Talurahva seadused ·Pearahamaks- 70 kopikat iga meeshinge eest ·Mõisakohustused olid rendimaks (mõisnik arvestas raha tööks, kui talupojal kapitali polnud) ja kirikumaks ·1840. aastatel levisid kuuldused keisriusku talupoegadest. Nad olid vahetanud usku, et saada tasuta maad ja veel mõned hüved (maad nad siiski ei saanud). 3 aastaga vahetas usku umb. 60 000 inimest. Tavakodanikud hakkasid neid pilkama nimevahetuse ja ristikandmise pärast. ·1860. aastal levis järgmine kuuldus Venemaal antavate maade kohta. 1863. algas suur väljarändamine, sest oli väljastatud passiseadus. ·Eesti asundused tekkisid Vaikse ookeani rannikule, Volgamaale, Kaukaasiasse, Krimmi. ·Enim mindi Peterburi lähedusse ja Petserimaale (neid minejaid oli umbes 100 000) ·1853. aastal osteti Abjas esimsed talud päriseks. Tasuti linarahadega (lina müüdi Riiga või mõisadesse). Põhja-Eestis osteti esimesed talud 1888. aasta paiku ning 20% taludest osteti kohe välja. Kultuur...
KOKKUVÕTE....................................................................................................................................... 25 KASUTATUD ALLIKAD....................................................................................................................... 26 4 SISSEJUHATUS Andmed eestlaste vanematest argi- ja pidupäevatoitudest kuni XIX sajandi keskpaigani on võrdlemisi napid. Talurahva elatustase oli väga madal, igapäevane toit vilets ja kasin. Majanduse arenemist eesti külas pidurdasid valitsevad teoorjuslikud suhted. Toitlusolud hakkasid vähehaaval paranema alles XIX sajandi keskpaigast seoses 1849. ja 1856. Aasta talurahvareformidega. Järkjärguline üleminek raharendile ja talude päriseksostmine suurendas talurahva rahavajadust, mis sundis neid talumajapidamistes ümberkorraldusi tegema
· Talupojad võisid sõlmida lepinguid, omada vallas- ja kinnisvara, kuid nad ei tohtinud elukutset vahetada, st nad pidid tegelema üksnes põlluharimisega · Liikumisvabadus oli neil piiratud · Talupojad vabastati pärisorjusest ilma maata: nad pidid talud mõisnikelt rentima. Kuid ka need seadused ei jäänud pikaks ajaks püsima. Ühiskonna majanduslik edenemine, muutused aadlike mõttemaailmas, keskvalitsuse surve nind talurahva kasvav rahulolematus oma olukorraga viisid uute talurahvaseaduste vastuvõtmiseni. Sellega kaasnesid ägedad vaidlused liberaalide ja konservatiivide vahel ning peale jäid liberaalid. 1849.a uus Liivimaa talurahvaseadus: · Kinnitas küll veel kord mõisnike õigust nii mõisa- kui talumaale, kuid viimast ei tohtinud enam mõisamaaks muuta. · Talumaa piirid fikseeriti · Soodustas üleminekut raharendile ning andis talupoegadele võimaluse endale talu osta
1816 Eestimaa PÄRISORJUSE KAOTAMINE: 1819 Liivimaa · Isiklik vabadus talupoeg ei kuulu enam mõisnikule · Maa jäi mõisnikule, mida tuli teotöö eest rentida · Anti piiratud liikumisvabadus · Talupojad said perekonnanimed 1849 Liivimaa · Üleminek teotöölt raharendile 1856 Eestimaa · Talude päriseksmüümine 2. Talurahva omavalitsuse kujunemine a) Seni korraldas talupoja igapäevaelu mõis b) 19.saj algul vallakogukond talurahva omavalitsus: · vallakohtud, mis lahendasid talurahva omavahelisi tülisid ja jälgisid koormiste täitmist · ühisvastutus magasivilja varumisel viljatagavara, millest sai hädaaegadel laenu võtta · vaestehoolekanne toetati puudustkannatavaid ja töövõimetuid c)Vallakogukond sõltus mõisnikust: · mõisnik kinnitas kogukonna otsused 3. Uus vallaseadus (1866):
docstxt/14293585110232.txt
docstxt/14181028157701.txt
3) vald=> vastehoolekanne ( vaestemaja, külakordakäimine), magasiait(elutamine, täitmine), kool(ehitamine, koolmeister), teed+sillad, kord(kohus, valve), Kirik( maksud, remont, pastoraat). Pärisorjastamine talupoeg on mõisniku oma Positiivsed määrused talupoegade jaoks positiivsed määrused. Raharent koormis, mis tuli tasuda rahas Vallakogukond talurahva kui seisuse kogukond Magasivili magasiaidas olev vili, talupojad kogusid s magasiaita vilja Vaestehoolekanne kogukond pidi toetama oma töövõimetuid ja puudustkannatavaid liikmeid Talitaja valla juht Eestimaal 1816. a. Riiklikud koormised koormised riigi heaks Vallavanem valla tähtsaim ametimees Vallavalitsus selle moodustas vallavanem koos abilistega Talurahvaseadused: 1802/1804 talud päritavaks, koormised õigeks. 1816/1819 Talupoeg vabaks!!
