riigimakse. Talupojad kaotasid isikliku vabaduse, toimus Rootsi võimu perioodil lõplik talupoegade pärisorjastamine. Hakati korraldama rahvaharidust. Hakati õpetama talupoegi piiblit lugema. 1684 hakkas korraldama Bengt Gottfried Forselius õpetajateseminare. Lõpetanutest umbes 50 võisid hakata koolmeistrina tööle loodavates kihelkonnakoolides. Tänu Ignatsi Jaagule ja Pakri Hanso Jürrile lubas rajada kuningas igasse kihelkonda talurahvakool. 1632 rajati Tartusse ülikool, kus hakati õpetama valdavalt Rootsi ja Soome päritolu tudengeid. Ülikoolis oli neli teaduskonda: usu-, õigus-, arsti- ja filosoofiateaduskond. Õppetöö toimus ladina keeles. Rootsi aja võiks heaks lugeda eelkõige hariduse valdkonnas, sest kihenkonnakoolide loomine andis tohutu tõuke rahva lugemisoskusele. Samas oli Rootsi aega halb aadlikele, kellelt enamikult võesti reduktsiooni käigus mõisad ära ning nad
lugemaõppimise meetod ilma tähenimesid Komensky pani aluse klassitunni süsteemile. Forselius oli Eestis rahvakooli algataja Forselius lihtsustas eesti keele kirjaviisi Põhjasõja järel oli rahvaharidus kehval järjel. Alles sajandi teisel poolel hakkasid võimukandjad haridusele suuremat tähelepanu pöörama1765.aastal võttis Liivimaa maapäev vastuZimmermanni koolikorralduse kava. Selle järgi tuli igasse mõisa rajada talurahvakool. Eestimaal olid koolide loomisega kehvemad lood. Kalendrites oli nõuandeid põllupidamiseks ja arstimiseks, ilmaennustusi jne. Kalendrisabades ilmus saksa keelest tõlgitud jutte. · Lugeda oskajaid oli talurahva hulgas küllaltki palju, sest lugema õpiti mitte ainult koolis, vaid ka kodus. · Lugema õppimiseks oli vaja aga eestikeelset lugemisvara. · Peamiseks lugemisvaraks olid kiriklikud palve ja lauluraamatud . · 18
Venemaaga KAPITULATSIOONILEPING, mis säilitasid nende eesõigused. läbi intensiivse suhte Jeesusega. Pietismile on omane individuaalsus ning 1765.aastal võttis Liivimaa maapäev vastu Zimmermanni koolikorralduse Põhjasõja lõpetas 10. septembril 1721 sõlmitud UUSIKAUPUNKI rahu. teadmine inimliku eksistentsi raskusest ja lõhestatusest. RATSIONALISM kava. Selle järgi tuli igasse mõisa rajada talurahvakool. Eestimaal olid Rootsi loovutas sellega Ingerimaa, Liivimaa kubermangu, Eestimaa tõeline maailm on liikumatu ainuolemine, mida saab tunnetada ainult koolide loomisega kehvemad lood. Lugeda oskajaid oli talurahva hulgas kubermangu, Saaremaa, Hiiumaa, Lõuna-Karjala, Karjala kannase ja mõistusega. KARL XII noor rootsi kuningas (15) kes juhtis rootsivägesid küllaltki palju, sest lugema õpiti mitte ainult koolis, vaid ka kodus
Eestisse jõudis ka vennasteliikumine, mis lähendas rahvale usku ja tõstis talurahva eneseteadvust. Ilmus Piibli eestikeelne tõlge (A.T.Helle) 2.1. Pietistid seletasid ühiskonna hädasid talurahva puuduliku kõlblustundega, nähes väljapääsu usuvagaduse süvendamises. Ratsionalistid kritiseerisid ühiskonna sotsiaalset korraldust, esmajoones Baltikumis valitsevat pärisorjust. 3. Võeti vastu koolikorralduse kava, mille järgi tuli igasse mõisa rajada talurahvakool. Lugeda oskajaid oli talurahva hulgas küllaltki palju, sest lugema õpiti mitte ainult koolis, vaid ka kodus. Lugema õppimiseks oli vaja aga eestikeelset lugemisvara. Peamiseks lugemisvaraks olid kiriklikud palve ja lauluraamatud. 4. Talurahva omavalitsused loodi vallakogukonna näol, mis olid mõisniku kontrolli all. Talupoegadesse puutuvad funktsioonid koondusid Vallakohtusse, vallakohtud lahendasid talupoegade omavahelisi tüliküsimusi. 4.1
a) ameeriklased b) indiaanlased c) punanahad Ameerikast toodi uute põllukultuuridena Euroopasse a) kartul b) naeris c) tomat Esimestena purjetas üle Vaikse ookeani a) Erik Punane b) Kolumbus c) Magalhaes Kontrolltöö nr. 4 Eesti ala sõdade keerises 1. Seleta, mida tähendavad järgmised sõnad: 44 kubermang - 45 kindralkuberner - 46 gümnaasium - 47 ülikool - 48 talurahvakool - 49 õpetajate seminar - 50 rahuleping - 51 Balti erikord 2. Mõtle järele ja vasta järgmistele küsimustele! v Millise kahe sõja järel on eesti rahvast ähvardanud väljasuremise oht? v Miks oli Rootsi riik huvitatud Balti provintsidest? v Miks rääkis eesti talurahvas "heast rootsi ajast"? v Milliseid koole asutati Eestis rootsi ajal? v Millised alad sai Venemaa Põhjasõja tulemusena? v Mis oli Balti erikord
abielulaulatusest. Märgatavalt elavnes kirikuelu koos Karl XI reformidega. Keskseks kirikutegelaseks kujunes sel perioodil Liivimaa kindralsuperintendent Johann Fischer. Arusaam, et inimene saab õndsaks tänu usule, seadis eesmärgiks õpetada iga pärisorjast talupoeg piiblit lugema. 1684. aastal kutsuti kokku õpetajate seminar, mille tööd korraldas B.G. Forselius. Tänu seal saavutatud headele tulemustele rajati 1687. aastal igasse kihelkonda talurahvakool ning ametisse seati ka koolmeister. Rootsi aja lõpuks oli Lõuna-Eesti rahvakoolidega kaetud ning lugemisoskus tähelepandavamalt kõrge. Põhja-Eestis ja Saaremaal oli koole vähem. 1632. aastal asutati ka Tartu Ülikool, mille tänu kuulub Johan Skyttele. Mõningatele asjaoludele ajendatult on Tartu Ülikool viidud ka teistesse linnadesse üle, ent tänapäeval asub kool siiski Tartus. Ülikooli esimeseks rektoriks sai Skytte poeg
