2. Eesti kultuur XVI sajandist tänapäevani Vaimuelu Eestis 19. sajandi esimesel poolel Kultuuripilt jagunes kaheks: baltisaksa kõrgkultuuriks ja põlisrahva talupoja-kultuuriks. Riigipiirid suleti kindlalt kuna kardeti Prantsuse revolutsiooni siiakandumist(Paul I). Välismaale õppima ei lastud. 1802 taasavati Tartu ülikool, neli teaduskonda: arsti, juura, filosoofia, usu. Õppetöö toimus saksa ja ladina keeles. Ülikooli esimene lektor oli Parrot, kes oli keisriga hea sõber - ülikool sai raha ja autonoomiat. Välismaalt tulnud õppejõud tõid valgustusideid, mida Aleksander I vabameelsena toetas. Ülikoolile ehitati peahoone, tähetorn, anatoomikum, kliinik, raamatukogu. TÜ muus kiiresti Euroopas tuntud teaduskeskuseks, siin tegutsesid: Struve - astronoom; Jacobi - füüsik; von Baer - embrüoloogia. 1829-1839 töötas ülikooli juures Professorite Instituut. 19 sajandi esimesest poolest on teada üksikuid TÜs õppinud eestlasi, needki saksas-tusid. B...
Milles seines Balti erikord? 1721. aastal Uusikaupunki rahuga sätestatud erikord, kus Balti aadel ja linnad säilitasid Vene impeeriumi koosseisus laialdase omavalitsuse. Balti erikord seati sisse, kuna Venemaa vajas baltisaksa aadli toetust, kuna kartis Rootsi rünnakut. restitutsioon, maksukorraldus, luteri usk, saksakeelne asjaajamine. säilis aadli omavalitsus rüütelkonnad Kubermangu valitsemine. Kõige olulisem võimuesindaja oli kuberner. Ta allus ametlikult otse senatile, kuid tegelikult tuli tal asju ajada siseministriga. Samuti ei saanud kuberner mööda vaadata kindralkubernerist. Kuberneri asetäitjana asetäitjana tegutses viitse- ehk asekuberner. Ühtlasi võidi viitsekuberneri kõrvale ametisse nimetada ka sõjakuberner, kes allus sõjaministrile ning vastutas sõjaliste õppeasutuste ning sõjaväeosade juhtimise eest. Kõige olulisemad asutused kubermangus olid kubermanguvalitsus, kroonupalat,hoolekandevalitsus ja politseivalitsus. Kuber...
teostes. 12. Mussorgski klaveripalade tsükkel „Pildid näituselt“ on inspireerinud paljusid XIX-XX sajandi heliloojaid ja interpreete. Keda? Mis seda võis põhjustada? kuulsaima orkestreetitud versiooni autor on Prantsuse helilooja Maurice Ravel. elektroonilise variandi autor Isao Tomita. 13. Tšaikovski ja tema seosed Eestiga. Kajastusi muusikas, eesti juurtega, või Eestiga seotud Tšaikovski lähikondsed ( Karell, Jürgenson, vend Anatol, "Kallis Mari" ). Instrumentaalpala “ Mälestusi Haapsalust” 1867. a. juunis saabus Peterburist Haapsallu aurikuga. Tuli koos oma venna Anatoliga, et minna Pjotri kaksikvenna Modesti juurde. Viibis ka Haapsalus, kus tema mälestuseks on rannas pink, millesse oli rajutud rahvaviis”Kallis Mari”. Seda rahvaviisi kasut ta oma 6.sümf alateemana.
Lembit Poobus Andre Amandeus Paul-Johannes Purga Vihased naised- Eveli Heinapuu Katrin Kullamaa Tänava-akrobaadid- Vahur Agar Tatjana Järvi Vootele Vaher Teenrid- Peeter Karell Einar Hillep Toomas hark Andres Kask Vootele Vaher Janek Vill Heino Vompa Dirigent- Mihhail Gerts Lavameister- Karl Mikk Helipuldis- Kalev Timuska
Eestikeelse kirjasõna levik soodustas ühtse kirjakeele võidulepääsu. Eduard Ahrens koostas uue eesti keele grammatika, võttes aluseks Põhja-Eesti keskmurde. Rahvusliku haritlaskonna kujunemine: Estofiilid- Baltisakslased, kes olid huvitatud eesti keelest ja kultuurist. FR.R.KREUTZWALD JA FR.R. FAELMANN, olid esimesed haritlased, kes liitusid estofiilide liikumisega, nad käisid ka ÕPETATUD EESTI SELTSIS. 1857-1861.a. anti välja rahvuseepos ''Kalevipoeg''. Arst Philipp Karell. Eesti haritlaskonna moodustasid rahvakoolide õpetajad. Rahvusliku Liikumise eeldused ja sihid: Rahvuslikus Liikumises hakati teadustama oma mineviku, keelt, kultuuri omapära, see kõik viis välja Eesti rahvuse kujunemiseni. Eeldused: · Majanduslik arenemine · Eesti haritlaste esimese põlvkonna teke · Koolihariduse levik · Kohaliku elanikkonna omaalgatuslik organiseerimine · Kommunikatsioonivõrgu avardumine · Rahva kultuurilise aktiivsuse tõus. Eesmärgid:
18691870 töötas Peterburi Kunstiakadeemia õppejõuna 18861889 Viinis, Nice'is ja Pariisis 1867. aastast professor. Tiitli sai riigikantsler Aleksandr Gortsakovi portree eest (1867, õli, Moskva Ajaloomuuseum) 1877. aastast Peterburi Kunstiakadeemia nõukogu ülemääraline liige 1874. aastast Belgia Kuningliku Akvarellistide Ühingu auliige. Tegevus Eestimaa hüvanguks Johann Köler oli koos Eesti lihtrahvast pärit nn Peterburi patriootide Philipp Karell, Friedrich Nikolai Russow, Johann Rudolph Berendhoffiga esimesed, kes hakkasid tõstatama küsimust vajadusest Eestimaa ajaloo eestlastepoolse tõlgendamise kohta, mis oleks erinienud 19. sajandi teise pooleni kehtinud baltisaksa ajaloolaste tõlgendusest Eesti- ja Liivimaa vallutamisel 13. sajandil. Köleri poolt Jakob Hurdale saadetud kirjas tõstatatud teema oli aluseks Carl Robert Jakobsoni "esimeses isamaakõnes" 1868. aasta oktoobris Tartus toodud teesidele, mis tegid Eesti ajaloo
Pühapäeva- ja paranduskoolid Rändõpetajad 19. saj lõpp kool kohustuslikuks - koolisundus Täielik lugemisoskus, 30%-40% kirjutamisoskus Hariduse levik oluline ärkamisaja eeldus Eestikeene ajakirjandus Perno Postimees 1857 Jannsen toodab sisu Eesti rahwas vs maarahvas Eesti Postimees 1864 Jannesni töö jätkub Tartus Jannsen oli mõõdukas konservatiiv 1865 laulu- ja mänguselts Vanemuine Rahvuslikud ettevõtmised 1860. aastatel "Peterburi patrioodid" Karell, Köler Viljandimaa talupoegade palvekiri 1864 (teopäevade keelamine, maa hindade reguleerimine...) Hurt on Jannseni mõõduka suuna juht Eesmärk saada suureks vaimult 122 000 lehekülge kogutud rahvaluulet 1869 juunis esimene üldlaulupidu Tartus Baltisaksa laulupidude eeskuju (1857; 1861; 1866) Köler ja Jakobson boikoteerivad ~800 lauljat ja pillimängijat Rahvuslik vaimustus levib üle maa Alates 1896 laulupeod Tallinnas
initsiaatoriks oli Jannsen. Osaleda võisid vaid mehed, sest mõeldud oli rahva moraalile. - 1870. esimene teater Vanemuine (asjaarmastajatele), esimene etendus Koidula ,,Saaremaa onupoeg", selle järel Estonia teater. - 1868. 1870. Carl Robert Jakobsoni ,,Kolm isamaakõnet" jagas eestlaste ajaloo kolmeks: muistne õnnepõlv, pimeduse aeg, koidu e ärkamise aeg - 1864. palvekirjade aktsiooni kõrgaeg vahendasid Peterburis Köler ja dr Karell - 1864.ndast aastast hakati rajama aleksandrikooli komiteesid, selle initsiaator oli Paistu kihelkonna pulleritsu kooli õpetaja Jaan Adamson idee oli rajada esimene eestik gümn. Luba tuli taotleda tsaarivalitsuselt. Komiteed olid erinevates kihelkondades, tegeleti põhiliselt raha kogumisega. 1874. asutati peakomitee, mille tuntumad liikmed olid Kreutzwald, Hurt, Jannsen, Jakobson, Köler (kool ise avati alles venestusajal ja see oli venekeelne) - 1870
seminaari rajaja / Aabits, eesti keele lihtsustamine (võõrtähtedest loobumine, ä taht) / nelja aastaga umbes 160 koolmeistri ettevalmistamine, rahvakoolide rajamine, koduõpetuse algatamine, 1684 Forseliuse seminar; August Friedrich Kotzebue kirjanik, riigiametnik, keiser Aleksander I usaldusisik / üle 200 näidendi, luuletused, romaanid, mälestused / 1784 I asjaarmastajate teatri rajamine Tallinnas, muusikaetenduste lavastamine; Carl Friedrich Karell helilooja, viiuldaja, dirigent, organist, ooperilaulja, muusikaõpetaja / tantsuminiatuurid klaverile / esimene eestipäritolu muusik, Pjotor Tsaikovski õpetaja Peterburis; Adam Jakobson Carl Robert Jakobsoni isa, koolmeister, koori- ja orkestrijuht, Torma laulukoori ja pasunakoori rajaja / raamatud Torma mängo-koor, Tallorahva Süddamerömust / Mozarti Reekviemi esmakordneesitamine eesti keeles; Martin Körber Saaremaa muusikategelane, helilooja, õpetaja, pastor / värsi- ja
kirjutamisoskus Hariduse levik oluline ärkamisaja eeldus EESTIKEELNE AJAKIRJANDUS Perno Postimees 1857 Jannsen toodab sisu Eesti rahwas vs maarahvas Eesti Postimees 1864 Jannseni töö jätkub Tartus Jannsen oli mõõdukas konservatiiv 1865 laulu- ja mänguselts Vanemuine Johann Voldemar Jannsen 1819-1890 RAHVUSLIKUD ETTEVÕTMISED 1860. aastatel "Peterburi patrioodid" Karell, Köler Viljandimaa talupoegade palvekiri 1864 (teopäevade keelamine, maa hindade reguleerimine...) Hurt on Jannseni mõõduka suuna juht Eesmärk saada suureks vaimult 122 000 lehekülge Jakob Hurt kogutud rahvaluulet 1839-1907 Johann Köler "Ketraja" 1863 RAHVUSLIKUD ETTEVÕTMISED 1869 juunis esimene üldlaulupidu Tartus Baltisaksa laulupidude eeskuju (1857; 1861; 1866) Köler ja Jakobson boikoteerivad ~800 lauljat ja
koostas 1843. a eesti keele grammatika, võttes aluseks põhjaeesti keskmurde. Sajandi lõpupoole hakkas estofiilide liikumine vaibuma, sest eestlased kujunesid rahvuseks ja hakkasid esitama nõudmisi, mis kärpisid baltisakslaste juhtpositsioone Eestis. Estofiilidega liitusid Eesti esimese põlve haritlased, nt F. R. Faehlmann, Fr. R. Kreutzwald, Johan Köler – eesti rahvusliku maalikunsti rajaja. Tema tuntumad tööd: ema ja isa portree, „Herakles toob Kerberose põrguväravast“. Dr. Ph. Karell – keisrite Nikolai I ja Aleksander II ihuarst. Nimeta 2 olulisemat kultuurisaavutust/sündmust 19. saj. Eestis järgmistes valdkondades: haridus, eestikeelne kirjasõna. H: taasavati TÜ (1802); mindi üle kohustuslikule koolisundusele; (töötas Prof. Inst.). E: 1806 ilmus esimene eestikeelne (tartumurdeline) ajaleht; „Kalevipoeg“ anti välja, Masing andis välja I aabitsa. Iseloomusta baltisakslaste osa Eesti kultuuri arengus. Esita 3 näidet ja põhjenda nende tähtsust/tähendust.
5. juhtide esilekerkimine, haritlaskond 6. eneseteadvuse kasv 7. maa haritlaskond külakooliõpetajad ja ärksama vaimuga taluperemehed Rahvusliku liikumise eesmärgid 1. Saavutada võrdsed majanduslikud võimalused ühiskonnas 2. Vastuseis ümberrahvastamisele 3. Saavutada võrdsed õigused kultuuriliseks arenguks Rahvusliku liikumise keskused Viljandimaa (palvekirjade aktsiooni algatamine, Aleksandri kooli idee, põllumeeste seltsid) Peterburg ( Johann Köler ja Karell toetasid kodumaiseid üritusi) Tartu ( Jannsen, Koidula, ülikoolis õppivad eestlastest noored) Juhtfiguurid J.V Jannsen · Asutas ,,Perno Postimehe" (1857) ja ,,Eesti Postimehe" , korraldas esimese üldlaulupeo, asutas Vanemuise laulu ja mänguseltsi · Oma vaadetes oli mõõdukas ja ettevaatlik. Arvas, et asjad peavad sündima rahulikult, kokku leppides sakslaste ja valitsusega. Ta oli suht baltisakslaste mõju all. Carl Robert Jakobson
Arvustus "Vabariigi kodanikud" Valisin vaatamiseks "Vabariigi kodanikud", mida vaatasin internetist. Tegemist on Aarne Rannamäe juhitava vestlussaatega, kus päevakajalistel teemadel kalkuleerivad sõnakad Eesti inimesed erinevatelt elualadelt. Ka televaatajad saavad e-posti teel või telefonitsi arutelus oma sõna sekka öelda. "Vabariigi kodanikud" seekordseks saate teemaks olid elulooraamatud. Käsitleti selle üle, miks elulooraamatud tänases Eestis nii populaarsed on ja kas raamatul ja raamatul on vahe. Stuudios oli kirjastaja ja raamatute koostaja Enno Tammer, ajakirjanik ja kirjastaja Marii Karell, kirjandusteadlane Janika Kronberg ja hiljuti oma elulooraamatut esitlenud näitleja Anne Veesaar. Saate jooksul tõusid esile mitmed küsimused. Hiljuti oma raamatut esitlenud näitleja Anne Veesaarega seoses tekkis küsimus, m...
