Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge
Add link

Täiturmehanismid, ajamid, mootorid (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mitu impulssi tuleb mootorile anda et sulgeda see objekt haaratsi vahele jõuga 6 N kui haarats on algpositsioonis 53 mm?
Vasakule Paremale
Täiturmehanismid-ajamid-mootorid #1 Täiturmehanismid-ajamid-mootorid #2 Täiturmehanismid-ajamid-mootorid #3 Täiturmehanismid-ajamid-mootorid #4 Täiturmehanismid-ajamid-mootorid #5 Täiturmehanismid-ajamid-mootorid #6 Täiturmehanismid-ajamid-mootorid #7 Täiturmehanismid-ajamid-mootorid #8 Täiturmehanismid-ajamid-mootorid #9 Täiturmehanismid-ajamid-mootorid #10 Täiturmehanismid-ajamid-mootorid #11 Täiturmehanismid-ajamid-mootorid #12 Täiturmehanismid-ajamid-mootorid #13 Täiturmehanismid-ajamid-mootorid #14 Täiturmehanismid-ajamid-mootorid #15 Täiturmehanismid-ajamid-mootorid #16 Täiturmehanismid-ajamid-mootorid #17 Täiturmehanismid-ajamid-mootorid #18 Täiturmehanismid-ajamid-mootorid #19 Täiturmehanismid-ajamid-mootorid #20 Täiturmehanismid-ajamid-mootorid #21 Täiturmehanismid-ajamid-mootorid #22 Täiturmehanismid-ajamid-mootorid #23 Täiturmehanismid-ajamid-mootorid #24 Täiturmehanismid-ajamid-mootorid #25 Täiturmehanismid-ajamid-mootorid #26 Täiturmehanismid-ajamid-mootorid #27 Täiturmehanismid-ajamid-mootorid #28 Täiturmehanismid-ajamid-mootorid #29 Täiturmehanismid-ajamid-mootorid #30 Täiturmehanismid-ajamid-mootorid #31 Täiturmehanismid-ajamid-mootorid #32 Täiturmehanismid-ajamid-mootorid #33 Täiturmehanismid-ajamid-mootorid #34 Täiturmehanismid-ajamid-mootorid #35 Täiturmehanismid-ajamid-mootorid #36 Täiturmehanismid-ajamid-mootorid #37 Täiturmehanismid-ajamid-mootorid #38 Täiturmehanismid-ajamid-mootorid #39 Täiturmehanismid-ajamid-mootorid #40 Täiturmehanismid-ajamid-mootorid #41 Täiturmehanismid-ajamid-mootorid #42 Täiturmehanismid-ajamid-mootorid #43 Täiturmehanismid-ajamid-mootorid #44 Täiturmehanismid-ajamid-mootorid #45 Täiturmehanismid-ajamid-mootorid #46 Täiturmehanismid-ajamid-mootorid #47 Täiturmehanismid-ajamid-mootorid #48 Täiturmehanismid-ajamid-mootorid #49 Täiturmehanismid-ajamid-mootorid #50 Täiturmehanismid-ajamid-mootorid #51 Täiturmehanismid-ajamid-mootorid #52 Täiturmehanismid-ajamid-mootorid #53 Täiturmehanismid-ajamid-mootorid #54 Täiturmehanismid-ajamid-mootorid #55 Täiturmehanismid-ajamid-mootorid #56 Täiturmehanismid-ajamid-mootorid #57 Täiturmehanismid-ajamid-mootorid #58 Täiturmehanismid-ajamid-mootorid #59 Täiturmehanismid-ajamid-mootorid #60 Täiturmehanismid-ajamid-mootorid #61 Täiturmehanismid-ajamid-mootorid #62 Täiturmehanismid-ajamid-mootorid #63 Täiturmehanismid-ajamid-mootorid #64 Täiturmehanismid-ajamid-mootorid #65 Täiturmehanismid-ajamid-mootorid #66 Täiturmehanismid-ajamid-mootorid #67 Täiturmehanismid-ajamid-mootorid #68 Täiturmehanismid-ajamid-mootorid #69 Täiturmehanismid-ajamid-mootorid #70 Täiturmehanismid-ajamid-mootorid #71 Täiturmehanismid-ajamid-mootorid #72 Täiturmehanismid-ajamid-mootorid #73 Täiturmehanismid-ajamid-mootorid #74 Täiturmehanismid-ajamid-mootorid #75 Täiturmehanismid-ajamid-mootorid #76 Täiturmehanismid-ajamid-mootorid #77 Täiturmehanismid-ajamid-mootorid #78 Täiturmehanismid-ajamid-mootorid #79 Täiturmehanismid-ajamid-mootorid #80 Täiturmehanismid-ajamid-mootorid #81
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 81 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-06-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 45 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor vilkoit Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