Suurimaks probleemiks osutus sobilike koolmeistrite puudumine. Olukord muutus paremaks, kui Fischeri initsatiivil loodi 1684. aastal õpetajate seminar, mille praktilist tööd korraldas B. G. Forselius. Detsembris, 1686 käis Forselius kuninga jutul, kaasas kaks õpilast Ignatsi Jaak ja Pakri- Hanso Jüri, kelle teadmistega kuningas rahule jäi. Järgmine aasta võttis Liivimaa maapäev võimude nõudel otsuse rajada mõisniku kulul igasse kihelkonda talurahvakool ning seada ametisse koolmeister. Minu arvates oli igati positiivne, et Rootsi ajal hakati tähelepanu pöörama talurahva harimisele. Ma arvan, et Rootsi aja nimetamist ,,vanaks heaks ajaks" pole õigustatud, kuigi haridus arenes ja ka lihtrahvas sai õppida. Samas lihtrahva eluolu ei muutunud eriti paremaks. Ma arvan, et selle aja negatiivsed ja positiivsed muutused on tasakaalus ja need muutused mõjutasid eestlasi kõvasti.
Liivimaal nimetati peale Rootsi võimu kehtestamist kõrgeimaks vaimulikuks Hermann Samson, kellest sai luterliku fundamentalismi silmapaistvamaid esindajaid. Keskajal segunes eestlaste muinasusund katoliiklike tavadega. Kirikuelu elavnes koos Karl XI reformidega. Keskseks kirikutegelaseks kujunes sel perioodil Liivimaa kindralsuperintendent Johann Fischer. Sel ajal üritati pärisorjast talupoeg õpetada piiblit lugema. 1687. aastal otsustati rajada igasse kihelkonda talurahvakool ning Rootsi ajal lõpuks oli Lõuna-Eesti oli kaetud rahvakoolidega.17. sajandi alguses oli eestikeelsed trükised veel valdavalt vaimuliku sisuga. Kuid juba 1630. aastatel ilmunud mitmeosalised käsiraamatus avaldas Stahl esimesena eesti keeles usuõpetuse raudvara-see pidi hõlbustama kirikuõpetajatel eesti keele kasutamist. Vene aja alguses jäi luteri kirik vaimuelu kandjaks ka pärast Põhjasõda, kuid paljud koguduse olid
.................................................LK 3 Linnakoolide tekkimine 15-16.saj. ...................................LK 3,4 Katoliku kõrgema kooli asutamiskatsed .......................... LK 4 Koolde reformatsioonist Liivi sõjani .................................LK 4 Haridusolud Rootsi, Poola ja taani vahel..........................LK 5 Koolid Rootsi-riiki ühendanud Eesti alal.......................LK 5,6 Feodalismilt kapitalismile ülemineku ajajärk................LK 6 Talurahvakool 19.saj. kahel esimesel kümnendil .............LK 7 Koolid linnades 19.saj. kahel esimesel kümnendil.............LK 7 Talurahvakoolide korraldus ja koolivõrgu kujunemine .....LK 7 Keskkoolid 19.saj. esimesel poolel ....................................LK 7,8 Keskkoolid ja keskharidus 1820-1850.a. ...........................LK 9 Keskharidus 19.saj. esimesel poolel ..................................LK 9 Pedagoogikaõppeasutused..................................................LK 9
Kooli eestvedajaks oli B.G. Forselius. Seminaari võeti enamasti vastu Tartumaalt pärit talupoisse. Forselius suutis 3 kuuga kasvandikele lugemise selgeks õpetada. Koolis õpiti ka usuõpetust, kirikulaulu, rehkendamist, saksa keelt ja raamatukõitmist. Seminaris võis õppida umbes paarsada õpilast ning neist ümbes 50 võisid asuda koolmeistrina tööle loodavates kihelkondades. 1687. Aastal võttis Liivimaa maapäev vastu otsuse luua mõisnike kulul igasse kihelkonda talurahvakool ning seada ametisse koolmeistrid. Forselius ise kahjuks ühel laevareisil Rootsi uppus. Ülikoolide rajamine oli üks viis kindlustada Rootsi võim Liivimaal. Tartu valiti ülikooli linnaks eelkõige tema hea geograafilise asukoha järgi. Tartu asus Rootsi Baltikumi keskpunktis. Ülikooli asutamise põhitöö tegi ära kindralkuberner Johan Skytte. Tartu Ülikool avati 1632 aastal ning seal õppisid põhiliselt Soome ja Rootsi tudengid. Tartu ülikoolis oli neli
Haridus ● Hariduse korraldamise tähtsus luteriusu põhimõtetest. Iga talupoeg pidi oskama piiblit lugeda. Probleemiks oli koolmeistrite puudus ja mõisnike soovimatus koole rajada. ● Bengt Gottfried Forselius - Rajas 1684 Tartu lähedale õpetajate seminari, kus koolitati talupoegi õpetajateks (160). 1686 käis kahe andeka õpilasega Rootsi kuninga vastuvõtul. ○ Saavutas Rootsi kuninga toetuse hariduse edendamisele. Igasse mõisa talurahvakool (mõisniku kulul). ● Akadeemilise hariduse edendamisel oli tähtsaim roll Liivimaa kindral-kuberneril Johann Skyttel. Juhtis upsala ülikooli ja oli kuningas Gustav Adolfi õpetaja. ○ 1630 asutas Tartus akadeemilise gümnaasiumi. ○ 1631 asutas gümnaasiumi juures trükikoja - algas raamatute trükkimine Eestis. ○ 1631 rajas Tallinnas Gustav Adolfi gümnaasiumi. ● Tartu ülikool asutati 15.10.1632 (algselt Academia Gustaviana).
