"teraviljakasvatus" - 102 õppematerjali

Teraviljakasvatus

Slaid 1 Slaid 2 Slaid 3 Slaid 4 Slaid 5 Slaid 6 Slaid 7 Slaid 8 Slaid 9 Slaid 10 Slaid 11 Slaid 12 Slaid 13 Slaid 14 Slaid 15 Slaid 16 Slaid 17 Slaid 18 Slaid 19 Slaid 20 Slaid 21 Slaid 22 Slaid 23 Slaid 24 Slaid 25 Slaid 26 Slaid 27 Slaid 28 Slaid 29 Slaid 30 Slaid 31 Slaid 32 Slaid 33 Slaid 34 Slaid 35 Slaid 36 Slaid 37 Slaid 38 Slaid 39 Slaid 40 Slaid 41 Slaid 42 Slaid 43 Slaid 44 Slaid 45 Slaid 46 Slaid 47 Slaid 48 Slaid 49 Slaid 50 Slaid 51 Slaid 52 Slaid 53 Slaid 54 Slaid 55 Slaid 56 Slaid 57 Slaid 58 Slaid 59 Slaid 60 Slaid 61 Slaid 62 Slaid 63 Slaid 64 Slaid 65 Slaid 66 Slaid 67 Slaid 68 Slaid 69 Slaid 70 Slaid 71 Slaid 72 Slaid 73 Slaid 74 Slaid 75 Slaid 76 Slaid 77 Slaid 78 Slaid 79 Slaid 80 ...

Nisu

NI$U AJALUGU  Nisu on maailma vanim kultuurtaim  Ees-Aasia 7000 aastat e.Kr Euroopa 3000 aastat e.Kr Eesti 2000 aastat e.Kr ISELOOMUSTUS  Nisu jaotub kaheks: - pehme nisu - kõva nisu  Eestis kasvatatakse pehme nisu sorte.  Nisul esinevad nii tali- kui suvivormid.  2010. aastal oli suvinisu kasvupind 80 000 ha, talinisu 41 000 ha.  Talinisu annab suuremat saaki kui suvinisu. ISELOOMUSTUS  Eesti nisu sisaldab keskmiselt: 9-15% proteiini 25-40% kleepvalku 2-3% toorkiudu 2% rasva 65% tärklist KASVUNÕUDED - talinisu  Talinisu on kasvutingimuste suhtes nõudlikum kui teised kultuurid.  Talinisu talub külma kuni -25°C  Nisupõld peaks olema kallakuga.  Eelistab parasniiskeid, neutraalse reaktsiooniga muldi.  Ei sobi turvasmullad. Kasvunõuded - suvinisu  Idaneb temperatuuril +1..2 °C  Külma talub lühiajaliselt kuni -7 °C  Järelvõrsed ja hilisvõrsed  Nõrk toitaine omastamise võime  Eelistab...

Nisu (Triticum)

Nisu (Triticum) Taksonoomia • Hõimkond: õistaimed • Klass: üheidulehelised • Sugukond: kõrrelised Tutvustus • Pärineb Ees-Aasiast 7000-6000 eKr • Eestis on kasvatatud ligikaudu 4000 aastat • Enim kasvatatavam taim maailmas • Jaguneb paljas- ja sõkalteraliseks nisuks • Enamasti kasvatatakse pehmet nisu • Isetolmleja • Talinisu, suvinisu Saagikus • Kasvatatakse intensiiv- ja mahepõllumajanduslikult • Intensiivkasvatus annab rohkem saaki • Sõltub iga põllumehe kasvatusviisist • Talinisu- rohkem saaki • Ebasobivad kasvutingimused- saagikus ja kvaliteet madal Statistika (2011) TALINISU SUVINISU Külvipind 47 800ha 81 100ha Kogusaak 143 700t 209 600t Saagikus 3020kg/ha 2750kg/ha Kvaliteet • Proteiini sisaldus • Kleepvalgu sisaldus Saadused • Toit- leib sai, kondiitritooted, pasta, manna, jahu, klii, kuskus • Jook- viin, õlle • Söödavili • Õlest saab paberit, punut...

Balti erikord

Taimekasvatus

Taimekasvatus 3 ainepunkti Kirjandus: 1. Taimekasvatus(õpik EPA agronoomia eriala üliõpilastele) Jüri Heinsoo, Juhan Jõudu, Evald Reinmets 2. Teraviljakasvatuse käsiraamat; koostanud Hindrek Older 3.Õlikultuuride kasvataja käsiraamat; koostanud Karl Kaarli 4. Kartulikasvatus(Külli Hiiesaar jt); koostanud Juhan Jõudu, Tallinn, 2002  Taimekasvatus Taimekasvatuslik toodang Eesti teraviljakultuur: Nisu; suvi, talv Rukis Kaer Oder; suvi, talv Vegetatsiooniperiood- taime orgaanilise aine(maht) ammutamine teatud perioodil(nt 6 kuud, 12 kuud) Praeguse botaanilise klassifikatsiooni järgi kuuluvad teralised kõrreliste sugukonda. Kõrreliste teraviljade hulka kuuluvad esindajad järgmisetest botaanilistest perekondadest: 1. Nisu(Triticum) 2. Oder(Hordeum) 3. Rukis(Secale) 4. Kaer(Avena) 5. Mais 6. H...

Põllumajandus

kaer), juurvilju • Kodukits Lambad, kitsed  Hobusekasvatus • Vajab talli • Vajab hoolitsemist • Vajab sööta: hein,kaer • Hobina saab kasvatada koos veistega  Linnukasvatus jaguneb • Kanakasvatus • Vuttikasvatus • Vähe jaanalinde • Suurtootmisest väljasurnud: hane-,pardi- ja kalkunikasvatus  Kanakasvatus • Toodab mune ja kanaliha • Suurim Eesti tootja on Tallegg • Vajab suuri kanalaid  Taimekasvatus jaguneb • Teraviljakasvatus ja Kaunviljakasvatus • Juurviljakasvatus  Teraviljakasvatus • Kasvatatakse: nisu, rukist, otra, kaera, rapsi, maisi, tatart, hernest, uba ja aeduba • Vajab palju tehnikat: traktorid ja nende haakeriistad, kombainid • Vajab suuri mahuteid ja kuivateid  Juurviljakasvatus • Kasvatatakse: porgandit, kaalikat, peeti, naerist, rõigast, redist, sibulat, küüslauku ja maapirni • Vajab ka palju tehnikat • Vajab suuri hoidlaid Saaduste statistika

Põllumajandus

eluks vajalikku. · Hiigelfarm (spetsialiseerinud suurtalu) ­ kujuneb segatalust spetsialiseerumise käigus. · Rantso ­ suur loomakasvandus majand, kus loomi söödetakse aasta ringi looduslikel karjamaadel. · Istandus ­ tavaliselt troopikas asuv taimekasvatuse majand, kus tegeletakse teepõõsa, kohvi- ja kakaopuu, viinamarjad, banaanide ja muu sellise, peamiselt ekspordi kasvatamise ja esmase töötlemisega. Enamasti lõunariikides. · Ekstensiivne teraviljakasvatus ­suur maaala, palju tööjõudu, kuid vähe kapital, vähe väetiseid, vananenud tehnika ja vähe saaki. Peamiselt lõunariikides. · Intensiivne teraviljakasvatus ­ väike maaala, vähe tööjõudu, kuid suur kapital, väetised kättesaadavad, kaasaegne tehnika ja palju saaki. Peamiselt põhjariikides. Keskkonna probleemid (põllumajandusest tulenevad) · Kuivendamine ­ tagajärjel muutub veereziimi (Hiinas).

PÕLLUMAJANDUS JA KALANDUS

PÕLLUMAJANDUS JA KALANDUS Pärnu Vanalinna põhikool, 9.b Elin Hein Laura-Johanna Jõesalu Anna Kissametova Kahro Koit Koitla Kristofer Mäger Põllumajandus  Mida see endast kujutab?  Millega see tegeleb?  Suurimadmuutused põllumajanduses Teraviljakasvatus  Teravilja kasvatus Eestis  Ilmastiku tingimused teravilja kasvatamiseks  Peamised teravilja liigid Loomakasvatus  Põllumajanduse tähtsaim haru  Edukaimad põllumajanduspiirkonnad  Hobusekasvatus Kolhoos  Mis on kolhoos?  Kolhoos enne ja praegu  Kuidas on arenenud kolhoos praegu? Kalandus  Kalatööstused  Peamised kala liigid  Kala rohked mered ja järved AITÄH KUULAMAST 

Liivi ning Põhjasõda

3) Rootsi püüd oma mõjuvõimu laiendada ida suunas Põhjasõja põhjused 1) Soov muuta Läänemeri sisemereks, kaitsta oma valdusi 2) Soov saada tagasi oma kaotatud alad 3) Soov saada ülemvõim Läänemerel Jutt Eestimaa kuberneri Gustav Oxtenstierna uuendatud maakorraldus fikseeris 1645 aastal pärisorjuse. Vakuraamatusse kanti sisse kõik talupoegade kohustused mõisa vastu. Rüütlid rentisid oma mõisaid siinsetele sakslastele. Põllumajanduse põhiliseks alaks oli teraviljakasvatus ja sellest omakorda viina põletamine Rahvastiku muutumine 16,17saj. Pärast Liivi sõja lõppu oli rahvaarv vähem kui 100 000. Tühjadele maadele asusid elama uued elanikud, kes olid suuremas osas pärit Venemaalt, Lätist ja Soomes. Uus rahvastik sulandus eestlaste kuoltuuri sekka . 17 saj. lõpuks oli elanike arv Eesti aladel suurenenud 3.5x.

PÕLLUMAJANDUSEST JA TOIDUTOOTMISEST SÜSTEEMSELT

htm  Põllumajandusliku tootmise vormid Ekstensiivne Intensiivne Omatarbeli · Rändkarjandus · Riisikasvatus Kagu- ne Aafrikas Aasias · Alepõllundus · Terrasspõllundus Brasiilias Hiinas vihmametsade alal · Teraviljakasvatus USA · Veisekasvatus USA-s keskosas (preerias) · Köögiviljakasvatus Kaubandus · Lambakasvatus Nigeerias lik Uus-Meremaal Tulbikasvatus Hollandis Heinamaa Islandil M. Rahkemaa ja Ü. Liiberi foto

Põllumajandus

Põllumajandus Põllumajandus on materiaalse tootmise üks vanemaid ja tähtsamaid harusid , mis maa, kui loodusvara kasutades toodab toiduaineid ning mitmesuguseid tööstustoorainet Üldjuhul jaotatatakse põllumajandus : 1)taimekasvatuseks ehk maaviljeluseks 2)loomakasvatuseks Taimekasvatuse alla kuuluvad sellised harud nagu: teraviljakasvatus, kartulikasvatus, köögiviljakasvatus, viinamarjakasvatus, puu- ja põõsaskultuuride kasvatus, vesivilljelus, riisikasvatus, riisipõldudel kalakasvatus. Loomakasvatuse alla kuuluvad: kitse,- lehma,- hane,- pardi jne kasvatus. Kaubanduslik põllumajandus- kauba tootmisele orienteeritud põllumajandus. Elatusmajanduspõllumajandus - toodab nii palju, kui jaksab tarbida. Igal aastal sureb 40 milj inimest nälga. USA on võimeline nisuga ära toitma terve maailma.

Tritikale-esitlus

Tritikale Eesti Maaülikool, Tartu 2015 1  Sissejuhatus • Esitlus kirjeldab hübriidkultuuri Tritikale • Arutleme antud teema üle • Kogume teadmisi • Anname teadmisi edasi 2  Ajalugu • Eestis hakati kasvatama 2001. • Hübriid nisu-st (triticum) ja rukkis-t (secale). • Kahe sordi omapärased tugevused said kokku- nisult kõrge saagipotensiaal ja hea kvaliteet ning rukkilt vähenõudlikuse kasvutingimustes ja hea haiguskindluse. • Levinud eelkõige USA-s (väike kiudainesisaldus-kuivaines 2,7 % ) • Kasvuala 6000-8000 ha, saagikusega 2,5- 3,5 t/ha. 3  Kasutamine/iseärasused • Nii tali- kui suvivormid. • Kasutatakse söödaviljana ( asendamatud aminohapped ja hea pealeminek loomadele, hoiab ära kõhulahtisuse). • Söögiviljana ( nuudlid, küpsised ja pudrud). • Pea on tihe ...

Võrsumine

Võrsumine  Mis on võrsumine?  Taime harunemise vorm, kus esimese järgu külgharud moodustuvad ainult võrse alusel maapinna lähedastest või maaalustest pungadest.  Iseloomulik põõsastele ja mitmeaastastele rohttaimedele.  Toimub 10…16 päeva pärast tärkamist, 3...4 lehe moodustumisel.  Võrsumine algab +5 C juures, optimaalne temperatuur +10...15.  Kestvus ja kvaliteet olenevad taimeliigi ja sordi iseärasustest; külvinormist, -viisist, -ajast ja -sügavusest; toitainete ja niiskuse olemasolust mullas; temperatuurist.  Taliviljad vs suviviljad  Oluline on produktiivvõrsumine e. seemisvõrse, mille õisikus on moodustund vähemalt 1 normaalne tera.  Taliviljadel areneb välja keskmiselt 3...6 peadkandvat võrset, suviviljadel vähem.  Taliteraviljad võrsuvad peamiselt septembri lõpus, võrsumine võib jätkuda ka kevadel.  Intensiivsemalt võrsuvad varasemad (...

Eesti metsandus, kalandus, põllumajandus

kartulit, köögivilja ning kaunvilja kokku 3,0% kasvupinnal. 2009. a oli Maamajanduse infokeskuse andmetel oli põllumajandustootjal keskmiselt 126,6 ha põllumajanduslikku maad (sellest 59% renditud). Põllumajandustootmises kasutatavast tööjõust moodustas 52% omanike tasustamata tööjõud. Kõige tööjõumahukamad olid sea- ja linnukasvatusettevõtted, kus töötas keskmiselt 9,8 töötajat. Põllukultuuride kasvupinnast moodustas suurima osa 2010. aastal jätkuvalt teraviljakasvatus 46%, järgnesid söödakultuurid 34,5% ning tehnilised kultuurid 16,5%. Kartul, köögivili ja kaunvili moodustasid kokku 3,3% (joonis 1). 2009. aastaga võrreldes on kahanenud teravilja ning suurenenud söödakultuuride osakaal, teiste kultuuride osakaal kogupinna suhtes on jäänud samaks. Eesti kalandus Kalanduse valdkonnas on esindatud Eestis erinevad suunad: kaug- ja rannapüük, sisevete kalandus ja kalakasvatus. Suurema osa kalast püüavad Eesti kalurid Läänemerest, kuid

Muutused majanduse struktuuris ja hõives

sellega, kui palju inimesi nendes sektorites töötab või ka sektori osakaaluga rahvusliku koguprodukti loomisel. Aja jooksul muutub sektorite osakaal kogu majanduses. Primaarse sektori osakaal väheneb ja tertsiaarse sektori osatähtsus tõuseb pidevalt.  MAJANDUSSEKTORID · PRIMAARSEKTOR e ESMASEKTOR · SEKUNDAARSEKTOR e TÖÖSTUS · TERTSIAARSEKTOR e TEENINDUS · JAOTA JÄRGMISED MAJANDUSTEGEVUSED RÜHMADESSE: Nafta ammutamine, finantstegevus, teraviljakasvatus, lennundus, ehitus, sideteenused, kinnisvarakonsultatsioonid, kaubandus, turism, laevaehitus, kalapüük, töötukoolitus ja ümberõpe, mööblitootmine, raamatupidamine ja audit, lillekasvatus, metsaraie, moedisain, õigusabi, autoremont, Liikluskorraldus, reklaam  HÕIVE MUUTUSED · HÕIVE PÕLLUMAJANDUSES ON PIDEVALT VÄHENENUD, INFOÜHISKONNAS ON SIIN RAKENDATUD ALLA 10% TÖÖJÕUST · INDUSTRIAALÜHISKONNAS KASVAS HÕIVE TÖÖSTUSES KIIRESTI, PÕLLUMAJANDUSES VÄHENES

Põllumajandus, kalanuds, toitlustus

Mõisted: Vegetatsiooniperiood- ehk taimekasvuperiood on ajavahemik, mille vältel taimed intensiivsselt kasvavad ja arenevad. Parasvöötmes kestab kevadiste öökülmade lõpust esimeste öökülmadeni sügisel Põllumajanduses taime kasvu algusest saagi koristuseni. Ekstensiivne põllumajandus- toodangu kasv tagatakse põllumajandusmaa laiendamise või kariloomade arvu suurendamisega; kasutatakse hõredalt asustatud piirkonnas, kus maad on palju ,kuid tööjõud on piiratud. Nt teraviljakasvatus,ransod,loomakasvatusmajandid parasvöötme rohtlates usa, Kanada,Argentina Intensiivne põllumajandus- toodangu juurdekasv saavutatakse väikeselt maaalalt suurte kapitalimahutustega,tööjõu või rohke väetiste abil. Kasutatakse tavaliselt kõrge arengutasemega tihedalt asustatud piirkondades nt piimakarjandus, ajandus, linnukasvatu, loomavabrikud. Mahepõllundu- toiduainete tootmine kemikaale ( st mineraalväetisi,putukatõrjevahendeid

Põllumajandus

2. Elanikkonna varustamine toiduainetega (isevalmistamine, sissevedu) 3. Loomasööt ­ veisekasvatus, seakasvatus Eesti põllumajanduse põhiharu on loomakasvatus, sest meil on palju mahlakat sööta. Põllumajandus jaguneb kaheks haruks: 1. Loomakasvatus o Veisekasvatus (piim, liha) o Seakasvatus o Linnukasvatus o Lambakasvatus o Hobusekasvatus o Jänesekasvatus o Mesindus 2. Taimekasvatus o Teraviljakasvatus o Viinamarjakasvatus o Aiandus o Köögiviljakasvatus o Puuviljakasvatus o Lillekasvatus o Kartulikasvatus o (Tehniliste kultuuride kasvatus) Põllumajandust mõjutavad tegurid: I LOODUSLIKUD TEGURID Kliima ­ temperatuur, efektiivsete temperatuuride summa (temperatuurid üle 10 kraadi) Vegetatsiooniperiood (kasvuperiood taimedel) Sademed

Veisekasvatuse ajalugu

· piimatõud · liha-piimatõud · lihatõud · tööveisetõud. Piimatõugude kasvatamisega tegeleb piimakarjakasvatus ja lihatõugude kasvatamisega lihakarjakasvatus.Peale veiste tegeleb veisekasvatus kodustatud pühvlite, jakkide, seebude ja seebulaadsete veiste bantengide, gajaalide jt kasvatamisega.Ajaloolises tagasivaates peeti veiseid alguses tööloomade ja sõnnikutootjatena, et tõsta põlluviljakust, kuna suhteliselt hästi oli arenenud teraviljakasvatus. Piima- ja lihaloomana hakati neid pidama alles XIX saj. II poolel s.o 1860ndate aastate paiku, kuid veel möödunud sajandi algul ei andnud keskmine talulehm aastas tonnigi piima. Veiste söötmine oli puudulik, pidamine kehv. Sellel sajandil toimunud tormiline teaduse ja tehnika areng on muutnud ka veiste söötmist- pidamist, tõuaretust. Suured avastused bioloogiateaduses (DNA avastamine pärilikkuse materiaalse kandjana, geenitehnoloogia areng jne) on tublisti muutnud veiste aretuse

