LIIVIMAA RISTISÕDA.. ..sai alguse sellest, kui Berthold pühitseti Üksküla piiskopiks. Kuna eestlased hakkasid järjest rohkem sakslasi umbusaldama, ei tahtnud ka Bertholdi piiskopina vastu võtta. Kuid Berthold sai paavstilt volitused ristisõja korraldamiseks, et liivlasi jõuga alistuma sundida. 1198 saabus Ükskülasse 1000-meheline sõdijate vägi, kus toimus lahing, milles Berthold hukkus. Miks toimus selline pööre ? *Hamburgi-Bremeni peapiiskop lootis taastada oma liidripositsiooni Põhja-Euroopas. *Saksa kaupmehed olid huvitatud kindla tugiala rajamisest Väina jõe äärde. *Ka Saksimaa ja Vestfaali rüütlid olid ristisõja poolt, sest neis piirkondades oli juba ammu ristisõjast juttu olnud ja paljud rüütlid olid andnud juba varasemalt sõtta mineku tõotuse, mis vajas nüüd lunastamist. *Ka Liivimaa tsisterlased olid ristisõja poolt. Isikud Berthold - Kui Meinhard suri, sai Üksküla piiskopiks tsisterlane Berthold 1196. aastal. Meinhard - Esime...
,,Liivimaa ristisõda" 1. Millised eesmärgid olid Liivimaa ristisõjas: 1. Rooma paavstil ta tahtis taastada oma kiriku kunagise liidripositsiooni Põhja-Euroopas. 2. Saksa kaupmeestel nad olid huvitatud kindla tugiaia rajamisest Väine jõe ääres. Usuti, et kristlik keskkond tagab kaupmeestele suurema turvalisuse ja paremad kauplemisvõimalused. Rahulik misjonitöö oli äärmiselt vaevarikas, ristisõjast loodeti kiiremaid tulemusi. 3. Taani ja Rootsi kuningatel Tahtsid Eestit enda valdusesse saada. 4. Saksa rüütlitel paljud rüütlid olid andnud usulise vaimustuse harjal sõtta mineku tõotuse, mis vajas nüüd lunastamist. Pealegi sooviti oma vendadele ja noorematele poegadele seisukohaseid valdusi hankida. Nii oli saavutatud ka kaupmeeste ja rüütlite täielik kooskõla. 5. Vene vürstidel Nõudsid oma vürstide ülemvõimu...
Liivi sõda Kait & Stiven 1558-1583 Liivi sõjas osalesid: Vene, Poola-Leedu, Rootsi, Taani ja muidugi Vana-Liivimaa. Sõja aluseks oligi tahtmine saada rohkem makse ja rohkem maad. Millest algas sõda? Venelased tõid põhjuseks nn Tartu maksu mitte maksmise. Venelased tungisid sisse Vana-Liivimaale aastal 1558. Venelased vallutasid Tartu, Narva ja Tallinna aluse, kuid mitte linna ennast. 1559 1559. aasta aprillis sõlmis Venemaa Taaniga pooleks aastaks vaherahu. Kuna Venemaa koondas oma väed Krimmis sõdimiseks. Vana-Liivimaa lagunemine Märast esimest lööki hakati tuge otsima väljast pool ja kahjuks puudus ka üks meel. Saare-Lääne ja Kuramaa müüsid oma osa Taanile. Ordumeister Gothart Kettler lasi end aga Rootsil kaitsta. Liivimaa lagunemine 2. augustil 1560. Härgmäe lähedal Oomuli mõisa juures toimus lahing. Ordu tegi viimase katse venelasi tagasi tõrjuda....
Baltisakslaste roll eestlaste ajaloos Baltisakslased olid praeguse Eesti ja Läti alasid ehk Vana-Liivimaad asustanud sakslased. Baltisakslaste hulka sulandus sajandite jooksul ka eestlaste saksastunud "ülemkiht". Alates Eesti ja Läti alade vallutamisest ja ristiusku pööramisest Mõõgavendade ordu jaSaksa ordu poolt 12.-13. sajandil on baltisakslased suurel määral mõjutanud eesti ja läti majanduse,keele ja kultuuri arengut, moodustades valdava osa tollasest härrasrahvast (aadlikest), linnarahvast ning vaimulikest. Majandusliku arengu oluliseks mõjuteguriks kujunes raudteede rajamine. 1870. aastal valmis Paldiskit Tallinna ja Narva kaudu Peterburiga ühendav Balti raudtee. Seejärel rajati uued ühendusteed:Tapa-Tartu-Valga-Riia ning Valga-Võru-Pihkva. 20. sajandi algul sai rauteeühenduse Tallinnaga ka Haapsalu. Laiarööpalise raudtee kõrval ehitati sajandivahetusel...
1)Liivimaa kujunes välja keskajale iseloomulik feodaalne killustatus. eestis tekkis 4 väikest feodaalriiki, mille eesotsas olid maahärrad. 1. Taani kuninga valdused (eestimaa hertsogkond) 2. Ordu alad 3. Saare-Lääne piiskopkond 4. Tartu piiskopkond.Taani valdustes olevat põhja eestit kutsuti eestimaaks ülejäänud Liivimaa 2)Keskaeg algas 1227.a muitse vabadusvõitluse lõppemisega ja lõppes 1561.a Liivisõja algusega, mis oli Liivi ordu viimane lahing. Seda aega nim orduajaks sest ordu oli seal ajal kõige võimsam sõjaline jõud 3)1)Meinhard - augustiinlasest Saksa misjonär, kelle toetusel sai saksa misjonäride tegevus läänemere idakladal poliitilise toetuse. 2)Berthold-Liivimaa piiskop, kes üritas vallutada Läänemere äärseid alasid ristisõdijate abil 3) Albert-Liivimaa piiskop. Seadis eesmärgiks rajada vallutatud aladele kirikuriik, mis alluks otse paavstile 4)Theoderich-Eestimaa piiskop, saksa misjonär, Alberti kaastööline 5)Lembitu-Sakala ...
Liivimaa piirkond 12. saj teisel poolel: 1. Sõjategevuse hoogustumine paganate vastu 2. Paavst andis loa minna Põhja-Euroopa kristlastel kohalike paganate vastu 3. Ulatuslike vallutussõdade tulemusena liideti Liivimaa lõunakallas kristliku Euroopaga 4. Rajati Lübeck 5. Pühitseti ametisse piiskop Meinhard, kelle ülesandeks sai ristiusustada Liivimaa Miks algas ristisõda? 1. Liivlased hakkasid umbusaldama sakslasi, ei tahtnud uut piiskopi vastu võtta 2. Piiskop Berthold sai volitused peapiiskopilt ristisõja korraldamiseks, et alistada liivlased 3. Hamburg-Bremeni peapiiskop soovis taastada kiriku kunagise liidriposistsiooni Põhja- Euroopas 4. Saksa kaupmehed tahtsid tugiala Daugava jõe äärde 5. Rahulik misjonitöö osutus liiga vaevarikkaks, sõjast loodeti kiiremaid tulemusi 6. Rüütlid tahtsid endale, poegadele, vendadele uusi valdusi Piiskop Albert: 1. Tahtis rajada Liivimaale kirikuriigi ...
Eesti varauusaeg Eesti varauusaeg on ajalooperiood, mil Eesti territooriumil leidsid aset olulised muutused, mis asendasid keskaegse riikliku, majandusliku, kultuurilise ja ühiskondliku korralduse uusaegsega. Tavaliselt loetakse Eesti varauusaja kesteajaks umbkaudu aastaid 15501800, kuid mõnikord on kasutatud ka teisi aastaarve. Sümboldaatumeid kasutades määratakse periood tavaliselt aastatega 1558, mil algas Vana-Liivimaa riikidesüsteemi lagunemine, ja 1816/1819, mil Eestimaal ja Liivimaal kaotati pärisorjus. Mõnikord on varauusaja lõppdaatumiks võetud ka asehalduskorra kehtestamise aeg. Eesti varauusaja saab jagada mitmeti erinevateks perioodideks, kõige tugevamalt on esimesele perioodile (aastad 15611710/1721) ilmselt kinnistunud nimetus Rootsi aeg, aga on kasutatud ka nimetust sõdade ajastu või riikliku killustatuse aeg (Margus Laidre on välja pakkunud ka nimetust Liivimaa Saja-aastane sõda), mis hõl...
Sajand läinud valgustussajandina. See sajand andis maailmale nii ameeriklast iseseisvusdeklaratsiooni kui ka prantslaste. 1739. Aastal andis Liivimaa kirikuvalitus välja korralduse, mida võib nimetada koolikohustuse alguseks. Selle järgi pidid kõik talulapsed 7.a ja 12. Eluaasta vahel käima koolis või õppima lugemise selgeks kodus. 1765. Aastal andis rahvahariude arengule oluline tõuke kohalik kooliseadus, nn koolipatent, mille väljastamsit ja elluviimist toetas energiliselt liivima kindral kubener George von Browne. 18. Sajandi lõpuks oldi niikaule, et eesti talupoegades oskas lugeda umbes 60%, 1739. aastal saabus kauaoodatud sündmus ilmus täielik eestikeelne Piibel, mille tõlke põhiautoriks oli Jüri pastor Anton Thor Helle. 18. Sajandi alguskümnendeil ilmuma hakanud talurahvakalendrid, eeskätt nn. Ka lendrisabad. Põhjasõda oli olnud rakse katsumus ka luteri kirikule. Paljud kirikuhooned olid sõjategevuse käigus
Mis on kroonika? Kroonika on ajaraamat, esitab ajaloolisi sündmusi, räägib sündmustest toimumise järjekorras (Nahkur, Sokk, 2003). Mis on kroonika? Proosavormis, Riimkroonikaid, Läti Hendriku kroonika (Nahkur, Sokk, 2003). Kroonika tähtsus Inimesed loevad ümberkaudsest elust sündmusi, hoiavad kursis ennast, ajaloo allikad, uurijatele minevikust fakte. Kuulsaimad Eesti kroonikud Läti Hendrik (nt: ,,Liivima Kroonika") (Vikipeedia, 2012). Balthasar Russow (nt: ,,Liiwi prowintsi kroonika") (Vikipeedia, 2012). Ahja kroonika Kodu-uurija Gustav Kooskora, eelmise sajandi 70.-80. aastail, keeruline aeg ja keeruline ajastu, põnev lugemismaterjal igale ajaloohuvilisele (Kooskora, 1984). Näide Toome näite ,,Liivimaa kroonikast" Kasutatud allikad G. Kooskora (1984). Ahja kroonika. [2012, 30.10]. http://www.hot
II Venelased ründasid Rootsi Soome idapiiri (1495-97) III Liivi Ordu rünnak ja venelaste vasturünnak 1501 ja Ordu edukas vasturünnak 1502 ja 1503 vaherahu kuni 1558 Vana-Liivimaa sõja eelõhtul - Vana-Liivimaal majanduslik õitseng 16.saj I poolel (kaubandusmonopol polnud Venemaa huvides) - Vana-Liivimaa sõjaline valmisolek nõrk ja välisabi saamise võimalused Saksamaalt väiksed - Lähinaabrid Venemaa, Poola-Leedu ja Rootsi olid kõik tugevnenud - Detsentraliseeritud Vana-Liivima kodusõda (koadjuutorivaenus (1556-1557) Riia peapiiskop/ Ordu vahel (mängus ka Poola ja Preisimaa huvid)) - Ivan IV (Moskva suurvürst 1533-1547), I Venemaa tsaar 1547-1584 - Venemaa laienemine ida ja lääne suunas ja kartis Vana-Liivimaa sõjalist liitu Poola-Leedu ja Rootsiga - Sõda Rootsiga Soome idapiiri pärast (1555-1557) Liivi sõja vallandanud sündmused - 1554 Vana-Liivimaa delegatsioon Moskvasse ja sooviti 1503.a rahulepingu järjekordset pikendamist
Maakond - maakond, Kihelkond – maakond koosneb kihelkondadest?, malev animism – usklik väeüksus, vasallkond – väikemaaomanikud, teoorjus – TALUPOEG maksab elamise eest mõisas töötades no peab töötama, sunnismaisus – su pere võlad pead sina ära maksma, kui need on peal. , adramaa – talu, mida hariti adraga. Kaart Muinasaja Eesti halduslik jaotus ja tähtsamad linnused. Missuguste võõrvõimude vahel toimus Eesti alade jagamine või ümberjagamine? Rootsi, Vana-Liivima, Venemaa, Poola, Taani, Saksa-Rooma kuningriik Daatum ja kelle vahel Eesti alad jagati. Analüüs , küsimused Balti ristisõja põhjused, käik ja tulemused Ristiusu võitlus... Eesti ei tahtnud ristiusku ja siis see sunniti peale sõjaga. Rooma Paavst nussib lendas laivi. Eesti usustati ära ja kõik olid peded. Milline oli katoliikluse mõju Eesti vaimuelule? Tekkisid kirikud. Kõik käisid palvetamas ja rahvakalendrid mingid tuhkapäevad ja värgid mis on usuga seotud.
Kõige tähtsam sündmus sel ajal oli minu arust 25 aastat kestnud Liivi sõda, mille tulemusel läks Põhja- ja Lääne-Eesti Rootsi võimu alla ja Lõuna-Eesti ja Liivimaa jäid Poolale, Saaremaa jäi Taani koosseisu. Eesti varauusaeg on ajalooperiood, mil Eesti territooriumil leidsid aset olulised muutused, mis asendasid keskaegseriikliku, majandusliku, kultuurilise ja ühiskondliku korralduse uusaegsega. See aeg kestis 1550-1800. Selle aja alguses hakkas lagunema Vana-Liivima riigidesüsteem ja Eestis ja Liivimaal kaotati pärisorjus. Sel ajal oli ka Rootsi aeg ja on ka palju sõdasid olnud, näiteks Liivima Saja-aastane sõda, mis tegelikult kestis vähem. Peale Rootsi aeg oli Vene aeg, mis hõlmas ka Eesti uusaja. Päris tähtis sündmus oli kindlasti Põhjasõda, kui 1700. aastal ründasid Peeter I juhtimisel väed Narvat ja hakkasid seda piirama. 1721. aastal, Uusikaupunki rahuga, kinnitati Baltikum Venemaa koosseisu kuulumist.
vastastel, kogemusi neil polnud, sõjatehnika oli vana, tuli võidelda kolme riigiga korraga, L-Euroopat toetas katoliku kirik, pikaajaline sõda kurnas eestimehi, vähe sõdalasi, sidemed maakondade vahel nõrgad. Läänemere lõunakaldal ristisõdadega vallutatud regioon- Liivimaa. Riiklikud moodustised vallutatud E aladel: Tartu piiskopkond: Ugandi, Vaiga, Soopooliste, Jogentogana, valitses tartu piiskop, Saare- Lääne piiskopkond: Läänemaa , Saaremaa. Saksa ordu Liivima haru: Järvamaa, sakala, Alempois, muhu. Taani kuninga hertsogkond: Harjumaa, Rävala , virumaa- taani kuningas. Rajati linnused, kus elasid läänimehed, vasallkond: Põhja-Saksam. Ristisõtta tulnud väikeaadlikud, sõjamehed, eesti kohalikud ülikud. Vakusepeod- talupoegade ja vasallide ühised söömaajad. Talupoja õiguslik seisund esialgu hea, eesti jõukus hakkas tasapidi kasvama, algas hansakaubandus, koormised-viljakümnis või hinnus
Rüütelkonnad koondasid siinseid maavaldajaid aadlikke, lahendasid probleeme , mis ei kuulnuud kuninga kohustuste juurde. Asusid eestimaal ,liivimaal ja saaremaal. Eestimaa: adrakohtunikud liivimaa sillakohtunikud- võtsid kinni ha saatsid tagasi pagenud talupojad. Meeskohtud ja maakohtud arutasid talupoegade süüasju, eestimaa ülem kohus ja liivimaa õuekohus : arutasid aadlike puudutavaid asju. Johann Skytte sai kohustuse rootsistada liivima. Kindralkuberner. Maad hakati uuesti kasutusele võtma, talurahva arv oli ligi 100 000, mõisnikud võtsid küladesse uut rahvast, tingimused liikumiseks olid vabad. Eestimaal elas sakslasi, eestlasi, venelasi, soomlasi ja lätlasi, rootsiaja lõpus oli eest rahvaarv 350 000.
1219 Taani kuningas Valdemar 2 sõjaretk Põhja-Eestisse, võidukas, Tallinna kivilinnuse ehitus, Taani võim, ristimine, 1227 sakslaste vägi üle jää saartele, muhu linnus hävitati, Saarema tähtsaima linnuse Valjala vallutamine, saarlaste ristimine 1236 Saule lahing , Mõõgavendade ordu sai leedulastelt ja semgalitelt lüüa, et ristisõda ei katkeks ühinesid mõõgavennad saksa orduga ja loodi Saksa ordu Liivimaa haru 1238 Stensby leping, Saksa ordu pidi Liivima haru tagastama Taani kuningale Tallinna, rävala, harjumaa, järvamaa ja virumaa. Tekkis Eestimaa hertsogkond. 1242 Jäälahing 1248 Tallinn sai linnaõiguse, 1290 - Samgolite alistumine 23.04.1343 Jüriöö ülestõus, harjulaste relvastatud mäss, põletati mõisad, tapeti sakslased, valiti endi hulgast neli kuningat. Tallinna piiramine, Haapsalu piiramine. 4 kuningat kutsuti Paide läbirääkimistele, aga tapeti. 14. mail purustati malev Tallinna all ordu vägede poolt, mässu lõpp
lumetormis.Tänu lumetormile võitsid sõija Rootslased.Venelased kaotasid koguoma juhtkonna ,suurtükid ja lipud Rootsi omapäi Pärast Narva lahingut puhkas Rootsi armee Ida-Eestis .Talve jooksul täiendati sõjaväge ja peeti väkseid lahinguid venemaaga.1701 läks Rootsi Riiga ,forsseerides Väina jõe ja purustades saksilased Spilve lahingus.Edasi läksid Rootlased August II vägede kannul Kuramaale ning seal Leetu ja Poola.Tagasi Eestisse ei tulnud Rootsi armee enam kunagi.Eesti ja Liivima kaitse oli jäetud nende endi hooleks.Selleks loodi 1701 talupogeadest maamiilits,mis koosnes põhiliselt jalaväest.Rootsi regulaarüksusi täiendati kohapealt eesti talupoegade värbamisega.Rootsi sõjaväkke võeti 15 000 eestlast. Venelased toibusid Narva katastroofist kiiresti.Säilinud väed koondati Pihkvasse Boriss Seremetjevi käsu alla .1701 õnnestus Seremetjevil Erastvere lahingus saavutada ootamatu võit Rootsi vägede üle
o eestikeelse kirjasõna teke o 1535 Wanradt-Koelli katekismus · peale Liivi sõda vastureformatsioon o 1583 jesuiitide kollegium, selle kõrvale ka gümnaasium 1630 selle kõrval tõlkide seminar (pandi rõhku eesti keele õppimisele, võimalik ka eesti soost lastel minna) o ikka 7 vaba kunsti · Rootsi aeg o gümnaasiumid o Tartu ülikool (Skytte Liivima kindralkuberner) o Forseliuse seminar 1684 (õpetajate koolitamine - 160) o talurahvakoolide teke (seadus, et iga mõisa juures peab olema kool) o need, kes koolis ei käinud, pidi käima pastori juures ette lugemas (Piibli tundmine) · Vene aeg o 1765 - koolikohustus (3 talve koolis) oktoobrist märtsi lõpuni o koolireform (ülikooli taasavamine 1802) o Cimze seminar
Salaja austati pühasid puid, kive ja toodi neile ohverdusi. Uued jumalakojad rajati vanadesse pühapaikadesse Kristlikest nimedest tehti eesti keelde mugandusi Hakati tagaküisama nõidasid 7. Iseloomusta Vana-Liivimaa sise- ja välispoliitilise olusid. Sisepolootika Liiviordu mõjuvõim kasvas 1347 anti Liivimaa ordumeistrile Harju-Viru Toomhärra senine ordumantliga sarnanev valge rüü asentati mustaga Vana-Liivima piiskopkonnad langesid Liivi ordust sõltuvusse 1396 vallutas ordu endale kõik Tartu piiskopkonna linnused Danzigi kongres, kus otsustati, et Riia peapiiskop peab olema valitud ordulaste seast ja vasallid ei pidanud ennam sõjakäikudes osalema Välispoliitika Välispoliitiline seisund halvenes 14saj. Riik oli killustatud, naabrid tugevad. 1480 Ordu üritas vallutada Pihkvat
leidsid aset erinevad sõjad. Välispoliitiliselt oli Vana-Liivimaa olukord 16.saj halvenenud, sest naaberriigid tugevnesid, aga samal ajal Vana-Liivimaa oli ikka killustunud. Vana-Liivimaad taheti saada, sest siit läks läbi kaubateeVm-Lä-Eu, mis tõi tulu. Sõja vallandajaks saab pidada Venemaad. Moskva vürstiriik oli teised riigid endaga liitnud. 16.saj alguses oli Vana-Liivimaa ja Moskva vahel sõlmitud vaherahu. Rahu käidi perioodiliselt piekndamas. 1554.a läks Vana- Liivima delegatsioon uuesti Moskvasse, et seda rahu pikendada. Moskva esitas terve rea nõudmisi, mis tingimustel ta on nõus rahu pikendama. Kõige olulisem, mida nõuti, on Tartu maks- nõuti, et Tartu piiskopkonna iga meeshinge pealt makstaks 1 hõbemark aastas. Mitte alates 1554, vaid tagasiulatuvalt aastani 1503, kui vaherahu esmalt sõlmiti. Maksu kokkusaamiseks anti 3 aastat aega ja siis ollakse nõus vaherahu 15 a pikendama. Selle nõude
Manufaktuur - tööjaotusega käsitööettevõte, kus töötasid palgatöölised Clas Tott maaseadustik pärisorjuse lõpliku seadustamise akt (1671) Kodukariõigus õigus talupoegi peksta Rahvusriigid - asjaajamine/kultuuriloome riigi põhikeeles, mitte ladina Kodanik - inimese-riigi side, võrdsus Forseliuse seminar 1684 aastal avatud Tartu lähedal seminar, kus hakati ette valmistama eestikeelseid koolmeistreid ja köstreid. Konsistoorium kirikuvalitsus Eestimaa ja liivima haldusjaotus: 1)Eestimaa(kubermang) 2)Liivimaa(kubermang) 1.Harjumaa 1.Tartumaa 2.Läänemaa 2.Pärnumaa 3.Virumaa 3.Saaremaa 4.Jõgevamaa Suur reduktsioon 1680. aastal kiitis Rootsi riigipäev kuninga algatuse nn. Suure reduktsiooni heaks. Tagastamisele läksid kõik maad, mis olid antud erakätesse Rootsi valitsuse ajal. Liivimaa rüütelkond osutas vastupanu ning
3.Riigid Eesti alal · Tartu Piiskopkond · SaareLääne piiskopkond · Ordualad · Taanialad 1227,1238134 4.Tähtsamad sündmused · 1236 Saule lahing, Mõõgavendade ordu häving · 1237 Liiviordu moodustamine · 1238 Stenby leping Taani ja Ordu vahel, mille tulemusena sai Taani oma alad Ordu käest tagasi · 13431345 Jüriöö ülestõus · 1346 Taani müüs oma alad Ordule · 1558 1583 Liivisõda Sõja käigus hävisid Liivima keskaegsed linnade piirid ja sõja järel läks Eesti alad Rootsi ja Poola kätte 5.Linnad, kästiöö ja kaubandus · Eestis oli 9 linna Tallinn, Tartu, Rakvere, Narva, Viljandi, Paide, UusPärnu,VanaPärnu,Haapsalu · 4 Hansalinna Tallinn,Tartu,Viljandi,UusPärnu · Linnavalitsemine Raadi kuulusid bürgmeister, sündik, linnafoogt · Kaupmeeste ühendused, väikegildid ja tsunftid · Peamine väljeveo materjal teravili
oma kohustusi aastakaupa kahes vahetuses- korraga olid tööl ainult pooled neist ning ülejäänud pool sai samal ajal oma isiklike äriasjadega tegeleda. Linnakodanikud said osa linnakogukonda kuulumise hüvedest ametialaste ühenduste, gildide ja tsunftide kaudu. Gild oli kaupmeeste ühing- nad kaitsesid oma liikmete huve, korraldasid nende seltsielu ja pakkusid häda korral abi ja toetust. Gild aitas kaasa ka oma liikmete matuste korraldamisel ning hoolitses leskede ja orbude eest. Liivima linnades oli kõige tähtsam gild Suurgild. Vallalisi kaupmehi ja kaupmeheselle ühendas teine kaupmeeste ühing ehk Mustpeade Vennaskond. Nad pidasid aastas nelja traditsioonilist pidustust: jõulujoodud, vastlajoodud, papagoilaskmine ja maikrahvipidu. Linnade käsitöölised olid alade kaupa koondunud tsunftidesse. Tsunfti põhikiri ehk skraa reguleeris nii oma liikmete tootmistegevust kui korraldas ka sotsiaalabi-
endale maad. Esimesed mõisad tulid Harju-Virus. Taanihindamis raamatu oli 1241 , et eestlastel on 3 mõisa, aga tn oli rohkem. Vasallid eestlased oli ilmestel vabadusvõistlused ülikud. Eesti perekonnad saksastusid. Mõisnike talu oli suur talu tüüpi hoone, ilma korstnata ja ühe köetava ruumida. Kõrvalhoonete ja tallidega. Alles 14.sajandil hakati rajama kindluseid. 21 mõisa harju, kärknas ja padises oli kaks kollektiivset mõisnikku. Vana-Liivima suhted naabritega Põhivaenlased oli Novgordi, Pihkva ja Leedu. 1260 löödi ordi puruks. 1242 toimus Jäälahing, orduväed piirati ümber. Linnade arenemine kaubateel olevad keskused. Linnakodanikud oli seoses 1230 ojamaalt kaupmehi kutsued, ja paiknesid niguliste kiriku ümber elama. Kaks linna 13 sajand: niguliste ja oleviste ümbruses. Linnaõiguse sai Tallinn 1248. Tartu sai 1262, kui sinna kogunes rahvast. Kaubateel olevad asulad olid eelised ( otepää)
Rootsi aeg Eestis 1629-1710(1721) Halduskorraldus Eestimaa kubermang Läänemaa Harjumaa Järvamaa Virumaa Liivima kubermang Lõuna-Eesti Saaremaa Kõrgeim valitsusametnik kindralkuberner Allus kuningaöe, elasid Tallinnas ja Riias Ülesanded Kamandas sõjaväge Nimetas ametisse ja kontrollis riigiametnike Jälgis raha laekumist ja kulutamist Kandis hoolt postiteenistuse, teede ja sildade eest ning tagas avaliku korra Rüütelkonnad Eestimaa rüütelkond Liivimaa rüütelkond Saaremaa rüütelkond Ülesanded Koondada maavaldajast aadlikke
Alates Ivan III suurenes Venemaa oht, sest ta ühendas Vene alad üheks alaks, oli üks tsentraliseeritud riik. Sellega kaasnesid rüüsteretked, kus käidi Vana-Liivimaal. Kannatajaks jällegi talupojad. Ordu tegi vastu ka retki. Midagi oluliselt need ei muutnud. Ordu kõrvaldas Vene ohu 1502 Smolino lahinguga. 50 aastat oht eemal.Kutsutakse ka''Smolino imeks''- kuna ordul olis väiksemad väed ja arvati et kaotatakse. 15saj lõpp 16 saj alguses oli selge et Vana-Liivima ei jää püsima, oli selge, et keegi selle ära vallutab. Venemaa, Poola, Rootsi olid ohtlikud. Venemaa jaoks kõige suurem motivatsioon olid sadamad. 15 saj Vana-Liivimaal algasid ka esindused siseasjade otsustamiseks nö maapäevad. Killustatud võimud proovisid teha koostööd, et võimu suurendada. Peapiiskopp, ordumeister, vasallid, linnade esindajad, riia peapiiskopp. Arutleti, aga kui otsused olid, siis neid ellu viia ei saanud, sest see ei olnud kohustuslik. Keskaegsed linnad
IV 1911. a üldised küsimused, mis puudutasid sõnavara- , morfoloogia- ja ortograafianorminguid. Lõuna-Eesti eeldused: Lahkarvamused piibli tõlkijate vahel: · Ülikool Põhja-Eestil tekkis mõte aluseks võta saksa keel · Liivima koosseid Lõuna Eestil aga heebrea, ladina · Wastne testament L-Eesti Stahli kirjaviis Piibli tõlkimine Põhja-Eesti keel valitsevaks P-Eesti Forseliuse kirjaviis Wastne Testament: 1686. Verginius, lõuna- 1715- Uus Testament Eesti, ilmus Riias. 1739- Piibel tervikuna
Teatavad muutused toimusid, kui võimule sai Katerariina, kes oli võimul 1762-1796. 1765. Aastal lm Brown, parandada talupoegade olukorda (Kateriina tahtis nii). Lm rk oli sellele nõudmisele igati vastu. Rk arvas, et keskvõim on oma piire ületanud ( Lm siseasjadesse sekkunud). Brown andis teada, et kui seadusi vastu ei võeta, Kateriina kehtestab jõuga. Maapäev otsustas vastu võtta (retsessi), see avaldati kindralkubermang oma Browni patendina (positiivne määrused). Liivima majandusreglemendiga sarnases. Seal oli: Talupoegadel oli õigus vallasvarale. Mõisakoormistele seati ülempiirid. Talupoegadele anti õigus oma ülejääke vabalt turustada kui mõisakoormised olid täidetud. Kodukariõigust piirati 30 pitsahoobini. Talupoeg sai õiguse nendest seadustest mitte kinnipidajaid kohtusse kaevata. See kehtis ainult Liivimaa kubermangus ja Ek ei kehtinud, kontroll seaduse täitmise üle oli nõrk. Katerariina 2. aega jäi ka asehaldusaeg 1783-1796
Selle eest hakkasid võitlema tugeva valitsemiskorraldustega suurriigid: Venemaa, Taani, Rootsi, Poola-Leedu. Baltimaades õõnestasid keskvõimu tülid erinevate võimustruktuuride vahel. Selleks, et säilitada vaherahu Venemaaga, nõustus ordumeister ja Tartu piiskopikond tasuma niinimetatud Tartu maksu. Kui peale kolme aasta möödumist maksu ei tasutud, otsustas Venemaa 1558. aastal sellel ettekäändel algatada sõja. Venemaa eesmärgiks sõjas oli hõivata endale Vana-Liivima tähtsamad sadamad, kaubalinnad ja seeläbi saavutada ligipääs Läänemerele. 1558. aastal vallutasid Vene väed Tartu piiskopkonna ning viimane piiskop ja osa elanikkonnast küüditati Venemaale. 1559. aasta alguses alustasid vene väed uuesti sõjategevust ning jõudsid välja Tallinna ning Riia linna alla ning Kuramaale jõudes välja Ida-Preisimaa ja Leedu suurvürstiriigi piirile. Juba 1560. aastal tungis suur Vene
mõisnik võis oma nõudmised talupojale dikteerida. 1849/56- Võeti vastu selleks, et vabaneda sunnismaisusest, samuti sooviti talusid omada ning vabaneda teorendist; Sätestati seda, et maa jagati kaheks: talu- ja mõisamaaks, talumaad võis anda rendile ning müüa päriseks, mõisnikud võisid ise pidada mõisamaid, samuti müüa ja rendile anda, vabaneti teotööst;. See seadus soodustas üle minna raharendile ning andis võimaluse osta talupojal maad. Liivima talurahvaseadustesse fikseeriti ka need samad seadused 1856. aastal. 1863.- passikorraldusseadus; talupojad said passed 1866..-taastati kogukonnakohtud 1868- tuli lõpetada talude rentimine teotöö eest. 3.19.saj alguses viidi Venemaal läbi haridusreform,mille järgi kehtestati 4-astmeline ühtluskool. 1.aste-kihelkonnakool 2.aste kreiskool 3.aste gümnaasium ja 4.aste ülikool. Avati taas Tartu Ülikool 1802.aastal, et riik kiiremini arenex. Olid samad teaduskonnad
Johann Voldemar Jannsen ja Aleksander Kunileid Laulupidu taheti korraldada, sest lähenemas oli eesti rahva 50.priikslaskmise aastapäev. Laulupeo peakomisjoni esimeheks oli Tartu Maarja koguduse pastor Adalbert Hugo Willigerode, kes on käinud Tartu ülikoolis (1837-1841), olnud mitmes kooli õpetaja ja II laulupeo toimkonna abijuhataja. Vanemuise selts hakkas luba taotlema, eesotsas Johann Voldemar Jannsen, aastal 1867. Pikka aega rändas loa taotlus Liivima kuberneri ja siseministeerium vahet. Luba saadi 9.veebruar 1869, mil laulupeoni oli jäänud vaid 4 kuud. Nüüd hakati kokku panema laulupeo komiteed, mis koosnes neljast erikomiteest laulude ja kõnede komitee, majandus- ja ehitamiskomitee, kassakomitee ja korteriameti komitee. Jannsen hoidis rahvast kursis ettevalmistuste käiguga ja õhutas koore laule harjutama. Eestis oli palju segakoore, aga Jannsen nõudis, et laulupeol esineksid ainult mehed. See muidugi
Eesti kirjanduslugu arvatakse, et juba 13. Sajandist, kuid siis olid kirjas vaid üksikud eesti isiku- ja kohanimed, juhuslikud sõnad ja lauseosad. niisugune kirjavara = vaid eestiaineline kirjandus. Alles 16. Sajandil trükiti kiriklike jumalateenistuste tarbeks esimesed eestikeelsed raamatud katekismused. Eesti kirjandus eksisteeris kõrvu baltisaksa kirjandusega, mille algust võib lugeda juba Henriku Liivima kroonikast alates. Lisaks kroonikatele viljeldi dramaatikat, luulet ja teisigi zanre. Alates 18. Sajandi teisest poolest kujunes baltisaksa kirjanduselu keskuseks Riia. Üks juurdepääs euroopalikule vaimuvarale kulgeb baltisaksa kirjanduse kaudu. Esimesi kirjalikke teateid eestlaste saatuse kohta nimetatud perioodil leiame ladinakeelsest teosest Henriku Liivima kroonika. Läti Henrik oli misjonär ja kroonikakirjutaja. Ta oli piiskop Alberti saatja sõjaretkedel eestlaste vastu
ülalpidamine ja korrashoid lasus rüütelkondadel. Eesti 18. sajandi teisel poolel 1760-ndateks aastateks oli Eesti pärisorjuslikue mõisamajanduse areng end ammendanud. Baltisaksa aadli piiramatu võimutsemise aeg tsaariõukonnas oli otsa saanud. Saabus valgustusajastu. Valgustuse mõjul tekkisid klubid, seltsid, vabamüürlaste loozid. Valgustusideedest innustunud baltisakslased olid kriitilised pärisorjuse suhtes. 1765. aastal anti välja tänu Liivima kindralkuberneri George Browne nõudmisel talupoegade kaitseseadused, mis nägid ette talupoegade õigust vallasvarale, määrasid kindlaks mõisakoormiste ülempiirid, piirasid mõisnike kodukariõigust 30 vitsahoobini, kohustasid rüütelkonda rajama igasse kihelkonda ja suurematesse mõisatesse koole. See ei toonud kaasa erilisi muutusi, kuid algus oli sellega tehtud. 1783. aastaks kehtestati Katariina II poolt uus asehalduskord. Liivimaal asutati 2 uut