Püha Mihkli naistsistertslaste nunnaklooster valmis 1249. aastal. Kool avati 6. juunil 1631 2. Kooli asutamise eesmärk: Kuningas oli veendunud, et ka Liivimaale on tarvis haritud inimesi, ametnikke, kirikuõpetajaid, arste jt., kes tunneksid kohalikke olusid ja rahva keelt. 3. Nimed Tallinna Gümnaasium 1631 1653 Kuninglik Gümnaasium 1653 1710 Linna Keiserlik Gümnaasium 1710 1805 Tallinna Kubermangu Gümnaasium 1805 1890 Keiserlik Nikolai I Gümnaasium 1890 1917 Tallinna Linna Poeglaste Gümnaasium 1917 1918 Töörahva Valitsuse Tallinna Poeglaste Gümnaasium.1918 1918 Tallinna Poeglaste Gümnaasium 1918 1918 Gustav Adolfi Gümnaasium 1918 1918(Saksa I okupatsioon, kestis veebr kuni nov) Tallinna Poeglaste Gümnaasium 1918 - 1923 Tallinna Linna Poeglaste Humanitaargümnaasium kevad 1923 1932 Tallinna Linna Gustav Adolfi Gümnaasium 1932 1940 T...
1. Mõisted a. Balti erikord-oli baltisaksa aadli seisuslikel privileegidel põhinev autonoomne omavalitsussüsteem Läänemere äärsetes provintsides Eestimaal, Liivimaal, Saaremaal ja Kuramaal. b. Balti provintsiaalseadustik-Balti kubermangude kohalike õigusnormide kogu. c. Kindralkuberner-kindralkubermangu kõrgema võimu esindaja. d. Vakuraamat- oli talude ja nendel lasuvate koormiste (maksude) nimekiri. e. Raharent-talupojad said rendita endile talusid,polnud enam niivõrd mõisa maa. f. Teorent- oli feodaalne maarent, kus talupoeg ehk teomees pidi osa nädalast oma töövahenditega oma kasutuses oleva talumaa eest tasumiseks mõisa jaoks tööd ehk mõisategu tegema. g. Vallakogukond-talurahva,kui seisuse omavalitsus. h. Vallakohus-lahendati talupoegade probleeme,kas siis õiguslikud,politseilised jne probleemid. ...
Nad olid baltisakslastest haritlased, kes huvitusid eksootilisest eesti keelest ja kultuurist ning tutvustasid seda Euroopale. See on oluline, sest nende seas on eepose ,,Kalevipoeg" autorid Fr. R. Faehlmann ja Fr. R. Kreutzwald ning muude eesti rahvuskirjanduse suurteoste tegijaid. Paljud haritlased olid Venemaal teenistuses ning etendasid niimoodi hilisemat rahvuslikku liikumist, nagu näiteks maalikunstnik Johann Köler ja arst Philipp Karell. Kuid mina pean kõige tähtsamaks rahvusliku liikumise juures intelligentsetest eesti tippharitlastest kujunevaid rahvakoolide õpetajaid, kes hakkasid andma haridust talupoegadele ja teistele vaesematele inimestele, eelkõige eestlastele. Kuna ma pean patriootlikkust ja eestimeelsust hariduse juures äärmiselt oluliseks, siis järeldan, et estofiilide ja haritlaste liikumised muutsid koolihariduse rahvale kättesaadavamaks. 18.-19
Eesti ajalugu Muinasajast 19.sajandi lõpuni Muinasaeg 9at eKr - 13.saj. 1. Pool Haldusjaotus: 45 kihelkond, 8 maakonda: Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi, Sakala; iseseisvad kihelkonnad: Alempois, Nurmekund, Mõhu, Vaiga, Jogentagana Tegelased: piiskop Hiltinus, piiskop Fulco, munk Nicolaus Keskaeg 13.saj - 1558 Tegelased: piiskop Meinhard, Üksküla piiskop Berthold, hilisem Eestimaa piiskop Theoderich, piiskop Albert, liivlaste vanem Kaupo, Sakala vanem Lembitu, Taani kuningas Valdemar II, Modena piiskop Guillelmus(Wilhelm), Tartu piiskop Dietrich damerow Muu: Kristuse Sõjateenistuse Vendade ordu (mõõgavendade ordu), Danzigi kongress 1397, maapäevad 1420(vaimulikud, ordumeister, vasallkonnad, linnad), Kalmari unioonTaani, Rootsi, Norra); Krevo unioon 1385(Leedu, Poola), Liivimaa meister Wolter von Plettenberg, tsistertslased, kerjusmunaordud(dominiiklased, fran...
2.laulupidu 1879 Tartus ja 3. 1880 Tallinnas. Peoluba oli raske hankida, kavade ülesehitusel oli probleeme. 3.laulupeol oli vähem rahvast (aint Põhja-Eestlased). Tekkisid uued kooriliigid, eestikeelne repetuaar suurenes, tulid ka raskemad laulud. Kolm esimest laulupidu on meile väga tähtsad, need andsid meile rahvuslikud traditsioonid. Laulupeoeel. 19.saj oli juba küllalt kirjaoskajaid, anti välja palju raamatuid, ent mitte noodiraamatuid. Esimene Eesti helilooja oli Karl Karell, andis välja oma klaveripalade ja orelimängu õpiku. Kirjutas sinna kuidas õppida pilli, terminiloogija puudus.Kooride jaoks tehti 4 häälseid koorilaulikuid.19.saj teisel poolel ilmus Jakobsonil "Torma mängu koor". Hakkasid ilmuma seltskonna laulikud, laulud, mille eestlased võtsid üle sakslastelt. Hakkas tekkima uue rahvalaul, peagi hakati välja andma kogumikke.Kirjaoskamisele aitasid kaasa ilmuvad ajalehe- Perno postimees ja Sakala. 19.saj teist poolt nimetatakse
18601870. aastad rahvusliku liikumise juhid ja üritused. 19. sajandi keskpaigaks oli maarahva hulgast ja võrsunud ka rahvusliku mõtteviisi algatajaid ja edendajad, haritud ja eestimeelseid mehi. Nende püüdluseks sai ühelt poolt eesti kultuurisfääri arendamine, teiselt poolt maarahva poliitiliste õiguste ja seekaudu ja majanduslike võimaluste suurendamine. 1868.aastal pidas Carl Robert Jakobson, üks rahvusliku liikumise juhtkujusid ,,Vanemuise" seltsis oma I isamaakõne, milles maalis idüllilise pildi eestlaste muistsest kultuurist. Parodoksaalsel kombel aga langes rahvusliku ärkamisega kokku senise rahvakultuuri taandumine. 19.saj. jooksul leidsid rahva eluviisis aset suured muutused, sest maailmas oli juba alanud industriaalajastu ja vähehaaval jõudis see ka Eestisse. Üha suurema tähtsuse omandas masinatöö, taandus isemajandav talupidamine, käsitööesemeid hakkas asendama laiatarbekaup, elav rahvalu...