2) mõis => raha, naturaalandamid, teotöö (jalategu, rakmetagu, ajategu) . 3) vald=> vastehoolekanne ( vaestemaja, külakordakäimine), magasiait(elutamine, täitmine), kool(ehitamine, koolmeister), teed+sillad, kord(kohus, valve), Kirik( maksud, remont, pastoraat). 1. Pärisorjastamine – talupoeg on mõisniku oma 2. Positiivsed määrused – talupoegade jaoks positiivsed määrused. 3. Raharent – koormis, mis tuli tasuda rahas 4. Vallakogukond – talurahva kui seisuse kogukond 5. Magasivili – magasiaidas olev vili, talupojad kogusid s magasiaita vilja 6. Vaestehoolekanne – kogukond pidi toetama oma töövõimetuid ja puudustkannatavaid liikmeid 7. Talitaja – valla juht Eestimaal 1816. a. 8. Riiklikud koormised – koormised riigi heaks 9. Vallavanem – valla tähtsaim ametimees 10. Vallavalitsus – selle moodustas vallavanem koos abilistega
Talurahva vabastamise seadused (1802 – 1804 a. talurahva seisukohast) Nende seadustega kuulutati talupojad isiklikult vabadeks, talurahvaseisusse kuuluvateks isikuteks, kelle suhted mõisnikega pidid rajanema pooltevahelisel kokkuleppel. Maad talupoegadele kaasa ei antud, maa jäi mõisniku omaks ja talupojad selle rentijaiks. Kuna vastsetel rentnikel eriti muuga maksta ei olnud kui oma tööga, siis tähendas see, et teoorjus säilis või isegi raskenes, sest 1804.a seadustega koormistele pandud piirid kadusid. Ilma maata priikslaskmise teine loogiline tagajärg oli, et kadus talupoegade õigus oma talu pärandada. Seetõttu tekitas vabastamine vastakaid tundeid ja paljud leidsid põhjust pärisorjust hea sõnaga meenutada. Ka polnud vabadus täielik. Näiteks võisid talupojad küll teise mõisa kolida, kuid esialgu mitte linna või mõnda teise kubermangu. Kummatigi ei olnud "prii" inimese staatus siiski paljas sõnakõlks, isegi kui priius otsekohe rikkali...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Mart Pulst T11K KALA TALURAHVA TOIDUS Referaat Juhendaja: Dina Aarma Tallinn 2008 Sissejuhatus Käes olev referaat räägib lühidalt kala tähtsusest vanade eestlaste toidulaual,aga ka selle käsitlemisest enda elatamiseks. Kala pole üksnes olnud rannarahva põhiliseks leivakõrvaseks vaid ka elatusallikaks, sest suur osa saagikusest olenes inimeste toimetulek. Kala tähtsus talurahva toidus
Talurahva toidud Kadri Kivirand EKL-4kõ Toidusse suhtumine ,,Saia süüakse isuta, õlut juuakse januta" ,,Karask ajab kargama, segapuder santima" ,,Pikk leem peab pere koos" ,,Kook ei jõua üksi kõhtu täita" ,,Seda näeb igaüks, mis sul seljas, seda mitte, mis sul kõhus" ,,Rukis on maja peremees" ,,Ega kõik päevad ole saamapäevad, aga kõik on söömapäevad" Vanad söögitraditsioonid (toidukorrad) Toitu valmistati reheahjus Suvel 3 ja talvel 2 kindlat söögiaega Linnupete Õhtusööki keedeti 13 korda nädalas Leiba küpsetati kord nädalas, nädalaid ette Paremad toidud tähistasid pulmi, lapse sündi, matuseid, suurte tööde lõppu ja olulisemaid kalendripäevi ning pühi Vanad söögitraditsioonid (nõud/anumad) Lauanõud pärnast, haavast, sanglepast Hapupiim piimapütis Kali või taar kapas või kaanega kannus Kahvleid ja lauanuge ei olnud Toitu lõigati tavalise töönoaga Söögikott/teemoon/lõunamoon kasetohusugad...
(linnud): (kalad): 1. - vares 1. -haug 2. - kurg 2. -forell 3. - tuvi 3. -räim 4. - hakk 4. -lõhe 5. - harakas 5. -kilu (loomad): (kliima): 1. - ilves 1. - mereline 2. - metssiga 2. - soe 3. -põder 3. - palav 4. -siil 4. -päikseline 5. -hunt 5. - niiske (puud): 1. - pärn 2. -kask 3. - tamm 4. - mänd 5. - kuusk 6. - nulg
1783. aastal kehtestati pearahamaks.. Mille järel hakati korraldama ka hinge loendusi. Talurahvas oli ikkagi suhteliselt vaene. Võrreldes tänapäeva ilmastikuga oli 17-18. saj märksa kontinentaalsem ning põllumajanduseks ebasoodsam. Talved oli pikemad ja külmemad. Talurahva olukord Rootsi ajal Talupoegadel oli peal sunnismaisus. Talupoeg seati mõisnikust sõltuvusse. 1696. aastal avaldati Liivimaa majandusreglement, mille sätted laienesid ka Eestimaa kroonumõisadele. Keelati ära talurahva karistamine. Talurahva olukord pärast Põhjasõda Majandusreglement jäi kehtima ka vene ajal, kuid kroonumõisade arv vähenes. Kõikidel talupoegadel oli omanikuõigus vallasvarale.Talupoegade peamiseks vastupanuvormiks sai pagemine, mis oli eriti ulatuslik 18. saj. Katsed Venemaale pagenud talupoegi tagasi saada ei andnud olulisi tulemusi. Õigeusku astunud või siis õigeusklikega abiellunud põgenike välja ei antud. Agraarümberkorralduse algus 1765
Piirati kodukariõigust – mõisniku õigust anda talupojale ihunuhtlust 1816 PÄRISORJUSE KAOTAMINE: 1817 Isiklik vabadus – talupoeg ei kuulu enam mõisnikule 1819 Maa jäi mõisnikule, mida tuli teotöö eest rentida Anti piiratud liikumisvabadus Talupojad said perekonnanimed 1849 Üleminek teotöölt raharendile 1856 Talude päriseksmüümine 2. Talurahva omavalitsuse kujunemine (1860. aastate seadused) a) Seni korraldas talupoja igapäevaelu mõis b) Loodi vallakogukond – talurahva omavalitsus: vallakohtud, mis lahendasid talurahva omavahelisi tülisid ja jälgisid koormiste täitmist ühisvastutus magasivilja varumisel – viljatagavara, millest sai hädaaegadel laenu võtta vaestehoolekanne – toetati puudustkannatavaid ja töövõimetuid mõisnik kinnitas vallavolikogu otsused
Eesti talurahva õiguslik seisund Rootsi ajal 17. sajandi alguses elas suur osa rahvastikust maal, kellest suurima osa moodustasid talupojad. Rahvaarv kõikus sellel perioodil kõvasti, langedes sõdade ja näljahädade pärast ning tõustes tänu loomulikule iibele ja sisserändajatele, kes Eestist paremat elu otsisid. Eestisse elama meelitas vabade talude rohkus, head loodusolud ja sisserändajatele lubatud kolm maksuvaba aastat. Kuid elu Eestis ei olnud meelakkumine. Rootsi aja alguseks oli Eestis kinnistunud talupoegade pärisorjus. Talupoeg oli mõisniku omand ning tal ei olnud õigust lahkuda mõisniku maalt ilma tolle loata. Nad olid sunnitud mõisniku määratud koormistega leppima. Talupoegadel polnud oma maad ega eluaset ning nad pidid rentima mõisnikult talu ja põllumaad, olles kohustatud rendina ära andma osa talu toodangust. Raskeim tegevus oli teokohustus, mis ulatus kuni kuue päevani nädalas. Sellegipoolest oli mõisniku...
*Õigus kogu oma vallasvarale.23. mai 1816 Eestimaa talurahvaseadus; 1819 Liivimaa talurahvaseadus Mõlemale kirjutas alla Aleksander I. 1817 võeti vastu Kuramaal talurahva seadus.Seaduste sisuks oli: *Talurahvas kuulutati isiklikult vabaks; *Maa jäi mõisnikule; * Talupoeg võismaad mõisniku käest rentida; *Koormised asendati rendilepingutega.Tulemused ja tagajärjed: *perekonnanimede panek; *talupoja isiklik vabadus jäi piiratuks; *vallad ja valla omavalitsused talurahva volitused laienesid; * mõisnik võis oma nõudmised talupojale dikteerida. Rahvuslik Liikumine: rahvusliku rõhumise vastane ja rahvusriigi loomist või taastamist taotlev inimene (rahvuslik ärkamisaeg) Eeldused: *Maa rahva, see on eestlaste osatähtsuse kasv kohalike asjade otsustamisel. 1866 a. võeti vastu valla seadus; *Eestlaste haridustaseme suurenemine. Koolidevõrgutihenemine, kujunes emakeelne rahvuskool, kirjaoskuse levik; *Ühtse rahvusliku kirjakeele kujunemine. 1872. a
Talurahva elu Rootsi ajal Inimesed on Eesti aladel elanud tuhandeid aastaid, aga meie eestlased, oleme olnud oma Eestimaa tegelikud valitsejad ainult 90. aastat. Tekibki küsimus, kes on olnud need teised, kes on valitsenud meie maad meie eest. Need on olnud venelased, taanlased, sakslased ja rootslased. Need valitsejad on olnud erinevad meie rahva jaoks, aga millegi pärast on rahva suhu jäänud tuntud väljend:"Vana hea Rootsi aeg". Siinkohal tekibki mul siiras küsimus, miks see oli nii? Kui rootslased olid võitnud Liivi sõja, oli nende riigikassa tühi ja uus Rootsi kuningas Karl XI leidis, et on aeg läbi viia Baltikumis reduktsioon ehk siis erakätesse läinud riigimaade tagasivõtmine. Aadlid ja mõisnikud olid selle vastu, aga lõpuks, kui Rootsis tehti mitmed seadusemuudatused, polnud neil enam õigust sellise tegevuse vastu protesteerida. Reduktsiooni tulemusena hõivas Rootsi Eestimaal 4/5 mõisatest, mis ei t...
Talurahva riietus 19. sajandil Kati Kuustik Riietus ja selle tähtsus · Riietus erines kihelkonniti ja praegu on need riided tuntud rahvariiete nime all. · Rõivastuse üheks funktsiooniks oli talurahvarühmade ühtekuuluvuse tähistamine, "omade" ja "võõraste" eristamine kihelkonna või maakonna tasandilt seisuse ja rahvuse tasandini välja. · Kui tähtis kandja päritolu ja elukohta märkiv rõivastuse tähendussisu oli, tõendab Saaremaa tava, mille kohaselt võõrast kihelkonnast kositud naine kandis kuni surmani oma kodukihelkonna rõivaid. Tema tütred aga riietusid nii, nagu see oli kombeks nende isa kihelkonnas. · Just see ühtekuuluvust tähistav sümbolsisu sai rõivakandmise edaspidise väärtustamise aluseks. · Tänasel päeval peetaksegi rahvariiete all silmas eelkõige 19. sajandi esimesest poolest pärinevaid pidulikke riideid · Ehteid ei kantud ainult ilu pärast. Need pidid kaitsma kurjade jõudude...
TALURAHVA OMAVALITSUS Esimeste talurahvaseadustega ja prisorjuse kaotamisega hakkas misa krvale kujunema talurahva kui seisuse enda omavalitsus-vallakogukond. Talurahva omavalitsus ei tegutsenud siiski misnikust sltumatult. Misnike kontrolli alt vabanes talurahva omavalitsus alles prast 1866.aasta vallareformi. VLJARNDAMISLIIKUMINE JA KEISRI USKU MINEK 1840.aastate algul tabas Eesti-ja Liivimaad viljaikaldus ja nljahda. Talupojad uskusid naiivselt et keiser suudab nende olukorda parandada ning usk heasse keisrisse vallandas 1845.aastal Luna-Eestis ja Lti alal massilise usuvahetusliikumise, mille kigus paari jrgmise aasta jooksul astusid 60 000 eesti talupoega vene igeusku. VAIMUELU
Talurahva Usuelu 18. sajandil. Kirik Kirik jäi 18. sajandil tähtsamaks vaimse kultuuri kandjaks. Pärast Põhjasõda valitses luteri kirikus raske olukord. Levima hakkasid mitmed usuvoolud. Pietism Juba Põhjasõja aastatel hakkas Baltikumis levima Saksamaal alguse saanud uus usuvool pietism (ladina pietas vagadus). Eitati ilmalikke lõbustusi. Pietistlikke kasvatusideaale pidi ellu viidama kooli ja koduõpetuse kaudu. Vennastekoguduste Liikumine 1730-ndate aastate alguses jõudis Eestisse rändkäsitööliste kaudu vennastekoguduste ehk hernhuutlaste liikumine. Uue usuliikumisega ühinesid mitmed pastorid ja mõisnikud. Mitmes paigas väljus liikumine usulistest raamidest ning hakati esitama sotsiaalseid nõudmisi. Ratsionalism 18.sajandi II poolel hakkas tänu valgustusideedele levima uus usuvool - ratsionalism. Peaeesmärgi...
Talurahva eluolu 19. sajandil 5. klass Talurahva igapäevaelu Kohustus mõisas + oma talutöö Tööd jagus aastaringselt Loodusmärgid ja rahvakalendritähtpäevad Talu naispere: - kodu korrashoidmine - meeste aitamine põllutöödel - loomade talitamine - toidu valmistamine - laste kasvatamine Lapsi oli taluperes rohkesti, tavaliselt 4-5 või rohkemgi Juba varakult õppisid lapsed tööd tegema ja vanemaid abistama TALGUD – mõne kiireloomulise töö puhul ei tulnud talupere ise toime, siis korraldati talgud - metsavedu - heinategu - rukkilõikus - hoonete ehitamine Kevadtööd Kündmine - puust ader, millel oli rauast sahk - vedasid härjad, aga ka hobused Äestamine - äke Külvamine - käsitsi ja väga hoolikalt - kasvatati: rukis, oder, nisu, kaer * Lõuna-Eestis linakasvatus * Alles 19. sajandi II poolel (!) hakkas levima ka kartulikasvatus --- aitas kaasa näljahädadele lõpule Sõnnikuvedu --- laudast välj...
Talurahva omavalitsus pt. 21 Helis, Getlyn, Kätlin, Aleksander 1.Miks ning kelle või mille eeskujul kerkis 19. sajandi alguses päevakorda talurahva olukorra parandamise küsimus Aleksander I eeskujul, ta koostas talurahva regulatiivi, mis tunnistas talupoegade õigust vallasvarale, keelustas koormiste tõstmise ning sätestas, et korralikult talu majandanud talupojalt ei tohi seda ära võtta ning ta võib selle oma lastele pärandada. Mõnevõrra piirati ka talupoegade müüki. 2. Milline tähtsus oli talupoegade jaoks... Talude pärandataval kasutamisõigusel? Talupojad olid küll pärisorjad, kuid nende müük, kinkimine ja pantimine keelati. Neil oli kindel maaala, kus olla.
Ajaloo kt konpekt 1. Talurahva omavalitsus, talurahva jagunemine ja koormised Kuidas moodustus vallakogukond? Valla kogukond moodustus talurahvareformide tulemusel ühe mõisa piirides elavatest talupoegadest. Millised ülesanded pandi vallale? 1) Kohtupidamine 2) Ühisvastutus magasivilja eest 3) Vaestehoolekanne 4) Ühisvastutus maksude laekumise eest Milline roll oli mõisnikul valla elus? Säilitas politseivõimu vallakogukonna üle, kutsus kokku kogukonna üldkoosoleku ja kinnitas ametisse kogukonna poolt valitud valla juhid.
asustas neid ka Eesti riigivõim. Algul keelasid Rootsi kuningad Eestisse rännanud Soome ja Rootsi talupoegi pärisorjastada, ajapikku selline suhtumine vähenes ja ka uustulnukail tuli hakata kandma raskeid töökohustusi. Samal ajal Rootsis ei olnud näiteks pärisorjust, vaid talurahvas ostis kas materiaalse või rahalise tasu eest endale maad. Kolmanda sisserändajate grupi moodustasid lätlased, kes asusid arvukalt elama Valga ümbrusse. Koos Rootsi aja tulekuga kasvasid talurahva kohustused, see tõi kaasa teoorjuse. Teoorjus ehk teorent oli feodaalne maarent, kus talumees ehk teomees pidi osa nädalast enda isiklikke töövahenditega oma kasutuses oleva talumaa eest tasumiseks mõisa jaoks tööd tegema ehk mõisategu tegema. Teotöö jagunes nädala- ja abiteoks. Ühe adramaalise talu nädalateonorm 17.-18. sajandil oli 6 teopäeva. Koos mõisapõldude suurenemisega kasvasid ka talupoegade teokoormised,
Balti erikord ja keskvalitsus Katariina II ajal kehtestatud asehalduskord oli tõsiseks löögiks Balti aadli senistele privileegidele. Kuid juba keiser Paul I võttis vastu asehalduskorra tühistamise akti ning taastas enamiku Balti aadli eesõigustest. Uuesti alustasid tegevust asehalduskorraeelsed kohtu- ja omavalitsusorganid: taastati aadlimatriklid, maanõunike kolleegiumid, silla- ja adrakohtud. 19saj koostati ka Balti kubermanguda kohalike õigusnormide kogu Balti provintsiaalseadustik, mille esimesed osad avaldati 1845. Provitsiseadustik aadlike, linnakodanike ja vaimulike seisuslike õiguste ning eesõiguste kogu kinnitas veelgi Balti erikorda. Vene avalikule arvamusele ning paljudele valitsusirngkondede tegelastele, kelle sooviks oli kogu impeeriumi ühtlustamine. 1860aastatel vallandusid ajakirjanduses rünnakud Balti erikorra vastu. Neile rünnakutele vastasid baltisakslased omapoolsete selgituste ja vastulausetega. 17101850. Balti ...
Varuvilja hoidmiseks tuli talupoegadel ehitada magasiait ja anda sinna igal aastal teatud viljakogus. Nii magasivili kui ka ait oli talupoegade ühisomand, mille suhtes mõisnikel oli vaid järelvalveõigus. Vaestehoolekanne seisnes selles, et kogukond pidi ühiselt toetama oma töövõimetuid ja puudustkannatavaid liikmeid. Tavaliselt saadeti need külakorda, talust tallu, kus neile mõneks nädalaks ulualust ja toidupoolist anti. Talurahva koormised 1868. Kaotati teoorjus ametlikult. Talurahva õlul lasusid riiklikud koormised, millest olulisemad olid pearaha ja nekrutianmine. Pearaha kehtestati Eestis 1783. Aastal algse maksumääraga 70 kopikat igalt meeshingelt. 1816 Eestimaal ja 1829 liivimaal mindi üle liisutõmbamisele. Nekrutiksminekust olid priid taluperemehed, kooliõpetajad ja kogukonna ametimehed. Kogukondlikud koormised: teede korrastamine, magasiaida ja kooli ehitamine jms tööd vallas. Olulisim teetegemine, mis tähendas igakevadist teede parandamist, milleks
TALUTÖÖD Eesti talurahva olukord polnud 19. sajandi keskel kerge. Lisaks kohustustele käia saksa mõisniku juures orjamas tuli teha ka oma talu tööd, mida jätkus aastaringselt. Talutööde alustamisel ja lõpetamisel jälgiti hoolega loodusmärke ja rahvakalendri tähtpäevi. Kevadel olid peamisteks põllutöödeks kündmine, äestamine ja külvamine. Künti puust adraga, mille otsas olid rauast sahaterad. Atra vedasid härjad. Pärast kündi põld äestati ja siis võis juba seemne mulda külvata. Külvati käsitsi ja väga hoolikalt. Kasvatati rukist, otra, nisu ja kaera. Kevadel veeti laudad sõnnikust puhtaks, see sai väetiseks kesapõllule, mis järgneval sügisel üles künti. Pärast jaanipäeva, kui ilm vähegi lubas, tuli alustada heinateoga. Sageli asusid heinamaad talust kaugel metsade ja soode keskel. Heina niideti vikatiga hommikul vara, kui kaste oli veel maas. Keskpäevapalavuses muutus niitmine väga vaevaliseks....
võisid maad osta ja talu edasi pärandada. Koormised viidi ka vastavusse maa suuruse ja ja väärtusega. Maad mõõdeti ja kaardistati tänu sellele. Koormised kirj. Vakuraamatusse. 1816/19(Liivimaal)-*Talurahvas kuulutati isiklikult vabaks; *Maa jäi mõisnikule; * Talupoeg võismaad mõisniku käest rentida; *Koormised asendati rendilepingutega.Tulemused ja tagajärjed: *perekonnanimede panek; *talupoja isiklik vabadus jäi piiratuks; *vallad ja valla omavalitsused talurahva volitused laienesid; * mõisnik võis oma nõudmised talupojale dikteerida. 1849/56- Võeti vastu selleks, et vabaneda sunnismaisusest, samuti sooviti talusid omada ning vabaneda teorendist; Sätestati seda, et maa jagati kaheks: talu- ja mõisamaaks, talumaad võis anda rendile ning müüa päriseks, mõisnikud võisid ise pidada mõisamaid, samuti müüa ja rendile anda, vabaneti teotööst;. See seadus soodustas üle minna raharendile ning andis võimaluse osta talupojal maad
Eesti talurahva eluolu XIX sajandil 1 Eesti talurahva eluolu XIX sajandil ELAMU Eesti talurahvas elas palkidest ehitatud rehielamutes, mis koosnesid kahest suuremast osast: rehetoast ja rehealusest. Katused olid roost või õlgedest, hiljem lisandusid ka laastukatused. Vanimatel rehielamutel polnud aknaid ega korstnaid seetõttu olid toa seinad nõgised ja tahmased ning reheahju kütmisel tuli tuba paksult suitsu täis. See lasti toast välja ukse või väikese suitsuaugu kaudu. Reheahjus küpsetas perenaine leiba ja talvel külmaga toodi isegi
Keskaegne talurahva sotsiaalne liigendus Eestis Brita Lodi 2013 · Liivimaale saksa talupoegi elama ei asunud · Talupojad jagunesid varanduslikult ja õiguslikult üksteistest tunduvalt erinevateks rühmadeks. Talurahvas: 1. Adratalupojad 2. Üksjalad 3. Maavabad 4. Vabatalupojad 5. Vabadikud 6. Sulased, teenijad 7. Träälid Adratalupojad · Moodustasid kõige arvukama kihi · Pidid maksma maaisandale või tema läänimeestele andameid ja kandma teokoormisi · Talude majanduslikku kandevõimet mõõdeti adramaades (1 adramaa = 1 adraga haritav maa = u 10 ha) Üksjalad · Töötasid uutes väikestes taludes · Seal oli vähe teenijaid · Käis kord nädalas mõisas tööl Maavabad · Vallutusperioodi ülikute järeletulijad · Talu kuulus neile lääniõigusega · Isiklikult vaba · Vabad talupoeglikest koormistest · Kohustuseks oli sõjateenistus ...
Talurahva mäss 19. sajandil 1 Tunni eesmärgid: Mahtra sõja põhjused ja tagajärjed Talurahva elu tutvustamine 19. sajandil 2 Sõnad: Ikaldus Vastuhakk/mäss Teoorjus Usuvahetusliikumine - 3 Talupoegade rahulolematuse põhjused a)Maa jäi mõisnike omaks maksta tuli tööga st talupoeg= teoorjuses b) Rentnikest taluperemeestel puudus kindlustunne ja motivatsioon c) 1840 ikaldus ja näljahäda (oli viimane suurem näljahäda Eestis!). d) Tekkima hakkas maapuudus seoses rahvaarvu kiire kasvuga (18.sajandi lõpul oli Eestis umbes 0,5 miljonit, 1881.aastal 880 000 inimest). 4 Talupoegade meetmed oma olukorra parandamiseks 19.sajandil: Talurahvarahutused Usuvahetusliikumine Väljaränd...
( 13.sai.oli Eestis 8 maakonda Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi ja Sakala. · Kolmeväljasüsteem Põlluharimises kasutatav maakasutusviis, mille puhul põllu ühel osal kasvab talivili, teisel suvivili ja kolmas osa on kesas. Eestlaste olukord pärast ristiusustamist · Talupoegade õiguslik olukord halveneb. · Teotöö kohustus. · Pidid ehitama linnuseid, kirikuid, rajama teid. · Seati sisse talurahva koormised: kümnis, hinnus. · Talupojad pidid ülal pidama preestrit ja maksma kirikumaksu. · Talurahva majanduslikud tingimused muutusid kitsamaks kaubandus ja meresõit jäeti linnakodanike hooleks. · Eestlased pidid isandate sõjakäikudele kaasa minema. · Kohtumõistmine talupoegade üle läks feodaalide kätte, kuid kohtus olid ka maarahva esindajad. Talupojad jäid isiklikult vabadeks, neil oli oma maa, lubatud oli kaubitsemine
XIX sajand - pöördeline sajand eesti talurahva elus Eesti talurahva elus oli 19.sajand pöördeline, kuna muutusi toimus hariduselus, talutöödes, taluhoonetes ning vaimuelus. Üks suurimaid muutusi toimus tänu sellele, et 1802. aastal taasavati tartu ülikool, kus hariduse said 19.sajandi jooksul kokku üle 430 eestlase. Kui rääkida talurahva elust, siis sajandi algupoolel võeti vastu seadused, millega eesti talurahvas vabastati pärisorjusest. Maa jäi aga endiselt mõisnike omandiks ja selle kasutamise eest tuli mõisale tööd teha. Elu oli raske, kuid inimesed võisid ise otsustada kus tahavad elada või millega tegeleda. Olgu ka nimetatud see, et eestlastel polnud kuni pärisorjusest vabastamiseni perekonnanimesi. Perekonnanimed vormistati inimestele mõisas. Kes endale ise nime ei pannud,
Talurahva, aadli- ja linnakultuur: sarnasused ja erinevused. Inimesed on alati erinevat elu elanud, see on sültunud igasugustest erinevatest asjadest asukohast, vanematest ja saatuset või siis lihtsalt õnnest. Kui tänapäeval jaotatakse inimesi pigem rahvuste ja usundite järgi siis keskajal tehti seda seisuste kaudu. Talurahva ja aadlike vahel oli palju erinevusi. Kuna nad olid sündinud eri seisuistesse siis pidid nad reeglina ka oma elu erinevalt elama. Jah, just täpselt erinevalt, sest nende kohustused ja keelud olid täpselt välja toodud ja neist üle astuda ei tohtinud. Näiteks rikas kaupmees ei tohtinud lasta oma naisel kanda aadlipreiliga samaväärilist kleiti, kuigi raha võis tal aadlist isegi rohkem olla. Eriti raske oli elu talupoegadel, sest nemad olid peamisteks riigi tuluallikaks. Aadel
kuulutati pärisorjusest vabaks. Maa oli endiselt mõisniku oma- seda tuli rentida. Rendilepingud- koormiste piirangud tühistati> teorent. Talupojad ei tohtinud linna elama minna- osaline liikumisvabadus. Kõik said omale perekonna nimed. Talupojad olid isiklikult vabad. · 1849 Liivimaa Teorendilt raharendile järkjärguline üleminek. Renidtalude kruntiajamine mõisnike poolt. Talude päriseksostmise võimalus. · 1856 Eestimaa Keelati mõisnike kodukariõigus. Täielik raharent. Talurahva omavalitsus vabanes mõisnike järelvalve alt. Eestlaste oma tahte teostamine. Balti- ja asehalduskord 1. Balti erikord: · restitutsioon · aadel sai tagasi kõik õigused tp. üle · maksukorraldus · luteri usk, saksakeelne asjaajamine · säilis aadli omavalitsus rüütelkonnad · aadlimatriklid · justiitskolleegium · säilis linnade omavalitsus · väikelinnad mõisniku võimu all 2.1. Positiivne Balti erikorra puhul:
Kristin Pukk 10B Talurahva õiguslik kord Rootsi ajal Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsile. Üldjoontes loetakse Rootsi aja alguseks Liivi sõda, mille lõppedes jäi Eestimaa Rootsi võimu alla. Rootsi aja lõppu on ajaloolased dateerinud erinevalt. Ühe arvamuse kohaselt peetakse selleks aastat 1710, kui kogu Eesti langes Venemaa kätte. Teise järgi 1721, kui oli Põhjasõja lõpp ning sõlmiti Uusikaupunki leping. Üldisemalt nimetatakse
Eesti talurahva õiguslik seisund Roosti ajal Rootsi võim kinnistus Eesti territooriumil pärast Liivi sõda: 1583. aastal Põhja-Eestis, 1629. aastal Lõuna-Eestis ja 1645. aastal Saaremaal. Rootsi võim püsis siinsetel aladel Põhjasõjani, kuid selle lühikese aja jooksul viidi läbi mitmeid reforme, mis mõjutasid ka talupoegade elu. Millised muutused leidsid aset 17. sajandi jooksul? Suure ja ohvriterohke sõja tagajärjel oli talupoegi Eestis väga vähe alles jäänud. Selle tõttu tahtsid 17. sajandi alguses baltisakslased, et talupojad õiguslikult maa külge seotaks, see tähendab kehtestataks sunnismaisus. Niisuguse kavaga oli ka Rootsi võim üldiselt nõus. Nii kinnitatigi 1632. aastal seadus, et mõisnikud peavad enda juurde põgenenud talupojad omanikule tagastama. Siiski peab ütlema, et Rootsi võim püüdis siinsete talupoegade õiguslikku olukorda ka vaatamata baltisakslaste vastuseisu tõttu kergendada, sest Eesti talupoegadest o...
kuulnuud kuninga kohustuste juurde. Asusid eestimaal ,liivimaal ja saaremaal. Eestimaa: adrakohtunikud liivimaa sillakohtunikud- võtsid kinni ha saatsid tagasi pagenud talupojad. Meeskohtud ja maakohtud arutasid talupoegade süüasju, eestimaa ülem kohus ja liivimaa õuekohus : arutasid aadlike puudutavaid asju. Johann Skytte sai kohustuse rootsistada liivima. Kindralkuberner. Maad hakati uuesti kasutusele võtma, talurahva arv oli ligi 100 000, mõisnikud võtsid küladesse uut rahvast, tingimused liikumiseks olid vabad. Eestimaal elas sakslasi, eestlasi, venelasi, soomlasi ja lätlasi, rootsiaja lõpus oli eest rahvaarv 350 000.
Talurahva muutused 19.saj I poolel. T alurahva muutusi oli 19.saj I poolel palju. Selleks ajaks oli Rootsi aeg läbi. Siis kaotati pärisorjus ning tekkis palju seadusi talurahvale. Pärisorjus oli vaja laotada, sest mõisnikud soovisid majanduslikku olukorda parandada. Kõige esimesena kaotati orjus . 1870ndal aastal Preisimaale. Aadelkond pidi loobuma kõigist õigustest talupoegade üle. Tänu pärisorjuse kaotamisele said talupojad endile perekonna nimed. Talurahvale tekkis vallakogukond ning hiljem vallakohtud. Vallakohtud olid head, sest nii sai talurahvas kaevata teiste eestlastepeale, kes olid midagi varastanud või ülekohtut teinud. Vallakogukonna ül oli vaestehoolekanne ja üldse valla heaolu eest hoolitseda.. Ma arvan,et talurahval oli suhteliselt hea aeg,sest talurahvas sai palju õigusid ning lõpuks said nad ka endile perekonna nimed, mis tõstsid talurahva enesehinnangut.
Talu ja Küla-Talu- Nim. Adrataluks, suurust hinnati adramaades. Pere ja talu tähendasid sama. Eestis oli üksikpereline majandusvorm- üks pere majandas üht talu. Olid ka poolmaamehed- üht talu majandas mitu peret, mis kujunesid enamasti isatalu jagamisel poegade vahel või vaesuse tagajärjel. Poolmaamehed kandsid ühiselt koormiseid. Juhtus ka nii, et poolmaamehe talu peremehed elasid erinevates taludes ja neid ühendas ainult koormiste maksmine ja nad olid vaid ühise ematalu nime all. Talu töötas omaette mitte kollektiivselt(ka laostus ainult üks talu mitte terve küla.). Talu eesotsas oli peremees, talu sain nime peremehe nime või hüüdmine järgi, nt Jerwa Oca(Järvaotsa), Wanawieszki(Vanaveski).Vanimad nimed ulatuvad 15. saj. Lõppu. Talumajand oli maksustamise alus. Koormised vastavalt talu suurusele adramaades. Õu ja hooned ei moodustanud talu maadega ühtset tervikut. Talu olid ühe kohas koos ja põllu eemal. Talusid esines (8-1/8 adramaad)...
Mesinduses algas langus 14. sajandil. Selleks mitu põhjust: · korjealade vähenemine · luterlikel jumalateenistustel kulus küünlaid vähem kui katoliiklikel nõudmine vaha järele vähenes · õlu tõrjus mõdu kõrvale · Tegeldi ka kalapüügiga. Eriti kalarikas oli Peipsi järv. Kalapüügitehnikast võib nimetada: · kivist ja puust kalatõkkeid · noota · puuvarbadest ja vaiadest kalapüünist kaitsa. Talurahva koormised Feodaalrent esines kolmes vormis: · teorent · naturaal- ehk loonusrent · raharent Peamisteks koormisteks olid maksud põllu- ja karjasaadustelt. · Kümnis protsentuaalne maks, võis olla igal aastal erinev · Hinnus - püsiva suurusega maks · Tähtsamaks loonusandamiks oli vili (75-85 % loonusrendi väärtusest). Kümniseõiguse alusel nõuti ka heina, lina, kanepit, humalaid, mett. Osa loonusandameid juurdus nn. vakuõiguses
Eesti pärast põhjasõda. Palju hukkunuid, põhja sõda laastas eesti maad rohkem kui ükski teine sõda. Vaesus, rahuaeg tagas rahvaarvu kasvu. Tollased mõisahäärberid ei erinenud palju talupoegade elamutest : õlgkatused, kitsukesed aknad, puupalkidest laotud seinad. Balti erikord: balti aadli poolehoiu võitmiseks alustati juba sõjaajal teostatud restitutsiooniga- rootsi valitsusaja lõpul riigistatud mõisate tagasiandmisega nende endistele omanikele. Baltikumi valitsuskorra põhijooned kinnitati 1721.aastal venemaa ja rootsi vahelise uusikaupunki rahuga. Kehtima jäid senised seadused ja makse korraldus . valitsev luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tolli piir. Venekeskvõimu kõrgemateks esindajateks said tallinnas ja riias ametisse määratud kindralkubernerid.(venearmees karjääri teinud välismaalased.) valitsusohjad jäid enamasti kohaliku aadli hulgast kindralkuberneri abiliseks valitud kahe valitsusnõuniku kätte. Maapäevadele ei kutsutud en...