kristliku maailmapildi kandjad. Kuna piiskopid olid enamuses võõramaalased, siis vahendasid nad Liivimaale uusi kultuurilisi mõjusid. Piiskopkondade keskus oli toomkirik Tallinnas, Tartus, Haapsalus, Riias ja Aizputes. Seal pidasid jumalateenistusi toomhärrad- kõrgemad vaimulikud, kes osalesid piiskopkonna valitsemisel ja moodustasid toomkapiitli. Toomkapiitel oli piiskopi kõrval iseseisev autonoomne üksus omaenda vara ja kassaga. Toomhärrad moodustasid koos piiskoppidega keskaegse Liivima haridusliku eliidi, sest enamus neist olid õppinud välismaal ülikoolides. (tegutses ka toomkool). Piiskopkonnad jagunesid kirikukiheldkonadeks e. territoriaalseteks kogudusteks, mida teenisid kogudusepreestrid. Igal kihelkonnal oli oma kaitsepühak. (Eesti kohanimedes äratuntavad: Harju-Madise,Järva-jaani,Kadrina jne). Jumalateenistusi peeti küll ladn. keeles, aga ühe osana vüis kuuluda ka rahvakeelne jutlus. kogudusepreestritelt
uus eesti keele grammatika (Hornung), 1686 Uus Testament 8. Põhjasõda. Millal? Miks? Tähtsamad osapooled (4). Tulemused. 1700-1721. Põhjused: 1699.a kujunes Rootsi vastane liit. Taheti tagasi saada alasid, mis olid Rootsi poolt ära võetud, vaen, pärimus, mõjuvõim. Kes: Rootsi, Taani, Venemaa ja Poola. Tulemused: Uuskaupunki rahuga liideti Ingeri-, Eesti- ja Liivima Vene riigiga. Rootsi kaotas suurriigi staatuse. Eestis lõppes Rootsi aeg. Suured rüüstatud alad. 9. Talupoegade olukord 18.sajandil. (sh restitutsioon, balti erikord) Rootsi võim asendus Vene omaga Restitutsioon – rootsi võimu lõpul anti riigistatud mõisad endistele omanikele tagasi. Balti erikord – balti riikides ei kehtinud kõik seadused, elu teistsugusem kui Venemaal. Aadlikel eelisõigused, talupoegade seisund halvenes.
Ristiusu kiire levik. 1.-3.saj ristiusu levik Rooma impeeriumis vaatamata kristlaste tagakiusamisele. 313.a Milano ediktiga legaliseeriti ristiusk Roomas 381.a Theodosius suur kuulutas ristiusu riigiusuks 495.a Chlodovechi lasi end ristida ning surus selle ka oma rahvale peale 988.a Venemaal võeti vastu ristiusk. Vürst Vladimiri valitsusajal. I aastatuhande lõpuks oli ristutud peaaegu kogu Euroopea (välja arvatud nö paganlik vöönd- lapimaast leeduni) 1198-1290. a toimus liivima ristisõda sh. muistne vabadusvõistlus (1208- 1227) 12.-13.saj korraldasid rootsi kuningad 3 ristiretke soome ristiusustamiseks. Alates 15.saj lõpust seoses suurte maadeavastustega levis ristiusk üle kogu maailma ja on kaasajal levinuim usk maailmas. 2.Ristiusukiriku 3 haru: millal, mis asjaoludel need tekkisid 1. roomakatoliku kirik 2. kreekakatoliku ehk õigeusu kirik 3. rooma protestantlik kirik 1,2. Tekkisid 1054.aastal. Tekkisid suure kirikulõhe tõttu- 395
*hakati looma erakondi, esile kerkisid eesti poliitikud tõusis eestlaste osatähtsus maa-ja linnaomavalitsustest. c)kultuurilised eeldused *välja kujunes rahvuslik haritlaskond *ühtlustus kirjakeel *rahva eneseteadvust suurendasid suurüritused(laulupidu, folklooripäevad jne) Nimeta 3 tähtsamat omariikluse saavutamise teel. Põhjenda, miks need sündmused on olulised 30.märts 1917-autonoomia saamine (osaline iseseisvus) *Eesti saab ise otsustamisõiguse *Eestist sai ühtne tervik, s.t. Liivima kubermang ühendati Eestimaa kubermanguga *Eesti sai õiguse kokku kutsuda Maavalitsuse ja Maapäeva *Eesti keelne asjaajamine 19.veebruar 1918-Päästekomitee K.Päts, K.Konik ja J.Vilms *Ülesanne: välja kuulutada Eesti Vabariik 24.veebruar 1918 - kuulutati välja iseseisev Eesti Vabariik *Esmakordselt loodi Eesti rahvusriik 10. Mis on landesveer ja miks tähistatakse Võidupüha 23.juunil? Landesveer on Balti sakslastest koosnev sõjavägi Sest 23
Läänemere-äärsete riikide omavahelisi lahkhelisid. 1558 jaanuar - Moskva väed ületavad Tartu piiskopkonna piiri ning rüüstavad Lõuna-Eesti külasid 1558 kevad - Narva ordulinnuse piiramine, mis sai veerand sajadiks Vene riigi tähtsamaks sadamalinnaks, pakkus Narva kaupmeestele enneolematuid rikastumisvõimalusi. 1558 juuli - Tartu langeb venelaste kätte 1559 august - Liivima tugevaim riik orduriik annab end Poola kaitse alla(hiljem siiski langeb venelaste kätte). Uueks ordumeistriks valiti Gotthard Kettler. 1559 sept - Saare-Lääne piiskop müüb oma valdused Taanile ning lahkub Saksamaale. 1560 august - ordu peab viimase välilahingu saades hävitavalt lüüa. Viljandi langeb vene vägede kätte. 1560 sügis - talurahva ülestõus Harju- ja Läänemaal. Käidi Johan III jutul teatamaks
Selline tegevus viis Prantsusmaa eriaegadel konflikti pea kõigi ülejäänud Euroopa võimudega. Esmajärjekorras Hispaaniaga. 2)Millise riigi vahendusel ning milliste riikide vahel sõlmiti 1720. a Uusikaupunki rahu ja mida selle rahu tingimused kaasa tõid? 1720. aastal sõlmisid rahu Rootsi ja Venemaa vahel. Selle tulemusel fikseeris Venemaa oma võidu ja tõusis Euroopa suurriigiks. Rootsi langes suurriigist regionaalseks teisejärguliseks riigiks, loovutades Eestimaa ja Liivima alad Venemaale. Tugevnesid Venemaa mõjud Poolas ja Euroopas hakkasid tugevnema Preisimaa mõjud. 3)1795. a toimus Poola lõplik jagamine tsarinna Katariina II juhtimisel. Millised alad said selle jagamise alusel Venemaa, Preisimaa ja Austria? Venemaa sai endale kogu Valgevene, Leedu ja Kuramaa. Preisimaa sai lisaks varasemale ida- bomorsele ka masoovia ja Austria sai varasemale kaliitsiale ka krakovi linna. 4) Millised olid Prantsuse revolutsiooni 4 vahetus põhjust?