Ajalugu Philip Karell – Eestlasest haritlane, kellest sai keisrite ihuarst. Nikolai I – Vene keiser ning sõjapealik. Aleksander II – Venemaa keiser. Pärisorjuse vabastamine Venemaal 1861. Juhan Leinsberg - oli eesti karismaatiline usutegelane, maltsvetlaste usuliikumise rajaja ja juht. Georg Friedrich Parroti – Ülikooli esimene rektror. Wilhelm Struve – Tartu ülikoolis tegutsenud teadusmaailmas tunnustuse leidnud astronoom. Karl August Senff - Tartu Ülikooli juurde rajatud joonistuskooli õpetaja
1. Nimeta sinu arvates kolm kõige rohkem eestlaste elu 19. sajandil mõjutanud sündmust .Põhjenda oma valikut. 1. 1857 Johann Voldemar Jannsen hakkas välja andma „Perno Postimeest“ Sellega pani ta aluse eestikeelsele ajakirjandusele. 1866 – Uus vallaseadus. Talurahva omavalitsus vabanes mõisnike eeskostest. 1870.1880. – Kehtestati koolikohustus nõue. 2. Millised olid talurahva koormised 19. sajandil? Teorent, naturaalandamid, rahamaksud, pearaha, nekrutiandmine, nekrutite varustamine, sõjaväe majutamine ja küüt, sõjaväekohustus, teede korrastamine, magasiaida ehitamine, kooli ehitamine, kirikumaksud, vaeste hoolekanne. 3. Talurahva käärimine 19. sajandil: seletage, kuidas oma olukorda üritati parandada, milline oli nende tegevuse tulemuslikkus ja tooge võimalusel näiteid. Majanduslik olukord ei paranenud. Talude rendilepingud olid ikka piiranguteta, 1840 puhkes näljahä...
1. Mis kloostri ruumides asub meie kool? Püha Mihkli naistsistertslaste nunnaklooster. Millal klooster asutati? 1249 2. Millal avati pidulikult meie kool? 6.juuni 1631.a 3. Milline oli kooli nimi aastatel...? 1631-1651 - Tallinna Gümnaasium. 1651-1710 - Rootsi Kuninglik gümnaasium. (17.sajandil õppis koolis 65-70 poissi) 4. Kes oli kooli gümnaasiumi legendaarne rektor aastatel 1632-1647? - Heinrich Vulpius 5. Meie kooli aula kannab Mederi nime. Miks? Kes ta oli? - Rootsi ajal 9 aastat gümnaasiumis töötanud kantor, muusikaõpetaja , koorijuht, (helilooja). 6. Millal avati kooli trükikoda? Kes oli I trükkal? - 1633, Christoph Reusner. Reusneri Tallinna trükikoda. Esimene eestikeelne raamat sealt 1637.a H.Stahli "Käsi- ja koduraamat". 7. Mis oli gümnaasiumi trükikoja suursaavutus? - 1739.a ilmunud eestikeelne piibel. 8. Kes olid kultuuriloos kuulsad gümnaasiumiga seotud tegelased Rootsi perioodist? ...
-Eestis tegutses üle 50 baltisaksa seltsi, mis aitasid säilitada baltlaste identiteeti, aga ka majanduslikku ja poliitilist juhtpositsiooni ühiskonnas -Joonistuskooli rajamine -Romaan "Valerie" -Arhitektuur muutus klassitsistlikuks Tegurid, mis soodustasid rahvusliku haritlaskonna kujunemist -estofiilide liikumine -ülikoolis seati ametisse eesti keele lektor -Faehlmanni roll ülikoolis -Õpetatud Eesti Selts -Eestimaa Kirjanduslik Ühing -"Kalevipoeg" -Köler, Karell -Rahvakooli õpetajad RAHVUSLIK LIIKUMINE EESTIS -periood, kus on iseloomulik rahvusliku eneseteadvuse kasv, oma rahvusele võrdsete õiguste nõudmine teiste rahvustega Etapid: -elitaarne rahvuskultuuriline liikumine, mille kandjaks olid kirjanikud, kunstnikud, teadlased ja teised haritlased, s.o. eliidi liikumine -seltsiliikumine haaras masse nii elukutse (nt käsitöölised) kui ka tegevusalade (nt laulukond, võimlemisseltsid) järgi
Talupõldude tükeldatus kadus. Mõisapõldudel hakkasid tööle mõisamoonakad palgatöölised. Sarnased seadused võeti 1856. a . vastu ka Eestis. 7.Eesti haritlaskonna teke ja kujunemine. Eesti esimesed haritlased kasvasid välja taasavatud Tartu Ülikoolist. Eesti keelt ja kultuuri uurisid ja arendasid baltisakslastest eestihuvilised estofiilid. Esimesed eesti haritlased Kreutzwald, Faehlmann ühinesid estofiilide tegevusega. Osa eesti haritlasi, nagu Köler, Karell leidsid teenistust Venemaalt. 8.Baltisakslaste osa Eesti kultuuri arengus.(3 näidet ja 3 põhjendust) 1) Arendasid eesti keelt ja kultuuri estofiilide tegevus pani aluse meie kultuuri ja keele uurimisele. 2) Tõid Eestisse euroopalikku kultuuri Baltisaksa kultuurielu oli seotud Lääne- Euroopa vaimsete suundumuste ja arengutega. Tõid seda ka Eestisse. 3)Tõid eestisse klassitsismi Suur osa mõisaarhitektuuri on just selles vaimus. 9
Karl XI Karl XII Gustav II Adolf Bengt Gottfried Forselius Johan Skytte Ignatsi Jaak Pakri Hansu Jüri Heinrich Stahl Johan Hornung Johann Reinhold von Patkul Peeter I Katariina II George Browne Woldemar von Lauw Otto Fabian Rosen Anton Thor Helle August Wilhelm Hupel Kristjan Jaak Peterson Friedrich Reinhold Faehlmann Friedrich Reinhold Kreutzwald Johann Voldemar Jannsen Lydia Koidula Jakob Hurt Carl Robert Jakobson Johann Köler Philipp Karell MÕISTED Adrakohtunik(Eestimaal), sillakohtunik(Liivimaal) olid kohalike mõisnike hulgast valitud kohtunikud avaliku korra tagamiseks, kes uurisid talupoegade väiksemaid kuritegusid ja karistasid neid. Reduktsioon maade/mõisate riigistamine, tagasivõtmine Teorent oli feodaalne koormis, kus talupoeg pidi osa nädalast oma töövahenditega oma kasutuses oleva talumaa eest tasumiseks mõisas tööd tegema.
22. Lydia Koidula eesti kirjanik, Johann Voldemar Jannseni tütar, abistas isa ajalehetöös, 23. Jakob Hurt rajas Eesti Kirjameeste Seltsi, Aleksandrikooli, Peterburi Jaani kiriku kirikuõpetaja. Baltiaadlike vastane 24. Carl Robert Jakobson ühiskonnategelane, publitsist, kirjanik ja pedagoog. Ajalehe Sakala asustaja. Püüdis baltiaadlikega läbi saada. 25. Johann Köler Eesti esimene kunstnik ja Vene keisri maalija 26. Philipp Karell Eesti arst, oli Kreutzwaldi ja Faelmanni kaasaegsena ka suur Eesti patrioot, oli Nikolai I ja Aleksander II perekondade ihuarst. Mõisted 1. adrakohtunik, sillakohtunik Eestimaa ja Liivimaa I astmekohtunikud, kes tegelesid talupoegade tagasitoomisega mõisasse. 2. reduktsioon aadlikele läänistatud riigimõisade tagasivõtmine 3. restitutsioon Rootsi ajal riigistatud mõisate tagastamine 4. teorent feodaalne koormis, kus talupoeg ehk teomees pidi osa
Eesti rahvusliku kunsti sünd Mõistetest: Eesti kunst kogu Eesti pinnal loodud kunst (kuigi varasematel sajanditel loojateks põhiliselt sakslased, rootslased jt., kohalik eripära siiski olemas) eesti kunst ehk eesti rahvuslik kunst loojaks eestlased, sai alguse 19. sajandi II poolel (ajalooline taust ärkamisaeg) Eesti rahvuslik kirjandus- ja muusikakultuur tekkisid natuke varem, 19. sajandi esimesel poolel, kunst suhteliselt hiljem. Üks tähtsamaid eesti rahvusliku kunsti rajajaid oli Johann Köler (1826-1899). Päritolult talupoeg, kuid jõudis Vene keisrikojas väga kõrgele sai akadeemiku ja professori tiitli. Köler on Eesti ajaloos oluline ka kui rahvusliku liikumise tegelane: osales nn. Peterburi patriootide ringis, vahendas talupoegade palvekirju tsaarile, oli Aleksandrikooli peakomitee esimees jne. Elulugu: Sündis Viljandimaal sauniku pojana. Õppis mitmes koolis Viljandis ning Cesise...
eestvedaja ja Kalevipoja muistendite uurija), - F.R.Kreutzwald (töötas Võrus arstina; kirjutas rahvavalgustuslikke teoseid ja lastejutte, andis välja ajakirja ning kalendreid, kirjutas rahvaluuleainelise rahvuseepose ,,Kalevipoeg), - Johann Köler (Peterburis tegutsenud maalikunstnik; eluaastad 1826- 1899), - Philipp Karell (keisrite Nikolai I ja Aleksander II ihuarst; eluaastad 1806- 1886), - Johann Voldemar Jannsen (köster ja koolmeister Vändra kihelkonnakoolis; ajalehtede ,,Perno Postimehe" ja ,,Eesti Postimehe" väljaandja, kirikulaulude tõlkija, küla- ja ajalooaineliste juttude autor; eluaastad 1819-1890). Väheste tippharitlaste kõrval moodustasid enamiku rahvuslikust intelligentsist
Peterburi Kunstiakadeemias. Amandus Heinrich Adamson - eesti skulptor. Peterburis vabakutseline kunstnik, 18861887 Kunstide Edendamise kooli ja 19011904 A. Stieglitzi kunsttööstuskooli puunikerduse õppejõud. Adamsoni õpilaste hulgas olid Nikolai Triik ja Konrad Mägi. August Weitzenberg esimene eesti sculptor. Fr.R.Faehlmann esimestest eesti haritlastest, estofiil, ülikooli eesti keele lektor, tema eestvedamisel loodi 1838 Õpetatud Eesti Selts. Philipp Karell Nikolai l ja Aleksander ll ihuarst. Jaan Tõnisson -Eesti riigitegelane, poliitik ja õigusteadlane, korduvalt Eesti Vabariigi riigivanem. Esimene eesti üldlaulupidu toimus 18.20. juunil 1869. aastal Tartus, ametliku nimetusega "Liivimaa Talurahva Pärisorjusest Vabastamise 50. aasta Juubeli- ja Tänulaulupidu". Eestimaa Kirjanduslik Ühing 1842 Tallinnas. Kalevipoeg(1857-1861) ilmus 1863 Eesti põllumeeste selts 1870 Tartus. Eesti kirjameeste selts 1872
detsembril 1924.a. nurjati veebel Teer'i poolt hangitud õigeaegse info abil, ja tema juhtimisel, riigikukutajate katse hõivata väeosa relvastus ja tehniline park. 1939. Aastaks oli Sidepataljonist saanud kaasaegse sidetehnikaga varustatud eliitväeosa. Siin teenida oli auasi, ja ajal, kui üldiseks miinimumnõudeks hariduse vallas oli 7 klassi, nõuti Sidepataljoni ajateenijatelt gümnaasiumiharidust. 17. juunil 1940.a. sai Sidepataljoni ülem, kolonelleitnant Otto Karell, korralduse vabastada Juhkentali kasarmud okupatsioonivägede tarbeks. Pataljon paigutati ümber Raua tänava koolimajja. 21. juunil tuli käsk relvad ära anda. See ei toimunud rahumeelselt. Hilisõhtul toimus tulevahetus, milles hukkus arvatavasti üks Sidepataljoni võitleja ning erinevate andmete kohaselt kuni 10 punaarmeelast. Oli ka haavatuid. Tulevahetus lõppes kahes keeles peetud läbirääkimiste tulemusena, mida viis läbi sõjaminister Rotberg. Kogu vahejuhtum
haldusorganite süsteemis, millist funktsiooni nad täidavad või milline on nende tegutsemise vorm. Nii võime rääkida organi haldusekandja järgi: riigi haldusorganitest (näiteks Sotsiaalministeerium) KOV haldusorganitest (näiteks Pärnu Linnavalitsus) jm-dest - teiste haldusekandjate organitest teiste avalik-õiguslike juriidiliste isikute organid (näiteks Eesti Panga Nõukogu) eraõiguslike haldusekandjate organid (näiteks AS Karell juhatus - AS-ga Karell on riigi Terviseamet sõlminud halduslepingu kiirabiteenuse osutamiseks: vt http://www.terviseamet.ee/fileadmin/dok/Tervishoid/brigaadid/AS_Karell_Kiirabi.pdf) . Haldusorganeid saab liigitada nende funktsiooni järgi näiteks: haldusjärelevalveorganiteks (õiguskantsler, maavanem, Riigikontroll) Riigikontrolli nimetatakse ka majanduskontrolli organiks riikliku järelevalve organiteks ehk korrakaitseorganiteks (PPA, MuPo)
- F.R.Kreutzwald (töötas Võrus arstina; kirjutas rahvavalgustuslikke teoseid ja lastejutte, andis välja ajakirja ning kalendreid, kirjutas rahvaluuleainelise rahvuseepose ,,Kalevipoeg), - Johann Köler (Peterburis tegutsenud maalikunstnik; eluaastad 1826-1899), - Philipp Karell (keisrite Nikolai I ja Aleksander II ihuarst; eluaastad 1806-1886), - Johann Voldemar Jannsen (köster ja koolmeister Vändra kihelkonnakoolis; ajalehtede ,,Perno Postimehe" ja ,,Eesti Postimehe" väljaandja, kirikulaulude tõlkija, küla- ja ajalooaineliste juttude autor; eluaastad 1819-1890).
Põlistus sõprus F. R. Faehlmanni ja teiste eesti soost üliõpilastega. Euroopalike valgustusideede ja rahvusromantilise kirjanduse hoovustes tutvuti J. G. Herderi, G. H. Merkeli jt teostega, milles rõhutati väikerahvaste ajaloo ja kultuuri väärtusi. Kujunes veendumus, et haritud eestlase kohus on oma rahvale truuks jääda. Kreutzwald liitus ka korp "Estoniaga" (asutatud 1821), mis ühendas Eestimaa kubermangust pärit üliõpilasi. Sinna kuulusid ka D. H. Jürgenson, P. J. Karell, E. Ahrens, G. Schultz-Bertram. Õpingute vaheajad veetis Kreutzwald vanematekodus Paide lähedal Viisu mõisas, kus tegeles rahvaluule kogumisega, kuid tutvus ka Paide linnakese noorte seltsieluga. 1831 aitas Kreutzwald arstitudengina vaigistada epideemiapuhanguid Riias, Vastseliinas ja Tartus. Tartu ülikooli lõpueksamid sooritas Kreutzwaldil 1833 alguses. Ta sai III järgu arstidiplomi, võttis vastu linnaarsti koha Võrus, ostis maja ja
Pärnus välja nädalalehte Perno Postimees, aastast 1864 Tartus Eesti Postimeest) , visandas talupoegliku rahvusideoloogia esimesed piirjooned ja korraldas esimesed suured kultuuriüritused. 1860. aastail levis Lõuna-Eestis laiaulatuslik palvekirjadeliikumine, mida juhtisid ärksad haritlased ja talupojad (Johann Köler, Adam ja Peeter Peterson, Jaan Adamson, Märt Jakobson). Nn Peterburi patriootide ehk rahvasõprade (J. Köler, Aleksander Jürjev, Philipp Karell, Friedrich Dankmann) toetusel õnnestus talupoegade saatkonnal 1864 keiser Aleksander II-le üle anda suur märgukiri, milles taotleti soodsamaid maa ostu- ja rendihindu, teoorjuse kaotamist, eesti keele kasutamise laiendamist, rahvakoolide allutamist Vene 6 haridusministeeriumile ning seda, et kirikuõpetaja valiks kogudus. Suur rahvuslik ettevõtmine oli eesti õppekeelega kõrgema rahvakooli (seda nimetati Eesti talurahva vabastaja keiser Aleksander I auks Eesti
..) 4. Fr. R. Kreutzwald üks eesti haritlane. Eesti kirjanik ja arst. Õpetatud Eesti Seltsi üks loojaid. Kirjutas ,,Kalevipoja". Andis mõndaaega välja ajakirja ,,Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on". 5. Fr. R. Faehlmann Sai TÜ eestikeele lektoriks. Tema eestvedamisel loodi aastal 1838 TÜ juures Õpetetud Eesti Selts. 6. Johann Köler eestlasest haritlane ja maalikunstnik, kes leidis teenistust Venemaal. 7. Philipp Karell eestlasest arst, kes leidis tööd Venemaal. J.Köler ja P.Karell etendasid suurt rolli rahvuslikus liikumises. 8. Johann Voldemar Jannsen Pani aluse püsivale eestikeelsele ajakirjandusele ,,Perno Postimees" (ilmalik kirjandus). 9. Jakob Hurt Rahvusliku liikumise üks juhtidest. Lõi kaasa Vanemuise Seltsi tegemisel. Temast sai tuntud kõnemees. Teamast sai Otepää kirikuõpetaja. 10. Carl Robert Jakobson temast sai suurvürsti tütre koduõpetaja
Albert - 1199-1229 Liivimaa piiskop, Liivimaa vallutamise peaorganisaator ja juht A. Possevino- oli itaalia vaimulik ja paavsti legaat Põhja-Euroopas. Possevino juhtis sealset vastureformatsiooni A. & A. Virginius -kirikuõpetajad, tõlkisid esmakordselt eesti keelde ja kirjastasid "Wastse Testamendi" August II Tugev-oli Poola kuningas 1697 kuni surmani. Ta oli ka Saksimaa kuurvürst aastail 16941733. Oli kehaliselt tugev kuid riigiasjadega hakkama ei saanud. A.W. von Hupel-Põltsamaa pastor, viljakas literaat, kirjutas oma kaasjast palju, osales ka raamatute levitamises, ja lugemisseltside moodustamises, koos Wildega ajakiri Lühike Õpetus Aleksander I- 1801 võimule tulnud keiser,oli valmis Baltikumi sotsiaalmajanduslikke olusid muutma.Kinnitas talurahvaseadused Berthold - 1196-1198 Liivimaa piiskop, korraldas liivlaste vastu ristisõja 1198 aastal, hukkus esimeses lahingus B. von Dreiben-Liivim ordumeister,kes lasi 1343a 4.mail kutsuda Pai...
BALTI ERIKORD Venemaale oli tähtis baltisaksa toetus, seega üritati nende poolehoidu võita restitutsiooniga.- Rootsi ajal riigistatud mõisade tagasiandmine nende omanikele. Sellega võidetigi nad enda poolele. Mõisadega sai aadel tagasi õigused tp-le. Balti valitsuskorra põhijooned kuulutati 1721 Uusikaupunki rahuga Vja R vahel. Kehtima jäid senised seadused ja maksud. Eestit ja Liivimaad eraldas Venemaa kubermangust luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tollipiir. Võimu esindajateks said kindralkubernerid. Kroonuameti ül oli sõjaväe ülalpidamine ja maksude jälgimine. Kindralkubernerid viibisid tihti Peterburis japolnud Baltikumi asjadest väga huvitatud, jäid ohjad kohaliku aadli hulgast valitud valitsusnõuniku kätte. Aadlit toetavad rüütelkonnad üritasid kontrollida ka kirikuid. Maapäevadele ei kutsutud enam linnade esindajaid. 1730-40 koostati rüütelkonnaliikmete nimekirjad-aadlimatriklid. Ainult sinna kuulunud aadlikud omasid E ja L-...
MUINASAEG - 600-1227 Ingvar- Rootsi kuningas, tegi u 600 sõjaretke Eestisse, langes lahingus eestlase vastu. Jaroslav Tark-Kiievi vürst, kes vallutas 1030 Tartu ja nimetas selle Jurjeviks. Hiltnius- u 1070 läänemeremaade rahvaste piiskopiks määratud munk, tagastas saua 2 aastat hiljem. Fulco- u 1167 Eestimaa piiskopiks määratud Prantsumaalt pärist munk, külastas 1170 paiku Eestit. Nicolaus- Norras Stavangeri kloostris elav eestlasest munk, kes määrati Fulco abiliseks. Meinhard-augustiinlaste ordu koorihärra, kes levitas liivlaste seas ristiusku. 1186-1196 esimene Liivimaa piiskop. Theoderich-munk, kes oli Meinhardi abiline, 1191 läkitas Meinhord Eestimaale misjonitööd tegema, hiljem Eestimaa piiskop, langes Lindanise lahingus, Mõõgavendade ordu rajaja. Kaupo-Toreida vanem,lasi end Theoderichil ristida,temast kujunes sakslaste usin abiline ristiusu levitamises. Berthold-1196-1198 Liivimaa piiskop, korraldas liivlaste vastu ristisõja 1198...
2. Tartu- Kasvas eestlastest üliõpilaste arv, eestlaste seltsid, rahvuslikku liikumise keskorganisatsioonid. Seal olid siis: Jannsen, Koidula, Hurt, Jakobson. 3. Viljandimaa- Aktiivne talurahva tegutsemine, haritud talurahvas, mitmed ideed(palvekirjade aktsioon, Aleksandrikooli idee), 1878 Sakala, tänu Kölerile ka side Peterburiga. 3) Juhid 1. Köler 2. Jakobson 3. Karell 4. Jannsen 5. Koidula 6. Hurt 7. Faehlmann 8. Kreutzwald 9. Peterson 10. Masing Lisa: Johann Voldemar Jannsen- Pärit Pärnus, Vändras. Kiriku köster. Pani aluse püsivale eestikeelsele kirjandusele. 1857. andis välja Perno Postimehe. Õhutas eestlasi talusid ostma, andis õpetusi’põllupidajatele, kirjutas hariduse vajalikkusest. 1864. kolis Tartusse ja asutas uue ajalehe Eesti Postimees. Tema algatusel loodi 1865
● 1848. aastal alustas õpinguid Peterburi Kunstide Akadeemias. ”Herakles toob Kerberose põrguväravast” Võnnu Jaani kiriku alatarimaal “Kristus ristil” ● Valmis 1855. aastal Peterburi Kunstide Akadeemia lõputööna; ● Teose eest omistas Peterburi Kunstide Akadeemia akadeemiku tiitli. Ema ja isa portreed, 1857. aasta “Itallanna lastega ojal” 1862.aasta Fr.R. Kreutzwald Kodutalu, 1863.aasta Doktor Karell Semjonov Tjan – Šanski Jakov Groti portree Kaarli kiriku apsiidimaal “Tulge minu juurde”, 1872. aasta ● Kingiks tsaar III-le; ● Raami valmistas eestlasest skulptor Amandus Adamson August Weizenber 1837.-1921. aasta ● Sündis Võrumaal; ● 1863.-1865. aasta- Berliini Kunstide Akadeemia ● 1865.-1868. aastal- Peterburi Kunstide Akadeemia ● 1870.-1873. aastal- Müncheni Kunstide Akadeemia
Jaan Poska (1866-1920) Eesti riigimees. 1913-1917 oli Poska Tallina linnapea. Juhtis Tartu rahulepingu läbirääkimisi. Jaan Anvelt (1884-1937) jurist, bolsevik, poliitik, revolutsionäär, publitsist ja kirjanik (nagu Hunt Kriimsilma 7 ametit). 1917 sai temast üks Eestimaa bolsevike juhte. 1924 mässu organisaator. Peksti surnuks ülekuulamisel NL-s 1937. aastal. Hugo Treffner (1845-1912) Eesti kultuuritegelane ja Hugo Treffneri Gümnaasiumi asutaja. Philipp Karell eesti arst. Tsaar Nikolai I ja Aleksander II ihuarst, tema algatusel asutati 1867. aastal Vene Punane Rist. Kuulus patriootide hulka, valiti 1882. aastal ÕES-i auliikmeks.
Rahvusriikide ja kultuuride areng algas Euroopas pärast Viini kongressi ( 1814/15 ) Sellega lõppesid Napoleoni sõjad ja Euroopas jagati poliitiliselt ümber. Ka saksamaal algas rahvuslik liikumine alles 19. sajandi algul, olles seega otseses seoses Napoleoni sõdades esilekutsutud patriotismilainega. Just selline oli esimene teadaolev eestlastest helilooja Karl Friderich Karell ( 1791 1857 ), kes sündis veel pärisorjana, kuid sai Tallinnas vabaks meheks. Ta laulis Pühavaimu kiriku kooris ja oli seal mõnda aega organistiks. Ühtlasi mängis ta Tallinna saksa teatri orkestris viiulit. 1820. aastatel kuni oma surmani tegutses ta aga Venemaal: oli ooperilaulja Moskvas, mitmel pool kapellmeister ning 1830 aastatest organist ja muusikaõpetaja Peterburis. Tema teostes teame mõningaid palu klaverile
http://www.abiks.pri.ee Aastaarvud 1632 Tartu Ülikooli asutamine 1680 Suur reduktsioon 1689 ilmub I Läti keelne piibel 17001721 Põhjasõda 1710 Eesti läheb Venemaa koosseisu 1721 Uusikaupunki rahu, lõppes Põhjasõda 1739 Esimene eesti keelne piibel 17831796 Katariina II asehalduskord 1809 Soome läheb Vene koosseisu 1857 hakkab ilmuma ajaleht "Pärnu Postimees" 1860 1880Ärkamisaeg, rahvusliikumine Eestis 1865 asutatakse laulu ja mänguselts "Vanemuine" (Jansen) 1869 Eesti esimene Üldlaulupidu 1870 I raudtee Eestis 1872 Eesti kirjameesteseltsi asutamine (Hurt, Jakobson) 1878 hakkab ilmuma ajaleht "Sakala" 1906 I eesti keelne gümnaasium 1907 rajatakse Eesti kirjan...
