Kõlas kolmekeelne laul "Ärgake, Baltimaad" mis oli spetsiaalsest selleks ürituseks valmistatud Organisaatorid ja juhid Idee väljakäijaks oli Edgar Savisaar Eestvedajad olid Baltikumi rahvarinded ja Balti nõukogu Andrus Öövel oli kordineerijaks korraldustöödel Marsruut Pikk Hermann - Pärnu mnt. - Nabala rist - Viljandi mnt.- Kohila - Hagudi - Rapla - Lelle - Käru rist - Türi - Viljandi - Loodi - Sultsi - Karksi - Karksi-Nuia - piir - Ruijena, Valmiera, Liepa, Cesis, Drabesi, Ligatne, Sigulda, Riia, Iecava, Bauska, Grenctale, jne... Tagajärjed Tänu ketile juhiti väga suur tähelepanu Balti riikidele Peale Balti keti korraldati taolisi aga väiksemaid inimkette mitmel pool Balti ketiga saavutatud suur avalikkuse tähelepanu ja toetus sundis NSV Liidu Rahvasaadikute Kongressi sama aasta detsembris tunnistama 1939 a. salasobingud juriidiliselt alusetuks ja kehtetuks Pildid Kasutatud kirjandus www.google.ee www.annaabi.com et
00 hakkas Läti ja Eesti piirilt mööda Balti ketti Tallinna ja Vilniuse poole liikuma sõna "Vabadus" · Kõlas kolmekeelne laul "Ärgake, Baltimaad" mis oli spetsiaalsest selleks ürituseks valmistatud http://www.youtube.com/watch?v=MXxDFw3tm0o Balti keti marsruut Pikk Hermann Pärnu mnt. Nabala rist Viljandi mnt. Kohila Hagudi Rapla Lelle Käru rist Türi Viljandi Loodi Sultsi Karksi Karksi Nuia piir Ruijena Valmiera Liepa Cesis Drabesi Ligatne Sigulda Riia Iecava Bauska Grenctale Panevezys Kaunas Vilnius Balti keti loosungid Tagajärjed See oli väga tähelepanuväärne ka suurte riikide silmis Seda ketti oli näha ka satelliitpildil, kus oli kaks valgustatud jutti,pikem oli hiina müür ja lühem oli Balti kett Tänu ketile juhiti väga suur tähelepanu Balti riikidele Peale Balti keti korraldati taolisi aga väiksemaid inimkette mitmel pool
Esimene sajand võõra võimu all Rasmus Roos Paavstriigi teostamiskatse Ristiusustamisega sisenes Eesti Euroopas möllavatesse poliitilistesse vastasseisudesse. Konflikt paavsti ja keisrivõimu vahel. 1225. aastal saadeti Modena piiskop Wilhelm, kes pidi lahendama vastuolusid uute võimude vahel ning kuulama ära arvukad sakslaste vastu esitatud kaebused. Tahtis luua paavstile kuuluva vaheriigi, kuid ei saanud sest 1227. aastal piirasid orduväed Tallinna. Saabus Baldwin Aulnesur-Sambre’i kloostrist kes suutis mõjutada orduvendi Toompea linnust üle andma. 1233. rünnati paavsti vasalle, kes kõik tapeti Tallinna Toomkirikus. Feodaalriikide teke vallutatud aladel 1236. aastal sai Mõõgavendade ordu Salue lahingus leedulastelt lüüa. 1237. aastal ühinesid selle jäänused Saksa orduga. 1238. aastal Liivi ordu ja Saksa ordu vahel Stensby leping, millega sai Taani kunigas tagasi Tallinna koos Viru ja Harjumaaga, ...
KESKAEG: LIIVIMAA RISTISÕDA *12 saj. rajati Lübeck-oli tähtsaim saksa linn. *Misjonär- ristiusu levitaja. *Meinhard, Berthold, Theoderich, Albert- saksa piiskopid, kes levitasid risttiusku. *Albert- tema ajal, 1201, algas Riia ehit., on seotud Eesti ristiusustamisega. 1202- mõõgavendade ordu- Kristuse Sõjateenistuse Vendade Ordu, sinna koondusid põhijõud. *Kaupo- Liivlaste juht. Muistne vabadusvõitus *algas 1208- algas võitlus eestlaste vastu, peam. rünnakud olid Sakala ja Ugandi maakonnas (hirmutusretked) *1210- Ümera lahing- Koiva jõe ääres, lätis. Eesti vägi läks Võnnu (cesis) linnust vallut. Eesti võit. *1212-1215- vaherahu *1217 veeb.- Otepää lahing- Eestlaste võit *1217 -21.sept.- Madisepäeva lahing- Viljandi lähedal, Eesti kaotus, Kaupo ja Lembitu- Sakala maavanem hukkusid. (*1217- Taani väed Eestisse *1218- Rootsi väed Eestisse) *1219- Taani kuningas Voldemar II tuli Tallinna alla ja lasi ehit. kivilinnuse sinna. *1220-roots...
I MAAILMASÕDA 1914 – 1918 1917. AASTA REVOLUTSIOONID VENEMAAL - Venemaa nõrk ettevalmistus, kaotused sõjas - 1917 veebruarirevolutsioon - 1917 kaksikvõim – Ajutine Valitsus / PTSSN (Petrogradi tööliste ja soldatite saadikute nõukogu) - Poliitilised parteid - kadetid - - esseerid – sotsialistliku suunitlusega partei - VSDTP(venemaa sotsiaaldemokraatlik töölisparteri) vähemlased (menševikud)- toetasid sotsiaaldemokraatiat - VSDTP enamlased (bolševikud) – toetasid diktatuurilist riiki - 1917 oktoobripööre Veebruarirevolutsiooni ja oktoobripööre sarnasused: - võimu vahetus - samal aastal - mõlemad tsaari vastu - sooviti sõja lõpetamist - sotsialistid õhutasid Veebruarirevolutsiooni ja oktoobripööre erinevused: - veebruarirevolutsioonil lahkus troonist Nikolai II, töölised streikisid, moodustati venemaa ajutine valitsus, vabastati polii...