Kordamine: Vaimuelu Rootsi ajal 1. Luterliku kiriku seisund Rootsi võimu esimestel aastatel. Rootsi võimu jõupingutused luteri usu kinnistamiseks (õp lk 116-117) Kirikuelu korraldamiseks moodustati Eestis ja Liivimaal konsistoorium --- kirikuvalitsus ja kohtuorgan. Vaimulikkonna etteotsa seati Eestimaal piiskop, Liivimaal kindralsuperintendent. Rootsi võimu jõupingutused luteri usu kinnistamiseks : *Hakati taastama purustatud kirikuid *võideldi paganluse vastu *Eestis ja Liivimaal loodi konsistoorium *tööttati välja range kirikukaristuse süsteem *rajati talurahvale koole, et nad õpiksid lugema ka piiblit 2. J. Jheringu ja H. Samsoni tegevus luterluse kindlustamisel. Luteri kiriku taastamist organiseerisid piiskop J.Jhering ja kindralsuperintendent H. Samson, kes : *seadsid endale eesmärgiks luteri kiriku positsioonide kindlustamise, selleks võideldi nii katoliku kiriku kui pagana usu vastu *otsisid agaralt nõidu *J...
aabitsa. 4) Arendas eesti keelt. Forselius õpetas kasvandikele kolme kuuga selgeks lugemise. Õpiti ka kirikulaule, usuõpetust, rehkendamist, saksa keelt ja raamatuköitmist. Õpilasi oli umbes paarsada, millest poolsada võid töötada koolis. 1686.aasta detsembris külastas Forselius kahe õpilasega (Ingantsi Jaak ja Pakri Hanso Jürri) kuningat Stockholmis. 1687.aastal võttis Maapäev võimude nõudel vastu otsuse rajada mõisnike kulul igasse kihelkonda talurahvakool ja seada ametisse koolmeister. 17. H. Stahli ja B.G. Forseliuse kirjaviisid. 17.sajandil hakati pöörama tähelepanu eesti keele grammatikale, sest kavatseti eesti keelde tõlkida Piibel. Sel ajal levisid kaks kirjaviisi: 1) Heinrich Stahli kirjaviis eeskujuks saksa keel, see tähendab eesti keele grammatika pidi lähtuma saksa keele grammatikast. (nt. mets-metz; lesk-lesck)
Talurahva hulgas võtsid maad taas muinasusu kombed ja ebausu ilmingud. Surnuid maeti vanadesse kalmetesse, loobuti ristimistest ja kiriklikust abielulaulatusest. Märgatavalt elavnes kirikuelu koos Karl XI reformidega. Keskseks kirikutegelaseks kujunes sel perioodil Liivimaa kindral- superintendent Johann Fischer. Arusaam, et inimene saab õndsaks tänu usule, seadis eesmärgiks õpetada iga pärisorjast talupoeg piiblit lugema. Tänu B.G. Forselius´e tööle rajatakse igasse kihelkonda talurahvakool ning ametisse seati ka koolmeister. Rootsi aja lõpuks oli Lõuna-Eesti rahvakoolidega kaetud ning lugemisoskus tähelepandavamalt kõrge. Põhja-Eestis ja Saaremaal oli koole vähem. Talupoegi hakati harima ja valgustama, mida ennem ei oldud tehtud. Ja muidugi hakati riigitalupoegi vabastama pärisorjusest, võimalik, et kui Rootsi aeg oleks kauem kestnud, siis oleks talupoeg päris vabaks saanud. Ning tänu maksude kogumisele hakati pidama raamatut, kuhu
2.4.2.2. Suurimaks probleemiks õpetajatepuudus 2.2.4.2.2.1. Õpetajate seminar asutati Tartu lähedale aastal 1864, tööd korraldas Bengt Gottfried Forselius, õpetati Tartumaa talupoisse 2.2.4.3. Liivimaa maapäev võttis 1687. aastal vastu otsuse rajada mõisnike kulul igasse kihelkonda talurahvakool ja seada ametisse koolmeister 2.2.4.4. Rootsi aja lõpuks oli Lõuna-Eesti rahvakoolidega kaetud, Põhja-Eestis ja Saaremaal koole vähem 2.2.5. Eestikeelne kirjasõna 2.2.5.1. Trükised peamiselt vaimuliku sisuga ja mõeldud mitteeestlastele keeleõppeks 2.2.5.2. Paralleelselt kasutusel nii Põhja- kui Lõuna-Eesti kirjakeel (17.- 18. saj)
Talurahva hulgas võtsid maad taas muinasusu kombed ja ebausu ilmingud. Surnuid maeti vanadesse kalmetesse, loobuti ristimistest ja kiriklikust abielulaulatusest. Märgatavalt elavnes kirikuelu koos Karl XI reformidega. Keskseks kirikutegelaseks kujunes sel perioodil Liivimaa kindral- superintendent Johann Fischer. Arusaam, et inimene saab õndsaks tänu usule, seadis eesmärgiks õpetada iga pärisorjast talupoeg piiblit lugema. Tänu B.G. Forselius´e tööle rajatakse igasse kihelkonda talurahvakool ning ametisse seati ka koolmeister. Rootsi aja lõpuks oli Lõuna-Eesti rahvakoolidega kaetud ning lugemisoskus tähelepandavamalt kõrge. Põhja-Eestis ja Saaremaal oli koole vähem. Talupoegi hakati harima ja valgustama, mida ennem ei oldud tehtud. Ja muidugi hakati riigitalupoegi vabastama pärisorjusest, võimalik, et kui Rootsi aeg oleks kauem kestnud, siis oleks talupoeg päris vabaks saanud. Ning tänu maksude kogumisele hakati pidama raamatut, kuhu
