Vana-Liivimaa valitsemine keskaegses Eestis Nõo Reaalgümnaasium Brita Lodi 59B Jaanuar 2013 Vana-Liivimaa poliitiline ülesehitus · Vana-Liivimaa koosnes pärast 1346.aastat viiest iseseisvast väikeriigist: 1. Saksa ordu Liivimaa haru 2. Riia peapiiskopkond 3. Tartu piiskopkond 4. Saare-Lääne piiskopkond 5. Kuramaa piiskopkond · Kiriku õiguslikult moodustasid Liivimaa ja Preisimaa piiskopkonnad 13.sajandi keskpaigast ühtse kirikuprovinti Riia peapiiskopi juhtimisel. · Tallinna piiskopkond kuulus ka pärast Taani valduste võõrandamist Lundi kirikuprovintsi. Saksa ordu Liivimaa haru · Suureim ja tugevaim · Seda valitses Liivimaa meister koos ordu sõjalise valmisoleku eest vastutava maamarssali ja kohaliku võimu teostavate käsknikega · Tegemist oli suure Saksa ordu osaga, mis hakkas iseseisvuma · Piiskopid pidid jagama võimu toomhärr...
Juhtis peapiiskop Piiskopi määras toomkapiitel ehk toomhärrade kogu ehk paavst (sai ka osta seda kohta, mis tõttu oli see 14.-15. sajandil suur probleem) Oli nii ilmalik kui vaimulik võim ( va Tallinna piiskop) Pullaad- seadused Võimusümbol- peakirik katedraal e. Toomkirik (nt Tallinna toomkirik, Tartus toomemäel) Ühe regiooni piiskopkonnad moodustasid kirikuprovintsi Riia kirikuprovints Kuramaa, Tartu, Saare-Lääne, Riia Lundi kirikuprovints Tallinn Ainult vaimulik võim Saksa ordu Loodi 12. saj Palestiinas 14. saj. Keskus Preisimaal Kõrgeim juht kõrgmeister Liivimaa meister- Liivimaa haru juht Liivimaa keskus Riia, hiljem 15. saj Võnnu (viidi turvalisuse tõttu ära, sisemaale)
Ordu valdustele järgnesid Riia peapiiskopkond, Tartu piiskopkond, Saare- Lääne Piiskopkond, Kuramaa Piiskopkond. Liivimaa orduriik oli osa Saksa ordu valduses. Enamik siinseid piiskoppe oli seotus Saksa- Rooma keisririigiga. Piiskop on piiskopkonna ehk diötseesi kiriklik juht. Regiooni piiskopkonnad moodustasid kirikuprovintsi, mille eesotsas seisis piiskop. Piiskopi valis ametisse toomkapiitel või paavst. Keskaegne Liivimaa jagunes kiriklikult kaheks: Riia kirikuprovints (Riia, Saare- Lääne, Tartu ja Kuramaa piiskopkond), Lundi kirikuprovints (Tallinna piiskopkond). Liivimaa kõrgemad vaimulikud pärinesid enamasti Saksamaalt, mõned ka Taanist. Hiliskeskajal olid pärit ka Preisimaalt. Eestima hertsogkonna moodustasid Satnsby lepingu kohaselt 1238. Aastal taani kuningale antud Harju-ja Virumaa. Seda käsitleti Taani kuninga isikliku valdusen. Kuningat esindas siin asehaldur, kes resideeris Tallinna linnuses. 13
k.a Tallinn • Vallutajate suhete korraldamiseks legaadid • Stensby rahu - Taanile tagasi Harjumaa, Rävala ja Virumaa KESKAEGSE LIIVIMAA POLIITILINE KAART • 1346 Saksa ordu Taani kuningalt Eestimaa hertsogkonna • Keskaegse Eesti piir 13.saj keskpaigaks • Suurim Saksa ordu valdus • Piiskopi valis ametisse toomkapiitel või paavst • Toomhärrad - jumalateenistus toomkirikus + piiskopkonna haldamine • Riia kirikuprovints - Riia peapiiskopkond ja Saare-Lääne, Tartu, Kuramaa piiskopkonnad • Piiskopid maahärrad - ilmalikud valitsejad väikeriikides • Lundi kirikuprovints - Tallinna piiskopkond • 13-14 saj Saksamaalt • Tallinna piiskopid Taanist (-14.saj) • 15-16 saj kohalike aadlike pojad • Tartu piiskop Bartholomeus Savijerwe • Rüütelkond - rüütlite organisatsioon oma huvide kaitseks maaisandate ees • Saksa ordu peakorter Marienburgis
· Eesmärgiks usulise kontrolli ja homogeensuse kehtestamine sõdadest kurnatud Eesti- ja LM-l, kus esialgu valitses veel usuline segadus ja korralagedus: - Paganluse(mh nõiaprotsessid) ja LM katoliikluse väljajuurimistaotlused ja keeleprobleemid Kirkiklik haldusjaotus: 1. Saaremaa · Taani lut kirikukorraldus(1562-1645): juhiks superintendent · Rootsi alluvuses oma kirikuprovints(1650-): superintendent ja segakonsistoorium 2. Eestimaa piiskopkond · Takistuseks rahapuudus, mida aadel ei soovinud eraldada ja võimuvõitlus: - Aadli vaidlused keskvõimuga · Luhtunud reforme üritasid Tallinna piiskop C. Agricola(Soome usupuhastaja poeg) 1580ndatel ja Rootsi piiskop J. Rudbeckius 1627: - Soov vabastada luteri kirik Eestimaa rüütelkonna võimu
annaabi.ee 
