinnivõtmise ja tagasisaatmise eest uurida talupoegade poolt sooritatud väiksemaid kuritegusid ja karistada süüdlasi Maakonna tasemel tegutsesid Eestis- ja Saaremaal meeskohtud Liivimaal maakohtud- mõlemad arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju Kubermangutasemel lahendati raskemad kuriteod ning kõik aadlike kohtuasjad Eestimaa Ülemkohus Tallinnas
· Iga kolme aasta tagant toimus maapäev (sks Landtag) Rüütelkonda kuuluvate aadlike koosolek, kus arutati kohalikke küsimusi. · Rüütelkonda valitses 12 maanõunikku (Landrat), Saaremaal 6. · Lihtsaid igapäeva küsimusi lahendas rüütelkonna pealik.( Liivimaal nimetati teda maamarssaliks). Kohtusüsteem: Kirjeldus: Eestimaa kubermang Liivimaa kubermang Politsei: Adrakohtunik Sillakohtunik Mitte aadlike süüasjad Meeskohus Maakohus Raskemad kuriteod ja Eestimaa Ülemmaakohus Liivimaa Õuekohus aadlike süüasjad. Rootsi riigivõim ja Balti aadel: Reduktsioon Erakätesse antud riigimaade tagasivõtmine. Reduktsiooni tagajärjel: · Tagasivõetud mõisad anti rendile · Riigi sissetulekud tõusid märkimisväärselt · Paranesid haridusolud
25% olid vabadikud ilma maata, tegid hooajalist palgatööd. 15% sulaseid ja teenijaid. 10% mõisateenijaid Rootsis pärisorjust polnud, talupojad olid vabad (võrdlus Eesti omadega). Eestis pärisorjus kujunes keskajal. Eesti kubermangus 1645 Oxenstierna uuendatud maakorraldus; Liivi kub- 1668/71 (võeti vastu/kehtis)- Totti maapolitsei korraldus. Talopoeg on sunnismaine ei tohi lahkuda. Talle kehtib mõisniku politsei ja kohtuvõim. Em kub teostas seda see kohtunik, kes oli ka adrakohtunik. Rootsi aja lõpp: Reduktsioon- riigi poolt annetatud maade tagasivõtmine. Liiga palju maid oli antud mõisale, riigi enda sissetulek vähenes. Kuningas Karl XI- reduktsioon, et maid tagasi saada, võttis kingitud maad tagasi. Maapäevad polnud eriti nõus. Eriti suur oli vastuseis Liivimaa kubermangus. Reduktsioon siiski toimus Em: ½ maadest riigile ja ½ mõisnikule.Sm: ¼ riigile. Lm: 4/5 riigile ja 1/5 aadlikele. Mõisnikud muutusid rentnikeks
Üleminek muinasajast keskaega Millised riiklikud moodustised kujunesid vallutatud Eesti aladel? Riikliku moodustise nimetus Sinna kuulunud muinasmaakonnad/piirkonnad Tartu piiskopkond Kesk-Eesti maakonnad, Sakala ja Ugandi Saare-Lääne piiskopkond Läänemaa, Saaremaa Saksa ordu Liivimaa haru Liivimaa (Saksa ordu valdused asuvad ka Pühal Maal, Itaalias, Saksamaal) Eestimaa hertsogkond Tallinn, Rävala, Harjumaa, Järvamaa,Virumaa Kellest koosnes 13. sajandil vasallkond? a) Põhja-Saksamaalt ristisõtta tulnud väikeaadlikest b) ja teenistuslastest (ministeriaalidest). c) Ka kohalikest ülikutest. Missugused olid 13. sajandil talupoegade õigused ja kohustused? Kohustus: Palju koormisi (viljakümnis, hinnus, erimaksud), kirikute, linnuste ja teede ehitamise kohustus. Nii kohustuseks kui õiguseks oli sõjateenistus. Õigus: Talupoeg sai vabalt maad kasuta...