Peaeesmärgiks sai rahva harimine, teadmiste ja nõuannete levitamine. Tuntumad ratsionalistidest kirikuõpetajad olid J. G. Eisen v. Schwarzenberg ja A. W. Hupel. Haridus ja lugemisvara 18.sajandil. Põhjasõja järel oli rahvaharidus kehval järjel. Alles sajandi teisel poolel hakkasid võimukandjad haridusele suuremat tähelepanu pöörama. 1765.aastal võttis Liivimaa maapäev vastu Zimmermanni koolikorralduse kava. Selle järgi tuli igasse mõisa rajada talurahvakool. Eestimaal olid koolide loomisega kehvemad lood. Lugeda oskajaid oli talurahva hulgas küllaltki palju, sest lugema õpiti mitte ainult koolis, vaid ka kodus. Lugema õppimiseks oli vaja aga eestikeelset lugemisvara. Peamiseks lugemisvaraks olid kiriklikud palve ja lauluraamatud.18.sajandi teisel poolel hakkas laiemalt levima ilmalik kirjandus peamiselt maarahva kalendrite näol. Kalendrites oli nõuandeid põllupidamiseks ja arstimiseks, ilmaennustusi jne.
*1642. a Pühajõe mäss talupojad hävitasid Võhandu jõele ehitatud veski, kuna pidasid seda jõe rüvetamiseks Rahvahariduse algus: *1684.a asutati õpetajate seminar, mille praktilist tööd korraldas Bengt Gottfried Forselius *Ta õpetas kasvandikele kolme kuuga selgeks lugemise, lisaks usuõpetusele ja kirikulaulule õoiti ka rehkendamist, saksa keelt ja raamatukõitmist *1687.a võttis Liivimaa maapäev võimude nõudel vastu otsuse rajada mõisnike kulul igasse kihelkonda talurahvakool ning seada ametisse koolmeister Vanem eestikeelne kirjasõna: *1637.a esimene eesti keele grammatika, koostajaks Heinrich Stahl *Tol ajal peeti heaks tooniks kinkida mõni eestikeelne luuuletus või kirjutada paar eestikeelset rida dissertatsiooni algusesse (haritlastel), sest seda peeti eksootikaks *Esimene eestikeelne piibel 1686.a Uus Testament, tõlkisid ja toimetasid Andreas Virginius ja tema poeg Adrian *1693.a ilmus Johann Hornungi ladinakeelne eesti keele grammatika
Forseliuse tegevusele Eesti kultuuriloos.-Forselius on talurahakoolide rajamise poolest väga tähtsal kohal. Tema korraldas esimese seminari, kus õpetas talupoistele selgeks lugemise ning ka andis algteadmisi usuõpetusest, rehkendamisest, saksa keelest ja raamatukõitmisest. Tublimad võisid asuda tööle koolmeistritena kihelkonnakoolides. Käis ka oma kahe õpilasega kuninga jutul ning kuninga oli nõusolekuga võttis Liivimaa maapäev vastu otsuse rajada mõisnike kulul igasse kihelkonda talurahvakool ning seada ametisse koolmeister 23. Millised probleemid ilmnesid seoses eestikeelse kirjasõna väljaandmisega 17. sajandil? Kuidas neid probleeme püüti lahendada?-Ei osatud lugeda eesti keelt, sest nad ei valdanud seda hästi-haridus oli halb.Puudusid eesti keele reeglid. Loodi koole ja seminare ning tehti ka Uus Testament 24. Miks rajati Rootsi ajal Tartusse ülikool?-Et kindlustada Rootsi riigivõimu Liivimaal ning õppimine Saksamaal oli sõja tõttu pea võimatu. Tartu valiti
*MINU ARVAMUS: sunniti loobuma muistsest usust (see oli valida, kas pos. või neg.) NEGATIIVNE: *nõiajaht ja nõiaprotsessid *töötati välja range kirikukaristuste süsteem HARIDUSELU: POSITIIVNE: *anti välja esimesed eestikeelsed aabitsad *Forseliuse seminari loomine, kus hakati ette valmistama talurahvakoolide õpetajaid *suurenes eestlaste lugemisoskus *Liivimaa maapäev võttis vastu otsuse rajada igasse kihelkonda mõisnike kulul talurahvakool *arenes eesti keele grammatika *rajati gümnaasiumid Tartusse ja Tallinnasse *Academia Gustaviana rajamine 1632 NEGATIIVNE: *Tartu ülikooli sissepääs eestlastele oli võimatu *vaidlused eesti keele grammatika üle ei võimaldanud tõlkida piiblit 25. Selgita: Pärusmõis – mõis, kus oli oma mõisnik, kes omas seda mõisat ja selle maid Riigimõis – mõis, mis oli redutseeritud ning mida rentis mõisnik, kes allus riigile