Eesti Vabariigi väljakuulutamine Edasised arengud Suvel tekkisid ERE kõrvale ka teised poliitilised erakonnad. See tõi kaasa uute Eesti poliitikute esile tõusmise. Juulis tuli kokku ka äsja valitud Maapäev ja selle juurde moodustati täidesaatva organina Maavalitsus. Nagu Venemaal, hakkasid ka Eestis populaarsust koguma enamlased. Enamlaste loosungid üritasid meeldida kõigile. 1917 novembris toimus Oktoobrirevolutsioon Venemaal . Ka Eestis haarasid võimu kohalikud enamlased. Eesti enamlaste kõrgeimaks võimuorganiks oli ESRK ( Eestimaa sõjarevolutsiooni komitee) . Lühikese ajaga võtsid enamlased võimu nii kohalikul kui ka kõrgemal tasandil. Majanduses alustati natsionaliseerimist.Mõisnikelt konfiskeeriti maa ja kuulutati riigiomandiks. Taga hakati kiusama poliitilisi vaenlasi. Laiali saadeti Maapäev. Enamik Maapäeva liikmeid jätkas tegutsemist põranda all. Enamlaste peamine eesmärk oli Eesti jätmine Nõukogude Venemaa külge. Iseseisvuse vä...
Kordamine Vabadussõda: Algas 28. nov 1918 Põhjused: - Nõukogude Venemaa tahtis taastada Vene impeeriumi oma endises piirides - Nõukogude Venemaa tahtis korraldada kommunistliku maailma revolutsiooni Ebaedu põhjused: - Mobilisatsioon kukkus läbi. Mehi oli vähe. - Sõjavarustuse ja relvastuse puudumine - Juhtimis süsteemi puudumine Edu põhjused: - Eesti Rahvavägi, mis koosnes vabatahtlikest, malevatest, kuperjanovlastest, koolipistest ja partisanid - Soomusrongid - Sõjavägedele leiti juht Johan Laidoner - Välisriikide abi Landeswehr ja selle võitmine: LANDESWHR-vaenlane, mis koosnes Saksa vabatahtlikest ja Balti-Saksa maakaitse väest - 23. Juuni 1919 toimus otsustav lahing - Võnnu (Cesis) lahing - Rahvavägi ja Läti väed võidavad. Vabastatakse Võnnu – VÕIDUPÜHA Tartu rahu ja selle tingimused: - Algab 5.dets 191...
Vana-Liivimaa riigid ja põlisrahvas! Võitjad jaotavad maa ja hakkavad seda valitsema. Eesti ja läti alad: Liivimaa, Taanile allutatud Põhja-Eesti: Eestimaa. Maa jaotati osadeks, mida hakkasid juhtima Maahärrad. Taani valdusi nimetati üldiselt Harju-Viruks. Maahärrad: Tartu piiskop, Saare-Lääne piiskop ja Liivi ordu. Feodaalse killustumise ajajärku nimetatakse Eestis Vana-Liivimaa ajaks. Ilmaliku võimu kehastuseks oli Liivi orduriik.(1237). Oli formeeritud mõõgavendade orgust mis 1236 tegevuse lõpetas.(saule lahing). Tähtsaim isik ordus oli ordumeister. Talle kuulusid läti alad, sakala kõrval ka Järva ja kesk- eesti väikemaakonnad. Lisaks veel valdusi Lääne-, Saare- ja Hiiumaal. Ordu pealinnaks oli Riia....siis Cesis (võnnu linnus). Orduala jagunes: komtuur- ja foogtkondadeks. Liivi ordu sisemine korrastus: rüütelvennad (vormiriietus oli valge mantel musta ristiga), poolvennad(sepad, pagarid, kingsepad), preestervennad (pidasid k...
suuremaks maavaldajaks, mistõttu Eesti keskaega on vahel ka orduajaks nimetatud. 2. Tallinna piiskop, kes oli Harju-Viru kiriklik valitseja, kuid kellel ilmalikku võimu polnud. Iseseisvam oli Tartu piiskop, kus ilmaliku võimu ala oli kompaktne ja kujutas endast muinasaegset Ugandit, lisaks mõned alad põhja pool Emajõge 3. Ordu valdused serutuseid katkematult Leedu piirist kuni Soome laheni. Võimukeskuseks oli olgul Riia ordulinnus, hiljem Cesis, teiseks tähtsamateks tugipunktideks Viljandi linnus ja Tallinna “Ülalinn” Toompea 4. Liivi ordut juhtis ordumeister, võimiliselt Preisimaal resideerica Saksa Ordu körgmeistri alluv, tegelikkuses enam-vähem iseseisev valitseja. Maarahvas keskajal. 1. 13. ja 14. Sajandil leeti eestlasi vabadeks inimesteks. Kõige paremas seisus oli teatav liik vabatalupoegi, nn maavatad 2
The greatest number of volunteers came from Finland that sent 3,500 men to Estonia; smaller units arrived also from Denmark and Sweden. In turn Estonian helped Latvia in creating her army. In the summer of 1919 two of the three Estonian divisions operated in Northern Latvia, cleaning it from the troops of the Red Army. In June 1919 it lead to an armed conflict with stagnant Baltic Germans who tried to subject Latvia to their power. In the decisive battle under Cesis on June 23 (in Estonian: Võnnu) the Estonian-Latvian forces crushed German resistance. This day is now celebrated as Victory Day in Estonia. In the summer and fall of 1919 war against Soviet Russia already took place on Russian territory. Only in November when the Red Army had beaten the Russian "Whites", it could once again press the front over to Estonian territory. The fiercest battles of the War of Independence took place in November and December 1919 on the Narva Front. The Soviet
Eestlaste muistne vabadusvõitlus RISTIUSU KIRIK 1054 KATOLIKU KIRIK KREEKA KATOLIKU KIRIK *kirikupea Rooma *kirikupea Konstantinoopoli paavst patriarh *Lääne-Euroopa *Ida-Euroopa *ladina keel *kreeka keel KESKAEG XIII saj 1561 Halduslik jaotus: -1236 Saule lahing (leedukate ja Mõõgavendade ordu liikmete vahel) -1237 Mõõgavendade ordu allesjäänud liikmed liideti Saksa orduga, moodustati Saksa ordu Liivimaa haru -> Liivi ordu -1238 Stensby leping: 1. Taani pidi saama Harjumaa, Rävala, Järvamaa ja Virumaa; peagi kuningas loovutas ordule Järvamaa 2. Tehakse koostööd vallutuste...
