õiguse esindada ettevõtjat kõikide majandustegevusega seotud tehingute tegemisel. 12. Prokuura lepingule õiguskindluse andmiseks on kehtiv ainult selline prokuura, mis on kantud äriregistrisse. 13. Kas maakler, prokuura on ettevõtja? Vastavad ettevõtja mõistele ja peavad tasuma riiklikke makse. 14. Prokurist on professionaalne ettevõtte juht, professionaalne ärijuht. Vaadata üle äriregister, millised andmed seal on, milline on äriregister haldusstruktuur, is on b-kaart? Täis ja usaldusühing, tulundusühistu.
esimehe nimetamine jm. Kuna igapäevase halduse seisukohast on nõukoja roll suhteliselt väike ning esimese ja teise astme kohtud on Justiitsministeeriumi valitsemisalas, siis asubki kohtuhaldusaparaat Justiitsministeeriumi juures. Minister kinnitab kohtute eelarved, võttes arvesse kohtute haldamise nõukoja seisukoha kohtute eelarvete kujunemise ja muutmise kohta. Riigikohus haldab ennast iseseisvalt tal on eraldiseisev eelarve ja haldusstruktuur. Lisaks on Riigikohtu pädevuses ka mõningad kogu kohtusüsteemi puudutavad ülesanded, sealhulgas kohtunike koolituse korraldamine selleks loodud sihtasutuse kaudu (Õiguskeskus). Riigikohtu üldkogu teeb Vabariigi Presidendile ettepaneku esimese ja teise astme kohtunike ametisse nimetamiseks (Riigikohtu kohtunikud nimetab ametisse Riigikogu Riigikohtu esimehe ettepanekul ja Riigikohtu esimehe nimetab ametisse Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul). Riigikohus
Tallinna kohta Suuremõisa 2012 SISUKORD: 1.ÜLEVAADE ETTEVÕTTEST................................................................................................3 1.1Ettevõtte nimetus, asukoht ning põhitegevusala................................................................3 1.2Ettevõtte ärinimi, omandivorm, ettevõtte majandamise mudel.........................................3 1.3Ettevõtte kinnisvara haldusstruktuur, haldajate ja haldamise iseloomustus......................3 1.4Ettevõtte äriidee, visioon, missioon...................................................................................4 1.5Ettevõtte juhtimisstruktuur.................................................................................................4 1.6Struktuuriüksuste põhifunktsioonide, ülesannete kirjeldused............................................5 1.7Ettevõtte klientide sihtrühmad......................
Kuressaare Põhikool ROOTSI Referaat Koostaja: Ott Levisto Juhendaja: Tiia Kuusk Kuressaare 2005 SISUKORD Sisukord.................................................................................................................................lk 2 Sissejuhatus...........................................................................................................................lk 3 1. LOODUS...........................................................................................................................lk 4 1.1 Reljeef..............................................................................................................................lk 4 1.2 Kliima.................................................................................................................
... esialgu naistel ja neegerorjadel ei olnud poliitilisi õigusi! Orjuseküsimus aktualiseerus · Vastuolu, kuna osariikide põhiseadustes oli heaks kiidetud võrdsuse põhimõte ! · Põhjapoolsetes osariikides rajatakse esimesed orjuse-vastased ühingud · Kõik põhjapoolsed osariigid keelustasid orjuse 18.saj. viimase veerandi vältel: nt. 1777 Vermont (enne kui võeti vastu osariigina USA koosseisu) Kostitutsioonide haldusstruktuur · Viimane põhjapoolsete osariikide keelustaja New Jersey 1804 · Delawarest alates orjus jäi lubatuks (lõunapoolsetes istandusriikides): maj. Põhjused III Haldusstruktuur · Rahva suveräänsus: varem piiras kuberneride võimu alamkodada tähtsust · Riigivõimu kolm haru: täidesaatev-, seadusandlik- ja kohtuvõim Konstitutsioonide haldusstruktuur · Osariikide valitsus, seadusandlik kogu ja kohtud on teineteisest eraldatud
kohaliku omavalitsuse- vahel ning abil. Jupp jupi haaval kogus Eesti ühiskond seda oskust nendest kogemustest, mis veel iseseisvusajal meeles, aga samuti andis indu demokraatlikus maailmas, eriti Põhjamaades toimuv. Nagu ühiskonnas toimusid muudatused 1988. aastal hakkasid liikuma ka salajastes omavalitsusseltsides uued tuuled. 1989. aasta tõi uue elu. Eesti Kongressi valimiste ettevalmistamise käigus hakkas Eesti iseseisvusaegne kohalik omavalitsus- ja haldusstruktuur praktilist poliitikat mõjutama, rääkimata kaasnevast muudatusest mõtlemisviisis. Mais oldi aga sealmaal, e asuti sisuliselt ette valmistama tolle aja ''Eesti seadust''- kohaliku omavalitsuse eelnõu. Tekkivad omavalitsused aga otsisid jõuliselt oma kohta tegelikus elus. Niisama paratamatu kui demokraatliku ühiskonna loomiseks on riigi ja kohaliku omavalitsuse õiguslike aluste ja struktuuride väljatöötamine, oli linnade ja valdade ühishuvide esindamiseks vajalike institutsioonide
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvusvaheliste suhete instituut Sigrid Västra TASB51 ROOTSI MAJANDUS Referaat Õppeaine: Rahvusvaheline majandus Õppejõud: prof Lembo Tanning Tallinn 2011 Sisukord Sissejuhatus.........................................................................................................................3 1. ROOTSIST ÜLDISELT............................................................................................................4 1.1 Ajalugu...................................................................................................................................5 1.2 Haldusjaotus...........................................................................................................................6 2. PEAMISED M...
Justiitsminister osaleb nõukoja töös sõnaõigusega. Nõukoja peamiseks ülesandeks on kooskõlastada ja anda arvamusi Justiitsministeeriumi poolt ette valmistatud esimese ja teise astme kohtuid puudutavatele otsustele kohtute tööpiirkonna, asukoha ja kohtunike arvu määramine, kohtute struktuuri kinnitamine, kohtu esimehe nimetamine jm. Riigikohtu haldamine Riigikohus haldab ennast iseseisvalt tal on eraldiseisev eelarve ja haldusstruktuur. Lisaks on Riigikohtu pädevuses ka mõningad kogu kohtusüsteemi puudutavad ülesanded, sealhulgas kohtunike koolituse korraldamine selleks loodud sihtasutuse kaudu (Õiguskeskus). Riigikohtu üldkogu teeb Vabariigi Presidendile ettepaneku esimese ja teise astme kohtunike ametisse nimetamiseks (Riigikohtu kohtunikud nimetab ametisse Riigikogu Riigikohtu esimehe ettepanekul ja Riigikohtu esimehe nimetab ametisse Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul).
SOOME Uurimistöö koostaja: Kertu Kristmann 10 klass. Õpetaja: Ene Lüüs Soome üldiseloomustus Soome Vabariik paikneb Põhja-Euroopas. Soome on üks Põhjamaadest, naabriteks on Rootsi ja Venemaa. Riik piirneb idast Venemaaga (1313 km piiri), põhjast Norraga (727 km piiri) ja läänest Rootsiga (586 km piiri). Kuigi soomlased on entiliselt võrdlemisi ühtne, jaguneb rahvas Soome viieks regiooniks: Pealinnaregioon, Lõuna-Soome regioon, LääneSoome regioon, Soome-Järveregioon ja Lapimaa. Riigikeelteks on Soome ja rootsi keel. Ärisuhtluses saab enamikul juhtudel kasutada inglise keelt. Soome pindala on 338 030 km² (305 470 km² maad, 31 560 km² siseveekogusid). Maast umbes 70% on kaetud metsaga, 10% on siseveekogude all ja 8% on haritavat maad. Riigi pindala kasvab umbes 7 km² aastas maapinna kerkimise tõttu. Soome Vabar...
ühtlustatud nende valitsemist sisekubermangudega(kuni 19 saj II pooleni): - Tulemuseks Balti erikord · Samas oli algusest saadik erikord vastuolus uusaja riikluse tsentraliseerimis- ja unifitseerimistaotlustega, mis väljendusid eriti Katariina II ajastul ja järjest süvenevalt 19 saj II poolel Keskvõimu haldusstruktuur Venemaa Läänemereprovintsides · Säilis Rootsi aegne haldusjaotus(kuni 1917): I. Eestimaa/Tallinna kubermang ja esialgu ka Eestimaa hertsogkond · 4 kreisi-maakonda(kuni 1783): Harju, Viru; Lääne- ja Järvamaa II. LM/Riia kubermang ja esialgu ka LM herstogkond · 5 maakonda(Eesti aladel 3, kuni 1783): Tartu ja Pärnu ja teatud eriõigustega Saaremaa III. Narva kuulus Peterburi kubermangu IV. Maakondade sees kihelkonnad A. Kaudne valitsemine: Balti erikord B
kohtu esimehe nimetamine jm. Kuna igapäevase halduse seisukohast on nõukoja roll suhteliselt väike ning esimese ja teise astme kohtud on Justiitsministeeriumi valitsemisalas, siis asubki kohtuhaldusaparaat Justiitsministeeriumi juures. Minister kinnitab kohtute eelarved, võttes arvesse kohtute haldamise nõukoja seisukoha kohtute eelarvete kujunemise ja muutmise kohta. Riigikohus haldab ennast iseseisvalt tal on eraldiseisev eelarve ja haldusstruktuur. Lisaks on Riigikohtu pädevuses ka mõningad kogu kohtusüsteemi puudutavad ülesanded, sealhulgas kohtunike koolituse korraldamine selleks loodud sihtasutuse kaudu (Õiguskeskus). Riigikohtu üldkogu teeb Vabariigi Presidendile ettepaneku esimese ja teise astme kohtunike ametisse nimetamiseks (Riigikohtu kohtunikud nimetab ametisse Riigikogu Riigikohtu esimehe ettepanekul ja Riigikohtu esimehe nimetab ametisse Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul). Riigikohus teenindab
saj. alguses sultanivõim Türgis nõrgenes. 1606. aastal sultani ja keisri vahel sõlmitud lepingus tunnistas sultan keisrit samaväärsena, mis tähendas loobumist kogu maailma ülemvalitseja tiitlist. Türgi valduste piir Euroopas stabiliseerus terveks sajandiks. Kagu-Euroopa Türgi võimu all. Türgi kätte oli langenud kogu Kagu-Euroopa, mis suuremas osas allutati vahetult keskvõimule. Vasallvürstiriikide staatusesse jäid lisaks Transilvaaniale ka Valahhia ja Moldova. Bütsantsi-aegne haldusstruktuur säilitati, mis tagas hästikorraldatud provintsiaalvalitsuse. Üldise maksuna kehtestati kõigile alistatud rahvastele pearaha. Koormised tervikuna polnud siiski suuremad kui kristlike valitsejate ajal. Puudus ka teoorjus. Kaubandus ja tööndus elasid 17. saj. üle tuntava õitsengu. Kuna türklased ise kaubanduse ega tööndusega ei tegelnud, lubati nendes valdkondades tegutseda armeenlastel ja kreeklastel. Kohalike rahvaste
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