MUINASAEG Õp. lk 43 1. Arutlege, millised olid eestlaste peamised tegevusalad muinasaja eri perioodidel ja kuidas need muutusid. Mil moel muutus asustus muinasajal. Periood Oskused Peamised tegevusalad Asustus Kiviaeg Valmistati luudest, Kalastamine, jaht, Kiviajal toimus üks suur kividest ja sarvedest keraamika valmistamine, rahvastikuränne. Kunda esemeid. Hakati tööriistade valmistamine. kultuuri asukad olid meisterdama keraamikat. Savinõude valmistamine. mongoliidse päritoluga. Õpiti inimesi matma. Nisu ja kaera kasvatamine. Kunda kultuuri asukad Savinõude kaunistamine. Loomakasvatus. olid tõenäoliselt meie Vene kirves. esivanemad. ...
tuntud Räpina puuaiasõjana. Aiateivastega relvastatud talupojad siiski sõdurite vastu ei saanud ning viis nendest maksus eluga. 17) Iseloomustage rahvahariduse arengut 18. sajandil. Põhjasõja järel oli rahvaharidus kehval järjel. Alles sajandi teisel poolel hakkasid võimukandjad haridusele suuremat tähelepanu pöörama. 1765.aastal võttis Liivimaa maapäev vastu Zimmermanni koolikorralduse kava. Selle järgi tuli igasse mõisa rajada talurahvakool. Eestimaal olid koolide loomisega kehvemad lood. Lugeda oskajaid oli talurahva hulgas küllaltki palju, sest lugema õpiti mitte ainult koolis, vaid ka kodus. Lugema õppimiseks oli vaja aga eestikeelset lugemisvara. Peamiseks lugemisvaraks olid kiriklikud palve ja lauluraamatud.18.sajandi teisel poolel hakkas laiemalt levima ilmalik kirjandus peamiselt maarahva kalendrite näol. Kalendrites oli nõuandeid põllupidamiseks ja arstimiseks, ilmaennustusi jne
Tamsaluga (61 km). Algselt oli see raudteeliin plaanitud sõjaliseks otstarbeks. Viimane reisirong sõitis sel liinil 3. mail 1972. 1950 sai Türist Türi rajooni keskus. Elanikkond kasvas järjest. Hakati ehitama kultuurimaja. Aastal 2004 liitus Türi Euroopa Liidu linnade ühendusega Douzelage. 23. oktoobril 2005 moodustus Türi linna, Türi valla, Oisu valla ja Kabala valla ühinemisel uus omavalitsusüksus Türi vald. Türil on töötanud talurahvakool (alates 1715), koolmeistrite seminar (alates 1834), kihelkonnakool (alates 1872), tütarlaste ministeeriumikool (alates 1900), kroonu algkool (alates 1913), aiandusgümnaasium (alates 1924) ja gümnaasium (alates 1938). Aastast 1990 tegutseb Türi Muusikakool. Türil asub Eesti Ringhäälingumuuseum. Türi on Eesti kevadpealinn. Eesti jalgpalliliigas osaleb klubi Türi Ganvix. ISIKLIK KOGEMUS Isiklikult on mulle Türis kõige rohkem meeldinud Türi tiik , sest suvel on seal
o Esimesed talurahvakoolid XVII saj keskel · Karl XI aegsed uuendused o 1684-1688 Forseliuse seminar Lugemine, kirjutamine Usuõpetus, kirikulaul Rehkendamine Saksa keel Raamatuköitmine o Ignatsi Jaak ja Pakri Hanso Jürri Rootsi kuninga juures o määrati Eesti- ja Liivimaa talurahvakoolide inspektoriks, kuid tagasiteel Rootsist hukkus o 1687 talurahvakool mõisnike kulul igasse kihelkonda + koolmeister · Johann Gottfried Forselius soovitas : o välja heita kõik umbmäärase sisuga tähed (võõrtähed): c, f, q, v, x, y, z; o pärisnimed eestipärastada : Kristus (pro Christus), Jaan (pro Johannes); o jätta ära h pikendusmärgina, nt kool pro kohl, siin pro sihn; o kasutada akusatiivis (partitiivis) t-lõppu, nt jumalat;
viljaikalduse põhjuseks. Rahva hariduse algus: · 1684. Aastal leidis aset Tartus õpetajate seminar, mille praktilist tööd korraldas Bengt Gottfried Forselius. · Detsemberis 1686 käis Forselius Stocholmis kuninga jutul, kaasas kaks õpilast Ignatsi Jaak ja Pakri Hanso Jürri, kelle teadmistega kuningas igati rahule jäi. · 1697. Aastal võttis Liivimaa maapäev võimude nõudel vastu otsuse rajada mõisnike kulul igasse kihelkonda talurahvakool ning seada ametisse koolmeister. Vanem eestikeelne kirjasõna: · Esimese eesti keele grammatika koostas 1637. Aastal Tallinna toomkiriku õpetaja Heinrich Stahl. · 1630. Aastatel ilmunud mitmeosalises käsiraamatus avaldas Stahl esimesena eesti keeles usuõpetuse raudvara: Lutheri väikese katekismuse, lauluraamatu, evangeeliumid, palveid ja teisi kiriklikke talituste tekste, mis pidid hõlbustama kirikuõpetajatel eesti keele kasutamist.