RISTISÕDA LÄÄNEMERE KALDAL Keskaja algus Euroopas 1476 (5. saj), Eestis 13.saj Keskajal Euroopas: o Katoliku kiriku roll o Paavstide ja Saksa-Rooma keisri võimuvõitlus o 1096 I ristisõja algus Pühal Maal o 1204 4. ristisõja algus (kokku 8, esimene edukas) o 12.saj lõpust kaoliku kiriku tõsisem surve läänemere idakalda kristianiseerimiseks Piiskopid, ristiusu levitajad: Meinhard ja Theodrich, Albert, Berthold 1201 rajati Riia linn o Tugipunkt, võimukeskus 1202 Mõõgavendade ordu loomine Läänemere idakalda kristianiseerimise huvid: o Katolik kirik – võimu laiendamine, õigeusu leviku piiramine o Euroopa kaupmehed – kaubandussuhete laiendamine, kauplemine slaavlastega o Taani kuningas – võim...
Ajaloo küsimused Pt.9-9B, 10B 1. Millal lõppes Saksa okupatsioon? 2. Mis siis esimestena loodi? 3. Kes sai kaitseliidu ülemaks? 4. Millal ja millega algas Vabadussõda? 5. Kes olid Eesti Punaste juhid? 6. Millal loodi Eesti Töörahva kommuun? 7. Kes oli Juhan Pitka? 8. Millal sai Johann Laidoner Eesti vägede ülemjuhatajaks? 9. Kes oli Julius Kuperjanov? 10. Millal toimub Paju lahing? 11. Millal vabastati Valga ja Võru? Millal Petseri? Millal Tartu? 12. Millal vallutati Pihkva? 13. Mis oli Landesvehr? 14. Millal algas Landesvehri sõda? 15. Millal ja mida tähistame võidupühana? 16. Millal Landesvehr alistus? 17. Millal sõlmiti Tartu rahu ja kes kirjutas eestlastest alla sellele? 18. Mida Venemaa lubas siis? 19. Millal ja kes võttis vastu esimese põhiseaduse? Millal see kehtima hakkas? 20. Kellele kuulus seadusandlik võim? Kellele kuulus täidesaatev võim? Kes juhtis val...
? Venemaa 20. saj algul $8, lk 19-20, lk 67-71 ABSOLUTISM (1905.a revolutsioon) ?Romanovite dünastia (alates a 1613). Nikolai 2. isikuvõim POOLABSOLUTISM (1917.a veebruari revolutsioon) ?Ehk duuma monarhia; Nikolai 2. allkirjastas (17. 10. 1905) manifesti riigikorra täiendamisest: lk 20 õpikust KODANLIK DEMOKRAATLIK VABARIIK (1917.a oktoobripööre) ?3. märts Nikolai 2. Loobumine troonist. Monarhia asendumine vabariigiga. ?Toimus venemaa demokratiseerimine. 1) Kõik parteid legaliseeriti 2) anti poliitiline amnestia 3) kaotati surmanuhtlus Rahulolematus kodanliku AJUTISE valitsusega: 1) maaküsimus lahendamata 2) jätkus majanduslik kaos 3) ebaedu 1. MS'is. September oktoober 1917 okupeerisid saksa väed riia ja lääne-eesti saared. Enamlased vastukaaluks lubasid rahu, leiba ja maad. TOTALITAARNE DIKTATUUR (1985.a märts) ?Mihhail Gorbatsovi võimuletiulekuga demokratiseerimise algus ?1991 august - detsember Nõukogude Liidu kokkuvarisemine ?...
Esimene maailmasõda 1914-1918 Põhjus - Võitlus maailma ümberjagamise pärast, et saada tooraine allikaid, kolooniad Ajend Tapeti Franz Ferdinand Plaan Tehti Schlieffeni sõjaplaan kiiresti saada Pr. Endale (sks) Lahingud: Marne'i lahing Petain Pr. Au ja häbi Verduni lahing * 11.nov 1918 Compiegne'i vaherahu Tulemused: - suur hukkunute arv, kadunud sugupõlv. - Tööstuse, põllumaj. Langus + teaduse, tehnika areng: tank, lennuk, raskekuulipilduja, gaas. + suurte impeeriumite lagunemine (Vn, Sks, Türgi, Austria-Ungari) + uute riikide teke - 6.dets 1917 Soome - 16.veebr 1918 Leedu - 24.veebr 1918 Eesti - 18.nov 1918 Läti Venemaa 1917 · Veebruarirevolutsioon Põhjus : I MS (sõjavägi) Majanduslik allakäik Rahulolematus Ni...
In: IMC7 Book of Abstracts. Oslo. 1133. Kullman, B. 2004. Seksiv seen. Eesti Loodus, 11: 6-13. Kullman, B., Tamm, H., and Kullman, K. 2005a. Fungal Genome Size Database. http://www.zbi.ee/fungal-genomesize Kullman, B., Greve, B. & E. Severin. 2005b. Diversity in the spore print of the hybrid of Lentinula and Pleurotus on the basis of nuclear DNA content. In: Proceedings of the XVI Symposium of Mycologists and Lychenologists of Baltic States. Cesis, Latvia. 119-123. Moon, C.D., Miles, C.O., Jarlfors, U. & Schardl, C.L. 2002. The evolutionary origins of three new Neotyphodium endophyte species from grasses indigenous to the Southern Hemisphere. Mycologia 94: 694–711. Moon, C.D., Scott, B., Schardl, C.L., & Christensen, M.J. 2000. Evolutionary origins of Epichloë endophytes from annual ryegrasses. Mycologia 92: 1103–18. Penalva, M.A., Moya, A., Dopazo, J. & Ramon, D. 1990. Sequences of isopenicillin
- Normandias rannikul, kaljumäe tipul 13.saj. Mont-Saint Michel (õhtumäe ime). Praegu saar ühendatud mandriga, ehitatud Püha Miikaeli auks - Hakati eralinnuseid lammutama - Kastell-linnused -südameks konvendihoone - müüre võis olla mitu - rohkem linnuseid Ida- Euroopas - Saksaordu ehitanud palju nt Marienbourg (koosnes suurest 3tiivalisest ja väiksest 4tiivalisest kindlusest). Ordu juhi elamu - Läti ordu juht(P-Läti) Cesis e. Võnnu- restaureeritud. - Balkanil rohkem kastell-kindlusi (Türklaste pealetungi tõttu) nt. Brani kindlus. III Gooti kujutav kunst (maal&skulptuur) - valitsevaks skulptuur, tähtsust kogus ka maal Lääne-Euroopa 13.saj. - seinamaali tase paraneb - vitraazkunsti ja miniatuurmaalide õitseaeg Skulptuur - uueks nähtuseks ümarskulptuur, seotud ehitiste seintega - Chartes'i läänefassaadil skulpt. Vähem seotud seinaga, õnnis ilme, realistlik ja isikupärane käsitlus
- Kohila - Hagudi - Rapla - Lelle - Käru rist - Türi - Viljandi - Loodi - Sultsi - Karksi - Karksi- Nuia - piir - Ruijena, Valmiera, Liepa, Cesis, Drabesi, Ligatne, Sigulda, Riia, Iecava, Bauska, Grenctale, jne... BALTI KETIST KIRJUTATUD RAAMATUD Lembit Koik
Tallinna Nõmme Põhikool Balti kett Kodutöö Tallinn 2006 Balti riikide pealinnu Tallinnat, Riiat ja Vilniust ühendav katkematu 600 kilomeetri pikkune inimkett, milles ühendas käed kaks miljonit Eesti, Läti ja Leedu inimest, nõudes vabadust ja iseseisvust, oli tähelepanuväärseks sündmuseks kõigi kolme rahva elus. See toimus Balti riikide okupeerimisele aluseks saanud Molotov-Ribbentropi pakti 50. aastapäeval 23.augustil 1989.aastal juhtimaks maailma tähelepanu okupatsiooni jätkumisele Nõukogude Liidu poolt. 23.augustil 1939.aastal sõlmisid välisministrid Vjatsheslav Molotov ja Joachim von Ribbentrop oma ülemuste, Stalini ja Hitleri käsul lepingu, mis mõjutas Euroopa saatust pool sajandit. See leping koos juurde kuulunud salaleppega paiskas põrmu Eesti, Läti ja Leedu ning tõi suuri kannatusi P...
leedulaste käest lüüasaanud Mõõgavendade ordu riismed liideti Saksa orduga. Saksa ordu haru, mis tegutses Liivimaal, hakati nimetama Liivi orduks. Maahärraks olid Liivi ordumeister, kes otseselt pidi alluma Saksa ordu kõrgmeistrile, kuid tegelikkuses oli ta üsna sõltumatu. . Sisse kuulusid rüütelvennad, kes oli valge kuue ja musta ristiga. Ordu jagunes kaheks- komtuur-ja foogtkondadeks. Riigi pealinnaks oli esialgu Riia, hiljem Cesis (Võnnu). 3) Tartu piiskopkond maahärraks tartu piiskop, kes allus Riia peapiiskopile. Tartu piiskopkond hõlmas Ugandi ja Valga lõunaosa. Pealinnaks Tartu. 4) Saare-Lääne piiskopkond maahärraks Saare-Lääne piiskop, kes samuti allus Riia peapiiskopile. Saare-Lääne piiskopkond moodustus kahest osast: Läänemaast ja Saaremaast; lisaks kuulusid sinna mitmed väiksemad saared. Pealinnaks oli algselt Vana Pärnu; seejärel Haapsalu.
I Eesti iseseisvumine I maailmasõda 1914-1918. Keskriikide (Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi ja Bulgaaria) ja Antanti (Venemaa, Inglismaa, Prantsusmaa jt.) vahel I Maailmasõja mõju Eestile Venemaa paigutas Eestisse jälle oma väeosad, see tekitas suurendas veelgi Eestis valitsevat korterikriisi. Tekkis tööjõu puudus, sest 100 000 eestlast mobiliseeriti. Algasid majandusraskused: tootmise langus nii põllumajanduses kui ka tööstuses -põllumajanduses vähenes külvipind (põhjuseks hobuste rekvireerimine sõjaväele), valitses toorainepuudus, kuna traditsioonilised transporditeed olid sõjategevuse tõttu suletud (N: Inglise kivisüsi ei jõua kohale; raskused Vene söe transpordiga), tekkis tarbekaupade ja toiduainete defitsiit; sõja ajal halvenes eriti suuremate linnade toiduga varustamine, inimeste varustamisel toiduainetega mindi üle kaardisüsteemile, hakkasid tõusma hinnad ja algas kiire inflatsioon (raha väärtuse langus). Muudatused Veebruari...
2) Liivi orduriik suurim sõjaline jõud Eestis. Liivi ordu tekkis 1237. kui Saule lahingus 1236. hävitavalt leedulaste käest lüüasaanud Mõõgavendade ordu riismed liideti Saksa orduga. Saksa ordu haru, mis tegutses Liivimaal, hakati nim. Liivi orduks. Maahärraks olid Liivi ordumeister, kes otseselt pidi alluma Saksa ordu kõrgmeistrile, kuid tegelikkuses oli ta üsna sõltumatu.Ordu ala jagunes komtuur- ja foogtkondadeks.Riigi pealinnaks oli esialgu Riia, hiljem Cesis (Võnnu). 3) Tartu piiskopkond maahärraks tartu piiskop, kes allus Riia peapiiskopile. Riigi pealinnaks Tartu. 4) Saare-Lääne piiskopkond maahärraks Saare-Lääne piiskop, kes samuti allus Riia peapiiskopile. Esialgu oli pealinnaks Vana-Pärnu, siis Haapsalu ja lõpuks Kuressaare. Taani valdusesse läinud Põhja-Eestit hakati kutsuma Eestimaaks, ülejäänud territooriumi aga Liivimaaks.
saamiseks, sest Eesti eraldumises NSV Liidust ei nähtud enam mitte eraldumispüüet, vaid eelkõige oma ajaloolise ja seadusliku koha taastamist Euroopa riikide peres. Eesti taasiseseisvumiseni oli jäänud kaks aastat. Balti keti marsruut: Pikk Hermann - Pärnu mnt. - Nabala rist - Viljandi mnt.- Kohila - Hagudi - Rapla - Lelle - Käru rist - Türi - Viljandi - Loodi - Sultsi - Karksi - Karksi-Nuia - piir - Ruijena, Valmiera, Liepa, Cesis, Drabesi, Ligatne, Sigulda, Riia, Iecava, Bauska, Grenctale, jne... Omariikluse taastamine 1990-1991. aastal Sündmused: · 1990.a. veebruar- Eesti Kongressi valimised: selle taga olid iseseisvusliikumise radikaalne suund, kes oli eelmisel aastal algatanud Eesti Vabariigi õigusjärgsete kodanike registreerimise (valimistel osalesidki üle 500tuhande registreeritud kodaniku ja 34tuhat kodakondsuse taotlejat)
taid uues elukohas elanud. Seega kajastavad Novgorod, Peterburi, Moskva, Saraatov, Her- ümberarvestuslehed rännet vaid osaliselt ja son, Tobolsk, Jekaterinoslav. Juba 1840. aastal hilinemisega. Sajandi keskel moodustas üle on esimesed eesti talupojaseisusest mehed poole sellest kihelkonnasisene lähiränne. kirjutatud Harkovi kubermangu, Mogiljovi ja Väljapoole maakonda asujatel oli tihti olemas Petseri bürgeriks. Rännati ka Soome ja varasem lähirände-kogemus. Rände üheks Kuramaale. tõukejõuks oli tõrjutus: 19 Lõuna-Eesti ki- Märkimisväärne on valdavalt linnadesse helkonna puhul oli elukohta vahetanute seas viiv õpetatud elukutsetega seotud ränne ja vallaslaste ja “ebavõrdsete abielude” (naine selle väga hiline fikseerimine allikais (arstid, mehest enam kui 5 või mees naisest enam kui veterinaarid, agronoomid, elementaarkooli- ja 15 aastat vanem) osakaal ligi kolm korda...
pubi, müügijuht. Kui ei mugandata, tuleb jälgida õigekirja: 1. tsitaatsõnad pannakse muust tekstist erinevasse kirja, nt kursiivi (show). 2. tsitaatsõnu käänatakse ülakoma abil (show'st). 3. tsitaatsõna ühendamisel liitsõnaks kasutatakse sidekriipsu (tee-show). Sellest huvitavast tee-show'st võiks veelgi rääkida. Muukeelsed nimed on ka mõnes mõttes nagu tsitaadid ning kirjutatakse eesti keeles nagu lähtekeeles, säilitades lähtekeele diakriitikud e tähe lisamärgid: Cesis. Erandiks on mõned ajaloolised nimed, mis on muganenud: Pihkva, Helsingi, Riia. Kui ajalooline eestikeelne nimevaste on olemas, tasuks seda kasutada (Väina jõgi, Ojamaa saar). New York > newyorklane, Stockholm > Mozart > mozartlik, Balzac > Bonn > bonn lane, AGA Tallinn > tallinlane Bordeaux > bordeaux'lane, Camus > Muukeelseid isikunimesid käänatakse häälduse järgi: Baudelaire'il, Pascalil. Käimasolevas projektis on juhtpartnerid Bordeauxlt, raha tuleb brüssellastelt ja
SAAR Tobago · 1639 -1693 Kuramaa koloonia · Lõuna-Ameerikas LINNAD 77 linna 9 vabariigi linna: · Riga · Daugavpils · Liepaja · Rezekne · Venstpils · Jekabpils · Jelgava · Valmiera · Jurmala Vanimad linnad Riga (1225), Valmiera ja Cesis (1323) Noorim linn Skrunda (1996) 109 maakonda RIIGILIPP · Punane-valge-punane · Karmiinpunane · Prop 2:1:2 · 1921 · Alguses korporatsioonilipp (Lettonia) RIIGIVAPP · Päike uus ajastu · Punane lõvi võim, valvsus, julgus LÄTI MAATUNDMINE · Greif rikkuse kaitsja · 2 tammepuuoska
TALLINNA VANALINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Mikael Mahsudjan 10B. Klass MUISTNE VABADUSVÕITLUS Referaat Tallinn 2015 Sisukord: Põhjala ristisõdade algus, esimesed sõjaretked Eestisse, liivlaste alistamine………………................................................................................................3 Läti Henrik ja Sakslaste esimesed rüüsteretked ning Ümera lahing…………...............................................................................................................4 Turaida sõjaretk, Varbola piiramine ja Lehola kuningas Lembitu...........................................................................................................................5 Taanlaste sissetung, Revala, Harjumaa ning Virumaa alistamine..................................................................................................
1 riikide peres. Eesti taasiseseisvumiseni oli jäänud kaks aastat. 1 [veebimaterjal] URL http://www.miksike.ee/docs/referaadid2007/baltikett_erkimaling.doc Balti keti marsruut: Pikk Hermann - Pärnu mnt. - Nabala rist - Viljandi mnt.- Kohila - Hagudi - Rapla - Lelle - Käru rist - Türi - Viljandi - Loodi - Sultsi - Karksi - Karksi-Nuia - piir - Ruijena, Valmiera, Liepa, Cesis, Drabesi, Ligatne, Sigulda, Riia, Iecava, Bauska, Grenctale, jne... 1 1 [veebimaterjal] URL http://www.miksike.ee/docs/referaadid2007/baltikett_erkimaling.doc Omariikluse taastamine 1990-1991. aastal Sündmused: · 1990.a. veebruar- Eesti Kongressi valimised: selle taga olid iseseisvusliikumise
Ajaloo konspekt AJ-5 1. Sajandivahetus "The races of Europe" (1899) On kahte tüüpi soome sugu rahvast: Põhja-Eestis elavad tsuudid (Tchouds) ja Lõuna-Eestis eestlased (Esths). Nad kõnelevad keelt, mis sarnaneb ungarlaste ja baskide keelega, kuid struktuurilt sarnaneb Aasia primitiivsetele keeltele ja Austraalia aborigeenide keelele. 1902. a. vene ajalehes: Mitte kaugel Vene keisri residentsist asub oma eraldatuses üksildane hall maa. See rahulik, külm põhjapoolne nurgake on lähedal riigi peamisele arterile, kuid samal ajal kauge kõigest venelikust nii oma mineviku kui oleviku poolest. Sellel maal elavad tsuhnaad ja tsuhhoneetsid, keda kaunikõlalisemalt kutsutakse eestlasteks. Nad on vaikivad, sünged, väheliikuvad, tõrjuvad. Venelased vabastasid eestlased sakslast ikkest, kuid eestlased pole selle eest tänulikud, nad on ikka sakslaste lõa otsas ja ajavad oma joont. "Eestlased, nende elu ja kombed" (1908) Esimesel pilgul näeb põliselanik...
Keskaeg 1224.a. oli koos Tartu langemisega kogu mandri-Eesti vallutatud 1227. vallutati Saaremaa. Muistne vabadusvõitlus oli eestlaste jaoks lõppenud kaotusega. Selle sündmusega lõpeb muinasaeg ja alga keskaeg, mis kestab kuni Liivi sõja puhkemiseni 1558. Riia peapiiskop (1229 Albert suri) pidas pidas end vallutatud maa kõrgeimaks valitsejaks, Mõõgavendade ordu (Albert lõi Mõõgavendade ordu 1202, et omada püsivat sõjalist jõudu kohapeal) aga ennast (kõige tugevam). Puhkes riid saagi jagamise pärast- ordu nõudis 1/3 vallutatud maadest. Kiriku ustavaks tööriistaks olnud ordu hakkas vastu oma isandale Riia peapiiskopile. Tüli paisus selliseks, et paavst Honorius III saatis 1225.a. legaadina Liivimaale Modena piiskopi Wilhelmi (Modena Wilhelm), kes pidi tüli lahendama ja selgitama alistatud rahvaste olukorda. Paavsti legaat manitses mitte liialt röövima ja otsustas, et Lõuna-Eesti jääb sak...
Kuressaare Täiskasvanute Gümnaasium Kairi Roosipuu BALTI KETT Uurimuslik töö Juhendaja: Kadri Markus Kuressaare 2013 Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................................................................. 3 1. Taust .................................................................................................................................................... 4 1.1. Molotovi-Ribbentropi pakt........................................................................................................... 4 1.2. Poliitiline olukord 80ndatel .......................................................................................................... 5 1.2.1. 1987......................................................................................................................
moodustatud Landeswehr. 16. aprillil 1919. a kukutasid Landeswehri löögirühmad Karlis Ulmanise juhitud Läti valitsuse ja seadsid sisse Andrievs Niedra nukuvalitsuse. Läbirääkimistel 3.5. juunini 1919. a üritas Eesti väejuhatus sakslasi tagasi tõmbuma sundida. Seejärel algasid aga relvakokkupõrked. Sakslased vallutasid Cesise (Võnnu) ja tungisid edasi Valmiera suunas. Eesti vastupealetung algas 22. juunil, 23. juunil vallutati Cesis tagasi (alates 1934. aastast tähistatakse seda päeva Võidupühana) ning sakslased löödi taganema. Sõda Nõukogude Venemaa vastu oli 1919. a suveks ja sügiseks kandunud juba Venemaa pinnale. Suuresti toimus see koostöös kindral Nikolai Judenitshsi juhitud Loodearmeega. Novembris tungis aga Punaarmee uuesti Eesti piiridele ning 1919. a novembris-detsembris toimusid Narva rindel Vabadussõja ägedaimad lahingud. Nõukogude väejuhatus saatis Eesti
Hugo Treffneri Gümnaasium Riinu Pae BALTI KETT Uurimuslik töö Juhendaja: Tiiu Kreegipuu Tartu 2011 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 1. Taust................................................................................................................................... 4 1.1. Molotovi-Ribbentropi pakt............................................................................................. 4 1.2. Poliitiline olukord 80ndatel............................................................................................ 5 1.2.1. 1987..............................................................................
ESIMESED SAMMUD ISESEISVUMISE TEEL. Peale Veebruarirevolutsiooni toimumist Venemaal tekkis eesti patriootlikult meelestatud jõududel võimalus alustada iseseisva Eesti riigi loomise idee elluviimist. Esimeseks sammuks sellel okkalisel teel oli Vene Ajutiselt Valitsuselt Eestile omavalitsusliku autonoomia nõudmine. 1917.aasta märtsis oli Tartus vastu võetud ka vastavasisuline seaduseelnõu. Eelnõu toetamiseks korraldati Petrogradis suur eestlaste demonstratsioon, millest võttis osa umbes 40 000 eestlast, sealhulgas 15 000 sõjaväelast. 12.aprillil oli ajutine valitsus sunnitud eestlaste poolsetele nõudmistele järele andma ja seaduseelnõu kinnitama. Eesti liideti ühtseks kubermamanguks ning kutsuti kokku Maanõukogu, kes moodustas Maavalitsuse ja kelle juhtimisel hakati teostama demokraatlikku riigikorda. Maavalitsuse esimeheks valiti Konstantin Päts. Alus riiklikus iseseisvumiseks oli loodud. RIIGIPÖÖRE VENEMAAL. 7.novembril 1917.a.tabas Ve...
1 II. ESIMENE MAAILMASÕDA: Esimese maailmasõja tähtsamate sündmuste kronoloogia: Aast Olulisemad sündmused a 191 28.juuni – serbia natsionalistid tapsid Austria-Ungari troonipärija Franz 4 Ferdinandi. 28.juuli – Austria-Ungari kuulutas sõja Serbiale; Esimese maailmasõja algus. 23.august – Jaapan astus sõtta Antanti poolel. 23.-30.august – Saksa väed purustasid Vene 2.armee Tannenbergi lahingus Ida-Preisimaal. 5.-6.september – Marne`i lahingus peatati sakslaste pealetung Pariisile; positsioonisõja algus läänerindel. 29.oktoober – Türgi sõttaastumisega Keskriikide poolel tekkisid uued rinded Kaukaasias, Egiptuses ja Mesopotaamias. 2.detsember – Austria-Ungari väed vallutasid Serbia pealinna Belgradi. 191 veebruar – Saksamaa alustas ulatuslikku allveesõd...
1 II. ESIMENE MAAILMASÕDA: Esimese maailmasõja tähtsamate sündmuste kronoloogia: Aast Olulisemad sündmused a 191 28.juuni serbia natsionalistid tapsid Austria-Ungari troonipärija Franz 4 Ferdinandi. 28.juuli Austria-Ungari kuulutas sõja Serbiale; Esimese maailmasõja algus. 23.august Jaapan astus sõtta Antanti poolel. 23.-30.august Saksa väed purustasid Vene 2.armee Tannenbergi lahingus Ida-Preisimaal. 5.-6.september Marne`i lahingus peatati sakslaste pealetung Pariisile; positsioonisõja algus läänerindel. 29.oktoober Türgi sõttaastumisega Keskriikide poolel tekkisid uued rinded Kaukaasias, Egiptuses ja Mesopotaamias. 2.detsember Austria-Ungari väed vallutasid Serbia pealinna Belgradi. 191 veebruar Saksamaa alustas ulatuslikku allveesõd...
25. XX sajandi esimesed aastad............................................................................. 1 Tartu liberaalid..................................................................................................... 1 Tallinna radikaalid................................................................................................ 2 Sotsiaaldemokraatia............................................................................................ 2 Kriis..................................................................................................................... 3 1905. aasta revolutsioon..................................................................................... 3 27. Aasta 1917....................................................................................................... 5 Veebruarirevolutsioon......................................................................................... 5 Auto...
maksutulude jagamisel · IV 1598.a korraldus - Võrdsustas sakslaste positisioonid poolakate ja leedulastega (staarostile) ametikohtade jagamisel. Halduskorralduse areng · Juhtis asehaldur/kuberner (Riias) - esialgu endine ordumeister-uus Kuramaa hertsog G.Kettler, kes 1566 asendati leedu aadlikuga · A. 1582-1598 Poola korralduse juurutamine: 1. Territoorium jagati kolmeks presidentkonnaks: - Tartu, Pärnu ja Cesis (Võnnu/Wenden) - iga piirkonda juhtis kuninga nimetatud eluaegne president 2. Presidentkondade sees olid staarostkonnad ehk staarostile eluks ajaks antud riigile kuuluvad ametiläänid: - eesti aladel oli 10 staarostkonda ja keskuseks tavaliselt linnus - staarostkonnad moodustasid kolm neljandikku kogu maaomandist - staarost sai endale kolmandiku staarostkonna tuludest ja võimaluse ametit edasi rentida 3
kõrgustik. (31 lk 13) 28 Läti suurim jõgi on Daugava, millele järgnevad pikkuselt Gauja, Venta ja Lielupe. Järvi on Lätis üle 3000, millest suurimad on Lubana ja Razna. Kõige järverikkam paik on Latgale kõrgustik. (7 lk 215, 216) Lätis on suurimateks linnadeks Riia, Daugavpils, Liepaja, Jelgava, Jurmala, Ventspils, Rezekne, Jekabpils, Ogre, Valmiera, Cesis ja Tukums. (31 lk 13) Maavarasid on Lätis vähe. Leidub turvast, savi, liiva, devoni klaasiliiva, dodlomiiti, lubjakivi, kipsi. Mineraalveeallikateks on Kemeris, Baldones, Dzintaris, Siguldas, Valmieras ja Kandavas. (31 lk 13) Läti asub merelise ja mandrilise kliima siirdealal. Keskmine temperatuur on jaanuaris rannikul 2 kuni 3 ºC, idaosas 6 kuni 7 ºC, juulis vastavalt 16 ja 18 ºC. Rannikul ja madalikel sajab 550 600 mm, kõrgustikel 700 850 mm aastas
vahetult ordu valduste naabruses. Alistati Sakala ja Kesk-Eesti väikemaakonnad, aastast 1227 Rävala, Harju-, Järva- ja Virumaa ning hiljem osa Saaremaast. Mõõgavendade ordu tegevuse eesmärgiks oli maade vallutamine ja rikastumine röövimistest. Seda varjati aga ristiusu levitamisega. Tulemuseks oli rohkete läänide saamune ja igaaastased maksud maarahvalt. Ordu tähtsamad linnad ja linnused olid Võnnu, Toreida, Riia, Sigulda, Tallinn, Viljandi ja Cesis. 1235. aasta paiku oli Möögavendade ordus 110-180 rüütlit, 30-45 preestrit, ligi 500 teenijavenda ja 700 palgasulast. 1236. aastal võeti ordumeister Wolquini juhtimisel vastu sõjaretk Leetu. Kaasa läksid ka eestlased, liivlased ja lätlased. Nad sattusid peale Saule jõe lähedal varitsevatele leedukatele ja sakslased löödi puruks. 1237. aastal ühines Mõõgavendade ordu Saksa orduga ning muutus viimase Liivimaa haruks (Liivi ordu). 6
1. EESTI KIVIAJA KULTUURID · Kiviaeg Eestis: u.9000-1800 eKr · Elatusalad: Kalastamine- kalu püüti ahingutega, luust õngekonksudega, kalatõketega, algeliste võrkudega ja mõrdadega. Jahtimine- asulapaikadest leitud luud näitavad, et esmajoones kütiti põtru ja kopraid, vähem ürgveisi, karusid metssigasid ja kitsi. Peale metsloomade kütiti ka linde, esmajoones veelinde. Jahtimiseks kasutati viskeodasid, vibusid, nooli ja püüniseid. Korilus- igapäevases menüüs olid loodusannid:taimed, juurikad, marjad, pähklid ja seened. · Tööriistad: Kivimitest oli parim tulekivi, kuna tulekivi oli vähe siis selle kõrval kasutati kvartsi. Suuremate tööriistade valmistamiseks kasutati moondekivimeid. Selle aegsed kivikirved olid ebakorrase kuju ja konarliku pinnaga. · Kunda kultuur: u.9.aastatuhat eKr. Pulli asula on kõige vanem teadaolev inimeste elupaik Eestis. Enne Pulli avastamist teati vanima muistisena Kunda La...
Balti riikide poliitiline ajalugu EESSÕNA -,,Balti" ei ole mõiste, mida kasutasid algselt tänapäeval Balti ehk Läänemereks nimetava veekogu ääres elavad inimesed. Kuigi kinnitatakse, et selle sõna etümoloogiline taust peitub läti ja leedu tüves BALTS, mis tähendab ,,valge" või ,,soo". Esimesena nimetas merd Mare Balticum'iks XI sajandi saksa kroonik BREMENI ADAM, kes võttis aluseks ladina sõna BALTEUS (vöö), sest tollases ettekujutuses venis meri nagu vöö ida suunas. (tema enda väljamõeldis?) -Mõiste ,,balti keeled", mis tulenes Balti merest, võttis 1845- aastal kasutusele KÖNIGSBERGI (KALINGRAD) ülikoolis töötav saksa keeleteadlane G.H.F.NESSELMANN, kes uuris väljasurnuid preisi keelt. -Mõiste ,,balti" sisu on ajaloo jooksul muutunud. 20.sajandi algul ei tähistanud see sugugi eestlasi, lätlasi ega leedulasi. Selle nime võttis 19.sajandi keskel teadlikult enda tähistamiseks kasutusele kolme kubermangu valitsev saksa eliit (eestimaa, li...
1 EESTIMAA AJALOO ALGUS Mõiste `historia' pärineb kreeka keelest ja tähendab `teadmine, jutustus, uurimine' ja on üle 2500 aasta vana. Selle võttis oma raamatu pealkirjaks kreeka teadlane ja rännumees Herodotos ning seda raamatut peetakse esimeseks ajaloo-alane teos maailmas. Herodotost nimetatakse aga mõnikord ajaloo isaks. Inimkond on 2,5 miljonit aastat vana. Esimesed meie eellaste jäljed pärinevad Ida-Aafrikast. Umbes 40 000 aastat tagasi jõudis Euroopasse homo sapiens ehk tark inimene. Esimesed inimasustuse jäljed Eestis aga on umbes 9500 aastat vanad. Põhjuseks on siin valitsenud karm kliima ehk jääaeg. Jäätumine algas umbes 1 000 000 aastat tagasi tänapäeva Rootsi aladelt ja kõige karmimal ajal ulatus jääpiir Kesk- Saksamaani ja Kiievini. Jääkihi paksus oli kuni 2 km. Aeg-ajalt jää küll sulas ja arvatakse, et kokku oli 4...
Eestlaste poliitilise ärkamise aeg 20. saj algus. Eestlastel ei olnud selle ajani poliitilises elus tegutsemise kogemust. Eestlaste katsed poliitikat teha lakkasid peaaegu täielikult, kui algas venestamine. 1896 Postimehe toimetajaks sai Jaan Tõnisson. 19. saj lõpul ja 20. saj algul oli poliitika tegemine siiski üsna arglik. Rahvamassid jäid poliitikast kõrvale. Pöördepunktiks sai 1905. aasta revolutsioon. Sel aastal läksid poliitilised ideed kõige laiematesse rahvamassidesse, väga kiiresti, järsult, jõuliselt. Demokraatia, vabariikliku riigikorra ja autonoomia soovimise juured olid jõudnud tänu sellele rahva teadvusse. Poliitilise ärkamise aeg lõppes tõenäoliselt 1917. a veebruarirevolutsooniga. I üleminekuperiood 1917-1920-21 omariikluse rajamise aastad 1917 varakevad eestlaste peamised asualad ühendati rahvuskubermanguks, sellele anti laialdased omavalitsuslikud õigused. Kuni sügiseni jäi Eesti Kubermang siiski Vene impeeriumi...
38023 Butinges pi56.07000021.119998 38023 112864 5900056-1C. R. Jakob 59.35051326.356376 112864 Rakvere linn 38086 Calais sad 50.9666711.8508959 38086 24714 7820026-1Carolina 58.39356726.691158 24714 Tartu linn 125375 7820309-1Carolina 58.39469026.690056 125375 Tartu linn 30252 6700080-1Central 58.41315824.454444 30252 Sauga vald 80635 6700081-1Central 58.41366524.454720 80635 Sauga vald 123908 Cesis 57.314 25.2833 123908 38165 Cesky tesin49.76000018.609998 38165 38102 Chemnitz 50.83000012.930001 38102 123922 Ciekurkalns56.98016724.167429 123922 38076 Cieszyn pii49.76999918.629999 38076 38077 Czestocho 50.80999919.119999 38077 127221 Czestochow 50.81837119.139812 127221 38012 Den haag 52.0800004.3000004 38012 38120 Dessau 51.82999912.240000 38120
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
