Läänemaakond). * Liivimaa kubermang Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti; keskus Riia, juht kuberner Tartu, Pärnu, Riia ja Võnnu; hiljem ka Saaremaa. --- * Aadli omavalitsus < Rüütelkond (Saare- ja Eestimaa oli enne Liivimaad) koos käidi Maapäevadel (üle kolme aasta; otsused fikseeriti Maapäeva retsessis, mille kuberner avaldas patendina) > vahepeal oli Maamõisnike kolleegium (tegutses kuberneri eesistumisel; maanõunik suri = teised valisid uue). --- * Eestimaa kohtud: 1) Adrakohtunik (talupoegade tagaotsimine ja nendevahelised tülid); 2) Maakohus (talupoegadevahelised tülid); Kubermang e ülemmaakohus (edasikaebamine ja aadlike probleemid) Eestimaa Maanõunike Kolleegiumisse. * Liivimaa kohtud: 1) Sillakohtunikud; 2) Maakohus; 3) Liivimaa õuekohtu Stockholmi õuekohus. --- * Rootsiaja alguses 500, lõpus 1000 mõisa (kuni maareformini). * 1550 1:4 (mõisa- vs talupõld); 1700 1:2,5 (mõisa- kasvasid talupõldude arvelt).
Kindralkuberner-kub eesotsas ül-d*sõjaväe kamandamine *nim ametisse ja kontrollisid riigiametnike tööd *jälgisid raha laekumist ja kasutamist kubermangus * kandsid hoolt postiteenuste, teede ja sildade korrashoiu ning avaliku korra eest. 3 rüütelkonda:eesi,liivi, saaremaa , selle eesotsas pealik.. Maapäevad iga 3-e a tagant. Kohtusüsteem: Liivimaal(maa- ja Liivimaa õuekohus) Eestimaal(mees- ja eestimaa ülemmaakohus) Adrakohtunik- eestimaal ning sillakohtunik liivimaal ül:avaliku korra tavamine. Reduktsioon-eramaade riigistamine, eesmärgiga koguda raha riigikassasse. Opositsioonis: Patkul( liivimaa maanõunik) eestis tõi reduk kaasa suure pahameele mõisnike poolt. Kodukarjaõigus-mõisnik võib talupojale ihunuhtlust anda VENE AEG: pärast põhjasõda Balti erikord *põhjus: balti-sks aadlikele erikohustuste jaoks et soodustada koostööd
· kirikukümnis, millest pool saadeti Rooma paavsti käsutusse · preestri ülalpidamine · teotöö e. mõisategu · vakuste pidamine ( mitu päeva kestvad peod mõisnikele, kes tulid maale tp käest andameid koguma) · sõjalised kohustused · (maksudeks ka õlgi, lõnga heina, ehitusmaterjali, loomi) · Rahamaksu vähe, tp tavaliselt raha polnud, raha ka ebastabiilne 5. Kes olid: Adrakohtunik tegeles põgenenud talupoegadega Vardjas korraldas vakusepidusid ( vakus- keskaegne maksustusühik) Kubjas valvas töötegemist, kogus makse, Opmann mõisavalitseja, tegeles majandusega Virtin hoolitses mõisakarja eest Kilter jälgis teokohustuse täitmist Piirivaht ja rehepapp
kauplemisega.Eriti soodne oli olukord hansalinadel:Tallinn, Viljandi,Tartu,Pärnu.Tähtsamaks sisseveo kaubaks oli sool, tubakas ja väljaveoks oli teravili, lina. 18.maahärra- on feodaalist või vaimulikust maavaldaja ehk senjöör. raad- linnavõimu organ; linnavalitsus tsunft- käsitööliste vennaskond üksjalg- alupoegade sotsiaalne grupp, talupoeg pidi mõisas tegema tööd üksjalg päev maapäev- maahärrade ja feodaalühiskonna vabade esindajate nõupidamine adrakohtunik- maapolitseikohus, mis täitis kohapeal nii politsei kui madalama astme kohtu ülesandeid adratalupoeg- tavaline talupoeg, kes täitis teotöid maavaba- Maavabad talupojad olid isiklikult vabad. Nad pidid täitma sõjateenistuskohust ja maksma oma isandale maksu
Ajalugu Vana-Liivimaa-keskaegne Eesti ja Läti, kus tekkis mitu feodaalriiki -maaisandat Eestimaa hertsogkond-Taani kuninga valdus Põhja-Eestis, mille ta müüs 1346 peale Jüriöö ülestõusu ordule 19 tuh. hõbemarga eest Rüütelkond-vasallide seisuslikud korporatsioonid Kümnis-1/10 talu saagist põhikoormisena Hinnus-n kindel naturaalmaks Vakused-u. 100 talust koosnevad maad eestlastest vanemate juhtimisel eeskätt maksustusühikuna. Kodukariõigus- Adrakohtunik Adratalupoeg Üksjalg-adratalunike pojad, kellele isakodus elatist ei jätkunud Vabatalupoeg-olid end koormistest raha eest vabaks ostnud Maavaba-ülikute järeltulijatest taluomanikud, kes koormistest vabad ja osaledes sõjateenistuses kergeratsanikena Raad-linnavalitsus:Tln.-s 24 raehärrat (pooled neist valitsesid ühel aastal, pooled teisel aastal, kuna palka ei makstud) Bürgermeister-rae juhatus Sündik-juuraharidusega seadusetundja
23.Carl Robert Jakobson Sakala, rahvuslik ärkamine, kolm isamaa kõnet 24.Johann Köler - rahvusliku maalikunsti rajaja, üks aleksandri kooli liikumise rajajaid Mõisted 1. Adrakohtunik, sillakohtunik - ajalooline maapolitseikohtunik Eestimaal 2. Reduktsioon mõisad võeti riigi omandusse tagasi 3. Teorent teotöö, mis jagunes korraliseks nädalateoks ning hooajatööde ajal ka abiteoks. Sellele lisandusid ka rahamaksud, nt vakuraha. 4. Loonusrent - ehk naturaalrent on talupoegade või teiste maakasutajate tasu feodaalühiskonnas kasutatava maa eest maaomanikule. Sisuliselt tähendas
Jaani kiriku kirikuõpetaja. Baltiaadlike vastane 24. Carl Robert Jakobson ühiskonnategelane, publitsist, kirjanik ja pedagoog. Ajalehe Sakala asustaja. Püüdis baltiaadlikega läbi saada. 25. Johann Köler Eesti esimene kunstnik ja Vene keisri maalija 26. Philipp Karell Eesti arst, oli Kreutzwaldi ja Faelmanni kaasaegsena ka suur Eesti patrioot, oli Nikolai I ja Aleksander II perekondade ihuarst. Mõisted 1. adrakohtunik, sillakohtunik Eestimaa ja Liivimaa I astmekohtunikud, kes tegelesid talupoegade tagasitoomisega mõisasse. 2. reduktsioon aadlikele läänistatud riigimõisade tagasivõtmine 3. restitutsioon Rootsi ajal riigistatud mõisate tagastamine 4. teorent feodaalne koormis, kus talupoeg ehk teomees pidi osa nädalast oma töövahenditega oma kasutuses oleva talumaa eest tasumiseks mõisa jaoks tööd tegema 5. loonusrent Sisuliselt tähendas loonusrent kohustust anda
Seejärel käsutati saarlased, kes parajasti Kuressaare piiskopilinnust ehitasid Maasilinna karistuslinnsut tegema. T alurahva olukord pärast Jüriöö ülestõusu lõppu 1345. aastal oli kehvapoolne. Talupoegade õigustele ei pööratud enam nii palju tähelepanu kui enne Jüriöö ülestõusu. Talukoha rendi eest tasumiseks hakkas esile tõusma teoorjus. Mitmetes eramõisates mindi üle loonusrendilt raharendile. Ärakaranud talupoegade eest hoolitses haagi- ehk adrakohtunik, kelle ülesandeks oli nende talupoegade kindlakstegemine, ülesotsimine ja tagasitoomine. Kõige arvukamalt oli talupoegade seas adratalupoegi, kelle ülesandeks oli põlluga tegelemine; tema käsutusse kuulus ½ 5 adramaad. Suuremates taludes olid sulased ja teenijatüdrukud. Tekkisid nn. üksjalad, kes olid talupoegade pojad, kes enam oma isa tallu ära ei mahtunud ning rajasid oma talud kusagile ääremaale. Vabatalupojad olid talupojad, kes ei pidanud tegema mõisa jaoks
Nad tegelesid enamasti kõige tähtsamate ja olulistemate küsimuste arutamisega. Rüütelkonna pealik (Liivimaal maamarssal) lahendas igapäevasi küsimusi. Meeskohtu tegutses Eesti- ja Saaremaal, Liivimaal maakohtu. Arutasid talupoegade ja mitteaadlike süüasju. Eestimaa Ülemmaakohtu ja Liivimaa Õuekohtu seal lahendati raskemaid kuritegusid ja aadlike kohtuasju. Nende kohtude otsuste peale võis kaevata monarhini, kelle sõna oli viimane. Adrakohtunik Eestimaal ja sillakohtunik Liivimaal olid valitud kohalike mõisnike poolt ja täitsid politseilisi ülesandeid. Vastutasid avaliku korra eest ja tegelesid väiksemate uurimiste ja karistamistega. Reduktsioon oma eelkäijate poolt erakätesse antud riigimaa tagasivõtmine Restitutsioon riigi valitsusaja lõpul riigistatud mõisate tagasiandmine nende endistele omanikele Balti erikord erikord Balti kubermangudes, mille kohaselt need säilitavad laialdase omavalitsuse.
Bengt Gottfried Forselius Johan Skytte Ignatsi Jaak Pakri Hansu Jüri Heinrich Stahl Johan Hornung Johann Reinhold von Patkul Peeter I Katariina II George Browne Woldemar von Lauw Otto Fabian Rosen Anton Thor Helle August Wilhelm Hupel Kristjan Jaak Peterson Friedrich Reinhold Faehlmann Friedrich Reinhold Kreutzwald Johann Voldemar Jannsen Lydia Koidula Jakob Hurt Carl Robert Jakobson Johann Köler Philipp Karell MÕISTED Adrakohtunik(Eestimaal), sillakohtunik(Liivimaal) olid kohalike mõisnike hulgast valitud kohtunikud avaliku korra tagamiseks, kes uurisid talupoegade väiksemaid kuritegusid ja karistasid neid. Reduktsioon maade/mõisate riigistamine, tagasivõtmine Teorent oli feodaalne koormis, kus talupoeg pidi osa nädalast oma töövahenditega oma kasutuses oleva talumaa eest tasumiseks mõisas tööd tegema. Loonusrent on talupoegade kohustus anda maaomanikule osa oma talumajapidamise saagist.
Üksjalg – adratalupoegade nooremad pojad, kes isakoju ei mahtunud; pidid käima korra nädalas mõisas tööl Adratalupoeg – talupoeg, kel oli 0,5 kuni 5 adramaad Raad – linnavalitsus Maapäev – Vana-Liivimaa iga aastane koosolek, kus arutati politikat puudutavaid küsimusi. Maavaba - ülikute järglased, kes omasid maad läänikirja alusel, neil poolnud koormusi. Tsunft - ühe erialaga käsitööliste grupp Adrakohtunik – tegelesid põgenud talupoegade ülesotsimise ja tagastamisega. 19. Dateeri. Jüriöö ülestõus – 23.aprill 1343-1345 Esimene säilinud Eestikeelne trükis – 1535 Liivi sõda – 22.jaanuar 1558-1583 20. Millega said Tuntuks? I.Schenkenberg - Hertsog Magnus – Taani kuninga vend, kelle anti Saara-Lääne alad W.V.Plettenberg – Liivi ordumeister B.Notke - kunstnik J
Adratalupojad talupojad, kes kandsid teokoormist ja maksid lääniisandatele maksma andameid, kõige arvukamalt Üksjalad talupojad, kes pidid tegema ühe jalapäeva nädalas, oma talu pidid rajama mõisahärra võsamaale Vabatalupojad talupojad, kes tasusid koormisi rahas ega pidanud tegema mõisategu 9. Kirjelda talurahva õigusliku seisundi halvenemist? (Seosta sellega mõisted mõis, teokohustus (teoorjus), adrakohtunik, sunnismaisus) Esialgu tunnistasid vallutajad eestlaste isiklikku vabadust ja õigust pärilikule maakasutusele. 13. saj keskel külastasid vasallid oma valdusi paar korda aastas, et määratud andameid vastu võtta (üsna lõtv), peeti koos talupoegadega vakusepidusid e ühiseid söömaaegu. 13. saj teisel poolel aga ehitati esimesed eramõisad ning hakkas tekkima koormisi: viljakümnis (protsentuaalne andam), hinnus (kindla suurusega
võimuasutust. Oli 12 liiget E ja L rüütelkonnal (S vähem). Seda juhatas kuberner. Eestimaa Maanõunike kolleegiume täiendas end ise, aga teistel (S ja L) Maapäev valis liikme. Rüütelkonda juhtis jooksvate asjadega E peamees ja S ning L maamarssal. Kohtuvõim Erinevatele seisustele olid erinevad kohtud. Kuna erineval ajal läksid Rootsi võimu kätte maad olid ka natukene erinevad. E L Madalaim seisus Adrakohtunik Sillakohtunik Maakond Meeskohus Maakohus Kubermangu kohus Ülemmaakohus (maanõunike Liivimaa õuekohus (asus kolleegium) Tartus) kõrgeim Stockholmi õuekohus A S tegelesid väiksemate talupoegade vaheliste tülide lahendamisega ja põgenenud talupoegade otsimisega.
1965 - 1698 - 300 000 inimest: suur näljahäda, puhkes düsenteeria ja plekiline tüüfus. Viljaeksport Soome ja Rootsi suurenes. 1700 - 1711 – umbes 120 000 inimest: puhkes Põhjasõda ning leidis asset järjekordne ikaldus ning katkuepideemia. Ülesanne nr.3 Selgita mõisted: Maanõunik – maanõunikud moodustasid koos raehärradega omavalitsuse ladviku, kusjuures nende amet ei olnud valitav, vaid nad nimetati ametisse kogu eluks kas Maanõunike Kolleegiumi või rae poolt Adrakohtunik - politseilised ülesanded, avaliku korra tagamine, väiksemate üleastumiste uurimine ja karistamine Reduktsioon - aadlike kätte antud endiste riigimaade tagasivõtmine Rootsi aja lõpus (Karl XI) Rakmetegu – talupoegade tähtsaima kohustuse, teotöö üks osa, kus nõuti keskmisest talust 3-6 päevaks nädalas mõisasse meest hobuse või härjapaari ja rakendiga. Konsistoorium - kirikuvalitsus
ametisse maanõunik Maanõunikud tegelesid enamasti kõige tähtsamate ja olulisemate küsimuste arutamisega Rüütlekonna pealik lahendas igapäevaseid küsimusi Uued maanõunikud valiti enamasti endiste rüütelkonna pealikke või maamarssalite hulgast Maapäev maahärrade ja feodaalühiskonna vabade esindajate nõupidamine keskajal Kohtukorraldus Avaliku korra tagamiseks seati Eestimaal ametisse kohalike mõisnike hulgast valitud adrakohtunik, liivimaal sillakohtunik, kelle ülesandeks oli hoolitseda pagenud talupoegade kinnivõtmise ja tagasisaatmise eest uurida talupoegade poolt sooritatud väiksemaid kuritegusid ja karistada süüdlasi Maakonna tasemel tegutsesid Eestis- ja Saaremaal meeskohtud Liivimaal maakohtud- mõlemad arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju Kubermangutasemel lahendati raskemad kuriteod ning kõik aadlike kohtuasjad Eestimaa Ülemkohus Tallinnas
· Iga kolme aasta tagant toimus maapäev (sks Landtag) Rüütelkonda kuuluvate aadlike koosolek, kus arutati kohalikke küsimusi. · Rüütelkonda valitses 12 maanõunikku (Landrat), Saaremaal 6. · Lihtsaid igapäeva küsimusi lahendas rüütelkonna pealik.( Liivimaal nimetati teda maamarssaliks). Kohtusüsteem: Kirjeldus: Eestimaa kubermang Liivimaa kubermang Politsei: Adrakohtunik Sillakohtunik Mitte aadlike süüasjad Meeskohus Maakohus Raskemad kuriteod ja Eestimaa Ülemmaakohus Liivimaa Õuekohus aadlike süüasjad. Rootsi riigivõim ja Balti aadel: Reduktsioon Erakätesse antud riigimaade tagasivõtmine. Reduktsiooni tagajärjel: · Tagasivõetud mõisad anti rendile · Riigi sissetulekud tõusid märkimisväärselt · Paranesid haridusolud
25% olid vabadikud ilma maata, tegid hooajalist palgatööd. 15% sulaseid ja teenijaid. 10% mõisateenijaid Rootsis pärisorjust polnud, talupojad olid vabad (võrdlus Eesti omadega). Eestis pärisorjus kujunes keskajal. Eesti kubermangus 1645 Oxenstierna uuendatud maakorraldus; Liivi kub- 1668/71 (võeti vastu/kehtis)- Totti maapolitsei korraldus. Talopoeg on sunnismaine ei tohi lahkuda. Talle kehtib mõisniku politsei ja kohtuvõim. Em kub teostas seda see kohtunik, kes oli ka adrakohtunik. Rootsi aja lõpp: Reduktsioon- riigi poolt annetatud maade tagasivõtmine. Liiga palju maid oli antud mõisale, riigi enda sissetulek vähenes. Kuningas Karl XI- reduktsioon, et maid tagasi saada, võttis kingitud maad tagasi. Maapäevad polnud eriti nõus. Eriti suur oli vastuseis Liivimaa kubermangus. Reduktsioon siiski toimus Em: ½ maadest riigile ja ½ mõisnikule.Sm: ¼ riigile. Lm: 4/5 riigile ja 1/5 aadlikele. Mõisnikud muutusid rentnikeks
Mõisted Vana-Liivimaa keskaegne Eesti ja Läti, kus tekkis mitu feodaalriiki. Eestimaa hertsogkond Taani kuninga valdus Põhja-Eestis, mille ta müüs 1346 peale Jüriöö ülestõusu ordule 19 tuhande hõbemarga eest. Rüütelkond vasallide seisuslik ühing, mis oli igas piiskopkonnas. Kümnis protsentuaalne andam Hinnus kindla suurusega andam Vakused kollektiivne hooajatöö. Kodukariõigus talupoja peksuõigus (kupja elukutse). Adrakohtunik Mõistsid kohut põgenikkude üle. (?) Adratalupoeg Talupoegade kiht, keda oli kõige rohkem, kandisd koormisi aadlikule. Üksjalg adratalunike pojad, kellele isa-kodus elatist ei jätkunud, nad rajasid talu väljaspoole küla, kus olid karmimad tingimusede. Vabatalupoeg Talupojad, kes olid end koormistest raha eest vabaks ostnud. Maavaba ülikute järeltulijatest vabad (talupojad) ja osalesid sõjateenistuses kergratsanikena. Raad linnavalitsus Bürgermeister rae juhatus
maamarssal kohaliku aadli omavalitsuse ehk rüütelkonna kõrgem ametnik, kes valiti Maapäeval 3 aastaks ja kelle ülesandeks oli juhatada rüütelkonna üldkoosolekut ehk maapäeva meeskohus Meeskohus arutas algselt ainult vasallide ja rüütlite süütegusi, kuna maahärra ei saanud kohut mõista vasallide üle, siis süütegude arutamisel esindas Meeskohtunik maahärrat, kaasistujad aga vasallkonda (Eesti- ja Saaremaa) maakohus meeskohus Liivimaal adrakohtunik (Eestimaa) Adrakohtunikud: a). vasall võis kohut mõista talupoegade üle kriminaalsüütegude asjus; b). valvata heakorra järgi; c). lahendasid vasallide ja talupoegade vahelisi tülisid. Adrakohtud kui madalama astme kohtute ülesandeks oli: 1. talumaade suuruse määramine atrade järgi; 2. põgenenud talupoegade tagasinõudmine. sillakohtunik (Liivimaa) politsei, uurida ja karistada talupoegade väiksemaid kuritegusid.