Lõuna Eesti rebib rikkuselt ette. Väljendub selles, et talurahvakoolid muutusid ka jõukamaks, kuna seda ei pidanud riik ülal, vaid see oli talumeest endi õlul. Haridus kasvab. Reinvald jt just Lõuna Eestist pärit, sajandi lõpuks jõuab ka Põhja Eesti järgi majanduslikult, kuna leiavad oma kapitaliallika - kartuli, millest saab VIINA teha. 19. saj rahvuslikus liikumises siiski oluline vahe. Mulgimaalt saavad algust mitmed liikumised (Tartust laulupeod) gümnaasiumi haridus, talurahvakool algharidus, gümnaasium keskkool. Tuleb idee registreerida Eesti Aleksandri Kooli komitee, liidriks tõuseb Hurt. Niiviisi nimetati, sest nad ei saanud öelda, et teevad rahvuskooli ning seetõttu nimetati petteks pärisorjuse kaotanud keisri auks. III keskus oli veel Sankt Peterburg seal elas palju eestlasi, nende hulgas palju haritlasi. Ntx Köler, kes oli prestiizikaks õukonna kunstnikuks, veel tsaari ihuarst, Karl Robert Jakobson. Tekkis Peterburi Eesti Patriootide rühm.
..). Pärandkultuur Piiumetsa küla on esmakordselt mainitud 1423. a., mõisat Rootsi ajal (Eesti giid). Mõis on rajatud ka alles 17. sajandi alguses (Särg 2005). Küla on nime saanud selle järgi, et öeldi: ,,Püia metsast", hiljem kutsutigi Piiumetsa. Mets oli pelgupaik, kuhu mindi sõja ajal varjule (Remmel 2004). Kui 1830. aastatel tegutsesid terves Türi kihelkonnas vaid pühapäevakoolid, siis järgneva kolme aastakümnega paranes olukord märgatavalt ning Piiumetsaski tegutses talurahvakool. Samas langes järgnevatel aastatel tase tunduvalt, kuid Eesti ajal tase tõusis taas. Eesti NSV ajal tegutses Piiumetsas mittetäielik keskkool, kus oli 1949. aasta seisuga 62 õpilast (Paet ja Sokk, 2009). 7 1903. aastal valmis Piiumetsa mõisa uus heimatstiilis peahoone. Vana peahoone oli puidust ning pärines 1730. aastatest (Särg 2005). 16. ja 17. detsembril 1905 langesid Järva kreisis Piiumetsa, Lokuta, Kolu ja Laupa mõis
ROOTSI AEG Põhja-Eesti kuulus Rootsile Pljussa lepinguga (1583) (vs Vene) Lõuna-Eesti Rootsile Altmargi rahuga (1629) (Vs Poola) Saaremaa Rootsile Brömsebro lepinguga (1645) (vs Taani) Eesti oli rajatud haldusüksustest: · Põhja-Eesti- Eestimaa kubermang (keskus- Tallinn) o Sinna kuulusid maakonnad: Virumaa, Harjumaa, Järvamaa ja Läänemaa (+ Hiiumaa) · Lõuna-Eesti + Põhja-Läti Liivimaa kubermang (keskus Riia) o Sinna kuulusid kubermangud: Pärnu, Tartu, Riia ja Võnnu. Neid juhtisid kas kubernerid või kindralkubernerid. Selline jaotus kestis kuni 1783, kui Venemaal hakkas asehaldusaeg. Mis sai Saaremaast? Moodustas provintsi, osaliselt kuulus Liivi kubermangu, osaliselt tegutses iseseisvana. Saaremaa arvestati Liivi kubermangu juurde, ent teda juhtis kuningale alluv maapealik. (Eristaatus...