240
pdf

Elektriajamite elektroonsed susteemid

välja mikroprotsessorjuhtimissüsteemid, spetsialiseeritud integraallülitused ning jõuintegraallülitused. Üheksakümnendatel võeti kasutusele isoleeritud paisuga bipolaartransistorid kui kolmanda põlvkonna jõuahelate lülitid. Uus suund elektroonikas algas intelligentsete jõuseadmete ja jõumoodulite kasutuselevõtuga. Üheksakümnendate keskel rakendati tööstuses eri tüüpi ajameid, nagu üldotstarbeline avatud kontuuriga vektorjuhtimisega ajam, suletud kontuuriga magnetvoo vektorjuhtimisega ajam, momendi vahetu juhtimisega ajam ja servoajam. Mõni aeg hiljem ilmusid turule pulsilaiusmodulatsioonjuhtimisega elektriajamid. Elektroonsed süsteemid. Elektroonseid süsteeme rakendatakse kõigis tööstusharudes ja samuti ka olmes. Toiteplokid, elektrilised kuumutid, valgustusseadmed, elektrivarustusseadmed ja elektriajamid on tüüpilised jõuelektroonika süsteemide näited. Igal

Elektrivarustus
34
doc

Elektrotehnika vastused

1. Elektrilaeng ja elektriväli. Potentsiaal ja pinge. Elektrilaeng e. laeng on füüsikaline suurus, mis näitab kui tugevasti laetud kehad osalevad elektrilises vastastikmõjus. Tähis q, ühik 1C (kulon) Laengud jaotatakse kokkuleppeliselt positiivseteks (+) ja negatiivseteks (). Samaliigilise laenguga kehad tõukuvad ja eriliigilise laenguga kehad tõmbuvad. Elektrilaengu väärtus on positiivse laengu puhul positiivne arv ja negatiivse laengu puhul negatiivne arv. Neutraalsele osakesele või kehale võidakse omistada elektrilaengu väärtus 0. Elektriväli on elektrilaengu poolt tekitatud ruumis leviv pidev väli, mis mõjutab teisi ruumis paiknevaid elektrilaenguid. Elektrivälja potentsiaal on füüsikaline suurus, mis võrdub mingisse elektrostaatilise välja punkti asetatud elektrilaengu potentsiaalse energia ja laengu suuruse suhtega. Kui me tähistame potentsiaali tähega , siis kus Wp on laengu potentsiaalne energia ja q on laengu suurus. Potentsiaal on sk

Elektrotehnika ja elektroonika
138
pdf

Elektrotehnika alused

ELEKTROTEHNIKA ALUSED Õppevahend eesti kutsekoolides mehhatroonikat õppijaile Koostanud Rain Lahtmets Tallinn 2001 Saateks Raske on välja tulla uue elektrotehnika aluste raamatuga, eriti kui see on mõeldud õppevahendiks neile, kes on kutsekoolis valinud erialaks mehhatroonika. Mehhatroonika hõlmab kõike, mis on vajalik tööstuslikuks tehnoloogiliseks protsessiks, ning haarab endasse tööpingi, jõumasinad ja juhtimisseadmed. Toote valmistamiseks kasutatakse tööpingis elektri-, pneumo- kui ka hüdroajameid, protsessi juhitakse arvuti ning elektri-, pneumo- ja/või hüdroseadmetega. Mida peab tulevane mehhatroonik teadma elektrotehnikast? Mille poolest peab tema elektrotehnika- raamat erinema neist paljudest, mis eesti keeles on XX sajandil ilmunud? On ju põhitõed ikka samad. Käesolev raamat on üks võimalikest nägemustest vastuseks eelmistele küsimustele. Selle koostamisel on lisaks paljudele e