Ajaloo arvestus AJ4 Kokkuvõte 1. Sõjad vara-uusajal. Liivi sõda(1558-1583), Põhjasõda(1700-1710/1721) põhjused, osapooled, tulemused ja tähtsus Eesti ajaloos. Peamised allikad pärinevad Balthasar Russow' kroonikast(käsitleb Liivi sõja sündmusi kuni aastani 1584; rootsimeelne; Ruccow päritolu pole kindlalt teada, kuid ta oli Pühavaimu eesti koguduse õpetaja). Allikana on ka Johannes Renneri kroonika. Liivi sõja põhjused: o peamiselt Liivimaa soodne asupaik(Ida- ja Lääne-Euroopa vahendaja) o Liivi ordu, Riia peapiiskopkond, Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond ja Kuramaa piiskopkonna omavahelised pinged(nt. sõda ordu ja Riia ppk <> Poola- Leedu vahel 1556-1557) o Tugevad vastased: Moskva suurvürstiriik(Ivan IV Julm), Poola-Leedu, Taani, Rootsi Ajend: ,,Tartu maks". Moskva svr'i ja Liivimaa valitjejad tegid rahulepingu 15...
○ Lõuna-Eesti Poolale. ● 1583.aasta Pljuusa vaherahu; ○ Põhja-Eeesti Rootsile. Rootsi aeg: ● Kindralkuberner- Rootsi riigivõimu kõrgeim esindaja; ● Rüütelkonnad- aadlike seisuslikud esindused; ○ Eestimaa; ○ Liivimaa; ○ Saaremaa; ○ maapäev- rüütelkondade kõrgeim võimuorgan. ● Eestimaa kubermang: ○ Eestimaa Ülemmaakohus; ○ meeskohus; ○ adrakohtunik. ● Liivimaa kubermang: ○ Liivimaa Õuekohus; ○ maakohus; ○ sillakohtunik. ● 1620. aastal umbes 100 000 inimest; ● 1656.-1661. aasta- Rootsi-Vene sõda; ● 1695. aastal umbes 350 000 inimest ; ● 1695.-1697. aasta- Suur nälg, suri umbes 75 000 inimest. ● Pärisorjus ja sunnismaisus: ○ 1645. aastal Eestimaal Oxenstierna maakorraldus; ○ 1668. aastal Liivimaal Totti maapolitseikorraldus;
Eraldi rüütelkond moodustus Taani valduses oleval Saaremaal, mis jäi püsima ka pärast Saaremaa liitmist Rootsiga. Nad koondasid siinseid maavaldajaid aadlikke, kaitsesid nende õiguseid Rootsi riigivõimude ees ning lahendasid kohalikke küsimusi. Nende liikmed käisid koos maapäevadel iga 3 aasta tagant. Maapäevade vahepeal ajasid rüütelkonna asju 12 (Saaremaal 6) maanõunikku, kes valiti eluaegsetesse ametitesse. Adrakohtunik ja sillakohtunikud - Rootsi valitsusajal loodud kohtukorraldus jäi püsima 19.saj.lõpuni. Avaliku korra tagamiseks seati Eestimal ametisse kohalike mõisnike hulgast valitud adrakohtunikud, Liivimaal sillakohtunikud. Ülesandeks oli hoolitseda pagenud talupoegade kinnivõtmise ja tagasisaatmise eest, uurida talupoegade süütegusi ja karistuste määramine. Maakonna tasandil tegutsesid Eesti-ja Saaremaal meeskohtud, Liivimaal maakohtud, arutati talupoegade ja teiste mitteaadlikke süüasju
Kordamine 10. klassi ajalooeksamiks: Eesti ajalugu 1. Muinasaja uurimine. Lk.8-9 (esiaeg, muinasaeg, muistis, arheoloogia, dendrokronoloogiline skaala, numismaatika, etnoloogia, rahvaluule, kroonikad) *esiaeg, muinasaeg- Ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotamiseni 19.saj alguses p.Kr. Nimetatakse esiajaks ehk muinasajaks. *muistis- ehk muinasjäänused. Nt: omaaegsed asulakohad, linnused, kalmistud, ohverdamispaigad, jäljed põldudest, metallitöötlemiskohad, aga ka muinasajal valmistatud töö-ja tarberiistad, relvad ja ehted. *arheoloogia- muinasteadus. Uurivad muinasaega ja teostavad muististel arheoloogilisi kaevamisi. *dendrokronoloogiline skaala- pikaajalistel mõõtmiste ja võrdluste baasil koostatud puude kasvuringide paksuste muutusi kajastav skaala ehk dendrokronoloogiline skaala. *numismaatika-münditeadus. Numismaatikud tegelevad ...
kehtisid eraldi, mh a. 1671 kaaseadustik) ja jälgiti ka Rootsi 1734. a koodeksit: - Kodifitseeritud Balti seadused jõustusid 19 saj keskpaiku(ei sisaldanud 19 saj talurahvaseadusi ja muudeti hiljem korduvalt, aga kehtisid ka Eesti Vabariigis) Politsei ülesanded: · Eestimaal adrakohtud ja LM-l sillakohtud(igas maakonnas 1) · Adrakohtunik ja sillakohtunik ja 2 liiget olid aadlikud · Pädevuses väikeste korrarikkumiste karistamine: nt põgenenud talupoegade otsimine ja tagastamine ja ühendusteede garanteerimine · Lisaks mõisnikel kodukariõigus(kuni 1865) V Luteri kirik · Kehtis Rootsi aasta 1686 kirikuseadus(kuni 1832), aga mugandatud kujul: - Taastati enne Karl XI reforme valitsenud olukord - Rüütelkonnad kontrollisid 18 saj lut. kir
Eestimaa kindralkuberner Tallinnas Toompeal. Rüütelkonnad + Eestimaa + Liivimaa + Saaremaa + Maapäev igapäevase võimu teostamiseks maapäeval. + 6/12 maanõunikku + pealik/maamarssal Landestaat- ehk rüütelkonna võim Rootsi kubermangudes Kohtusüsteem. Rahvastik Eestimaa kubermang + Eestimaa Ülemmaakohus + meeskohus + adrakohtunik Liivimaa kubermang Hilary Karu 27 D 11 EESTI AJALUGU + Liivimaa Õuekohus + maakohus + sillakohtunik Enne Liivi sõda ligi 280 000 inimest. Pärast sõda, 1620.aastatel elas Eestis vaid 100 000 inimest. 1656-1661 Rootsi-Vene sõda 1695.aastal u 350 000 inimest + Kuna tööjõudu oli vaja, soodustati talurahva vaba liikumist viljakamatele maadele.
Ordualadel kõrgeim kohtuvõim jäi vasallidel kätte saamata, kinnitati 1561a Sigismund Augusti privileegidega. Sunnismaisuse õigusest lähtuvalt on sunismaisust reglementeeritud. Kõige varasem säilinud kokkuvõte on tärkna apti kokkulepe jooksnud tp kohta. 1458 a kokkulepe( aastaarv tinglik), kus on olulisena näha, et mõisnikud on käsit talurahvast ja talurahva nooremaid poegi ja teisi külaelanikke enda valdusesse kuuluvaks, vaieldamatu õigs neid tagasi nõuda. Tagasi nõudis adrakohtunik. Tegemist ühe kõige varasema kokkuleppega, teisalt kajastuvad veel 17 saj talurahva väljaandmist reglementeerivates seadusaktides. Ligi ürit ka selgeks teha millal on teada 1 korda kui on hakatud tp tagasi nõudma ( allikate järgi) 1415 a kaasus kus viljakontuur nõuab tagasi irukontuuri põgenenenud tp.Maavaldajal oli õigus saada kompensatsiooni . 16 sajandik son mõsnikud hakanud saama ebaregulaarseid makse hakanud nõudma. Sellega
kaasa oma varanduse. Loata lahkuja, kaotas kogu oma vara. Alates 15. sajandist pärinevad dokumendid pagenud talupoegade väljanõudmise kohta, mis seostavad nende kuuluvuse isandale ja sünnikohaga - Seega laienes sunnismaisus kõikidele talupoegadele peale maavabade. Vabadike ja sulaste väärtus oli väiksem ning nende otsimine polnud väärt raha kulutamist. 15. sajandil sõlmiti Liivimaa riikides aadlike vahel kokkulepped talupoegade vastastikuse väljaandmise kohta. Adrakohtunik - Ülesandeks oli pagenud talupoegade väljanõudmine (1458). Sisuliselt uus omanik võis osta talupoja ära tasudes võlgade eest ja makstes nõutud summat. Talupoegade väljanõudmine sattus vastuollu linnade privileegidega läsitleda pagenud talupoegi vabade linlastena (Kui talupoeg jättis oma peremaha või tal olid võlad siis ta polnud vaba linlane). Õiguslik areng - Maad läänistati koos inimeste ja nende maksudega. Teokohustuse määramine oli juba vabadusi piiravaks kohustuseks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