saj keskpaigani. Johan Skytte- tegi tööd ülikooli asutamiseks Miks oli vaja Liivimaale ülikoole rajada? Kuidas oli õppetöö korraldatud Tartu Ülikoolis? Et Rootsiga paremas ühenduses olla. Sarnaselt teiste Euroopa ülikoolidega. Neli teaduskonda: usu--, õigus-, arst- ja filosoofiateaduskond. Õppetöö ladina keeles loengute ja dispuutide vormis. Õpilasi sadakond, kümmekond professorit. 1687- rajati igasse kihelkonda talurahvakool, ametisse koolmeister Kes oli Käsu Hans? Eesti luuletaja ja kooliõpetaja, ta oli Puhjas köster. Käsu Hansu nutulaul 1714. Vaimuelu Vene aja alguses 18.saj levinud usuliste voolude võrdlused pietism hernhuutlus ratsionalism kelle hulgas levis? kirikuõpetajad rahvas tähtsamad põhimõtted, * vastu luteri kiriku * usuvagadus, * jutlused õpetlikud
Uues kirjaviisis aabits ilmus 1684.aastal. Talurahva hariduse edendamiseks otsustati ametisse seada köstrid, kes pidid hoolitsema laste õpetamise eest. Kirikuõpetajate abiliste ettevalmistamiseks rajas Forselius 1684.a seminari. Kooliõpetaja püüdis oma tegevusele laiemat tähelepanu tõmmata. Ta sõitis koos oma kahe õpilasega Rootsi, kes pidid kuningale oma teadmisi näitama. Gustav ll Adolf andis käsu asutada iga suurema kiriku juurde talurahvakool. Tagasiteel sattus nende laev tormi kätte, Forselius ja tema õpilased hukkusid.Üks neist oli Kambjast pärit 16-aastane Ignatsi Jaak. 33.peatükk Eesti rahvuslik ärkamisaeg Eesti kuulus 19.sajandil Vene tsaaririigi koosseisu. Enamik eesti talurahvast tegeles põlluharimisega mõisnike juures. Maa kasutamise eest tuli maksta kõrgeid makse, täita raskeid töökohustusi ning elukohast lahkumine oli keelatud. Rahulolematute talupoegade
Ajaloo suulise eksami konspekt 1. Pilet 1 Liivi sõda. Sõja põhjused, käik ja tagajärjed. Liivi sõda 1558-1583 16.saj keskpaiku oli Vana-Liivimaa küllastunud 5ks väikeriigiks: Saksa ordu Liivimaa haru territoorium, Riia peapiiskopkond ning Saare-Lääne,Tartu & Kuramaa piirkopkond. Sõja põhjused: Baltikum oli jätkuvaks vahendajaks Lääne-ja Ida-Euroopa vahel,(soodne geograafiline asend) mistõttu Liivimaa naabruses tugevnenud Moskva suurvürstiriik ja Poola-Leedu huvitusid üha enam mõju tugevdamisest Baltikumis, et haarata kaubandustulud endale. Liivi sõja vallandas Moskva suurvürstiriik. 1558.aastal alustati Lõuna-Eesti külade rüüstamisega ning rünnakuga alustati Tartu piiskopkonda. Sama aasta toimus ka Narva ordulinnuse piiramine. Narvast sai mõn...
· Rajas 1684 Koolmeistrite seminari · Eesmärk koolitada eesti soost õpetajaid · Õpiaeg 2 aastat · Õpiti lugemist, kirjutamist, laulu, saksa keelt ja arvutamist · Koostas 1686 esimese eestikeelse aabitsa · Kasutas õpetamisel uut metoodikat · Üks luges ette, teised jägisid · 2 tuntumat õpilast Ignatsi Jaak ja Pakri Hansu Jüri · Hukkus 1688 · 1687 Liivimaa koolide loomise kava · Igasse kihelkonda rajada talurahvakool Vaimuelu kirjasõna: · 1637 Heinrich Stahli eesti keele grammatika · Kohalikust keelest kaugele jääv · Peamiselt eesti keele kohandamine saksa keelega · 1686, 1687 Piiblikonverentsid · Eesmärgiks jõuda kirjaviisis kokkuleppee · Tulemuseks 1693 ilmunud Johan Hornungi eesti keele grammatika · Kuni 19 sajandini kehtinud kirjareeglid · 1686 Lõunamurdes Uus Testament · Tõlkijateks isa-poeg Virginius · Laiema kirjandusliku tegevuse algus
uusi pedagoogilisi rahvahariduse ideesid - Õpilasteks LM talupoegade pojad ja köstrid(kokku u 150) 2. Rahvakeelse õppekirjanduse avaldamine: - Forseliuse aabits eestlastele(1684, pole säilinud) 3. Talurahvakoolide asutamine: vajalik raha saadi reduktsiooni tulemusena Talurahvakoolid Liivi- ja Eestimaal A. Kuninga korraldus asutada LM-le talurahvakool iga kiriku juurde (1686) B. Aadli(mõisad) sunniti talurahvakoole toetama koolihoonete ehitamise näol · 1688 LM mandri Eesti osas oli 38 talurahvakooli ja 900 õpilast · Forselius käis kahe õpilasega Stockholmis nende oskusi demonstreerimas ja uuesti 1688, mil tagasiteel hukkus · 1688 oli Eestimaal 11 talurahvakooli ja 200 õpilast · 1689 andis kuningas korralduse asutada Eestimaa igasse kihelkonda talurahvakool ja aadel pidi ehitamist toetama:
Seminar kestis umbes niikaua kuni asja selgeks saamine aega võttis. Seminar tegutses vaid neli aastat (1684 1688). Forselius suri ja polnud kedagi tema asemel sellega tegelema. Seminari vastu seisid mõisnikud: tööjõud vähenes, sai targemaks. Arvatakse, et umbes 200 õpilast käis seal seminaris. 6080 talurahvakooli võis tekkida. Tuli talurahvakoolidevõrk. LõunaEestis oli neid rohkem. 1687 võeti vastu otsus, et igasse mõisa tuleb rajada talurahvakool. Kõrghariduse algus: 1632. aastal avati Tartu Ülikool. Gustav II Adolf kirjutas alla TÜ värgile. Enne TÜ avamist rajati 2 gümnaasiumi (1630 Tartu; 1631 Tallinn). Ülikool oli avatud põhimõtteliselt kõigile vabadele meestele. Eestlaste kohta pole tõendeid, et mõni oleks Rootsi aegses ülikoolis õppinud. Õppetöö oli ladina keeles. Neli teaduskonda: kunstide (filo), arsti, usu, õigus. Peeti loenguid ja vaidlusi (dispuute)
Ajaloo arvestus AJ4 Kokkuvõte 1. Sõjad vara-uusajal. Liivi sõda(1558-1583), Põhjasõda(1700-1710/1721) põhjused, osapooled, tulemused ja tähtsus Eesti ajaloos. Peamised allikad pärinevad Balthasar Russow' kroonikast(käsitleb Liivi sõja sündmusi kuni aastani 1584; rootsimeelne; Ruccow päritolu pole kindlalt teada, kuid ta oli Pühavaimu eesti koguduse õpetaja). Allikana on ka Johannes Renneri kroonika. Liivi sõja põhjused: o peamiselt Liivimaa soodne asupaik(Ida- ja Lääne-Euroopa vahendaja) o Liivi ordu, Riia peapiiskopkond, Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond ja Kuramaa piiskopkonna omavahelised pinged(nt. sõda ordu ja Riia ppk <> Poola- Leedu vahel 1556-1557) o Tugevad vastased: Moskva suurvürstiriik(Ivan IV Julm), Poola-Leedu, Taani, Rootsi Ajend: ,,Tartu maks". Moskva svr'i ja Liivimaa valitjejad tegid rahulepingu 15...
Haridus Eesti kultuuris Kordamisküsimused ja vastused. 1. Soome-ugrilaste looduskeskne kasvatus muinasajal MUINASAEG Tark = teadmamees = teadjamees. Teadmamees oli universaalne õpetaja mudel ühes isikus, õpetaja, ravitseja, kohtunik, mälu. Õpetaja suure tähega, mis tuleb kaugest ajast ja kehtib senimaani. Soome-Ugri kasvukeskkond on talukultuur. Karmid tingimused (pime, vihmane, külm), 40 päeva aastas olid päikeselised. Soome-Ugrilane saab oma energeetika loodusest. Kevadel-suvel on tegutsemise aeg, suve lõpul tegevuse intensiivsus väheneb. Sügisest hakatakse tööd tegema toas, pimesi. Talu jääb nö. tukkuma. Soome-Ugrilaste suurim panus maailma ajalukku on rehielamu. Tulemuseks oli vili, mis idanes üle aasta. Seda hinnati üle Euroopa. Soome-Ugrilane on töönarkomaan, mida lõuna poole, seda laisem on rahvas. Töönarkomaania on kasvatuses väga oluline moment. Valitses loodusrütm 4 aastaaega. Talu teadis kuufaasidest, inimestel oli arg...
1.loeng eksam suuline. Läti piirid: Põhjas on Eesti 348 km. Lõunas on Leedu. Kõige pikem piir 576 km Idas on Vene 282 km Kagus on (150) Valgevene 167 km merepiir on 531 km Pindala 64.589 km2 Rahvaarv 1897 1,93 milj 1935 1,91 milj 1989 NSVL okupatsioon. Lõpus max 2,67 milj 2000 2,38 milj 2009 2,27 milj(hinnanguline)(ülehinnatud) ülehinnatud rahvaloendus. 2011 2,07 milj (2,067,887) positiivset iivet pole suudetud saavutada(vananemine + väljaränne) Rahvastiku koosseis % 1935 1989 2009 2011 lätlased 77,00% 52,00% 59,00% 60,20% venelased 10,30% 41,90% 33,90% 32,50% sakslased 3,30% 0,10% 0,20% Alla 1% poolakad 2,90% 2,50% 2,40% 2,40% juudid ...
Vaadatakse eelkõige kiriku ja koolide olukorda. Milline see pilt oli? Üldine olukord oli masendav. Ida-Harjumaal ja Järvamaal polnud ühtegi kooli, Lääne- Harjumaal, Viru- ja Läänemaal alles üksikud koolid. Nendes õpetavad endised Forseliuse õpilased. Liivimaal oli olukord parem. Ei olnud massilist koolide puudumist, mis ei tähenda, et Liivimaa oleks hästi kaetud olnud. Rannu, Nõo, Otepää, Paistu ja Suure-Jaani koolitegevus oli korralikult toimiv. Kambjas tegutses samuti talurahvakool. Seal tegutses Ignatsi Jaak Forseliuse õpilane. Poiss oli omal ajal Rootsi kuninga palge eeski käinud, näidates, et ka talurahva lapsed suudavad õppida. 17.11.2009 Raikkülas on 1841. aasta sügisel rahutu. Rahutused jätkuvad ka 1842. aastal. Vastuhakk on paljuski seotud ühe inimesega, tema suhtes korda saadetud ebaõigusega. Otto Lilienfeld oli mõisa rentnik, tõstis kõik teoorjuslikud normid kõrgele. Kildema Jüri. 1840. aasta lõpus oli kihelkonnakohus leidnud, et Kildema Jüri
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