Mehhatroonika
158
pdf

Elektriajami juhtimine

väärtuse ja muutub hüppeliselt nulliks või väheneb mingi kindla minimaalväärtuseni, kui juhitav suurus väheneb tagastusväärtuseni (vt joonis S2); Joonis S.2 järgivsüsteemid ­ juhtimistoime järgib mingi sisendsignaali muutumist; programmjuhtimissüsteemid ­ juhtimistoime muutub vastavalt etteantud programmile. Suletud juhtimissüsteeme liigitatakse sõltuvalt ajami koormuse mõjust reguleeritavale suurusele alljärgnevalt: staatilised juhtimissüsteemid ­ koormuse muutumine põhjustab reguleeritava suuruse muutumise; astaatilised juhtimissüsteemid ­ koormuse muutumine ei mõjuta reguleeritavat suurust; segasüsteemid ­ kombinatsioon mõlemast ülaltoodud süsteemist. Elektriajamite juhtimissüsteemid ja ­skeemid täidavad mitmesuguseid ülesandeid,

Elektriaparaadid
180
pdf

Sujuvkäivitid ja sagedusmuundurid

pöördentrrga (asendi) juhtimiseks avatud või srrletud juhtimisalrelaga süsteemides tirigirrrusel, et väĮurldsuurust reguleeritakse sulrteļiselt aeglaselt ning lrrootor töötab pearrriselt püsitalitĮuses, Suletr"rd juhtimisahelaga stisteernid võimaldavad võrreldes avatud siisteerrridega suurendada oluliselt väĮundsuuruste reguleerimise täpstrst ning parandada nrõrrevõrra ajami dünaanrilisi rräitajaid, nõnda et ajamit saab kasrrtada ka toitepinge trrätgatarlate fluktr.ratsioonide rring nruutļiku koormuse korral. Sageduse muutttnrise kiirus ehk kiirendus- ja aeglustusrampide kestus on tavaļise sagedusjuhtimise prrhul aga rangelt piiratrrcl. DünaarniĮised protsessid võivad kergesti põhjustada mootori vääratr.lmise, S. t. tööpurrkti nihkumise üļe vääratuspunkti' mootori seiskumise või teņra taļitluse väikesel nll

Elektrotehnika ja elektroonika
18
doc

Elektrotehnika ja elektroonika

Elektrotehnika ja elektroonika 1. Elektrivälja potentsiaal, pinge, elektromotoorjõud. Elektrivälja punkti potentsiaal on mingisse punkti paigutatud positiivse ühiklaengu q potentsiaalne energia, mis tekib, sest ta võib hakata väljajõu mõjul liikuma, mille puhul see jõud teeb tööd. Pinge – elektrivälja kehe punkti vaheline pinge on suurus, mida mõõdetakse tööga, mis kulub positiivse ühiklaenug ühest punktist teise üleviimiskeks. U=A/q Elektromoroorjõud on mitteelektrivälja mööduks; toiteallika kogupinge. Elektromotoorjõud on töö, mida teevad vooluallikas toimivad kõrvaljõud ühikulise laengu (1 C) üleviimisel. Elektromotoorjõud on võrdne potentsiaalide vahega vooluallika klemmidel välise ahela puudumisel. 2. Elektrivool: ühik, suund, valem Elektrivool on elektrilaengute suunatud liikumine. Voolu suunaks loetakse positiivselt laetud aineosakeste suunda, ehk elektroonide liikumise vastassuunda. Ühik= 1A; valem

Elektrotehnika ja elektroonika
1072
pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused
32
docx

Elektroonika aluste eksami küsimused ja vastused

Kordamisküsimused 1. Mis on Ohmi seadus? U=R*I 2. Mis on pingejagur? Etteantud parameetritega pingejaguri arvutamine. Pingejagur – alalis- või vahelduvpinget osadeks jagav elektriseade. 3. Elektriahela võimsus. U2 2 P=U∗I = =I ∗R R 4. Edissoni efekti olemus? 5. Elektronlambid (diood, triood, tetrood …) ja nende tööpõhimõte?  diood ‒ kahe elektroodiga (katood, anood);  triood ‒ kolme elektroodiga (katood, võre, anood);  pentood ‒ viie elektroodiga (katood, tüürvõre, varivõre, sulgvõre, anood).  Tetrood – nelja kanaliga Dioodi tööpõhimõte Töötamisel lastakse vool läbi nikroomist hõõgniidi, mis kuumutab katoodi 800...1000 °C kraadini. Kuum katood eraldab elektrone vaakumisse, protsess, mida nimetatakse termoemissiooniks. Katood on kaetud leelismuldmetalli (nt.baarium või strontsium) oksiidiga, millest elektronid väljuvad suhteliselt kerge

Elektriahelad ja elektroonika...



Märksõnad


Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri





Uutele kasutajatele e-mailiga aktiveerimisel
10 punkti TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun