,,Sinul on meretäis hirmu" Lavastaja: Lauri Lagle Kunstnik: Laura Kõiv Etenduse juht: Kadri Tammiste Tegelased: Kadi (Kristi Heinloo), Svea (MariLiis Lill), Marge (Kaie Mihkelson), Elo (Hilje Murel), Rivo (Märt Avandi), Erik (Juss Haasma), Uxi (Tauno Makke) Ambo (Margus Prangel), Aare (Anti Reinthal), Kilu (Imre) (Mihkel Roolaid), Tarvo (Ivo Uukkivi) ja Mattias (Kristo Viiding) See lugu rääkis neljast poisist ja sellest, kuidas nad koos üles kasvasid. Neil oli unistus saada kuulsateks rockmuusikuteks. Lavastuses oli näha ka laste kasvatamist nii heas, kui halvas.
Romantism versus realism Svea Mäesalu 11C Romantism Romantism oli esialgu väheste haritlaste eneseväljendus. See ei saanud esineda arhitektuuris või skulptuuris, kuna selle loomine on kallis ja eeldab kunstnikult suurt rahakotti. Romantikute jaoks oligi kõige parem väljendusviis maalikust ja graafika ning seda mitte vaid rahalises mõttes, vaid ka seetõttu, et need võimaldasid väljendada kordumatuid mõtteid ja tundeid paindlikumalt.
3 km ; Suur-ja Väike-Belti, Sundi, Kattegati ja Skagerraki väina kaudu ühenduses Põhjamerega. Läänemerega piirneb 9 riiki. Läänemere nime seostatakse Plinius Vanema mainitud Baltiaga (lad Balcia), mis kuulduste kohaselt pidi olema Põhja-Euroopas asuv suur merevaigusaar. Baltiast tulenevat mr Balticum'i ('Balti meri') on esimest korda maininud Bremeni Adam 11. sajandil. Vanavene Varjaagi meri (vene ) ja hilisem Svea meri (vene ) viitavad Läänemerel omal ajal valitsenud normannidele ja rootslastele. Normannide Austurweg ('idatee') on seoses nimega Idameri, mida kasutavad Läänemere lääne- ja põhjaranniku rahvad. Rannajoon on tugevasti liigestunud; Rootsis ja Soomes (kristalsete kivimite alal) on ülekaalus skaarrand, Saksamaal, Poolas, Leedus ja Lätis liivarand, Eestis, Gotlandil ja Ölandil (karbonaatsete kivimite ja moreeni alal) murrutusrand. Suurimad lahed: Põhjalaht, Soome ja Liivi
rahvad. Yrjö Koskinen katsub väita selle ilme najal, et Rootsi nimi Lääne-Soome keeltes ühine, sõna tekkinud sel ajal, kui Ühis-Soomi veel väldanud (Suomi II, 1. 362). J. R. Aspelin sellevastu peab Jordanese nimetatud rosomoonlasi Rootsi nime esiisaks (La Rosomonorum gens et le Ruotsi, 1. 8). Uuemad uurijad ei taha hea meelega rosomoonlastest Rootsi algupära otsida, vaid nime teist viisi seletada. Osa Svea riigi rahvast oli muiste kanged meremehed. Vikingite (lahtlaste) nime all sõudsid ja purjetasid nad kaugele üle mere saaki saama. Niisugustel saagiteekondadel puutusid nad ka meie maale ja Soome. Oletatakse, et nad iseendid ,,rothsmen", ,,rothskarlar" = ,,sõudjad", ,,meremehed" nimetanud. Prof. Thomseni järele hüüti neid laevamehi esiotsa ,,rolpsman" ehk ,,rolpskarla". Igatahes tekkis uurijate arvamise järele nimest rolps, roths eestlaste, soomlaste ja muude Lääne-Soome