Rootsi aeg Eestis - Ajalugu

R. Patkul- Liivimaa aadlike juht, reduktsiooni vastane Talurahva olukord:  Rootsi aja algul said talupojad vabalt elukohta valida  1645 kehtestati sunnismaisus Eestimaal, 1688 Liivimaal  Reduktsiooniga talupoegade olukord paranes  Talupoegade kohustused määrati kindlaks ja kanti vakuraamatusse (kui seal ei olnud kirjas, siis ei pidanud talupoeg seda täitma)  Talupojal oli võimalus pöörduda kuninga kohtusse Põllumajandus:  Tähtsaim oli teraviljakasvatus (rukkikasvatus)  Kolmeväljasüsteem  Tööloom- härg  Lehmi peeti vähe Talupoegade kohustused:  Teotöö *rakmetegu- talupoeg pidi oma tööriistad ja härja kaasa võtma * jalategu- sai kõik asjad mõisast  Abitegu  Mõisavoor- talvel viidi teravili sadamasse Linnad:   Linna eesõigused säilitasid Tallinn, Narva, Tartu, Pärnu  Ülejäänud olid aadliperede valduses Väljaveokaubad:  Teravili

EGIPTUS

Naist austati; "maja valitsejanna" Naine: juriidiliste õigustega isik tal võis olla omand võis pärida ja pärandada oma omandisosa testamendiga Vähesed naised oskasid lugeda Mõnel naisel kohstusi väljaspool kodu (preestrid, arstid) Põllutööd tegid kõige madalama kihi naised Nefertiti Hatsepsut IGAPÄEVAELU Reljeefidel, haudade maalingutel: teraviljakasvatus, veinitegemine; loomapidamist, jahti ja kalapüüki, karjavalvamist; Käsitöölisi (puu-, müür-, pott-, ja kullassepad, lihunikud, köiepunujad, õllepruulid, kiviraidurid) Kujutised väga meisterlikud Palju kujutatud tantsijaid, mänge, muusikuid Rõiva- ja ehetemoe muutmine Tunti palju tööriistu Õllepruul Tantsijad Lauamäng ORJAPIDAMINE Rangelt võttes seda polnud Inimesi sai omada, müüa, pärandada, laenata ja vabaks lasta

Friedrich Georg Magnus von Berg

Friedrich Georg Magnus von Berg (1845-1938) Algusaastad Sündis 16. veebruaril 1845 Tartus - baltisakslane 9-aastasena tekkis huvi rukki õitsemise vastu F.W.R Berg adopteeris oma venna pojad ja tütre, kaasa arvatud F.G.Magnus von Bergi Õppis Tartu Gümnaasiumis Kõrgharidus Sorbonn'i Ülikoolis Prantsusmaal 1865. aastal siirdus Inglismaale, kus töötas kantseleiametnikuna 1866. aastal Inglismaal kogus teadmisi praktilisel põllutööl Edinburghi lähedal farmis 1868. aastal naases kodumaale ja asus elama Sangaste mõisa Mõisas hakkas tegelema majapidamise ja põllumajanduse aretamisega 1875. a abiellus Maria Bruuniga Sündis 2 poega ­ Erik ja Ermes Sangaste mõis Teraviljakasvatuse algus Mõisa majandamine ei olnud heal järjel Teraviljakasvatus tõotas suhteliselt kiiret kulutuste katmist Krahv Berg tellis Saksamaalt ` Vaasa' rukist ­ talvekindlus oli liiga madal Ka Helsingist tellitud Soome rukis hävis külmaga Parimad tulemused saadi Van...

Põllumajanduskultuuride tootmine ja geograafiline levik

) - kasutatakse palju palgatööjõudu - kasutatakse palju tööjõudu - keskmine saagikus ha kohta, madal inimese kohta - kõrge saagikus ha ja inimese kohta - kogu toodang läheb müügiks - linnalähedane põllumajandus Põllukultuuride geograafiline levik Taimekasvatuse harud · Teraviljakasvatus · Mugul- ja köögiviljakasvatus · Söödaviljakasvatus · Tööstuslikult kasutatavate kultuurtaimede kasvatus · Istanduskultuurid Teraviljakasvatus · Aastas kasvatatakse üle 2 miljardi tonni, millest ¾ annavad nisu, mais ja riis · Suurima kasvupinnaga teravili nisu · 60 % elanikkonnast toidab riis · Suurimad teraviljakasvatajad maailmas Hiina, India, USA Nisu

Põllumajandus ja taimed eri paikkondades

- töömahukas aastaringselt - kasutatakse palju palgatööjõudu - keskmine saagikus ha kohta, madal inimese kohta - kogu toodang läheb müügiks - Ladina-Ameerikas, Kagu-Aasias, Aafrikas, Vahemeremaades aiandid, köögiviljakasvatus - kapitalimahukas (kasvuhooned, küte, kunstvalgustus, väetised, seemned jm.) - kasutatakse palju tööjõudu - kõrge saagikus ha ja inimese kohta - linnalähedane põllumajandus 1.5. Taimekasvatuse harud: · Teraviljakasvatus · Mugul- ja köögiviljakasvatus · Söödaviljakasvatus · Tööstuslikult kasutatavate kultuurtaimede kasvatus (tehnilised kultuurid) · Istanduskultuurid 1.6. Teraviljakasvatus · Aastas kasvatatakse üle 2 miljardi tonni, millest ¾ annavad nisu, mais ja riis · Suurima kasvupinnaga teravili nisu · 60 % elanikkonnast toidab riis · Suurimad teraviljakasvatajad maailmas Hiina, India, USA 1.7. Nisu

Teraviljad referaat

Taimetoitluses soovitatakse süüa lisaks teraviljadele ka kaunvilju. Kuid ainult kaunvilju ka süüa ei tohi, sest paljudes neist puudub asendamatu aminohape metioniin, mida jälle teraviljad sisaldavad. Sellepärast ongi tasakaalustatud taimetoitluses vaja mõlemaid süüa. Esimesed teraviljad, mis kodustati, olid nisu ja oder. See juhtus umbes 12 tuhat aastat tagasi Edela-Aasias viljaka poolkuu alal. Antiikajal ja kaubanduses oli teravili väga tähtis. Teraviljakasvatus näitas majanduse arengutaset.  Kasutatud allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Teravili http://www.ttk.ee/~laine/esmavajalikud_toiduained/teravi ljatooted.html http://entsyklopeedia.ee/artikkel/teravili1

Reformatsioon šveitsis

Reformatsioon Sveitsis: Zwingli ja Calvin Riiklikult oli Sveitsis kujunenud elanikkonna omavalitsusel põhinev ­ kantonite süsteem. Sveitsis polnud feodaalsuhted täielikult välja kujunenud, mistõttu oli säilinud külakogukond ja küllaltki arvukas vabatalupoegadekiht. Loodusolude järgi olid metsakantonid ja linnakantonid. Metsakantonid asusid raskesti ligipääsetavates mägedes. Ühendusteede paranedes ja kaubanduse arenedes ei tasunud teraviljakasvatus seal ära . Põhitoodanguks kujunes juust, mis leidis oma kvaliteedi pärast turgu paljudes maades. Linnakantonites jäi peamiseks maaviljelus. Suur tähtusus oli viinamarja kasvatusel ja veinitootmisel. Oluline koht oli ka käsitööl ja kaubandusel. Majanduses arenesid jõudsalt kapitalistlikud suhted. Edu alusena nähti töökust. Niisuguste eluväärtustega inimeste silmis muutusid üha talumatumaks katoliku vaimulike ilmalikud naudingud ja kombelõtvus

Friedrich Georg Magnus von Berg

Friedrich Georg Magnus von Berg (1845-1938) Algusaastad Click to edit Master text style Second level Sündis 16. veebruaril 1845 Third level Tartus - baltisakslane Fourth level 9-aastasena tekkis huvi rukki Fifth level õitsemise vastu F.W.R Berg adopteeris oma venna pojad ja tütre, kaasa arvatud F.G.Magnus von Bergi Õppis Tartu Gümnaasiumis Kõrgharidus Sorbonn'i Ülikoolis Prantsusmaal 1865. aastal siirdus Inglismaale, kus töötas kantseleiametnikuna 1866. aastal Inglismaal kogus teadmisi praktilisel põllutööl Edinburghi lähedal farmis 1868. aastal naases kodumaale ja asus elama Sangaste mõisa Mõisas hakkas tegelema majapidamise ja põllumajanduse aretamisega 1875. a abi...

Teravili monokultuurina tavaviljeluses

TERAVILI MONOKULTUURIN A TAVAVILJELUSES EMÜ 2014 VIKTORII N Teraviljad on väärtuslikud toiduained, sest need on: A) TÄRKLISE JA VALGURIKKAD B) SÕKALDE RIKKAD C) MÜSLI RIKKAD ÕIGE VASTUS: A) TÄRKLISE JA VALGURIKKAD VIKTORII N Monokultuur on: A) MONOTEATRI ETENDUSTE KAVA B) ÜHE KINDLA REGIOONI KULTUURITAVADE JÄRGIMINE C) ÜHE KULTUURI PIDEV VILJELEMINE SAMAL KÜLVIKORRAVÄLJAL VÕI PÕLLUL ÕIGE VASTUS: C) ÜHE KULTUURI PIDEV VILJELEMINE SAMAL KÜLVIKORRAVÄLJAL VÕI PÕLLUL VIKTORII N Tavaviljeluse puhul on lubatud kasutada: A) AINULT HÄRGASID MAA KÜNDMISEKS B) ERINEVAID SÜNTEETILISI TAIMEKAITSEVAHENDEID JA HERBITSIIDE C) AINULT DIISELMOOTORIGA TRAKTOREID ÕIGE VASTUS: B) ERINEVAID SÜNTEETILISI TAIMEKAITSEVAHENDEID JA HERBITSIIDE ÜLDANDME D Teravilja kasvatamine monokultuurina nõuab: a) viljakat mulda või muldade väetamist b) taimekaitsevahendite kasutamist Eestis tarbita...

Ühiskonna geograafia

c) mahepõllundustalud ­ see on maailmas uus arengusuund. Kõik, mida tootmises kasutatakse on looduslik; orgaanilise väetise kasutamine, masinakütuseks biokütus jne. Piimakasvatustaludes on probleemiks see, et ka loomasööt peaks olema ökosüsteemselt kasvatatud. Mahepõllundusega tegelevad eesrindlikult Austria, Sveits, Saksamaa. Loomavabrik Loom kasvatatakse sealsamas kus ta hiljem ümber toodetakse Spetsialiseeritud viljakasvatustalud 1.Intensiivne teraviljakasvatus ­ väikest maa-ala kasutatakse väga intensiivselt, vähe tööjõudu, kapitali kasutatakse hästi palju, suur saagikus. 2. Ekstensiivne teraviljakasvatus ­ selle talu puhul on maa suur, kasutatakse väga palju tööjõudu, kapitali kasutus väike (vähe väetist, algeline tehnika), saagikus väike. See on iseloomlik vähe arenenud riikidele. 2. Iseloomusta põllumajanduseks sobivaid piirkondi maailmas. Parasvööde ­ lehtmetsade ja rohtlate vööndis on põllumajanduslikult kasutatavad

Horvaatia

Horvaatia Sisukord Sisukord......................................................................................................................... 2 Majandus....................................................................................................................... 7 Vaatamisväärsused........................................................................................................ 8 Üldandmed Horvaatia pindala : 56 542 km2, Pealinn : Zagreb Rahvaarv : 4 495 800 (2005) inimest Rahvastiku tihedus : 83 in/km2 kohta Riigikord: Presidentaalne vabariik Rahaühik : Kuna Riigikeeleks on seal horvaadi keel Põhirahvused on horvaadid. Muud tähtsamad etnilised grupid on serblased, bosnialased, ungarlased, sloveenid, tsehhid ja mustlased. 1. aprillil 2009 sai Horvaatia NATO täisliikmeks. Pilt 1 Horvaatia lipp Pilt 2 Horvaatia vapp ...

Kreeka põllumajandussektori analüüs.

1. a) Kreeka põllumajandussektori arenemist hoiab tagasi loodusressursside puudulikkus. Umbes 70 protsenti maast on harimiseks kõlbmatu mägisuse või metsasuse tõttu (ligikaudu 30% riigist on metsadega kaetud, mägisus 80%). Joonis 1. Roheline ­ metsaalad. Kollane ­ karjamaa. Oranz ­ teraviljakasvatus. Punane ­ viinamarjaistandused. b) Kreeka pinnamood on kohati väga erinev. Põhikujundajad on mäed, tasandikud, saared ja meri. Aga kuna maa on siiski mägine ei ole see põllumajanduse arendamise seisukohast just parim. Kuna Kreekal on pikk rannajoon ja arvukalt saari, on loomulik, et riigil on ka oma kalatööstus. c) Kreeka kliima on üsna vaheldusrikas. On esindatud nii lähistroopiline kui ka parasvöötmeline kliima. Suved on tavaliselt kuumad, talved sajused ja jahedad

Põllumajandus ja toiduainetööstus

tööjõudu, kapitali, väetisi, pestitsiide jne, toodang on maaühiku kohta väike.INTENSIIVNE PÕLLUMAJANDUS põllumajanduslikku maad on vähe, ;maaühiku kohta kasutatakse palju kapitali, tööjõudu, väetisi, pestitsiide jmt, toodang on maaühiku kohta suur Omatarbeline põllumajandus Ekstensiivne: Rändkarjandus Aafrikas; Alepõllundus Brasiilias vihmametsade alal Intensiivne: Riisikasvatus Kagu-Aasias; Terrasspõllundus Hiinas Kaubanduslik põllumajandus: Ekstensiivne: Teraviljakasvatus USA keskosas (preerias) ; Lambakasvatus Uus-Meremaal Intensiivne: Veisekasvatus USA-s;Köögiviljakasvatus Nigeerias Mahepõllumajandus ehk ökoloogiline põllumajandus on loodushoidlik tootmisviis, mis põhineb tasakaalustatud aineringlusel Segatalud ­ põllumajandustalu, kus kasvatatakse erinevaid põllukultuure ja peetakse loomi oma tarbeks, kuid toodangu ülejäägid (mõni toode) lähevad müügiks. Iseloomulikud