○ Lõuna-Eesti Poolale. ● 1583.aasta Pljuusa vaherahu; ○ Põhja-Eeesti Rootsile. Rootsi aeg: ● Kindralkuberner- Rootsi riigivõimu kõrgeim esindaja; ● Rüütelkonnad- aadlike seisuslikud esindused; ○ Eestimaa; ○ Liivimaa; ○ Saaremaa; ○ maapäev- rüütelkondade kõrgeim võimuorgan. ● Eestimaa kubermang: ○ Eestimaa Ülemmaakohus; ○ meeskohus; ○ adrakohtunik. ● Liivimaa kubermang: ○ Liivimaa Õuekohus; ○ maakohus; ○ sillakohtunik. ● 1620. aastal umbes 100 000 inimest; ● 1656.-1661. aasta- Rootsi-Vene sõda; ● 1695. aastal umbes 350 000 inimest ; ● 1695.-1697. aasta- Suur nälg, suri umbes 75 000 inimest. ● Pärisorjus ja sunnismaisus: ○ 1645. aastal Eestimaal Oxenstierna maakorraldus; ○ 1668. aastal Liivimaal Totti maapolitseikorraldus;
Eraldi rüütelkond moodustus Taani valduses oleval Saaremaal, mis jäi püsima ka pärast Saaremaa liitmist Rootsiga. Nad koondasid siinseid maavaldajaid aadlikke, kaitsesid nende õiguseid Rootsi riigivõimude ees ning lahendasid kohalikke küsimusi. Nende liikmed käisid koos maapäevadel iga 3 aasta tagant. Maapäevade vahepeal ajasid rüütelkonna asju 12 (Saaremaal 6) maanõunikku, kes valiti eluaegsetesse ametitesse. Adrakohtunik ja sillakohtunikud - Rootsi valitsusajal loodud kohtukorraldus jäi püsima 19.saj.lõpuni. Avaliku korra tagamiseks seati Eestimal ametisse kohalike mõisnike hulgast valitud adrakohtunikud, Liivimaal sillakohtunikud. Ülesandeks oli hoolitseda pagenud talupoegade kinnivõtmise ja tagasisaatmise eest, uurida talupoegade süütegusi ja karistuste määramine. Maakonna tasandil tegutsesid Eesti-ja Saaremaal meeskohtud, Liivimaal maakohtud, arutati talupoegade ja teiste mitteaadlikke süüasju
Eraldi rüütelkond moodustus Taani valduses oleval Saaremaal, mis jäi püsima ka pärast Saaremaa liitmist Rootsiga. Rüütelkonnad koondasid siinseid maavaldajaid aadlikke, kaitsesid nende õiguseid Rootsi riigivõimude ees ning lahendasid kohalikke küsimusi. Rüütelkonna liikmed käisis koos maapäevadel, mis toimus iga 3 aasta tagant. Maapäevade vahepeal ajasid rüütelkonna asju 12 (Saaremaal 6) maanõunikku, kes valiti eluaegsetesse ametitesse. *adrakohtunik ja sillakohtunikud- Rootsi valitsusajal loodud kohtukorraldus jäi püsima 19.saj.lõpuni. Avaliku korra tagamiseks seati Eestimal ametisse kohalike mõisnike hulgast valitud adrakohtunikud, Liivimaal sillakohtunikud. Nende ülesandeks oli hoolitseda pagenud talupoegade kinnivõtmise ja tagasisaatmise eest, uurida talupoegade süütegusi ja nende eest karistus määrata. Maakonna tasandil tegutsesid Eesti-ja Saaremaal meeskohtud, Liivimaal
kehtisid eraldi, mh a. 1671 kaaseadustik) ja jälgiti ka Rootsi 1734. a koodeksit: - Kodifitseeritud Balti seadused jõustusid 19 saj keskpaiku(ei sisaldanud 19 saj talurahvaseadusi ja muudeti hiljem korduvalt, aga kehtisid ka Eesti Vabariigis) Politsei ülesanded: · Eestimaal adrakohtud ja LM-l sillakohtud(igas maakonnas 1) · Adrakohtunik ja sillakohtunik ja 2 liiget olid aadlikud · Pädevuses väikeste korrarikkumiste karistamine: nt põgenenud talupoegade otsimine ja tagastamine ja ühendusteede garanteerimine · Lisaks mõisnikel kodukariõigus(kuni 1865) V Luteri kirik · Kehtis Rootsi aasta 1686 kirikuseadus(kuni 1832), aga mugandatud kujul: - Taastati enne Karl XI reforme valitsenud olukord - Rüütelkonnad kontrollisid 18 saj lut. kir