1819 kaotati pärisorjus 1816 kaotati pärisorjus, orjusest vabastati maata ja said 1849 - mõisnik ei tohtinud talumaad enda omaks muuta, võis endale perekonnanimed talumaad rentida/müüa. Maad fikseeriti, üleminek 1856 mõisnik ei tohtinud talumaad enda omaks muuta, võis raharendile. talumaad rentida/müüa. Maad fikseeriti, üleminek raharendile. 4) Talurahva omavalitsuse kujunemine *19. saj tekkis mõisa kõrvale talurahva omavalitsus vallakogukond. 1. keskne institutsioon vallakohus (3 liiget, kes lahendasid talupoegade tülisid) 2. talupoegade vastutus magasivilja varumisel viljavaru, millest sai häda korral laenu võtta 3. vaestehoolekanne toetati ühiselt töövõimetuid ja puudust kannatavaid inimesi 4. kogukonna juhiks valiti talupoegade seast Eestis talitaja koos abimeestega, Liivimaal 2 vöörmündrit. 5
· Maanõunik · Sai tuntuks kohtuprotsessiga tema vendade vastu · Teendijate erit jõhkra kohtleminse pärast · Süüdistati kuninga solvamises · Teda mõisteti surma, kuid ta põgenes · Patkulist sai Rootsi riigi intriigipunuja Johann Reinhold Patkul Bengt Gottfried Forselius · 1684.a asutati Tartu lähedale Piiskopimõisa seminar, eesti koolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks · 1686.a Forseliuse aabits · 1688.a määrati Eestimaa ja Liivimaa talurahva inspektoriks · Tal oli "võim ja luba" koolide asutamiseks · 160 noort said 4 aasta jooksul harituks · 41 talurahva kooli olemasolu · Koduõpetus Talupoegade seisund · Olukord paranes · Sälis pärisorjus ja sunnismaisus · Maade hindamine ja kaardistamine · Koormised kanti vakuraamatusse · Talupoeg võis mõisniku kohtusse kaevata · 1645. a maakorraldus, Gustav Oxesntierna · 1668. a maapolitseikorraldus, Clas Tott, toonitas
Laitse Heimtali mõisa Juustukoda Porkuni Loss Sangaste Loss Alu mõisahoone · Neobarokk- baroki jäljendamine Ungru Tlns elumajadena JUUGEN D (19.saj. lõpp- 20.saj. algus) · Tunnusmärk: *Sisekujunduses taimornamendid *Väikesed ruudud *Suured kaaraknad · Näiteks: Taagepera Loss Draakoni Galerii Amente Villa EESTI TALURAHVA VANEM TOIT LIHA: · Söödi metskitse, põdra, jänese, harvemini metssiga, karu · Lindudest: teder, mõtus, laane- ja põldpüü, nepp, hütt · Ei söödud hundi, rebase, ilvese, tuhkru, nugise, mägra, ega orava liha · Peredes söödi peamiselt sealiha · Öeldi, et siga tuleb tappa noorel kuul, siis säilib liha paremini · Kõik sõid koos, eraldi söömist ei olnud · Sead tapeti jõuluks ja küünlapäevaks
· Talupojad said perekonnanimed e. priinimed · 1841.a toimusid rahutused, kuna talupojad tahtsid maad saada. · 1845 usuvahetusliikumine, paljud astusid Vene Õigeusku, lootes saada maad. · 1849.a Liivimaal, 1856. Eestimaal 1) Talu- ja mõisamaa vahele tõmmati kindel piir. 2)Mõisnikel soovitati hakata talupoegadele talusid päriseks müüma. 3)Soovitati teorent asendada raharendiga. Talurahva omavalitsuse kujunemine: · Mõisa kõrvale hakkas kujunema talurahva kui seisuse omavalitus vallakogukond. · Kogukonna keskseks institutsiooniks sai vallakohus. · Vallakogukonna juhiks valiti Eestimaal talupoegade hulgast talitaja koos abilistega ja Liivimaal vöörmundrit. · Vallakohtu ülesanded: 1)lahendasid talupoegade omavahelisi tülisid. 2)nõudsid sisse võlguolevaid mõisakoormisi. 3)karistasid üleastunuid (kuni 30 kepihoopi). 4)valvasid avaliku korra järele vallas. 5)haldasid vallalaekaid ning magasiaitu.
Pärisorjuse kaotamine Eestis · Liivimaal 2 vöörmündrit 1801.a. võimule tulnud Aleksander l(1801- Talurahva koosseis 1825) oli nõius muutma majanduslikke olusid. · Mõisarahvas 10% Jakob v.Berg-Eesti rüütelkonnapeamees 1802(Eestimaa)-1804(Liivimaa) · Pererahvas 40% Talurahavaseadused: · Vabadikud e. Popsid 20% · Pärisorjuse kaotamin Talurahva koormised. · Teaoteekoormiste normeerimine · Teotöö
põgeneti teise kubermangu - Browne'i positiivsed määrused 1765 Talurahvas sai õiguse vallasvarale; Pärast mõisakohustuste täitmist või talupoeg jääke turustada; Mõisnik ei võinud koormisi suurendada; piirati kodukariõigust talupoeg still pärisori talupoeg võis kohtusse minna - Põllumajandus Vili Rootsi ja kohalikele vene vägedele; Veised ja viin Peterburgi - Talurahva kihistumine 40% peremehed; 30% sulased ja teenijad; 20% vabadikud; 10% aadlikud LINNAD 17. - 18. SAJANDIL - linnade olukord 17. - 18. sajandil Väiksemad linnad mõisnike kätte; Elanikke kohati kui talupoegi (#RIPVILJANDI) Poliitilised õigused vaid linnakodanikel, kuid eestlasel oli suht võimatu linnakodanikuks saada; baltisaksa aadli piiramatu võim;
Ülejäänud tekkisid 14.sajandil. Vahetult enne Jüriöö ülestõusu oli 23 mõisa, millest 21 Harju- Virus ja neist kaks kollegtiivset mõisnikut – Kärkna ja Padise kloostrid. „Taani hindamisraamatu“ nn suur Eestimaa nimistu koostati aastatel 1219-1220. See sisaldab andmeid maavaldussuhete kohta. Lisaks küla nimele on allikas nimetatud ka maa suurus ja valdaja. Hindamisraamat oli Eesti ajaloo tähtis allikas, kuna seal oli andmeid Eestimaa maavalduste kohta. 7. Talurahva õiguslik seisund: koormised, olukorra järk-järguline halvenemine (14. sajandist) kuni pärisorjuse kehtestamiseni (16. sajandil). Loe lisaks lk 65. Kuigi ristiusu vastu võtnud eestlane jäi 13.sajandil isiklikult vabaks, halvenes tema õiguslik seisund siiski, sest tal tuli hakata täitma mitmeid koormisi. valdkond 13.-14.sajand 15.sajand 16.sajand Talupojad Träälid kadusid. Talupoegi muudeti
Andrea Ainjärv Talurahva elu-olu 19. saj. talurahvamuuseumi materjali põhjal Sajandi algupoolel võeti vastu seadused, millega eesti talurahvas vabastati pärisorjusest. Maa jäi aga endiselt mõisnike omandiks ja selle kasutamise eest tuli mõisale tööd teha. Elu oli raske, kuid inimesed võisid ise otsustada kus tahavad elada või millega tegeleda. Kuni pärisorjusest vabastamiseni ei olnud eestlastel perekonnanimesid. Inimesi kutsuti talu nime järgi. Kuid nüüd vabad talupojad vajasid perekonnanimesid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