Metanool

http://www.pikk.ee/valdkonnad/taimekasvatus/koogiviljandus/kartul/kartulikasvatuse- agrotehnikad#.WTaiCuuGOUl [6.06.2017] 3) Maheviljelus. MES Nõuandeteenistus [e-artikkel] http://www.pikk.ee/valdkonnad/taimekasvatus/maheviljelus#.WTaiAeuGOUl [6.06.2017] 4) Muld. MES Nõuandeteenistus Toimetaja: Alar Astover (september 2014) [e-artikkel] http://www.pikk.ee/valdkonnad/taimekasvatus/muld#.WTah--uGOUl [6.06.2017] 5) Teraviljakasvatus. MES Nõuandeteenistus Miralda Paivel [e-artikkel] http://www.pikk.ee/valdkonnad/taimekasvatus/teraviljakasvatus/suviteraviljad/suviode r#.WTakdeuGOUk [6.06.2017]

Põhjasõja tagajärjed

Talupoega ja tema varandus kuulus mõisnikule. Mõisnikul oli õigus talupoega müüa ja pärandada. Mõisnik võis määrata talupokale piiramatud koormised. Kohtuvõim talupoegade üle kuulus rüütelkonnale. Roseni deklaratsiooniga langes talupoeg õigusteta pärisorja seisundisse. (vihikus miks balti erikord kehtestati all.) 5. Põllumajanduse areng peale põhjasõda- Mõisamajanduses jäi 18. sajandi lõpuni valdavaks teraviljakasvatus, mis andis mõisale põhisissetuleku. Sellele lisandusid tulud viinapõletamisest ja viinavooride saatmisest pealinna turule. 6. Tööstuse areng peale põhjasõda- Eesti arengut 19. sajandi teisel poolel iseloomustab üldine moderniseerimine, industrialiseerimine, linnastumine ja rahvusluse levik.Viinaköökide kõrvale tekkisid aja jooksul ka väiksemad saeveskid, telliselöövid, lubjaahjud ja hakati kasvatama kartulit

Rohtlad-kliima-taimestik

ROHTLAD Ava lehekülg www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/index.htm Loe läbi tutvustav osa loodusvööndite kohta. Täida lüngad, vasta küsimustele. Vali vasakult ROHTLAD. Selles tunnis keskendume parasvöötme ja lähistroopilistele rohumaadele. 1. Nimeta rohtlaid iseloomustavad suurused. a) kliima enamasti parasniiske b) sademeid 300 ­ 600 mm/a ja suved on põuased c) taimekasvuperiood on põhiliselt kevadel ja varasuvel, ülejäänud ajal taimed puhkavad d) üsna liigirikas, palju on närilisi ja putukaid e) suurte sajuhoogudega võivad tekkida uhtorud (Põhja-Ameerikas badlands) ja maa muutub kasutuskõlbmatuks Kopeeri töölehele rohtlaalade paiknemise kaart ja leia internetist paar pilti rohtlate üldilmest. KLIIMA 2. Kuidas muutub rohtlate kliima liikudes rannikuäärsematelt aladelt sisemaa suunas? a) Rannikule lähemal paiknevates rohtlates on pehmem kliima ja mida sügavam...

Maailma regioonid

 Nikkel  Tina  Nafta  Kivisüsi  Vask Klima  Asub ekvatoriaalses ja ekvatoriaalses kliimavöötmes  Lähisekvatoriaalne kliimavööde o Kuum ja kuiv talv o Kuum ja niiske suvi  Ekvatoriaalne kliimavööde o Väga väikse amplituudiga kõrged temperatuurid  o Suur hulk sademeid Põllumajandus  Hõlmab 42,1%  Veisekasvatus  teraviljakasvatus Transpordisüsteem  Õhutransport  Veeteedevõrgustik Valitsevad usundid  Konfutsialism  Suniitlik islam  hinduism Rahvastik ja asustus  asustus on väga ebaühtlane  demograafiline üleminek pole veel lõppenud o peaaegu kõigis riikides sündimus väheneb  iive langeb  noorte osakaal on rahvastikus veel suur o kuid see tasapisi väheneb  suur väljaränne

Ühiskonna arenguetapid

HANKIMIST JA LEVIKUT · ÄRITEENUSTE, TURISMI JA MEELELAHUTUS- TÖÖSTUSE OSAKAALU TÕUS, SEST TOOTMISE EFEKTIIVSUSE TÕUS PÕHJUSTAS VABA AJA SUURENEMISE, ELATUSTASEME TÕUSU · KÕRGHARIDUSE OSAKAALU TÕUS · TRANSPORDIVAHENDITE TÄIUSTUMINE, VEOKULUDE VÄHENEMINE  MAJANDUSSEKTORID · PRIMAARSEKTOR e ESMASEKTOR · SEKUNDAARSEKTOR e TÖÖSTUS · TERTSIAARSEKTOR e TEENINDUS · JAOTA JÄRGMISED MAJANDUSTEGEVUSED RÜHMADESSE: Nafta ammutamine, finantstegevus, teraviljakasvatus, lennundus, ehitus, sideteenused, kinnisvarakonsultatsioonid, kaubandus, turism, laevaehitus, kalapüük, töötukoolitus ja ümberõpe, mööblitootmine, raamatupidamine ja audit, lillekasvatus, metsaraie, moedisain, õigusabi, autoremont, Liikluskorraldus, reklaam  HÕIVE MUUTUSED · HÕIVE PÕLLUMAJANDUSES ON PIDEVALT VÄHENENUD, INFOÜHISKONNAS ON SIIN RAKENDATUD ALLA 10% TÖÖJÕUST · INDUSTRIAALÜHISKONNAS KASVAS HÕIVE TÖÖSTUSES KIIRESTI, PÕLLUMAJANDUSES VÄHENES

Majandus 20. sajandi algul, 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Eesti ning I MS

MAJANDUS 20. SAJANDI ALGUL · Eesti oli Vene tsaaririigi kõige arenenum osa 20. sajandil, seda kõike majanduse, kirjaoskuse ja põllumajanduse koha pealt. · Eesti majandus oli Vene tsaaririigi majandusest sõltuv. · Tooraine tööstuste jaoks tuli Venemaalt. · Tööstuste toodang turustati Venemaal. · Tööstusettevõtted olid arvestatud Venemaa jaoks. PÕLLUMAJANDUS · Kõige olulisemaks oli teraviljakasvatus. · Teraviljast toodeti piiritust viin müüd Vene armeele. · Lina kasvatus toimus peamiselt Lõuna-Eestis. · Praagaga hakati toitma härgasid. · Põhja-Eestis kasvatati peamiselt kartulit. · Levis piimakarjakasvatus piim tehti peamiselt võiks, sest puudus koht, kus piima säilitada. · Tegeleti seakasvatusega. Seal pidi olema vähemalt 10 cm pekki 1905. AASTA REVOLUTSIOON EESTIS · 1905. aasta jaanuaris algas revolutsioonile liikumine Peterburis, millega nõuti

Ajaloo kokkuvõte Liivi sõda

vakuraamatutes. Rikkumisel oli talupojal võimalus kaevata Rootsi kuningale. ● 1696 - majandusreglement. Määrati riigimõisate talupoegade õiguslik seisund. ○ Keelati taluperemeeste karistamine ○ Anti talupojale talu päritav kasutusõigus. ● Era- ehk rüütlimõisatest olenes koormiste suurus mõisniku suvast. ● 17. sajandil oli Eestis umbes 1000 mõisa. Põhisissetulek teraviljakasvatus (rukkis, kolmeväljasüsteem). Loomakasvatusega tegelesid peamiselt talupojad ja seepärast oli saagikus nende põldudel suurem. Mõisad suurendasid sissetulekuid külvi pinna laiendamisega, mis tõstis talupoegade koormisi. Linnad ● Liivi sõja alguseks oli Eestis 9 linna - Tallinn, Tartu, Viljandi, Vana-Pärnu, Uus-Pärnu, Haapsalu, Paide, Rakvere ja Narva. Neile lisandus Kuressaare ja Valga. ● 17

Bütsants I - VI saj

kaarikute tegelaseks võiduajamised, valitseja ­ "Jumala jooksuvõistlused, asemik maa peal" eksootiliste loomade näitused, akrobaatide esinemised  HARIDUS ALGKOOL GRAMMATIKAÕPINGUD RETOORIKAÕPINGUD 425.a. Konstantinoopolis esimene kõrgkool  TEGEVUSALAD PÕLLUMAJANDUS vähe arenenud mitmekultuuriline (oluliseim teraviljakasvatus: nisu, oder rukis)  KODULOOMAD KODULINNUD vähese hobused, lehmad, tähtsusega vesipühvlid, tuvid, kanad, kaamelid, eeslid, haned, faasanid, muulad, lambad, paabulinnud kitsed, sead  ELAMU Rikastel suured mitmekorruselised elamud ­ paralleel Roomaga Tavakodanike elamu

Geograafia, põllumajandus, vesi ja sellega seotud probleemid, metsandus, energiamajandus

 Aafrika savannide ja kõrbepiirkondades, Ekstensiivne loomakasvatustalu e. rantšo  Põllukultuuride tähtsus kaubanduses on  Lõuna-Ameerikas, Aasias – suurem kui loomakasvatussaadustel Segatalud  suur maa-ala  Taimekasvatusharud – teraviljakasvatus,  suuremad maavaldused  vähe tööjõudu mugul- ja köögiviljakasvatus,  kasutatkse peamiselt oma pere tööjõudu  tõuaretus, veterinaaria söödavõiljakasvatus, tehnilised kultuurid,  suur osa toodangust läheb müügiks  toodang müügiks istanduskultuurid  kapitalimahukas- kasutatakse rohkem  lihaveised, lambad

KORDAMINE – ESMASEKTOR

Kolumbia *kakao ­ ekvatoriaalne kliima; Elevandiluurannik, Indoneesia, Ghana, Nigeeria *tee ­ lähistroopiline kliima; Hiina, India, Sri Lanka *tubakas ­ lähisekvatoriaalne kliima; Põhja- ja Lõuna-Ameerika, Austraalia Kiudkultuurid ­ puuvill, lina, kanep, dzuut  Õlikultuurid ­ sojauba, maapähkel, oliivipuu, raps, päevalill, kookospalm, õlipalm Mõnukultuurid ­ kohv, kakao, tee, tubakas Mugulkultuurid ­ kartul, maniokk, bataat Teraviljakasvatus ­ nisu, riis, mais 4. Tead põllumajandusega kaasnevaid keskkonna probleeme ja võimalusi neid probleeme vähendada. Põhjus Tagajärjed Abinõud Kuivendamin Kemikaalide Üleväetamise e kandumine vette vältimine, kuivendusvee biopuhastus

Agrotehniliste ja klimaatiliste tegurite mõju rukkijahu küpsetusomadustele

Rukkiterade optimaalne temperatuur kuivatamisel on 4055 kraadi. Suurema niiskusesisaldusega vilja tuleb kuivatada madalama temperatuuriga. Hoiustamiseks sobiv teradeniiskus on 1214 %. Pärast kuivatamist on otstarbekas läbi viia seemne ja toiduvilja järelpuhastus ja sorteerimine. Vili tuleb enne ladustamist korralikult maha jahutada. Vilja ei tohi säilitada niiskes, sest see loob soodsad tingimused mikroorganismide arenguks. Kasutatud kirjandus Mahe teraviljakasvatus, 2011 Millest sõltub teravilja saagikus? Rukis maheviljeluses Täname kuulamast!

Eesti ajalugu - Rootsi aeg

Kordmisküsimused teemal ,,Rootsi aeg" HALDUSKORRALDUS 1. Mis oli halduskorralduses sarnastt eelmise perioodiga? Rootsi võimu kehtestamisega kujunes uus halduskorraldus, mis jäi püsima kauemaks kui Rootsi võim. Eesti ala ei moodustanud halduslikku tervikut vaid jäi jagatuks kahe kubermangu vahel. 2. Millised kubermangud moodustati? Eestimaa kubermang (keskus Tallinn) ja Liivimaa kubermang (keskus Riia). 3. Milline oli Saaremaa seisund? Saaremaa eriseisund: vormiliselt kuulus Liivimaa kubermangu, kuid oli oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus ja maksusüsteem. 4. Kes oli kindralkuberner ja millised olid tema ülesanded? Rootsi kuningas määras ta ametisse, korraldas kubermandus eluolu. RÜÜTELKONNAD 5. Keda ühendasid Rüütelkonnad ja milline oli nende ülesanne? Rüütelkonnad olid aadlikke esindusorganid, kes kaitses siinsete aadlikke huve Rootsi riigivõimu ees ning lahendas kohaliku elu küsi...

Keskkond ja keemilised elemendid

Tallinna Ülikool Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Keskkond ja keemilised elemendid ning ühendite rühmad; ruumiõhk Referaat  Keemilised elemendid ja ühendite rühmad Keemiline Elukeskkonda Inimesesse (ja Mõju inimesele Elukeskkonda element sattumise teed teistesse ja inimesesse või elusolenditesse) sattumise ühendi- sattumise viisid vältimise rühm võimalused nii riigi kui ka üksikisi...

Euroopa riikide tundmaõppimine 2 riigi võrdlusena

teenindus, tööstuspiirkonnad Majandus põhineb peamiselt Keemiatöötstus 4p. maaviljelusel ja Autotööstus karjakasvatusel. Kalatööstus Laevaehitus Põllumajandus Tubaka-, kanepi-, ja Taimekasvatus - (taimekasvatus, teraviljakasvatus, Basic terad, nisu, mais, loomakasvatus ­ Taimekasvatus ­ mais, nisu, uba, kaer, rukis, oder ja mida suhkrupeet, oder, päevalill riisi, kartul, oliivid, kasvatatakse) Loomakasvatus - viinamarjakasvatus, Sead, lambad, veised, kitsed muskaatpähkel Toiduainetööstus -oderi õlu, Loomakasvatus -

Vene aeg - XVIII sajand

kuhu esindajad valiti. Pearahamaksu kehtestamine tõi kaasa hingeloenduste korraldamine pearaharahutused 1784 Puuaiasõda Räpinas Keskajast pärit omavalitsuse muutmine, teatav demokratiseerumine. Riigivõimu kontroll suurenes. Samas liigne ühtlustumine kogu Venemaaga ­ kohalikule eripärale vähe tähelepanu. Pärast Katariina II surma asehalduskord likvideeriti, enamik läbiviidud muutusi kaotati, pearahamaks säilis. Talupoegade olukord ~1000 mõisa, teraviljakasvatus peamine vilja väljavedu Rootsi vilja müük sõjaväele viinapõletamine ,,hõbedavihma sadu üle Eestimaa" Restitutsioon ­ riigistatud maade tagasiandmine nende endistele omanikele. Taastusid ka mõisnike õigused talupoegade üle. Talupoeg kui õigusteta pärisori Roseni deklaratsioon 1739 (Vohnja mõisa mölder Jaani kaebekiri Annale, keisrinna soovis selgitust talupoegade olukorra kohta, selgituse andis Liivimaa maanõunik Rosen) 1

Geograafia - Metsandus

· maaühiku kohta kasutatakse palju kapitaali, tööjõudu, väetisi, pestitsiide jmt, · toodang on maaühiku kohta suur Ekstensiivne Intensiivne Omatarbeline Rändkarjandus Aafrikas Riisikasvatus Kagu-Aasias Alepõllundus Brasiilias Terrasspõllunud Hiinas vihmametsade alal Kaubanduslik Teraviljakasvatus USA Veisekasvatus USA-s keskosas(preerias) Köögiviljakasvatus Lambakasvatus Uus- Nigeerias Meremaal Mis mõjutab põllumajanduslikku tootmist? 1. Looduslikud tegurid Kliima: temperatuur, sademed, kasvuperioodi pikkus Reljeef: nõlva kalle ja avatus. Mullad 2. Majanduslikud tegurid Kapital, tehnoloogia, valitsuse poliitika, turud jmt 3

Geograafia - esmasektor

Loomavabrik: toodetakse masinatega 3. Maailma taimekasvatus ­ tead olulisemaid taimekasvatusharusid ja oskad nimetada sinna kuuluvaid peamiseid kultuure (näit. mugulkultuurid ­ kartul, maniokk, bataat). Tead järgmiste kultuurtaimede kasvutingimusi ja suuremaid kasvatajaid maailmas: nisu, riis, mais, kartul, sojauba, maapähkel, oliivipuu, raps, päevalill, puuvill, lina, suhkruroog, kohv, kakao, tee, tubakas. Teraviljakasvatus: riis, nisu, mais Õlikultuurid: sojauba, kookospalm, õlipuu, õlipalm, raps, päevalill Kiudkultuurid: puuvill, lina, kanep, dzuut Mugulkultuurid: kartul, bataat, maniokk, jamss Mõnukultuurid: kohv, tee, kakao, tubakas, narkootilised ained Nisu: Hiina, India, USA, Venemaa, Prantsusmaa; parasvööde, lähistroopiline Riis: Hiina, USA, India, Tai, Pakistan, Vietnam; lähistroopiline, troopiline, lähisekvatoriaalne, ekvatoriaalne

Muutused talupoegade olukorras orduaja algusest kuni 19.sajandi alguseni

Talupoeg Jaan kaebas oma mõisniku peale, kuid vastuseks oli midagi jubedat. Talurahvas polnud kui ühiskonnaliige, vaid pärisori ja neil puudub õigus eraomandile ning säilis kodukariõigus. Talupoeg kaebas, kuna eelnev rootsi aeg soodustas seda. Talupojad protestisid, pagesid mere taha või Venemaale. See aga tähendas, et eestalsed siiski ei suuda leppida kellelegi teisele kuulumisega. Muutusi toimus ka põllumajanduses. Põllumajanduse aluseks oli 18-19.sajandil teraviljakasvatus, mis tõi suurt tulu, kuna hinnad olid kõrged ja turg oli laialdane. Igas mõisas olid viinaköögid, mille praagaga nuumati härgi, kes müüdi Peterburi lihunikele, neist jäi alles aga sõnnikut, mida kasutati põldude väetamiseks, millega kasvas teravilja saagikus. Kuni 18.sajandi lõpuni tasus senine talupoegade teoorjusel põhinev põlluharimine ennast ära. Sajandivahetusaastatel hakkasid mõisamajanduses ilmnema kriisinähud. Teravilja hinnad langesid, kuna

Geograafia esmasektor

2. Nimeta pmj tootmist mõjutavaid tegureid. Iseloomusta lühidalt agrokliimavöötmeid. Looduslikud: Kliima temperatuur Kui kõik need 3 tegurit on head, st temperatuur on parajalt soe, niiskusolud kuid mitte liiga kõrge; niiskusolud on head ning kasvuperiood kasvuperiood on võimalikult pikk, siis on põllumajanduslikud tegurid väga soodsad. Mullad viljakus Kui kõik need 3 tegurit on head, siis on selles piirkonnas head põuakindlus põllumajanudslikud tegurid. paksus, lõimis Reljeef tasane, mägine Kui maapind on tasane ning nõlva kalle pole väga suur, siis on nõlva kalle head tingimused põllumajanduseks. Majanduslikud: Kapital hooned Kui on olemas põllumajanduseks vajalikud asjad, siis masinad, seadmed sujub põllumajandus kindlasti paremini väetised seemned, tõu...