uus grammatika; anti välja ajakirju ning ajalehti. 14. Esimesed eesti haritlased: Faehlmann – õppis ülikoolis arstiks; hiljem sai temast eesti keele lektor. Tema eestvedamisel loodi 1838.aastal Tartus ülikooli juures Õpetatud Eesti Selts. Kreutzwald – rahvuseepos „Kalevipoeg“ (1857-1861) autor; Võru linna arst. Köler – Eesti rahvusliku maalikunsti rajaja. dr. Karell – keiser Nikolai I ja Aleksander II ihuarst. „maa sool“ – rahvakoolide õpetajad, kellest sai kandev jõud rahvuslikus liikumises.
patriotismilainega. Kuigi teame, et 18. sajandi mõisaorkestrites ja küllap ka linnamuusikute hulgas oli eestlasi, ei tunne me ühtki eestlasest heliloojat enne 19. sajandit. Oleks mõni selline aga esile kerkinud, olnuks tema muusikaharidus, töökeskkond ja küllap siis ka looming kindlasti samasugune nagu siinkandis tegutsenud teistest rahvustest muusikuil. Just selline oli esimene teadaolev eestlasest helilooja Karl Friedrich Karell (1791-1857), kes sündis veel pärisorjana, kuid sai Tallinnas vabaks meheks. Ta laulis Pühavaimu-kiriku kooris ja oli seal mõnda aega organistiks. Ühtlasi mängis ta Tallinna saksa teatri orkestris viiulit. 1820. aastatest kuni oma surmani tegutses ta aga Venemaal: oli ooperilaulja Moskvas, mitmel pool kapellmeister ning 1830. aastatest organist ja muusikaõpetaja Peterburis. Tema teostest teame mõningaid palu klaverile - omaaegsele moepillile. 19
arvukas eesti kogukond enamus rahvusliku jõukas ja sellest (1860 ~5000; 1917 liikumise tähtsamatest tulenevalt oli seal ka ~50tuhat). tegelastest- Jannsen, rohkem haritud ja - Seal tegutsesid mitmed Koidula, Hurt, Jakobson. ärksamaid talupoegi. eesti haritlased (Jakobson, - Tartu ülikoolis kasvas - Viljandimaalt pärinesid Köler, Karell jne.). 19.sajandi II poolel mitmed rahvusliku - Nende nn. Peterburi jõudsalt eestlastest liikumise ideed- patriootide eesmärgiks oli üliõpilaste arv, kes võtsid palvekirjade aktsioon, vabastada eestlased aktiivselt osa ka Aleksandrikooli mote. baltisakslaste rõhumise rahvusliku liikumise - Viljandis anti alates alt. - Oma tegevuses üritustest. 1878 välja "Sakalat".
klarnetiti, flööti) · 18. saj. teisel poolel huvi ilmaliku muusika vastu, loodi talupoegade orkester · 1784 a. Kotzebue teater Tallinnas, alus asjaarmastajate teatrile, ooperiteos ,,Isalik ootus", kus mõnes kohas kõlasid eesti keelne kõne ja laul; rahvas armastas kergemaid muusikalavastusi · 1795 a. madam Tully ooperiseltskond esines Tallinnas; esitati ,,Don Giovannit" ja ,,Võluflööti" · Carl Friedrich Karell esimene teadaolev eesti päritolu kutseline muusik · Estofiilid Hupel (Põltsamaa pastor, esimese teadaoleva ajakirja väljaandja ,,Lühike öpetus"), Petri (,,Enamiku maal elavate ,,sakste muusikamaitse ümber kujunenud eestlaste muusikamaitsest, v.a. üksikjuhud, mille tase oli veel madalam"), Schlegel eesti rahvalaulu kirjapanemine · 1739 a. täielikult tõlgitud piibel
Faehlmann(temast sai hiljem ülikooli eesti keele lektor, tema eestvedamisel loodi 1838 aastal Õpetatud Eesti Selts, mille eesmärk oli edendada eesti rahva ajaloo ja tänapäeva, tema keele ja kirjanduse kui ka tema poolt asustatud maa tundmist) Teise olulise estofiilse suurorganisatsioonina loodi 1842 aastal Tallinnas Eesti Kirjanduslik Ühing. Nende kahe organisatsiooni toel anti välja Kalevipoeg(1863) Osad eestlased Venemaal: maalikunstnik Köler, arst Karell. Rahvuslikus liikumised olid olulised ka rahvakoolide õpetajad. Rahvuslik liikumine ja venestamisaeg Eeldused ja sihid 19 sajandil hakkasid eestlased ja lätlased teadvustama oma minevikku, keelt ja rahvuslik- kultuurilist iseolemist, mis lõppkokkuvõttes viis välja eesti rahvuse kujunemiseni. Selle protsessi eeldusteks olid Eesti ala majanduslik arenemine, eesti haritlaste esimese põlvkonna teke, koolihariduse levik, kohaliku põliselanikkonna omaalgatuslik organiseerumine,
Belgia koondise kiropraktik turgutas eestlase jalule ja hilisem kahekordne olümpiapronks alistas Tmenovi ja võitis lõpuks hõbemedali, kuid vigastus osutus siiski tõsiseks. Pertelson ise lootis, et on varsti matil tagasi, kuid peagi selgus, et vigastus on raske. "Teame niipalju, et kaelalüli vaheketas on kahjustatud ja nihkunud koeosad ärritavad närvijuuri," selgitas doktor Rein Jalak trauma olemust. Suremine sportides Marii Karell: Kaks nädalat tagasi maeti Brasiilia jalgpalliklubi Sao Caetano kaitsja Serginho. Ta varises Morumbi staadionil kokku, kui klubi mängis Sao Paulo vastu. Moodunud nädalavahetusel Soku korvpalliturniiril kokku kukkunud 16-aastane Rootsi poiss suri kolmapäeval. Sarnaselt rootslasega on viimastel aastatel kokku kukkunud kümneid noori, ka üks Eesti poiss on surnud palliplatsil. See oli ligi kolm aastat tagasi jaanuarikuus, kui Eestisse jõudis kurb teade: USA McLennani
mis tähendas aga nende sulandumist saksakeelsesse kultuuri. [4] Kuigi teame, et 18. sajandi mõisaorkestrites ja küllap ka linnamuusikute hulgas oli eestlasi, ei tunne me ühtki eestlasest heliloojat enne 19. sajandit. Oleks mõni selline aga esile kerkinud, olnuks tema muusikaharidus, töökeskkond ja küllap siis ka looming kindlasti samasugune nagu siinkandis tegutsenud teistest rahvustest muusikuil. [4] Just selline oli esimene teadaolev eestlasest helilooja Karl Friedrich Karell (1791-1857), kes sündis veel pärisorjana, kuid sai Tallinnas vabaks meheks. Ta laulis Pühavaimu-kiriku kooris ja oli seal mõnda aega organistiks. Ühtlasi mängis ta Tallinna saksa teatri orkestris viiulit. 1820. aastatest kuni oma surmani tegutses ta aga Venemaal: oli ooperilaulja Moskvas, mitmel pool kapellmeister ning 1830. aastatest organist ja muusikaõpetaja Peterburis. Tema teostest teame mõningaid palu klaverile - omaaegsele moepillile. [4] 5. Ärkamisaeg
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