kasutaja vajadustele . Läbi ajaloo on LEASERi kasutajateks olnud sellised tuntud ettevõtted nagu: · Hansa Liising · Eesti Ühisliising · Tallinna Panga Liising · Optiva Liising · Foreks Liising · Evison Liising · Swedbank Autopargi Haldamise AS · Sampo Panga Liising (Danske Pank Liising) · AVIS · Budget · MAIB Leasing · Overall Finantseeringud · Autoliising.ee · SVEA Finantseerimine Kokkuvõte Leian , et on hea, kui on pakkuda nii palju tarkvarasid nagu hetkel välja toonud olen, neid on tõsiselt palju. Kuid tekib küsimus, ega liigne kogus tarkvarasid segadust ettevõtetes ei tekita? Millist tarkvara valida, kui kõikidel neil on siiski peaaegu, et sama ,,hea" jutt. Ning enamasti ongi nad kõik vastavalt jutule ka nii. Arvan, et laod võiksid üldse kasutada ühte ja kindlat tarkvara. Aga samas teenima peavad ka tarkvara loojad
· rannikualal laiusid peamiselt kasemetsad, kohati kasvas ka männimetsi. Antsülusjärv · Jää rõhumise alt vabanenud maapind hakkas kiiresti tõusma ning sulges umbes 9300 a. tagasi mõlemad väinad Joldiamere ja ookeani vahel. Taas sai Läänemerest siseveekogu · suurjärv nimetati Gotlandi ja Ölandi saartel levinud nappteo Ancylus fluviatilis'e järgi Antsülusjärveks. · veetase oli väga kõikuv (5-45 m) üle praeguse merepinna. Kunagise Närke väina kohal voolas järvest välja Svea jõgi. · kliima soe ja kuiv, keskmine õhutemperatuur oli 17 kraadi. Rannikualal levis peamiselt männimetsi ja sarapikke. 4 Litoriinameri · Umbes 7500 a. tagasi tekkis praeguse Öresundi väina kohal püsiv ühendus maailmamerega. · Litoriinameri oli tunduvalt madalam, vaid umbes 4-25 m üle praeguse merepinna. · suurenes merevee soolsus. Eesti rannikumeres kõikus soolsus 15-18mpromilli piires.
tuntud kui Eestimaa hertsogkond. Eestimaa alade liitumine Rootsiga oli olemuselt vabatahtlik, mistõttu siin säilisid kohapealsed privileegid. Rootsi kuningavõimu kõrgeimaks esinadajaks oli algul asehaldur ja kuberner ning 1673.a alates kindralkuberner. Eestimaa hertsogkonnas jäi kõrgeimaks kohtuinstantsiks kuberneri juures tegutsev maanõunike kolleegium ehk ülemkohus (Oberlandgericht). 12 liiget valiti kohalike aadlike hulgast. Ülemkohtu otsused võis edasi kaevata Svea õuekohtule ning seejärel kuningale. 1617.a allutati kõrgemale maakohtule meeskohtud. Harjumaal ja Läänemaal kummaski üks ning Järvamaal ja Virumaal tegutses üks meeskohus. Toompeal tegutse linnusekohus, mis koosnes kuninga poolt määratud ametnikest ja selle edasikaebamise instansiks oli Svea õuekohus. Linnusekohus tegeles riigiametnike, sõjaväelaste, riigimõisa rentnike ja talupoegade kriminaalasjadega. 1629.a mil Liivimaa läks Rootsi valdusesse moodustati seal 4 maakohut,
Nimelt kirjutas ta Thulest, mille täpset asukohta pole siiani kindlaks määratud, kuid enamiku arvamuse kohaselt on selleks Skandinaavia poolsaar või Taani4; Lennart Meri on aga ,,Hõbevalges" avaladanud arvamust, et tegu võiks olla hoopis Eestiga.5 Mida peetakse aga Skandinaavia ja skandinaavlaste all täpsemalt silmas? 1 Sveari nime on ka tihti kasutatud erinevates Skandinaavia saagades, tähistades sellega Rootsi hõime. Samuti pärineb sveari nimetusest Rootsi nimi Sverige - Svea rike, mis tähendab Svearide kuningriiki. Robert C. Boraker. Uncovering Scandinavian roots. http://www.ensignmessage.com/archives/scandinavianroots.html 2 Tacitus. Germaanlaste päritolust ja paiknemisest. Tõlk. Kristi Viiding. Loomingu Raamatukogu. Tallinn 2007, lk.23, 57-58. 3 Elise C Otte. Scandinavian History. Macimillan and Co. London 1894, lk.2. http://books.google.ee/books? id=tyjwqDwyVQUC&printsec=frontcover&dq=scandinavian+
viikingid. Põhjala rahvaste laienemine teistesse riikidesse sai alguse ülerahvastatusest, võitlushimust, seiklusejanust ja seikluslustist, kuid ka rahulolematusest poliitiliste oludega (kuningavõimu tekkimine). Tehniliseks eelduseks oli vana aerupaadi asendamine kiiluga paadiga (Gokstad. Iseberg), millel oli tugevdatud põhjaplangutus kiilu jaoks ja mast purje hoidmiseks. Esialgu (u 500 a-tel) elasid taanlased Taani saartel, Skänes, hiljem Jüütimaal. U. 600 aastatel laiendasid svea kuningad oma võimu kogu Rootsi üle ja valitsesid (alates 650) koos gotlandlastega Läänemere ruumi. Läänemeri oli 8. saj Rootsi sisemeri ning friisi kaubandusele suletud. Norra jagunes osastiskuningriikideks, aga seal leidus ka talupojavabariike. 790 a algasid viikingite rüüsteretked ja kallaletungid rannikualadele. Need rünnakud ajendasid Karl Suurt looma rannakaitset.. Tavaliselt toimusid viikingite kallaletung aasta algul, talveks pöörduti koju tagasi
ühendas omavahel sild Bifrost, keda valvas Heimdal.(cotterell, 2001, lk 181) 2.1 Vaanid ja aasid Põhjala maailmas elas kaks jumalasugu. Aasid, suuremad ja mõjuvõimsamad jumalad, kes elasid Asgardis, nende juht oli Odin, kellega koos elasid seal veel Thor, Balder, heimdal, Tyr, Frigg, Sif, Nanna ja Idun. Frey, koos kaksikõe Freya ja nende isa Njordiga kuulusid vaanide esindusse. Vaane aistati kogu põhjalas kuid on alust arvata, et kultus sai alguse Rootsist sealse svea rahvaga tihedas kooselus. (Allan, 2004, lk 40-41). Nemad olid ka Rootsi kuningasoo müütilised esiisad.Vanem haru , ehk vaanid elasid Vanaheim-is. (Cotterell, 2001, lk 167) -7- 3.Viikingite jumalad Norra e. Põhjala mütoloogiast 3.1 Odin Tuntakse veel ka nimede Gangler, Odhinn, Odinn, Vak, Valtam all. Jumalate isa, Ascardi kuningas, sõjalord, surm ja tarkus.
Keskaeg on kahe aja vaheline aeg. Ladina keeles medium aevum. Esimesena võttis keskaja mõiste kasutusele Flavio Biondo. Keskaja alguseks peetakse · 4. Sajandi algus (Rooma impeeriumi lagunemine. 330, 395.) · Suur rahvasterändamine · 476, kui langes viimane Lääne-Rooma keiser Keskaja lõpuks peetakse · Türklaste Konstantinoopoli vallutamist 1453. aastal. Samal aastal lakkas olemast Ida- Rooma ehk Bütsantsi keisririik · Kolumbuse Ameerika avastamist 1492. Aastal. Eurooplastele avanes uus maailm ja algasid ulatuslikud koloniaalvallutused · Usupuhastuse ehk reformatsiooni algust Saksamaal 1517. aastal, mil lõppes Lääne- Euroopa senine usuline ühtsus katoliku kiriku ja Rooma paavsti võimu ning eeskoste all. Keskaeg on eelkõige Euroopa ajalooperiood. Varakeskaeg- 5. -10. saj/4 76-1000. Euroopa oli vaene ja poliitiliselt killustatud, kuid sellel perioodil kujunesid välja hilisematelegi...
Iirimaale rajati Dublini riik; Inglismaal asus Danelag; 911.rajati Põhja-Prantsusmaale Normandia; Rootsist lähtuvad retked Varjaagid rajasid Vana-Vene riigi; 23.09.16 Riikide tekkimine. Viikingiaja lõpp. Pikka aega valitses sugukondlik kord; Suur osa elanikkonnas olid vabad talupojad - bondid; Sugukonna juhtideks olid konungid; Rahvakoosolekud ehk tingid; Esimene riiklik moodustis oli 6.-7-sajandil Svea riik Mälari järve ääres; Taanis tekkis riigiaadne moodustis 8.sajandil, mil rajati Danevirke - kaitsevall frankide vastu; Taani ühendamine 940.aasta paiku ühendas Taani Harald Sinihammas; Jellingi kivi Taaniga ühendati Lõuna-Rootsi ning osa Norrat, samuti Põhja-Saksamaa; Knut Suur Oli 11.sajandil Taani, Inglismaa ja Norra kuningas; Norra rajamine Harald Kaunisjuus - 872 ühendas väikeriigid;
Troon käis Yorki ja Lancasteri dünastia vahel käest kätte. Sõda lõppes Lancasteri pärija Henry Tudori võiduga, Inglismaal sai troonile Tudori dünastia Bosworthi lahing 1485. Lancasteri troonipärija Henry Tudor maabus Walesis ja võitis kuningas Richard III väed. Henryst sai Inglismaa kuningaks Henry VII, algas Tudorite dünastia. Viikingid: Skandinaavia ristiusustamine ja riikide teke. Esimesed riiklikud moodustised olid juba enne viikingiaega (VI-VII sajandi Svea rike Rootsis). Riikide teke jäi põhiliselt siiski 9.-11. sajandil, esimesed neist olid ebapüsivad baseerudes maakondlikel tingidel. Esimesed misjonärid käisid Taanis juba 710, IX sajandi algul ristiti esimesed konungid (kuningad). Ristiusustamine oli vaevaline (mõnel pool sai Kristus muinasusu jumalaks) kohalike vastuolude tõttu. Tihti esines mõlemal pool vägivalda ja hävitamist. 865 hävitati kuningas Gormi poolt kõik, mis ristiusk Taanis saavutanud oli. Tõelist edu
võim muutus paiksemaks ja üha enam päritavaks veetsede võim kadus. Usulistes küsimustes olid mongolid sallivad ja nii säis kogu venemaal õigeusk. 29. Vene vürstiriikide suhted läänenaabritega 13. sajandil (Sergejev, Vseviov 2002, 260268). 11-12 saj oli olukord venemaa läänepiiril võrreldes idaga ja seega oli sealsete piirkondade valitsejates juurdunud arvamus et läänest ohtu pole(Novgorodimaa, Pihkva, Polotski) Svea e rootiga suhtlesid valdavalt kohalikud võimud Novgorodimaalt mitte aga keskvõim kiievist. Esialgu käidi vastastikku eraviisilistel rüüsteretkedel, kuid 12 saj keskpaiku kui omaalgatuslikke retki hakkasid asendama riigi poolt org muutus olukord teravamaks. Mongolite kallaletung lõi soodsad tingimused rootslastele novgorodimaa hõivamiseks.1240 aastal korraldasid nad 50 leva ja 5000 mehega luureretke Novgorodimaale toimunud Neeva lahingus lõi noor vürst aleksandr(hilisem
q Rüütliklass (riiginõunikud ja järeltulijad) 92 q ``svenneklass`` (ülejäänud aadelkond) 92 suguvõsa Koosoleku juhataja oli MAAMARSSAl, kelle määras kuningas. Rootsi suurvõimu periood 1611-1718 Gustav II Adolf (1611-1632) Aadliseisusesse tõstetu sai kuningalt aadlitunnistuse ja vapi. Aadlisuguvõsad said omale ka nimed (,kellel seda veel polnud). Rootsi suurvõimu periood 1611-1718 Gustav II Adolf (1611-1632) Uus kohtukorraldus: q SVEA õuekohus kõige kõrgem q Turu õuekohus 1623. a. q Göta õuekohus Jönköpingis 1789. a., kui asutati ÜLEMKOHUS, säilis võimalus kuningale ja Riiginõukogule edasi kaevata. Rootsi suurvõimu periood 1611-1718 Gustav II Adolf (1611-1632) q Uppsala ülikool (1477. a.) sai kindla majandusliku vundamendi ehk nn gustaviaanliku pärandi. q 1630. a. gümnaasiumi ja 1632. a. Tartu ülikooli rajamine (johann Skytte). q 1630. a. - riigiantikvaari amet. q
Ta mainis ka „Fenni”, kole metsikud ja primitiivsed. Skandinaavia Saagades arvukalt toponüüme, mida seostada Eestiga. Sündmused neis kohtades. Probleem aga selles, et jutud kirja pandud väga palju hiljem. Nt Guta saaga Ojamaalt räägib, et iga kolmas mees läks Daghaiti, mis oli aga jama maa. Jutt u aastast 500, üles kirjutatud aga 13-14saj. Mainitud kohti nagu Eistland, Kurland jms. Islandil kirjutas 13saj Snorri Tuglusson saagasid , tegi kogu Heimskringla, kus räägitakse Svea kuningast Ingvarist. Too tegi rahu taanlastega ja ronis itta – till Estland – ründas kohas nbimega ‚at Steini’, seal tuli Eistr väega ja rootslased tapeti. Ingvar maeti selsamas, ca 600. Vb kenning. Kuramaal olnud 7-9saj Skandinaavia asula Grobina. Ekspansioon idarannikule on ilmne. Rus ja Rootsi ja Roslagen seotud Ruunikivide tekstid mainivad ka sõjakäike siia. Teada ka Olaf Tryggvasoni lugu 10saj lõpust. Nimede poolest koht pigem Baltipärane, aga kes teab.
3. Kohtuvõim: · Jätkasid ülemmaakohus kuberneri juhtimisel(aadli võim) ja alamad meeskohtud(3tk, kohaliku aadli hulgast valitud kohtunikud) ja linnades jätkus raepõhine kõhtuvõim · Liskas kuningakohus ehk Tallinna linnusekohus: - -liikmed nimetas kuningas ja otsuseid võid edasi kaevata Svea õuekohtusse - -kroonu ametnikud, sõdurid, kroonumõisade rentnikud, kroonutalupojad ja Toompea linnud · Korrakaitse (politsei) ülesanded adrakohtunikel: igas linnuseläänis 1-2(vähe): · Lisaks igas mõisas mõisnik täitis mõisapolitsei ülesandeid II Liivimaa kindralkubermang(1629-1700)
Kirjandusajaloo eksam. Del I Ni alla kommer att behöva ha särskilt god kännedom om utdraget ur "Frithiofs saga" av Tegnér som fanns med i kurslitteraturen. Skrivningen innehåller - 3 st. essäfrågor där längre svar förväntas, - ett antal frågor om begreppsdefinitioner, författarnamn och verktitlar (med olika många poäng beroende på hur mycket ni förväntas veta), - några utdrag ur texter som ni har läst och förväntas känna igen samt en lite svårare uppgift i anslutning till detta - ett antal uppgifter om tidigare okända texter. En sådan text förväntas ni kunna placera in i en litteraturhistorisk epok eller riktning, alternativt - kanske, i något fall - även knyta till en särskild författare. När det gäller de okända texterna är det god argumentation som ger poäng. Ett felaktigt svar med god, rimlig, textnära argumentation ger sålunda fler poäng än ett enstaka författarnamn utan argumentation Medeltiden Rundiktning, runstenar Stavrim, al...
Väike-Belti, Sundi, Kattegati jaSkagerraki väina kaudu ühenduses Põhjamerega. Läänemerega piirneb 9 riiki. Läänemere nime seostatakse Plinius Vanema mainitud Baltiaga (lad Balcia), mis kuulduste kohaselt pidi olemaPõhja-Euroopas asuv suur merevaigusaar. Baltiast tulenevat mаrе Balticum'i ('Balti meri') on esimest korda maininud Bremeni Adam 11. sajandil. Vanavene Varjaagi meri (vene Варяжское море) ja hilisem Svea meri (vene Свейское море) viitavad Läänemerel omal ajal valitsenud normannidele ja rootslastele. Normannide Austurweg ('idatee') on seoses nimega Idameri, mida kasutavad Läänemere lääne- ja põhjaranniku rahvad. Rannajoon on tugevasti liigestunud; Rootsis ja Soomes (kristalsete kivimite alal) on ülekaalus skaarrand,Saksamaal, Poolas, Leedus ja Lätis liivarand, Eestis, Gotlandil ja Ölandil (karbonaatsete kivimite ja moreeni alal) murrutusrand.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