15.Mis toimus neil aastail?(3p) 1684- asustati koolmeistrite kool, nn Forselliuse seminar 1632- Tartu ülikooli avamine 1739- ilmus eestikeelne Piibel 16. Kes nad olid ja millega jalukku läksid?(12p) Browne-Riia kindralkuberner,kes oli Katariina II aegse Balti poliitika elluviija B.G Forselius- oli koolmeistrite väljaõpetaja rahvakoolmeistrite seminaris B.Russow- Pühavaimu koguduse pastor, "Liivimaa kroonika" autor. J.Skytte- liivima kindralkuberner, kes tegi suure töö ära ülikooli avamiseks. A.T.Helle- Jüri kiriku õpetaja, kes andis välja esimese eestikeelse Piibli 17. Milliste eesti linnadega on tegemist?(6p) Reval- Tallinn Fellin- viljandi Wesenberg- Rakvere Dorbat- Tartu Hapsal- Haapsalu Arensburg- Kuresaare
aasta revolutsiooni tähtsus tuleviku seisukohast? Järeleandmised poliitikas Poliitilised kogemmused Tähelepanu rahvukultuurile Mõju kirjanudsele, kusntile 7. 1917. aasta sündmused Eestis. Veebruarirevolutsiooniga Venemaal, kus kukutati monarhia ning võimule tuli Venemaa Ajutine Valitsus, võideldi, pärast eestlaste massidemonsttratsiooni Petrogradis, Eestis välja rahvuslik autonoomia Autonoomiaga ühendati Eesti- ja Liivima kubermangud, loodi eesti rahvusväeosad (lubati, sest Venemaa jätkas I maailmasõjas ja rinne oli jõudnud Eesti piirideni) Eesti kubemangukomissar- Jaan Poska Moodustati esimene eesti seisusepiirideta esindusorgan- Eesti Kubermangu Ajutine maakogu ehk Eesti Maapäev 1917. Aasta septembris vallutasid sakslased Hiiumaa, Saaremaa, Muhu. Oktoobripöördega haarasid juhtimise Petrogradis bolševnikud, juhiks sai Eestis Viktor Kingisepp
Liivi sõda muutus rahvusvaheliseks konfliktiks, kust kõik osa tahtsid võtta, et saada omale valdusi. Peale selle olid kõigil erinevad kaubandushuvid. Rootsi tahtis kogu Venemaa kaubanduse suunata läbi Tallinna. Taani tahtis kaubelda ainult läbi Narva. Poola püüdis takistada igasugust kauplemist Venemaaga. 1569 Poola kuningriik ja Leedu vürstiriik sõlmisid Lublini uniooni, millega loodi ühine aadlivabariik. Rzezpospolita-pidas Liivimaad enda valduseks. Ametlikult said Liivima endale 1582 Jam Zapolski vaherahuga. 1570-tel otsis Ivan Julm võimalust jätkata Liivisõda nii, et teistel poleks alust sekkuda. Vajas oma plaanide teostamiseks mõnda kohalikku marionetti. Hertsog Magnus rüüstas pidevalt Eestit ja sattus seetõttu konflikti Taani kuningaga. Magnusest sai Ivan Julma käsilane. 1570 alustas Magnus esimest korda Vene vägedega Tallinna piiramist, lõppes 1571 katku tõttu.
(lk 94 95) Pärast Poola-Rootsi sõdu: Rahva arv oli vähenenud poole võrra, 120 000-140 000 inimeseni. Rootsi aja lõpuks: 170 000 inimest, kuna tänu näljahädale ja katkule suri väga palju inimesi. Tühjaks jäänud piirkonnad Peipsi ääres- venelased, 6.Millisteks haldus- ja administratiivüksusteks jaotati Eesti? Kuidas Rootsi riik siinsete alade valitsemise oli korraldanud? (lk 98) Eestimaa kubermang- Põhja-Eesti Liivimaa kubermang- Lõuna-Eesti, Põhja-Läti Saarema liideti Liivima kubermangu 1645. aastal kuid ta oli eraldi rüütelkond. Mõlemal oli võimupeaks kindralkuberner, keskamandasid oma haldusalal asuvat sõjaväge, nimetasid ametisse ja kontrollisid kõigi riigiamentike tööd, jälgisid raha laekumist ja kulutamist kubermangus. Võimu teostasid ka kõrvuti kindralkuberneriga rüütelkonnad, maapäevad, maapäevi juhtisid maanõunikud. 7.Kuidas oli organiseeritud kohalik aadliomavalitsus? (rüütelkonnad, maapäev, maanõunikud jms) Riigivõimu ja aadli suhted
Neid oli kolm: Eestimaa, Liivimaa ja Saaremaa rüütelkond. Nemad koondasid aadikke, kaitsesid nende huvisid, lahendasid kohalikke küsimusi ning käisid koos maapäevadel. Rootsi ajal loodi ka kohtukorraldus, mis jäi püsima kuni 19. sajandini. Maakondlikul tasandil tegutsesid meeskohtu ja maakohtud. Sealt edasi raskemate kuritegude korral pöörduti Eestimaa Ülemmaakohtusse või Liivimaa Õuekohtusse. Veel oli võimalik pöörduda ka kõige madalama astme poole ehk Eesti adrakohtu või Liivima sillakohtu poole. Ma arvan, et kohtusüsteem oli päris hästi väljatöötatud. Rootsi ajal aga kehtisid mõisatele Rootsi seadused. Tol ajal tehti ka Liivimaa majandusreglement, mis kehtis ainult kronumõisatele. Nimelt piirati kodukari õigust, keelati talupoegade võõrandamine, peremeeste karistamise õigust. Lisaks viidi majanduskohustused kooskõlla reaalusega, talude pärimisõigus kehetstati ja kõigil oli õigus kaevata mõisnike peale. Kui 1680
haridustasemele polnud Eesti varasemas ajaloos võrdset. Seminar(tõlkide, õpetajate)- eesmärk oli ette valmistada preestrikutseks sobivaid kandidaate kohaliku rahva hulgast. Wanradt- Koelli katekismus(1535)- vanim osaliselt säilinud trükis, mis sisaldab eesti keelt Vastne Testament(1686)- on esimene eestikeelne terviklik Uue Testamendi trükiversioon. Academia Gustaviana/Tartu Ülikool(1632)-asutati Tartu Ülikool Liivisõda 1558 – 1583 1) Sõja põhjused ja ajend: Vana-Liivima nõrkus Naabrite kaubandushuvid Ajend:“Tartu maksu“ mittemaksmine Moskva suurvürstile Ivan IV-le 2) Sõja algus: 1558 Vene väed rüüstavad Tartumaad 1558 Narva ja Tartu vallutamine > piiskop Hermann Moskvasse vangi 1559 pooleks aastaks vaherahu Liitlaste otsimine 3) Vana-Liivimaa lõpp 1560 ordu viimane lahing Härgmäel 1560 Läänemaal Eesti talupoegade mäss
● Sisse veeti Hispaaniast ja Prantsusest soola, metalli, soolaheeringat ning tubakat. Lisaks veini, klaase, paberit ja kolooniakaupu. ● Riik sai tollide ja teiste kaubandusest laekuvate maksude pealt olulist sissetulekut. Usuelu ● Luteri kirik oli Rootsi riigi kirik. Ka Balti aladel üritati välja juurida viimased paganluse ja katoliikluse ilmingud. ● Kirikus käimine ja künnise maksmine olid rangelt kohustuslikud. ● Herman Samson - Teoloog, esimene Liivima kindralsuperintendent (kirikupea). ○ Luterliku fundamentalismi esindaja Liivimaal. ○ 1527-1699 kohtutes 200 süüdistust nõidumises. ● Johann Fischer - Liivimaa kindralsuperintendent 1675-1700. ○ Eesmärgid: Luterluse süvendamine, vaestekoolide avamine, riigi trükikoda, kirkute juurde raamatukogud. ● Joachim Jhering - Eestimaa piiskop 1638-1657. ○ Pani Eestimaal kindla aluse luteri kirikule.