Eestimaa kindralkuberner Tallinnas Toompeal. Rüütelkonnad + Eestimaa + Liivimaa + Saaremaa + Maapäev igapäevase võimu teostamiseks maapäeval. + 6/12 maanõunikku + pealik/maamarssal Landestaat- ehk rüütelkonna võim Rootsi kubermangudes Kohtusüsteem. Rahvastik Eestimaa kubermang + Eestimaa Ülemmaakohus + meeskohus + adrakohtunik Liivimaa kubermang Hilary Karu 27 D 11 EESTI AJALUGU + Liivimaa Õuekohus + maakohus + sillakohtunik Enne Liivi sõda ligi 280 000 inimest. Pärast sõda, 1620.aastatel elas Eestis vaid 100 000 inimest. 1656-1661 Rootsi-Vene sõda 1695.aastal u 350 000 inimest + Kuna tööjõudu oli vaja, soodustati talurahva vaba liikumist viljakamatele maadele.
Ordualadel kõrgeim kohtuvõim jäi vasallidel kätte saamata, kinnitati 1561a Sigismund Augusti privileegidega. Sunnismaisuse õigusest lähtuvalt on sunismaisust reglementeeritud. Kõige varasem säilinud kokkuvõte on tärkna apti kokkulepe jooksnud tp kohta. 1458 a kokkulepe( aastaarv tinglik), kus on olulisena näha, et mõisnikud on käsit talurahvast ja talurahva nooremaid poegi ja teisi külaelanikke enda valdusesse kuuluvaks, vaieldamatu õigs neid tagasi nõuda. Tagasi nõudis adrakohtunik. Tegemist ühe kõige varasema kokkuleppega, teisalt kajastuvad veel 17 saj talurahva väljaandmist reglementeerivates seadusaktides. Ligi ürit ka selgeks teha millal on teada 1 korda kui on hakatud tp tagasi nõudma ( allikate järgi) 1415 a kaasus kus viljakontuur nõuab tagasi irukontuuri põgenenenud tp.Maavaldajal oli õigus saada kompensatsiooni . 16 sajandik son mõsnikud hakanud saama ebaregulaarseid makse hakanud nõudma. Sellega
kaasa oma varanduse. Loata lahkuja, kaotas kogu oma vara. Alates 15. sajandist pärinevad dokumendid pagenud talupoegade väljanõudmise kohta, mis seostavad nende kuuluvuse isandale ja sünnikohaga - Seega laienes sunnismaisus kõikidele talupoegadele peale maavabade. Vabadike ja sulaste väärtus oli väiksem ning nende otsimine polnud väärt raha kulutamist. 15. sajandil sõlmiti Liivimaa riikides aadlike vahel kokkulepped talupoegade vastastikuse väljaandmise kohta. Adrakohtunik - Ülesandeks oli pagenud talupoegade väljanõudmine (1458). Sisuliselt uus omanik võis osta talupoja ära tasudes võlgade eest ja makstes nõutud summat. Talupoegade väljanõudmine sattus vastuollu linnade privileegidega läsitleda pagenud talupoegi vabade linlastena (Kui talupoeg jättis oma peremaha või tal olid võlad siis ta polnud vaba linlane). Õiguslik areng - Maad läänistati koos inimeste ja nende maksudega. Teokohustuse määramine oli juba vabadusi piiravaks kohustuseks
annaabi.ee 