Konsistooriumi presidendiks määrati superintendent. 1636. aastal loodi Liivimaal superintendent Hermann Samsoni eestvõttel samuti kuus praostkonda, Eesti aladel Pärnu praostkond ja Tartu praostkond ning 4 praostkonda Põhja-Läti aladel. 1650. aastal jagati Harjumaa kaheks praostkonnaks: · Ida-Harju: Jaani, Jüri, Juuru, Jõelähtme, Kose ning Kuusalu kihelkond ja · Lääne-Harju praostkond: Toomkogudus, Hageri, Keila, Madise, Nissi ning Rapla kihelkond. Nimekaimaks Liivima kindralsuperintendendiks sai Johann Fischer (1675-1699), keda kutsuti uueks Liivimaa apostliks. Tema teeneks oli koolihariduse edendamine, rahvakirjanduse väljaandmine ning Liivimaa kiriku organisatsiooniline kindlustamine. Kogu Rootsi aja pidas kirik võitlust nn katoliikliku ebausuga. Selle nn teise reformatsiooni ajal võideldi maarahva etnousundiliste elementidega (17. sajandil toimus Eesti- ja Liivimaal ca 170 nõiaprotsessi, mille käigus hukati vähemalt 44 inimest).
minema. Põlluharimise viisid ja tööriistad jäid samaks; ristiusustamisega kaasnes ka kümnis, mis tähendas, et talunik pidi iga sügis kümendiku oma talu saagist mõisale andma. Koormiste kergem variant oli hinnus, mille talunik pidi maksma mõisnikule. Lisaks kõigele kehtestasid mõisnikud talupoegadele veel teotöö kohustuse, mis tähendas, et talunikud pidid mõisa põllul tööl käima. 1297. aastal toimus Vana-Liivima kodusõda. Osapoolteks olid Orduriik ning Riia linn ja temaga ühinenud peapiiskop ja lisaks Saare-Lääne piiskopkond ja Tartu piiskopkond. Ordu oli kohe vallutuse järel vastandunud Taani kuningale. Seepärast moodustati Modena Wilhelmi poolt Viru-, Järva- ja Läänemaast Harju-Viru ja Ordu alade vahele vaheriik, mis pidi maandama osapoolte pingeid. See aga likvideeriti taanlaste poolt ja teisalt ordulaste poolt
Tagajärjed- hakati väljaandma trükiseid kohalikes keeltes, kirikutes hakkasid jumalateenistused toimuma eesti ja saksa keeles, maapäeva otsus ,,Kelle võim, selle usk", suleti kloostreid 7.Hariduselu: Enne reformatsiooni- kiriku ja hariduse tihe seos, koolid peamiselt vaimulike ettevalmistamiseks, õppetöö valdavalt ladina keeles Pärast reforamatsiooni- linnakooli ümberkorraldamine, õppetöö kolmes astmes, langes kloostrikoolide osatähtsus 8.Vana-Liivima välispoliitiline seisund: Nõrk - Põhiohuks sai Venemaa, naaberriigid sõlmisid omavahel liite, venelased korraldasid rüüsteretke Eestisse, 1503 sõlmiti Venemaaga vaherahu, mida pikendati korduvalt 9.Liivisõda: Allikad- Balthasar Russowi ja Johann Renneri kroonika, Henriku Liivimaa kroonika Põhjused- naabrite tugevnemine, taheti meie kaubateid läänemerel (ajendiks oli nn Tartu maks) Tagajärjed- algas kolme kuninga aeg; ilmselge et selline väike maa-ala jääb kolmele
Arhitektuuri institutsiooni ehitmine – kuidas ühiskond tajub kes on arhitekt mis on arhitektuur, kuidas toimub reproduktsioon, arhitektuuri toetav institutsioon, kriitika, väljaanded, muuseum. 5. Eesti arhitektuuri ehitamine – 20. sajand jaguneb 4. Suhteliselt vastandlikku perioodi. Seal on palju katkestusi, kirjanik Hasso Krull räägib katkestuste kultuurist, kus mitmel korral otsast peale on alustatud tühjalt kohalt. Eesti ja liivima kubermangud Tsaari Venemaal ehk tsaariaeg kuni 1917 Eesti Vabariik ehk eesti aeg 1918-1940 Eesti NSV ehk nõukogude aeg 1940-1991 Eesti vabariik e uus eesti aeg alates 1991 20. sajandi jooksul pole ehitatud ühtlaselt. Ehitusbuumid 1910-14 sõjaks valmistumise kõrgkonjuktuur 1934-39 üleeuroopaline majandustõus – 1930. II poolel lõikab Päts kasu üleeuroopalikust majandustõusust
Üksjalgadeks, kes olid adratalupoegade nooremad pojad, kes tallu ei mahtunud ja kes oma talu rajasid. Pidid tegema ühe jalapäeva mõisale Vabatalupoegadeks, tasusid koormisi rahas, olid teotööst vabad Maavabad talupojad –ei maksnud makse, ainult ratsaväekohustus 11.Kuidas muutus talupoegade õiguslik seisund 15. sajandil? Pärisorjuse tunnused ja põhjused. Miks piirati talupoegade liikumisvabadust? 15.sajandil parandas Vana-Liivima jõukus veidi ka talupoegade olukorda. Kui taluperemees said mõisaga hästi läbi, oli tal isegi võimalik koguda veidi jõukust. Pärisorjus Sunnismaisus Keeld vabalt elukutset valida Talupoegade müümine maast lahus Allumine mõisahärra politsei – ja kohtuvõimule Kitsendused vallasvara omamisel Feodaalrendi piiramatus Relvakandmise keeld Talupoegade eemalolek riikliku tasandi avalikust elust Põhjused Mõisate rajamine
annaabi.ee 
